Erihoolekandeteenuste järelevalve

Kadi Meremäejärelevalve peaspetsialistSotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakondSotsiaalkindlustusamet

14.12.2011

Õiguslik alus: SHS § 38.1  Riiklik järelevalve Sotsiaalkindlustusameti korraldatavate sotsiaalteenuste osutamise üle

Riiklikku järelevalvet selle üle, kas erihoolekandeteenuste osutajad täidavad SHS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid, teeb Sotsiaalkindlustusamet volitatud järelevalveametniku kaudu. Järelevalveametnik on sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakonna järelevalve peaspetsialist.

Järelevalveametnikul on õigus:1) kontrollida SHS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmist kohapeal, teatades sellest teenuse osutajale vähemalt 24 tundi ette;2) saada järelevalve tegemiseks vajalikku informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju ja3) teha teenuse osutajale ettekirjutusi SHS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks;

Järelevalveametnik esitab vormikohase ametitõendi, mille on välja andnud Sotsiaalkindlustusamet (vormi kehtestab sotsiaalminister).

Järelevalve meetodid (1)

Dokumentide analüüs asutuses kohapeal;

Vestlus teenuse osutajatega (tegevusjuhendajatega), teenusel viibivate isikutega;

Vaatlus (ruumid, teenuse osutamise tingimused, isikute osalemine tegevustes);

Päringud telefoni ja e-posti teel;

Järelevalve meetodid (2)

Asutusest kaasa antud dokumentide ärakirjade ja SKA-sse saadetud dokumentide sisu analüüs

(arved, nimekirjad, lõpphinnangud, teenuseid tutvustavad infomaterjalid);

Arvete ja nimekirjade analüüs - arvete esitamise aeg, isikute ja suunamisotsuste andmed, ajutine eemalolek;

Andmebaaside ja registrite kasutamine (SKAIS-AE, MTR, RR, Äriregister, Karistusregister);

Otsing internetist (teenuse osutaja kontaktinfo, üldinfo, asutuses osutatavate teenuste info kättesaadavus).

Järelevalve etapid (1)

Esmane järelevalve (kohapeal protokoll, vajadusel nõustamine)

-> kui rikkumisi ei tuvastata, järgneb AKT-> rikkumiste korral, AKTI KAVAND (5 päeva kirjalike selgituste esitamiseks) -> lõplik AKT(6 kuud rikkumiste kõrvaldamiseks, vajadusel

nõustamine)-> vajadusel ja võimalusel järelkontroll asutuses

kohapeal, võimalusel kirjalik järelepäring

Järelevalve etapid (2)

Järelkontroll (kohapeal protokoll, vajadusel nõustamine)

-> kui rikkumisi ei tuvastata, järgneb AKT-> rikkumiste korral, AKTI KAVAND(5 päeva kirjalike selgituste esitamiseks) -> lõplik AKT ja ETTEKIRJUTUS(1-3 kuud rikkumiste kõrvaldamiseks, andmed

ettekirjutuse kohta kantakse MTR-i, nõustamine)

-> kontroll ettekirjutuse täitmise kohta asutuses kohapeal (protokoll ja AKT)

Järelevalve etapid (3)

Kui teenuse osutaja ei ole ettenähtud ajaks ja korras täitnud SKA poolt tehtud ettekirjutust, tunnistab SKA tegevusloa kehtetuks

SKA kustutab tegevusloa registrikande MTR-ist ja teatab tegevusloa omajale tegevusloa kehtetuks tunnistamisest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates

Järelevalve halduslepingu täitmise üle Lepingu mahu täitmine; Arvete esitamine (tähtaeg, korrektsus); jm lepinguliste kohustuste täitmine.

Esmane lepinguline rikkumine fikseeritakse AKTIS;

Korduvate rikkumiste korral leppetrahvi kohaldamine (nt pidev arvete mittetähtaegne esitamine).

