ERTS STRAT 2011-2013€¦ · Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm. Tegevusstrateegia 2011-2013 Lk 2 / 76 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusstrateegia 2011-2013

TEG

EVU

SST

RA

TEE

GIA

20

11

-20

13

EEST

I KU

I R

EISI

SIH

I TU

NT

USE

SU

UR

EN

DA

MIS

E P

RO

GR

AM

M

Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

2011

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm. Tegevusstrateegia 2011-2013 Lk 2 / 76

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusstrateegia 2011-2013

LÜHIÜLEVAADE........................................................................................................................................................................... 3

EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMISEKS KORRALDATUD TEGEVUSED AASTATEL 2008-2010 ...................................... 4

VÄLISTURGUDE POTENTSIAALI ANALÜÜS .................................................................................................................................. 8

VÄLISTEGURID ....................................................................................................................................................................... 8

EESTI ATRAKTIIVSUS REISISIHINA ERINEVATES RIIKIDES JA SELLE MUUTUS.......................................................................... 9

SIHTTURGUDE OLULISUS EESTI TURISMI STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE. ............................................... 10

TEGEVUSSUUNAD JA MAHUD .................................................................................................................................................. 13

EESMÄRGID ......................................................................................................................................................................... 13

SIHTTURUD .......................................................................................................................................................................... 13

SIHTRÜHMAD ...................................................................................................................................................................... 13

SÕNUMID JA VISUAALNE KEEL ............................................................................................................................................ 15

TEGEVUSSUUNAD ................................................................................................................................................................ 16

TEGEVUSTE JAGUNEMINE SIHTTURGUDE VAHEL ................................................................................................................ 18

EELARVE JAGUNEMINE ........................................................................................................................................................ 19

KOOSTÖÖMUDELID SIHTTURGUDEL TEGEVUSTE ELLUVIIMISEKS ....................................................................................... 19

TEGEVUSKAVAD ....................................................................................................................................................................... 21

SOOME ................................................................................................................................................................................ 21

VENEMAA ............................................................................................................................................................................ 25

SAKSAMAA .......................................................................................................................................................................... 29

ROOTSI................................................................................................................................................................................. 33

NORRA ................................................................................................................................................................................. 36

LÄTI ...................................................................................................................................................................................... 39

SISETURISM ......................................................................................................................................................................... 41

SUURBRITANNIA .................................................................................................................................................................. 43

LEEDU .................................................................................................................................................................................. 46

POOLA ................................................................................................................................................................................. 48

ITAALIA ................................................................................................................................................................................ 50

HISPAANIA ........................................................................................................................................................................... 52

PRANTSUSMAA .................................................................................................................................................................... 54

USA ...................................................................................................................................................................................... 56

JAAPAN ................................................................................................................................................................................ 59

HOLLAND ............................................................................................................................................................................. 62

HIINA ................................................................................................................................................................................... 66

ÄRITURISMI TUTVUSTAMINE............................................................................................................................................... 69

TURISMITURU UURINGUD ................................................................................................................................................... 75

TEGEVUSSTRATEEGIA KOOSTAJAD ........................................................................................................................................... 76


LÜHIÜLEVAADE Programmi eesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning seeläbi tõsta huvi Eestisse reisimise vastu. Eelkõige suurendada sihtturgude potentsiaalsete turistide teadlikkust Eesti kui reisisihi võimalustest ja turismitoodetest ning turismitoodete ostusoovi tekitamine. Eesti kui reisisihi ja turismitoodete kohta välisturgudelt saabuvate infopäringute suurenemine. Sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjate informeerimine Eesti kui reisisihi võimalustest ning turismitoodetest. Tegevused planeerime teemade ja tooterühmade põhised, jälgides ja kinnistades sihtturgudel Tutvusta Eestit turismi alamstrateegias Vana maa säravas pakendis kajastatud väärtusi. Tegevusstrateegia 2011-2013 on aluseks Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi iga-aastase tegevuskalendri koostamiseks. Sihtturud Turismiturunduse sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt, on seatud strateegia ettevalmistusel tähtsuse järjekorda, arvestades nende suurust, Eestisse tehtud reiside arvu ja Eesti üldist atraktiivsust. Selle alusel jagunevad sihtturud viite kategooriasse:

� Esmase tähtsusega: Soome, Venemaa, Saksamaa; � Teisese tähtsusega: Rootsi, Norra, Läti; � Siseturism; � Kolmanda tähtsusega: Suurbritannia, Leedu; Poola; � Areneva tähtsusega: Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa;

Täiendavalt planeeritakse tegevusi: USA, Hiina, Hollandi, Jaapani ja Ukraina turgudele. Tegevussuunad Iseseisvalt korraldatud reiside osakaalu pideval suurenemisel hoiame turismiturunduse peamises fookuses sihtturu lõpptarbija ehk potentsiaalse turisti. Sihtturgude avalikkusele suuname neile atraktiivseid turismiteemasid tutvustavad kampaaniad, reklaame ning korraldame meediasuhteid, et teadvustada ja kinnistada olulistel sihtturgudel Eesti kui sobiliku reisisihi maine. Eesmärk on pikendada Eesti külastust, soodustada kaugematelt turgudelt esmakülastusi ja lähiturgudelt korduvkülastusi, laiendada kliendibaasi erinevatele vanuserühmadele ning nõudlikumale ja maksejõulisemale kliendigrupile. Vastavalt peamistel sihtturgudel läbi viidud nõudluse uuringutele on huvi Eestisse reisimise vastu endiselt madal ning sihtturu elanikkonnast nende inimeste osakaal, kes planeeriksid järgmisel kolmel aastal oma reisi Eestisse väga väike (keskmiselt 20%). Seetõttu on info levitamise, reklaami ja avalikkuse teavitamise väljundiks potentsiaalne Eesti turismitoodete lõpptarbija, kes planeerib Eestisse reisimist lähitulevikuks. Erandiks on sihtturgudest Soome, Läti ning Peterburg (Venemaa), kus on täna olemas suurem hulk elanikkonnast, kes on Eestit varem külastanud ning nende puhul suunatakse tähelepanu muude tegevuste hulgas ka korduvkülastuste initsieerimisele. Eesti turismitoodete ja pakkumiste detailse informatsiooni viime potentsiaalsele tarbijale Eesti turismiinfosüsteemi (visitestonia.com) vahendusel. Töös reisikorraldajatega on peamiseks eesmärgiks teha tõhusamat tööd informatsiooni levitamisel nendega, kes juba pakuvad Eestit kui reisisihti. Mitte otsida tegevusstrateegia rakendamisel nii palju neid, kes alles alustaksid Eesti turismitoodete vahendamist Siseturismivõimaluste tutvustamisel Eesti elanikele jätkatakse seni võetud suunda korraldades puhkaeestis.ee keskkonnas hooajalisi tootekampaaniaid. Sealjuures tegeleme pidevalt edasi sihtturgudel uuringute läbiviimisega ja kontseptsiooni arendamisega, et vajadusel täiendada sihtturgudele pakutavate tegevuste sisu ja mahtu või alustada tegevustega uutel kasvanud potentsiaaliga sihtturgudel.


EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMISEKS KORRALDATUD TEGEVUSED AASTATEL 2008-2010 Perioodil 2008-2010 pöörati Eesti kui reisisihi tutvustamisel võrreldes varasemaga oluliselt suuremalt tähelepanu potentsiaalsete sihtturgude lõpptarbijatele. Tegevused olid planeeritud teemade ja tooterühmade põhised. Töös reisikorraldajatega oli peamiseks eesmärgiks levitada mitmekülgselt informatsiooni sihtturul Eesti turismivõimaluste pakkujatele, mitte otsida tegevusstrateegia rakendamisel nii palju neid, kes alles alustaksid Eesti turismitoodete vahendamist. Lõpptarbijate teadlikkuse tegevused olid suunatud ainult otseselt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks ja Eesti turismipakkumiste tutvustamiseks seal, kus otsustatakse erinevate reisisihtkohtade kasuks. 2008-2010 keskenduti peamiselt järgmistele sihtturgudele:

1. Esmase tähtsusega: Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi. 2. Teisese tähtsusega: Norra, Suurbritannia, Läti. 3. Siseturism 4. Kolmanda tähtsusega: Poola, Itaalia, Prantsusmaa, Leedu, Hispaania. 5. Areneva tähtsusega: Jaapan, USA. (täiendavad tegevused EAS välisesindustega kaetud sihtturgudel: Hiina ja

Ukraina) Kui perioodil alustati Eesti turismivõimaluste tutvustamist viie erineva tooterühma kaudu: puhkus linnas, puhkus maal, puhkus looduses, puhkus tervise heaks ja teadmiste edendamine, siis aastal 2009, seoses Welcome to Estonia kontseptsiooni uuendusega „Tutvusta Eestit“, töötati välja ka uuendatud turismi alamstrateegia „Vana maa säravas pakendis“. „Vana maa säravas pakendis“ keskendub neljale Eesti turismiteemale: linnapuhkus, kultuuripuhkus, looduspuhkus ja tervisepuhkus, täiendavalt tuuakse välja fookus sihtrühmadele pereturism ja äriturism. Vastavalt uuele turismi alamstrateegiale uuendati ka Eestit kui reisisihti tutvustavate infokandjate süsteemi. Avaldati: Eestimaa lühitutvustus – Ühenduses ajalooga; Eestimaa reisijuht - Kõik on lähedal; Kultuuripuhkus Eestis - Kaasaegselt klassikaline; Tervisepuhkus Eestis - Elujõu allikad; Loodusturism Eestis - Avastusi igal sammul; Konverentsid ja preemiareisid Eestis – Edu mängumaa; Lotte avastab Eestimaad; Kümme Eesti eripära; Eesti kaart ning plakatid ja helindatud presentatsioon. Kokku erinevate keelte ja pealkirjade kombinatsioonis avaldati 78 väljaannet.

„Eestit kui reisisihti tutvustavad trükised 2010“

Eesti kui reisisihi tutvustamise tegevuste keskmes olid sihtturule suunatud kampaaniad. Lõpptarbijakampaaniaid korraldati Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Norras ja Suurbritannias, väiksemas mahus ka Itaalias ja Hispaanias. Potentsiaalne huviline suunati kampaania käigus veebilehele visitestonia.com. Aastal 2009 tehtud uuenduste käigus käivitati kodulehed visitestonia.com ja puhkaeestis.ee samalt tehniliselt platvormilt. Lisandusid rootsi, läti ja hiinakeelne versioon.


„Peterburi talvekampaania 2009“ välimeedia kujundus

„Soome suvekampaania 2010“ visitestonia.com bänneri kujundus

„Rootsi kevadkampaania 2010“ visitestonia.com bänneri kujundus


Lõpptarbijatele korraldati üritus Helsingis "Viro kutsuu kylään" 2009, Eestit kui reisisihti tutvustav väljapanek kultuuripealinnasid 2011 tutvustava ürituse raames Helsingis 2010, osaleti Helsingis Martin Markkinatel 2008/2009/2010 ning Stockholmis Skärgardsmässanil 2009/2010.

"Viro kutsuu kylään" 2009

Siseturismivõimaluste tutvustamisel Eesti elanikele jätkati võetud suunda, korraldades puhkaeestis.ee keskkonnas hooajalisi tootekampaaniaid ning ühisväljapanekuid messidel Tourest, Tallinnas. Täiendavalt osaleti telesaadete Meie Annid, Puhka Eestis, Eesti Laul 2010 ja Eurovisioon 2010 ning raadiosaate Elmar Õues tootmistel.

Tourest 2010 Tallinn Infoseminar Shanghai EXPO-l 2010

„Puhka Eestis kevadkampaania 2010“ plakati kujundus

Koostöö edendamiseks sihtturgude reisikorraldajatega tõhustati EAS välisesinduste võrgustiku turismiesindajate näol. Ainult reisisihi tuntuse suurendamisele keskendub inimene EAS välisesindustes Helsingis, Stockholmis, Moskvas, Hamburgis ning suures mahus Peterburis. Täiendavalt sõlmiti aastal 2009 esindusteenuse lepingud Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Eestit kui reisisihti tutvustavate välisesindajate kõrge töökvaliteedi tunnuseks on ka see, et Soome Turismiajakirjanike Kild tunnustas aastal 2009 "Vuoden Matkailuhenkilö" ( Aasta Turismipersoon) tiitli vääriliseks EAS

Helsingi turismiesindaja Toomas Tärki.


Konverentsi-teemaline fam-reis 2010 Prantsusmaa fam-reis 2009 koostööd ETFL-ga

Tegevusstrateegia 2008-2010 rakendamiseks Eesti turismiettevõtjate esindusorganisatsioonidega korraldatud töörühmades muudeti ja täpsustati mitmeid koostöömudeleid. Ühena nendest ka Eestit kui reisisihti tutvustavate ühisväljapanekute töökorraldust. Vastavalt uuendatud osalemise vormidele teostati ka uus messistendi kujunduskontseptsioon. Aastatel 2009-2010 on reklaamibüroo Tank, Iir Hermeliin ja Kalle Kingsepp ühistööna valminud kujunduslahendus „Eile nägin ma Eestimaad“ võitnud parima rahvusvahelise väljapaneku auhinna Helsingis messil Matka 2009 ning Oslos messil Reiseliv 2010. Eesti kui reisisihi tutvustamiseks ajakirjanikele ja reisikorraldajatele korraldati peamiselt infoseminare, tootetutvustusreise ning pressireise. Perioodi viimasel aastal käivitatud PR-toe abil alustati regulaarsete uudiste ja uudiskirjade edastamist visitestonia.com maileri kaudu Soome, Rootsi, Venemaale, Saksamaale, Lätti, Leetu, Poola ja Norrasse. Lõuna-Euroopa ja Suurbritannia sihtturgudele suunatud infoga tegelevad vastavad välisesindusteenuse osutajad. mailer.visitestonia.com registreerunud kontaktide arv on perioodi lõpul kasvanud pea 6500 kandeni.

ITB 2010 Berliinis Soome Turismipersoon 2009 Toomas Tärk

Väljundindikaatorid 2008-2010 Saavutatud kokku

2008-2010

Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv 277

Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud) 2285

Informeeritud reisikorraldajate arv 6382

Tulemusindikaatorid 2008-2010 Saavutatud 2010

Prioriteetsete sihtturgude potentsiaalsete külastajate osakaal keskmiselt (peab tõenäoliseks külastada Eestit järgmise 3 aasta jooksul) (osakaal) algtase 2007 15%

20 %

Eesti kui reisisihi ja turismitoodete kohta saabunud infopäringute arv (väliskülastajad ja siseturism) - internetipõhiselt ja turismiinfokeskused (arv)

1 652 181


VÄLISTURGUDE POTENTSIAALI ANALÜÜS

VÄLISTEGURID EUROOPA RIIKIDE ELANIKE PUHKUSEREISID EUROOPA RIIKIDESSE (Allikas: IPK International, European Travel Monitor 2007-2009) Euroopa riikide turupotentsiaalist annavad ülevaate andmed nende elanike mitmepäevaste puhkusereiside jagunemisest Euroopa piirkondade lõikes. Täpsemalt vaadeldakse reise Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (mille hulka kuuluvad ka Balti riigid) ning Põhjamaadesse, et teha kindlaks turuosa, kus Eesti konkureerib. Analüüsis on kasutatud 2007.-2009.a. keskmisi näitajaid. Euroopa riikide elanike puhkusereisidest välismaale moodustavad suurima osa – 32% – nn. ranna- ja päikesepuhkused. Järgnevad ringreisid (18%) ja linnareisid (15%). Muud reisitüübid on suhteliselt väikese osatähtsusega: puhkus maapiirkondades 7%, spetsiaalse isikliku sündmuse tähistamisega seotud puhkusereis 5%, puhkus mägedes 4%, lume- ja suusapuhkus 3%, puhkusereis kruiisilaeva või jahiga 3%. Ranna- ja päikesepuhkuste eelistusest tuleneb ka see, et Euroopa-siseses turismis domineerib kaks peamist voogu: 1) reisid põhjast lõunasse, 2) regioonisisesed reisid (näiteks ühest Vahemereriigist teise). Valdav osa – 45% – Euroopa-sisestest puhkusereisidest tehakse Vahemeremaadesse, mille juhtiv sihtkoht on Hispaania. Kolmandik Euroopa-sisestest puhkusereisidest tehakse Lääne-Euroopasse, kus populaarseim sihtkoht on Prantsusmaa, millele järgnevad Saksamaa, Austria ja Suurbritannia. Eestiga asukoha ja kliima poolest sarnastel riikidel on Euroopa turismis tagasihoidlik turuosa: Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (mille hulka kuuluvad ka Balti riigid) tehakse 8,7% Euroopa-sisestest puhkusereisidest ning Põhjamaadesse vaid 3,8%. Eesti turuosa Euroopa-siseste puhkusereiside sihtkohtade hulgas on 0,5%, sh. Ida-Euroopa riikidesse tehtud puhkusereiside hulgas 6%. Vaadeldes suurema puhkusereiside arvuga riikidest tehtud Euroopa-siseste reiside jagunemist regiooniti, ilmnevad küll mõningad erinevused tulenevalt asukohast teatud riikide naabruses ning ajaloolistest sidemetest, kuid valdavalt tehakse kõigist riikidest suurem osa reisidest Vahemeremaadesse ja lähiriikidesse. Absoluutarvudes tehakse kõige rohkem puhkusereise Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse Venemaalt (2007.-2009.a. keskmiselt 3,6 miljonit aastas). Absoluutarvudes vaid veidi vähem reisivad Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse Saksamaa elanikud (3,1 miljonit reisi). Seejuures tegid Saksamaa elanikud kuni 2007.aastani Kesk- ja Ida-Euroopasse rohkem reise kui Venemaa elanikud, alates 2008.aastast aga on Venemaa elanike reiside arv olnud suurem. Järgnevad Poola (1,3 miljonit) ja Soome (1,2 miljonit). Soomlased teevad oma Ida-Euroopasse suunduvatest puhkusereisidest omakorda valdava osa Eestisse. Põhjamaadesse teevad absoluutarvudes kõige rohkem puhkusereise Saksamaa elanikud, kellele järgnevad Põhjamaade elanikud. Järgnev tabel reastab riigid tähtsuse järjekorras vastavalt nendest riikidest tehtud puhkusereiside arvule Ida- ja Põhja-Euroopasse, näidates skaalal 0-10 potentsiaalset huvi nendest riikidest Eestiga sarnase asukoha ja turismitoodetega riikidesse puhkusele tuleku vastu. Saksamaa kui suurima reiside arvuga riik saab hinde 10, ülejäänud riigid vastavalt nende reiside arvule võrreldes sakslastega vastavalt vähem.

Puhkusereisid Kesk- ja Ida-Euroopasse (k.a. Baltikum), tuh.

Puhkusereisid Põhjamaadesse, tuh.

Kokku, tuh. indeks

Saksamaa 3097 2613 5710 10

Venemaa 3597 696 4293 7,5

Soome 1236 1157 2394 4,2

Suurbritannia 854 939 1793 3,1

Poola 1297 239 1536 2,7

Rootsi 359 1008 1367 2,4

Norra 258 1104 1362 2,4

Holland 688 541 1229 2,2

Itaalia 774 312 1086 1,9

Taani 250 809 1058 1,9

Prantsusmaa 662 318 980 1,7

Hispaania 464 177 641 1,1

Leedu 472 33 505 0,9

Läti 448 55 503 0,9

USA 700 1,2

Jaapan 300 0,5


EESTI ATRAKTIIVSUS REISISIHINA ERINEVATES RIIKIDES JA SELLE MUUTUS Turgude suuruse puhul on vaadeldud 3 näitajat: Eestis (tasulises ja tasuta majutuses) ööbinud külastajate ehk turistide arv, puhkuseturistide arv ja ööbimiste arv majutusettevõtetes. Turistide koguarv võimaldab arvesse võtta ka neid turiste, kes majutusettevõtetes ei ööbi, kuid oma suure arvu tõttu võivad Eesti turismitulude seisukohast siiski olulised olla (eelkõige Venemaa, kust pärit turistidest umbes 3/4 ööbib tasuta majutuses). Ööbimiste arv võtab ühtlasi arvesse Eestis viibimise kestuse, millel on samuti strateegiline tähtsus turismituludele. Puhkuseturistide arvu võrdlemine näitab aga eelkõige seda segmenti, kelle arvu saab turundustegevustega suurendada. Indeksid on igale turule arvutatud skaalal 0-10, vastavalt nende suurusele. Arvestades Soome suurt osatähtsust, millega võrreldes kõigi ülejäänud riikide indeksid oleksid liiga sarnased ega võimaldaks ülejäänud riikide omavahelist diferentseerimist, on Soomele antud indeks 10 ning tähtsuselt teisele riigile indeks 5. Ülejäänud riikide indeksid on arvutatud mitte võrrelduna Soomega, vaid tähtsuselt teise riigiga. Sama meetodit on kasutatud ka järgnevates tabelites turistide või ööbimiste arvu puhul.

Eestis ööbinud turistid (k.a. tasuta majutuses) (tuh.)

sh. puhkuse-turistid (tuh.)

ööbimised majutus-ettevõtetes, 2009 (tuh.)

turistide arv

puhkuseturistide arv

ööbimiste arv 2009

Soome 889 578 1 416 10 10 10

Venemaa 242 61 221 5,0 4,7 5,0

Rootsi 102 55 158 2,1 4,3 3,6

Saksamaa 105 64 154 2,2 5,0 3,5

Norra 57 38 108 1,2 3,0 2,4

Läti 116 58 103 2,4 4,5 2,3

Suurbritannia 56 34 78 1,2 2,6 1,8

Leedu 50 20 55 1,0 1,6 1,3

Itaalia 28 18 47 0,6 1,4 1,1

USA 28 14 40 0,6 1,1 0,9

Prantsusmaa 21 14 36 0,4 1,1 0,8

Poola 24 12 32 0,5 0,9 0,7

Hispaania 20 12 31 0,4 1,0 0,7

Taani 17 7,7 26 0,3 0,6 0,6

Holland 15 9,2 25 0,3 0,7 0,6

Jaapan 8,8 5,3 13 0,2 0,4 0,3

Järgnev tabel näitab turgude arengut, lähtudes ööbimiste arvu kasvust Eesti majutusettevõtetes. Võrreldud on nii pikema perioodi maksimaalset kasvu (kriisieelne 2008.a. võrrelduna Euroopa Liidu laienemise ehk suure turismi kasvu eelse 2003.aastaga) kui ka selle arengu jätkusuutlikkust (kriisiaegne 2009.a. võrrelduna 2005.aastaga, mis paljude riikide puhul märkis kiire kasvu lõppu). Kuna 2009.a. vähenes ööbimiste arv tunduvalt peaaegu kõigilt turgudelt, on ühe languseaasta mõjude minimeerimiseks 2009/2005 muutuseprotsendile antud maksimaalne indeks 3 ja 2008/2003 muutuseprotsendile antud maksimaalne indeks 7.

ööbimiste kasv 2008/03 (%)

ööbimiste kasv 2009/05 (%)

ööbimiste kasv 2008/03 (indeks, MAX=7)

ööbimiste kasv 2009/05 (indeks, MAX=3)

indeksite summa

Leedu 203% 36% 7,0 1,8 8,8

Läti 189% 38% 6,5 1,9 8,4

Poola 202% 20% 7,0 1,0 8,0

Venemaa 144% 60% 5,0 3,0 8,0

Hispaania 183% 9% 6,3 0,4 6,7

Prantsusmaa 150% 6% 5,2 0,3 5,5

Norra 105% 3% 3,6 0,1 3,8

Itaalia 115% -21% 4,0 -1,1 2,9

Holland 72% -5% 2,5 -0,2 2,2

USA 52% -11% 1,8 -0,5 1,3

Saksamaa 54% -29% 1,9 -1,4 0,4

Taani 22% -21% 0,8 -1,0 -0,3

Rootsi 38% -33% 1,3 -1,6 -0,3

Soome 0,3% -10% 0,0 -0,5 -0,5

Suurbritannia 54% -51% 1,9 -2,6 -0,7

Jaapan -4% -15% -0,1 -0,8 -0,9


SIHTTURGUDE OLULISUS EESTI TURISMI STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE.

Järgnevalt vaadeldakse, kuivõrd aitavad erinevatest riikidest pärit turistid kaasa Eesti turismi strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Keskendutakse kolmele aspektile: ööbimisega külastajate kulutuste suurus Eestis, Eesti erinevate piirkondade külastamine ja reiside hooajalisus. Suurim kaal antakse seejuures kulutuste suurusele kui turismi arendamise peamisele eesmärgile. Järgnev tabel näitab Statistikaameti 2006.-2009.a. väliskülastajate uuringu põhjal, kui palju kulutavad suurema osatähtsusega riikidest pärit turistid Eestis viibides. Kõige rohkem jätavad Eestisse raha Norra, USA ja Suurbritannia turistid (reisija kohta). Keskmisest mõnevõrra vähem kulutavad Soome ja Rootsi turistid, keskmiselt tunduvalt vähem aga Läti ja Leedu turistid. See tuleneb sellest, et lähiriikide elanike reisid on keskmisest lühemad, nad kasutavad keskmisest vähem tasuliste majutuskohtade teenuseid ja tarbivad ka kaugemalt tulnutega võrreldes erinevaid või odavamaid teenuseid. Teise tegurina vaadeldakse kogukulutusi antud riigi turistidelt (kulutused reisija kohta korrutatuna antud riigi turistide koguarvuga). Ilmneb, et Soome turistide järel kulutavad Eestis kõige rohkem Venemaa turistid. Näiteks suhteliselt suurest turistide arvust hoolimata kulutavad Läti turistid kokku Eestis vaid veidi rohkem kui Itaalia turistid kokku. Kulutustele turisti kohta antakse indeks skaalal 0-5, antud riigi turistide kogukulutustele aga indeks skaalal 0-10.

kulutused külastaja

kohta (EUR) kulutused külastaja kohta (indeks 0-5)

kulutused antud riigi turistide poolt kokku (EUR)

kulutused antud riigi turistide poolt kokku (indeks 0-5)

Norra 418 5,0 23 641 398 2,5

USA 363 4,3 10 107 808 1,0

Suurbritannia 325 3,9 18 222 901 1,9

Prantsusmaa 293 3,5 6 185 939 0,6

Hispaania 273 3,3 5 455 330 0,6

Holland 273 3,3 4 183 966 0,4

Jaapan 273 3,3 2 406 785 0,2

Taani 266 3,2 4 468 091 0,5

Itaalia 265 3,2 7 468 843 0,8

Saksamaa 262 3,1 27 536 802 2,9

Venemaa 199 2,4 48 176 835 5,0

Rootsi 198 2,4 20 202 396 2,1

Soome 179 2,1 159 504 994 10,0

Poola 177 2,1 4 211 053 0,4

Leedu 81 1,0 4 013 637 0,4

Läti 78 0,9 9 025 944 0,9

Järgnev tabel näitab välisturistide voogude hooajalisust majutusettevõtetes veedetud ööde jagunemise põhjal kuude kaupa. Välisturistide ööbimistest Eestis tehakse 39% juunist augustini ning 61% aasta ülejäänud kuudel. Vaadeldud riikidest kõige vähem keskenduvad suvekuudele Norra ja Venemaa turistide reisid: nende ööbimistest tehakse madalhooajal 68%. Teisena võetakse arvesse madalhooajal tehtud ööbimiste absoluutarvu. Mõlemad näitajad annavad turgudele indeksid skaalal 0-5.

madalhooaja (sept.-mai) osatähtsus

ööbimistest

madalhooaja osatähtsus ööbimistest

(indeks 0-5)

ööbimiste arv väljaspool suve

(tuh.)

ööbimiste arv väljaspool suve

(indeks 0-5)

Norra 68% 5,0 85,5 1,9

Venemaa 68% 5,0 134,4 3,0

Taani 67% 4,9 21,3 0,5

Suurbritannia 66% 4,9 74,7 1,7

Läti 66% 4,9 81,8 1,8

Rootsi 64% 4,7 119,0 2,7

Soome 64% 4,7 902,6 5

Jaapan 58% 4,3 7,0 0,2

Leedu 57% 4,2 39,9 0,9

Poola 56% 4,1 27,1 0,6

Holland 54% 4,0 15,0 0,3

USA 53% 3,9 24,5 0,5

Prantsusmaa 49% 3,6 19,0 0,4

Saksamaa 43% 3,2 81,0 1,8

Itaalia 42% 3,1 25,3 0,6

Hispaania 35% 2,5 13,3 0,3


Järgnev tabel näitab, milliste riikide turistid ööbivad keskmisest rohkem Eesti erinevates piirkondades (allikas: Statistikaameti majutusettevõtete statistika). Kõige suurema protsendi oma ööbimistest veedavad väljaspool Tallinn Läti turistid (54%), kõige väiksema Suurbritannia turistid (9% Eestis veedetud ööbimistest). Absoluutarvudes on väljaspool Tallinna kõige rohkem Soome turistide ööbimisi, neile järgnevad Rootsi, Läti ja Venemaa turistide ööbimised.

% ööbimistest väljaspool Tallinna

% ööbimistest väljaspool Tallinna (indeks 0-5)

ööbimiste arv väljaspool Tallinna

ööbimiste arv väljaspool Tallinna (indeks 0-5)

Läti 54% 5,0 67 104 2,7

Soome 49% 4,5 689 492 5

Poola 42% 3,8 20 078 0,8

Rootsi 41% 3,8 75 926 3,0

Venemaa 33% 3,1 66 092 2,6

Leedu 33% 3,0 22 925 0,9

Saksamaa 30% 2,8 56 882 2,2

Holland 26% 2,4 7 318 0,3

Norra 23% 2,1 28 588 1,1

Taani 22% 2,1 7 085 0,3

Prantsusmaa 20% 1,8 7 580 0,3

USA 16% 1,4 7 135 0,3

Itaalia 15% 1,4 8 957 0,4

Jaapan 14% 1,3 1 706 0,1

Hispaania 11% 1,0 4 057 0,2

Suurbritannia 9% 0,8 9 770 0,4

Järgnev tabel reastab prioriteetsed sihtturud, liites kokku kõigi eelpoolnimetatud tegurite indeksid. Järgnev joonis näitab turgude prioriteetsuse muutust võrreldes eelmise perioodi tegevuskavaga.

