Audiitortegevuse järelevalve nõukogu...Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014 6 Vastavalt audiitortegevuse seaduse -le 15 moodustatakse eksamikomisjon vähemalt viieliikmelisena

Järelevalve aastaraamat

Audiitortegevuse järelevalve nõukogu

2012 – 2014

Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014

2

Sisukord

I. JÄRELEVALVE KORRALDUS EESTIS .................................................................. 3

1. Järelevalvenõukogu mandaat ja kooseis .............................................................. 3

2. Järelevalvenõukogu töökorraldus ........................................................................ 4

3. Kutseeksami korraldamine .................................................................................. 5

4. Regulatiivne tegevus ............................................................................................. 6

5. Rahvusvaheline koostöö ....................................................................................... 7

6. Järelevalvenõukogu tööplaan 2014/2015 aastaks ............................................... 8

II. AUDIITORTEENUSTE TURG ................................................................................ 9

7. Muutused turusegmentides ja nende vahel ........................................................ 13

III. KUTSEÜHENDUSESISENE KVK ..........................................................................16

8. KVK tulemuste jagunemine AEV segmentidesse................................................ 21

9. VA, AEV ja nende klientide profiilid .................................................................. 23

10. Planeeritavad auditi ja ülevaatuse piirmäärad ............................................... 27

IV. ARVESTUSALA EKSPERDI KUTSEEKSAM ........................................................ 32

11. Kutseeksami koondandmed ja kokkuvõte ...................................................... 33

12. Kutseeksami tulemuste detailne analüüs ....................................................... 35

V. KVALITEEDIKONTROLLI JA KUTSEEKSAMIT SELGITAVAD LISAD ............. 41

Lisa 1. KVK korraldamine ............................................................................................. 42

Lisa 2. AEV kutsetegevuse näitajate korrelatsioonikordajad ...................................... 45

Lisa 3. H1 kontrollimine ............................................................................................... 47

Lisa 4. H2 ja H3 kontrollimine – ülesanded ................................................................ 64

Lisa 5. H2 ja H3 kontrollimine – küsimused ............................................................... 69


3

I. Järelevalve korraldus Eestis

1. Järelevalvenõukogu mandaat ja kooseis

Riigikogu võttis 2010. aasta 27. jaanuaril vastu audiitortegevuse seaduse (edaspidi

AudS) uue redaktsiooni, mis jõustus 2010. aasta 8. märtsil. Audiitortegevuse

järelevalve nõukogu (edaspidi järelevalvenõukogu või AJN) on AudS-i alusel loodud

Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet

avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks,

vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks.

Järelevalvenõukogu on seitsme- kuni üheksaliikmeline haldusorgan, kes täidab

kooskõlas avalike huvidega talle seadusega pandud ülesandeid.

2010. aasta 19. märtsil nimetas rahandusminister oma käskkirjaga

järelevalvenõukogu liikmeks:

1) Martin Hirvoja (Justiitsministeerium);

2) Andres Järving (Eesti KTK);

3) Kilvar Kessler (Finantsinspektsioon);

4) Ines Metsalu (Riigikontroll);

5) Kurmet Ojamaa (Rahandusministeerium);

6) Andres Root (Audiitorkogu);

7) Rein Ruusalu (Audiitorkogu).

Järelevalvenõukogu esimeheks nimetati Kurmet Ojamaa.

2014. aasta 21. veebruaril nimetas rahandusminister oma käskkirjaga Kilvar Kessleri

asemel järelevalvenõukogu liikmeks Siim Tammeri (Finantsinspektsioon).

2014. aasta 1. detsembrist on Kurmet Ojamaa asemel järelevalvenõukogu liige Gaili

Parts (Rahandusministeerium). Alates samast kuupäevast nimetati

järelevalvenõukogu esimeheks Siim Tammer.


4

2. Järelevalvenõukogu töökorraldus

2012-2014. aasta järelevalve aastaraamat hõlmab järelevalvenõukogu tegevust kolmel

Audiitorkogu majandusaastal:

a) 2011. aasta 1. juulist 2012. aasta 30. juunini;

b) 2012. aasta 1. juulist 2013. aasta 30. juunini;

c) 2013. aasta 1. juulist 2014. aasta 30. juunini.

Alljärgnevalt leiavad märkimist ka olulisemad sündmused, mis leidsid aset peale

2013/2014 majandusaasta lõppu ja enne aastaraamatu heakskiitmist.

Tabel 1. Järelevalvenõukogu koosolekud ja kaughääletused1

Foorum 2011/2012 2012/2013 2013/2014

Koosolek 9 10 9

Kaughääletus 15 14 14

AudS-i jõustumise järgselt pälvis järelevalvenõukogu suurimat tähelepanu

audiitortegevuse avalikes huvides teostatava järelevalvesüsteemi ülesse ehitamine,

Audiitorkogu institutsioonide tegevuspõhimõtete ja –rutiinide kujundamine, samuti

Audiitorkogu sisese regulatsiooni väljatöötamine ja kinnitamine.

Järelevalvenõukogu hindab väga kõrgelt Audiitorkogu töötajate ja vandeaudiitorite

panust, kes on avalikes huvides korraldatava järelevalve ülesehitusse kaaluka panuse

andnud.

Alates 2012. aasta 21. augustist töötab Audiitorkogus järelevalvespetsialistina Eve

Kippar. Järelevalvespetsialisti tööülesandeks on järelevalveliste protsesside

haldamine, nende seaduslikkuse tagamine ning järelevalvealast tegevust puudutava

infovahetuse korraldamine.

Alates 2013. aasta 05. augustist töötab Audiitorkogus kvaliteedikontrolli

spetsialistina Ulvi Sloog. Sama aasta 09. septembrist liitus Audiitorkoguga Tuuli

Kattago, kes töötab samuti kvaliteedikontrolli spetsialistina. Kvaliteedikontrolli

spetsialisti peamiseks tööülesandeks on osalemine kutseühendusesisese

kvaliteedikontrolli töörühma liikmena Audiitorkogu liikmete kvaliteedikontrolli

teostamisel.

1 Järelevalvenõukogul on õigus võtta vastu otsus koosolekut kokku kutsumata


5

Soovime märkida kõigi tudengite rolli, kelle erialapraktika on olnud seotud

Audiitorkoguga. Eriti tõstame esile Ruslana Suslikova ja Marianne Toode (2011/2012

majandusaasta), Maarja-Liis Mäe (2012/2013 majandusaasta) ning Kateriin Toomise

(2012/2013 majandusaasta) ja Taavi Köhleri (2013/2014 majandusaasta) tööpanust.

Kateriin täidab tänini audiitortegevuse portaalis klienditoe rolli, olles muu hulgas

Audiitorkogu poolseks partneriks Rahandusministeeriumile ja sealsele infosüsteemi

arendajate teamile audiitortegevuse portaali väljatöötamisel. Taavi täidab

Audiitorkogus analüütiku ülesandeid samuti tänaseni. Koondades, süstematiseerides

ja analüüsides andmebaasipäringutega kogutavat, audiitortegevuse erinevaid aspekte

iseloomustavat infot.

Käesolev järelevalve aastaraamat on jaotatud nelja ossa. Esimeses osas – avaliku

järelevalve korraldus – käsitletakse AJN-i mandaati, kooseisu, töökorraldust,

kutseteeksamit ja rolli regulatiivses tegevuses. Samuti kirjeldatakse AJN-i tööplaani

2014/2015 majandusaastaks. Ülejäänud osad annavad ülevaate järelevalvenõukogu

olulisematest vastutusvaldkondadest. Teisest osast leiab ülevaate audiitorteenuste

turu dünaamikast. Kolmandas leiab põhjalikku käsitlemist kutseühendusesisene

kvaliteedikontrolli instituut ning neljanda osa fookuses on arvestusala eksperdi

kutseeksam.

3. Kutseeksami korraldamine

2011/2012 aastal saavutati kutseeksami korralduses AudS-i ettevalmistamisel

sõnastatud eesmärgid: kutseeksamit saab sooritada moodulite kaupa,

eksamineerimine toimub pidevalt (nt ühes kuus 1-2 eksamipäeva),

kutseeksamikomisjoni töös rakendatakse nelja-silma printsiipi tagamaks erapooletu

hindamine ning kutseeksamit on võimalik sooritada kõigi AudS-is reguleeritud

kutsete ja kutsetasemete osas.

Järelevalvenõukogu peab väga oluliseks, et kutseeksam täidaks jätkuvalt

eesmärgipärast rolli, mis seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kontrolliga kutsesse

sisenemisel, säilitades sealjuures efektiivsuse nii tulemuslikkuse kui korralduslikkuse

osas. Detailne ülevaade kutseeksami tulemustest ja eksamiga seotud andmete

analüüs on koondatud käesoleva aastaraamatu IV ossa – ülevaade arvestusala

eksperdi kutseeksamist 2011-2014.


6

Vastavalt audiitortegevuse seaduse §-le 15 moodustatakse eksamikomisjon vähemalt

viieliikmelisena. Eksamikomisjoni liikmed ja esimehe nimetab ning kutsub tagasi

AJN. Eksamikomisjoni liikme volituste tähtaeg on kolm aastat eksamikomisjoni

liikmeks nimetamisest arvates.

Tabel 2. Eksamikomisjoni liikmete nimetamine ja tagasikutsumine.

AJN-i otsuse

kuupäev Nimetatu Tagasikutsutu

16. jaanuar 2013 Viktoria Kuusk Erki Uustalu ja Ivo Raudjärv

1. oktoober 2013 Ivi Kärt ja Märt-Martin Arengu Viktoria Kuusk

4.detsember 2013 Heli Jalakas

21. mai 2014 pikendas järelevalvenõukogu 18. mai 2011 aasta otsusega nimetatud

eksamikomisjoni liikmete volituste tähtaega järgmiseks perioodiks.

10-liikmelisse eksamikomisjoni kuuluvad: Eeli Lääne, Sander Kallasmaa, Maire

Otsus-Carpenter, Marten Amjärv, Laile Kaasik, Ivi Kärt, Heli Jalakas, Triin Tats,

Märt-Martin Arengu, Marika Taal (esimees).

4. Regulatiivne tegevus

AudS-i jõustumise järgselt oli peamiseks prioriteediks õigusraamistikku kuuluvate

rakendusaktide väljatöötamises osalemine, sh Audiitorkogu sisese regulatsiooni

väljatöötamine ja kinnitamine. Järelevalvenõukogu on osalenud järgmiste kordade

väljatöötamises ja need kinnitanud:

Tabel 3. Audiitorkogu sisese regulatsiooni kinnitamine ja jõustumine

Audiitorkogu sisene regulatsioon Kinnitatud Jõustumine

Distsiplinaarmenetluse kord 30.05.2012 31.05.2012

Kvaliteedikontrolli korra lisad (2012) 2 ja 3 ning 7-11 4.07.2012 5.07.2012

Vandeaudiitori täiendusõppe programm 19.09.2012 20.09.2012

Kaebuste menetlemise ja uurimise kord 29.10.2012 30.10.2012

Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2400

(muudetud)

26.03.2014 15.05.2014

Audiitorkogu asjaajamiskord 22.10.2014 30.10.2014


7

Järelevalvenõukogu kinnitatud Audiitorkogu õigusaktid, mis on Audiitorkogu

liikmetele üldkehtivad, avaldatakse üldkasutatavas arvutivõrgus oleval Audiitorkogu

kodulehel või audiitortegevuse portaali kodulehel.

5. Rahvusvaheline koostöö

Järelevalvenõukogu on EAIG 2 (European Audit Inspection Group, eesti keeles:

Euroopa audiitortegevuse kvaliteedikontrolli grupp) liige. EAIG liikmeteks on 30

organisatsiooni, kes Euroopa Liidu liikmesriikides vastutavad avalikes huvides

korraldatava audiitortegevuse järelevalve eest.

EAIG peamiseks eesmärgiks on luua Euroopa Liidu liikmesriikides audiitortegevuse

järelevalve eest vastutavate organisatsioonide jaoks olulistes küsimustes

infovahetusvõrgustik ning edendada nendevahelist koostööd. Gruppi kuulujad

jagavad omavahel infot kvaliteedikontrolli parima praktika ja tulemuste kohta.

Koondumine ühte katusorganisatsiooni lihtsustab audiitortegevuse

kvaliteedikontrolliga seotud arutelusid, milles teiste hulgas osalevad ka standardite

koostajad ja vandeaudiitoreid koondavad organisatsioonid.

EAIG olulisimad töösuunad on üleauroopalise audiitortegevuse kvaliteedikontrolli

leidude andmebaasi loomine ja käigushoidmine, ühise audiitortegevuse

kvaliteedikontrolli metodoloogia koostamine ning ühe dialoogipartnerina osalemine

vandeaudiitori kutsetegevuse alases standardiloomes.

Järelevalvenõukogu egiidi all toimus 18.-19. juunil 2013 Tallinnas IX EAIG

plenaaristung, millel osales ligi 50 eksperti. Tallinnas toimunud plenaaristungi

peamiseks aruteluteemaks oli kvaliteedikontrolli leidude andmebaasile antavad

juurdepääsuõigused ja andmete konfidentsiaalsusega seotud küsimused.

Järelevalvenõukogu esimees osales 2011., 2012., 2013. ja 2014. aastal rahvusvahelisel

järelevalveorganite aastakonverentsil, mille korraldajaks on PCAOB3. Konverentsidel

osales üle 100 järelevalveorgani esindaja üle ilma. Paneeldiskussioonidel käsitleti

aktuaalseid järelevalvelisi teemasid, sh hiljutiste kvaliteedikontrollide peamisi

leidusid USA-s ja teistes jurisdiktsioonides; järelevalvelisi küsimusi, mis tõusetuvad

väikestel või arenevatel turgudel; standardiloomelisi algatusi, mille eesmärk on

2 http://www.eaigweb.org/home.php 3 http://pcaobus.org/Pages/default.aspx

http://www.eaigweb.org/home.php

http://pcaobus.org/Pages/default.aspx


8

parandada vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteeti; audiitortegevuse pakutavaid

võimalusi globaalseks võitluseks korruptsiooniga, samuti audiitortegevust

puudutavaid reforme Euroopa Liidus.

6. Järelevalvenõukogu tööplaan 2014/2015 aastaks

Järelevalvenõukogu hindab 2014/2015 aastal lisaks seadusest tulenevate kohustuste

täitmisele prioriteetseks järgmisi tegevusi:

1. kvaliteedikontrolliga tuvastatud probleemidega tegelemine;

2. arvestusala eksperdi kutseeksami uuendamine;

3. osalemine uuenenud 8. ühinguõiguse direktiivi implementeerimises.