Arvete ja nimekirjade kontroll

Ebakorrektsete või valeandmete esitamise korral kreeditarve nõue (fikseeritakse aktis nii esmakordse kui korduva järelevalve korral)

Näiteid:- Isik “valel teenusel” (puude raskusaste ja/või töövõime

kaotuse protsent ei vasta, puudub vastav teenus reh.plaanis, suunamisotsus teisele teenusele);

- Isikul puudub suunamisotsus teenusele, mille eest arve esitati;

- Isikule ei ole osutatud teenust ettenähtud mahus (IT 4 h/kuus, TT 4 h/kuus, TE 2 h/nädalas);

- Teenuse osutaja ei ole arvel kajastanud isiku ajutist eemalviibimist (TE, KE, ÖH teenuste puhul).

Järelevalve 2011. aastal

Järelevalvet teostati 50 erihoolekandeteenust osutavas asutuses

Järelkontrolli teostati 18 asutuses Ettekirjutus tehti 9 asutusele Leppetrahvi esitamise nõue 2 asutusele Kreeditarve esitamise nõue 10 asutusele

Rikkumisi ei esinenud 12 asutuses (9 esmakordset järelevalvet)

Sagedasemad rikkumised (üldnõuete osas)

teenusel oleva isiku dokumentide kogumine ja säilitamine (puudub arstitõend isiku terviseseisundi [pidevat ravi nõudvate somaatiliste haiguste], kohta, puudub suunamisotsus);

MTR-i kantud andmete muutumine (ei teavitata uue tegevusjuhendaja tööle asumisest või töölt lahkumisest 5 tööpäeva jooksul).

Sagedasemad rikkumised (üldnõuete osas) Tegevusplaanid- Ei ole üldse koostatud või ei ole koostatud 30 päeva jooksul- Puuduvad igakuised hinnangud eesmärkide täitmise ja

tegevuste läbiviimise kohta- Ei ole üle vaadatud ega täiendatud 1 kord aastas- Üks plaan IT, TT ja TE teenuste jaoks, milles ei eristu erinevate

teenuste eesmärgid ja tegevused

Aktis märkusena: puudulik vormistus (puudub isiku nimi, teenuse nimetus, plaani koostamise kuupäev, plaani eest vastutava tegevusjuhendaja nimi, hinnangute koostaja nimi)

NB! SKA ja SoM veebilehel “Tegevusplaani koostamise ja täitmise juhend” + SoM lehel “Tegevusjuhendaja käsiraamat”

Sagedasemad rikkumised (IT, TT ja TE teenuse osas) Puudub arvestus isikule teenust osutatud

tundide ja/või tegevuste kohta(soovitame märkida teenuse osutamine

kellaajaliselt); Ei eristu erinevate teenuste tunnimaht(tuleb selgelt eristada isikule samaaegselt

erinevate teenuste osutamine); Teenust ei ole osutatud ettenähtud minimaalses

mahus; TT teenuse puhul – olemas arvestus isiku poolt

tehtud töö kohta, kuid puudub tegevusjuhendaja tegevust kajastav arvestus.

Sagedasemad rikkumised (ööpäevaringse erihooldusteenuse osas)

Puudub eraldusruum; Puudub rahutute ja vägivaldsete isikute

probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise juhend;

Puudub ruum iseseisva õendusabi osutamiseks;

Õendusabi kättesaadavus ei ole tagatud ettenähtud mahus;

Tegevusjuhendajate ja teenusel viibivate isikute suhtarv ei ole vastavuses.

Sagedasemad rikkumised (ööpäevaringse erihooldusteenuse osas)

Kontroll isikute asukoha suhtes ei ole piisav (teenuse osutaja ei ole alati teadlik, kus teenusel viibiv isik asub, sh kohtumääruse alusel teenusel viibiv isik);

Teenust ei osutata sihtgrupiti eraldi ruumides (tavaline ÖE ning ebastabiilse remissiooniga, sügava liitpuudega ja kohtumääruse alusel teenusel viibivad isikud viibivad samal ajal samas ruumis).

Sagedasemad rikkumised (KE teenuse osas)

Ei ole tagatud teenuse osutamine vaimse alaarenguga isikutele ja muude psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides.

Küsimuste korral pöörduge

Kadi Meremäe

Järelevalve peaspetsialist

Sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakond

Sotsiaalkindlustusamet

Tel: 620 8335

E-post: kadi.meremae@ensib.ee