KOONDTABEL

teguri

osakaal

välis-tegurid turu suurus turu areng turu strateegiline tähtsus Eesti turismimajandusele

10 10 10 10 7 3 5 10 5 5 5 5

pu

hku

sere

isid

e ar

v Id

a-ja

Põ

hja

-

Euro

op

asse

turi

stid

e ar

v

pu

hku

se-

reis

ijate

arv

öö

bim

iste

arv

20

09

öö

bim

iste

kas

v 2

00

8/0

3

öö

bim

iste

kas

v

20

09

/05

kulu

tuse

d

küla

staj

a ko

hta

kulu

tuse

d

kokk

u

öö

bim

iste

arv

välja

spo

ol s

uve

suve

kuu

de

osa

täh

tsu

s ö

öb

imis

test

% ö

öb

imis

test

vä

ljasp

oo

l

Talli

nn

a

öö

bim

iste

arv

vä

ljasp

oo

l

Talli

nn

a

kokk

u

1 Soome 4,2 10 10 10 0,0 -0,5 2,1 10,0 5 4,7 4,5 5 65,0

2 Venemaa 7,5 5,0 4,7 5,0 5,0 3,0 2,4 5,0 3,0 5,0 3,1 2,6 51,3

3 Saksamaa 10 2,2 5,0 3,5 1,9 -1,4 3,1 2,9 1,8 3,2 2,8 2,2 37,1

4 Läti 0,9 2,4 4,5 2,3 6,5 1,9 0,9 0,9 1,8 4,9 5,0 2,7 34,8

5 Rootsi 2,4 2,1 4,3 3,6 1,3 -1,6 2,4 2,1 2,7 4,7 3,8 3,0 30,7

6 Norra 2,4 1,2 3,0 2,4 3,6 0,1 5,0 2,5 1,9 5,0 2,1 1,1 30,3

7 Poola 2,7 0,5 0,9 0,7 7,0 1,0 2,1 0,4 0,6 4,1 3,8 0,8 24,7

8 Leedu 0,9 1,0 1,6 1,3 7,0 1,8 1,0 0,4 0,9 4,2 3,0 0,9 23,9

9 Suurbritannia 3,1 1,2 2,6 1,8 1,9 -2,6 3,9 1,9 1,7 4,9 0,8 0,4 21,5

10 Prantsusmaa 1,7 0,4 1,1 0,8 5,2 0,3 3,5 0,6 0,4 3,6 1,8 0,3 19,9

11 Hispaania 1,1 0,4 1,0 0,7 6,3 0,4 3,3 0,6 0,3 2,5 1,0 0,2 17,7

12 Itaalia 1,9 0,6 1,4 1,1 4,0 -1,1 3,2 0,8 0,6 3,1 1,4 0,4 17,1

13 Holland 2,2 0,3 0,7 0,6 2,5 -0,2 3,3 0,4 0,3 4,0 2,4 0,3 16,7

14 USA 1,1 0,6 1,1 0,9 1,8 -0,5 4,3 1,0 0,5 3,9 1,4 0,3 16,5

15 Taani 1,9 0,3 0,6 0,6 0,8 -1,0 3,2 0,5 0,5 4,9 2,1 0,3 14,5

16 Jaapan 0,5 0,2 0,4 0,3 -0,1 -0,8 3,3 0,2 0,2 4,3 1,3 0,1 9,8


66

,5

47

,7

38

,0

28

,8

37

,7

35,

1

21,0

19

,3

31

,9

19,8

19,

1

20

,3

16

,8

16,6

16

,3

10

,9

65

,0

51

,3

37

,1

34

,8

30

,7

30

,3

24

,7

23,9

21,

5

19

,9

17

,7

17

,1

16

,7

16

,5

14

,5

9,8

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

40,0

45,0

50,0

55,0

60,0

65,0

70,0

2008-2010 2011-2013


TEGEVUSSUUNAD JA MAHUD

EESMÄRGID Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi rakendamine aitab otseselt kaasa välisturgude külastajate arvu ja siseturistide arvu suurenemisele. Mõjutab Eesti turismi hooajalisust ning turismiteenuste ekspordi kasvu. Eesti kui reisisihi programmi tegevused on suunatud peamiselt järgnevate eesmärkide saavutamiseks:

1. suurendada sihtturgude potentsiaalsete turistide teadlikkust Eesti kui reisisihi võimalustest ja turismitoodetest ning ostusoovi tekitamine;

2. Eesti kui reisisihi ja turismitoodete kohta välisturgudelt saabuvate infopäringute suurendamine; 3. informeerida sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjaid Eesti kui reisisihi võimalustest ning

turismitoodetest. Iseseisvalt korraldatud reiside osakaalu pideval suurenemisel hoiame turismiturunduse peamises fookuses sihtturu lõpptarbija ehk potentsiaalse turisti. Sihtturgude avalikkusele suuname neile atraktiivseid turismiteemasid tutvustavad kampaaniad ning korraldame meediasuhteid, et teadvustada ja kinnistada olulistel sihtturgudel Eesti kui sobiliku reisisihi maine. Eesmärk on pikendada Eesti külastust, soodustada kaugematelt turgudelt esmakülastusi ja lähiturgudelt korduvkülastusi, laiendada kliendibaasi erinevatele vanuserühmadele ning nõudlikumale ja maksejõulisemale kliendigrupile. Vastavalt peamistel sihtturgudel läbi viidud nõudluse uuringutele on huvi Eestisse reisimise vastu endiselt madal ning sihtturu elanikkonnast nende inimeste osakaal, kes planeeriksid järgmisel kolmel aastal oma reisi Eestisse väga väike (keskmiselt 20%) ja ei ole piisav Eesti turismi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seetõttu on info levitamise, reklaami ja avalikkuse teavitamise väljundiks potentsiaalne Eesti turismitoodete lõpptarbija, kes planeerib Eestisse reisimist lähitulevikuks. Erandiks on sihtturgudest Soome, Läti ning Peterburg (Venemaa), kus on täna olemas suurem hulk elanikkonnast, kes on Eestit varem külastanud ning nende puhul suunatakse tähelepanu muude tegevuste hulgas ka korduvkülastuste initsieerimisele. Osakaal sihtturu elanikkonnast, kes peavad väga või üsna tõenäoliseks kavatsust reisida Eestisse järgmisel 3a

Sihtturg Algtase 2011 Eesmärk 2013

Soome 59,00% 62,00%

Venemaa

Peterburi 14,00% 18,00%

Moskva 9,00% 12,00%

Saksamaa 6,00% 7,00%

Rootsi 27,00% 30,00%

Läti 26,00% 30,00%

Norra 17,00% 20,00%

Eesti turismitoodete ja pakkumiste detailse informatsiooni viime potentsiaalsele tarbijale Eesti turismiinfosüsteemi (visitestonia.com) vahendusel.

SIHTTURUD Turismiturunduse sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt, on seatud strateegia ettevalmistusel tähtsuse järjekorda, arvestades nende suurust, Eestisse tehtud reiside arvu, Eesti atraktiivsuse kasvu eelmistel aastatel ja turu strateegilist tähtsust (mõju Eesti turismi strateegiliste eesmärkide saavutamisele – turismitulud, külastuste hooajalisus ja regionaalne jaotus). Selle alusel jagunevad sihtturud viite kategooriasse:

� Esmase tähtsusega: Soome, Venemaa, Saksamaa; � Teisese tähtsusega: Rootsi, Norra, Läti; � Siseturism; � Kolmanda tähtsusega: Suurbritannia, Leedu; Poola; � Areneva tähtsusega: Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa;

Täiendavalt planeeritakse tegevusi: USA, Hiina, Hollandi, Jaapani ja Ukraina turgudele.

SIHTRÜHMAD Eesti kui reisisiht on huvipakkuvaim eelkõige kogenud reisijale, kes otsib uusi, senitundmata ja huvitavaid sihtkohti oma järgmiseks reisiks. Selliste tarbijate osakaal reisivast elanikkonnast ei ole suur (10-30%). Kuid selle eest on tegemist sihtrühmaga, kes on maailmaasjadest teadlik, ühiskondlikult aktiivne ja toetab jätkusuutlikku arengut, samal ajal kindlasti


väärtustab tervist, ausust ja usaldusväärsust. Sihtrühmal on kindlasti keskmisest kõrgem sissetulek, kõrge haridustase ja kasutavad aktiivselt kõiki tänapäevaseid kommunikatsioonivahendeid. Eesti kui reisisihti tutvustatakse peamiselt kolmele puhketuristi segmendile: WHOPs (Whealthy, Healthy Older People) Palju aega - ja raha

Selles segmendis on tüüpiliselt vitaalsed ja terved inimesed, nende lapsed on täiskasvanuks saanud ning kodust lahkunud. Lähiaastatel jäävad paljud sellest sõjajärgsest beebibuumi põlvkonnast pensionile. Sellesse kategooriasse kuuluvad kümned miljonid eurooplased ja ameeriklased. Neil on aega ja raha, mida nad meeleldi kulutavad reisimisele, meelelahutusele, uute kogemuste saamisele ja igapäevaelu luksusele. WHOPs segment on nö „esimese põlvkonna charter reisijaid“, ning nende jaoks on reisimine elustiili loomulik osa. WHOPs on tavaliselt väga huvitatud kultuurist ja loodusest. Olles uudishimulikud, tahavad nad kogeda ja õppida. Eesti turismiteemad mis seda segmenti eelkõige huvitavad: kultuuripuhkus oma kõikides variatsioonides, looduspuhkus ja tervisepuhkus. DINKs (Double Income, No Kids) Noored ja nõudlikud individualistid

Selle segmendi jaoks on reisimine osa elustiilist. Nad kasvasid üles koos vanematega, kes reisisid, ja nad reisivad palju ise, nii eraviisiliselt kui ka seoses tööga. Olles kogenud reisijad on neil kõrged nõudmised nii reisiteenustele kui ka toodetele. Nad ootavad et reisisihtkoht täidab või ületab nende ootused. Neid iseloomustab ka ajanappus ning seetõttu väärtustavad nad oma vaba-aega väga kõrgelt. DINKs sageli tänane või homne „otsustaja“, ning juba täna nende sõbrad tajuvad neid arvamusliidrite ja juhtidena. Nad on individualistis kes suhtuvad ettevaatusega oma identiteeti ja mainesse. Reisil saadud kogemusi kasutab DINK oma isikliku kogemustepagasi laiendamiseks ning reisikogemus peab kindlasti pakkuma põnevaid lugusid sõpradele jutustamiseks. Eesti turismiteemad mis seda segmenti eelkõige huvitavad: linnapuhkus oma kõikides variatsioonides, looduspuhkus ja kultuuripuhkus (eelkõige nüüdiskultuur, arhitektuur ja toit). Active Family Kogevad koos

Nad võivad veeta paar suvist nädalat sugulaste ja tuttavate juures või mõnes maakodus, või tulla aktiivselt ja põnevalt aega veetma või lihtsalt nädalvahetuseks mõnda linna külastama. Selle segmendi esindajad kalduvad olema sarnase taustaga, finantsiliselt stabiilsed, reisides seavad nad esikohale lastega koos veedetud põneva aja. Neil on suur huvi kultuuri, looduse ning erinevate ajaveetmisvõimaluste vastu. Sihtkoha valikul hindavad nad laia tegevustepõhist tootespektrit, kus kogu pere saab kaasa lüüa. Eesti turismiteemad mis seda segmenti eelkõige huvitavad: kultuuripuhkus oma kõikides variatsioonides, looduspuhkus ja tervisepuhkus The Global Company Organisatsioonid ja ettevõtted

Äriturismi turg on viimastel aastatel palju muutunud. Aja ja kuluefektiivsus on saavutanud olulise kohta selles segmendis. Üritused on muutunud lühemaks kuid samas on konkurents oluliselt tihenenud. Täna on selle segmendi puhul sihtkoha valiku võtmesõnadeks turvalisus ja hea ligipääs. Nad soovivad laitmatut korraldust ja teenindust ning laia spektrit vaba aja veetmise võimalusi. Olulised edutegurid on kindlasti ka konkurentsivõimeline hind, teenuste kvaliteet, hea infrastruktuur, sihtkoha maine ja innovaatilised pakkumised. Eesti turismiteemad mis seda segmenti eelkõige huvitavad: kultuuripuhkus oma kõikides variatsioonides, linnapuhkus ja looduspuhkus


SÕNUMID JA VISUAALNE KEEL 5 olulist väärtust, mis teevad Eestist heade üllatuste maa

� Kontrastirikas – rikkalik, vahelduv, positiivselt vastuoluline

� Puhas ja põhjamaine –selge, kvaliteetne, karge, keskkonnaga arvestav

� Esimene ja kiire – kaasaegne, leidlik, kohanemisvõimeline

� Romantiline – loomulik, kangelaslik, eksootiline, sügav

� Kättesaadav – kompaktne, lähedane, soe, unistusi täitev „Tutvusta Eestit“ turismi turunduskontseptsiooni Turismi valdkonna strateegia „Vana maa säravas pakendis“ koosneb neljast Eestile kõige iseloomulikumast põhiteemast – linnapuhkus, kultuuripuhkus, looduspuhkus ja tervisepuhkus. Igale prioriteetsele sihtturule on valitud komplekt teemasid mida neil eelolevatel aastatel tutvustatakse. Äriturismiga seotud tegevusstrateegia ning tegevussuunad töötatakse välja täiendavalt koostöös Eesti konverentsibürooga.

Linnapuhkus

� Eesti visiitkaardiks ja turismikeskuseks on Tallinn. Oma fenomenaalse vanalinna ja kvaliteetse infrastruktuuriga on Tallinn mitte lihtsalt vaatamisväärsus ja lõõgastumispaik, vaid ka heaks baasiks siit oma puhkuse ajal naaberriike külastavale turistile.

� Stockholm, Helsinki, Riia ja Peterburg on kõik enam-vähem ühel kaugel Tallinnast. Lisaks on Tallinn ka väga heaks baaspunktiks Eestimaaga laiema tutvuse tegemiseks.

� Positiivselt üllatav on Tallinna (ja ka muude suuremate Eesti linnade puhul) see, kuivõrd loomulikult on omavahel seotud moodne ühiskond ajalooliselt rikka ning mitmekesise linnakeskkonnaga. Võrreldes Tokyo, Londoni, Pariisi või Roomaga on Tallinn vähem tuntud ja oluliselt väikesem linn, kuid oma koosluselt vähemalt sama mitmekesine.

Looduspuhkus

� Põhjamaiselt karge kliima mitte liiga ekstreemses vormis pakub avastusi kõigile, kes on vähegi motiveeritud linnast välja minema.

� Metsaloomad, põlislaaned, sood, rabad, voored, paeklint, meri, kaunid järved ja saared – meil on olemas kõik see, mida mujal peab otsima tikutulega. Tänu hõredale asustusele on võimalus olla täiesti omaette, kuid väikese riigi võlu on ka see, et järgmisel hetkel võid avastada ennast keset väikelinna hubast kesktänavat.

� Meie loodus pakub nelja igati omamoodi nauditavat aastaaega ja kuhjaga elamusi kauba peale. Tervisepuhkus

� Kui maailmas valitaks spaakuningriiki, siis Eesti võiks selleks saada. Eestit külastab iga aasta kümneid tuhandeid turiste eesmärgiga veeta oma puhkus mõnes kohalikus spaas. Neid on tõesti igale maitsele ja vajadusele – lihtsa lõõgastumise pakkujatest spetsiifiliste raviasutusteni välja.

� Kuid mitte ainult spaad, vaid ka spordi- ning matkarajad, erinevad spordiüritused, golfirajad ja lihtsalt mere ääres lõõgastumine on tervislik ja toonust andev vaheldus argirutiinile.

Kultuuripuhkus

� Olles uus vana riik Euroopas, on meil kultuuri ja ajaloo vallas väga palju avastamisrohket ning erinevatest kultuuriruumidest inimestele äratuntavat pakkuda.

� Meil on rääkida põnevaid ning positiivselt üllatavaid lugusid iidsetest iseolemise aegadest, orduajast, Hansalinnade õitsengust ja kõigest muust, mis on nostalgiline meile ja arusaadav muule maailmale.


Turismi valdkonna turunduskontseptsiooni kohta vaata lisa: tutvustaeestit.eas.ee

TEGEVUSSUUNAD Vastavalt seatud eesmärgile on tegevuse väljundiks eelkõige potentsiaalsed Eesti turismitoodete tarbijad, kes planeerivad või kaaluvad Eestisse reisimist vähemalt järgmise kolme aasta jooksul. Kõikidel eeloleval kolmel aastal joonistuvad tegevuskavas selgelt esile teema-aastad, mil üks neljast Eesti turismiteemast saab erinevatel turgudel suurema tähelepanu lõpptarbijatele suunatud tegevustes:

� 2011 kultuuripuhkus ja linnapuhkus � 2012 looduspuhkus � 2013 tervisepuhkus/perepuhkus

Teema-aasta ei hõlma tegevuskavas võrdselt kõiki turge, vaid ikka neid tegevusi ja sihtturge kus antud teema kajastamine on sõnumine võimalikule turistile atraktiivne. Täpsem joonis sihtturgude ja Eesti turismiteemade jaotumisest on toodud peatüki lõpus. Kõik meie sihtturud on erinevad nii oma igapäevaselt käitumiselt, selle poolest kui palju nad Eestit teavad ja ka selle poolest, millist meediat ja kus nad tarbivad. Eelnevast lähtuvalt on oluline, et jätkame tegevusi sihtturgudel just nendes kanalites ja neid vahendeid kasutades, kus kõige laiem sihtrühma esindajaskond võiks meid kuulata. Seoses sellega on iga sihtturu tegevuskava erinev teistest ja ka erinev igal aastal. Siiski saab mõned üldised jooned välja tuua. Teemapõhiste kampaaniate, pressisuhete, trükiste ja sihtturu reisikorraldajatega tehtud koostöö eesmärk on tõsta sihtturul nende inimeste hulka, kes oleksid valmis Eestisse reisima järgmise kolme aasta jooksul. Olgu selle tõuke andjaks siis reisikorraldaja/reisibüroo töötaja soovitus, loetud ajaleheartikkel, trükisest leitud infokild või kampaaniapakkumisest saadud teave. Teemapõhised kampaaniad Esmase ja teisese tähtsusega sihtturgude tegevuskava keskmes on lõpptarbijatele suunatud teemapõhised tootekampaaniad. Kampaanias suunatakse potentsiaalne tarbija EAS Turismiarenduskeskuse veebilehele


(visitestonia.com). Kampaanias kasutatavate meediakanalite valik planeeritakse meediaagentuuride poolt eesmärgiga tagada suurim nähtavus sihtturul vastava sihtrühma seas. Kampaania ajal tõstetakse veebilehtedel esile vastavalt kampaania teemale/tooterühmale spetsiaalselt selle jaoks koostatud pakkumised/tootepaketid. Samal ajal on oluline see, et kampaania raames tutvustava teemaga haakuvad tooted on kättesaadavad enamiku sihtturu reisikorraldajate kaudu, kes vahendavad Eesti turismitooteid. Vastavate reisikorraldajate kontaktandmed tuuakse ära kampaania veebilehel kõrvuti tootepakkumistega. Sihtturu reisikorraldajate tootepakkumiste valiku tagamise eest peavad hea seisma Eesti teenusepakkujad, regioonid või vahendajad. Siseturismivõimaluste tutvustamisel Eesti elanikele jätkatakse seni võetud suunda korraldades puhkaeestis.ee keskkonnas hooajalisi tootekampaaniaid. Täiendavalt valmistatakse sihtturgudel levitamiseks infokandjaid/trükiseid. Trükiste peamiseks eesmärgiks on pakkuda tuge neile potentsiaalsetele turistidele, kes ei ole veel otsustanud Eestisse reisimise kasuks. Trükiste valik koosneb kolmeastmelisest süsteemist: üldinfo Eesti kui reisisihi kohta; näidismarsruudid Eestis ja Eesti kaart; üldinfo erinevate Eesti turismiteemade kohta. Pressisuhted; -reisid; -teated; -üritused Suhete korraldamiseks välisajakirjanikega ning Eesti kui reisisihi võimalusi tutvustavate artiklite ilmumise soodustamiseks edastatakse neile regulaarselt veebipõhiseid uudiseid ja uudiskirju vastavalt sihtturul antud aastal käsitletavatele teemadele/tooterühmadele. Kampaaniale eelneval perioodil kutsutakse Eestisse teemade/tooterühmadega tutvuma sihtturgude ajakirjanike grupid. Välisajakirjanikega töötamiseks kasutab EAS Turismiarenduskeskus võimalusel sihtturul tegutsevate PR ettevõtete või lepinguliste välisesindusteenuste abi. Infotugi ja tootetutvustusreisid sihtturu turismiettevõtjatele Müügiedendustegevuste eesmärgiks on hoida sihtturgudel Eesti turismitoote vahendajaid pidevalt kursis erinevate valdkondlike uudistega, mis aitavad kaasa välisturgudel pakutava Eesti turismitoote valiku laiendamisele ja reisikorraldusega seotud ettevõtjate teadlikkuse kasvule. Reisikorraldajatele uudiste edastamiseks kasutatakse vastavat mailinglisti, kuhu on soovijatel võimalik ennast registreerida. Mailinglisti liikmeid eristatakse tegevusvaldkondade, suhtluskeele ja sihtturu põhiselt. Kõrgema potentsiaaliga sihtturgudel korraldatakse infopäevi edasimüüjatele, kes vahendavad Eesti turismitooteid. Infopäeva käigus tutvustatakse erinevaid turismiuudiseid, peamiselt on fookuses eelseisvate kampaaniatega seotud teemad ja tooterühmad. Ülejäänud aasta vältel töötatakse edasi sihtturgude reisikorraldajatega individuaalselt andes neile nõu Eesti toodete osas või siis võimalusel koolitusprogrammide korraldamisel. Lisaks korraldab EAS turismiarenduskeskus peamistelt sihtturgudelt tootetutvustusreisi sihtturgude reisikorraldajatele. Tootetutvustusreisid korraldatakse sihtturgude lõikes ning seal tutvustatakse samuti eelseisvate kampaaniatega seotud teemasid ja tooterühmi. Tootetutvustusreisile kutsutakse osalised mailinglisti alusel. Eelkõige sihtturu turismiettevõtjatega kontaktide loomiseks on oluline jätkata osalemist peamiste sihtturgude üksikutel turismimessidel, kus on säilinud piisavas arvus ja valikus külastajate arv. Turismimessidel pakutakse ka võimalust esitada oma tooteid Eesti turismisektorile. Online tegevused: kampaaniad ja sotsiaalmeedia Online tegevused on olulised eelkõige sellele osale sihtrühmast, kes on oma potentsiaalsete reisisihtide hulka Eesti juba lisanud ja otsib aktiivselt infot nende reisisihtide kohta. Sotsiaalse meediaga seotud tegevused on olulised ka Eestit juba külastanud või meiega kogemust omavate turistide võimalikuks korduvkülastuse motiveerimiseks. Sotsiaalmeedias kasutame peamiselt kahte kanalit: Facebook, Twitter, osaliselt ka wikipedia/wikitravel ning tripadvisor. Sotsiaalmeedia puhul kasutame peamiselt sama sisu mille oleme välja töötanud sisenditena pressiteadetesse ja uudiskirjadesse. Samuti on võimalik sotsiaalmeedias jälgijaid kasutada erinevate toodete ja teemade kohta tagasiside saamiseks. Loodavaid sotsiaalmeediakanalid valime vastavalt sihtturule (sõltuvalt milline on laiahaardelisim suhtlusportaal) ning juhime välisesinduste või sihtturule PR teenuse osutajate kaudu. Täna on olemas puhkaeestis.ee Facebook konto 9500 jälgijaga. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise meeskond võtab enda hallata ka EAS Turismiarenduskeskuse veebiväljundite visitestonia.com ja puhkaeestis.ee üldtutvustavate sisulehtede ja keelevaliku juhtimise. Sealjuures analüüsitakse pidevalt sisu, info kasutajat ja tema liikumist lehel, lehe väljanägemist. Eesmärk on tagada optimaalne info kogus, ülesehitus, keelevalik ja lehtede väljanägemine. Sealjuures tegeleme pidevalt edasi sihtturgudel uuringute läbiviimisega ja kontseptsiooni arendamisega, et vajadusel täiendada sihtturgudele pakutavate tegevuste sisu ja mahtu või alustada tegevustega uutel kasvanud potentsiaaliga sihtturgudel. Uuringutest saadud tagasisidet kasutame aga oma tegevuste tulemuste hindamiseks, analüüsimiseks, uute tegevuste planeerimiseks ja vajadusel turismi valdkondliku turunduskontseptsiooni läbivaatamiseks. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi tegevuste eesmärk vastavalt sihtturu potentsiaalse turisti sihtkoha valiku protsessile:


TEGEVUSTE JAGUNEMINE SIHTTURGUDE VAHEL Järgnevalt on toodud erinevate tegevustüüpide ja tegevussuundade jagunemine erinevate turgude vahel:

Eesti turismitoote pot. tarbija Eesti turismitoote vahendaja

Soome, Saksamaa, Venemaa, Rootsi, Norra

� pressireisid, - teated, -üritused � teemapõhised offline kampaaniad � koostöö reisitranspordiga � online tegevused: kampaaniad ja

sotsiaalmeedia

� infotugi ja tootetutvustusreisid sihtturu turismiettevõtjatele

Läti, Siseturism

� pressireisid, - teated, -üritused � teemapõhised offline kampaaniad � online tegevused: kampaaniad ja

sotsiaalmeedia

-

Suurbritannia, Itaalia

� pressireisid, - teated, -üritused � koostöö reisitranspordiga � online tegevused: kampaaniad ja

sotsiaalmeedia

� infotugi ja tootetutvustusreisid sihtturu turismiettevõtjatele

Poola, Holland � pressireisid, - teated, -üritused -

Leedu � pressireisid, - teated, -üritused � online tegevused: kampaaniad ja

sotsiaalmeedia -

Prantsusmaa, Hispaania � pressireisid, - teated, -üritused � infotugi ja tootetutvustusreisid

sihtturu turismiettevõtjatele

USA � pressireisid, - teated, -üritused -

Jaapan, Hiina, Ukraina - � infotugi sihtturu turismiettevõtjatele


EELARVE JAGUNEMINE Turundusstrateegia alusel koostatakse vastavalt Eesti kui reisisihi tuntuse programmi eelarvele igal aastal täpne tegevuskalender. Samuti vajab pidevat ajakohastamist ja uuendamist turundusstrateegia ise lähtuvalt maailma trendidest turismimajanduses, seoses uute transpordiühenduste avamisega sihtturgudelt jne.

Osakaal tegevuskava eelarvest

Esmase tähtsusega: Soome, Venemaa, Saksamaa 33%

Teisese tähtsusega: Rootsi, Norra, Läti 30%

Siseturism 5%

Kolmanda tähtsusega: Suurbritannia, Leedu; Poola 15%

Areneva tähtsusega: Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa 10%

Täiendavalt planeeritakse tegevusi: USA, Hiina, Hollandi, Jaapani ja Ukraina turgudele 7%

KOOSTÖÖMUDELID SIHTTURGUDEL TEGEVUSTE ELLUVIIMISEKS Sihtkoha turunduse üldine mõju tarbijale on reeglina riiklikult finantseeritava turismiorganisatsiooni ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja turismiettevõtete endi turundustegevuse kombineeritud tulemus. Seepärast on kasulik Eesti kui reisisihi tegevuste kooskõlastatus võimalikult paljude teiste huvirühmade turundusplaanidega. Partnerluses töötamine tähendab, et mõlemad pooled saavad kasu ning et selle tulemusel suudavad partnerid saavutada koos eesmärke, mida oleks üksinda tegutsedes raskem või võimatu saavutada. Turundusstrateegia rõhutab tugeva turunduspartnerluse arendamist; nii õhu- kui meretranspordifirmade, sihtturul tegutsevate reisikorraldajate, sissetuleva turismiga tegelevate Eesti reisikorraldajate, teenusepakkujate ja Eesti piirkondade esindajate kaasamist. Partnerlusturunduse põhielementideks on koordineeritud tegevus ja koostöö. Põhilisteks koostööpartneriteks EAS Turismiarenduskeskusele Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi teostamisel on:

• Laeva- ja lennufirmad

• Sihtturul tegutsevad reisikorraldajad

• Teenuste pakkujad – hotelliketid, erialaliidud, üksikettevõtjad

• Piirkondlikud huvirühmad – linna- ja maavalitsused, piirkonnad

• Sissetuleva turismiga tegelevad Eesti reisikorraldajad Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused etendavad olulist rolli, olles mitte ainult valmis edendama oma piirkonda, vaid ühendades oma piirkonna paljude väikeste turismiettevõtjate jõupingutusi. Võimalusi koostööks Eesti kui reisisihi tutvustamiseks põhilistel sihtturgudel on kokku viis

1. Koordineeritud tegevus. Koostöö ühises turunduse planeerimises, reklaamikampaaniate ajastamises, tutvumisreiside korraldamises jne.

2. Toote/teenuse/regiooni informatsiooni kuvamine veebilehtedel visitestonia.com ja puhkaeestis.ee. Infomaterjalide kasutamine oma pakkumiste täiendamiseks või taustainfo pakkumiseks: koostööpartnerile kõige soodsam moodus, otseselt kulusid ei kaasne.

3. Toote/teenuse/regiooni informatsiooni pakkumine levitamiseks sihtturgude turismiasjalistele ja ajakirjanikele: koostööpartneril tuleb kanda pressi- või reisikorraldajate tootetutvustusreiside võõrustamisega seotud kulud.

4. Üritustel või messidel toote/teenuse/regiooni tutvustamine: koostööpartneril tuleb kanda üritusel osalemisega, lähetuste ja jaotusmaterjalidega seotud kulud.

5. Toote/teenuse tutvustamine korralduspartnerina kampaanias: koostööpartner on finantspartner meediaostul ning kaasnevad kujunduste loomisega seotud kulud. Peamine koostöövõimalus on ühendatud kampaaniad, kus partnerid ostavad ühiselt meediat selleks, et saada soodsamaid tingimusi hindades ning suuremat mõju ja märgatavust. Eeldatav on partnerlus reisisihi tutvustamise (EAS Turismiarenduskeskus) ning hotellikettide või transpordiettevõtetega.

Lisaks Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi poolt prioriteetsetel sihtturgudel teostatavatel tegevustel osalemisele on võimalik taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse vahendusel Euroopa Liidu toetust turundustegevusteks ettevõtjate või kolmanda sektori poolt. Turundustoetuste programmid on mõeldud eelkõige nende Eesti kui reisisihi programmi rakendamise raames tehtavate tegevuste täiendavate tegevuste teostamiseks turismisektori poolt. Samuti ka Eesti kui reisisihi tegevustega katmata sihtturgudel tegevuste teostamiseks. Koostöö arendamine Partneritega koostöö arendamiseks töötab EAS Turismiarenduskeskus intensiivselt. Igal aastal avaldatakse internetis tegevuskalender eelolevaks aastaks, mis käsitleb kõiki võimalusi koos kulutustega EAS Turismiarenduskeskuse ja partnerite koostööks sihtturgudel. Täiendavalt avaldatakse infot kõikidele potentsiaalsetele koostööpartneritele üksikute ürituste kohta, kuhu oodatakse osalejaid Eestist.


Partnerlus teiste riikidega Balti riigid on teinud turismi turunduses tihedat koostööd juba üle aastakümne. Sageli tingituna kulude kokkuhoiust ning mitmete sihtturgude Baltikumi ringreiside suures osakaalus. Eesti on olnud aastaid Euroopa Turismikomisjoni liige ning osalenud mõnes selle liidu turundusprojektis Euroopa kui reisisihi tutvustamisel. Need ühenduslülid jäävad kahtlemata kestma, kuid nende olulisus väheneb seoses Eesti võimega tegelda aktiivsemalt reisisihi turundusega.