Järelevalvenõukogu pöörab kõrgendatud tähelepanu järgmisele:

1. peame äärmiselt oluliseks kvaliteedikontrolli tulemuste hindamisskaala ja

põhimõtete jätkuvat detailiseerimist ja ühtlustamist, et kindlustada

kvaliteedikontrollile allutatute ühetaoline kohtlemine;

2. peame õigeks audiitortegevuse portaali täiemahulist kasutuselevõttu kõigi

järelevalveliste ülesannete täitmisel, samuti tihedat koostööd

Rahandusministeeriumiga audiitortegevuse portaali infosüsteemi arendamisel,

et luua eeldused kvaliteedikontrolli valimi moodustamiseks selle tarkvaraga

ning võimaldaks valimi koostamisel loobuda seni kasutusel olnud tarkvaralistest

(MS Excel) lahendustest;

3. peame väga tõenäoliseks vajadust, et alates 2015/2016. majandusaastast tuleb

tõsta tegevusloamaksu määra ning suunata tegevusloamaksust üks osa

järelevalvealase tegevuse rahastamiseks. Keskpikas perspektiivis peame õigeks

liikumist põhimõtte juurde, kus kutseühenduse liikmed rahastavad

kutseomavalitsuse eelarve kõrval kogu järelevalveliste tegevuste eelarvet või

sellest valdavat osa.


9

II. Audiitorteenuste turg

Audiitorteenuste turu analüüsis võrdleme audiitorettevõtjate (edaspidi AEV)

majandusnäitajaid tegevusaruandest nelja aruandeperioodi ulatuses, ajavahemikus

01.07.2010 – 30.06.2014. Keskendume Eesti audiitorteenuste turu olulisematele

struktuursetele ja mahulistele muutustele ning trendidele, vaatame kuidas AudS-i

rakendamine on mõjunud AEV tegevust.

Struktureeritud käsitluse tarvis reastame AEV-d käibe suuruse alusel neljal

vaadeldaval perioodil ning moodustame kolm gruppi:

1) järjekohal 1. – 5. olevad AEV-d: suure tegevusmahuga praktiseerija (edaspidi

STP);

2) järjekohal 6. – 30. olevad AEV-d: keskmise tegevusmahuga praktiseerija

(edaspidi KTP);

3) järjekohal 31. – suurim järjekoht: väikese tegevusmahuga praktiseerija

(edaspidi VTP).

Tervikuna on audiitorteenuste turg aastatel 2010-2014 kasvanud ligikaudu kolme

miljoni euro võrra, st ca 15%. Samal ajal on toimunud praktiseerijate arvu

vähenemine 200-lt 161-ni (-19,5%). Turumahu kasv ühest küljest ja praktiseerijate

arvu vähenemine teisalt on AEV keskmist käivet nelja perioodi jooksul kasvatanud

42,54% võrra.

STP, KTP ja VTP segmendi turuosa on selgelt välja kujunenud ning nelja viimase

perioodi kestel muutunud marginaalselt.

Kõigi segmentide summaarne käive on nelja perioodi jooksul kasvanud:

1) STP 10,05%, st 1 168 515 euro võrra;

2) KTP 37,76%, st 1 680 150 euro võrra;

3) VTP 3,42%, st 144 743 euro võrra.


10

Järgnev tabel4 kajastab neljal perioodil AEV-te segmentide summaarseid käibeid

ning tabelile järgnevate graafikutega avatakse selle sisu detailsemalt.

Tabel 4. Audiitorteenuste turgu iseloomustavad koondandmed

Segment Praktiseerijaid segmendis¹

Segmendi summaarne käive²

Segmendi turuosa³

Praktiseerija keskmine käive⁴

Turusegmendi kasv⁵

2010/2011

STP 5 11 620 000 € 57,24% 2 324 000 €

KTP 25 4 450 000 € 21,92% 178 000 €

VTP 170 4 230 000 € 20,84% 24 882 €

Kokku 200 20 300 000 € 100,00% 101 500 €

2011/2012

STP 5 12 110 584 € 57,12% 2 422 117 € 4,22%

KTP 25 5 031 168 € 23,73% 201 247 € 13,06%

VTP 149 4 059 910 € 19,15% 27 248 € -4,02%

Kokku 179 21 201 662 € 100,00% 118 445 € 4,44%

2012/2013

STP 5 11 965 795 € 55,02% 2 393 159 € -1,20%

KTP 25 5 389 231 € 24,78% 215 569 € 7,12%

VTP 127 4 391 672 € 20,19% 34 580 € 8,17%

Kokku 157 21 746 698 € 100,00% 138 514 € 2,57%

2013/2014

STP 5 12 788 515 € 54,90% 2 557 703 € 6,88%

KTP 25 6 130 150 € 26,32% 245 206 € 13,75%

VTP 131 4 374 743 € 18,78% 33 395 € -0,39%

Kokku 161 23 293 408 € 100,00% 144 680 € 7,11%

KTP segment näitab parimat turuosa kasvatamise võimet, ületades ainsana turu

keskmist kasvukiirust, suurendades turuosa nii VTP kui STP segmendi arvelt (vt

Joonis 4). KTP segmendi turuosa on nelja perioodi jooksul kasvanud 21,92%-lt

26,32%-le. Samal ajal on kahanenud VTP segmendi turuosa 20,84%-lt 18,78%-ni

ning STP segmendi turuosa 57,24%-lt 54,90%-ni.

Järelevalvenõukogu hindab aruandeperioodi kestel asetleidnud muutusi turumahu

kasvu, AEV-de arvu kahanemise ja keskmise käibe kasvu osas väga positiivseks.

Nimetatud trendidel on turukontsentratsiooni vähendav mõju. Hindame seda mõju

nõrgaks. Peame turukontsentratsiooni ja konkurentsiolukorra küsimustega edasist

4 Selgitused mõistete juurde: 1 Praktiseerijaid segmendis- praktiseerija = audiitorettevõtja (AEV). 2 Segmendi summaarne käive on segmenti kuuluvate AEV-te käivete summa. 3 Segmendi turuosa on segmendi summaarse käibe jagatis kogu summaarse käibega. 4 Praktiseerija keskmine käive on segmendi summaarne käive jagatud AEV-te arvuga segmendis. 5 Turusegmendi kasv on segmendi summaarse käibe jagatis sama segmendi eelmise perioodi summaarse käibega miinus üks.


11

tegelemist äärmiselt oluliseks ning tervitame kõiki meetmeid, mis

turukontsentratsiooni vähendavad ja konkurentsiolukorda parandavad.

Audiitorteenuste turg on nelja perioodi jooksul kasvanud 14,75%, st 2 993 408 euro

võrra.

Joonis 1. Audiitorteenuste kogukäive (1000 €, vasak skaala) ja selle kasvutempo (%,

parem skaala)

Joonis 2. Audiitorettevõtjate arv (tk, vasak skaala) ja selle kasvutempo (%, parem

skaala)

20 300 €

21 202 21 747

23 293

4,44%

2,57%

7,11%

0,0%

1,0%

2,0%

3,0%

4,0%

5,0%

6,0%

7,0%

8,0%

18 500

19 000

19 500

20 000

20 500

21 000

21 500

22 000

22 500

23 000

23 500

24 000

2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.

Audiitorteenuste kogukäive

Kogukäive Kasvutempo

200 179

157 161

-10,50% -12,30%

2,50%

-14,0%

-12,0%

-10,0%

-8,0%

-6,0%

-4,0%

-2,0%

0,0%

2,0%

4,0%

0

50

100

150

200

250

2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.

AEV arv

AEV arv Kasvutempo


12

AEV-de arv on nelja perioodi jooksul kahanenud 19,5%.

Joonis 3. Praktiseerija keskmine käive (1000€, parem skaala) ja selle kasvutempo

(%, vasak skaala)

Joonis 4. Segmentide turuosa muutused 2010-2014

101 500 118 445

138 514 144 680

16,69% 16,94%

4,45%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

12,0%

14,0%

16,0%

18,0%

20,0%

2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

Praktiseerija keskmine käive

kesk. käive Kasvutempo

57% 22%

21%

Segmentide turuosad 2010/2011

STP

KTP

VTP

57% 24%

19%


STP

KTP

VTP

55% 25%

20%


STP

KTP

VTP

55% 26%

19%


STP

KTP

VTP


13

7. Muutused turusegmentides ja nende vahel

Segmentidevahelised muutused iseloomustavad turu juurdekasvu või kahanemise

jaotumist aastate kaupa AEV suuruskategooriate vahel.

Tabel 5. Turu juurdekasvu jaotumine segmentide vahel perioodi lõikes

Segment 2011.a. 2012.a. 2013.a.

STP 490 584 € 54,41% -144 789 € -26,57% 822 720 € 53,19%

KTP 581 168 € 64,46% 358 063 € 65,70% 740 919 € 47,90%

VTP -170 090 € -18,86% 331 762 € 60,87% -16 929 € -1,09%

Kokku 901 662 € 100,00% 545 036 € 100,00% 1 546 710 € 100,00%

Segmendisiseste muutuste osas toome välja AEV-de arvu segmendis ning need, kelle

käive tõusis või langes.

Tabel 6. AEV-de arv (tk) segmendis ning need, kelle käive tõusis või langes

Segment 2012.a. 2013.a.

Käibe tõus (tk) Käibe langus (tk) Käibe tõus (tk) Käibe langus (tk)

STP 2 (40%) 3 (60%) 4 (80%) 1 (20%)

KTP 19 (76%) 6 (24%) 18 (72%) 7 (28%)

VTP 87 (68,5%) 40 (31,5%) 70 (53,4%) 61 (46,6%)

Kokku 108 (68,8%) 49 (31,2%) 92 (57,1%) 69 (42,9%)

Audiitorteenuste turg on viimastel aastatel näidanud hillitsetud kasvu. 2012. ja 2013.

aastal on AEV arv, kelle käive kasvas, selgelt ületanud AEV arvu, kelle käive kahanes.

Kõige intensiivsemalt suutsid käivet kasvatada audiitorettevõtjad KTP segmendis.

2012. aastal on STP segmendis ülekaalus AEV-d, kelle käive kahanes, mis viis turuosa

kaotamisele peamiselt KTP segmendi suunas.

Audiitorteenuste turu kasvust on võitnud kõik audiitorettevõtjad, kõige enam on AEV

keskmine käive kasvanud (37,76%) KTP segmendis. Segmentide keskmine käive on

nelja perioodi jooksul kasvanud järgmiselt:

1) STP 10,05%;

2) KTP 37,76%;

3) VTP 34,21%.


14

Joonis 5. Audiitorteenuste kogukäibe jaotus segmentide vahel 2010-2013 (1000€)

Joonis 6. Segmendi keskmise käibe muutus 2010-2013 (1000€)

2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.

STP 11 620 12 111 11 966 12 789

KTP 4 450 5 031 5 389 6 130

VTP 4 230 4 060 4 392 4 375

11 620 12 111 11 966 12 789

4 450 5 031 5 389 6 130

4 230 4 060 4 392 4 375

1

10

100

1 000

10 000

100 000

Kogukäibe jaotus segmentide vahel

2 324 2 422 2 393 2 558

178 201 216 245

25 27 35 33

1

2

4

8

16

32

64

128

256

512

1 024

2 048

2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.

Segmendi keskmise käibe muutused

STP

KTP

VTP


15

Tabel 7. AEV vahelised erisused5 (kordades) segmenditi 2010-2013

Segment 2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a.

STP / VTP 93,4 88,9 69,2 76,6

STP / KTP 13,1 12,0 11,1 10,4

KTP / VTP 7,2 7,4 6,2 7,3

Nelja perioodi jooksul on segmentidevahelised erinevused kahanenud. Keskmise ja

väikese tegevusmahuga praktiseerijate omavaheline suurusproportsioon ei ole

muutunud (2010 – 7,2 vs 2013 – 7,3), kuid koos ollakse vähendanud vahet suure

tegevusmahuga praktiseerijatega ca 20% võrra. 2010. aastal oli STP segmendi

praktiseerija keskmine käive:

a) 13,1 korda suurem kui KTP segmendis ja

b) 93,4 korda suurem kui VTP segmendis.

2013. aastal oli STP segmendi praktiseerija keskmine käive:

a) 10,4 korda suurem kui KTP segmendis ja

b) 76,6 korda suurem kui VTP segmendis.

5 AEV-te vahelised erisused arvutati ühe segmendi praktiseerija keskmise käibe suhtena teise segmendi praktiseerija keskmisse käibesse.


16

III. Kutseühendusesisene KVK

Regulatiivse raamistiku olemasolu võimaldab keskendumist järelevalvelisele

tegevusele. Järgnevas peatükis on vaatluse all Audiitorkogu liikme

kvaliteedikontrolliga (edasipidi KVK) seonduvad teemad. Korraldades järelevalvet

avalikes huvides, peab järelevalvenõukogu väga oluliseks kõigi normiadressaatide

ühetaolist allutatust KVK-le. See on menetlus, mille objektiks on KVK-le allutatu

senine tegevus audiitorteenuse osutamisel. KVK-ga luuakse ja hoitakse käigus

vähemalt kahepoolne koostöövorm kutsetegevusalaseks konsultatsiooniks ning

antakse kontrollile allutatu tegevusest objektiivne ülevaade. KVK raames peetakse

üheks olulisimaks küsimuseks audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressurssi

koguse ja kvaliteedi vastavust AudS-i alusel kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse

standardile.

Kvaliteediprintsiipide ühetaoline rakendamine aitab kaasa ebaausa konkurentsi

vähendamisele, parandades seeläbi konkurentsiolukorda.

Vastavalt kvaliteedikontrolli korra6 § 23 lõikele 2 teeb Audiitorkogu juhatus sõltuvalt

KVK tulemustest kontrollile allutatud isiku osutatud audiitorteenuse vastavuse kohta

õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja

soovitustele ühe alljärgneva otsuse:

1) audiitorteenuse kvaliteet vastab nõuetele, võimalik täiustamine;

2) audiitorteenuse kvaliteet on vastuvõetav, esinesid puudused ja täiustamine nõutav;

3) audiitorteenuse kvaliteedis esinesid märkimisväärsed puudused, oluline

täiustamine nõutav.

Läbitud kvaliteedikontrolli tulemuste kolmetasandilist hindamist eelnimetatud

skaalal illustreerime käesolevas aastaraamatus kolme vastava värvikoodiga: roheline,

kollane ja punane.

6 http://www.audiitorkogu.ee/docs/Korrad/kvaliteedikontrollikord

http://www.audiitorkogu.ee/docs/Korrad/kvaliteedikontrollikord


17

Korralisi kvaliteedikontrolle peaks Audiitorkogu majandusaastas läbi viima vähemalt

40. Selline KVK-de intensiivsus lubaks eeldatavasti täita AudS-is sätestatud KVK-de

nimisageduse nõude.

