“Erinevad mälud, ühised huvid”

Töögrupp Alfa: Igor Ivanov,

Julia Tomberg, Marianna Drozdova, Mihhail Kõlvart, Andrei Titov, Vadim Belobrovtsev

Eesti Koostöö Kogu rahvussuhete konverentsil 21. novembril 2008

21.11.20081

Sine ira et studio

Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032:

1. Lühivisioon Eestist aastal 2032 – Formaalselt Eesti suveräänsus jääb samale tasemele

nagu on praegu Euroopa Liidus.– Tekib suur Euroopa-Aasia Liit, mille koosseisu hakkavad

kuuluma Euroopa Liidu maad, samas ka Venemaa ja sellised Aasia suur-riigid nagu Kasahstan, Türgi, Hiina, India.

– EAL hakkab oma olemuselt täitma praeguse Europarlamendi funktsioone, hakkab looma uusi standarte.

– NATO, OSCE – transformeeruvad uutesse palju võimsamatesse struktuuridesse, arvestades EAL-i tekkimist.

Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032:

2. Eesti põhiseadus aastal 20322032. aastaks põhiseadusse tekkib 2 muudatust:1- kaob preambul, mille tagajärjeks ja tähenduseks

saab loobumine rahvusriigi ideoloogiast ja Eesti kuulutatakse multikultuurseks riigiks, kus põhiväärtuseks on inimene.

2- seoses EAL loomisega kuulutatakse välja ühine EAL-i põhiseadus, kui standard mis põhineb inimõigustel ja kus põhiväärtuseks on inimene.

– Rollijaotus erinevate võimude vahel jääb põhimõtteliselt samaks, kuid seadusandlik võim saab reguleerituks uue EAL-i tasemel

Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032:

3. Vähemusrahvuste olukord aastal 2032– Rahvusvähemused ei saa eraldiseisvaks jõuks,

aastaks 2032, kuid hakkavad kuuluma kõikidesse kodanike ja erakondlikke ühendustesse, sealhulgas saavad ka nende juhtideks.

– Rahvusvähemuste kompaktne elukoht säilib– Rahvusvähemuste esindatus poliitilises,

majanduslikus ja akadeemilises eliidis hakkab tasakaalustuma.

– Rahvusvähemused saavad veto õiguse kõigis küsimustes, mis neid otseselt puudutavad.

Teemaplokk 2 – Identiteet

4. Eesti – multikultuurne või rahvusriik? – 2008. aasta Eesti on objektiivselt multikultuurne riik,

kuid on võtnud kursi rahvusriigi ülesehitamisele.– Rahvusriigi ülesehitamine Eestis ei ole võimalik – “Rahvusriik” ja “multikultuursus” on välistavad

vastandid.– „Eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine sajanditeks”

on võimalik ka multikultuurse riigi kontekstis. – Globaliseerumine, sh majanduslik, ei ühti kuidagi

rahvusriigi ülesehitamise mudeliga.– ”Üks rahvas, üks maa, erinevad keeled”.– Eesti ühtne riigi-identiteet - KODUMAA

Teemaplokk 2 – Identiteet

5. Mõisted „eestlased“ ja „Eesti rahvas“ – Eesti rahvas - kõik alaliselt Eestis elavad inimesed.

– Eestis elavad venelased kuuluvad lahutamatult Eesti rahva koosseisu.

– 2032. “Eestlane” - riiklik kuuluvus.

Teemaplokk 2 – Identiteet

6. Enesenimetus: eestivenelased? – Nimetus „eestivenelased” on adekvaatne ainult

praegu. Tulevikus peaks olema nimetus “eestlane”

– Patriotism ei tähenda lojaalsust. Lojaalsus ei tähenda patriotismi.

– Elukorraldus on parem seal kus meid ei ole (nali).

Teemaplokk 2 – Identiteet

7. Mitmekesisus kui väärtus – Rahvuslik mitmekesisus globaliseerumistingimustes

on paratamatu. Üldine suhtumine peab olema positiivne.

– Eestis ei tunnistata piisavalt rahvuslikku mitmekesisust, seda väärtustatakse veel vähem.

– EÜ lausungit „In varietate concordia” ei saa kasutada iseloomustamaks Eestit.

Teemaplokk 2 – Identiteet

8. Rahvusliku identiteedi keskne tuum – Me austame eesti keelt, tunnustame seda kui

eestlaste identiteedi põhiväärtust ja teadvustame selle õppimise vajadust.

– Keel võib olla rahvuse identiteedi määravaks tunnuseks, kuid mitte kogu rahva.

– Teise maailmasõja võit ei ole määrav venelaste identiteedis. Niisuguse identiteedi keskse faktori mõtlesid välja kohalikud poliitikud.

Teemaplokk 2 – Identiteet

• Iga rahvus määrab ise enda jaoks identiteedi olemuse, keegi väljast ei saa seda peale suruda.

• Eestlaste ja venelaste rahvuslik identiteet ei muutu. Muutuma peab Eesti rahva identiteedi mõiste.