TEGEVUSKAVAD

SOOME Soome on olnud läbi aastate Eesti turismi seisukohalt kõige tähtsam välisturg. Aastal 2010 saavutatud rekordiline ööbijate arv sihtturult näitab Eesti kui reisisihtkoha populaarsuse tõusu soomlaste hulgas. Et järgnevate aastate jooksul saavutatud ööbimiste arvu säilitada ja kasvatada tuleb arvestada sihtturul toimivate demograafiliste muutustega ning jälgida tarbijate harjumuste arengut, tõsta turismiteenuste kvaliteeti. Kuna peamine rühm Soomest saabuvatest turistidest on korduvkülastajaid, on oluline kaasata pidevalt uusi sihtrühmi ning tutvustada turul nišitooteid. Järgneval kolmel aastal on fookuses Soomes jõudsalt kasvav üle 55 aastaste aktiivsete inimeste sihtrühm (WHOP). Uute, Eestis vähem reisivate kuid potentsiaalsete sihtrühmadena on lastega reisivad pered (Active Family) ning noored edukad +25 aastased reisijad (DINK). Soome turistid tarbivad Eestis mitmekülgselt ja laia turismiteenuste paletti, oluline on hinna ja kvaliteedi suhe. Traditsiooniliste turismiteenuste kõrval võivad reisiotsust mõjutada argieluga seotud teenused (iluteenused, autohooldus, hambaravi jne), mis on Eestis soodsamad. Turundustegevuste teostamisel keskendume vastavalt sihtrühmadele on kultuuri-, linna-, tervise- ja looduspuhkusele, unustamata pereturismi. Läbi nende teemade, lõpptarbijale ning edasimüüjatele suunatud tegevuste tõstame sihturul Eesti mainet atraktiivse reisisihtkohana, lõpptarbija teadlikust Eesti mitmekülgsest ning arvukast turismitoodete valikust. Eesmärgi saavutamist toetab jätkuvalt täienev soomekeelne www.visitestonia.com lehekülg, soomlastele mõeldud sotsiaalvõrgustik www.vironautti.fi ning Helsingis Eesti Majas / Viro-keskuses töötav EAS turismiarenduskeskuse välisesindus. TURU HETKEOLUKORD

Riigi ülevaade: Soome rahvaarv on 5 351 000 (2009). Rahvastiku kasv on 0,4 % aastas, samas rahvastik vananeb oluliselt (kui aastal 2010 on +65 vanuste inimeste osakaal 18%, siis aastal 2050 on see juba 28%). Lähiaastatel jääb pensionile suur grupp inimesi (u. 350 000). Suur osa elanikkonnast on keskendunud Lõuna-Soome piirkonda, suuremad linnad on Helsingi (sis. Espoo, Vantaa, Kauniainen) 845 208, Tampere 213 217, Turu 177 326 ja Oulu 141 671. Aastal 2009 elas Soome üle majanduslanguse, sisemajanduse koguprodukt vähenes 8%, eksport 20%, import 18% ning investeeringud 15%. Tarbija kindlustunne näitab siiski kasvutrendi, augustis 2010 usub 55% Soome elanikest, et Soome majanduse olukord paraneb aasta 2011 jooksu. Töötute osakaal 2009 on 8,2%, mis on vähenemas. Keskmine kuupalk (2008) 2 876 eur/kuu (juhatajad

tippametnikud: 5 039 eur, põllu- ja metsatöölised: 1 970 eur), keskmine pension (2009) 1 259 eur/kuu. Arvuliselt

kõige rohkem mitmepäevaseid puhkusereise välismaale teevad 55-64aastased (keskmiselt 2,31 puhkusereisi), reisimisaktiivsus on suurem suuremate linnade ja asulate elanikel. Iga viies puhkusereis tehakse Eestisse, kasvutrendis oli aastal 2009 ka Soome siseturism. Soome elanikkond kulutas 2009.aastal välisreisidel kokku 3,14 miljardit eurot. Eesti Panga andmetel kulutasid soomlased Eesti reisidel 2010 aastal 390 miljonit eurot.

Soome turistide reisimine maailmas: � Soome elanikud tegid 2009.aastal 6,7 miljonit ühe- või mitmepäevast välisreisi, 87% (5,83 miljonit) nendest reisidest

sisaldasid ööbimist (kas sihtkohas või laevas). Välisreiside koguarv aastal 2009 kasvas 1,9% (puhkusereisid +8%, tööreisid -21%).

� Kõikidest välisreisidest 5,6 miljonit moodustasid puhkusereisid, antud arv sisaldab ka kruiisireise, ööbimisega laevas. Domineerisid reisid lähiriikidesse. Puhkusereiside peamised sihtkohad olid: Eesti (29%), Rootsi (25%), Hispaania (koos saartega 7%), Venemaa (3,3%), Itaalia, Saksamaa (mõlemad (3,1%), Kreeka (2,9%), Suurbritannia (2,5%) ja Tai (2,2%). Piirkondadest olid esikohal Venemaa ja Baltimaad (suur osatähtsus taas Eesti reisidel), järgnesid Lõuna-Euroopa ja Kanaari saared, Lääne-Euroopa, Põhjamaad, Aasia, Vahemeremaad, Ida-ja Kesk-Euroopa, Ameerika ja Aafrika. Kõige suuremat kasvutrendi näitasid reisid Inglismaale, Türki, Rootsi ja Saksamaale; reisid Bulgaariasse ja Küprosele vähenesid.

� Ööbimisega vaba-aja reisidest 42% (1,5 miljonit reisi) olid pakettreisid (transport+majutus), mis osteti reisibüroo vahendusel. Reisibüroode osakaal on vähenemas.

� Lisaks ööbimisega puhkusereisidele sihtriigis kuuluvad soomlaste reisimisharjumuste hulka kruiisireisid, mis suunduvad peamiselt Rootsi ning Eestisse. Aastal 2009 püsis laevas ööbimisega kruiisireiside arv samal tasemel võrreldes varasemaga. 70% ööbimisega laevakruiisidest tehti Rootsi, 30% Eestisse. Päevakruiiside arv seevastu näitas olulist kasvu (25%), päevakruiisidest 70% suundub Eestisse ja 30% Rootsi.

� Kodumaal reisimises domineerivad reisid suvilasse, sugulaste ning tuttavate juurde, selliseid reise tehti 2009 aastal koguni 22 miljonit. Tasulise ööbimisega vaba-aja reise kodumaal tegid soomlased kokku 5,2 miljonit (+3% võrreldes 2008-ga). Populaarsemad sihtkohad olid Uusimaa (16%), Lapimaa (12%), Pohjois-Pohjanmaa (12%) ja Pirkanmaa (10%). Populaarsemad turismimagnetid Soomes (2007) on Linnanmäki lõbustuspark (1,2 miljonit külastajat), Särkänniemi elamuspark (602 482 külastajat), Korkeasaari loomaaed (510 962 külastajat), Jõuluvana küla Rovaniemis 342 159 ja Muumimaa 275 654.

� Tööreiside osakaal vähenes 2009 aastal oluliselt, välismaa tööreisidest valdav osa suundub Rootsi ning Saksamaale. Kodumaal tehti 2009 jooksul 3,5 miljonit ööbimist sisaldavat tööreisi, reiside arv võrreldes 2008-ga langes 12%.

� Puhkusereise välismaale teeb 45% kõikidest 15-74 aastasest elanikest (reisimisaktiivsus erinevates vanusegruppides on üsna ühtlane).

� Soomlaste reisikulutused on viimasel ajal aasta-aastalt kasvanud: +6,8% (2007), +5% (2008) ja +2,7% (2009). Soome elanikkond kulutas 2009.aastal välisreisidel kokku 3,14 miljardit eurot (ei sisalda rahvusvahelist transporti sihtkohta).


Soome turistide reisimine Eestisse: � Eesti on aastaid olnud soomlaste populaarseim reisisiht, Eestisse reisimise harjumused on sarnased soomlaste

reisimisega kodumaal. Soome siseturism on ka kõige otsesem konkurent Eesti turismiettevõtjatele. � Soomlaste osakaal kõikidest Eesti majutusasutustes ööbivatest välisturistidest oli 2010 aastal 53,3% ning ööbimistest

52%. � 2010-l aastal saavutas soomlaste reisimine Eestisse kõigi aegade (aasta 2004) rekordtaseme - Eesti majutusasutustes

ööbis 823 874 Soome turisti, kes veetsid kokku 1664 139 ööd. Ööbimised kasvasid eelkõige Tallinnas (+23%), samuti Pärnus ja Pärnumaal ning Lääne, Saare, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas, samas jätkus pikaajaline langustrend Harjumaal.

� Lisaks ööbimisega reisidele teevad soomlased Eestisse hulgaliselt ühepäevareise, aastal 2009 tehti Eestisse 530 000 ühepäevareisi.

� 2010 oli rekordiline aasta samuti Tallinna Sadamale, Helsingi-Tallinna liinil reisis kokku 6,6 miljonit inimest. � Eesti on soomlastele peamiselt puhkusesihtkoht, 70% siin ööbinud Soome turistidest on puhkusereisijad, vaid 11%

tööreisijad, 8% tuttavate külastajad, 7% ravireisijad, 3% ostureisijad ja 1% muudel eesmärkidel reisinud. Ühepäevakülastajate seas on kõige rohkem puhkusereisijaid (55%), järgnevad ostureisijad (32%). 7% ühepäevakülastajaist on tööreisijad. Ülekaalus on lühireisid (ööbimine sihtriigis 1-3 ööd).

� Valdav osa nii Eestis ööbivatest Soome turistidest kui ka ühepäevakülastajatest on Eestis käinud (79%), kusjuures 54% on Eestis käinud vähemalt kolm korda. Eesti külastamist mõjutab eelkõige elukoharegioon aga ka asula tüüp, haridustase ja sissetulek. Tüüpiline Eestisse reisija elab Helsingis või Lõuna-Soomes linnas ning on kõrgharidusega.

� Rohkesti on Soome ning Eesti vahel erinevaid suhtlustasandeid (tööalased, isiklikud, kultuurilised jne.), mistõttu koguni 37% ööbivatest Soome turistidest omab Eestis tuttavaid või sugulasi.

� Arvukatest suhtlussidemetest hoolimata 86% kasutab ööbimiseks Eestis tasulist majutuskohta, ning vaid 10% tasuta majutusvõimalust näiteks tuttavate juures ja 6% oma või tuttavate korterit või suvilat (summa ületab 100%, kuna mõni protsent turistidest ööbis mitmes erinevat tüüpi majutuskohas).

� Eesti on täna pigem keskealised ning eakamate reisijate sihtkoht, ligi 2/3 soomlastest Eesti külastajatest on üle 45-aastased. Suurima grupi moodustavad 45-54 aastased (30% ööbimisega külastajad, 27% ühepäevakülastajad), kellele järgnevad 55-64 aastased. Ühepäevakülastajate seas on ööbinutega võrreldes veidi rohkem nii üle 55-aastasi kui ka 15-24 aastasi.

� Ööbimisega reisile tullakse peamiselt abikaasa või elukaaslasega (38%), ühepäevareiside osas ülekaalus sõbrad/tuttavad (37%). Perega, kuhu kuuluvad alla 15-a. lapsed, reisib vaid 7% ööbivatest külastajatest ning 6% ühepäevakülastajatest.

� Reisimise kõige vilkaim kuu on juuli. Vähem reise tehakse jaanuaris, veebruaris, märtsis. Soomlaste ööbimisega reisid Eestisse on oma hooajalisuselt väga sarnased kodumaa tasulistesse majutuskohtadesse tehtud reisidega.

� 50% ööbimisega reisidest kasutab Eestisse reisimisel reisifirmade teenuseid (neist suurem osa reisipaketti) ja pool korraldab oma reisi ise. Valdav osa (71%) ühepäevakülastajatest aga korraldas oma reisi Eestisse ise, vaid 21% kasutas reisipaketti ja 8% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid.

� Olulisimaks infoallikaks reisi planeerimisel on eelmised reisid. Tähtsuselt teisel kohal on internet, järgnevad reisi- või transpordifirma.

� Valdav osa Eestis ööbivatest Soome turistidest käib Eestis restoranides, kohvikutes või pubides (92%) ning poodides (86%). 64% tutvub omal käel vaatamisväärsustega, 25% käib looduses, 23% kasutab ilu- või raviteenuseid, 19% käib näitusel või muuseumis, 17% kultuuriüritustel ja 17% naudib ööelu. Ühepäevakülastajatel on esikohal kauplused (85%) ning teisel kohal restoranid, kohvikud ja pubid (73%). 39% neist tutvub omal käel ka vaatamisväärsustega, muud küsitud tegevused on nende reisidel marginaalse tähtsusega.

� 2010 aastal kulutasid soomlased Eesti reisidel kokku 390 miljonit eurot (11% rohkem kui varasemal aastal), see moodustab 47% kõikide välismaalaste kulutustest Eestis. Soodne hinnatase on üks soomlaste poolt teostatud Eesti reiside olulisemaid mõjutajaid. Eesti liitumine euroalaga ei oma suuremat mõju järgmiste reisidele.

� Puhkusereisijaid motiveeris Eestit oma puhkusesihtkohaks valima samuti Eesti lähedus, Tallinna vanalinn ja tutvumine kultuuri ja ajalooga.

� 28% reisis mööda Eestit ringi, kasutades selleks liinitransporti või ekskursioonibussi, oma või tuttavate autot kasutas selleks vaid 6%, rendiauto (2%) ja jalgratta (0,2%) kasutajaid oli marginaalselt.

� Soomlaste teadlikkus Eestist on viimastel aastatel kasvanud, aastal 2009 peab väga või üsna tõenäoliseks lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut 59% (aastal 2007 52%). Kõigerohkem oldi huvitatud mõnepäevasest lühipuhkusest Tallinnas ja või mõnes väiksemas Eesti linnas. Järgmiseks mainiti spaapuhkust. Nooremad vanusegrupid eelistavad ühepäevareise Tallinnasse, keskmised vanusegrupid on huvitatud autoga ringreisidest ning eakad reisijad spaapuhkusest ning bussireisidest.


TURU TUGEVUSED, NÕRKUSED, OHUD JA VÕIMALUSED

TUGEVUSED NÕRKUSED

� põhiturg � lähedal tulla � head transpordiühendused (laev), võimalus tulla ka

oma autoga � hinna-kvaliteedi suhe Soome turistile soodne (eriti

teenus) � teadlikkus teenuste osas Eestist kõrge � Soome turist tarbib laia turismitoodete spektrit � Tavaturismi mõistes mittetraditsiooniliste teenuste

tarbimine (juuksur, optik, hambaravi, autohooldus), mis on üks osa puhkusereisist

� puudub keelebarjäär � Eesti turismisektori aktiivsus Soome sihtturul � Piisavad ja mitmekülgsed majutusvõimalused � Vahemaad erinevate linnade ja külastuskohtade vahel

väikesed � Tasemel ja sihtturul tuntud spatoode � Euroopalik, mitmekülgne kultuuritaust (toit, eesti

käsitöö, arhitektuur) � EUR kasutuselevõtt � Eesti hea maine, tuntud ja positiivne � Sugulaste, tuttavate olemasolu Eestis � Kinnisvara omamine � Soomlastel harjumus käia Eestis � Tuttavad/tuntud kultuuri- ja spordiüritused � Tallinn, vanalinn

� Tallinna-kesksus � Atraktiivsete, uute toodete info puudumine (sh. vaid

eestikeelsed kodulehed) � Perekohtade, - tõmbekeskuste puudumine; peretoodete

orienteeritus siseturistile � Oluliste kultuurisündmuste korraldajate tagasihoidlik

valmisolek välisturistidega arvestamisel � Teenuste kvaliteet kõikuv, vähene panustamine

klienditeeninduse koolitusele � turismisektoris väike-ettevõtjate nõrk koostöö

spetsiaalselt välisturistile mõeldud toodete paketeerimisel ja turundusalane koostöö välisturgudel

� Professionaalselt paketeeritud turismitoodete vähesus, info puudumine

� Turismitoodete diferentseerimatus (kõigile kõike) � Eestisisesed transpordiühendused ebapiisavad; puudub

valmidus välisturistide teenindamiseks (muukeelne info liiklusvahendites, spetsiaalne turistipilet vms)

� Taksotranspordi kontrollimatus, halb maine � Soomekeelsete giidide vähesus väiksemates kohtades,

giidide töökvaliteet � Infopuudus nishiteenustest, selle kättesaadavus � Tähtsündmuste info liiga hilja � Teenindajaskonna vähene võõrkeeleoskus ja

suhtlemisjulgus (väiksemates kohtades) � Ebaturvaline maine (Ida-Virumaa) � Puudulik ja vähene teede, objektide viidastatus

VÕIMALUSED OHUD

� Eakate, uute tarbimisharjumustega elanikkonna osakaalu suurenemine Soomes

� 0-17a lastega perede arvu suurenemine Soomes, perede huvi suurenemine Eestisse reisimise osas

� Teadlikum sobivate toodete pakkumine/kampaaniate ajastamine Soome riiklike pühasid, puhkusi – ja koolivaheaegu arvestades

� Vähene hooajalisus � Künnis oma liiklusvahendiga Eestisse reisida

madaldumas (isiklik sõiduauto, mootorratas, jaht, autosuvila jm)

� Tallinnaväliste turismiettevõtete/hotellide tõhusam koostöö transpordi korraldamisel Tallinnast-sihtkohta

� Lähiturismi kasvav trend � Soome turisti jaoks leidub veel avastamata kohti

(autoringreiside propageerimine) � Nishitoodete teadlikkuse tõstmine (mootorratturid,

jalgratturid, purjetajad, golfimängijad, jahiturism jne) � Uute kliendisegmentide kaardistamine

(aiandushuvilised, gourmet-toiduturistid jm) � Majanduslangusejärgne incentive-toodete tarbimise

kasv sihtturul � Teavitamine võimalustest ning turundustegevused

Kesk-Soome piirkonnas � Euro tulek � Tallinn2011 -projekt � Noored, edukad soomlased ja neile mõeldud

turismitooted/- teenused

� Eelarvamused (odav ostureisi sihtkoht, arenev nõukogudemaa, kõik on juba nähtud, ebaturvaline). Samuti eestlaste eelarvamused.

� Suur korduvkülastajate osakaal, Eestisse reisimise huvi vähenemine

� Turismiettevõtjate vähene panustamine tootearendusele, innovatiivsetele uutele lahendustele, keskendumine konkreetsele sihtgrupi segmendile

� Valdav osa saabujatest Lõuna-Soome piirkonnast � Noorte reisijate osakaalu vähesus Eestisse reisimisel � Hinnataseme muutused seoses euro tulekuga

ettearvamatud � Turismiteenuste “ülehinnastamine” � Konkurendid - Soome siseturism kasvamas (suurim

konkurent Soome turul), kruiisireisid Rootsi kasvanud märgatavalt ; Venemaa – uued kiired transpordiühendused

� Infrastruktuur ei jõua järgi ootustele � soomekeele oskuse vähenemine

TURU FOOKUS, SIHTRÜHM

Turu tegevuste läbiviimisel keskendume lõpptarbijale 80% ning tööle vahendajatega 20%. Eesmärgiga tõsta lõpptarbija ning vahendaja teadlikkust Eestist kui atraktiivsest sihtkohast tervikuna ning erinevate piirkondade lõikes, leida uusi sihtrühmi. Töö vahendajatega keskendub Eesti turismitoodete tutvustamisel eesmärgiga laiendada edasimüüjate tootevalikut ja müügivalmidust.


Peamised sihtrühmad: � Aktiivsed, emotsioone nautivad eakad vanusega 55+, sh. lastega reisivad vanavanemad (kultuuripuhkus,

tervisepuhkus). Sihtrühma arvuline suurus 1,6 miljonit. � Kuni 15a lastega pered (looduspuhkus; kultuuripuhkus, tervisepuhkus). Sihtrühma arvuline suurus 584 000 peret. � Noored, edukad 25+ (linnapuhkus; kultuuripuhkus, tervisepuhkus). Sihtrühma arvuline suurus 1,3 miljonit.

Peamised teemad ja fookused 2011-2013:

� 2011 kultuuripuhkus ja linnapuhkus. Kultuuripuhkus: Kultuuripealinn2011; arhitektuur, disain (Helsingi maailma disainipealinn 2012); toidukultuur kõrgelt hinnatud sihtturul; tutvumine kultuuri ja ajalooga soomlaste reisimotivaator nr 3; kultuurisündmused.

� 2012 looduspuhkus. Looduspuhkus: aktiivsed tegevused loodused, matkarajad, jalgrattateed, väikesadamad, linnuvaatlus. Fookus perepuhkusel - perekohad paiknevad erinevates Eesti paigus annavad põhjuse reisida Tallinnast väljapoole (autoga ringreisid). Pered potentsiaalne sihtgrupp, kes täna reisib Eestisse veel väga vähe; perepuhkuse võimalused Eestis laienemas (uued külastuskohad peredele – Miia-Milla-Manda, Ahhaa-keskus, Meremuuseum jm); transpordifirmade aktiivne tegevus peretoodete turundamisel.

� 2013 tervisepuhkus/perepuhkus. Tervisepuhkus: sihtturu suured vanusegrupid jäävad pensionile, vajavad mitmekülgseid tegevusi ja emotsioone pakkuvaid tooteid; wellness-puhkus noortele, edukatele ja peredele.

Eesmärgid: � Soome turistide ööbimiste ja ööbivate turistide arvu säilitamine ja paariprotsendiline tõus � visitestonia.com soomekeelse lehe külastajad aastal 2013 250 000 � Valmisoleku suurenemine (kuni 62%) tulla Eestisse järgmisel kolmel aastal (2009 aastal 59% peab tõenäoliseks

puhkusereisi järgmise kolme aasta jooksul) Väljundid ja tegevusmahud

Eesmärk aastaks 2013

Osakaal sihtturu elanikkonnast, kes väga või üsna tõenäoliselt kavatsevad reisida Eestisse järgmisel 3a 62%

Sihtturult pärit visitestonia.com külastajate arv aastas 250 000

Sihturult pärit EAS Turismiarenduskeskuse poolt hallatavate sotsiaalmeediakanalite kasutajate/järgijate arv aastas

6000

Sihtturul ilmunud Eestit kui reisisihti ja tooteid tutvustavate meediakajastuste arv perioodil 2011-2013 120

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise võimalustest ja turismitoodetest informeeritud sihtturu reisikorraldusega seotud ettevõtjate esindajate arv perioodil 2011-2013

1200

Eesmärkide saavutamiseks Soome sihtturul oleme planeerinud järgmiseid tegevusi: Soome sihtturu tegevuskava keskendub peamiselt lõpptarbija Eesti kui reisisihi teadlikkuse kasvatamisele ning visitestonia.com soomekeelse lehe külastuste lisamisele. Igal aastal viiakse läbi Soome lõpptarbijatele suunatud kampaania, osaleme Eesti ühisväljapanekuga Helsingi turismimessil MATKA (külastajate arv 83 000) ning Soome suurimal eestiteemalisel lõpptarbijaüritusel Martin Markkinat (külastajate arv 15 000). EAS turismiarenduskeskuse Helsingi välisesindaja jagab Eesti turismiinfot Helsingi Eesti Maja külastajatele igapäevaselt ning osaleb sealsetel lõpptarbijatele suunatud üritustel. Lähitulevikus töötatakse välja sotsiaalmeedia strateegia, mille kaudu on võimalik suurendada Eesti teadlikkust ning tõhustada infovahetust potentsiaalsete Soome turistide seas. Peamiseks infokanaliks Soome lõpptarbijatele jääb soomekeelne visitestonia.com, mida jätkuvalt täiendatakse ja muudetakse vastavalt potentsiaalse turisti vajadustele ning käitumisharjumustele. Jätkub töö sihtturu ajakirjandusega, viiakse läbi pressireise ning jagatakse jooksvalt infot nii uudiskirjade kui ka pressiteadete kujul. Eesmärk on suurendada koostööd teleajakirjanikega.

Samuti jätkub regulaarne töö reisikorraldajatega, igapäevane infovahetus toimub peamiselt läbi EAS turismiarenduskeskuse Helsingi esinduse. Reisikorraldajatele edastame uudiskirju, eesmärgiga informeerida ja hoida Soome reisikorraldajaid kursis Eesti turismi hetkeuudistega. Samuti kaasame reisikorraldajate tootepakette sihtturul korraldatavatesse lõpptarbijakampaaniatesse. Jätkuvad infopäevad reisikorraldajatele Soome erinevates linnades ning iga-aastased tootetutvustusreisid Eestisse, eesmärgiga reisikorraldajate tootevaliku laiendamine ning teadlikkuse kasv. Nii lõpptarbija, meedia kui reisikorraldajatele suunatud tegevustes teeme tihedat koostööd sihtturul tegutsevate transpordiettevõtetega (Tallink, Viking Line, Eckerö Line).


VENEMAA

Venemaa sihtturu potentsiaalsed turistid on Eestile kui reisisihile viimastel aastatel järjest rohkem tähelepanu pöörama hakanud. Viimase kahe aasta külastajate arvu tempokas kasv, seda eriti talvisel kõrghooajal, on viinud kõigi aegade parimate tulemusteni. Sellest hoolimata on Venemaa sihtturu külastajate hulgas jätkuvalt umbes 2/3 neid, kes majutusteenuseid ei kasuta ning seetõttu ametlikus statistikas ei kajastu. Ühena olulistest eesmärkidest oleme seetõttu planeerinud selliste külastajate poolt muude tasuliste turismiteenuste kasutamise ning Eestis ringireisimise soodustamise. See tähendab potentsiaalsete turistide teadlikkuse kasvatamist Eesti kui reisisihi võimalustest ja turismitoodetest. Samuti tuleb julgustada autoga reisimist ja ilma reisikorraldaja vahendamiseta kokku pandud individuaalreise. Samal ajal broneerivad paljud Venemaalt pärit külastajad jätkuvalt enda reise läbi reisibüroode ning seetõttu jätkame väikesemas mahus kindlasti ka reisibüroode informeerimist uutest ja hooajatoodetest. Nii reisikorraldajate kui individuaalreisijate huve silmas pidades on üheks riiklikult oluliselt tegevuseks turistide voo tagamisel on piiripunktide läbilaskvuse küsimuste riikidevaheline lahendamine, mis jääb küll Turismiarenduskeskuse vastutusvaldkonnast väljapoole, kuid mida peame oluliseks omalt poolt soodustada. Venemaa sihtturu tegevused jagunevad selgelt suurimate linnade, Peterburi ja Moskva, vahel, kus resideerib enamik nendest Venemaa elanikest, kes üldse välisreise teevad. Sihtrühmaks on eelkõige 20-55 aastased venelased. TURU HETKEOLUKORD Riigi ülevaade: Rahvaarv 2010. aasta juulikuu seisuga veidi üle 140 miljoni inimese. Moskva linn: 10 mln; Peterburi linn: 4,6 mln. Ametlik töötute hulk Venemaal on 8,5%. Venemaa majandust ja elanike keskmist majanduslikku olukorda mõjutavad peamised tegurid: kihistumine, lisanduv keskklass, vananev elanikkond, kõrge korruptsioonitase, kehv infrastruktuur, sõltuvus naftahindadest maailmaturul, inflatsioon 14% aastas. Alates 2009. a teisest poolest tuleb majandus vaikselt kriisist välja ning peale 2007 taas tõusma hakanud allpool vaesuspiiri elavate inimeste hulk vähenema. Tarbijate kindlustunne paraneb sedamööda tasapisi. Venemaa turistide reisimine maailmas: � Välisreise teeb vaid umbes 15% elanikkonnast. � Enamiku reisidest teevad Moskva elanikud (üle 40% kõigist välisreisidest), teisena Peterburi elanikud, kiiresti on

kasvamas ka Jekaterinburgi, Novosibirski jt. suuremate linnade elanike välisreisid. � Venemaa elanikud tegid 2009. aastal 18,1 miljonit ööbimisega välisreisi, (-13% võrreldes 2008. aastaga). 2010. aasta

esialgsete andmete põhjal ennustatakse, et 2010. a kasvas välisreiside arv kõrgemale seni rekordilisest 2008. aastast. � Suurema osa välisreisidest teevad 20-45-aastased kõrgema sissetulekuga inimesed. Tööalase staatuse järgi reisivad

kõige sagedamini välismaale välisfirmade, pankade, energiafirmade ja valitsusasutuste töötajad. � 2009. aastal olid Venemaa elanikud kogukulutustelt välisreisidele maailmas üheksandal kohal, kulutades aastas 20,8

miljardit dollarit ehk 2,4% kogu maailmas välisreisidele kulutatud rahast. � 76% ehk ligi 13,7 miljonit venelaste välisreisidest olid 2009. a puhkusereisid. Puhkusereiside osatähtsus välisreisidest on

viimastel aastatel kasvanud. � Puhkusereiside peamised sihtkohad olid 2009. a Türgi (19%), Ukraina (15%), Egiptus (9%), Hiina (6%), Soome (4%),

Saksamaa (4%), Itaalia (4%), Hispaania (3%). Balti riikidesse kokku tehti 4% puhkusereisidest. Põhja- ja Kesk-Euroopa sihtkohtadesse reisimine on püsinud viimastel aastatel suhteliselt muutmatuna.

� Puhkusesihtkoha valikul eelistatakse riike, kuhu reisimiseks ei ole vaja viisat või mis annavad viisa piiril: tihti seetõttu, et see võimaldab teha reisiotsuseid viimasel minutil.

� Kui enamiku kõikidest välisreisidest teevad Moskva elanikud, siis lähiriikide puhul on olukord erinev – näiteks Soomet külastavatest Venemaa elanikest (koos ühepäevakülastajatega) umbes 70% elab Peterburis ja kümnendik Peterburi ümbruses.

Venemaa turistide reisimine Eestisse: � 2010. a ööbis Eestis kokku ligi 350 000 Venemaa turisti, kellest 141 964 ööbis majutusettevõtetes ja üle 200 000 ööbis

tasuta majutuses (sugulaste või tuttavate juures, oma korteris või suvilas vms). Tasulisi majutusteenuseid kasutanute ööbimisi oli kokku 330 276. Aasta-aastalt on majutusettevõtetes ööbinute osakaal kõigi Eestis ööbinud Venemaa turistide hulgas suurenenud. 2005. aastal 21%, 2009. a aga juba 38%.

� Pikemaajalist perioodi jälgides on Venemaa olnud Eesti peamistest sihtturgudest ülekaalukalt kõige suurema kasvuga sihtturg: 2010. aastal oli majutusettevõtetes ööbinud Venemaa turistide ja nende ööbimiste arv ligi kolm korda suurem kui 2004. a.

� Alates 2008. aastast on Venemaa turistid olnud Eesti majutusasutustes ööbivate välisturistide hulgas 2. kohal. 2010. a moodustasid Venemaa turistid 5,9% kõikidest majutatud välisturistidest ja 7% välisturistide ööbimistest.

� Eestis ööbivatest Venemaa turistidest on Eestis sugulasi või tuttavaid valdaval osal – ligi 86%. Uuringute järgi omab 7% Moskva ja 16% Peterburi elanikest Eestis sugulasi või tuttavaid, keda nad võiksid külastada.

� Tasulises majutuses ööbivad pigem nooremad: 32% on 35-44 aastased ja 27% on 25-34aastased. Tasuta majutuses ööbinute seas on rohkem vanemate vanusegruppide esindajaid.

� Väga palju on korduvkülastajaid, eriti tasuta majutuses ööbinute seas. 29% korduvkülastajatest on Eestis käinud üle kümne korra. Sealhulgas tasulises majutuses ööbinutest vaid 19% on Eestis esmakordselt ja 15% on käinud ühe korra. Tasuta majutuses ööbinutest 45% on käinud Eestis üle 10 korra ning 30% on varem Eestis elanud.

� 1/3 tasulises majutuses ööbinud turistidest reisivad Eestisse üksi ja 1/4 koos abikaasa või elukaaslasega. 15% reisis koos tuttavatega, 13% koos kolleegidega ja 10% koos perega, kuhu kuulub ka alla 15-a. lapsi.


� Umbes pooled tasuta majutuses ööbinutest reisivad Eestisse üksi, 1/5 koos abikaasa või elukaaslasega. Koos lastega reisib 15% tasuta majutuses ööbinutest.

� Venemaa turistid, kes Eestisse reisivad, elavad peamiselt Peterburis, selle lähiümbruses või Moskvas. � Peterburist reisitakse Eestisse ka ekskursioonibussidega (eriti aastavahetusel), kuid peamiselt kasutatakse oma autot või

liinibusse. Ärireisijad kasutavad kas oma autot või otselendu. Moskvalaste peamiseks transpordivahendiks on rong, aga kasutatakse ja liinibusse, oma autot või lennukit.