Järelevalvenõukogu on otsustanud AudS § 136 lõike 3 ja kvaliteedikontrolli korra § 7

lõike 2 alusel kinnitada Audiitorkogu juhatuse poolt järelevalvenõukogule esitatud

korralise KVK valimi järgmiselt:

Tabel 8. KVK valimi suurus 2011-2015 ja KVK tulemused

KVK KVK

kontrolliperiood

KVK läbiviimise

periood

KVK

valim

KVK

tulemus

KVK

tulemus

KVK

tulemus

1. 2009. aasta 1. juulist

2011. aasta 30.

juunini

2011. aasta 1. juulist

2012. aasta 30.

juunini

55 13

(23,6%)

25 16


2012. aasta 30.

juunini


2013. aasta 30.

juunini

44 13

(29,5%)

16 10


2013. aasta 30.

juunini


2014. aasta 30.

juunini

42 10

(23,8%)

13 13


2014. aasta 30.

juunini


2015. aasta 30.

juunini

44 - - -

KVK tulemuste struktuur on 2011-2014. aastal olnud ühetaoline. KVK tulemustest on

vaid ca ¼ olnud puudusteta 7 , ca 2/3 on olnud väiksemate 8 või suuremate 9

puudustega ning ülejäänute osas on KVK jäänud läbimata 10 või esinesid muud

põhjused, et KVK tulemust ei saanud määrata. Üheks KVK tulemuste struktuuri

püsivust mõjutavaks teguriks võib pidada asjaolu, et kuni 2013/2014

majandusaastani ei ole kutsetegevuse puuduliku kvaliteedi tuvastamisel järjepidevalt

7 Audiitorteenuse kvaliteet vastab nõuetele, võimalik täiustamine - roheline. 8 Audiitorteenuse kvaliteet on vastuvõetav, esinesid puudused ja täiustamine nõutav - kollane. 9 Audiitorteenuse kvaliteedis esinesid märkimisväärsed puudused, oluline täiustamine nõutav - punane. 10 Kvaliteedikontrolli kord § 22 lg 2: Kvaliteedikontroll loetakse juhatuse otsusega läbituks või see jääb läbimata. Kvaliteedikontroll jääb läbimata, kui kvaliteedikontrolli töörühmal oli temast mitteolevatel põhjustel takistatud vajalike kvaliteedikontrolli protseduuride sooritamine või eksisteerisid sellised piirangud, mis ei võimaldanud põhjendatud kindlusega kontrollida audiitorteenuse vastavust õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele.


18

Seniste KVK-ga on

hõlmatud audiitor-

teenuste turul

tegutsevatest AEV-st 53%

ja turumahust 80%

tegeletud ei piisavate parandusmeetmete ega asjakohaste sanktsioonide

rakendamisega. Nimetatud vajakajäämine on kindlasti etendanud suurt rolli, et KVK

tulemustes pole seni pööret paremusele tekkinud.

Positiivseks arenguks tuleb lugeda 2013/2014 majandusaasta KVK tulemuste järgset

Audiitorkogu juhatuse praktikat, mis vastab täielikult AudS-i nõuetele, sanktsioonide

kohaldamisel kõikidele audiitorettevõtjatele, kelle kutsetegevuse kvaliteedis

kontrolliga vajakajäämisi tuvastati.

Seniajani läbi viidud KVK-ga on hõlmatud audiitorteenuste turul tegutsevatest AEV-

st 53%. Nende AEV-de summaarne käive moodustab turumahust 80% (vt Joonis 7),

millest 69% langeb STP, 18% KTP ja 13% VTP segmendi arvele (vt Joonis 8).

KVK tulemuste põhjal (vt Joonis 9 ja Joonis 15) saab väita, et kõige suuremad

probleemid vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi osas on iseloomulikud VTP

segmendile. Sellesse segmenti koondub nii arvuliselt

(25 punast, 36 kollast ja 18 rohelist), kui ka

protsentuaalselt (punaste osakaal 32%, kollaste

osakaal 45% ja roheliste osakaal 23%) kõige

rohkem KVK nõrku tulemusi.

Ka KTP segmendis on KVK rohelisi tulemusi alla

poole (40%) KVK kaetud AEV-st, st 8. KVK kaetud

AEV-st 50% (st 10 AEV) on tulemus kollane ja 10%

(st 2 AEV) punane.

STP segmenti kuuluvad AEV on näidanud parimat kutsetegevuse kvaliteeti. Kõik

KVK tulemused on seni olnud rohelised.

Järelevalvenõukogu peab vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja

hoidmiseks vajalike, nii ennetavate kui reageerivate meetmete astumist üheks oma

edasise tegevuse prioriteediks.

2012/2013 aasta kvaliteedikontroll

Kontrolliperioodi 1. juuli 2009 – 30. juuni 2012 kvaliteedikontrolli valimisse kuulus

44 AEV-d, neist:


19

a) neli AEV-d arvati järelevalvenõukogu otsusega valimist välja;

b) ühe AEV osas on KVK lõpetamata;

c) ülejäänud 39 AEV suhtes on KVK lõpetamise otsus tehtud.

Kvaliteedikontrolli lõpetamise otsuste põhjal audiitorteenuse kvaliteet:

a) 13 AEV osas vastab nõuetele;

b) 16 AEV osas on vastuvõetav, esinesid puudused, täiustamine on nõutav;

c) 10 AEV osas oli märkimisväärsete puudustega, oluline täiustamine on nõutav.

Asjakohaseid sanktsioone rakendati KVK punase tulemuse saanud AEV suhtes, kelle

osas algatati11 distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse tulemusena:

a) määrati ühele AEV-le rahatrahv;

b) tehti ühele AEV-le märkus.

16 KVK kollase tulemuse saanud AEV osas Audiitorkogu juhatus menetlust ei

algatanud.

2013/2014 aasta kvaliteedikontroll

Kontrolliperioodi 1. juuli 2009 – 30. juuni 2013 kvaliteedikontrolli valimisse kuulus

42 AEV-d, neist:

a) kaks AEV-d arvati järelevalvenõukogu otsusega valimist välja;

b) kolme AEV tegevusloa tunnistas Rahandusministeerium kehtetuks;

c) ühe AEV kvaliteedikontroll jäi läbi viimata;

d) ülejäänud 36 AEV suhtes on KVK lõpetamise otsus tehtud.

Kvaliteedikontrolli lõpetamise otsuste põhjal audiitorteenuse kvaliteet:

a) 10 AEV osas vastab nõuetele;

b) 13 AEV osas on vastuvõetav, esinesid puudused, täiustamine on nõutav;

c) 13 AEV osas oli märkimisväärsete puudustega, oluline täiustamine on nõutav.

Asjakohaseid sanktsioone rakendati kõigi KVK punase ja ühe KVK kollase tulemuse

saanud AEV suhtes, kelle osas algatati distsiplinaarmenetlus.

Distsiplinaarmenetluse12 tulemusena:

a) ühelt AEV-lt on tegevusluba ära võetud;

b) kahele AEV-le on tehtud märkus;

11 Menetlus algatati 3 AEV suhtes, neist kahe osas on menetlus lõpetatud ja ühe AEV osas menetlus aastaraamatusse info koondamise ajal pooleli. 12 Aastaraamatusse info koondamise ajal on menetlus pooleli kuue AEV osas.


20

c) kolme AEV suhtes menetlus pooleli, eelnõu kohaselt tehakse märkus;

d) kahe AEV suhtes menetlus pooleli, eelnõu kohaselt tehakse noomitus.

KVK kollase tulemuse saanud AEV tüüpilised vead:

1. AudS § 55 – puudub nõuetekohane audiitorteenuse osutamise leping;

2. ISQC1.A54 – auditifaile ei ole jõutud kokku panna 60 päeva jooksul;

3. ISA 240-10, 26, 32 – täitmata audiitori kohustused seoses pettusega;

4. ISA 330-3, 21, 18 – protseduurid ebaadekvaatsed13 – teostatud protseduurid,

mis on standardi tööpaberites kirjas, kuid on jäetud analüüsimata, kas need on

antud töövõtus asjakohased; oluliste tehinguklasside, kontosaldode või

avalikustatava info osas on vajalikud protseduurid läbi viimata;

5. ISA 501-3 – pole käidud varude inventuuris;

6. ISA 530-A12 – valimikontrolli pole rakendatud nõutavalt;

7. ISA 540-6 – arvestushinnangutega pole tehtud nõuetekohast tööd14.

KVK punase tulemuse saanud AEV tüüpilised vead:

1. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite eessõna 4-7 – valitud vale raamistik,

auditi asemel viidud läbi ülevaatus, seonduvate teenuste standardi järgi

tehtava töövõtu käigus antud muu kindlustandva standardi kohane aruanne;

2. ISA 210-6 – finantsaruandluse raamistik ei ole aktsepteeritav – ei ole

koostatud konsolideeritud aruandeid seal, kus nad peaksid olema koostatud

ning on konsolideeritud ettevõtted, mis reeglite järgi konsolideerimisele ei

kuulu;

3. ISA 230-5 – auditi dokumentatsioon on puudulikult vormistatud – ei selgu,

kes, millal ja mida tegi, millised olid järeldused – peamiseks probleemiks on,

et kasutatakse tööpaberite standardvorme, ilma neid konkreetsele töövõtule

kohandamata;

4. ISA 315-5; ISA 300.9; ISA 315.31 – riskihindamise protseduurid puudulikult

teostatud – tööpaberite täitmine piirdub “linnutamisega”, kõigis töövõttudes

13 Näide: vandeaudiitor kontrollis ära 100% müügiarvetest. Kuna neid oli vähe, siis lisaks kontrolliti neist veel ka 50% valimiga. Mõlemad protseduurid olid standardtööpaberites kirjas, vandeaudiitor ei tulnud selle peale, et üks välistab teise. 14 Näide: varadest ca 100% moodustavad kinnisvarainvesteeringud õiglases väärtuses, kuid väärtuse väitega ei ole tegeletud ning usutakse juhtkonna hinnanguid ja aastatetaguseid eksperthinnanguid, täiendavaid protseduure läbi ei viidud.


21

on “linnutatud” täpselt ühte moodi;

5. ISA 570-9 – ebapiisavad protseduurid veendumaks, kas ettevõte on jätkuvalt

tegutsev;

6. ISA 600-8 – grupiauditis suhtlus komponendi audiitoriga ebapiisav;

7. ISA 700-6; ISA 705-4; ISA 706-6 – vale audiitori aruande tüüp, probleemid

sõnastusega, asjaolu rõhutava lõigu ebaõige kasutamine.

8. KVK tulemuste jagunemine AEV segmentidesse

Audiitorkogu majandusaastatel 2011-2014. viidi läbi kokku 128 KVK-d. Neist 117 KVK

viidi läbi käesoleva aastaraamatu koostamise ajal tegutsevates AEV-s. Korduvaid

KVK-e on läbi viidud 31, sh kolme AEV osas on KVK läbi viidud kolmel korral ja 11

AEV osas kahel korral.

Audiitorteenuste turumahu arvestamisel võtame aluseks AEV-de 2013/2014

majandusnäitajaid.

53% AEV-st on läbinud KVK, mis katavad audiitortegevuse käibest 80%.

Käive EUR Osakaal Joonis

Katmata käive 4 657 074 19,99%

Kaetud käive 18 636 334 80,01%

Kokku 23 293 408 100,00%

Joonis 7. AEV-de käibe kaetus KVK-ga

Kvaliteedikontrolli teostamine segmentide lõikes (vt Joonis 15):

a) STP - kokku 5 AEV-d. KVK on läbi viidud kõigil viiel AEV-l. Ühel AEV on KVK

läbi viidud kahel korral, st summaarselt on läbi viidud 6 KVK;

20%

80%

AEV-te käibe kaetus KVK-ga

Katmata käive

Kaetud käive


22

b) KTP - kokku 25 AEV-d. KVK on läbi viidud 15 AEV-l, st 60%. Kolmel AEV-l on

KVK läbi viidud kahel korral ja ühel AEV-l kolmel korral, st summaarselt on

läbi viidud 20 KVK-d;

c) VTP - kokku 131 AEV-d. KVK on läbi viidud 55 AEV-l, st ca 42%. Üheksal AEV-

l on KVK läbi viidud kahel korral ja kahel AEV-l kolmel korral.

Segment Käive EUR Osakaal Joonis

STP 12 788 515 68,62%

KTP 3 445 655 18,49%

VTP 2 402 164 12,89%

Kokku 18 636 334 100,00%

Joonis 8. AEV-de käibe kaetus KVK-ga segmentide lõikes

Joonis 15 iseloomustab AEV KVK tulemuste jaotumist AEV suurussegmentidesse.

Grupp Käive EUR Osakaal Joonis

Punased 600 901 3,22%

Kollased 2 978 760 15,98%

Rohelised 15 056 673 80,79%

Kokku 18 636 334 100,00%

Joonis 9. AEV-de kaetud käive KVK tulemuse lõikes

KVK punased tulemused (tk) jaotuvad:

a) 93% ulatuses VTP segmenti ja

b) 7% ulatuses KTP segmenti.

KVK punased tulemused moodustavad KVK-ga kaetud turumahust käibe alusel 3%.

69%

18%

13%

AEV-te käibe kaetus KVK-ga segmentide lõikes

STP

KTP

VTP

3%

16%

81%

Punased

Kollased

Rohelised


23

KVK kollased tulemused (tk) jaotuvad:

a) 78% ulatuses VTP segmenti ja

b) 22 % ulatuses KTP segmenti.

KVK kollased tulemused moodustavad KVK-ga kaetud turumahust käibe alusel 16%.

KVK rohelised tulemused (tk) jaotuvad:

a) 56% ulatuses VTP segmenti;

b) 25% ulatuses KTP segmenti ja

c) 19 % ulatuses STP segmenti.

KVK rohelised tulemused moodustavad KVK-ga kaetud turumahust käibe alusel 81%.

9. VA, AEV ja nende klientide profiilid

Alljärgnevas aastaraamatu peatükis esitatud analüüsi aluseks on 2012/2013 ja

2013/2014 aasta KVK valimis olnud AEV-de ja KVK tulemuste andmed15. Toome

välja iseloomulikumad seosed AEV kutsetegevuse kvantitatiivsete tunnuste ja

kutsetegevuse kvaliteedi vahel.