Teemaplokk 3 – Infoväli ja usaldus

• 9. Venekeelne infoväli Eestimaal

Ühise infovälja loomine: on võimalik, kuid hetkel eeltingimused ja arusaam on valed

Kanalid aastal 2032: üldine pilt oluliselt ei muutu, kuigi suureneb veelgi interneti osakaal

Võõrkeelse meedia tarbimine: eestlased ei hakka rohkem jälgima venekeelseid meediakanaleid, eestivenelased tarbivad rohkem infot eesti meediakanalitest

Venekeelne meedia Eestis: püsib enam-vähem samal tasemel nagu see praegu ongi

ETV2: see kanal ei saa kunagi venekeelseks

Teemaplokk 3 – Infoväli ja usaldus

• 10. Usaldus

Kelle väravas on praegu pall: kahjuks poliitikud väga tihti ei kasuta seda võimalust

Gruusia näide: eriarvamuste olemasolu ja killustatus on erinevad asjad

Segaabielud: arvatavasti nende arv jääb samale tasemele

Majanaabrite suhted: inimesed suhtlevad üksteisega senisest palju vähem

Anonüümsed netikommentaarid: sellega võidelda pole vaja, sest see on inimese olemus

„Fašistid“ ja „okupandid“: aeg ravib

Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud

• 11. Eesti üldised murekohad

1. Sotsiaalne kihistumine.

Tänases Eestis mõiste „kaks Eestit” muutub aina aktuaalsemaks – eriti praegu, kui kiire majanduskasv asendus majanduslangusega, kui mitte öelda kriisiga. Esimese – jõukama Eesti esindajad elavad kriisi ilusti üle, teise – vaesema Eesti esindajad on silmitsi pidevalt suurenevate raskustega.

2. Rahvusriik vs. multikultuurne riik

Tänapäeval peaks kahjuks tunnistama et Eestis siiamaani eksisteerib arusaam, et rahvusriik peaks olema ainuvõimalik valik Eesti Vabariigi jaoks. Meie arvame aga, et iga aastaga paneb see arusaam aina rohkem puuse, ja multikultuurne riik on Eesti Vabariigi ainuõige tulevik.

Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud

3. HaridussüsteemEesti Vabariigil siiamaani puudub kindel ja selge haridusstrateegia, mida riik vajab juba rohkem kui 15 aastat. Tulemuseks on näiteks see, et koolid – eriti väiksemad maakoolid – võistlevad teine teisega koolilaste pärast selle asemel, et tõsta hariduse kvaliteeti. Sama puudutab ka ülikoolide vahelist võitlust: praegu on Tartu Ülikool selge riigisoosik, mis on absoluutselt väärpraktika. Samas tekitab palju küsimusi ka venekeelsete õppeasutuste nö reform.

4. Demograafiline olukordKahjuks on meie riigis tõsised probleemid demograafilises valdkonnas – rahvaarv on kahanemas, siiamaani sünnib meil vähem inimesi kui sureb, lisaks sõidavad inimesed Eestist ära parema tuleviku otsingus. Tuleb leida viise selle protsessi peatamiseks ja demograafilise olukorra parandamiseks.

5. KeskkonnakaitseKaasaegses maailmas tuleb aina rohkem tähelepanu pöörata keskkonnaprobleemidele, ja Eesti pole siin mingi erand.

Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud

1. Kodakondsuse nullvariant nendele, kes elasid Eestis iseseisvustaastamise hetkel ja kes ei ole siit siiamaani lahkunud, aga omavad Eesti kodakondsuse asemel kas Venemaa või halli passi. Seda on vaja selleks, et kõik Eestimaa elanikud tunneksid oma kuuluvust sellele riigile.

2. Tasuta eesti keele kursused kõigile soovijatele ja nendele, kes soovivad parandada oma keele oskust

3. Kooli reformi ära jätmine, venekeelse koolihariduse säilimine

Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud

4. Eesti keele õpetamise taseme parandamine, soovituslikult selle õpetamine keelekandjate poolt

5. Sotsiaalse integratsiooni projektid alates kooli tasemest

6. Loobumine Põhiseaduse preambulis kuulutatud rahvusriigist, mille tulemusena Eestist saab multikultuurne riik

Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud

7. Seadused ja määrused, valitsuse, parlamendi ja kohalike omavalitsuste dokumendid tuleb ametlikult tõlkida vene keelde. Asjaajamine kohalike omavalitsuste otsuse järgi

8. Ravimite tarbimise juhendid tõlkida vene keelde.

Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud

10. Loobumine punktist, mille järgi presidendiks saab olla ainult “sünnijärgne” Eesti kodanik

11. Keeleinspektsiooni volituste vähendamine ja tulevikus selle asutuse laialisaatmine

12. Enamus noortekeskustest tuleks üle anda jätkusuutlike noorteühenduste juhtimise alla konkursi alusel ja kindlate kriteeriumide alusel