� Pea pooltele külastajatele on Eestisse reisimise peamiseks eesmärgiks sugulaste või tuttavate külastamine, puhkusereisi nimetab peamiseks eesmärgiks ca 30%, tööreisi 13% ning ravireisi 1%-le Eestis ööbinud Venemaa turistidest. Teiste põhjustena loetletakse Eestis olevat suvilat või sugulaste haudade korrastamist. Vähesed (8%) kasutavad ka võimalust kombineerida sugulaste või tuttavate külastamine puhkusereisiga.

� Potentsiaalsed Venemaa turistid on nimetanud Eestisse reisimise motivatsioonina eelkõige looduslikult kauneid kohti ja (Tallinna) keskaegset arhitektuuri. Järgmistena tulevad esile muuseumid, kultuurisündmused, aktiivsed harrastused ja ostlemine. Selle juures peetakse oluliseks kvaliteetsete restoranide ja baaride olemasolu.

� Enamik Venemaa turiste külastab Eestis restorane, kohvikuid või pubisid, tutvub omal käel vaatamisväärsustega ja teeb sisseoste ning käib vahel ka looduses. Kolmandik turiste käib kultuuriüritustel, näitusel või muuseumi. Vähem (u 10% ringis) nauditakse ööelu, kasutatakse ilu- või raviteenuseid või tegeletakse aktiivsete harrastustega. Organiseeritud ekskursioonidel käib vaid 8% külastajatest.

� Venemaa turistide ööbimistest majutusettevõtetes oli 2009.aastal 66% Tallinnas, 14% Ida-Virumaal, 4,8% Valgamaal, 3,8% Pärnus, 2,6% Tartus, 1,8% Saaremaal ja 1,7% Harjumaal. Tallinna osatähtsus on aastaid püsinud ühesugune, samas on viimastel aastatel kasvanud Ida-Virumaa ja Valgamaa osatähtsus ning vastavalt veidi vähenenud Pärnu, Tartu, Harju ja Saare maakonna osatähtsus.

� Majutusettevõtete ametliku liigituse järgi veetsid 2009.a. Venemaa turistide ööbimistest 86% hotellides (k.a. spaahotellid), 6% külalistemajades, 3% hostelites, 2,3% puhkemajades, 1,5% külaliskorterites ja 0,7% muudes majutusliikides. 21% tasulises majutuses ööbijatest ööbis 2009. a spaahotellides või sanatooriumides. Paljud kasutasid spaahotellis küll vaid majutuskohana, spaateenuseid tarbimata.

� Tasulises majutuses ööbivad Venemaa turistid veedavad Eestis keskmiselt 5 ööd ja kulutavad 310 eurot päevas. � Tasuta majutuses ööbijad veedavad Eestis keskmiselt 9 ööd ja kulutavad 168 eurot päevas. � Tasulises majutuses ööbivad korduvkülastajad saavad peamise info Eestisse reisimiseks oma eelmistelt reisidelt

Eestisse. Reisiotsust mõjutava infoallikana on teisel kohal internet - interneti kasutamine on ka üleüldiselt Venemaal kiiresti kasvav trend. Info otsijale on väga oluline on venekeelse veebilehe olemasolu, suureks plussiks loetakse veebipõhist broneerimiskeskkonda.

� Kolmandal kohal infoallikana on Venemaa turistile tuttavad väljaspool Eestit ja neljandal tuttavad Eestis, mida kasutab umbes 1/3 külastajatest. Vaid kümnendik saab infot reisi- või transpordifirmast ning muud infoallikad on üsna marginaalse tähtsusega.

� Tasuta majutuses ööbinute peamiseks infoallikaks on eelmised reisid ja tuttavad-sugulased Eestis. Kui välja arvata internet, siis muid infoallikaid nad praktiliselt ei kasuta.

� Pea 80% tasulises majutuses ööbivatest Venemaa turistidest reisib Eestisse omal käel, 9% kasutavad Eestisse reisimisel reisipaketti, 13% teevad reisifirmade kaudu broneeringuid. Tasuta majutuses ööbijad reisipakette ei kasuta, kuid teevad mõnikord reisifirmade kaudu broneeringuid.

� Laiemas plaanis on Venemaa turistide hulgas rannapuhkuste kõrval teiseks kõige populaarsemaks reisieesmärgiks saanud sisseostude tegemine. Samas rikkamad ja haritumad venelased on huvitatud ka kultuurist, ajaloost, meelelahutusüritustest ja sportimisvõimalustest.

� Eestisse soovivad nad esimese eelistusena reisida suvel, kuid Moskva elanike puhul on suve eelistamine oluliselt tugevam kui Peterburi elanike puhul. Meeleolukas aastavahetus Eestis on Peterburi elanikele teine eelistus.

� 2009. a Venemaal küsitletud nimetasid kõige huvipakkuvamana Eesti külastust koos Soome või Rootsi külastusega või Balti riikide ringreisi. Eesti piirides pakub Venemaa potentsiaalsele turistile huvi eelkõige puhkus Tallinnas, teisena autoringreis umbes või puhkus mõnes muus linnas väljaspool Tallinna. Spaapuhkus kuigi populaarne reisieesmärk ei ole, kuid variantidest on ravi mõnevõrra huvipakkuvam kui lõõgastav spaapuhkus. Kõige vähem huvipakkuvaks peavad potentsiaalsed külastajad maapuhkust.

� Tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis nimetasid mõlema linna elanikud kõige huvi-pakkuvamana looduslikult kauneid kohti ja arhitektuuri, neist vaid veidi vähem nimetati muuseume ja kultuurisündmusi.



TUGEVUSED NÕRKUSED

� Aastaringne lennuühendus � Tihedad ja usaldusväärsed transpordiühendused

Helsinki ja Stockholmiga, samuti Via Baltica � Geograafiline lähedus ja ligipääsetavus � Heas korras teedevõrgustik, mugav ka autoturistile � Kohalik transport tihe ja paindlik, sh erinevad

hinnatasemed � Mitmekeelne teenindus – sh tavaliselt ka venekeelse

teeninduse võimalus; � Järjest liberaliseeruv viisapoliitika (Schengeni

multiviisad, viisakutse kaotamine aug 2009, Pony Express) ;

� Tax-free ostud kuni €38; � Eurotsooniga liitumine 1.1.2011; � Tallinn kui tugev sümbol ja city-break sihtkoht; � Heal tasemel SPA- ja wellness-teenused; � Maaturismi võimalused, mis Venemaal puuduvad; � Heaks müügiartikliks veeturismi võimalused, saared; � Hea koostöö Eesti ja Vene turismifirmade vahel; � Rikas kultuurielu, nii Eesti kui Vene kultuur; � Puhas ja turvaline keskkond, puhas loodus, heal

tasemel majutusasutused, huvipakkuv pärimuskultuur ja traditsioonid;

� e-teenused – broneerimine, info hankimine.

� Rongiühenduse puudumine Peterburiga, Moskva rongiühenduse kõrge hind;

� Harv otselennuühendus Moskvaga, kallid piletid; � Kehv vene keele oskus osades vanusegruppides; � Suurürituste vähene turundamine; � Vaid vähestel ettevõtetel on olemas venekeelne

veebileht; � Narva piiripunkti kehv jõudlus, eriti mis puudutab

talvepuhkuste suurema koormusega perioodi; � Ebameeldivad tolliprotseduurid Narva piiripunktis

seoses tax-free tagastustega.

VÕIMALUSED OHUD

� Suhteliselt kõrge teadlikkus sihtkohast tänu kohalikele sõpradele ja sugulastele;

� Eesti kui sihtkoha hea maine; � Venemaa väljaminev turism kasvab; � Huvi Eestisse reisimise vastu on aastaringne; � Viisapoliitika jätkuv liberaliseerimine; � Jaanilinn – Peterburi teeolude paranemine; � Narva-Jaanilinna piiripunkt jõudluse suurendamine,

protseduuride automatiseerimine ja lihtsustamine; � Rahvusvaheliste ja kohalike suurürituste kasutamine

turundusvahendina; � Kombineeritud turundus – Soome ja Rootsi ja/või

Baltimaadega; � Eesti, aga eelkõige Tallinn, kui MICE sihtkoht; � Heal tasemel ja õigeaegselt turundatud Uusaasta ja

Jõulupuhkuse tooted; � Heal tasemel toodete jätkuv aktiivne turundamine

sihtturul; � Regioonide ja turismiorganisatsioonide jätkuvad

turundustegevused sihtturul; � Potentsiaalne spordi- ja suvelaagrite, samuti

haridusturismi sihtkoht; � Tartu-Pihkva jõeliini avamine; � Koidula Piiripunkt kui potentsiaalne rongiga piiriületuse

koht tulevikuks.

� 2/3 kuni 3/4 kõigist sissetulevatest turisidest ööbivad sõprade või sugulaste juures ;

� Eelarvamused: et venelased ei ole teretulnud, et tegemist pole „päris“ välisriigiga, piiritakistuste ülevõimendamine jne;

� Võimalikust kallutatud meediakajastustest tulenev negatiivne maine;

� Turismiinfo vaegus, eriti Moskvas; � Soome ja Rootsi populaarsus konkureeriva

sihtkohana; � Eurole ülemineku järgsed võimalikud hinnatõusud; � Ebastabiilsed ja ebapiisavad otselennuühendused

(max 6 kuud ette); � Viisa taotlemine maksimaalselt 3 kuud ette; � Riiklikud 2-nädalased talvepühad kaotatakse alates

2012. aastast.


Venemaa sihtturu turundustegevused on 80% ulatuses suunatud lõpptarbijatele, ülejäänud tegevused hõlmavad peamiselt reisikorraldajate ning nende edasimüüjate informeerimist. Sihtrühm ja segment: Peamine sihtrühm on 20-55 aastased maksujõulised venelased, jaotudes kahte gruppi: - 25-40 aastased, kes pole enam-jaolt varem Eestit külastanud. Siia gruppi jäävad segmendid DINKs ning Active Family - 40-55 aastased, kes pole varem või pole ammu Eestit külastanud. Need inimesed on aktiivsed, keskmisest jõukamad ning intelligentsemad, kultuurihuvilised ja armastavad reisida paaridena või väikeste seltskondadena. Eelistavad aastavahetust, maipühi ja tähtpäevi tähistada puhkusereisil.


Tegevuste teemafookused 2011 – linna- ja kultuuripuhkus: Tallinn (eelkõige keskaegne arhitektuur), aga lisaks ka muud linnad. 2012 – loodus- ja kultuuripuhkus: pärandkultuur, turismitalud, loodus. 2013 – tervise-ja perepuhkus: spaad, lõõgastumine looduses, perepuhkus tervisekeskuses.

TEGEVUSED JA VÄLJUNDID

Peamisteks eesmärkideks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust Venemaa sihtturul ning seeläbi Venemaalt saabuvate turistide arvu. Lisaks suurendada vene turistide reisimist ka väljaspool Tallinna ning soodustada sõprade ja tuttavate juures ööbivate turistide tasuliste turismitoodete tarbimist. Konkreetsed eesmärgid: - Suurendada Venemaalt saabuvate ja majutuvate turistide arvu järgmisel kolmel aastal. - Suurendada visitestonia.com/ru külastajate arvu 2013. aasta lõpuks 350 000 külastuseni aastas. - Suurendada Venemaa elaniku valmisolekut reisida Eestisse järgmise kolme aastaga 18%ni Peterburi elanike ja 12%ni Moskva elanike hulgas. Vastavad näitajad olid 2009. aasta uuringu kohaselt 14% ja 9,4%.

Eesmärk 2013

Osakaal sihtturu elanikkonnast, kes väga või üsna tõenäoliselt kavatsevad reisida Eestisse järgmisel 3a Peterburg 18 %

Moskva 12 %

Sihtturult pärit visitestonia.com külastajate arv aastas 350 000

Sihturult pärit EAS Turismiarenduskeskuse poolt hallatavate sotsiaalmeediakanalite kasutajate/järgijate arv aastas

1000

Sihtturul ilmunud Eestit kui reisisihti ja tooteid tutvustavate meediakajastuste arv perioodil 2011-2013 60

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise võimalustest ja turismitoodetest informeeritud sihtturu reisikorraldusega seotud ettevõtjate esindajate arv perioodil 2011-2013

330

Eesmärkide saavutamiseks oleme planeerinud turundustegevusi turismitoodete vahendajatele, kes tegutsevad Moskvas ja Peterburis: korraldame regulaarselt tootetutvustusreise ning esitlusüritusi, toetame koostööd Eesti ja Vene ettevõtjate vahel Peterburis Eesti ühisstendi organiseerimisega rahvusvahelisel turismimessil ning workshopi korraldamisega. Potentsiaalsele lõpptarbijale suunatud tegevused viime ellu läbi koostöö Venemaa meediaga: kirjutava pressi ja teleajakirjanikele pressireiside korraldamine, esitlusüritused ning suhtekorraldustegevused Moskva ja Peterburi turgudel. Otse lõpptarbijate teadlikkuse tõstmisega tegeleme peamiselt Peterburi linnas ja selle ümbruses, kus on planeeritud teemapõhised talvepuhkuse kampaaniad, Eesti kui reisisihi mainekampaaniad ja lõpptarbijate infoüritused. Suurematele üritustele kõlapinna tekitamiseks ja mõju suurendamiseks plaanime ka tihendada koostööd teiste Põhjamaadega, kes tegutsevad aktiivselt Peterburi turul. Lõpptarbija jaoks ostuotsuse soodustamiseks ja info kättesaadavuse suurendamiseks arendame visitestonia.com venekeelset veebilehte ning soodustame külastuste arvu suurenemist kõigis lõpptarbijale suunatud turundustegevustes veebilehe aadressi esiletoomisega.


SAKSAMAA TURU HETKEOLUKORD

Riigi ülevaade Saksamaal elab 82 miljonit elanikku, kellest ligi 71 miljonit on üle 14-aastased. 2011 aprilli seisuga oli töötusemäär Saksamaal 7,7%. Liidumaadest on Ida-Saksamaal töötusemäär oluliselt kõrgem (11,5%) kui Lääne-Saksamaal (6,6%). Kõige kõrgemad sissetulekud liidumaadest on Hesseni, Baden-Württembergi ja Hamburgi elanikel. Kõige madalamad sissetulekud Mecklenburg-Vorpommerni, Brandenburgi ja Sachsen-Anhalti liidumaa elanikel. Majanduslik olukord määrab eriti majanduskriisi tingimustes paljuski reisiaktiivsuse, mis on kõrgeim Baden-Württembergis, Baierimaal ja Nordrhein-Westfalenis. Kogukulutustelt välisreisidele on Saksamaa elanikud aastaid olnud maailmas esikohal. 2009.aastal kulutasid nad Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel välisreisidele 81 miljardit dollarit ehk 9,5% kogu maailmas välisreisidele kulutatud rahast. 71 miljonit üle 14-aastast Saksamaa elanikku tegid 2009.aastal 301 miljonit mitmepäevast reisi, millest 228 miljonit (76%) tehti Saksamaal ja 72,6 miljonit olid välisreisid. Selle näitajaga on Saksamaa suurima välisreiside arvuga riik Euroopas (18% kõigist eurooplaste välisreisidest). Saksa turistide reisimine maailmas 2009.a. tehtud 72,6 miljonist ööbimisega välisreisist 69% ehk 50 miljonit olid puhkusereisid (-4% võrreldes 2008.aastaga), 10 miljonit olid tööreisid (-5%) ja 13 miljonit olid sugulaste või tuttavate külastused või muud erareisid (-4%). Kuigi majanduskriis mõjutas 2009.a. reisieelistusi odavamate ja kodule lähemalasuvate reiside kasuks, on siseturism juba aastaid näidanud paremaid tulemusi kui välisturism. Ka puhkusereiside puhul on viimastel aastatel suurenenud eelistus reisida välisriikide asemel kodumaal. Populaarseimad puhkusereiside sihtkohad on Hispaania (2009.a. 16% puhkusereisidest), Austria (16%), Itaalia (14%), Türgi (8%), Prantsusmaa (5%), Holland (5%), Kreeka (4%) ja Šveits (4%). Põhjamaadesse tegid Saksamaa elanikud 2009.aastal 5% puhkusereisidest, neist üle poole omakorda naaberriiki Taani. Ida-Euroopasse tehti 2009.a. 6% puhkusereisidest; populaarseimad sihtkohad on seal aastaid olnud Tšehhi ja Ungari, kuhu 2009.a. tehti kokku pool kõigist Ida-Euroopasse suundunud puhkusereisidest. Ida-Euroopa populaarsus puhkusesihtkohana on viimastel aastatel vähenenud. Kui puhkusereiside koguarv oli 2009.a. 7% väiksem kui 2005.aastal, siis puhkusereisid Ida-Euroopasse vähenesid samal perioodil 29%. Balti riikidesse tegid Saksamaa elanikud 2009.aastal vaid 0,1% kõigist oma puhkusereisidest Saksa turistide reisimine Baltimaadesse Balti riikide omavahelises võrdluses on kõige rohkem Saksamaa turiste ja nende ööbimisi Leedus, järgneb Läti ja siis Eesti. 2008.a. jäi Saksamaa turistide ja nende ööbimiste arv Leedus enam-vähem 2007.a. tasemele, Eestis kasvas 6%. Suurim oli kasv Lätis, kus Saksamaa turistide arv kasvas 10%, nende ööbimiste arv aga koguni 18%. 2009.a. vähenes nende arv tunduvalt kõigis Balti riikides. Saksa turistide reisimine Eestisse Saksamaa turistid olid 2009.aastal Eesti majutusasutustes nii välisturistide kui ka nende poolt veedetud ööde arvu poolest 4. kohal Soome, Venemaa ja Rootsi järel (moodustades 5,5% majutatud välisturistidest). 2009.aastal ööbis Eesti majutusasutustes 75 966 Saksamaa turisti (-17% võrreldes 2008.a.). Eelkõige tulenes see üldisest nõudluse langusest seoses majanduskriisiga, kuid oma osa oli kindlasti ka soodsate ja mugavate lennuühenduste vähesusel. Tallinna osatähtsus sihtkohana on viimastel aastatel püsinud 70% ringis. Saksamaa turistide ööbimistest Eesti majutusettevõtetes oli 2009.aastal Tallinnas 67%; 7,4% ööbimistest veedeti Tartus, 5,1% Saare maakonnas, 5,4% Pärnus, 3,4% Pärnu maakonnas ja 3,5% Lääne-Virumaal. 2009.a. vähenesid nende ööbimised paljudes Eesti regioonides, kuid kasvasid Pärnus ja Pärnu maakonnas. Statistikaameti väliskülastajate uuringu põhjal ööbib veidi alla kolmveerandi Eestis ööbinud Saksamaa turistidest tasulises majutusettevõttes ja veidi üle veerandi mujal (peamiselt tuttavate juures, aga ka näiteks oma korteris või suvilas). Veidi alla poole Eestis ööbinud Saksamaa turistidest külastab reisi jooksul lisaks Eestile ka teisi riike. Umbes kolmandik Eestis ööbinud Saksamaa turistidest külastab lisaks Eestile ka Lätit ja Leedut, 15% külastab Soomest, 4% Rootsit ja 4% Venemaad. Umbes 60% Eestis ööbinud Saksamaa turistidest on puhkusereisijad, veidi üle veerandi on tööreisijad, kümnendik sugulaste või tuttavate külastajad ning mõni protsent muudel eesmärkidel reisinud. Eestit oma puhkusesihtkohaks valima motiveeris eelkõige Tallinna vanalinn (seda nimetas väga oluliseks teguriks 3/4 puhkuseturistidest). 2/3 nimetas väga oluliseks teguriks soovi tutvuda kultuuri ja ajalooga. Tähtsuselt kolmas tegur oli kaunis loodus – seda nimetasid väga olulisena pooled Saksamaa turistid. Umbes 20% turistidest kasutas Eestisse reisides reisipaketti, 20% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid ja 60% reisis omal käel. Veidi üle poole turistidest külastab Eestit esmakordselt, viiendik esimest või teist korda ja umbes veerand on Eestis käinud korduvalt või on siin varem elanud. Korduvalt (üle 10 korra) Eestis käinute või varem Eestis elanute osatähtsus turistide hulgas on viimastel aastatel veidi kasvanud. Ilmselt sellest tulenevalt on infoallikate seas olulisel kohal sõbrad Eestis (17%) ja eelmised reisid Eestisse (16%). Suurima osatähtsusega infoallikaks on siiski internet, mida kasutab 44% turistidest, teisel kohal on reisi- või transpordifirma (25%). Kolmandik Saksamaa turistidest reisib Eestisse üksi, kolmandik koos abikaasa või elukaaslasega, 4% koos alla 15-a. lastega, 20% koos täiskasvanud pereliikmete või sõpradega ja 10% koos kolleegidega. Saksamaa turistid reisivad mööda Eestit ringi rohkem kui teistest Lääne-Euroopa riikidest pärit turistid. 20% reisis mööda Eestit oma või tuttavate autoga, kümnendik rendiautoga, 14% ekskursioonibussiga, 14% liinibussi või rongiga ja 3% jalgrattaga (seega kokku reisis Eestis ringi ligi 2/3 Saksamaa turistidest). Võrreldes teiste Eestit külastavate Lääne-Euroopa turistidega külastavad sakslased ka mõnevõrra rohkem looduslikult kauneid kohti (üle 40% neist matkas või viibis looduses), kuid suurem osa neist tutvub ka kultuuri ja ajalooga seotud vaatamisväärsustega. Eestis ööbinud Saksamaa turistidest 29%


käis Eestis giidiga ekskursioonil, 69% tutvus lisaks vaatamisväärsustega omal käel, ligi pool käis muuseumis või näitusel ja 1/4 mõnel kultuuriüritusel. Lisaks Eestis ööbinud turistidele külastas 2009.a. Tallinna Läänemere kruiisi raames umbes 75 000 kruiisireisijat Saksamaalt. Tulenevalt kruiisireisijate arvu märkimisväärsest kasvust ja majutatud Saksa turistide arvu tunduvast vähenemisest oli 2009.a. esmakordselt mõlema reisijagrupi arv Eestis peaaegu võrdne. 2009.a.kasvas Saksa kruiisireisijate arv Tallinnas kiiremini (+32%) kui kõigi kruiisireisijate arv (mis kasvas 10%). Küsitlustulemused näitavad, et Läänemere kruiis on sakslaste silmis üks eelistatumaid viise Eesti külastamiseks, samuti on kruiisid üldiselt Saksamaa elanike välisreiside seas üks kasvavaid segmente.



TUGEVUSED NÕRKUSED

� Saksa turist on ringreisidest huvitatud, st ei piirdu enamasti ainult Tallinna külastusega

� Lisaks linnapuhkusele tunneb huvi kultuuri, ajaloo ja looduspuhkuse (sh aktiivpuhkuse) vastu. Spetsiifilisemaks fookuseks: mõisaturism, Balti-Saksa ajalugu.

� Uus trendilaine Baltikumi osas, nõudluse kasv 2010-2011 päringutes. Eesti vastu tunneb huvi eelkõige majanduslikult kindlustatud ja kvaliteeti hindav, kõrgema haridusega sakslane vanuses 55+.

� Sihtrühma arvates Eestil teiste Balti riikidega võrreldes kõrge kvaliteet restoranide ja majutusasutuste osas.

� Eestil on Saksamaa silmis positiivne kuvand: 2010-2011 aasta jooksul on palju ilmunud meediakajastusi Tallinna kui Euroopa Kultuuripealinna, EUROga ja OECD liitumise teemal. Eestit kajastatakse ülekaalukalt kui julget ja ettevõtlikku riiki.

� Uus ja atraktiivne visitestonia.com (koos konkreetsete marsruutidega ja põhjaliku infoga) ning ulatuslik, kvaliteetne fotopank.

� Saksa suurematel reisikorraldajatel on tooteportfellis küllalt hea ja mitmekesine tootevalik Eesti kohta, lisandunud on Eesti kombinatsioonis Soome ja St. Peterburiga.

� Tugev kontaktvõrgustik Saksa reisikorraldajate, reisibüroode ja ajakirjanike jm koostööpartnerite seas

� Hooajalisus. Suurem osa Saksamaalt pärit turiste reisib Eestisse maist septembrini.

� Balti riigid pole sakslase teadvuses oluliselt eristuvad, eelistatakse külastada kõiki kolme: ca 1/2 Saksa turistidest külastavad lisaks Eestile ka teisi riike (Skandinaavia, Balti riigid, Venemaa); 1/3 Saksa turistidest külastavad lisaks Eestile veel Lätit ja Leedut

� Eesti tuntus Saksamaal tervikuna suhteliselt väike, tuntus regiooniti on väga erinev (Põhja-Saksamaal suurem kui Lõuna-Saksamaal). Lennuühendused on konkurentidega võrreldes kas puudulikud või liiga kallid.

� Bussireisikorraldajate Eesti toode (pakettreisid) on väga algeline

� Eesti korduvkülastuste arv Saksamaalt on väike, veidi üle poole Saksa turistidest külastab Eestit esmakordselt.

� Eesti puhul tuuakse negatiivse aspektina välja puudulikku klienditeenindust, kohapealset turismi infrastruktuuri.

� Saksa reisikorraldajad ei usalda Estonian Air'i ning pole rahul Air Baltic'u pakutud tingimustega. Lufthansa on esimene eelistus, kuid kõrge hinnatase muudab Eesti vähem konkurentsivõimeliseks.

� Erinevalt Saksa reisikorraldajatest teavad kohalikud reisibürood ehk edasimüüjad Eesti kohta vähe, sellest johtuvalt tagasihoidlikud müügitulemused.

� Konkurentsieelis Bulgaarial, Horvaatial, mis kliimalt paremad või hinna poolest soodsamad Rumeenia, Slovakkia ja Poola.

VÕIMALUSED OHUD

� Kogukulutustelt välisreisidele on Saksamaa elanikud esimesel kohal, Eestit on neist külastanud kõigest 1,2 miljonit elanikkonnast. Uuringute andmetel kavatseb suure tõenäosusega Eestit lähema kolme aasta jooksul külastada 922 000 Saksa turisti.

� Sakslaste tehtavatest välisreisidest 69% on puhkusereisid. Eestil on Saksa turisti teemahuvidest lähtudes pakkuda laia tootevalikut looduspuhkuse valdkonnas, kus paljuski on potentsiaal veel ära kasutamata (rattareisid, teemaringreisid, loodusmatkad jms).

� Kõige rohkem teevad puhkusereise välismaale Nordrhein-Westfaleni, Baierimaa, Baden-Württembergi ja Alam-Saksimaa elanikud. Lufthansa ja Ryanairi lennuühendused suure mõjuga potentsiaalsete turistide arvu kasvuks mainitud liidumaadest.

� Kuna kõige olulisemate infoallikatena eelistatakse internetti (44% vastanutest), siis visitestonia.com saksakeelse veebilehe kättesaadavus ja tuntus kasvatab kindlasti ka uusi võimalusi sihtrühma laiendamisel, mitmekesistamisel, teavitamisel.

� Laiendada jätkuvalt Eesti kui “single destination” tooteid Saksa reisikorraldajate portfellis, paralleelselt jätkata koostööd Balti riikide ja Põhjamaadega ringreiside osas.

� Kruiisireisijate pidev kasv Saksamaalt, hea võimalus saada korduvkülastajaid.

� Noorte sihtgruppide huvi Eesti vastu tänu uutele Ryanair ühendustele (Düsseldorf, Bremen)

� Kasvanud on individuaalreisijate arv: 20% turistidest kasutas Eestisse reisimiseks reisikorraldajate reisipakette, 20% broneeris reisifirma kaudu üksikuid teenuseid, 60% reisis individuaalselt e. omal käel.

� Konkurents on tugev Põhja- ja Ida-Euroopa riikide arvelt. Neist populaarsem sihtkoht on Tšehhi Vabariik ja Ungari (moodustavad kokku 50% kogu Ida-Euroopasse tehtud reisidest). SPA osas on tugevnenud konkurents Poola ja Põhja-Saksamaa näol, argumentideks hea hind ja asukoht.

� Baltikumi reisiotsuste tegemisel valitakse parimate ühendustega sihtkohad (Air Balticul arvestatav võrk Saksa turul), mis Eesti väheste lennuühenduste puhul saavad märkimisväärse edumaa.

� Puuduvad tootepõhised trükised, kaardid Saksa turule (nt aktiivne puhkus, matkajuhid, jalgrattakaardid, eksisteerib ainult algeline camping-kaart).

� Seoses EURO tulekuga võib Eesti muutuda turistile ootamatult kallimaks.



Saksamaa sihtturu turundustegevused on 70% ulatuses suunatud lõpptarbijatele, ülejäänud tegevused hõlmavad peamiselt reisikorraldajate ning nende edasimüüjate informeerimist. Sihtrühm ja segment: Peamine sihtrühm on 30-65 aastased maksujõulised, haritud sakslased, jaotudes kahte gruppi: - 30-40 aastased, kes pole enam-jaolt varem Eestit külastanud. Segmendiks DINKs, huvitub lühikesest linnapuhkusest või Eesti ringreisist, aktiivse puhkuse tarbija (jalgratas, veesport, ratsasport). - 45-65 aastased (WHOPs), kes on kas varem Baltikumi külastanud ja tahavad keskenduda pikemalt Eestile või pole varem Eestit külastanud. Need inimesed on keskmisest jõukamad ning haritumad, kultuuri-ja ajaloohuvilised (mõisaturism, Balti-Saksa pärand), samuti hindavad puutumatut loodust (rahvuspargid, Eesti saared) ja armastavad reisida paaridena või väikeste seltskondadena. Eelistavad suvepuhkust. Piirkondlik fookus: Berliin, Hamburg, Baden-Württemberg, Bayern, Nordrhein-Westfalen, Sachsen, Thüringen. Tegevuste teemafookused 2011 – linna- ja kultuuripuhkus: Tallinn (kultuuriaasta sündmused, nüüdiskultuur), aga lisaks ka muud linnad. 2012 – loodus- ja kultuuripuhkus: pärandkultuur, Eesti toit, loodus. 2013 – kultuuripuhkus (alateemana tervisepuhkus): nüüdiskultuur, spaad, lõõgastumine looduses.


Peamisteks eesmärkideks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust Saksamaa sihtturul ning seeläbi Saksamaalt saabuvate turistide arvu. Lisaks suurendada saksa turistide reisimist ka väljaspool Tallinna ning soodustada erinevate regionaalsete turismitoodete tarbimist. Konkreetsed eesmärgid: - Suurendada Saksamaalt saabuvate ja majutuvate turistide arvu järgmisel kolmel aastal 7%. - Suurendada visitestonia.com/de külastajate arvu 2013. aasta lõpuks 100 000 külastuseni aastas. - Suurendada Saksamaa elaniku valmisolekut reisida Eestisse järgmise kolme aastaga...

Eesmärk 2013


Sihtturult pärit visitestonia.com külastajate arv 100 000

Sihtturul ilmunud Eestit kui reisisihti ja tooteid tutvustavate meediakajastuste arv 90

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise võimalustest ja turismitoodetest informeeritud sihtturu reisikorraldusega seotud ettevõtjate esindajate arv

500

Eesmärkide saavutamiseks oleme planeerinud turundustegevusi turismitoodete vahendajatele - reisikorraldajatele ja reisibüroode esindajatele: korraldame regulaarselt tootetutvustusreise ning esitlusüritusi, koostöös Saksa suurimate reisiettevõtjatega (TUI, DERTOUR) viime läbi müügikoolitusi ja workshoppe, organiseerime Eesti ühisstendi rahvusvahelisel ITB turismimessil Berliinis ning korraldame pressikonverentse (Eesti, Baltikum). Potentsiaalsele lõpptarbijale suunatud tegevused viime ellu läbi koostöö Saksamaa meediaga: kirjutava pressi ja tele-ning raadioajakirjanikele pressireiside korraldamine, esitlusüritused ning suhtekorraldustegevused. Lõpptarbijate teadlikkuse tõstmisega tegeleme peamiselt Saksa linnades ja nende ümbruses, millel on Eestiga otselennuühendused. Planeerime teemapõhiseid kevad- ja suvepuhkuse kampaaniaid, Eesti kui reisisihi mainekampaaniaid ja nishipõhiseid minikampaaniaid. Suurematele üritustele kõlapinna tekitamiseks ja mõju suurendamiseks plaanime ka tihendada koostööd teiste Baltimaade ja Põhjamaadega, kes tegutsevad aktiivselt Saksamaa turul. Lõpptarbija jaoks ostuotsuse soodustamiseks ja info kättesaadavuse suurendamiseks arendame visitestonia.com saksakeelset veebilehte ning soodustame külastuste arvu suurenemist kõigis lõpptarbijale suunatud turundustegevustes veebilehe aadressi esiletoomisega.