15 ALGANDMED:

1) VA keskmine vanus: Andmed audiitortegevuse registrist; 2) VA VKS-testi keskmine tulemus: Andmed audiitortegevuse registrist; 3) Aruannete arv VA kohta: AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes deklareeritud aruannete summa jagatud

VA-te arvuga AEV-s; 4) AEV kliendibaasi suurus: AEV kliendinimekirjas klientide arv kokku, koosneb auditi, ülevaatuse, muudest

kindlustandvate teenuste ja muude töövõtu klientidest; 5) AEV keskmine käive: Andmed turumahu dokumentidest; 6) AEV keskmine järjekoht käibe suuruse alusel: Andmed turumahu dokumentidest; 7) AEV läbiviidud töövõttude struktuur: AEV kliendinimekirjas kajastuvad auditi kohustusega klientide osakaal

kogu kliendinimekirjast; 8) AEV keskmine tegutsevate VA-te arv: Audiitortegevuse registris kajastuv vandeaudiitorite arv AEV-s.

TULETATUD ANDMED:

9) VA keskmine käive: AEV deklareeritud kogu käive jagatud AEV-s tegutsevate VA-te arvuga; 10) Teenuseostuaja sooline struktuur: KVK-valimisse sattunud AEV-s tegutsevate naissoost/meessoost VA-te

summa jagatud kogu KVK valimisse sattunud AEV-te tegutsevate VA-te summaga; 11) AEV aruande keskmine hind: AEV käive jagatud AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes kajastunud

aruannete summaga; 12) AEV keskmine töötunni hind: AEV käive jagatud AEV-s töötavate VA-te tegevusaruandes kajastunud tundide

summaga; 13) AEV keskmine aruannete arv: AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes kajastunud aruannete summa; 14) AEV keskmine ajakulu koostatud auditi aruande kohta: AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes

kajastunud auditi töötundide summa jagatud AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruannete kajastunud auditi aruannete summaga;

15) AEV keskmine ajakulu koostatud ülevaatuse aruande kohta: AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruandes kajastunud ülevaatus töötundide summa jagatud AEV-s tegutsevate VA-te tegevusaruannetes kajastunud ülevaatuse aruannete summaga.


24

Tabel 9. VA-d iseloomustavad keskmised näitajad AEV-de KVK tulemuse lõikes

Grupp Vanus VKS-

test

Käive VA

kohta

Nais VA-de

osakaal

Mees VA-

de osakaal

Aruannete arv

VA kohta

Kogu keskmine 54,1 80,84 67 046 64,42% 35,58% 42,1

Rohelised 51,3 84,26 111 756 59,46% 40,54% 38,7

Kollased 54,3 78,83 48 784 61,70% 38,30% 39,4

Punased 60,2 76,8 45 427 80% 20,00% 52,1

Tabel 10. AEV-d iseloomustavad keskmised näitajad KVK tulemuse lõikes

Grupp Auditi klientide

osakaal

AEV

käive

AEV

edetabeli nr

VA-de arv

AEV-s

Kogu KVK valimi keskmine 69,94% 188 115 71 1,7

Rohelised 80,91% 493 870 69 2,5

Kollased 71,83% 68 133 67 1,5

Punased 61,29% 48 049 81 1,1

Tabel 11. AEV-d iseloomustavad keskmised näitajad KVK tulemuse lõikes (järg)

Grupp Aruande

hind

Teenuse

tunni

hind

Aruannete

arv AEV

kohta

Auditi

aruandele

panustatud

tunnid

Ülevaatuse

aruandele

panustatud

tunnid

Kogu KVK valimi keskmine 1634 42,3 84 38,2 18,3

Rohelised 2144 77,3 154 45,7 19,1

Kollased 1695 46,3 54 41,0 17,5

Punased 974 34,4 51 27,4 16,7

Tabel 12. AEV klientide keskmised näitajad KVK tulemuse lõikes

Grupp

Audit

keskmine

käive

Audit

keskmine

vara

Ülevaatus

keskmine

käive

Ülevaatus

keskmine

vara

Kogu keskmine 4 253 481 3 760 166 1 074 678 1 396 578

Rohelised 7 072 218 4 176 527 1 069 956 1 022 289

Kollased 3 676 406 4 701 926 887 344 1 516 406

Punased 3 442 542 3 033 341 1 153 297 1 382 900


25

Soovime ära märkida kõige suuremad erinevused, mis AEV KVK rohelistes ja

punastes tulemustes ilmnevad ning olulisimad seosed AEV kutsetegevuse

kvantitatiivsete tunnuste ja kutsetegevuse kvaliteedi vahel:

a) ühele auditi aruandele panustab AEV, kes kuulub KVK rohelisse gruppi 1,67

korda rohkem aega, kui AEV, kes kuulub KVK punasesse gruppi;

b) AEV-s tegutsevate vandeaudiitorite arv on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse

gruppi 2,27 korda suurem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi;

c) kutseteenuse tunnihind on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi 2,25 korda

kõrgem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi.

Järelevalvenõukogu usub, et tegemist on indikatiivsete kutsetegevuse kvantitatiivsete

tunnustega, mis annavad märku kutsetegevuse kvaliteedi potentsiaalsetest

probleemidest. Eelnimetatud tunnused mõjutavad resultaatnäitajaid, mis AEV

tasemel kutsetegevuse kvaliteeti iseloomustavad:

a) AEV keskmine käive on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi 10,3 korda

suurem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi;

b) keskmine käive vandeaudiitori kohta on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse

gruppi 2,46 korda suurem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi.

Kutsetegevust kirjeldavate näitajate sisulisele struktuursele erinevusele AEV osas, kes

kuuluvad KVK rohelisse, kollasesse või punasesse gruppi osutavad ka mitmed

korrelatsioonikordajad (edaspidi KK; vt Tabel 22, Tabel 23 ja Tabel 24).

Järelevalvenõukogu tahab juhtida tähelepanu neist kõige reljeefsematele:

a) KK, mis näitab, kuidas on seotud aruannete arv AEV-s aruande hinnaga:

i. AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi KK = 0,69;

ii. AEV-l, kes kuulub KVK kollasesse gruppi KK = 0,09;

iii. AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi KK = -0,28.

b) KK, mis näitab, kuidas on seotud AEV käive aruande hinnaga:

i. AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi KK = 0,88;

ii. AEV-l, kes kuulub KVK kollasesse gruppi KK = 0,14;

iii. AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi KK = -0,05.

Mõlema KK korral on erinevatesse KVK tulemusgruppidesse kuuluvate AEV kirjeldus

analoogne. KVK rohelisse gruppi kuuluvate AEV korral on tegemist tugeva võrdelise


26

seosega. KVK kollasesse gruppi kuuluvate AEV korral on tegemist väga nõrga

(peaaegu olematu) võrdelise seosega. KVK punasesse gruppi kuuluvate AEV korral on

tegemist (väga) nõrga pöördvõrdelise seosega.

Keskmine aruande hind on AEV-l, kes kuulub KVK rohelisse gruppi 2,2 korda

kõrgem, kui AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi. Keskmine aruannete arv on

AEV-l, kes kuulub KVK punasesse gruppi ca 35% suurem, kui AEV-l, kes kuulub KVK

rohelisse gruppi.

Järelikult kirjeldab KVK rohelisse gruppi kuuluvaid AEV-id tõsiasi, et nendes

ühingutes on suur hulk kõrgema hinnaga aruandeid. Kui KVK kollasesse gruppi

kuuluvate AEV osas selle KK alusel järeldusi teha ei saa (KK väga nõrk), siis KVK

punasesse gruppi kuuluvate AEV osas valitseb rohelistega võrreldes pigem

vastupidine tendents. Analüüsi alusel saab teha järgmise üldistuse: nendes ühingutes

on pigem ülepaisutatult suur hulk madalama hinnaga aruandeid, sealjuures

panustatakse töötunde ühele auditi aruandele 40% vähem kui KVK rohelise gruppi

AEV seda keskmisena teeb.

Ülalesitatud näitajate sedavõrd drastiline erinevus pole kutsetegevuse standardite

üldkehtivust arvesse võttes kuidagi põhjendatud. Pigem tuleb nende näitajate

erinevuse alusel asuda seisukohale, et KVK punasesse gruppi kuuluvate AEV-de

kutseteenuse korraldamises esineb läbivalt tõsiseid metodoloogilisi puudujääke. See

aga ei võimalda täita AudS-is sätestatud audiitorteenuse osutamiseks kasutatava

ressursi koguse ja kvaliteedi vastavuse nõuet, et olla vastavuses vandeaudiitori

kutsetegevuse standardiga.

Lisaks tõusetub sellest arutelust omaette küsimustering:

a) kas üldse või siis millisel moel teenindavad KVK punasesse ja kollasesse

gruppi kuuluvad AEV avalikku huvi;

b) kuidas mõjutavad sedalaadi kvaliteediprobleemid konkurentsiolukorda

audiitorteenuste turul ning suhtumist vandeaudiitori kindlustandvate teenuste

instituuti ja Audiitorkokku üldiselt.

Väärib allajoonimist, et märkimisväärne hulk kindlustandvate teenuste kliente, keda

teenindab KVK punasesse või kollasesse gruppi kuuluv AEV, asetub

auditeerimiskohustuse piirmäärade vahetusse lähedusse. Teisalt on


27

ettevõtlusorganisatsioonid korduvalt väljendanud seisukohta, et praegune

väikeettevõtete ülevaatuse või auditeerimise nõue on muutumas sisulisest teenusest

pigem formaalseks kohustuseks ning seda võib pidada pigem omalaadseks

„raamatupidamise maksuks“, mis ei anna olulist lisandväärtust konkreetsele

ettevõtjale ega laiale avalikkusele. Võrreldes erinevatesse KVK tulemusgruppidesse

kuuluvate AEV klientide keskmisi näitajaid, siis võib väita, et:

a) KVK rohelisse gruppi kuuluva AEV klientide näitajad pigem ei asetu

ülevaatuse ega auditikohustuse piirmäärade vahetusse lähedusse;

b) KVK kollasesse gruppi kuuluva AEV klientide näitajad asetuvad vara suuruse

üks kolmest piirmääraga ülevaatusekohustuse vahetusse lähedusse;

c) KVK punasesse gruppi kuuluva AEV klientide näitajad asetuvad vara suuruse

üks kolmest piirmääraga nii ülevaatuse- kui auditikohustuse vahetusse

lähedusse.

Auditeerimiskohustuse piirmäärade muutmise mõjusid käsitleme põhjalikumalt

järgmises peatükis.

10. Planeeritavad auditi ja ülevaatuse piirmäärad

Tabel 13. Kehtivad auditi ja ülevaatuse piirmäärad, seisuga 1. 12. 2014

Kehtivad auditi ja ülevaatuse piirmäärad

Kaks kolmest

Ülevaatus Audit

Käive >1 000 000 EUR > 2 000 000 EUR

Töötajad > 15 > 30

Varad > 500 000 EUR > 1 000 000 EUR

Üks kolmest

Käive > 3 000 000 EUR > 6 000 000 EUR


Varad > 1 500 000 EUR > 3 000 000 EUR


28

Järgnevas peatükis vaatleme audiitorteenuste turuolukorda uute võimalike

piirmäärade kehtestamise korral. Analüüsi aluseks oleme võtnud

Rahandusministeeriumi koostatud raamatupidamise seaduse väljatöötamiskavatsuse

ülevaatuse ja auditi piirmäärde peatükis esitatud 3. alternatiivi16.

Analüüs hõlmab 2013/2014 Audiitorkogu majandusaastal KVK valimisse kuulunud

AEV-d ja nende kliendiportfellis olevate ühingute majandusnäitajaid 2012/2013.

aasta kohta.

Tabel 14. Planeeritavad auditi ja ülevaatuse piirmäärad

Planeeritavad audit ja ülevaatuse piirmäärad

Kaks kolmest

Ülevaatus Audit

Käive > 2 000 000 EUR > 4 000 000 EUR


Varad > 1 000 000 EUR > 2 000 000 EUR

Üks kolmest

Käive > 6 000 000 EUR > 12 000 000 EUR


Varad > 3 000 000 EUR > 6 000 000 EUR

16 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c5d3c4b0-9694-495c-844a-12e811bec5c1

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c5d3c4b0-9694-495c-844a-12e811bec5c1


29

Joonis 10. Muutused kliendiportfellis AEV-del, kelle KVK tulemus on roheline

KVK rohelisse gruppi kuuluvatel AEV-l on kliente kokku 966 tk. Aktsiaseltsid (AS) ja

avaliku huvi üksused (AHÜ), keda kokku on 370 tk, moodustavad klientidest 38,3%.

Eelnõu kohaselt jäävad AS-id ja AHÜ-d auditikohustuslaseks tänastel alustel, st

sõltumata majandusnäitajatest. Lisaks AS-e, AHÜ-le ja ühingutele, kellele ülevaatuse

või auditi teenus on osutatud piirmääradest lähtudes on kindlustandvat teenust

osutatud veel 97 kliendile, kelle majandusnäitajad jäävad senikehtivate piirmäärade

alla. Viimasena nimetatud AEV kliendid on kindlustandva teenuse lepingu sõlminud

vabatahtlikul alusel. Eeldame, et need ühingud, kes täna tellivad teenuse

vabatahtlikult teevad seda ka uute piirmäärade rakendumisel. Äsjakirjeldatud

eelduste kohaselt ei oleks uute võimalike piirmäärade kehtestamise korral KVK

rohelisse gruppi kuuluva AEV kliendiportfelli 181 kliendil (st 18,74%) enam

kindlustandva teenuse tellimise kohustust. KVK rohelisse gruppi kuuluv AEV on 56%

ulatuses VTP, 25% ulatuses KTP ja 19% ulatuses STP segmendis.

97 10,04%

340 35,20%

30 3,11%

318 32,92%

181 18,74%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1 2

Muutused kliendiportfellis planeeritavate piirmäärade korral

Vabatahtlikud AS AHÜ Piirmäärade järgi Vähenemine piirmäärade muutusest


30

Joonis 11. Muutused kliendiportfellis AEV-del, kelle KVK tulemus on kollane

KVK kollasesse gruppi kuuluvatel AEV-del on kliente kokku 869 tk. Aktsiaseltsid (AS)

ja avaliku huvi üksused (AHÜ), keda kokku on 314 tk, moodustavad klientidest

36,13%. Lisaks AS-e, AHÜ-le ja ühingutele, kellele ülevaatuse või auditi teenus on

osutatud piirmääradest lähtudes on kindlustandvat teenust osutatud veel 113

kliendile, kelle majandusnäitajad jäävad senikehtivate piirmäärade alla. Eeldame, et

need ühingud, kes täna tellivad teenuse vabatahtlikult teevad seda ka uute

piirmäärade rakendumisel. Äsjakirjeldatud eelduste kohaselt ei oleks uute võimalike

piirmäärade kehtestamise korral KVK kollasesse gruppi kuuluva AEV kliendiportfelli

209 kliendil (st 24,05%) enam kindlustandva teenuse tellimise kohustust. KVK

kollasesse gruppi kuuluv AEV on 78% ulatuses VTP ja 22% ulatuses KTP segmendis.