ROOTSI TURU HETKEOLUKORD

Riigi ülevaade � Rootsis elab 9,34 miljonit elanikku, kellest 8,54 miljonit on kuni 74-a. vanused. 2010 september seisuga oli

töötusemäär Rootsi kuningriigis 9,4%. � Kõige aktiivsemad reisijad on Stockholmi elanikud. Kui Rootsi kuni 74-a. elanikud teevad aasta jooksul keskmiselt 1,2

ööbimisega puhkusereisi välismaale, siis Stockholmi elanikud 1,6 reisi. � Rootsi elanikkond kulutas 2009.a. välisreisidel kokku 91,2 miljardit Rootsi krooni. Võrreldes 2008 aastaga on see

number 6% võrra kahanenud. Rootsi turistide reisimine maailmas � Rootsi kuni 74-a. elanikkond tegi 2009.aastal 11,7 miljonit ööbimisega välisreisi. Võrreldes 2008.aastaga vähenes

välisreiside koguarv 11% � Puhkusereiside populaarseimad sihtkohad on Soome, Hispaania, Taani, Norra , Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa,

Kreeka,, Tai, Malaisia ja USA. Balti riikidesse kokku tehti 2% ööbimisega puhkusereisidest. � Perioodil 2003-2009 on Põhjamaade osatähtsus puhkusesihtkohana järk-järgult vähenenud 39%-lt 2003.a. 28%-ni

2009.a. Rootsi turistide reisimine Eestisse � 2010. aastal ööbis Eestis majutusasutustes 81 196 Rootsi turisti. Majutatud Rootsi turistide arv kasvas 2009.aastaga

võrreldes 5%, nende veedetud ööde arv 6% � Nii majutatute kui ka veedetud ööde arvult on Rootsi turistid Eesti majutusettevõtetes ööbivate välisturistide hulgas

4.kohal (moodustades 2010.aastal 5,2% välisturistidest). � Rootslaste osatähtsus välisturistide hulgas on vähenenud 7,4%-lt 2005.-2006.a 5,4% � Eestit külastavate rootslaste seas on ülekaalus keskealiste ja vanemate vanusegruppide esindajad: umbes 60% on üle

45-aastased. Suurima grupi moodustavadki 45-54 aastased (ligi 30%), kellele järgnevad 55-64 aastased (ligi veerand). � Turistide seas moodustavad kaks peamist gruppi üksi reisinud või koos abikaasa/ elukaaslasega reisinud (mõlemaid on

ligi kolmandik). � Kõige rohkem on Eestit külastanuid Stockholmi ja selle ümbruse elanike seas (30%). Järgnevad Kagu-Rootsi (kuhu

kuuluvad muuhulgas Linköping, Norrköping, Jönköping) ja Kesk-Rootsi (Örebro, Västeräs, Karlstad) elanikud. � Valdav osa Eestis ööbivatest Rootsi turistidest käib Eestis restoranides, kohvikutes või pubides (92%). Sisseostude

tegemine ja omal käel vaatamisväärsustega tutvumine on olulised enam-vähem võrdsele arvule turistidest (2/3). 29% käib näitusel või muuseumis, 22% kultuuriüritustel, 21% käib looduses, 18% kasutab ilu- või raviteenuseid ja 18% naudib ööelu.

� Rootsi puhkuseturiste motiveeris Eestit oma puhkusesihtkohaks valima eelkõige Tallinna vanalinn (seda nimetas väga oluliseks teguriks 72% ja mõnevõrra oluliseks 17% puhkuseturistidest). 42% nimetas väga oluliseks ja 42% mõnevõrra oluliseks teguriks soovi tutvuda kultuuri ja ajalooga. Tähtsuselt kolmas tegur oli soodsad hinnad – seda nimetas väga olulisena 32% ja mõnevõrra olulisena 46% Rootsi turistidest. Eelnimetatutega võrreldes vähem olulistena, kuid siiski olulistena nimetati reisiotsust mõjutanud teguritena lühikest vahemaad, kaunist loodust ja tuttavate soovitusi.

� Rootsi turistide ööbimiste jagunemine piirkonniti: Tallinnas 60%, Pärnus 20%, Saare maakonnas 6,2%, Tartus 3,6%. Läänemaal 2,5%, Valgamaal 3,3%, Harjumaal 1,4% ja ülejäänud maakondades kokku 3%.

� Reisikulutuste poolest on rootslased pingereas alles 9ndad, kulutades keskmiselt Eestis reisides 3100 Eesti krooni. � Olulisimaks infoallikaks ööbinud turistide hulgas on internet ( ć 40%), eelmised Eesti reisid (30%), reisi- või

transpordifirma (17%), tuttavad väljaspool Eestit (17%) ja tuttavad Eestis (14%). Eestit puudutava reisiinfo jõudmine potentsiaalse turistini ning reisikorraldus Olulisimaks infoallikaks on internet, kust saab infot üle 40% Eestit külastavatest turistidest. Koguni 64% korraldas oma reisi ise, veerand kasutas reisipaketti ning 12% broneeris reisikorraldaja kaudu mõne üksiku teenuse. Samas ühepäevakülastajate seas on reisipaketikasutajaid 35%.



TUGEVUSED NÕRKUSED

� Suurepärased laeva- ning lennuühendused, STO, GOT, CPH Tallinnaga

� Hooajalised lennuühendused Tartu, Pärnu, Kuressaarega

� Lähedus, ainult 380 km (1H lennuaega) � Head eeldused nädalalõpu sihtkohaks � Lennujaama ning sadama asukoht Tallinnas � Riigisisesed distantsid lühikesed ning hea

infrastruktuur � Üldine hea tase hotellides ja teistes majutusasutustes � Majutuse ning toitlustuse soodne hinnatase � Rikkalik kultuuri- ning ajaloopärand � Eesti juurtega tuntud rootslased � Stockholmi piirkonna elanikud teevad aastas

keskmiselt 1,6 reisi

� Endine Ida-Euroopa riik � Üldine riiklik kesine teenindustase ning madalad –

standardid � Maailmakuulsa turismiobjekti puudumine � Madal Eesti teadlikkus � Mittemidagiütlev sihtkoht � Negatiivne maine Rootsi elanikkonna seas � Rootsi turisti orienteeritus Tallinnale � Rootsi reisikorraldajate kesine Eesti tootevalik ning

pakutavad teenused. � Rootsi turisti Eesti külastus on keskendunud peamiselt

suvekuudele

VÕIMALUSED OHUD

� Hea hinnatase ka peale EURO sisseviimist (2011 jaan.) � Tallinki parvlaeva regulaarne Saaremaa peatus Riga-

Stockholm liinil � Erinevate piirkondade tutvustamine väljaspool Tallinna � Via Baltica tutvustamine auto- ning mootorratta

turistile koostöös Lätiga (open jaw turism) � Uute sihtrühmade leidmine: linnuvaatlejad,

mootorratta turistid jne � Uute väikejahisadamate ehitamine ja nende

tutvustamine � Eesti golfivõimaluste tõhusam tutvustamine � Heal tasemel SPA kultuur ja tingimused ning nende

tutvustamine

� Eesti negatiivse maine paigalseis või alanemine � Rootsi meedia jätkuv negatiivne hoiak Eesti suhtes � Uus majanduslangus � Epideemia (SARS, seagripp jne) � EUROga kaasnev võimalik hinnatõus � Populaarseimad sihtkohad on naabermaa Soome,

Vahemeremaad ning kauged sihtkohad (Tai, USA jne.) � Rootsi reisikorraldajate üldine madal huvi Eesti toote-

ning teenusepakettide kaasajastamisel. � Põhjamaade osatähtsus puhkusesihtkohana on

vähenenud (39%-lt 2003a. 28%-ni 2009a.) � Läti võimalik populaarsus tõusva puhkusesihtkohana

rootslaste seas


Turu turundustegevused on enamuses suunatud lõpptarbijale. Tegevused on seotud ka sihtturul tegutsevate reisikorraldajatega, kes müüvad/vahendavad Eesti teenuseid ning tooteid. Sihtturu fookuses on keskealine lõpptarbija. WHOPS- (wealthy healthy older peole) 45-65a. Märksõnadeks: aeg ja raha. Nende lapsed on juba suureks kasvanud, mis võimaldab neil reisida kas kahekesi või sõpruskonnaga. Reisimiseks on neil nii aega kui ka vahendeid. Kulutavad raha meeleldi reisimisele, meelelahutusele, uutele seiklustele. (Visit Sweden) Regionaalne fookus on peamiselt suunatud Stockholmi ning selle lähiümbrusele. Selle piirkonna inimesed reisivad keskmisest rohkem, sihtgrupis valitseb kõrgem Eesti kui reisisihi teadlikkus ning transpordiühendused Eestiga on Rootsi parimad. TEGEVUSED JA VÄLJUNDID

� 2010.a. oli Eestit külastanud 22% vastanud 15-84-aastastest Rootsi elanikest, seejuures 13% vastanutest oli Eestis käinud ühe korra, 4% kaks korda ja 5% oli käinud Eestis kolm korda või rohkem. 78% Rootsi elanikest pole Eestis käinud.

� Kõige rohkem on Eestit külastanuid Stockholmi piirkonna elanike seas (40%). Järgnevad Kesk-Rootsi (Svealandi) elanikud, kellest on Eestis käinud 31%.

� Eestit külastanuid, sealhulgas Eestit korduvalt külastanuid on keskmisest rohkem kõrgema � sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikkonna gruppide hulgas � Lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut pidas 2010.a. septembris väga tõenäoliseks � 6% ja üsna tõenäoliseks 21% vastanutest, samas vähetõenäoliseks 27% ja üldse mitte tõenäoliseks koguni 45%

vastanutest. 2% polnud sellele võimalusele kunagi mõelnud ega osanud seisukohta võtta. � Sotsiaalmeedia kasutus Rootsis tõuseb. Lähitulevikus tuleks analüüsida sotsiaalmeedia kasutust, et leida võimalusi

kuidas efektiivsemalt Eesti kui reisisihi teadlikkust tõsta.

Teemad 2011-13 Linnapuhkus: kultuuri- ning ajaloohuviline Looduspuhkus: golf, perepuhkus, Eesti saared , ringreisid Eestis Tervisepuhkus: spaa- huviline, rannapuhkus, perepuhkus Sihtturul lõpptarbijatele suunatud tegevustes fookuses olev Eesti turismiteema

� 2011 kultuuripuhkus ja linnapuhkus � 2012 looduspuhkus � 2013 tervisepuhkus/perepuhkus


Eesmärk 2013

Osakaal sihtturu elanikkonnast, kes väga või üsna tõenäoliselt kavatsevad reisida Eestisse järgmisel 3a 30 %

Sihtturult pärit visitestonia.com külastajate arv 105000

Sihturult pärit EAS Turismiarenduskeskuse poolt hallatavate sotsiaalmeediakanalite kasutajate/järgijate arv

800



750

Eesmärkide saavutamiseks Rootsi sihtturul oleme planeerinud järgmiseid tegevusi.

Rootsi sihtturu tegevuskava keskendub peamiselt lõpptarbija Eesti kui reisisihi teadlikkuse kasvatamisele. Iga-aastaselt viiakse läbi mahukas Rootsi lõpptarbijatele suunatud kampaania, eesmärgiga tõsta Eesti kui reisisihi teadlikkust ning kasvatada külastusi rootsikeelsele visitestonia.com’ile. Jätkub töö sihtturu ajakirjandusega, viiakse läbi pressireise ning jagatakse jooksvalt infot nii uudiskirjade kui ka pressiteadete kujul. EAS turismiarenduskeskuse Stockholmi esindus külastab ning jagab Eesti infot ka lõpptarbijatele suunatud üritustel ja lokaalsetel laatadel/messidel. Koostöös sihtturul tegutsevate suurettevõtetega (Tallink, Estonian Air) jätkub info jagamine lõpptarbijatele (potentsiaalsetele turistidele). Lähitulevikus töötatakse välja ka sotsiaalmeedia strateegia, mille kaudu on võimalik suurendada Eesti teadlikkust ning tõsta Eesti kui reisisihi mainet potentsiaalsete Rootsi turistide seas. Peamiseks infokanaliks Rootsi lõpptarbijatele on rootsikeelne visitestonia.com, mida pidevalt täiendatakse ja muudetakse vastavalt potentsiaalse turisti vajadustele ning käitumisharjumustele.

Töö reisikorraldajatega jätkub regulaarselt, igapäevane infovahetus toimub läbi EAS turismiarenduskeskuse Stockholmi esinduse. Regulaarselt jätkub uudiskirjade väljasaatmine, eesmärgiga informeerida ja hoida Rootsi reisikorraldajaid kursis Eesti turismi hetkeuudistega. Jätkuvad iga-aastased infopäevad reisikorraldajatele Rootsi erinevates linnades, eesmärgiks reisikorraldajate tootevaliku laiendamine ning teadlikkuse kasv. Üle aasta korraldatakse ka reisikorraldajate tootetutvustusreise, kus neile tutvustatakse uusi tooteid ning teenuseid.


NORRA TURU HETKEOLUKORD

Ülevaade: � Norra riigi rahvaarv on 4,6 miljonit inimest. � Majanduse seis võrreldes ülejäänud Euroopaga võrdlemisi hea, töötuse määr väikseim kogu Euroopas, ca 3%. Norra turistide reisimine maailmas: � ”Keskmine norrakas” teeb aastas 3-4 välisreisi. 2009 aastal vähenesid kõik norrakate poolt tehtud välisreisid 13%. � Puhkusereiside tähtsaimad sihtkohad on naaberriigid, samuti tehakse suur osa reisidest Vahemeremaadesse. Rootsi

24% välisreisidest (1,3 miljonit) ja Taani 12% (652 tuhat). Järgnesid Hispaania (9%), Suurbritannia ja Saksamaa (mõlemad 7%) ning Prantsusmaa (4%). Soome on sihtkohana üsna marginaalne (1% puhkusereisidest), nagu ka Balti riigid (kokku 1,5% puhkusereisidest).

� Välismaale reisivad eelkõige Ida- ja Lõuna-Norra elanikud, kellel on nii Oslo lennujaama kui ka sadamate kaudu paremad transpordivõimalused. Põhja- ja Lääne-Norra elanikud teevad rohkem puhkusereise kodumaal.

� Populaarseim puhkusteperiood on jaanipäevast augusti keskpaigani, sh eriti juuli kolm viimast nädalat. Lisaks põhipuhkusele teevad Norra elanikud tüüpiliselt aasta jooksul veel mitu 1-3 ööbimisega puhkusereisi.

� Välisreisidel kulutati kokku 59,3 miljardit Norra krooni. Nii kulutused kõigile välisreisidele kui ka puhkusereisidele vähenesid sama palju kui vähenes välisreiside arv, seega kulutused ühe reisi kohta jäid 2008 a tasemele.

� Eestis reisides kulutab Norra turist keskmiselt 6500 krooni, mis on sihtriikide arvestuses suurim keskmine kulutus per turist.

Norra turistide reisimine Eestisse: � 2009.aastal ööbis Eesti majutusasutustes 40 915 Norra turisti. Nende numbrite alusel on Norra turistid 2009.a. Eesti

majutusasutustes ööbivate välisturistide hulgas 6.kohal (moodustades 3% välisturistidest). Ööbimiste arvult on norrakad välisturistide hulgas 5.kohal.

� Kuni 2007.aastani kasvas Norra turistide arv kiirelt, jõudes 2007.a. rekordilise 55 999-ni. Alates 2008.aastast on Norra turistide arv aga stabiilselt vähenenud.

� Norra turistid on Eestis tehtavate kulutuste järgi esikohal – keskmiselt jätab üks norrakas Eestisse maha 6500 EEKi. � 2/3 Eestis ööbinud Norra turistidest puhkusereisijad, 20% tööreisijad, 8% tuttavate külastajad ja 3% ravireisijad. � Korduvkülastajate osatähtsus Eestis ööbivate Norra turistide seas on suhteliselt suur. 57% Norra turistidest oli Eestis

esmakordselt, 11% oli Eestis käinud ühe korra, 7% 2 korda, 19% 3 korda või rohkem ja 6% on varem Eestis elanud. Veerandil Norra turistidest on Eestis tuttavaid või sugulasi.

� Norra turistide populaarseim sihtkoht Eestis on Tallinn. Kui kümnendi keskel Tallinna osatähtsus ööbimistest vähenes seoses väljaspool Tallinna asuvate spaade populaarsuse kasvuga, siis alates 2006.a. on toimunud vastupidine areng ning Tallinna osatähtsus on taas kasvama hakanud .

� Norra turistide ööbimised Eestis on vähem suvehooajale keskendunud kui välisturistidel keskmiselt. Aprill-mai ja september-oktoober on vaid mõnevõrra vähem populaarsed kui suvekuud.

� Puhkuseturiste motiveeris Eestit oma puhkusesihtkohaks valima eelkõige Tallinna vanalinn (57%). 33% nimetas väga oluliseks soovi tutvuda kultuuri ja ajalooga. Tähtsuselt kolmas tegur oli soodsad hinnad – seda nimetasid väga olulisena 23% ja mõnevõrra olulisena 54% Norra turistidest.

� Eestit külastanuid oli keskmisest rohkem kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikkonna gruppide hulgas (kes üldiselt reisivadki rohkem välismaale), samuti vanemate vanusegruppide hulgas (üle 50 a.). Eestis mitu korda käinuid on keskmisest rohkem kõige kõrgema aastasissetulekuga (üle 500 000 NOK) gruppi kuuluvate inimeste ning Oslo ja Kesk-Norra elanike seas.

Kuidas saab potentsiaalne Norra turist infot Eestisse reisimise kohta: � Potentsiaalne Norra turist saab 2/3 ulatuses informatsiooni Eestisse reisimise kohta internetist ning paneb oma

reisipaketi ise kokku, ostes teenuseid otse teenuse pakkujalt. � 13 % Norra turistidest kasutab Eestisse reisides reisipaketti ja umbes sama palju broneerib reisifirma kaudu üksikuid

reisiteenuseid. � Kõige populaarsemateks toodeteks norrakate hulgas on citybreak Tallinna vanalinnas, rahvusvahelised olulise

tähtsusega kultuurisündmused ning spa-paketid. Huvi kasv ka Baltikumi ringreiside osas. � Ebapopulaarsed on looduspuhkuse paketid ning organiseeritud bussireis mööda Eestimaad.



TUGEVUSED NÕRKUSED

� Eesti geograafiline lähedus Norrale ja sellest tulenev lühike lennuaeg;

� Eestist on huvitatud maksujõuline ja haritud vanusegrupp;

� Eesti üldine positiivne imago norrakate silmis; � Ühine kultuuriline ja ajalooline taust norrakatega; � Ohutu sihtkoht, norrakad ei näe Eestit kui

kriminogeenset riiki; � Looduslik erinevus – lamedus ja liivarannad; � Eesti rikas kultuuripärand ning ajaloolised seosed

Norraga; � Head eeldused nädalalõpu sihtkohaks; � Tallinna lennujaama ning sadama hea keskne

asukoht; � Riigisisesed distantsid lühikesed ning arenenud

infrastruktuur; � Üldine hea tase hotellides ja teistes

majutusasutustes; � Majutuse ning toitlustuse soodne hinnatase � Eestisse reisida kavatsejate hulk on nelja aastaga

kasvanud 5%; � Norra turistide ööbimised Eestis on vähem

keskendunud suvekuudele kui välisturistidel keskmiselt;

� Valdav osa Norra turistidest tutvub Eestis vaatamisväärsustega omal käel;

� Norra elanikkonda motiveerib Eestit reisisihina valima Tallinna vanalinn, soov tutvuda kultuuri ja ajalooga ning soodsad hinnad;

� Tallinna jõuluturg ja Tallinn2011 kultuurisündmused on norrakate hulgas populaarseks müügiargumendiks.

� Norralastel on suhteliselt väike teadlikkus Eesti turismivõimalustest väljaspool Tallinna;

� Lähemal kolmel aastal peab tõenäoliseks Eesti külastamist kuni 14% elanikkonnast ning mittetõenäoliseks 50% elanikkonnast

� Vaid veerand Norra turistidest reisib mööda Eestit ringi;

� Norra reisikorraldajad hindavad Eesti potentsiaali konverentsi- ja ärireiside sihtkohana väga madalaks.

� Eesti turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet; � „maailmakuulsa“/ suurt tähelepanu äratava

turismiobjekti puudumine. � Väljaspool Tallinna asuvate turismitoodete kohta käiva

info puudulikkus (ainult eestikeelsed kodulehed jne) � Turismiteenuste kvaliteedi kõikumine, ootustest

madalam teeninduskultuur; � Norras pakutavad paketid Eestisse on standardsed ja

üksluised, ei eristu millegagi; � Rahvusvaheliste kultuurisündmuste läbiviijate vähene

valmisolek turistidega arvestamisel ning ürituste kohta käiva info liiga hiline avalikustamine;

� Väljaspool Tallinna asuvate turismiettevõtjate vähene ning nõrk omavaheline koostöö;

� Nishiteenuste ja –toodete info vähesus ja raske kättesaadavus.

VÕIMALUSED OHUD

� Norra majandus näitab kasvutendentsi ning ennustatakse välisreiside arvu ning reisidele tehtavate kulutuste kasvu;

� Norra elanik teeb aastas keskmiselt 2,2 pikemat puhkusereisi ning 1-2 lühireisi.

� Välismaale reisivad eelkõige Ida-ja Lõuna-Norra elanikud (head transpordivõimalused Oslo lennujaama kaudu).

� Sihtkohtade eelistusi määravad üha enam odavlennuliinid.

� Uue lennuliini avamine Ryanairi poolt suunal Oslo- Tallinn;

� Reisiotsust tegema mõjutab soodne pakkumine ning u 75 % Norrast pärit turistidest broneerib oma reisiteenused iseseisvalt.

� Valdav osa välisreise tegevatest Norra elanikest otsib reisiinfot internetist.

� Norrast pärit korduvkülastajad hindavad Eestit sihtkohana kõrgemalt kui siin mittekäinud;

� Tugev ja siiani lõpuni kasutamata potentsiaal müüa Põhja- ja Kesk-Norra elanikele bussireise Eestisse läbi Tallinki müügivõrgustiku.

� Tähelepanu juhtimine nishi-toodetele, mis Norras on populaarsed (jahiturism, golfiturism jne)

� Populaarseimad sihtriigid on Vahemeremaad. � Norrakate välisreiside koguarvu vähenemine (2009 a

vähenesid norrakate poolt tehtavad välisreisid 13%); � Norralaste arvates on Läti, Leedu ja Eesti omavahel

üsnagi sarnased. Valik sihtkohtade vahel tehakse juhuslikult, sõltuvalt parimast hinnapakkumisest või mugavaimast lennuühendusest.

� Norra reisikorraldajate arvates on Riia majanduslikult paremini arenenud kui Tallinn.

� Lätti reisivate Norra turistide arv on hüppeliselt suurenenud ning sama on teinud ka lennuühenduste arv Norra ja Läti vahel (võrdluseks lennuühendusi Eestiga nädalas 10, Lätiga 43);

� Naaberriikide / konkurentide suurenenud turundustegevused Norra turul;

� SPA norrakate jaoks tähendab wellness-SPAd ehk Norras tuleb teha selgitustööd Eesti erinevate spaade olemusest

� Euro tulekuga kaasneda võiv hinnatõus;


TURU FOOKUS, SIHTRÜHM � Norra turundustegevused on 80% ulatuses suunatud lõpptarbijatele. � 20% turundustegevustest on suunatud konkreetsetele Baltikumile fokusseerinud reisikorraldajatele. � Turundustegevuste läbivaks peateemaks on kultuuripuhkus ning alateemaks perepuhkus (rannapuhkus, spaad). � Lõpptarbijate peamiseks segmendiks on „WHOP’sid“ ning sihtrühma teine kasvav osa koosneb DINK’sidest

TEGEVUSED JA RASKUSKESE, VÄLJUNDID, EESMÄRK � Lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut pidas 2010.a. septembris väga tõenäoliseks 3% ja üsna

tõenäoliseks 14% vastanutest, samas vähetõenäoliseks 28% ja üldse mitte tõenäoliseks koguni 50% vastanutest. 5% polnud sellele võimalusele mõelnud ega osanud seisukohta võtta.

� Eestisse puhkusereisile tulla soovijaid on kõige rohkem nende seas, kes on Eestis mitu korda käinud (32%). Järgnevad Eestis ühe korra käinud inimesed (neist peab Eestisse puhkusereisile tulekut üsna või väga tõenäoliseks 29%). Neist, kes pole Eestis käinud, peab siia reisimist tõenäoliseks vaid 14%.

� Eestisse reisida kavatsejaid on rohkem ka kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikkonna gruppide hulgas. � Keskmisest veidi rohkem on Eestisse reisida kavatsejaid ka 50-59a. inimeste hulgas, keskmisest vähem 15-19a. ja üle

60-a. inimeste hulgas.

� Peamised turundustegevused Norra turul on töö Norra meediaga – seda nii pressireiside korraldamise kui ka regulaarsete pressiteadete ning uudiskirjade edastamise osas Norra pressile. Lisaks on igal aastal planeeritud Norra lõpptarbijatele suunatud tootekampaaniad. Reisikorraldajatele viime läbi fam-reise Eestisse, et tutvustada uusi turismitooteid ning teeme ka müügivisiite Norra suuremates linnades (Oslo, Trondheim, Stavanger, Drammen). Plaanime jätkata ka ad hoc projektidega nagu Eesti-teemalised insert-väljaanded suurtes lõpptarbijatele suunatud meediakanalites, Eesti tutvustamine Norra reisiteemalistes telesaadetes jms.

� Põhilisteks eesmärkideks Norra turul on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning seeläbi Norra turistide arvu

kasvatamine. Lisaks ka tegevused sellel suunal, et norrakad reisiks rohkem pealinnast väljaspool ning tutvuks teiste regioonidega peale Tallinna.

� Teemad aastate kaupa: � 2011 kultuuripuhkus ja linnapuhkus � 2012 looduspuhkus � 2013 tervisepuhkus/perepuhkus

Eesmärk 2013


Sihtturult pärit visitestonia.com külastajate arv


1000



50


LÄTI Eesti on lätlaste jaoks atraktiivne sihtkoht. Reisiotsused tehakse tihti spontaanselt, puhates peamiselt 1-2 päeva Eesti

erinevates regioonides. Suurema liikumisvabaduse annab oma auto kasutamine, samuti on aasta-aastalt paranenud ka

ühistranspordi valik- bussid, lennuk, rong. Eestisse reisimist peetakse lihtsaks ning nad peavad vaatamata lähedusele

huvitavaks Eesti vaatamisväärsusi, tegevuste rohkust ja võimalusi, turvalist. Lätlased huvituvad erinevatest turismitoodetest

ja puhkusteemadest (linna-, loodus-, tervise-, kultuuri-, perepuhkus) ning on suurel määral korduvkülastajad. Oluline jätkata

informatsiooni jagamist motiveerides külastama. Aastate lõikes on suurenenud Läti elanikkonnas inimeste hulk, kes

planeerivad Eestit külastada järgneva 3 aasta jooksul.

Läti turundustegevused on suunatud vaid lõpptarbijatele eesmärgiga suurendada Eesti kui reisisihi atraktiivsust. Peamine

sihtrühm on 25-44 aastased, kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga inimesed.

TURU HETKEOLUKORD

Riigi ülevaade � Lätis elab 2 254 653 elanikku, kellest ligi pool rahvastikust (umbes 1,1 milj inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses.

Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59% on lätlased, 29% venelased ja 12% muud. � Lätis oluline majanduslangus, töötusmäär ca 16% (149 000 inimest) � Puhkusereisijad peamiselt 25-44 aastased, vähem 15-24 aastased. Üle 65 aastased reisivad välismaale peamiselt

sugulaste või tuttavate külastamise eesmärgil. Läti turistide reisikäitumine � 2009 tegid Läti elanikud 3,06 miljonit välisreisi, millest pooled on mitmepäevased reisid (langus võrreldes 2008.

aastaga 13%). � 2009 kulutati välisreisidele 408 miljonit latti (575 204 836 Eur), kahanedes 30%. � Reisi eesmärgiks 23% puhkusereisid, 29% sugulaste või tuttavate külastus, 14% tööreisid. Enne majanduskriisi oli

puhkusreiside osakaal pidevalt kasvav. � Populaarseimad 1-3 ööbimisega reisid (38%) ja 4-7 ööbimisega reisid (37%). � Ööbimistega reiside peamised sihtkohad on Saksamaa, Venemaa (mõlemad umbes 14%), Leedu, Eesti, Poola (kõik

umbes 10%). Järgnevad Suurbritannia, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Itaalia. � Aasta jooksul käib välisreisil 25% Läti elanikest, 10% üle aasta, 21% iga kolme aasta tagant ning 41% ei tee puhkusreise

välismaale. � 2009 uuringu kohaselt vaid 40% läti elanikest peab väga või üsna tõenäoliseks reisimist välismaale järgmise kolme

aasta jooksul, 29% väga ebatõenäoliseks. Oluliselt enam plaanivad väliskülastusi kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega inimesed (80%).

Läti turistide reisimine Eestisse � Eestit külastas enim 25-34 aastased, järgnevad 35-44 aastased (praktiliselt võrdselt) � 2009. aastal ööbis Eesti majutusasutustes 68 320 Läti turisti, veetes 103 091 ööd (keskmiselt 1,5 ööd). Kahanedes -

14%. 2010 kasvas külastuste arv 3%. � Eestis ööbinud turistidest on lätlased 5. kohal, veedetud öödest 6. kohal. Tasuta majutuses ööbib hinnanguliselt 30

000-40 000 lätlast, ühepäevareisijaid või transiitreisijaid hinnanguliselt 400 000-500 000. � Reisidest üle 50% puhkusereisijad, 1/3 tööreis ja 15% tuttavate-sugulaste külastus. Eestis enim veedetakse 1 ööga reise

(47%), 29% 2 ööga reisid. � Valdav osa Läti turistidest on Eestit varem korduvalt külastanud: 30% küsitletutest 3-10 korda, 51% üle 10 korra. Vaid

6% esmakordselt külastajaid. � Eestit külastanute osas on suurem valmisolek Eestit uuesti külastada (26% elanikkonnast). 44% küsitlusele vastanutest

peab Eestit atraktiivsemaks reisisihiks kui 3 aastat tagasi. � Suur seotus Eestiga: 57% külastajatest on Eestis tuttavad või sugulased, 7% on Eesti päritolu. � Enim külastatakse Tallinna, Saaremaad, Pärnut, Tartut. Lai regioonide külastus, külastuste hooajalisus teistest

turistidest väiksem. � 23% reisis Eestisse üksi, 22% koos abikaasa või elukaaslasega ja 20% koos tuttavate või sugulastega. Vähem oli koos

kolleegidega reisinuid (14%). Perega, kus on alla 15-a. lapsi, reisis 14%. � Tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis on kõige huvipakkuvamad looduslikult kaunid kohad – seda nimetas

olulisena 72% Eestisse reisida kavatsejatest. Teisena nimetati arhitektuuri (61%). Järgnesid puhkusevõimalused mere ääres ning muuseumid ja näitused (mõlemad veidi üle 50%). Veidi üle 1/3 nimetas olulistena kultuuriüritusi ning aktiivsete harrastustega tegelemist. Reisiotsuse motiveerijaks on kaunis loodus, riikide omavaheline lähedus, huvi kultuuri ja ajaloo vastu, Tallinna vanalinn.

� Läti turistid ööbivad väljaspool Tallinna rohkem kui ühegi teise välisriigi turistid Eestis. See trend on olnud mitmel aastal järjest.

� Elanikkonnast (15-74 a) pole Eestis käinud 33%, 28% on käinud rohkem kui 10 aastat tagasi. Eesti reisisihina on atraktiivne.

� Mida vähem aega tagasi käis külastaja viimati Eestis, seda tõenäolisemalt reisib ta ka lähemal 3 aastal välismaale (Eestisse reisimine on otseses seoses üldise reisimisaktiivsusega)

� Eestisse reisijate arv on kasvanud võrreldes 2008 tehtud küsitlusega


� Reisikulutuste poolest Eestis on Läti turistid pingereas alles 12. kohal, kulutades keskmiselt 1300 krooni reisi kohta. � Eesti kohta infot saadakse peamiselt tuttavate soovitustest, internetist. www.vistestonia.com


TUGEVUSED NÕRKUSED

� Suur osa mitmepäeva reise � Korduvkülastused � 2010 vs 2009 on külastus kasvanud 6% � Erinevate regioonide külastused � Iseseisvad reisiplaanid, transport � Hotellide osatähtsus majutuskohana suurenenud � Eesti on lähedal, lihtne tulla � Eesti on atraktiivne, huvi kõrge � Tugevad teadmised Eestist � Vistestonia.com koduleht läti keeles � Trükised ja regioonide info läti keeles � Hea transpordiühendus (bussid, lennuk) � Kõrge rahulolu seniste reisidega � Väiksem reiside hooajalisus � Eesti hinnataset peetakse mõistlikuks

� Vähenenud välisreiside arv � Kulud välisreisidele vähenesid � Tugev majanduskriis � Suur tööpuudus � Pooled reisijatest Eestis vaid 1 öö � Saaremaa-Ventspils laevaliini katkestamine � Ei osata läti keelt � Eestlasi peetakse ebasõbralikeks turistide vastu

VÕIMALUSED OHUD

� Reisib suhteliselt väike vanusegrupp (25-44) � Eesti elanikud on turistide vastu ebasõbralikud � Turismitoodete sarnasus � Mitmekordsete külastajate jaoks võib muutuda igavaks � Leedut/Poolat peetakse Eestist odavamaks

� Palju ühepäevakülastajaid (400 000- 500 000) � Hooajalisus reisimisel suureneb � Huvitatud erinevatest turismitoodetest � Informatsiooni otsimine internetist � 30% 15-74. a pole Eestit külastanud � Suur % üle 10 a tagasi külastanud � Spontaansed reisiotsused


Turu tegevuste läbiviimisel keskendume vaid lõpptarbijatele eesmärgiga tõsta lõpptarbija teadlikkust Eestist kui atraktiivsest sihtkohast tervikuna ning erinevate piirkondade lõikes. Motiveerides juba Eestit külastanud turiste korduvkülatusele ja kaasata mittekülastanuid. Peamised sihtrühmad:

� 25-44 aastased aktiivsed, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed � 45-55 aastased aktiivsed, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed � Kuni 15a lastega pered


Sihtturu fookuses on 25-44 aastased lõpptarbijad. Teemad 2011-2013 Kultuuripuhkus Looduspuhkus Perepuhkus

Eesmärk 2013

Osakaal sihtturu elanikkonnast, kes väga või üsna tõenäoliselt kavatsevad reisida Eestisse järgmisel 3a 30 %



1000


Eesmärkide saavutamiseks Läti sihtturul oleme planeerinud järgmiseid tegevusi.

Läti sihtturu tegevuskava keskendub lõpptarbija Eesti kui reisisihi teadlikkuse kasvatamisele. Iga-aastaselt viiakse läbi mahukas Läti lõpptarbijatele suunatud kevad ja sügiskampaania, eesmärgiga tõsta Eesti kui reisisihi teadlikkust ning kasvatada külastusi lätikeelsele visitestonia.com’ile. Jätkub töö sihtturu ajakirjandusega, viiakse läbi pressireise ning jagatakse jooksvalt infot nii uudiskirjade kui ka pressiteadete kujul. Lähitulevikus töötatakse välja ka sotsiaalmeedia strateegia, mille kaudu on võimalik suurendada Eesti teadlikkust ning tõsta Eesti kui reisisihi mainet potentsiaalsete Läti turistide seas.

Peamiseks infokanaliks Läti lõpptarbijatele on lätikeelne visitestonia.com, mida pidevalt täiendatakse ja muudetakse vastavalt potentsiaalse turisti vajadustele ning käitumisharjumustele.


SISETURISM Siseturismi võimaluste tutvustamiseks Eesti elanikele EAS Turismiarenduskeskuse teostatavad tegevused: � Hooajaliste kampaaniate korraldamine � Siseturismivõimalusi tutvustavate trükiste koostamine � Pressireiside korraldamine � Tegevused sotsiaalmeedias

Teemadeks on: � Kultuuripuhkus: Autoturism, mõisaturism, üritusturism, perepuhkus linnas ja maal, konverentsiturism � Looduspuhkus: Kerge aktiivne puhkus, loodus- ja ökoturism, seiklusturism, sport, perepuhkus looduses � Tervisepuhkus: Ilutooted, spaatoode ja tervisepaketid, perepuhkus tervisekeskuses

Sihtrühm on: � 20-55 aastane linnas (peamiselt Tallinn) elav inimene, kes reisib perega, töökaaslastega või üksi. Nii eestlased kui ka

Eestis elavad muulased. TURU HETKEOLUKORD

� Rahvaarv: 1 340 194 (1. jaanuar 2011 seisuga) � Keskmine brutokuupalk 2009 aastal 784 eurot (12 264 krooni). � Eesti elanikud tegid 2010 aastal 837 811 ööbimisega sisereisi, mille jooksul ööbiti Eesti majutusettevõtetes. � Poolte sisereiside eesmärk oli tuttava või sugulase külastamine, kolmandik olid puhkusereisid ja vähem tehti tööreise. � Populaarseimad sihtkohad olid Pärnumaa, Tallinn, Tartumaa ja Ida-Virumaa. � Enamik sisereise olid nii-öelda nädalavahetusreisid ja kestsid üks kuni kolm päeva. � 2009 aastal kulutas Eesti elanik sisereisile keskmiselt 750 krooni ühe inimese kohta (puhkusereisile kulutas Eesti elanik

kõige rohkem — ligikaudu tuhat krooni ühe inimese kohta, tööreisile keskmiselt 700 krooni ning tuttavate või sugulaste külastamisele 600 krooni.). Kahel varasemal aastal, kui elanike majanduslik olukord oli parem, kulutati reisile 870 krooni.

� Tasulises majutuskohas veedeti kõikidest reisil oldud öödest 17% � Spaades ja sanatooriumides 2009.aastal 2008. aastaga võrreldes siseturistide arv kasvas 10% ja nende ööbimiste arv

3%. Selle tulemusena kasvas spaade osatähtsus siseturistide ööbimiskohana 2009.a. 29%-ni. � Kolme suvekuu osatähtsus siseturistide ööbimistest oli 2009.a. 38%. Väljaspool suvehooaega, septembrist maini, on

siseturistide ööbimiste arv kõigil kuudel suhteliselt sarnasel tasemel (s.t. talve, kevade ja sügise vahel suuremad erinevused puuduvad).

� Tallinna osatähtsus kogu Eestis veedetud ööbimistest kasvas 15%-lt 2005.aastal 19%-ni 2006.aastal, ning vähenes sellelt tasemelt järk-järgult uuesti 15%-ni 2009.aastal. Samas jäi Tallinn endiselt suurima osatähtsusega sihtkohaks. Teisel kohal on viimasel kahel aastal ööbimiste arvult olnud Ida-Virumaa ja kolmandal Pärnu (2006. ja 2007.a. oli vastupidi). Neljandal kohal on viimasel kahel aastal olnud Saare ja viiendal Valga maakond (kuni 2007.aastani oli ka nende järjestus vastupidine).

� 2009 aastal suvisel vaba aja reisil käinud olid kõige enam nõus sellega, et Eestis on piisavalt looduslikke (53% vastanuist oli täiesti nõus) ning ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsusi, mida külastada (46% oli täiesti nõus).

� Kõige madalamalt hindasid vastajad aga hinna ja kvaliteedi suhet toitlustamises ning majutuses – vaid kümnendik vastajaist oli täiesti nõus väitega, et hinna ja kvaliteedi suhe on hea.

� Valdavalt oli 2008 aasta andmete põhjal suvise sisereisi planeerimisel kõige populaarsem infoallikas külastatava linna, valla või maakonna kodulehekülg (seda nimetas 43% vastanutest), millele järgnes www.puhkaeestis.ee (37%). Ülejäänud lehekülgi nimetati oluliselt vähem: tähtsuselt järgmised olid ajaviide.delfi.ee (17%), www.turismiweb.ee (15%), www.reisid24.ee (13%). Võrreldes aastaga 2006 nimetati külastatava linna, valla või maakonna veebe ning portaali www.puhkaeestis.ee rohkem kui 2006.aastal, samas aga portaale ajaviide.delfi.ee ja www.turismiweb.ee vähem kui 2006.aastal.



TUGEVUSED NÕRKUSED

� Keelebarjääri ei ole � Lähedus � Tuttav kultuurikeskkond � Kiire reageerimise võimalus � Olemas suure potentsiaaliga tooteid � TIK võrgustik � Lai tootevalik (sh. madalhooaja tooted) � Eestikeelsete veebikeskkondade rohkus

� Ettevõtjate vähene aktiivsus � Halb teenindusvalmidus � Tooted ei eristu - kvaliteetsete ja atraktiivsete toodete

vähesus � Uudsete ideede vähesus � Toodete paketeerimise oskuse puudumine ettevõtjatel � Peredele sobivate toodete vähesus � Seenioritele sobivate toodete vähesus � Infrastruktuur – ligipääsetavus ühistranspordiga � Spetsiifilise informatsiooni vähesus eesti ja vene keeles � Venekeelse elanikkonna vähene teavitamine � Veebikeskkondade ebaühtlane kvaliteet ja

usaldusväärsus

VÕIMALUSED OHUD

� Transpordivõimaluste laiendamine � Spetsiaalsed eripakkumised � Uued avastamata kohad � Uute suure potentsiaaliga toodete arendamine � Spetsiifilise informatsiooni kättesaadavus � Lõpptarbija teavitamine Eestis puhkamise

võimalustest läbi ajakirjanduse � Investeeringud infrastruktuuri � Investeeringud ettevõtjate turundus/ ja

kvaliteedialasesse koolitamisse

� Majanduslangus ja/või inflatsioon � EURO tulekule järgnev hindade tõus � Konkurents naaberriikidest � Elustiili muutus � Maailm peopesal ehk lihtne reisida teistesse riikidesse � Ebastabiilne maksupoliitika

TURU FOOKUS, SIHTRÜHM Siseturismi võimaluste tutvustamisel Eesti elanikele jätkatakse juba alustatud suunda, mil tutvustatakse veebikeskkonna puhkaeestis.ee (visitestonia.com eestikeelne versioon) kaudu lõpptarbijale hooajalisi eritooteid ning teenuseid. Täiendavalt veebilehe kasutajate leidmiseks tutvustatakse võimalusi ajakirjanduse ja interneti vahendusel. Siseturismi võimaluste tutvustamine toimub tihedalt käsikäes Eesti turismiinfo jaotuspunktidega. Sihtrühm on: Lõpptarbija ehk 20-55 aastane linnas (peamiselt Tallinn) elav inimene, kes reisib perega, töökaaslastega või üksi. Nii eestlased kui ka Eestis elavad muulased. Siseturismi võimalusi tutvustatakse kõigile segmentidele: � WHOPs (Whealthy, Healthy Older People)

� DINKs (Double Income, No Kids)

� Active Family

� The Global Company


Eesmärk: puhkaeestis.ee eestikeelse ja venekeelse keeleversiooni külastajad aasta 2013 lõpuks keskmiselt 40 000 inimest kuus ehk 480 000 aastas. Selleks korraldatakse aastas vähemalt kaks kampaaniat ning üks pressireis.

Eesmärk 2013

Sihtturult pärit visitestonia.com külastajate arv (aastas) 480 000


20 000

Sihtturul ilmunud Eestit kui reisisihti ja tooteid tutvustavate meediakajastuste arv


SUURBRITANNIA Suurbritannia sihtturu tulevase perioodi peamised turundustegevused on suunatud lõpptarbijale. Teemadeks on linna- ja kultuuripuhkus. Sihtrühmaks on 20-65 aastased maksujõulised, kultuurilembelised, keskmiselt kõrgema haridustasemega, on avatud uutele ja atraktiivsetele külastuskohtadele. Peamised tegevused on:

� Lõpptarbijale suunatud reklaamikampaaniad � Pressireisid ajakirjanikele � Igakuised pressiteated

Lisaks pakutakse infotuge kohalikele reisikorraldajatele ja –büroodele: � Tootetutvustusreisid Eestisse � Turismiprofessionaalidele suunatud infoüritused Londonis � Kvartaalsed uudiskirjad

TURU HETKEOLUKORD

Riigi ülevaade: Suurbritannias elab 2009 aasta seisuga ligi 61,792,000 inimest riikliku statistika andmetel (The Office for National Statistics – ONS) nendest 7,753,600 elab Londonis. Töötute arv ONS-i andemetel on 2,53 miljonit (seisuga märts 2011). Üldist olukorda Suurbritannias iseloomustab ebakindlus ja kokkuhoid seoses majanduskriisiga. Lisaks sellele on ka naela/ euro ebasoodsast kursist tulenev ostujõu vähenemine. Suurbritannia turistide reisimine maailmas:

� Suurbritannia elanikud tegid 2009.a. 58,4 miljonit välisreisi, mis on 15% kõigist eurooplaste välisreisidest, olles selle näitajaga Euroopas teisel kohal Saksamaa elanike järel. Võrreldes 2008.aastaga langus on 15,3% ehk ligi 10,6 miljoni.

� Kogukulutustelt välisreisidele olid Suurbritannia elanikud 2008.aastal maailmas kolmandal kohal Saksamaa ja USA elanike järel, kulutades aastas 68,5 miljardit dollarit.

� 2009.a. tehti 10 Ida-Euroopa riiki 3,3% Suurbritannia kodanike välisreisidest. Võrdluseks: 2009.a. tehti Põhjamaadesse kokku 1,9% Suurbritannia elanike välisreisidest. Alates 2007.aastast on nende välisreisid Ida-Euroopa riikidesse kahanenud.

� 2008.a. tegid 18% reisidest Euroopasse Londoni elanikud, 67% muude Inglismaa piirkondade elanikud, 7% Šotimaa, 4% Walesi ja 4% muude piirkondade (sh. Põhja-Iirimaa) elanikud. Põhjamaadesse, Ida-Euroopa riikidesse ning ka Prantsusmaale reisinute seas on Londoni elanikke keskmisest rohkem.

Suurbritannia turistide reisimine Eestisse: � 2010.aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 35 692 Suurbritannia turisti, kes veetsid seal 81 791 ööd. Britid olid

2010.aastal Eestis majutatud välisturistide hulgas arvult 7. Kohal. � 2010.aastal turistide arv tõusis 7% (võrreldes 2009.aastaga). � Suurbritannia turist kulutab Eestis 325 eurot reisi kohta. � Brittide eelistatuim Eesti-reisi tüüp on mõnepäevane linnareis Tallinna. � Suurbritannia turistide reisid Eestisse on mõnevõrra vähem keskendunud suvehooajale kui reisid teistest Lääne-

Euroopa riikidest. � Umbes 30% Suurbritannia turistidest reisib väljapoole Tallinna. � Suurbritannia turistide ööbimiste arv vähenes 2009.aastal tunduvalt, jõudes isegi allapoole 2004.a. taset. � 2009.a. oli umbes pool Eestis ööbinud Suurbritannia turistidest Eestis esmakordselt, kümnendik oli Eestis käinud ühe

korra, ligi 20% oli käinud 2-5 korda, 12% oli käinud üle viie korra ja kümnendik oli varem Eestis elanud. � 2009.a. reisis 39% Suurbritannia turistidest Eestisse üksi, 20% koos abikaasa või elukaaslasega, 3% koos alla 15-a.

lastega, 27% koos täiskasvanud pereliikmete või sõpradega ja 10% koos kolleegidega. � 2008.a. tegid 18% reisidest Euroopasse Londoni elanikud, 67% muude Inglismaa piirkondade elanikud,7% Šotimaa, 4%

Walesi ja 4% muude piirkondade (sh. Põhja-Iirimaa) elanikud. � 2009.a. veedeti 89% Suurbritannia turistide ööbimistest Tallinnas, 3,8% Tartus, 1,7% Saare maakonnas, 1,5% Pärnus,

ning 4% mujal Eestis. � 95% Suurbritannia turistidest käib Eestis restoranides, kohvikutes või pubides, 2/3 tutvub vaatamisväärsustega

iseseisvalt, ligi 60% teeb sisseoste, kolmandik käib näitustel, ligi kolmandik naudib ööelu. � Kultuuriüritused ja looduses viibimine on enam-vähem võrdselt populaarsed – mõlemast tegevusest võtab osa

veerand turistidest. � Suurima osatähtsusega infoallikaks Eestisse reisimisel on internet, mida kasutab 45% Suurbritannia turistidest. Reisi-

või transpordifirmast sai Eestisse reisimiseks infot 12%. Infoallikate seas on olulisel kohal sõbrad/ kolleegid nii väljaspool Eestit kui ka Eestis ja eelmised reisid Eestisse.

� Kolmveerand Suurbritannia turistidest reisib Eestisse omal käel, kümnendik kasutab reisipaketti ja umbes 15% broneerib reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid.

� Umbes 30% Eestis ööbinud Suurbritannia turistidest külastab reisi jooksul lisaks Eestile ka teisi riike. Veidi üle 10% kõigist Suurbritannia turistidest külastab Soomet ja samapalju Lätit. Leedut külastab umbes 6%, Venemaad 4%, Rootsit samuti 4% ja muid riike umbes 7%.


� Suurbritannia turistide rahulolu Eesti-reisi erinevate aspektidega on suhteliselt kõrge. Väliskülastajate uuringus küsitud teguritest said kõige paremad hinded (paremuse järjekorras) turvalisus, majutusettevõtete tase, mulje Eesti inimestega suhtlemisest, toitlustuskohtade tase, muuseumide tase ja info kättesaadavus Eestis viibides.

� Keskmised hinded anti meelelahutusvõimalustele ja info kättesaadavusele enne Eestisse saabumist. Küsitud tegurite seast kõige nõrgemaks hinnati võimalusi ühistranspordiga ringireisimiseks, võimalusi osaleda organiseeritud ekskursioonidel ja teeviitade piisavust Eestis ringi liikumiseks.

� 2011.a. suvehooajal on Tallinnast Londoni Gatwicki lennujaama 4 lendu nädalas (Estonian Air) ja Stanstedi lennujaama 5 lendu nädalas (EasyJet).

� 2010/2011.aastal lisandus 4 uut lennuühendust Ryanairi poolt (Luton – 4 korda, Edinburgh – 3 korda, East Midlands – 3 korda, Dublin -3 korda nädalas) ning EasyJet avas uue ühenduse Tallinna ja Liverpooli vahel. Samuti Estonian Air kahekordistas oma väljumiste arvu nädalas (4 korda).

*Tänu uutele lennuliinidele on ööbis 2011.aasta jaanuaris Eesti majutusettevõtetes 2 289 Suurbritannia turisti, mis on

võrreldes sama perioodiga 2010.aastal on 34% rohkem.


TUGEVUSED NÕRKUSED

� Suurbritannia turistide reisid Eestisse on vähem keskendunud suvehooajale;

� Kolmveerand Briti turistidest reisib Eestisse omal käel; � Suurbritannia turist kulutab Eestis keskmiselt 325 eurot

reisi kohta; � Tallinna Kultuuripealinna staatus tõstab teadlikkust

reisisihtkohast; � Tallinn on tugev „city break” sihtkoht aastaringselt; � Eesti positiivne maine. Märksõnad: Tallinn, huvitav

ajalugu ja kultuur, puutumatu loodus, sõbralik, tervitatav sihtkoht;

� Majutusettevõtete ja restoranide kõrge kvaliteet; � Taskukohane sihtkoht; � Kindlakskujunenud turismi infrastruktuur; � Pigem Läänelikud/Skandinaavia standardid kui „Ida-

Euroopalikud”; � Tehnoloogiliselt kõrgel tasemel, eriti oluline

ärireisideks; � Suurima osatähtsusega infoallikaks Eestisse reisimisel

on internet; � Mitmekesised lennuühendused Tallinna ja

Suurbritannia suuremate linnadega; � Eesti välisesindaja Suurbritannias;

� Üldine vähene teadlikkus reisisihtkohast; � Konkurents teiste taskukohaste (sh Horvaatia,

Sloveenia); � Ryanair’i lennuühenduste ebakindlus; � Reklaami ja turundustegevuste vähesus Suurbritannia

sihtturul;

VÕIMALUSED OHUD

� Kogukulutustelt välisreisidele olid Suurbritannia elanikud 2008.aastal maailmas 3ndal kohal;

� Suurbritannia elanikud tegid 2009.a. 15% kõigist eurooplaste välisreisidest;

� 2009.a. tehti 10 Ida-Euroopa riiki 3,3% Suurbritannia kodanike välisreisidest;

� 2008.a. tegid 18% reisidest Euroopasse Londoni elanikud, 67% muude Inglismaa piirkondade elanikud;

� 58% külastajatest planeerivad oma reise interneti teel; � Briti turistid on nõudlikumad heas hinna-kvaliteedi

suhtes; � Jõuluturu turism kasvab; � Kruiisiturg on väga tugev; � 75% külastajatest reisib omal käel; � Britid eelistavad lühiajalisteks reisideks

odavlennufirmasid; � Britid teevad aastas mitu puhkusereisi;

� Briti külastajad on ettevaatlikumad reisimisel peale 2010.aasta sündmusi (tuhapilv, ulatuslikud lennutöötajate streigid, lumerohke talv);

� Suurbritannia majandus alles taastub majanduskriisist, tarbijad on veel veidi ebakindlad reisimiseks;

� Pigem eelistatakse tuntuid sihtkohti linnapuhkuseks; � Suurbritannia elanikke peamiseks puhkuse sihtkohaks

on Lõuna-Euroopa riigid.


TURU FOOKUS, SIHTRÜHM Suurbritannia sihtturu turundustegevused on 80% ulatuses suunatud lõpptarbijatele, ülejäänud tegevused hõlmavad peamiselt reisikorraldajate ning nende edasimüüjate informeerimist. Teemafookus tuleneb eelkõige brittide Eestiga seonduvast Tallinna, kui „city break“ sihtkohast: Kas lõpptarbija või vahendaja. Millises eesmärgis. Millised Eesti teemad (loodus, kultuur, spa, linn) ja millised alateemad. Milline fookus ja miks. � linnapuhkus: Tallinn � kultuuripuhkus: arhitektuur, pärimuskultuur, nüüdiskultuur, toit � loodupuhkus - reisikorraldajatele Sihtrühm ja segment: Peamine sihtrühm on 20-65 aastased maksujõulised, kultuurilembelised, keskmiselt kõrgema haridustasemega, on avatud uutele ja atraktiivsetele külastuskohtadele, otsivad „erilist“ – kontserte, festivale, ostuvõimalusi jne.

� 20-35 aastased, kes pole enam-jaolt varem Eestit külastanud. Siia gruppi jäävad segmendid DINKs („double income no kids“, 20-35 aastased, kellel ei ole lapsi ning kes reisivad kas paaridena või koos sõpradega).

� 45-65 aastased, kes pole varem Eestit külastanud. WHOPs („wealthy healthy older peole“) need inimesed on aktiivsed, keskmisest jõukamad ning intelligentsemad, kultuurihuvilised ja armastavad reisida paaridena või väikeste seltskondadena.

� Peamine piirkond on London ja selle lähiümbrus TEGEVUSED JA VÄLJUNDID Eesmärk: � Suurendada Suurbritanniast saabuvate ja majutuvate turistide arvu järgmisel kolmel aastal 25%, ehk aasta 2013 lõpuks

oleks aasta turistide arv ligi 45 000 (2010. aastal 35 692). � Suurendada visitestonia.com külastajate arvu 2013. aasta lõpuks 100 000 külastuseni aastas. 2010. aastal oli külastusi

40 269. � Suurendada Suurbritannia elaniku valmisolekut reisida Eestisse järgmisel kolmel aastal 25%ni. – see ei ole vast reaalne,

kuna meil hetkel andmed puuduvad, siis ei oska ma % määrata..

Eesmärk 2013



1000



30


LEEDU Eestit on külastanud 37% Leedu täiskasvanud elanikkonnast, kolmandik neist on Eestit külastanud üle 10 korra. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti populaarsus reisisihina vastajate hinnangutes tõusnud, muutus otseselt külastajate numbrites ei kajastu. Suur enamus saabub Eestisse oma autoga, mis võimaldab neil külastada erinevaid regioone. Eestisse reisimist peetakse lihtsaks, suhteliselt lähedal. Kõrgelt hinnatakse vaatamisväärsusi, tegevuste rohkust ja võimalusi, turvalist. Suurenenud on transiitreisijate huvi kombineerida Eestit Soome ja Rootsiga, huvitutakse ka linnapuhkusest, saarte külastusest. Leedu turundustegevused on suunatud suures osas lõpptarbijatele eesmärgiga suurendada Eesti kui reisisihi atraktiivsust. Peamine sihtrühm on 25-44 aastased, kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga inimesed. Reisikorraldajatele jagatakse regiooni- ja turismitoodetepõhiseid uuendusi, informatsiooni uudiskirjana. TURU HETKEOLUKORD

Riigi ülevaade � Leedus elab 3 329 200 elanikku. 84% on leedukad, 6% poolakad ja 5% venelased. � Elanikkonnast 2,83 miljonit on üle 15-aastased. � Suhteliselt tugev majanduslangus, töötusmäär 10% (302 600) Leedu turistide reisikäitumine � 2009 tegi üle 15 a elanikkond 3,6 miljonit välisreisi, millest 2,35 miljonit oli 1-päeva reisid, 1,3 miljonit mitmepäevased.

Väheneb mitmepäevaste reiside osakaal, suureneb 1päevaste reiside arv. � 2009 reisikulud kokku 813 miljonit eurot (-19% 2008) � Reisib peamiselt 25-44 aastaste vanusegrupp (57% puhkusereisidest). � Peamised reisieelistused: Poola, Valgevene, Läti, Venemaa (kokku ligi pool puhkusereisidest), Saksamaa, Suurbritannia,

Türgi, Egiptus. � 40% mitmepäevastest reisidest puhkusereisid, 37% sugulaste-tuttavate külastused, 18% tööreisid. Võrreldes 2008.a.

vähenes puhkusereiside arv 28% ja tööreiside arv 36%. � 30% elanikkonnast peab üsna tõenäoliseks 3 aasta jooksul reisimist välismaale. � Vaid 17% välisreisidest ostetakse paketina. Leedu turistide reisimine Eestisse � 2009 ööbis Eesti majutusasutustes 33 441 turisti. � Leedu turistid on Eestis ööbivatest turistidest 7. kohal ja ööbimiste arvult 8. kohal. � Kõikidest välisreisidest moodustavad Eestisse tehtavad reisid 2%. � Enim reisib Eestisse 15-44 aastaste vanusegrupp, kes teeb ka üldiselt enim ööbimistega välisreise. Suurim külastatavus

on 25-34 aastaste ja 35-44 aastaste leedulaste seas. � Eestit on külastanud 37% Leedu täiskasvanud elanikkonnast. 70% külastajatest on Eestis käinud kolm või enam korda,

sh 1/3 üle 10 korra. � Erinevalt teistest riikidest moodustavad puhkusereisijad ning tööreisijad võrdselt ca 40% reisidest. � Peamiselt külastatakse Eestit suvekuudel st kõrghooajal (august, juuni, juuli) � Eestisse reisima motiveeris leedulasi ülekaalukalt Tallinna vanalinn, soov tutvuda kultuuri ja ajalooga,

kultuurisündmused, arhitektuur, kaunis loodus ja puhkusvõimalused mere ääres. Olulised on ka maade omavaheline lähedus, lihtsus reisimisel ning meelelahutusvõimaluste rohkus. Samuti on Eesti atraktiivne perepuhkuse sihtkoht. Kasvanud on huvi transiitreisi vastu Soome ja/või Rootsiga.

� Eestisse reisimist peetakse lihtsaks, huvitavate vaatamisväärsustega, turvaliseks maaks. Pea pooled vastanutest pidas Eestit turistide vastu sõbralikuks.

� 85% korraldab oma reisi Eestisse ise, ¾ saabub oma autoga � Veerand Leedu turistidest tuleb Eestisse üksi ja veerand koos kolleegidega (tööreisid), 18% elukaaslase või abikaasaga,

12% pere ja alla 15-aastaste lastega, 18% tuttavate ja sugulastega. � Elukoharegioonide lõikes suuri erinevusi ei ole, mõnevõrra suurema potentsiaaliga on Vilniuse (1/3 Leedu turistidest)

ja Kaunase piirkond (25%). � Kogu elanikkonnast plaanib Eestisse reisimist väga või üsna tõenäoliseks 5,5%. Eestisse plaanivad tõenäolisemalt tulla

alla 18.aastaste lastega pered. Plaanivad uuesti külastada need, kes on viimasel viiel aastal Eestis käinud. � Oluline reisiinfo kogutakse tuttavate käest, meediakanalitest olulisim internet. � Eestit tundub atraktiivsem sihtkoht kui 3 aastat tagasi



TUGEVUSED NÕRKUSED

� Lihtne tulla, suhteliselt lähedal � 70% külastanud turistidest on korduvkülastajad � Kõrge rahulolu seniste reisidega � Eesti üldine turismiinfo hästi teada � 85% korraldab oma reisi ise, oma transport � Iseseisev reisiplaanide koostamine ning erinevate

turismitoodete tarbimine � Majanduskasvu ning sissetulekute suurenemisega

suureneb reisimine lähiriikidesse � Suur hulk tööreise, äriline seotus � Perepuhkuseks Eesti turismitooted atraktiivsed � Eesti image positiivne, turvaline � Peavad turismitooteid huvitavaks ning erinevate

tegevuste piisavat arvu � Olemas stabiilne transportühendus- Air Baltic lend,

bussid Lux Express. � Reisiinfot sisaldavad brošüürid leedu keelsed � Perepuhkus sihtkohana huvipakkuv � Turismitooteid peetakse erinevateks � Eesti tundub atraktiivsem sihtkoht kui 3 aastat tagasi �

� Vähenenud puhkusereisid välismaale 2008/2009 � Mitmendat aastat väheneb tööreiside osakaal � Puhkusereise välismaale teeb väike % elanikkonnast � Üle 65 % reisidest on 1-päevased � Majututakse tuttavate-sugulaste juures, ka tööreisidel � Väike regioonides liikuvus � Ventspils-Saaremaa laevaliini sulgemine � Leedukeelset informatsiooni Eesti kohta on vähe � Elanikkonnas vähene huvi Eestisse reisimise vastu � Peavad Eestit hinnatasemelt kõrgemaks � Üle 65 aastaste elanike reisimisaktiivsus väike � Pole leedukeelset kodulehte

VÕIMALUSED OHUD

� Külastuste kasvatamine hooajavälistel aegadel � Suurendada taaskülastust 55-64 aastaste seas

(külastanud üle 10 aasta tagasi) � Suurendada Eesti populaarsust Leedus elavate

vähemusrahvuste hulgas � Eestit külastanud turistid peavad tõenäoliseks lähiajal

korduvkülastust � Tutvustada rohkem turismitooteid kui vaid

linnapuhkus, sest huvi on loodus-, merepuhkuse vastu, kultuuri ja arhitektuuri vastu

� Reisib väike segment- 25-44 aastased � Lähinaabrite konkurents reisisihina (Läti, Poola,

Venemaa) � Vähenenud turistide arv 2008/2009 19% � Suur osa leedukaid on Eestit varem külastanud � Uut reisiinfot Eesti kohta väga ei otsita, peamiselt

infoallikas eelmised reisid � Eesti transiitmaaks Soome, Rootsi reisijatele � Leedu keele vähene/mitte üldse oskus, keelebarjäär � Euro


Turu tegevuste läbiviimisel keskendume peamiselt lõpptarbijale eesmärgiga tõsta lõpptarbija teadlikkust Eestist kui atraktiivsest sihtkohast tervikuna ning erinevate piirkondade lõikes. Motiveerides juba Eestit külastanud turiste korduvkülastustele ja kaasata mittekülastanuid sihtgruppe. Reisikorraldajatele saadetakse regioonipõhiseid, tootepõhiseid uudiskirju.