113 13,00%

267 30,72%

47 5,41%

233 26,81%

209 24,05%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1 2




31

Joonis 12. Muutused kliendiportfellis AEV-del, kelle KVK tulemus on punane

KVK punasesse gruppi kuuluvatel AEV-del on kliente kokku 647 tk. Aktsiaseltsid (AS)

ja avaliku huvi üksused (AHÜ), keda kokku on 205 tk, moodustavad klientidest

31,69%. Lisaks AS-e, AHÜ-le ja ühingutele, kellele ülevaatuse või auditi teenus on

osutatud piirmääradest lähtudes on kindlustandvat teenust osutatud veel 90

kliendile, kelle majandusnäitajad jäävad senikehtivate piirmäärade alla. Eeldame, et

need ühingud, kes täna tellivad teenuse vabatahtlikult, teevad seda ka uute

piirmäärade rakendumisel. Äsjakirjeldatud eelduste kohaselt ei oleks uute võimalike

piirmäärade kehtestamise korral KVK kollasesse gruppi kuuluva AEV kliendiportfelli

166 kliendil (st 25,66%) enam kindlustandva teenuse tellimise kohustust. KVK

punasesse gruppi kuuluv AEV on 93% ulatuses VTP ja 7% ulatuses KTP segmendis.

Seega võib kokkuvõttes väita, et uute võimalike piirmäärade kehtestamise korral

avaldab muudatus suurimat mõju VTP ja KTP segmendi AEV-le. Järelevalvenõukogu

arvates võib see teatud määral soodustada VTP ja KTP segmendi AEV-de senisest

tihedamat koostööd ning viia ühinemisteni. Seesuguste arengute käivitumisel

muutuksid VTP ja KTP segmendi AEV-d konkurentsivõimelisemaks ja väheneksid

eeldatavalt ka probleemid kutsetegevuse kvaliteediga.

90 13,91%

203 31,38%

2 0,31%

186 28,75%

166 25,66%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1 2




32

Kutseeksami käsitlus

põhineb audiitor-

tegevuse portaali

andmebaasi andmetel

2011-2014 aasta kohta

IV. Arvestusala eksperdi kutseeksam

2010. aastal jõustus uus audiitortegevuse seadus, millega koos 2011. aasta 1.

detsembril jõustus uus kutseeksami kord. Alates 2011. aasta detsembrist sooritatakse

kutseeksameid audiitortegevuse portaali infosüsteemis veebipõhiselt.

Uue eksamikorraldusega loodi süsteem, mis esitab kõrgeid

nõudmisi erialase ettevalmistuse osas, on objektiivne

ja efektiivne. Eksamid ja eksamitulemused on

muutunud igakülgselt võrreldavaks. Õiguskindlust

annab kutseeksami läbimiskriteeriumi sätestamine

AudS-is. Arvestusala eksperdi kutseeksami (edaspidi

kutseeksam) käsitlus põhineb aastaraamatus

audiitortegevuse portaali andmebaasi 2011-2014. aasta

andmetel. Audiitortegevuse portaali andmebaasi majutab ja

infotehnoloogilise toe kutseeksami korraldamiseks tagab Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus. Kutseeksam on seni toimunud Rahandusministeeriumi 1.

korruse arvutiklassis, aadressil Suur-Ameerika 1 Tallinn.

Eksamimooduleid on kokku kümme, millest üks, vandeaudiitori eriosa alamosa test

(edasipidi VKS-test), sooritati 2011. aastal üleminekueksamina. Ülejäänud üheksa

eksamimoodulit hõlmavad järgmist:

1) Eesti hea raamatupidamise tava – edasipidi EHRT-moodul;

2) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) – edasipidi IFRS-moodul;

3) rahandus ja juhtimine – edasipidi R ja J-moodul;

4) avalik õigus – edasipidi AÕ-moodul;

5) VA eriosa alamosa üldosa – edasipidi VKS-üldosa moodul;

6) VA eriosa alamosa ISA – edasipidi VKS-ISA moodul;

7) VA õigus – edasipidi VÕ-moodul;

8) riigi- ja haldusõigus – edasipidi RHÕ-moodul;

9) isiksuseomaduste sobivuse hindamine – edasipidi IH-essee.


33

Käesolev peatükk on jaotatud kahte ossa. Esimesest osast on leitavad kutseeksami

koondandmed ja kokkuvõte. Teine osa sisaldab kutseeksami tulemuste detailset

analüüsi, muu hulgas metoodilist alust ja hüpoteeside kontrolli.

11. Kutseeksami koondandmed ja kokkuvõte

Ajavahemikus 01.07.2011-7.10.2014, mille kohta on andmed koondatud käesolevasse

aastaraamatusse, sooritati kokku 1187 eksamit, mille keskmine tulemus on 83,6%.

Mittesooritanute osakaal oli 7,33%.

Tabel 15. Kutseeksami soorituste tulemuste koondandmed

EHRT IFRS RJ AÕVKS

üld

VKS

ISAVÕ Essee RHÕ

VKS-

test

Keskmine

/kokku

2011 Keskmine x x x x x x x x x 86,59 86,59

x x x x x x x x x 56,67

x x x x x x x x x 1 00

x x x x x x x x x 9,65

x x x x x x x x x 1 08 108

x x x x x x x x x 2 2

x x x x x x x x x 1 ,85% 1,85%

2012 Keskmine 82,24 7 9,26 7 4 87 ,9 85,1 5 7 6,05 93,1 3 x 93,8 x 83,93

66,67 7 3,33 62 43,3 62,24 52,7 3 7 0 x 58,3 x

95,56 87 ,7 8 86 1 00 1 00 94,55 1 00 x 1 00 x

9,3 6,1 8 9,49 1 0,6 9,7 9,32 5,67 x 7 ,55 x

5 3 4 44 30 26 44 57 1 23 x 336

0 0 0 1 0 1 0 6 1 x 9

0 0 0 2,27 % 0 3,85% 0 1 0,53% 0,81 % x 2,68%

2013 Keskmine 7 5,36 7 2,34 86,53 84,7 90,1 2 7 4,05 93,43 x 93,6 x 83,76

43,33 37 ,22 56 60 68,37 0 7 5 x 65 x

97 ,7 8 93,33 1 00 96,7 1 00 1 00 1 00 x 1 00 x

1 3,39 1 3,58 1 0,57 1 0,2 6,7 8 1 6,7 3 7 ,07 x 7 ,82 x

94 7 7 7 2 37 44 35 35 38 7 6 x 508

1 3 1 4 1 0 0 2 0 1 1 0 x 41

1 3,83% 1 8,1 8% 1 ,39% 0 0 5,7 1 % 0 28,95% 0 x 8,07%

2014 Keskmine 7 1 ,1 7 7 4,1 3 7 7 ,1 4 84,1 81 ,26 7 1 ,7 9 90,09 x 90,9 x 80,08

30 49,44 0 60 0 36,36 50 x 0 x

96,67 98,89 1 00 98,3 97 ,96 88,1 8 1 00 x 1 00 x

1 6,63 1 4,68 23,91 1 2 20,69 1 1 ,7 6 1 4,6 x 21 ,1 x

25 21 28 1 7 20 24 27 31 42 x 235

6 4 3 0 1 4 2 1 3 2 x 35

24,00% 1 9,05% 1 0,7 1 % 0 5,00% 1 6,67 % 7 ,41 % 41 ,94% 4,7 6% x 14,89%

sh alla 60

Moodul

Min

Max

Sooritusi

sh alla 60

Mittesooritatud %

Mittesooritatud %

Mittesooritatud %

Mittesooritatud %

Standardhälv e

Standardhälv e

Standardhälv e

Standardhälv e

Min

Max

Sooritusi

sh alla 60

Min

Max

Sooritusi

sh alla 60

Min

Max

Sooritusi


34

Kutseeksami keskmine tulemus kõikide moodulite lõikes on vähenenud 2012. aasta

tasemelt 84% tasemele 80% (2014). Mittesooritajate osatähtsus on kasvanud 5 korda

(aastatel 2012 – 2014), jõudes ca 3% tasemelt ca 15% tasemele. Kõige keerulisemaks

mooduliks on läbi aastate osutunud IH-essee, kus mittesooritajate osatähtsus on

tõusnud 2014. aastaks üle 40%. Kõige lihtsam moodul on RHÕ, mille keskmine

tulemus on olnud läbi aastate kõrgeim (93,07%) ja kus mittesooritanute osatähtsus

on jäänud madalaimaks (1,24%).

Tabel 16. Eksamimoodulite jaotus klassidesse

Mooduli klass 1 2 3

Keeruline IH-essee IFRS EHRT

Lihtne RHÕ VÕ VKS-ÜLD

1. IFRS, EHRT ja VKS-ISA moodulites:

a. avaldatud vastustega küsimuste ja ülesannete osatähtsus üle 50% viitab

eksami sooritamise tõenäosuse kasvule ja vastupidi; kuna vähemalt 90%

mittesooritanutest on grupis A, kus avaldatud vastustega K/Ü osakaal on ≤

50%;

b. avalike vastustega ülesanded mõjutavad eksamitulemust rohkem kui

avalike vastustega küsimused.

2. RHÕ ja VÕ moodulites:

a. avalike vastustega küsimuste osakaal ei mõjuta eksamitulemust;

b. eksamiküsimused liigituvad lihtsateks, kuna keskmine tulemus on üle 90%

ja seetõttu ei pruugi need täita teadmiste kontrolli eesmärki.

3. Ühegi ülesande esinemise sagedusel ei ole mõju ülesande raskusastmele.

4. Küsimuste esinemise sagedus mõjutas küsimuse raskusastet vaid:

a. EHRT moodulis – mida harvemini küsimus esines, seda keerukamaks

küsimus osutus, st õigete vastuste osakaal langes;

b. AÕ moodulis – mida sagedamini küsimus esines, seda lihtsamaks küsimus

osutus, st õigete vastuste osakaal tõusis.


35

5. Kõigi küsimuste ja ülesannete raskusaste sõltub küsimuse või ülesande vastuse

avaldatusest, st:

a. kõrgema punktitulemuse saanud küsimustest ja ülesannetest on avaldatud

vastustega ca 64%;

b. madalama punktitulemuse saanud küsimustest ja ülesannetest on

avaldatud vastustega ca 21%.

12. Kutseeksami tulemuste detailne analüüs

Kutseeksami ülevaates toome koondandmetena välja iga eksamimooduli kohta

iseloomulikud andmed, sh soorituste arvu, keskmise, madalaima ja kõrgeima

tulemuse, mittesooritajate arvu ja osatähtsuse.

Kutseeksamisüsteemi erinevate aspektide toimivuse ja kooskõlalisuse hindamiseks

kontrollime kolme hüpoteesi paikapidavust.

Kutseeksami ülevaates kasutame alljärgnevat mõisteteaparatuuri:

Kutseeksam - füüsilise isiku kutse või kutsetaseme saamiseks tehtav tegevuste

kogum, mille põhiosaks on antud kutse või kutse tunnustamise avalduse lõplikuks

rahuldamiseks vajalike kutseeksami jagude (komponentide) sooritamine.

Komponent - kutseeksami üksus (n: EHRT-moodul, IFRS-moodul), mille kohta

võetakse vastu konkreetne sooritus. Komponente võib käsitleda puustruktuurina (1.

tase – eriosad, 2. tase – alamosad, 3. tase – moodulid). Moodulid moodustavad

alamosa. Alamosad moodustavad eriosa.

Sooritus - ühe komponendi (mooduli) tegemise (küsimuste vastamise ja ülesannete

lahendamise) üksikjuht; tegevuse tulemus, millele antakse eksamikomisjoni liikmete

poolt hinnang (punktid ja pallid).

Hüpotees 1

H1: avalike vastustega K/Ü osakaal ei mõjuta kutseeksami tulemust.

Audiitortegevuse portaali vahendusel on eksaminandidele õppimiseks avaldatud 50%

kutseeksami küsimuste ja ülesannete (edaspidi K/Ü) vastustest. Kutseeksamil

koostab tarkvara igale sooritusele individuaalse K/Ü-komplekti. Toimunud

kutseeksamite andmed näitavad, et avalike vastustega K/Ü osakaal sooritustes on


36

vahemikus 40-70%. Jaotame sooritused kahte (A ja B) gruppi, vastavalt avalike

vastustega K/Ü osakaalule nendes:

1) ≤ 50% avalike K/Ü osakaal – GRUPP A;

2) ≥ 60% avalike K/Ü osakaal – GRUPP B.

Avalike küsimuste või ülesannete osakaal (%) soorituses

0% 50% 60% 100%

Vähem kui pooled (≤ 50%) – GRUPP A Enam kui pooled (> 50%)

sh ≥ 60% – GRUPP B

Joonis 13. Soorituste jaotamine kahte gruppi (A ja B)

Grupid valime selliselt, et hüpoteesiga uuritav mõju, kui see olemas on, tuleks

võimalikult selgelt esile ja valimisse jääks ka piisavalt suur hulk sooritusi andmete

esinduslikkuse tagamiseks.

Et võrrelda soorituste tulemusi grupis A grupiga B, võtame kasutusele avaldamise

mõju hindamise skaala (vt Tabel 17). Kui grupi B tulemus on kõrgem grupi A

tulemusest, siis on tegu avalike vastustega K/Ü positiivse mõjuga eksami tulemusele.

Tabel 17. Avaldamise mõju (eksamisoorituse tulemuse aspektis) hindamise skaala

Mõju määr Grupi A ja grupi B keskmise soorituse tulemuse erinevus

Ebaselge mõju Erinevus alla 5%-punkti

Oluline mõju Erinevus üle 5%-punkti

Ei ole mõju Tulemus vastupidine (pöördvõrdeline)

Viis moodulit (VKS-ISA, EHRT, IFRS, VKS-üldosa ning R ja J) koosnevad

küsimustest ja ülesannetest. Nende moodulite juures vaatame avaldamise mõju nii

K/Ü osas kokku kui K/Ü osas eraldi.

Kuivõrd VÕ ja AÕ moodulid koosnevad ainult küsimustest, siis nende moodulite

juures vaatame avaldamise mõju vaid küsimuste aspektis.

Toome allpool välja moodulid, kus H1 ei pidanud paika, st avalike vastustega K/Ü

osakaal mõjutab olulisel määral tulemust.


37

VKS-üldosa

Järeldus: avaldatud vastustega küsimustel on oluline mõju eksami tulemusele.