� 25-34 aastased, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed � 35-44 aastased, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed � Kuni 18a lastega leibkonnad


Sihtturu fookuses on 25-44 aastased lõpptarbijad. Teemad 2011-2013 Kultuuripuhkus Looduspuhkus Perepuhkus

Eesmärk 2013

Osakaal sihtturu elanikkonnast, kes väga või üsna tõenäoliselt kavatsevad reisida Eestisse järgmisel 3a




Leedu sihtturu tegevuskava keskendub lõpptarbija Eesti kui reisisihi teadlikkuse kasvatamisele. Info regioonide ja turismitoodete kohta kajastatakse peamiselt läbi ajakirjanike pressireiside ning igakuiste PR artiklitega. Samuti on iga aastaselt lõpptarbijatele suunatud teemapõhine kampaania.

Vajaduste ja nõudluse analüüs leedukeelse visitestonia.com informatsiooni keskkonna kohta, samuti kaalumisel sotsiaalmeedia strateegia, mille kaudu on võimalik suurendada Eesti teadlikkust ning tõsta Eesti kui reisisihi mainet potentsiaalsete Leedu turistide seas.


POOLA Poola elanikkonnast reisib suhteliselt väike osa, tehes peamiselt lühikülastusi naaberriikidesse. Suurem osa reisijatest korraldab oma reisi ise, kasutades transpordiks peamiselt oma autot. Eestisse kui reisisihti suhtutakse positiivselt ning Eestit peetakse maaks, kuhu tahaks reisida. EAS Turismiarenduskeskus alustas 2007. aastal Eesti kui reisisihi info jagamisega reisikorraldajatele ja lõpptarbijatele. Aasta-aastalt on Poola turistide osakaal majutusasutustes kasvanud. Peamiselt külastatakse Tallinna, Tartut. TURU HETKEOLUKORD

Riigi ülevaade � Poolas elab 38,1 miljonit elanikku, kellest 62% elab linnades. Varssavis 1,702 miljonit elanikku. � Poolat majanduskriis oluliselt ei mõjutanud, töötus 7,8 %.

Poola turistide reisikäitumine � 20008 aastal 50,2 miljonit piiriületust, millest valdav osa oli ühepäevased reisid lähiriikidesse. Ööbimisega neist 7,6

miljonit reisi. � 2009 käis ööbimisega välisreisidel 5,7 miljonit inimest, tehes 6,3 miljonit ööbimisega välisreisi. Aastaga vähenes

reisijate hulk 5% ning reiside arv kuni 17%. � 2009 käis puhkusreisidel 43% Poola täiskasvanud elanikkonnast, millest suurem osa tehakse kodumaal. Vaid 5%

puhkusreisidest tehakse vaid välismaal, kuid see on aasta-aastalt tõusnud kuni 2009 aastani. � Poola elanikud kulutasid 2009.a. välisreisidele 5,26 mlrd. eurot (ilma rahvusvahelise transpordi maksumuseta).

Tulenevalt Poola zloti ja euro kursi olulisest muutusest vähenesid nende kulutused 2008.aastaga võrreldes eurodes arvutatuna 21%, kuid zlottides arvutatuna vaid 2,2%. Poola elanikud on kogukulutuste poolest välisreisidele Euroopa riikide seas 14.kohal.

� Reisitakse valdavalt lõuna ja lääne poole; ida ja põhja pool asuvatest riikidest on isegi naaberriigid (Leedu) sihtkohtadena marginaalsed. Ööbimisega reiside peamised sihtkohad on Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Itaalia, Austria, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ungari. 1/3 puhkusereisidest tehakse Ida-Euroopa riikidesse (valdavalt Poolast lõunas asuvatesse)

� Pooled ööbimisega välisreisidest olid puhkuse eesmärgil, 22% sugulaste ja tuttavate külastused, 17% tööreisid. � Aktiivsemad välismaale reisijad Poolast (sh. välismaale puhkusele reisijad) on kõrgema sissetuleku ja kõrgema

haridustasemega inimesed, suuremate linnade elanikud ning nooremad vanusegrupid (18-44 a.). � 21% välisreisidest osteti reisipaketina, 18% korraldas organisatsioon (tööandja, noorteorganisatsioon vms9 ning 59%

välisreisidest korraldati iseseisvalt. � Pea pooled välisreisidest tehakse autoga, 30% lennukiga, 18% bussiga. � Viimase 20 aasta jooksul on ligi 30% elanikkonnast teinud 1-3 välisreisi.7 % reisib orienteeruvalt kord aastas.

Poola turistide reisimine Eestisse � 2009 ööbis Eesti majutusasutustes 17 062 Poola turisti, vähenedes -34% võrreldes 2008.a (moodustades 1,2% Eestis

majutatud välisturistidest). � Poolakad on Eestis majutatud turistide hulgast 10. kohal, veedetud ööde arvult 12. kohal. � Populaarseimad regioonid külastamiseks on ülekaalukalt Tallinn aga ka Pärnu, Tartu, ka Ida-Virumaa ja Saare maakond. � Eesti on atraktiivsem üle 45-aastaste, kõrgharidusega inimeste seas ning Poznani, Varssavi ja Krakowi regiooni elanike

seas. � Eestit on külastanud väga väike % elanikkonnast. Külastanud on Eestit pigem keskealised või vanemad, üle 65 aastased,

kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed. Kuid nad on Eestit külastanud ammu. � Umbes pooled vastanutest vastas, et Eestit seostatakse huvitava maaga, ilus koht kuhu tahaks reisida. Motiveerib

külastama huvitav loodus, Tallinn. Eestit peetakse turistide vastu sõbralikuks, maad turvaliseks, vaatamisväärsusi ja ajaveetmisvõimalusi huvitavateks. Poolast peetakse siia reisimist lihtsaks

� Huvi pakkuvaks hinnati Eesti kombineerimist Läti-Leeduga, vähem Soome ja Rootsiga. Samuti Eestis ringireisimist ja Tallinna külastust. Huvitatud ollakse looduslikult kaunite kohtade ning muuseumite-näituste külastamist, arhitektuuri.

� Turismiinfot sooviks Poola elanikud Eestisse reisides saada eelkõige internetist: sealt otsiks tõenäoliselt infot 2/3 välismaale reisida plaanivatest inimestest. Reisifirmasid ja reisiraamatuid nimetasid pooled vastanutest, ajakirjandust ja reklaambrošüüre 1/3 ning turismimessi vaid 18% vastanutest.



TUGEVUSED NÕRKUSED

� 2009 majanduskriis Poolat ei tabanud � Enamus reise planeeritakse ise � Eestisse on lihtne reisida � Eesti on turvaline � Huvi Baltikumi ja Eesti vastu � Eestit peetakse huvitavaks ja ilusaks kohaks � Suhteliselt lähedal � Positiivne imago/kuvand � Otse lennuliini taasavamine alates mai 2010 � Bussi transport � Korduvkülastused, positiivne emotsioon � Palju on bussireisijaid (eriti vanema elanikkonna seas) � Poola keelsete trükiste olemasolu � Rahulolu seniste reisidega � Peamiselt oma transport, mis võimaldab laiemat

regioonide külastust

� Väga väike % elanikkonnast teeb välisreise (pea 15%) � 2009 vähenes reiside arv -18% � 2009 -34% langus ööbimiste arv � Elanikkonnast vähene võõrkeelteoskus � Külastamise hooajalisus � Poolakate reisieesmärkide ja reisikäitumise kohta

puudub info � Eestist ja turismitoodetest teatakse vähe � Eestit peetakse pigem rikkaks ja kallite hindadega

riigiks (kes on Eestit külastanud) � Poola keelse interneti väljundi puudumine

VÕIMALUSED OHUD

� Eesti reisi kombineerimine Baltikumi või Skandinaaviaga

� Eestit on külastanud väike % elanikkonnast � Kuni 2009 pidev turistide kasv

� Vähene turismitoodete teadlikkus � Vähene/olematu poola keele oskus � Külastatakse peamiselt ainult Tallinna � Poolas tehakse suur % puhkusreisidest � Eesti on hinnatasemelt kallim


Sihtturu fookuses on 25-54 aastased lõpptarbijad. Turu tegevuste läbiviimisel keskendume peamiselt lõpptarbijale eesmärgiga tõsta lõpptarbija teadlikkust Eestist kui atraktiivsest sihtkohast tervikuna ning erinevate piirkondade lõikes. Suurendada lõpptarbijate osakaalu, kes tõenäoliselt või väga tõenäoliselt plaanivad tulla Eestisse. Reisikorraldajatele saadetakse regioonipõhiseid, tootepõhiseid uudiskirju.

� 25-34 aastased, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed � 35-44 aastased, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed � 45-54 aastased, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed


Teemad 2011-2013 Linnapuhkus Kultuuripuhkus

Eesmärk 2013

Osakaal sihtturu elanikkonnast, kes väga või üsna tõenäoliselt kavatsevad reisida Eestisse järgmisel 3a




Eesmärkide saavutamiseks Poola sihtturul oleme planeerinud järgmiseid tegevusi.

Poola sihtturu tegevuskava keskendub lõpptarbija Eesti kui reisisihi teadlikkuse kasvatamisele. Info regioonide ja turismitoodete kohta kajastatakse peamiselt läbi ajakirjanike pressireiside ning igakuiste PR artiklitega. Kord aastas osalemine infoseminaridel/proffi messidel Eesti kui reisisihi tutvustamisel ettekannetega ning info jagamisega.


ITAALIA

TURU HETKEOLUKORD

Riigi ülevaade ja reisimine maailmas � Itaalias elab 60 miljonit elanikku, kes aastal 2009 tegid kokku 113 miljonit mitmepäevast reisi. Valdav osa (87%) olid

sisereisid. � 2009. aastal tehti 19,56 miljonit välisreisi ning võrreldes 2008. aastaga vähenesid need minimaalselt (-1%) � Populaarseimad sihtkohad olid Prantsusmaa, Hispaania, Horvaatia ja Kreeka. Põhjamaadesse teevad itaallased vaid

umbes 2% puhkusereisidest ning Balti riikidesse 0,5%. � Välismaale reisivad kõige aktiivsemalt Põhja- Itaalia elanikud, kes teevad 63% kõigist itaallaste puhkusereisidest

välismaale. � Kõige rohkem reisib vanusegrupp 25-44. Itaalia turistide reisimine Eestisse � 2010. aastal ööbis Eestis majutusasutustes 23 017 Itaalia turisti. Majutatud Itaalia turistide arv kasvas 2009.aastaga

võrreldes 15%, nende veedetud ööde arv 16%. � Nii majutatute kui ka veedetud ööde arvult on Itaalia turistid Eesti majutusettevõtetes ööbivate välisturistide hulgas

9.kohal (moodustades 2010.aastal 1,47% välisturistidest). � Üle 30% aasta jooksul Eestis veedetud ööbimistest teevad Itaalia turistid oma populaarseimal puhkuseajal augustis. � Itaalia turistide ööbimistest Eesti majutusettevõtetes oli 2009. aastal 85,6% Tallinnas, 4,1% Tartus, 1,9% Pärnus, 1,8%

Saare Maakonnas ja 1,4% Läänemaal. � Kolmandik Itaalia turistidest reisib Eestisse koos täiskasvanud pereliikmete, sõprade või sugulastega ja teine kolmandik

üksi. � Eestis ööbivate Itaalia turistide seas on suhteliselt palju nooremate vanusegruppide esindajaid, 60% jäävad alla 45

eluaasta. Suurima osatähtsusega vanusegrupp on 25-34. � 55% Itaalia turistidest külastas reisi jooksul lisaks Eestile ka ühte või mitut lähiriiki � Valdav osa Itaalia turistidest korraldas oma reisi Eestisse ise. 21% neist kasutas Eestisse reisides reisipaketti ja 15%

broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid, 65% aga reisis omal käel. � Olulisimaks infoallikaks reisi planeerimisel ööbinud turistide hulgas on internet, mida kasutas 43% turistidest. � 20% turistidest kasutas ööbimiseks tasuta majutusvõimalust, 40% turistidest reisis mööda Eestit ringi. � 93% Itaalia turistidest käis Eesti restoranides, pubides või kohvikutes, 71% tegi sisseoste, 68% tutvus

vaatamisväärsustega omal käel, 41% käis näitustel, 38% viibis looduses. � Puhkuseturiste motiveeris Eestit oma puhkusesihtkohaks valima eelkõige Tallinna vanalinn (seda nimetas väga

oluliseks teguriks 89% puhkuseturistidest). 53% nimetas väga oluliseks teguriks soovi tutvuda kultuuri ja ajalooga. � Reisikulutuste poolest on itaallased pingereas 6ndad, kulutades keskmiselt Eestis reisides 4100 Eesti krooni. Kruiisiturism Itaaliast Eestisse � Lisaks Eestis ööbinud turistidele külastas 2009.a. Tallinna umbes 25 000 kruiisireisijat Itaaliast. TURU TUGEVUSED, NÕRKUSED, OHUD JA VÕIMALUSED

TUGEVUSED NÕRKUSED

� Tänaseni on Eesti Itaalias avastama puhkusesihtkoht � Suur valik sobivaid pakutavaid teemasid- kultuuri-

(toit, arhitektuur), linna- ning looduspuhkus � Soodne hinnatase ning pakutavate teenuste hea

kvaliteet � Hea turismi-infrastruktuur (hotellid, teenused,

vaatamisväärsused)

� Otselendude vähesus � Madal sihtkoha teadlikkus � Hooajalisus � Tugev „Baltikumi „ bränd, Eesti ei eristu Lätist-Leedust � Itaalia turistide Tallinna orienteeritus � Itaalia reisikorraldajate pakutav on väga Tallinna

põhine ning üksluine

VÕIMALUSED OHUD

� Eesti hea maine Põhja-Itaalia reisikorraldajate seas � Suur reisikorraldajate ning turul tegutsevate

lennufirmade huvi Eesti kui toote vastu � Laialdasem infolevik lõpptarbija hulgas ning see läbi

teadlikkuse tõus (artiklid; PR teated jne) � Otselendude tihenemine ning odavlennufirma

turuletulek � Visitestonia.com’i itaaliakeelne lehekülg � E-õppe programm Itaalia reisikorraldajatele

� Uute riikide liitumine Euroopa Liiduga- uued odavad sihtkohad

� Baltikumi reisivate itaallaste minimaalne osakaal üldisest Itaalia turistide välisreiside arvus

� Itaalia turistide hooajalisus � EURO tulekuga tõuseb üldine hinnatase


Sihtturul tegeletakse nii lõpptarbija kui ka reisikorraldajaga. Lõpptarbija sihtgrupp- maksujõulised, individuaalreisijad, pere või sõpradega reisijad.


DINK’sidest – „double income no kids“. Tegemist on 25-49 a vanuste inimestega, kellel ei ole lapsi ning kes reisivad kas paaridena või koos sõpradega. Tegemist on professionaalidega, kellel on vähe vaba aega ning kes seetõttu valivad hoolikalt, kus ja mil moel nad oma vaba aja veedavad. Reisimine on nende elustiili osa – nad reisivad palju nii tööalaselt kui ka eraviisiliselt. Hindavad kvaliteeti ning mugavusi ning on väga valivad selles osas, kuhu ja miks reisida. Põhja-Euroopat külastav itaallane elab tavaliselt Põhja-Itaalias, on keskmise sissetuleku ning keskmisest kõrgema haridustasemega. Jätkub müügiedendustöö Itaalia reisikorraldajate, reisbüroode, sihtturul tegutsevate lennufirmadega ning Itaalia pressiga. Korraldatakse plaanipäraseid FAM-reise, sales-call’e, workshop’e viiakse läbi e-õpet. Korraldatakse infopäeva ning toetatakse kohalikku pressi värskete uudiste ning teadetega. Jätkuvad ka traditsioonilised pressireisid sihtturu ajakirjanikele. Suureks abiks on EAS turismiarenduskeskuse lepinguline koostööpartner otse sihtturul. TEGEVUSED JA VÄLJUNDID

Teemad 2011-13 Linnapuhkus- ajaloo- ning kultuurihuviline Kultuuripuhkus: huvitub kultuurist, arhitektuurist, Eesti toidust, pärimuskultuurist Alamteema: Looduspuhkus- loodushuviline, linnuvaatlejad, Eesti saared, rahvuspargid

Eesmärk 2013

Sihtturult pärit visitestonia.com külastajate arv 28000



850

Potentsiaalse lõpptarbija Eesti kui reisisihi teadlikkuse suurendamiseks suunatud tegevused hõlmavad ennekõike tööd Itaalia kohaliku kirjutava ajakirjandusega. Korraldame pressireise, ajakirjanikke varustatakse jooksvalt uudiskirjade ning pressiteadetega EAS turismiarenduskeskuse sihtturu esinduspartneri poolt. Korraldatakse erireise Itaalia TV-pressile, kelle saadete kaudu jõuab Eesti kui reisisihi info Itaalia televaatajani. Osaleme Itaalia sihtturu suurimal lõpptarbija messil ning viime läbi Itaalia lõpptarbija kampaaniaid, vastavalt planeeritud teemadele, regionaalsele fookusele ning sihtgrupile. Peamine infokanal Itaalia turistile on visitestonia.com, lähitulevikus läbi viidava uuringu tulemustele põhinedes otsustatakse spetsiaalse sihtturu keelse visitestonia.com alamlehe avamine.

Töö reisikorraldajatega jätkub regulaarselt, igapäevane infovahetus toimub läbi EAS turismiarenduskeskuse Itaalia sihtturu

esinduspartneri. Üle aasta korraldame tootetutvustusreise sihtturu reisikorraldajatele, eesmärgiks nende tootevaliku

laiendamine ning teadlikkuse kasv. Iga teine aasta toimub sihtturul reisikorraldajate infopäev, kus teemadeks Eesti turismi

erinevad uued teenused ning tooted, atraktsioonid, tulevikuplaanid jms. Osaleme ka Itaalia tähtsaimatel profimessidel, kus

osalejateks reisikorraldajad kogu Itaaliast.


HISPAANIA Hispaania sihtturu tulevase perioodi peamised turundustegevused on suunatud nii lõpptarbija teadlikkuse kasvatamisele kui ka turismiprofessionaalide informeerimisele. Teemadeks on linna- ja kultuuripuhkus. Sihtrühmaks on 25-65 aastased maksujõulised, kultuurilembelised, keskmiselt kõrgema haridustasemega, on avatud uutele ja atraktiivsetele külastuskohtadele. Peamised tegevused on:

� Pressireisid ajakirjanikele � Igakuised pressiteated

Lisaks pakutakse infotuge kohalikele reisikorraldajatele ja –büroodele: � Tootetutvustusreisid Eestisse � Turismiprofessionaalidele suunatud infoüritused � Kvartaalsed uudiskirjad

TURU HETKEOLUKORD Riigi ülevaade: Rahvaarv: 46,030,109 (2010, Instituto Nacional de Estadistica) Töötute hulk Hispaanias 2011.aasta veebruari seisuga on 4,3 miljonit. Kuigi oli 2010. aastal majanduskasv 0,15% kvartalis, on tööpuudus siiski väga suur ning valitseb ebakindlus majandusolukorras. Hispaania valitsus on teinud kriisiaastatel palju kärpeid, kuid stabiilse olukorrani majanduses läheb veel palju aega. Hispaania turistide reisimine maailmas: � Hispaania elanikud tegid 2009.aastal 171,7 miljonit ööbimisega reisi, millest ligi 159 miljonit olid sisereisid ja 12,8

miljonit (ehk 7,5%) olid välisreisid. � Võrreldes 2008.aastaga välisreiside arv kasvas 14,5%. � Välisreisil kulutas reisija keskmiselt 713,1 eurot, reisipäeva kohta kulutati keskmiselt 85,3 eurot. � Põhjamaadesse tegid hispaanlased 2009.aastal vaid 1% puhkusereisidest. � Ida-Euroopa riikidesse tehti 3% puhkusereisidest, kusjuures populaarseimad sihtkohad olid seal Tšehhi ja Ungari. Balti

riikidesse tehti vaid 0,2% kõigist puhkusereisidest. Hispaania turistide reisimine Eestisse: � 2010.aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 16 860 Hispaania turisti, kes veetsid 37 369 ööd. � Võrreldes 2009.aastaga kasvas turistide arv 7% ning veedetud ööde arv 20%. Hispaania turistid olid 2010.aastal nii Eesti

majutusettevõtetes ööbinud välisturistide kui ka nende poolt veedetud ööbimiste hulgas 13.kohal � 2009.a. aga mõjutas majanduskriis nende reise üsna tugevalt: majutatute arv vähenes 12% ja ööbimiste arv 19%

võrreldes 2008.aastaga. � Lisaks Eestis ööbinud turistidele külastas 2009.a. Tallinna Läänemere kruiisi raames umbes 42 000 kruiisireisijat

Hispaaniast. � Kruiisireisijate arv kasvas aastatel 2006-2008 2,7 korda. � Eestist potentsiaalselt huvituvaks sihtgrupiks on nõudliku maitsega linnaelanikud – nii noored, kes rändavad ja

avastavad maailma enne pere loomist kui ka üle 45-aastasi abielupaare, kellel on täiskasvanud lapsed (eelistavad kasutada hispaaniakeelse giidiga grupireise).

� 2008.a. tegid Kataloonia elanikud 30%, Madridi regiooni elanikud 18%, Andaluusia elanikud 10% ja Valencia elanikud 9% Hispaania elanike välisreisidest.

� Suur osa hispaanlastest külastab Eestit pikema Balti riike, Peterburi ja / või Põhjamaid hõlmava ringreisi raames, mille jooksul viibitakse 2-3 päeva Tallinnas.

� Nädalalõpu reise Tallinna tehakse peamiselt Barcelonast (otselennuühendus). � 2009.a. tehti 40% välisreisidest eelneva reisiteenuste broneeringuta, 47% reiside puhul broneeriti üksikuid

reisiteenuseid ja 13% puhul täispakett. � 46% reisinutest kasutas reisi planeerimisel internetti kas info otsimiseks või broneerimiseks. � Peamiselt reisivad hispaanlased Eestisse suvekuudel, eriti augustis, aga ka juulis. � Valdav osa Hispaanlaste ööbimistest Eesti majutusettevõtetes on Tallinnas – ligi 90%. 4% ööbimistest tehakse Tartus

ning 2% Pärnus. � Eesti kui reisisihi tugevateks külgedeks peetakse “põhjamaisust” ja seda, et Eesti on “uus”. � Eesti on eelkõige kultuurireiside sihtkoht, mis pakub huvi ajaloo, arhitektuuri jms. poolest. � 2011.a. suvehooajal on Tallinnast Barcelona lennujaama 2 lendu nädalas (Estonian Air – T,L) ja Girona (Barcelona)

lennujaama 2 lendu nädalas (Ryanair – E,R)



TUGEVUSED NÕRKUSED

� Eestil on „põhjamaise“ ja „uue“ sihtkoha maine hispaanlaste seas;

� Euroopa kultuuripealinna staatus tõstab teadlikust hispaanlaste seas ning lisab hea maine;

� E-õpe tõstab teadlikust Eestist nii reisikorraldajate kui ka reisiagentide seas;

� Eesti liitumine Eurotsooniga tõstab usaldust ja atraktiivsust reisimise vastu Eestisse;

� Eesti on odavam sihtkoht kui teised (Põhja-) Euroopa riigid;

� Majutusettevõtete ja restoranide kõrge kvaliteet; � Eesti on eelkõige kultuurireiside sihtkoht, mis pakub

huvi ajaloo, arhitektuuri � Peamised on vaatamisväärsused on kergesti

ligipääsetavad , hea infrastruktuur � Tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud; � Otselennuühendus Barcelonaga suvel (2 korda nädalas

mõlemad lennufirmad); � Paljud reisikorraldajatel on Eesti külastus lisatud

programmides (ühendatud teiste lähiriikide külastusega)

� 46% reisinutest kasutas reisi planeerimisel internetti; � Eesti välisesindaja Hispaanias;

� Puudub otselennuühendus Madridiga (mis on peamine ühenduspunkt Hispaania teiste regioonidega)

� Eesti kohta liigub arvamus, et see on väga Nõukogude aegne sihtkoht.

� Internetis on vähe hispaaniakeelset infot sihtkoha

kohta – see on peamiseid infoallikaid puhkuse reisi

valikul

� Ainult üksikud reisikorraldajad müüvad Eestit ainusihtkohana

� Hispaanlaste teadlikkus Eestist kui sihtkohast on nõrk (ka reisiagentide seas);

� Ryanair’i lennuühenduste ebakindlus; � Hooajaline Estonian Air’i lennuühendus Barcelonaga; � Eestit külastatakse peamiselt pikema Balti riike,

Peterburi ja / või Põhjamaid hõlmava ringreisi raames;

VÕIMALUSED OHUD

� Ida-Euroopa riikidesse tehti 3% puhkusereisidest (võrreldes Lääne-Euroopaga, kuhu tehti 1%);

� Hispaanlaste välisreiside arvu kasv (2009.a 14,5%.); � 2008.a. tegid Kataloonia elanikud 30% kõikidest

Hispaanlaste välisreisidest; � Hispaanlaste seas on väga populaarsed kruiisireisid; � „Happy Cruises“ Läänemere kruiisi algus-/ lõpp-punkt

on Tallinn;

� Konkurents lähiriikidega, millel on otselennuühendus Madridiga;

� Töötud on hispaania elanikkonna seas väga kõrge; � Pigem eelistatakse tuntuid sihtkohti, millel on

otselennuühendus; � Hispaanlaste vähesed välisreisid (7,5% kõikidest

reisidest).

TURU FOOKUS, SIHTRÜHM Hispaania sihtturu tulevase perioodi peamised turundustegevused on suunatud nii lõpptarbija teadlikkuse kasvatamisele kui ka turismiprofessionaalide informeerimisele. Teemafookus tuleneb eelkõige hispaanlaste Eestiga seonduvast Tallinna, kui kruiisi või Baltikumi ringreisi sihtkohast: � linnapuhkus: Tallinn � kultuuripuhkus: arhitektuur, pärimuskultuur, nüüdiskultuur, toit Sihtrühm ja segment: Peamine sihtrühm on 25-65 aastased maksujõulised, kultuurilembelised, keskmiselt kõrgema haridustasemega, on avatud uutele ja atraktiivsetele külastuskohtadele.

� 25-40 aastased, kes pole enam-jaolt varem Eestit külastanud. Siia gruppi jäävad segmendid DINKs („double income no kids“, 25-40 aastased, kellel ei ole lapsi ning kes reisivad kas paaridena või koos sõpradega).

� 40-65 aastased, kes pole varem Eestit külastanud. WHOPs („wealthy healthy older peole“) need inimesed on aktiivsed, keskmisest jõukamad ning intelligentsemad, kultuurihuvilised ja armastavad reisida paaridena või väikeste seltskondadena, kasutavad tihti reisimiseks kruiise.

TEGEVUSED JA VÄLJUNDID Eesmärk:

� Suurendada Hispaaniast saabuvate ja majutuvate turistide arvu järgmisel kolmel aastal 25%, ehk aasta 2013 lõpuks oleks aasta turistide arv ligi 21 000 (2010. aastal 16 860).

� Suurendada visitestonia.com külastajate arvu 2013. aasta lõpuks 20 000 külastuseni aastas. 2010. aastal oli külastusi 15 006.

Eesmärk 2013



500



15


PRANTSUSMAA Prantsusmaa sihtturul on teadlikkus Eestist kui reisisihist jätkuvalt madal ning põhirõhk turundustegevustes pannakse potentsiaalse edasimüüja ja potentsiaalse turisti teadlikkuse tõstmisele. 2011. aasta algul teame, et Prantsuse turistid on peale majanduskriisi muutunud kokkuhoidlikumaks ja konservatiivsemaks enda reisivalikute tegemisel. Seetõttu on võimalik Eestit soodsa reisisihtkohana seal edukalt turundada, seda eeldusel toimuvad otselennud Tallinna ja Pariisi või mõne muu suurema Prantsuse linna vahel. Sihtrühmaks Prantsuse sihtturul on 30-65 aastased peamiselt Pariisis või selle ümbruskonnas elavad prantslased.

TURU HETKEOLUKORD

Riigi ülevaade: Rahvaarv: 61,9 miljonit Töötute hulk Prantsusmaal 2010. aasta novembri seisuga oli 9,1%. 2010. aasta teisest poolest alates on majandusprognoosid juba positiivsemad ning väidetavalt hakkab Prantsusmaa tänu konservatiivsele majanduspoliitikale 2008. aastal alanud ülemaailmsest kriisist tasapisi väljuma. Tarbijate kindlustunnet see veel märkimisväärselt suurendanud ei ole. Sihtturu turistide reisimine maailmas: � Prantsusmaa elanikud tegid 2008. a 234 mln mitmepäevast reisi, millest vaid 24,4 miljonit olid välisreisid.. � 2008. a käis välismaal erareisil vaid 22% üle 14-a. elanikkonnast. Rohkem reisivad nooremad inimesed vanuses 25-49.a.

30% (6,15 mln) erareisidest välismaale teevad Ile-de-France’i elanikud, 9,5% Rhône-Alpes’ regiooni elanikud ja 8,8% Provence Côte d Azuri elanikud.

� 77 protsendil erareisidest välismaale ööbiti tasulises majutuskohas ja 23 protsendil tasuta majutuses. � Populaarseimad erareiside sihtkohad on lähiriigid. � Põhjamaadesse tehti 2008. a 1,5% erareisidest. Põhja-Euroopasse reisivad Lõuna-Euroopa elanikud traditsiooniliselt

väga vähe kuna sõitmine on kallim ja teadlikkus väike. Sihtturu turistide reisimine Eestisse: � 2010. a ööbis Eesti majutusasutustes 19 319 turisti Prantsusmaalt, võrreldes 2009. a näitajaga kasvas nende arv 15%.