Avaldatud vastustega küsimuste osakaal mõjutab eksami tulemust (vt Tabel 29):

a) 2012. aastal küsimustes 12% punkti võrra ja ülesannetes 9% punkti võrra;

b) 2013. aastal küsimustes 3% punkti võrra ja ülesannetes 2% punkti võrra;

c) 2014. aastal küsimuste osas vastuste avaldamine eksami tulemusele mõju ei

avaldanud (H1 leidis kinnitust), kuid ülesannete osas vastuste avaldamine

avaldas mõju eksami tulemusele (H1 ei leidnud kinnitust) ja eksami tulemused

erinesid grupi A ja B vahel 20% punkti võrra.

2012. aasta ja 2013. aasta tulemuste suurt erinevust võib selgitada fakt, et 2012. aasta

septembris avaldati küsimuste ja ülesannete vastused audiitortegevuse portaali

infosüsteemis. Samal ajal asuti sooritama esimesi eksameid, mis on käesoleva

statistika aluseks. Seega eksamiteks ei valmistutud avaldatud materjale kasutades,

vaid pigem eksaminandide isiklike õppematerjalide abil.

IFRS-moodul

Järeldus: avaldatud vastustega K/Ü on oluline mõju eksami tulemusele.

Avaldatud vastustega K/Ü osakaal 2013. aastal mõjutab eksami tulemust ca 8%

punkti võrra (vt 2012. aastal tehti kokku 3 eksamit, ning see valim on liiga väike, et

analüüsida avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju tulemusele, seega

vaatleme allpool vaid 2013. aasta eksamitulemusi.

Tabel 38). Avaldatud vastustega küsimuste osakaal mõjutab soorituse keskmist

tulemust rohkem kui avaldatud vastuste osakaal ülesannetes. Seda näitab ka

mittesooritanute arv (11 tk), mis on grupis A. Seega võib pidada IFRS-moodulis

küsimusi raskemaks kui ülesandeid.

AÕ-moodul

Järeldus: avaldatud vastustega küsimustel on oluline mõju eksami tulemusele.

Avaldatud vastustega küsimuste osakaal 2012. aastal mõjutab eksami tulemust ca 5%

punkti võrra (vt Tabel 32). Avaldatud vastustega küsimuste osakaal 2013. aastal

mõjutab tulemust ca 10% punkti võrra ning 2014. aastal 6% punkti võrra.


38

Hüpotees 2

H2: K/Ü vastuste tulemus ei sõltu K/Ü esinemise sagedusest.

Kutseeksamil koostab tarkvara igale sooritusele individuaalse K/Ü-komplekti.

Toimunud kutseeksamite andmed näitavad, et infosüsteemi andmebaasis olevate

ettevalmistatud K/Ü esinemise sagedus konkreetses moodulis on varieeruv laial

skaalal, vahemikus 2-42 ülesannete puhul (vt Tabel 45) ja vahemikus 2-60 küsimuste

puhul (vt Tabel 56).

Koostame moodulites TOP-1017 tabelid:

1. kümme kõige keerulisemat ja kümme kõige lihtsamat K/Ü;

2. kümme kõige sagedamini ja kümme kõige harvemini esinevat K/Ü.

Hüpoteesi kontrollimiseks võrdleme, milline on kattuvus kümne kõige:

1. sagedamini esineva ja kümne kõige lihtsama K/Ü osas;

2. väiksema esinemise sagedusega ja kümne kõige keerulisema K/Ü osas.

Võtame kasutusele esinemissageduse mõju hindamise skaala (vt Tabel 18).

Tabel 18. Esinemissageduse mõju hindamise skaala

K/Ü kattuvus (osakaal) Mõju %

≤ 1 Ei ole mõju ≤10%

2-4 Ebaselge mõju 20-40%

> 4 Oluline mõju > 40%

Kuna VKS-ISA, VKS-üldosa ja VKS-test eksamimoodulite küsimused on ühises

kasutuses, siis neid mooduleid vaatleme ühtse tervikuna.

Üldiselt pidas H2 paika. H2 pidas paika kõikide ülesannete osas. H2 ei pidanud paika

küsimuste osas järgmistes moodulites: EHRT (vt Tabel 46 ja Tabel 47) ja AÕ (vt

Tabel 69 ja Tabel 70).

Hüpotees 3

H3: K/Ü raskusaste18 ei sõltu K/Ü vastuse avaldatusest.

17 Kui moodulis on alla 20 küsimuse või ülesande, siis moodustame TOP-3 või TOP-5.


39

Kui esimese hüpoteesiga selgitame K/Ü vastuse avaldamise mõju kutseeksami

soorituse keskmisele tulemusele, siis kolmanda hüpoteesiga selgitame, kas K/Ü

vastuse avaldamine mõjutab K/Ü keskmist tulemust.

Koostame moodulites TOP-10 tabelid:

1. kümme kõige keerulisemat ja kümme kõige lihtsamat K/Ü.

Hüpoteesi kontrollimiseks selgitame, milline on avaldatud (edasipidi A) või

mitteavaldatud (edasipidi MA) vastuste osakaal kümnel kõige keerulisemal ning

kümnel kõige lihtsamal K/Ü.

Võtame kasutusele avaldamise mõju hindamise skaala (vt Tabel 19).

Tabel 19. Avaldamise mõju (küsimuse või ülesande keerukuse aspektis) hindamise

skaala

K/Ü vastuse avaldamise osakaal Mõju %

≤ 1 Ei ole mõju ≤10%

2-4 Ebaselge mõju 20-40%

> 4 Oluline mõju > 40%

Toome välja avaldatud ja mitteavaldatud vastustega küsimuste osatähtsuse (mõju)

keerulisemates ja lihtsamates ülesannetes, mida iseloomustab järgmine tabel:

Tabel 20. Avalike ja mitteavalike vastustega ülesannete osatähtsus (mõju)

Moodul19 Keerulisemad

ülesanded Lihtsamad ülesanded

EHRT 7 MA, 3 A (70%, 30%) 3 MA, 7 A (30%, 70%)

IFRS 8 MA, 2 A (80%, 20%) 4 MA, 6 A (40%, 60%)

R ja J 2 MA, 1 A (66,66%, 33,33%) 1 MA, 2 A (33,33%, 66,66%)

VKS-ISA 8 MA, 2 A (80%, 20%) 4 MA, 6 A (40%, 60%)

VKS-üldosa 5 MA, 0 A (100%, 0%) 1 MA, 4 A ( 20%, 80%)

18 Skaala: keeruline - lihtne 19 Vt Tabel 46 kuni Tabel 55


40

Viie mooduli keskmine A osakaal:

- keerulisemates ülesannetes on 20,67% ja

- lihtsamates ülesannetes on 67,3%.

Toome välja MA ja A keerulisemates ja lihtsamates küsimustes, mida iseloomustab

järgmine tabel:

Tabel 21. Avalike ja mitteavalike vastustega küsimuste osatähtsus (mõju)

Moodul20 Keerulisemad

küsimused

Lihtsamad

küsimused

EHRT 4 MA, 6 A (40%, 60%) 5 MA, 5 A (50%, 50%)

IFRS 9 MA, 1 A (90%, 10%) 3 MA, 7 A (20%, 70%)

R ja J 10 MA, 0 A ( 100%, 0%) 4 MA, 6 A (40%, 60%)

VKS-ISA, üldosa, test 7 MA, 3 A (70%, 30%) 1 MA, 9 A (10%, 90%)

VÕ 8 MA, 2 A (80%, 20%) 5 MA, 5 A (50%, 50%)

RHÕ 8 MA, 2 A (80%, 20%) 5 MA, 5 A (50%, 50%)

AÕ 9 MA, 1 A (90%, 10%) 4 MA, 6 A (40%, 60%)

Üheksa mooduli keskmine A osakaal:

- keerulisemates küsimustes on 21,4% ja

- lihtsamates küsimustes on 61,4%.

14 mooduli keskmine A osakaal:

- keerulisemates ülesannetes ja küsimustes on 21,1% ja

- lihtsamates ülesannetes ja küsimustes on 63,9%.

20 Vt Tabel 57 kuni Tabel 70


41

V. Kvaliteedikontrolli ja

kutseeksamit selgitavad lisad


42

Kvaliteedikontrolli selgitavad lisad

Lisa 1. KVK korraldamine

Segment Kaetud

KVKga

Katmata

KVKga Kokku Joonis

STP 5 0 5

KTP 15 10 25

VTP 66 65 131

Kokku 86 75 161

Joonis 14. AEV-de kaetus KVK-ga segmentide lõikes

100%

Kaetud KVK-ga

Katmata KVK-ga

60%

40% Kaetud KVK-ga

Katmata KVK-ga

50% 50%

Kaetud KVK-ga

Katmata KVK-ga

53%

47% Kaetud KVK-ga

Katmata KVK-ga


43

Seg-

ment Rohelised Kollased Punased Joonis

STP 6 - -

KTP 8 10 2

VTP 18 36 25

Joonis 15. KVK tulemus segmentide lõikes

100%

Rohelised

Kollased

Punased

40%

50%

10%

Rohelised

Kollased

Punased

23%

45%

32% Rohelised

Kollased

Punased


44

Grupp STP KTP VTP Joonis

Rohelised 6 8 18

Kollased - 10 36

Punased - 2 25

Joonis 16. KVK tulemus AEV-de lõikes

19%

25% 56%

STP

KTP

VTP

22%

78%

STP

KTP

VTP

7%

93%

STP

KTP

VTP


45

Lisa 2. AEV kutsetegevuse näitajate korrelatsioonikordajad

Tabel 22. AEV-d iseloomustavate näitajate korrelatsioonikordajad, nende osas, kelle

KVK tulemuse on roheline

Näitaja Aruande

tk hind

Teenuse

tunni

hind

Aruannete

arv AEV

kohta

Aruandele

panustatud

tunnid

AEV

käive

VA arv

AEV-s

Aruande tk hind x 0,92 0,69 0,39 0,88 0,51

Teenuse tunni

hind x 0,76 -0,41 0,97 0,48

Aruannete arv

AEV kohta x -0,33 0,79 0,75

Aruandele

panustatud

tunnid

x -0,26 -0,23

AEV käive x 0,75

VA arv AEV-s x

Tabel 23. AEV-d iseloomustavate näitajate korrelatsioonikordajad, nende osas, kelle

KVK tulemuse on kollane

Näitaja Aruande

tk hind

Teenuse

tunni

hind

Aruannete

arv AEV

kohta

Aruandele

panustatud

tunnid

AEV

käive

VA arv

AEV-s

Aruande tk hind x 0,12 0,09 0,53 0,14 0,11

Teenuse tunni

hind x 0,32 -0,28 0,40 -0,07

Aruannete arv

AEV kohta x -0,34 0,95 0,58

Aruandele

panustatud

tunnid

x -0,17 -0,04

AEV käive x 0,63

VA arv AEV-s x


46

Tabel 24. AEV-d iseloomustavate näitajate korrelatsioonikordajad, nende osas,

kelle KVK tulemuse on punane

Näitaja Aruande

tk hind

Teenuse

tunni

hind

Aruannete

arv AEV

kohta

Aruandele

panustatud

tunnid

AEV

käive

Va arv

AEV-s

Aruande tk

hind x 0,25 -0,28 0,48 -0,05 -0,13

Teenuse tunni

hind x 0,61 -0,24 0,72 -0,14

Aruannete arv

AEV kohta x -0,46 0,95 -0,08

Aruandele

panustatud

tunnid

x -0,39 -0,10

AEV käive x 0,08

Va arv AEV-s x


47

Kutseeksamit selgitavad lisad

Lisa 3. H1 kontrollimine

VKS-test

VKS-testi sooritati ülemineku eksamina 2011. aastal. Eksamimoodul koosnes 60

küsimusest millest iga küsimus andis kuni 2 punkti. Maksimum punktide arv 120.

2011 VKS-test Joonis

Keskmine 86,59%

Min 56,67%

Max 100%

Standardhälve 9,65%

Sooritusi 108

sh alla 60 2

Mittesooritatud % 1,85%

Joonis 17. VKS-testi soorituste tulemuslikkus

Tabel 25. VKS-testi soorituste keskmine tulemuslikkus gruppide lõikes

Avaldatud vastustega küsimuste osakaal GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

Keskmine tulemus 90,14% 87,01% 86,25%

Mittesooritanuid 0 0 2

Maksimum tulemus 0 2 2

Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab VKS-testi moodulis avaldatud vastustega

küsimuste osakaal eksamitulemust ca 4%-punkti võrra. Kokku oli 2 mittesooritanut

grupis A. Samas oli kokku 4 maksimum tulemust, millest 2 olid samuti grupis A.

Järeldus: avaldamise mõju ebaselge.

2% 0%

14%

37%

47%

Soorituste tulemus

0-59

60-69

70-79

80-89

90-100


48

VKS-ISA moodul

VKS-ISA moodulit sooritati 2012, 2013 ja 2014 aastal kokku 85 korda. Eksamimoodul

koosneb 30 küsimusest ja 5 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti ja ülesanne

kuni 10 punkti.

VKS-ISA 2012 2013 2014 Joonis

Keskmine 76,05 74,05 71,79

Min 52,73 0 36,36

Max 94,55 100 88,18

Standardhälve 9,32 16,73 11,76

Sooritusi 26 35 24

sh alla 60 1 2 4

Mittesooritatud % 3,85% 5,71% 16,67%

Joonis 18. VKS-ISA mooduli soorituste tulemuslikkus

Aasta-aastalt on keskmine eksamitulemus langenud ca 2%-punkti võrra. Soorituste

tulemuste sektordiagrammidelt on näha tulemuste struktuuri muutusest tulenevaid

2%

14%

16%

54%

14%

Soorituste tulemus 2012

0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

5%

26%

20%

46%

3%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

17%

25%

33%

25%

0%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100


49

mõjutusi keskmisele tulemusele. 90-100 punkti vahemik on vähenenud 0-ni. Kiireim

kasv on olnud 0-79 punkti sektoris.

Tabel 26. VKS-ISA mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju

eksamisooritusele

Avaldatud vastustega

küsimuste/ülesannete osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

2012

Keskmine tulemus 76,67 76,20 75,94

Mittesooritanud 0 0 1


2013




2014




Tabel 27. VKS-ISA mooduli avalike vastustega küsimuste osakaalu mõju

eksamisooritusele


küsimuste osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

2012




2013




2014





50

Tabel 28. VKS-ISA mooduli avalike vastustega ülesannete osakaalu mõju

eksamisooritusele

Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab 2012. aasta avaldatud vastustega küsimuste ja

ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 0,6%-punkti võrra. Avaldatud

vastustega küsimuste osakaal teeb järsu hüppe grupis B, kus see ulatub üle 10%-

punkti. Avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju tulemusele on vastupidine.



ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 1,2%-punkti võrra. Avaldatud

vastustega küsimuste osakaal teeb järsu hüppe grupis B, kus see ulatub üle 5,20%-

punkti.



ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 10,7%-punkti võrra. Avalike

vastustega osakaal küsimustes teeb järsu hüppe grupis B, kus see ulatub üle 12,90%-

punkti.

Järeldus: avaldamise mõju on tugev, selle mööndusega, et VKS-ISA moodulis

mõjutab tulemust eelkõige just avaldatud vastustega küsimuste osakaal.


ülesannete osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

2012




2013




2014





51

VKS-üldosa moodul

VKS-üldosa moodulit sooritati 2012, 2013 ja 2014 aastal kokku 94 korda.

Eksamimoodul koosneb 24 küsimusest ja 5 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2

punkti ja ülesanne kuni 10 punkti.

VKS-üldosa 2012 2013 2014 Joonis

Keskmine 85,15 90,12 81,26

Min 62,24 68,37 0

Max 100 100 97,96


Sooritusi 30 44 20

sh alla 60 0 0 1

Mittesooritatud % 0 0 5,00%

Joonis 19. VKS-üldosa mooduli soorituste tulemuslikkus

Analüüsiperioodil kirjeldab trendimustrit tagurpidi-V kujund. Esmalt eksamitulemus

tõusis 5%-punkti võrra, kuid järgnes langus ca 9%-punkti võrra ning kukkumine

0% 3%

27%

30%

40%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

0% 5% 2%

41% 52%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

5% 5%

25%

30%

35%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100


52

allapoole esimese aasta taset. Peamiselt mõjutas keskmist tulemust liikumine

vahemikust 0-79 vahemikku 80-100 ning sealt tagasi algsesse vahemikku.

Tabel 29. VKS-üldosa mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju

eksamisooritusele

Avaldatud küsimuste/ ülesannete

osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

2012




2013




2014




Tabel 30. VKS-üldosa mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju

eksamisooritusele


küsimuste osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

2012




2013




2014





53

Tabel 31. VKS-üldosa mooduli avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju

eksamisooritusele


ülesannete osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

2012




2013




2014





ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 12%-punkti võrra. Avaldatud

vastustega küsimuste osakaal mõjutab tulemust 12%-punkti võrra ja ülesannete

osakaal 9%-punkti võrra.

Järeldus: avaldamise mõju tugev.



vastustega küsimuste osakaal mõjutab tulemust 3%-punkti võrra ja ülesannete

osakaal 2%-punkti võrra.




vastustega küsimuste osakaal mõjutab (ca 28%) tulemust vastupidiselt, st avaldatud

vastustega küsimuste osakaalul ei ole mõju eksami tulemusele. Ülesannete juures on

märgata tugevat mõju, st ülesannete vastuste avaldatus mõjutab eksamitulemust ca

20%-punkti võrra.

Järeldus: avaldamise mõju tugev, selle mööndusega, et VKS-üldosa moodulis

mõjutab tulemust eelkõige avaldatud vastustega ülesannete osakaal.


54

AÕ moodul

AÕ moodulit sooritati 2012, 2013 ja 2014 aastal kokku 98 korda. Eksamimoodul

koosneb 30 küsimusest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti.

AÕ 2012 2013 2014 Joonis

Keskmine 87,88 84,65 84,12

Min 43,3 60 60

Max 100 96,7 98,33


Sooritusi 44 37 17

sh alla 60 1 0 0

Mittesooritatud % 2,27% 0 0

Joonis 20. AÕ moodul soorituste tulemuslikkus

Aastatega on eksamitulemus langenud 3%-punkti võrra. Peamiselt mõjutas keskmist

asjaolu, et vahemikku 90-100 jäävate tulemuse osakaal vähenes 64%-lt 53%-le.

2% 2%

14%

18% 64%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

0%

13% 14%

24%

49%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

0%

18% 6%

23% 53%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100


55

Tabel 32. AÕ mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju

eksamisooritusele


küsimuste osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

2012




2013




2014





ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 5%-punkti võrra.








VÕ moodul

VÕ moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 71 korda. Eksamimoodul koosneb 20

küsimusest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti.


56

VÕ 2012 2013 Joonis

Keskmine 93,13% 93,40%

Min 70% 75%

Max 100% 100%

Standardhälve 5,67% 6,72%

Sooritusi 44 27

sh alla 60 0 0

Mittesooritatud % 0 0

Joonis 21. VÕ moodul soorituste tulemuslikkus

Aastatega pole keskmine eksamitulemus muutunud.

Tabel 33. VÕ mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju

eksamisooritusele


küsimuste osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

2012




2013




Avaldatud vastustega küsimuste osakaal ei mõjuta eksamitulemust. Koosmõjus

asjaoluga, et keskmine eksamitulemus on üle 95% võib asuda seisukohale, et ilmselt

on küsimused liiga lihtsad.

Järeldus: avaldamisel ei ole mõju.

0% 0% 2% 7%

91%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

0% 0% 7%

15%

78%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100


57


ülesannete osakaal eksami tulemusi keskmiselt 2,25%-punkti võrra.


RHÕ-moodul

RHÕ-moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 199 korda. Eksamimoodul

koosneb 30 küsimusest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti.

RHÕ 2012 2013 Joonis

Keskmine 93,75% 93,63%

Min 58,34% 65%

Max 100% 100%


Sooritusi 123 76

sh alla 60 1 0

Mittesooritatud % 0,81% 0

Joonis 22. RHÕ moodul soorituste tulemuslikkus

Aastatega pole keskmine eksamitulemus muutunud.

Tabel 34. RHÕ mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju

eksamisooritusele


küsimuste osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

2012




1% 1% 3%

16%

79%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

0% 3% 4% 10%

83%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100


58

2013




Avaldatud vastustega küsimuste osakaal ei mõjuta eksamitulemust. Koosmõjus

asjaoluga, et keskmine eksamitulemus on üle 92% võib asuda seisukohale, et ilmselt

on küsimused liiga lihtsad.





EHRT-moodul

EHRT-moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 99 korda. Eksamimoodul

koosneb 20 küsimusest ja 10 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti ja

ülesanne kuni 10 punkti.

EHRT-moodul 2012 2013 Joonis

Keskmine 82,24% 75,36%

Min 66,67% 43,33%

Max 95,56% 97,78%


Sooritusi 5 94

sh alla 60 0 13

Mittesooritatud % 0 13,83%

Joonis 23. EHRT-moodul soorituste tulemuslikkus

0%

20% 0%

60%

20%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

14%

15%

22% 37%

12%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100


59

Aastatega on eksamitulemus langenud 7%-punkti võrra. Keskeltläbi iga seitsmenda

selle mooduli eksaminandi tulemus saab hinde „mittesooritatud“.

2012. aastal tehti kokku 5 eksamit, ning see valim on liiga väike, et analüüsida

avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju tulemusele, seega vaatleme allpool

vaid 2013. aasta eksamitulemusi.

Tabel 35. EHRT-mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju

eksamisooritusele

Avaldatud vastustega küsimuste/

ülesannete osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)




Tabel 36. EHRT-mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju

eksamisooritusele

Avaldatud vastustega küsimuste

osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

Keskmine tulemus 73,89% 76,54% 75,10% Mittesooritanuid 1 2 11 Maksimum tulemus 0 0 0

Tabel 37. EHRT-mooduli avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju

eksamisooritusele

Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab EHRT-moodulis avaldatud vastustega

küsimuste osakaal eksamitulemust ca 1%-punkti võrra vastupidiselt. Kokku oli 10

mittesooritanut grupis A, mis moodustab kõigist selle mooduli mittesooritustest 77%.


Avaldatud vastustega ülesannete

osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)





60

IFRS-moodul

IFRS-moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 80 korda. Eksamimoodul koosneb

20 küsimusest ja 10 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti ja ülesanne kuni 10

punkti.

IFRS-moodul 2012 2013 Joonis

Keskmine 79,26% 72,34%

Min 73,33% 37,22%

Max 87,78% 93,33%


Sooritusi 3 77

sh alla 60 0 14


Joonis 24. IFRS-moodul soorituste tulemuslikkus

Aastatega on eksamitulemus langenud 7%-punkti võrra. Praktiliselt iga kuues selle

mooduli eksaminandi tulemus saab hinde „mittesooritatud“.




Tabel 38. IFRS-mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju

eksamisooritusele


ülesannete osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)




0% 0%

34%

33%

33%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

18%

21%

30%

21%

10%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100


61

Tabel 39. IFRS-mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju

eksamisooritusele


küsimuste osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)




Tabel 40. IFRS-mooduli avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju

eksamisooritusele


ülesannete osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)




Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab IFRS-moodulis avaldatud vastustega

küsimuste osakaal eksamitulemust ca 8%-punkti võrra. Kokku oli 11 mittesooritanut

grupis A, mis moodustab kõigist selle mooduli mittesooritustest 78,5%.


IFRS-moodulis võib pidada ülesandeid keerulisemaks kui küsimusi. Avaldatud

vastustega küsimuste osakaal mõjutab tulemust rohkem kui ülesannete osakaal.

IH-essee moodul

IH-essee moodulit sooritati kokku 2012 ja 2013 aastal kokku 95 korda.

IH-essee moodulis ei kasutata hindamisel punktiskaalat. Hinnang antakse skaalal –

„edukas“ või „ebaedukas“. Kolme viimase aasta tulemuse põhjal võib öelda, et

ligilähedaselt iga neljanda selle mooduli eksaminandi tulemus saab hinde

„ebaedukas“.

Tabel 41. IH-essee mooduli soorituste tulemuslikkus

Essee 2012 2013 2014

Sooritusi 57 38 31


Mittesooritatud % 10,53% 28,95% 41,94%


62

R ja J moodul

R ja J moodulit sooritati 2012 ja 2013 aastal kokku 76 korda. Eksamimoodul koosneb

10 küsimusest ja 6 ülesandest. Iga küsimus annab kuni 2 punkti ja ülesanne kuni 10

punkti.

R ja J 2012 2013 Joonis

Keskmine 74% 86,53%

Min 62% 56%

Max 86% 100%


Sooritusi 4 72

sh alla 60 0 1


Joonis 25. R ja J moodul soorituste tulemuslikkus




Tabel 42. R ja J mooduli avaldatud vastustega K/Ü osakaalu mõju

eksamisooritusele


ülesannete osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)




0%

0%

0%

25%

75%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100

2% 14%

16%

54%

14%


0-59

60-69

70-79

80-89

90-100


63

Tabel 43. R ja J mooduli avaldatud vastustega küsimuste osakaalu mõju

eksamisooritusele


küsimuste osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)




Tabel 44. R ja J mooduli avaldatud vastustega ülesannete osakaalu mõju

eksamisooritusele


ülesannete osakaal

GRUPP B

(≥ 60%) > 50%

GRUPP A

(≤ 50%)

Keskmine tulemus 89% 89% 83,07%



Võrreldes gruppi A grupiga B, mõjutab R ja J moodulis avaldatud vastustega

küsimuste osakaal eksamitulemust ca 4%-punkti võrra.



64

Lisa 4. H2 ja H3 kontrollimine – ülesanded

Tabel 45. Ülesannete esinemise sagedused

EHRT IFRS R ja J VKS-ISA VKS-üldosa

Suurim esinemise sagedus 34 32 42 14 26

Keskmine esinemise sagedus (mediaan) 16 16 26 8 30

Väikseim esinemise sagedus 4 4 10 2 40

EHRT-moodul

Tabel 46. EHRT-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet

TOP21 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 1473 1493 1378 1474 1468 1366 1453 1483 1489 1494

Sagedus 4 8 30 26 12 20 30 8 8 18

Õigeid vastuseid 23,75% 30,00% 37,83% 41,15% 42,50% 42,50% 42,83% 45,00% 75,50% 46,25%

Avalik/mitteavalik A MA MA MA MA MA A MA MA A

10 lihtsamat 1480 1455 1358 1355 1377 1357 1482 1365 1370 1382

Sagedus 2 8 24 14 4 14 24 26 8 18


Avalik/mitteavalik MA A MA A A A A A A MA

Tabel 47. EHRT-mooduli 10 kõige tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kesk-

mine

10 harvemini

esinevat ül. 1480 1377 1473 1455 1370 1371 1489 1483 1493 1451

Sagedus 2 4 4 8 8 8 8 8 8 10

Õigeid vastuseid 100,00% 96,25% 23,75% 98,75% 87,50% 71,25% 46,25% 45,00% 30,00% 84,00% 68,28%

Avalik/mitteavalik MA A A A A MA MA MA MA A

10 tihedamini

esinevat ül. 1367 1471 1490 1453 1378 1365 1374 1474 1358 1482

Sagedus 34 34 30 30 30 26 26 26 24 24


Avalik/mitteavalik A A A A MA A MA MA MA A

21 Siin ja edaspidi tuuakse TOP-loetelus esimesel real ära vastava küsimuse või ülesande number, mille alusel saab seda otsida ka Audiitortegevuse portaalist


65

1. Kümnest kõige keerulisemast ülesandest ja kümnest kõige harvemini esinevatest

ülesannetest kattuvad ülesanded: 1473, 1493, 1483 ja 1489. Kattuvad 4 ülesannet,

mis näitab, et ülesande esinemise sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.

2. Kümnest kõige lihtsamast ülesandest ja kümnest kõige tihedamini esinevatest

ülesannetest kattuvad ülesanded: 1358, 1482 ja 1365. Kattuvad 3 ülesannet, mis

näitab, et ülesande esinemise sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.

IFRS-moodul

Tabel 48. IFRS-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 1422 1464 1446 1426 1420 1444 1414 1416 1408 1369

Sagedus 16 16 10 6 14 16 24 16 18 20


Avalik/mitteavalik MA MA A MA MA MA MA MA MA A

10 lihtsamat 1439 1440 1417 1461 1442 1433 1413 1459 1438 1409

Sagedus 16 10 18 18 16 12 12 12 8 10


Avalik/mitteavalik A MA A A MA A A MA MA A

Tabel 49. IFRS-mooduli 10 tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine

10 harvemini

esinevat ül. 1424 1462 1500 1423 1426 1438 1448 1440 1409 1447

Sagedus 4 4 6 6 6 8 8 10 10 10


Avalik/mitteavalik MA MA MA A MA MA A MA A A

10 tihedamini

esinevat ül. 1465 1428 1463 1418 1414 1421 1369 1498 1441 1450

Sagedus 32 28 26 26 24 22 20 20 20 20


Avalik/mitteavalik A MA A MA MA A A A A A


ülesannetest kattub üks (nr 1426), mis näitab, et ülesande esinemise sagedusel

ei ole mõju tulemusele.


66


ülesannetest ei kattu ühtegi ülesannet, mis näitab, et ülesande esinemise

sagedusel ei ole mõju tulemusele.

R ja J moodul

Tabel 50. R ja J mooduli 3 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet

TOP 1 2 3

3 keerulisemat 1379 1466 1432

Sagedus 10 32 28

Õigeid vastuseid 45,00% 63,44% 68,39%

Avalik/mitteavalik MA A MA

3 lihtsamat 1429 3467 1430

Sagedus 32 22 36

Õigeid vastuseid 98,13% 95,00% 94,17%

Avalik/mitteavalik A A MA

Tabel 51. R ja J mooduli 3 kõige tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet

Ülesandeid kokku 17, mis on liiga vähe, et moodustada TOP-10, seega toome välja 3

keerulisemat ja 3 lihtsamat ülesannet.

1. Kolmest kõige keerulisemast ülesandest ja kolmest kõige harvemini esinevatest

ülesannetest kattub vaid üks (nr 1379), mis näitab, et ülesande esinemise

sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.

2. Kolmest kõige lihtsamast ülesandest ja kolmest kõige tihedamini esinevatest



TOP 1 2 3 Keskmine

3 harvemini esinevat ül. 1379 1353 1380

Sagedus 10 14 16

Õigeid vastuseid 45,00% 91,43% 91,88% 76,10%

Avalik/mitteavalik MA A A

3 tihedamini esinevat ül. 1354 1430 1466

Sagedus 42 36 32

Õigeid vastuseid 80,71% 94,17% 63,44% 79,44%

Avalik/mitteavalik MA MA A


67

VKS-ISA moodul

Tabel 52. VKS-ISA mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 1295 1314 1279 1342 1281 1349 1322 1331 1327 1348

Sagedus 2 4 4 6 12 8 6 8 10 14


Avalik/mitteavalik A MA MA MA A MA MA MA MA MA

10 lihtsamat 1274 1330 1340 1297 1312 1304 1294 1293 1275 1334

Sagedus 6 10 2 12 4 10 12 6 6 8


Avalik/mitteavalik A MA MA A MA A A A A MA

Tabel 53. VKS-ISA mooduli 10 kõige tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine

10 harvemini

esinevat ül. 1295 1344 1305 1340 1314 1279 1272 1287 1350 1289

Sagedus 2 2 2 2 4 4 4 4 4 4


Avalik/mitteavalik A MA A MA MA MA A A MA A

10 tihedamini

esinevat ül. 1348 1319 1306 1285 1323 1339 1313 1290 1297 1294

Sagedus 14 14 14 14 14 14 14 14 12 12


Avalik/mitteavalik MA MA MA A MA MA A MA A A


ülesannetest kattuvad kolm (nr: 1295, 1314 ja 1279), mis näitab, et ülesande

esinemise sagedusel on ebaselge mõju tulemusele.


ülesannetest kattuvad kaks (nr: 1297 ja 1294), mis näitab, et ülesande esinemise



68

VKS-üldosa moodul

Tabel 54. VKS-üldosa mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat ülesannet

TOP 1 2 3 4 5

5 keerulisemat 1328 1315 1317 1343 1264

Sagedus 26 32 30 30 38

Õigeid vastuseid 57,88% 65,16% 66,67% 70,17% 72,89%

Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA

5 lihtsamat 1253 1260 1263 1259 1261

Sagedus 28 30 38 36 40

Õigeid vastuseid 98,93% 98,00% 97,37% 95,00% 93,63%

Avalik/mitteavalik A A MA A A

Tabel 55. VKS-üldosa mooduli 10 tihedamini ja harvemini esinevat ülesannet

TOP 1 2 3 4 5 Keskmine

5 harvemini esinevat ül. 1266 1328 1253 1257 1310

Sagedus 26 26 28 28 28

Õigeid vastuseid 92,92% 92,31% 57,88% 98,93% 89,29% 86,27%

Avalik/mitteavalik MA MA A A MA

5 tihedamini esinevat ül. 1261 1265 1263 1254 1264

Sagedus 40 40 38 38 38

Õigeid vastuseid 93,63% 85,75% 97,37% 82,37% 72,89% 86,40%

Avalik/mitteavalik A MA MA A MA

Ülesandeid kokku 23, seega toome välja viis keerulisemat ja lihtsamat ülesannet.

1. Viiest kõige keerulisemast ülesandest ja viiest kõige harvemini esinevatest



2. Viiest kõige lihtsamast ülesandest ja viiest kõige tihedamini esinevatest

ülesannetest kattuvad kaks (nr: 1263 ja 1261), mis näitab, et ülesande esinemise



69

Lisa 5. H2 ja H3 kontrollimine – küsimused

Tabel 56. Küsimuste esinemise sagedused

EHRT IFRS R ja J VKS-… VÕ RHÕ AÕ

Suurim esinemise sagedus 19 13 13 60 13 45 13

Keskmine esinemise sagedus (mediaan) 7 5 11 38 9 27 5

Väikseim esinemise sagedus 3 2 5 5 5 16 2

EHRT-moodul

Tabel 57. EHRT-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 1685 1728 1684 3355 3354 3187 3390 1757 1667 1637

Sagedus 11 9 11 5 5 5 4 8 12 17


Avalik/mitteavalik A MA A A MA A A MA A MA

10 lihtsamat 1400 1638 1639 1640 1646 1649 1650 1651 1652 1659

Sagedus 19 16 16 16 14 13 13 13 13 12

Õigeid vastuseid 100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

Avalik/mitteavalik MA A A MA A MA MA MA A A

Tabel 58. EHRT-mooduli 10 harvemini ja tihedamini esinevat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine

10 harvemini esinevat

ül. 3416 3391 3390 3356 1859 3355 3354 3356 1820 1757

Sagedus 3 4 4 5 5 5 5 5 6 8

Õigeid vastuseid 33,33 % 0,00 % 25,00% 0,00 % 40,00 % 20,00 % 20,00 % 0 % 50,00% 25,00% 23,33 %

Avalik/mitteavalik A MA A MA MA A MA MA A MA

10 tihedamini esinevat

ül. 1400 1635 1636 1637 1640 1639 1638 1641 1642 1643

Sagedus 19 17 17 17 16 16 16 16 16 16


Avalik/mitteavalik MA MA A MA MA A A MA MA MA

1. Kümnest kõige keerulisemast küsimusest ja kümnest kõige harvemini esinevast

küsimusest kattuvad viis (nr: 3355, 3354, 3187, 3390 ja 1757), mis näitab, et

esinemise sagedusel on oluline mõju tulemusele.

2. Kümnest kõige lihtsamast küsimusest ja kümnest kõige tihedamini esinevast

küsimusest kattuvad neli (nr: 1400, 1638, 1639 ja 1640), mis näitab, et



70

IFRS-moodul

Tabel 59. IFRS-mooduli 10 kõige keerulisemat ja lihtsamat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 1594 2056 2011 1888 1575 2002 1943 1895 1592 2029

Sagedus 5 10 7 7 5 5 5 5 11 6


Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA MA MA MA A MA

10 lihtsamat 1569 1988 2037 2015 1957 1925 1605 1578 1576 1551

Sagedus 10 10 9 9 9 9 9 9 9 9


Avalik/mitteavalik A MA A A MA MA A A A A

Tabel 60. IFRS-mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine

10 harvemini

esinevat ül. 1917 1945 2073 1594 1895 1943 2002 1505 1553 1609

Sagedus 2 2 2 5 5 5 5 5 5 5


Avalik/mitteavalik A MA MA MA MA MA MA MA MA MA

10 tihedamini

esinevat ül. 2026 1995 1592 1988 1569 1944 1556 1977 1586 2023

Sagedus 13 11 11 10 10 10 10 10 10 10


Avalik/mitteavalik A MA A MA A A A MA MA A

1. Kümnest kõige keerulisemast küsimusest ja kümnest kõige harvemini esinevast

küsimusest kattuvad neli (nr: 1594, 2002, 1943 ja 1895), mis näitab, et



küsimusest kattuvad kaks (nr: 1569 ja 1988), mis näitab, et esinemise



71

R ja J moodul

Tabel 61. R ja J mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 3400 3419 1876 1871 1866 1627 1884 3408 3464 1634

Sagedus 7 8 8 9 10 12 11 9 11 9


Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA MA MA MA MA MA

10 lihtsamat 3465 1877 1625 3460 3459 3392 3186 3435 1887 1883

Sagedus 6 7 7 8 8 8 8 9 9 9

Õigeid vastuseid 100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

100,00

%

Avalik/mitteavalik MA MA A A MA A A A A MA

Tabel 62. R ja J mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine

10 harvemini

esinevat ül. 3308 3465 1877 1625 1879 3400 3460 3459 3392 3186

Sagedus 2 6 7 7 7 7 8 8 8 8


Avalik/mitteavalik A MA MA A A MA A MA A A

10 tihedamini

esinevat ül. 1628 1863 1864 1865 1875 1867 1621 1878 1631 1632

Sagedus 20 20 19 17 16 16 16 15 15 14


Avalik/mitteavalik A MA MA A MA A A MA A A

1. Kümne kõige keerulisema küsimuse ja kümne kõige harvemini esineva küsimuse

osas kattuvus puudub, mis näitab, et esinemise sagedusel ei ole mõju

tulemusele.

2. Kümne kõige lihtsama küsimuse ja kümne kõige tihedamini esineva küsimuse


tulemusele.


72

VKS-ISA, VKS-üldosa ja VKS-test moodul

Tabel 63. VKS-ISA, VKS-üldosa ja VKS-test mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat

küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 436 95 180 94 3267 321 421 481 160 523

Sagedus 39 54 35 43 10 33 38 27 42 46


Avalik/mitteavalik A MA MA A MA MA MA MA MA A

10 lihtsamat 425 188 203 210 212 229 246 274 370 389

Sagedus 34 34 37 29 35 35 27 51 39 39

Õigeid vastuseid 100,00 % 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Avalik/mitteavalik A A MA A A A A A A A

Tabel 64. VKS-ISA, VKS-üldosa ja VKS-test mooduli 10 kõige harvemini ja

tihedamini esinevat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine

10 harvemini

esinevat ül. 3327 3306 3278 3264 3271 3350 3269 3265 3299 3266

Sagedus 5 5 5 6 6 6 7 7 8 9

Õigeid vastuseid 80,00% 80,00% 40,00% 100,00 % 83,33% 33,33% 100,00% 100,00% 87,50% 100,00 % 80,42%

Avalik/mitteavalik MA MA MA A A A MA MA A A

10 tihedamini

esinevat ül. 131 18 382 412 327 403 250 497 393 279

Sagedus 60 59 58 56 55 55 55 55 54 54

Õigeid vastuseid 86,67% 94,92% 87,93% 83,93 % 96,36% 90,91% 83,64 % 77,27 % 94,44% 90,74 % 88,68%

Avalik/mitteavalik MA A A MA A A MA A A A



tulemusele.



tulemusele.


73

VÕ-moodul

Tabel 65. VÕ-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 946 1011 952 883 992 968 920 885 982 896

Sagedus 6 10 8 8 19 16 12 13 9 9


Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA A MA MA A MA

10 lihtsamat 908 972 985 998 1001 1017 929 962 990 986

Sagedus 23 14 14 14 14 14 16 16 16 18


Avalik/mitteavalik MA A A MA MA MA A A A MA

Tabel 66. VÕ-mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine

10 harvemini

esinevat ül. 3284 3445 3293 3280 3174 3179 3357 3295 3291 3296

Sagedus 1 1 1 1 1 2 2 2 2 3

Õigeid vastuseid 50,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 0,00 % 100,00% 100,00% 100,00% 33,33% 78,33%

Avalik/mitteavalik A MA MA A A A A A MA MA

10 tihedamini

esinevat ül. 908 928 992 986 934 968 956 990 962 929

Sagedus 23 21 19 18 17 16 16 16 16 16


Avalik/mitteavalik MA MA MA MA A A MA A A A



tulemusele.



tulemusele.


74

RHÕ-moodul

Tabel 67. RHÕ-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 1403 1091 1065 1069 1250 1086 1076 1067 1206 1204

Sagedus 26 27 28 26 30 23 18 28 26 45


Avalik/mitteavalik MA MA MA MA A A MA MA MA MA

10 lihtsamat 1201 1149 1116 1131 1054 1219 1104 1209 1113 1244

Sagedus 38 36 36 35 35 34 34 33 33 30


Avalik/mitteavalik MA MA MA MA A MA A A A A

Tabel 68. RHÕ-mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine

10 harvemini

esinevat ül. 1064 1210 1225 1077 1051 1049 1232 1242 1073 1050

Sagedus 16 17 17 18 18 18 18 18 18 18


Avalik/mitteavalik A MA MA A A A MA MA A MA

10 tihedamini

esinevat ül. 1204 1123 1201 1159 1214 1196 1149 1116 1248 1131

Sagedus 45 39 38 37 37 37 36 36 36 35

Õigeid vastuseid 100,00% 88,24% 70,59% 35,29% 100,00% 100,00% 100,00 % 87,50% 81,25% 75,00% 83,79%

Avalik/mitteavalik MA MA MA MA A MA MA MA A MA



tulemusele.


küsimusest kattuvad neli (nr: 1131, 1149, 1201 ja 1116), mis näitab, et esinemise



75

AÕ-moodul

Tabel 69. AÕ-mooduli 10 keerulisemat ja lihtsamat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

10 keerulisemat 776 746 834 601 851 647 605 651 639 592

Sagedus 6 8 6 5 5 5 5 7 7 7


Avalik/mitteavalik MA MA MA MA MA A MA MA MA MA

10 lihtsamat 594 779 704 574 632 596 844 772 643 591

Sagedus 14 13 13 13 12 12 11 11 11 11


Avalik/mitteavalik A A MA MA MA A A A MA A

Tabel 70. AÕ-mooduli 10 kõige harvemini ja tihedamini esinevat küsimust

TOP 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine

10 harvemini

esinevat ül. 3372 3294 3245 3237 3235 3234 3229 3221 3218 3210

Sagedus 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1


Avalik/mitteavalik A MA MA MA MA A MA A MA MA

10 tihedamini

esinevat ül. 594 779 704 635 574 861 767 632 596 867

Sagedus 14 13 13 13 13 12 12 12 12 11


Avalik/mitteavalik A A MA MA MA A A MA A MA



tulemusele.


küsimusest kattuvad viis (nr: 594, 779, 704, 574 ja 632), mis näitab, et esinemise

sagedusel on oluline mõju tulemusele.

Documents

Audiitortegevuse järelevalve nõukogu...Järelevalve aastaraamat 2012 – 2014 6 Vastavalt audiitortegevuse seaduse -le 15 moodustatakse eksamikomisjon vähemalt viieliikmelisena