Ööbimisi oli 44 236 (kasv 23%). � Prantsusmaa turistid on Eesti majutusasutustes ööbivate välisturistide hulgas 11. kohal (1,2% kõikidest välisturistidest). � Prantsuse reisikorraldajate andmetel saabus 2010. a 64% külastajatest Pariisist ja Ile-de-France piirkonnast, 14%

Bordeaux ja Gironde piirkonnast ning 5% Kagu-Prantsusmaalt. � 68% Eestis ööbinud Prantsusmaa turistidest puhkusereisijad, 22% tööreisijad, 6% tuttavate külastajad ja 3% muudel

eesmärkidel reisinud. Valdav osa (83%) Eestis ööbivatest Prantsusmaa turistidest on Eestis esmakordselt. Viiendikul Prantsusmaa turistidest on Eestis tuttavaid või sugulasi.

� Eestis ööbivate Prantsusmaa turistide seas on suhteliselt palju keskealiste ja vanemate vanusegruppide esindajaid. Suurima osatähtsusega vanusegrupiks on 55-64 aastased (28%), kellele järgnevad 45-54 aastased (20%).

� Kolmandik Prantsusmaa turistidest reisib koos täiskasvanud pereliikmete, sõprade või sugulastega ja 29% koos abikaasa või elukaaslasega. Üksi reisis 19%, koos kolleegidega 13% ja koos alla 15-a. lastega vaid 3%.

� Populaarseim kuu erareisideks välismaale on august, järgneb juuni. � 63% Eestis ööbinud Prantsusmaa turistidest külastas reisi jooksul lisaks Eestile ka mõnda lähiriiki. Kõige levinum oli

kõigi kolme Balti riigi külastamine. 47% külastas lisaks Eestile Lätit ja 40% Leedut. Soomes käis 22% Prantsuse turistidest, Rootsis või Venemaal 6% ja muudes riikides 10%.

� Puhkuseturiste motiveeris Eestit oma puhkusesihtkohaks valima eelkõige Tallinna vanalinn. Pooled nimetasid lisaks soovi tutvuda kultuuri ja ajalooga.

� 48% Prantsusmaa turistidest reisis mööda Eestit ringi. 18% kõigist turistidest kasutas selleks ekskursioonibussi, 13% rendiautot, 9% oma või tuttavate autot, 10% liinitransporti.

� Enamik Prantsusmaa turistidest käis Eestis restoranides, pubides või kohvikutes, tutvus omal käel vaatamis-väärsustega ja tegi sisseoste. Pooled käisid näitusel või muuseumis. 38% käis giidiga ekskursioonil, 28% viibis looduses, 27% nautis kultuuriüritusi ja 21% ööelu, 9% tegeles aktiivsete harrastustega ja 8% kasutas ilu- või raviteenuseid.

� 49% Prantsusmaa turistidest reisis Eestisse omal käel, 30% kasutas reisipaketti ja 17% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid.

� Kõige levinumaks infoallikaks reisi planeerimisel on internet, mida kasutas 47% turistidest. Teisel kohal on reisi- või transpordifirma - 36%. Väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt sai infot 11% ning Eestis elavatelt tuttavatelt 9%. Reisiraamatutest sai infot 10%, meediast 4%, eelmistelt reisidelt Eestisse 3%, reklaambrošüüridest 3% ja turismimessilt 3%




Prantsusmaa sihtturu turundustegevused on peamiselt suunatud turismiprofessionaalidele, töö lõpptarbijatega toimub läbi online ja offline meedia. Sihtrühm: 30-65 aastased Prantsusmaa elanikud, kel on uudishimu ning huvi külastada ebatavalisi sihtkohti, kus nad varem käinud ei ole. Piirkondlik fookus: Pariis ja Ile-de-France, vähem ka Bordeaux ja Gironde ning Kagu-Prantsusmaa. Segmendi fookus: DINK’s ehk noored paarid, noored grupid ning WHOP’s ehk elujõulised pensioniealised. TEGEVUSED JA VÄLJUNDID

Peamisteks eesmärkideks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust Prantsusmaa sihtturul ning seeläbi Prantsusmaalt saabuvate turistide arvu. Lisaks suurendada Prantsuse turistide teadlikkust ka reisimisvõimalustest väljaspool Tallinna.

Eesmärk 2013



500



24

Eesmärkide saavutamiseks planeerime tegevusi turismiprofessionaalidele, mis hõlmavad reisikorraldajate ning nende edasimüüjate informeerimist esitlusüritustel ja tootetutvustusreisidel. Turismitoodete vahendajatele loodi 2009. aastal ka prantsuskeelne e-õppe keskkond, mille kaudu on võimalik edasimüüjate teadmisi sihtkohast suurendada. Lõpptarbija teadlikkuse tõstmine Eestist kui reisisihist on planeeritud läbi töö Prantsuse meediaga. Korraldame kirjutava pressi ja tele-ajakirjanikele pressireise ja infoüritusi ning hoiame peamiste uudistega kursis muude suhtekorraldustegevuste kaudu. Lõpptarbijatele info kättesaadavuse suurendamiseks oleme planeerinud läbi viia uuringud ja analüüsi visitestonia.com prantsuskeelse veebilehe avamiseks. Veebilehe avamise korral planeeritakse kampaaniad informeerimiseks ja külastuste arvu suurendamiseks. Tänu madalale teadlikkusele erineb teemafookus Prantsuse sihtturul mõneti üldistest teema-aastatest: 2011-2013 aastatel on põhifookuses linnapuhkus ja kultuuripuhkus, alateemana wellness. Kõrvalteemadena oleme valinud lisaks sõnumid, millega erinevate segmentide ja niširühmade tähelepanu äratada: kulinaaria, golf, aktiivse puhkuse võimalused looduses, veesport ja rahvusvahelised (spordi)üritused.

TUGEVUSED NÕRKUSED

� Tallinna vanalinn – tugev toode; � Armsad väikelinnad, kus ka palju erinevaid tooteid

erinevas hinnaskaalas; � tugevad spaa- ja wellness tooted; � looduturismi võimalused – saared, metsad, sood ja

rabad, haruldased linnuliigid jne; � rikas kultuuriline ja ajalooline taust; � kõrgekvaliteedilised restoranid/ kohalik mahetoit; � lai valik erineva tasemega majutusasutusi (hotellid,

turismitalud jpm); � väljaspool Tallinna pole massiturismi; � Schengeni riikidega puuduvad riikipääsu probleemid; � stabiilsed ühe vahemaandumisega lennuühendused; � soodne geograafiline asukoht – Riia, Peterburi, Helsinki

ja Stockholmi lähedus; � Eurotsooniga liitumine 2011.

� peale Tallinna vanalinna puuduvad maailmakuulsad turismiobjektid;

� keelebarjäär: - enamik turismiteemalisi veebilehti pole

kättesaadavad prantsuskeelsetena - prantsuskeelse teenindusvõimaluse puudumine

enamikes asutustes � aastaringsed otselennud puuduvad ja sesoonne ühendus

hõre; � ühe vahemaandumisega lennud võtavad kaua aega ning

on suhteliselt kallid.

VÕIMALUSED OHUD

� prantsuskeelse visitestonia.com veebilehe loomine; � jätkuv ja silmapaistev sihtkohaturundus Prantsusmaal; � hästi müüvate turismitoodete edasiarendamine ja

turundamine: - äri- ja konverentsiturism - ökoturism / rahvuspargid - aktiivne puhkus

� kombineeritud reisid Balti riikide / Soome / Peterburiga; � majutus- ja toitlustusvõimaluste arendamine Via Baltica

ääres.

� vähesed teadmised sihtkohast; � info halb kättesaadavus tänu napile inglise keele oskusele

sihtturul; � selgelt defineerimata sihtkoha kuvand; � ebapiisav sihtkohaturundus; � tugevad konkurendid silmapaistvamate

turundustegevustega – eriti Praha, Läti/Riia.


USA TURU HETKEOLUKORD

� USA rahvaarv on 315 miljonit, mis kasvab keskmiselt 1% igal aastal; seda peamiselt immigratsiooni arvelt. � Hoolimata majandussurutisest on Ameerika Ühendriigid jätkuvalt kõige tugevama ja võimsama majandusega riik kogu

maailmas. � Reisidele tehtavate kogukulutuste summa osas on ameeriklased maailmas teisel kohal (esimene Saksamaa) � Viimastel aastatel on kiiresti tõusnud passi omavate USA kodanike arv, kasvades 5%-lt kuni kolmandikuni kogu rahvast. � Pärast 2007 aastat langes välisreiside koguarv 1% võrra ning see vähesel määral see langus jätkub (2009 a lõpu

andmed). Reisid Euroopasse vähenesid 11% võrra. Selle põhjustena nähakse peamiselt dollari nõrgenemist ning lennupiletite maksumuse suurenemist, mis on tingitud naftahinna kasvust.

� Positiivse asjaoluna näevad eksperdid seda, et ”baby-boomersite” generatsioon on nüüd jõudnud pensioni-ikka ning see on just see segment, kellel on aega, vahendeid ja huvi üle-ookeani reiside tegemiseks.

Ameerika turistide reisimine maailmas � 2009 a andmete põhjal oli ameeriklaste reiside koguarvuks 63 554 000, millest 48% olid ”long-haul” reisid ning nendest

omakorda 18% tehti Euroopasse. � Euroopa reisidele tehtud kulutused olid kogusummas 24 769 000 $, mis teeb keskmiselt 2 204$ ühe reisi kohta. � 34% USA turistidest on pärit idaranniku osariikidest. Osariigiti on see järgnevalt: New York 18%, California 13%;

Pennsylvania 9%, New Jersey 7%. � Euroopa populaarseimad sihtkohad on järjestatult: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Hispaania, Holland,

Iirimaa, Šveits, Kreeka, Austria, Tsehhi, Venemaa ja Türgi. � Kogu Euroopale on USA turistid kõige olulisemaks ja tähtsamaks kaugturuks, välja arvatud Venemaa, kes saab rohkem

turiste Hiinast ning Portugal, kes saab rohkem turiste Brasiiliast. � Ameeriklaste ”long-haul” reiside keskmine ööbimiste arv reisi kohta on 18 ööd ning keskmine külastatavate riikide arv

reisi kohta on 1,3, � 48% ameeriklaste reisidest on puhkusereisid, 41% sugulaste ja sõprade külastamise eesmärgil tehtud reisid ning 7% on

ärireisid. � Ameeriklased üldiselt ei reisi Euroopasse ainult suvehooajal. Kõige populaarsem kuu on küll juuni, mil Euroopasse

tehtud reisid moodustavad 12,3 %, aga ka sügishooajal ei lange see protsent alla 6-e. � Mida Euroopa reisidel tehakse: restoranides einestamine 83%, ostlemine 73%, ajalooliste paikade külastamine 54%,

reisimine väljapoole pealinna 36%, kunstigaleriid 27%, rannapuhkus 22%, � 49% ameerika turistidest on mehed ning 51% naised. � Keskmine reiside arv per aasta on 2,3. � 37% ameeriklastest reisib üksi, 33% koos abikaasaga, 30% koos perega ning 12% koos sõpradega. � Otsus, kuhu reisida, tehakse keskmiselt kolm kuud enne reisi reaalset algust. � 38% reisidest broneeritakse omal käel üle interneti ning 39% kasutades kas reisikorraldaja või reisiagendi abi.

Ülejäänud protsendid jagunevad kas lennuliinide või ettevõtte enda reisikorraldaja vahel. Reisiagentide ja reisikorraldajate osatähtsus reiside broneerimisel on aeglaselt langemas.

� Nooremate inimeste hulgas kasvab iseseisvalt reiside broneerimine, samas mõned suured reisikorraldajad on täheldanud kasvutendentsi just pensioni-ealiste inimeste grupireiside osas.

� Informatsiooni saamise allikateks on ameeriklastele internet 42%, reisibüroo 30%, lennufirmad 27%, sõprade-tuttavate soovitused 15%, turismiametid 2%. Euroopasse reisijad otsisid teistest tunduvalt enam infot ka telekanalitest ning reisisaadetest (79%).

� 2007a oli USA elanikest 24% internetikasutajad, mis ei ole eriti kõrge number. Samas, need inimesed veedavad keskmiselt 30% oma vabast ajast internetis.

� Prognoositakse, et kiirelt kasvavad turismiharud on kruiisiturism, kultuuriturism ja spaa-turism. � Prognoositakse, et ameeriklased hakkavad Euroopasse tegema ka ”lühireise” – ameeriklaste jaoks reisid 5 ööbimisega. Ameerika turistide reisimine Eestisse � 2010 aastal ööbis Eesti majutusasutustes 20 503 USA turisti. Võrreldes 2009 aastaga on see arv 26% suurem. 2009

aasta langus võrreldes 2008 aastaga oli 15%. � Kruiisilaevadega saabub Eestisse aastas ca 116 000 turisti ning see arv on aasta aastalt kasvanud. � Ameerika turistid on ööbimiste arvult Eestis kõikidest turistidest kümnendal kohal. � Eestis kulutatud rahasumma osas on Ameerika turistid teisel kohal.



TUGEVUSED NÕRKUSED

� USA turistid on Eestisse saabumiste arvult 10.kohal ning Eestis tehtud kulutuste arvult teisel kohal.

� USA turistide Eestis viibimise kestvus on aasta aastalt pikenenud.

� Eestist on huvitatud eelkõige maksujõuline ning haritud segment.

� USA turistide keskendumine suvekuudele on mõne võrra väiksem, kuna palju turiste käib septembris ja mais.

� Umbes 100 000 USA reisijat käib Eestis ühepäevakülastajana, peamiselt kruiisireisijad, kes omakorda on väga heaks reklaamikanaliks oma kodumaal Eesti kui reisisihi kohta infot levitama.

� USA turiste motiveerib Eestit oma reisisihina valima eelkõige Tallinna vanalinn ja soov tutvuda kultuuri ning ajalooga. Mõnevõrra mõjutavad ka tuttavate soovitused.

� Ameeriklased on positiivse hoiakuga Eesti ja Baltikumi suhtes. Eesti on kolmest Balti riigist kõige tuntum.

� Eestit teatakse kui huvitavat, kontrastiderohket riiki. � UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevad objektid

lisavad Eestile USA turistide silmis positiivset kaalu. � Kõrge kvaliteediga majutusasutuste suure valiku

olemasolu. � Lühike vahemaa naaberriikidega, millega on hea oma

reisi kombineerida.

� Ameeriklaste vähene teadlikkus Eestist kui reisisihist. � Valdav enamus Ameerika turistidest ei ööbi Eestis –

kruiisireisijad. � Puuduvad otselennuühendused. � Pikk vahemaa Ameerika Ühendriikidega. � Teeninduskvaliteet ei ole ühtlase tasemega. � USA turistid on valdavas enamuses Tallinna kesksed. � puudub naaberriikidega hea ja tugev turundusalane

koostöö.

VÕIMALUSED OHUD

� Ameeriklaste hea arvamus Euroopast kui turismisihtkohast.

� USA elanike Euroopa reisidest 4% tehti Ida-Euroopa riikidesse. Reisimine Ida-Euroopasse kasvab kiiremini kui reisimine Lääne-Euroopasse.

� Euroopasse reisides külastavad ameeriklased reeglina mitut riiki ühe reisi vältel.

� 8% USA turistidest on Eesti päritolu, 27% on siin tuttavaid või sugulasi.

� 2/3 USA turistidest reisis Eestisse omal käel. 22% reisipaketi vahendusel ning 14% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid.

� Kruiisireisijate ülihead muljed Eestis – mõjuvad väga hea reklaamikanalina Ameerikas.

� Äriringkondades on Eestil IT-valdkonnas väga hea maine (Skype, Playtech jne).

� Kiired ja lihtsad lennuühendused üle Skandinaavia. � Toodete/teenuste süsteemne kohandamine USA

turistidele. � Ringreisidega võimalus pikendada Eestis viibimise

aega.

� Majanduslanguse tõttu on ameeriklaste välisreisid oluliselt vähenenud;

� Ainult 22% USA elanikkonnast on kehtiv reisipass. � Potentsiaalne terrorioht Euroopas. � Potentsiaalne haiguste oht, (SARS, seagripp) � EURO kasutuselevõtt, mille kurss on USA dollari suhtes

ebasoosiv � Jätkuv suhteline majanduslangus USAs � USA reisibürood pakuvad valdavas enamuses nö

„klassikalisi sihtkohti“, Barcelona, Pariis jms. � Otselennu avamine New Yorkist Riiga.


� Sihtturu fookuses on nii lõpptarbijad (läbi ajakirjandusele suunatud turundustegevuste) kui ka turismiprofessionaalid. Regiooniti on tegevuste rõhuasetus peamiselt Ida- ja Läänerannikul, Kesk-Lääne osas turundustegevusi ei tehta.

� Peamiseks sihtrühmaks on WHOPsid, teine sihtrühma osa koosneb DINKsidest. � USA turu teemadeks on linnapuhkus ning alateemana kultuuripuhkus. TEGEVUSED JA RASKUSKESE, VÄLJUNDID, EESMÄRK

� Põhiliseks eesmärgiks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine USA turul ning seeläbi Ameerika Ühendriikide turistide arvu suurendamine. Soovime rohkem USA turiste, kes ei külastaks Eestit vaid paar tundi kruiisilaevadega vaid ööbiksid siin pikemalt ning teeksid Eestis ringreisi (ühendused teiste Balti riikidega või St Peterburiga).

� Põhilised turundustegevused on planeeritud seoses USA pressiga (ajakirjanike reisid, pressi workshopid jms), et kasvatada teadlikkust Eestist kui reisisihist ning luua Eestist positiivne imago. Lisaks eriüritused USA idakalda reisibüroodele, kes kas juba müüvad Eestit oma tootepaketis või planeerivad seda tegema hakata lähitulevikus.


� Plaanime tihendada koostööd ka teiste lähiriikidega, kes USA turul tegutsevad (Balti riigid, Skandinaavia riigid). Samuti on eesmärgiks ameeriklaste vajadustele kohandatud tootevaliku arendamine, et kindlustada Eesti kui reisisihi atraktiivsus ning pakkuda neile häid ja lihtsaid ideid Eestisse tulekuks.

Eesmärk 2013



40


JAAPAN EASil on Jaapanis, Tokios välisesindaja, kelle tööülesanneteks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning välisinvesteeringud. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisega oleme tegelenud Jaapanis alates 2005 aastast ning põhilised müügiedendustegevused käivad Jaapani reisikorraldajate, reisibüroode ning lennufirmadega. Lõpptarbijatele suunatud tegevus on siiani olnud rahvusvaheline turismimess JATA WTF, mis on Aasia suurimaid sellealaseid messe ning kus Eestit kui reisisihti on tutvustatud juba aastast 2005. Suurimaid eesmärke on suurendada jaapani turistide ööbimiste arvu ning alameesmärgiks on aidata kaasa ja pakkuda tuge tegevusele: tšarterlennud Jaapani ja Eesti vahel. TURU HETKEOLUKORD Ülevaade: � Jaapani 127,5 miljonist elanikust (2010.a.) 95,4 miljonit kuulub vanuserühma 20-79 ehk rühm, mida hõlmab Japan

Travel Bureau Foundationi (JTBF) reisiuuring. � 13% Jaapani leibkondadest on iga-aastane tulu üle ¥ 10000000 (umbes 83,000 €) ja kuna nad hoiustavad palju, siis

siseriiklike säästude määr on 34% SKTst, kui näiteks USA sama näitaja on 15% � Tööpuudus keskmiselt 2010: 5,2% (2010 detsembri seisuga 4,9%. Statistics Bureau of Japan, Ministry of Internal Affairs

and Communication) � Jaapanlaste keskmine eluiga on meestel 79,59 ja naistel 86,44 (2009), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik

vananeb kiiresti. � Kogukulutustelt välisreisidele olid Jaapani elanikud 2009.aastal maailmas 7. kohal, kulutades 25 miljardit dollarit ehk

2,9% kogu maailmas välisreisidele kulutatud rahast (Allikas: Maailma Turismiorganisatsioon). 2009.a. vähenesid kogukulutused välisreisidele 2008.aastaga võrreldes 18% (JATA Jaapan andmetel -3,4%) , kuid 2010.a. esialgsed andmed näitavad kasvu võrreldes 2009.a. tasemega

Jaapani turistide reisimine maailmas: � Välismaale reisijad moodustavad vaid väikese osa kogu elanikkonnast. Neist 95,4 miljonist (vanuserühm 20-79) 40,4

miljonit (42%) pole kunagi välismaal käinud ja vaid 9 miljonit (9%) on käinud välismaal viimase aasta jooksul. Kokkuvõttes on seega vaid veidi alla veerandi Jaapani täiskasvanud elanikest viimase viie aasta jooksul välismaal käinud.

� Umbes 90% välisreise tegevatest Jaapani elanikest elab Honshu saarel, sh. üle 40% Suur-Tokyos, 15% Kansai (Kyoto/ Osaka) ja 12% Tokai (Nagoya) piirkonnas.

� 2008.a. tegid Jaapani elanikud 15,98 miljonit välisreisi. Valdav osa välisreisidest tehakse Aasia riikidesse. Euroopasse tehti 2008.a. 3,2 miljonit reisi (20% kõigist välisreisidest). 2010.a. tegid Jaapani elanikud 16,63 miljonit välisreisi (+7,7% rohkem kui 2009 ja 4,1% rohkem kui 2008) (Ministry of Justice and Japan National Tourism Organization)

� Paljud inimesed, kes on käinud välismaal 10 korda või rohkem, reisivad välismaale kord aastas või isegi sagedamini. See tähendab ühtlasi, et suurema osa välisreisidest moodustavad selle aktiivse reisijatesegmendi (vaid u. 5% Jaapani elanikkonnast) reisid.

� noorte reisimisaktiivsus on tunduvalt madalam kui vanematel vanusegruppidel (s.t. uusi reisijaid ei kasva nii palju peale).

� Erinevalt paljude teiste riikide elanikest jaotuvad jaapanlaste välisreisid hooajaliselt ühtlaselt: igas kuus tehakse umbes 8% kogu aasta välisreisidest.

� Euroopa-reisidel külastab suurem osa jaapanlasi mitut riiki: 60% külastab vähemalt kolme riiki, 18% kahte riiki ja vaid 22% ühte riiki, seetõttu on ka ühes riigis viibimise kestus suhteliselt lühike (eriti väikestes sihtkohtades).

� Euroopa-reiside keskmine kestus on suhteliselt lühike (2008.a. 7,5 ööbimist). 17% Euroopa-reisidest kestavad 12 päeva või rohkem, 52% kestavad 8-11 päeva, 27% 5-7 päeva ja 5% 2-4 päeva.

� Kõige populaarsemad sihtkohad Euroopas on Saksamaa ja Prantsusmaa, neile järgnevad Suurbritannia (London), Hispaania ja Austria. Puhkusesihtkohtadest on populaarseim Itaalia (Rooma), Prantsusmaa (Pariis) ja Suurbritannia (London). Need riigid kuuluvad ühtlasi ka Euroopa riikidest soovivad jaapanlased tulevikus kõige rohkem külastada Itaaliat, Šveitsi, Prantsusmaad ja Suurbritanniat.

� 75% puhkusereisidest Euroopasse on ringreisid, 17% linnareisid, 2% rannapuhkused ja 6% muud puhkusereisid. � Populaarseimad tegevused/ ajaveetmisvõimalused Euroopa-reisidel on: ajaloo ja kultuuriga seotud vaatamisväärsused,

looduslikud vaatamisväärsused, kunstigaleriid ja muuseumid, ostud, gurmeetoitude ja kohalike toitude proovimine, teatrid, kontserdid.

� Puhkusereisidest Euroopasse moodustavad organiseeritud grupireisid 61%, reisifirma kaudu korraldatud individuaalreisid 26% ja iseseisvalt korraldatud reisid 13%.

� Euroopasse reisides kasutatakse infoallikatena kõige rohkem internetti (74%) ja reisiraamatuid (70%). Reisifirmade brošüüre kasutab 62% ning otse reisifirmast saadud infot 40%.

� 14 Euroopa linnal on otselennuühendused Jaapaniga (regulaarliinid 2009): London, Pariis, Frankfurt, München, Amsterdam, Milaano, Rooma, Helsingi, Zürich, Viin, Kopenhaagen, Istanbul ja Moskva (2 lennujaama).

Jaapani turistide reisimine Eestisse � 2010.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 7235 Jaapani turisti, nende poolt veedetud öid oli 13 302. Majutatute arv

kasvas 2009.aastaga võrreldes 0% ja veedetud ööde arv 2%. � Suurima turistide arvuga aastad on siiani olnud 2005 ja 2006, kui Eestis ööbis veidi üle 8000 jaapanlase. 2007.a.

vähenes nende arv 16%, kuid 2008.a. jäi nende arv 2007.a. tasemele. Samas pole teada, kuidas on samal ajal muutunud näiteks Soomes ööbivate jaapanlaste ühepäevareiside arv Tallinna.


� Keskmiselt viibivad Jaapani turistid Eestis 1,8 ööd. 2009.a. veedeti 91% Jaapani turistide ööbimistest Tallinnas, 4,5% Tartus, 1,8% Saare maakonnas, 1,1% Pärnus ja 2% kõigis muudes piirkondades kokku.

� Pika vahemaa ja Eesti väga väikese tuntuse tõttu külastavad jaapanlased Eestit valdavalt pikema ringreisi osana. Tüüpiliselt kombineerivad nad Eesti-külastuse Peterburi, Soome(20%) ja Rootsiga, või ka teiste Balti riikidega (65%).

� Üks positiivne tegur Eesti jaoks on see, et viimastel aastatel on jaapanlaste Euroopa-reiside seas mõnevõrra vähenenud 7 populaarseima Euroopa riigi (Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia, Austria ja Šveitsi) osatähtsus sihtkohana ja kasvanud on muude Euroopa riikide osatähtsus. See tuleneb sellest, et Euroopasse reisijad on enamasti juba korduvalt Euroopas käinud ja otsivad uusi sihtkohti.


TUGEVUSED NÕRKUSED

� Arhitektuurne mitmekesisus � Kontrast vana ja uue vahel � Ajaloo ja kultuuriga seotud vaatamisväärsused (Tallinna

keskaegne Vanalinn, kultuuriüritused ja festivalid sh Laulu-ja Tantsupidu, mõisad ja lossid)

� Eesti kultuuri vaheldusrikkus, sisaldades üksteisest vägagi erinevaid kultuuriruume (Kihnu, Setu jne)

� UNESCO maailmapärandi kultuuriobjektid � Parim toidu kvaliteet Põhja-Euroopas. Puhas ja looduslik

tooraine � Eesti disain � Loodus (üle poole Eestimaast on kaetud metsaga, rikkalik

linnu-ja loomariik) � Eesti saared (Kihnu, Muhu, Saaremaa jne) � Tuntud kaubamärgid Baruto ja Skype � Turvalisus � Suur valik kõrge kvaliteediga majutusasutusi � Soodsad hinnad (madalhooajal soodsamad hinnad, kuna

klient on hinnatundlik) � Madalhooaja tooted (Jõuluturg, käsitöökojad- ja poed,

jõulukuusk) � Lühike vahemaa naaberriikidega � Riigisisesed distantsid lühikesed � Inglise keele oskus eestlaste seas � Lähim SPA riik Euroopas

� Vähene teadlikkus Eesti kohta � Pikk vahemaa � Tšarter ja regulaarlennud Jaapanist Eestisse � Puudulik lennuühendus Helsinki ja St Peterburgi vahel (liiga

väiksed lennukid) � Nõrk infrastruktuur � Mittesobilik tootevalik � Teeninduskvaliteet ei ole võrdne (erinevad

teenindusettevõtted) � Jaapanikeelsete giidide vähesus � Jaapanikeelse info puudumine Eesti turismivõimalustest � Keelebarjäär � Turism liiga Tallinna keskne � Puudub luksuskaupade ostmise võimalus � Puudub naaberriikidega turundusalane koostöö

VÕIMALUSED OHUD

� Väga hea arvamus Euroopast � Reiside arv Euroopasse on pidevalt tõusnud � Euroopa reisidel külastab suurem osa jaapanlasi mitut riiki,

seega ühes riigis ööbimiste arv väike � Korduvkülastajate arv tõuseb � Ühepäevakülastajad Helsingist muuta ööbimisega

turistideks. � UNESCO maailmapärandi kultuuriobjektide osatähtsuse

suurenemine reisimisel � Euroopasse reisimisest huvitatud üle 50- aastased naised

(paketireisid, mis on väga populaarsed Jaapanis) ning 30-39-aastased naised.

� 12,6% FIT � 13% elanikest on üldse reisinud � „Silver Age“ vanusegrupi suurenemine, kes on peamiseks

sihtrühmaks. � Jaapanlased, kes elavad Euroopas � Toodete/teenuste kohandamine Jaapani külastajale –

tekitab Jaapani turistides suuremat huvi ja neil on Eestisse turvaline/kindel tulla.

� Ringreisi käigus pikendada Eestis viibimist � Ühepäevakülastaja 2päeva külastajaks ja vähemalt 1

ööbimine Tallinnast välja. � Jaapani ühe suurima reisikorraldaja esinduskontor

Tallinnas � Kuressaare lennuühendus � EURO 1.01.2011 � ANTOR aktiivsuse tõus Jaapanis, JATA asutas

tšarterlendude komitee � visiteurope.com

� Grupireisid domineerivad Jaapani turul (61,1%) � Reisid lühemad ja väheneb kaugreiside osatähtsus. � Puhkused on lühikesed ja korra aastas. Reisimiseks

kasutatakse palju riigipühadega kombineerimisel tekkivaid puhkeperioode (aastavahetus, kuldne nädal, kevadpuhkus).

� Majanduslangus � Epideemia (SARS, seagripp jne) � Euro vahetuskurss Jeeni suhtes � Reisibürood pakuvad rohkem nn „klassikalisi sihtkohti“ nt

London, Pariis jne. � Konkureerivad sihtkohad ( nt. Soome tootevalik,

regulaarlennud ja kohandatud tooted Jaapani turule). � Ühepäevakülastajad Helsingist reisivad St Peterburgi, mitte

Tallinna � Tšarterlennud Vilniusesse või Riiga � Korduvkülastajatele puudub tootevalik � Looduskatastroofid Jaapanis 2011 � ETC lõpetas 2011 tegevuse Jaapanis majanduslikel

põhjustel.


� Koostöös Läti, Leedu ja Skandinaavia maadega, et teha ühiseid turundustegevusi võimalike tšarterlendude reklaamimiseks.

� www.visitestonia.com jaapanikeelse kodulehe arendamine


Potentsiaalne turist: Sihtrühmad: „Silver age” – 60ndates olevad korduvkülastajad Euroopasse, kes on pensionile jäämas või juba on pensionil. Sellele sihtrühmale meelepärased tooted: 1.paketireisid Baltikumi (kohalik kultuur, traditsiooniline toit, suhtlemine kohalikega) 2.“Nordic“ (soodsad kruiisid, loodus) „F1” - 30-39-aastased töötavad naised, korduvkülastajad Põhja-Euroopasse. 40-49 aastased töötavad või kodused naised, kes reisivad oma tütardega. Sellele sihtrühmale meelepärased tooted: 1. “Design Tour” (disain, kohalik käsitöö, kunst, kohalik toit jne) Sihtturu fookuses on potentsiaalsed Jaapani kohalikud vahendajad (reisibürood, reisikorraldajad), kes lisaks või on juba lisanud oma tooteportfelli Eesti ning hakkaks/hakkas seda kohalikule sihtrühmale müüma. 2012 on fookuses ka lõpptarbijatele suunatud tegevused, mille käigus soovime tutvustada Eestit kui reisisihti ning suunata nad reisi ostma Jaapani reisikorraldajate ning reisibüroode juurde (selleks ajaks on Jaapani RK ja RB väga hästi informeeritud ning müüvad pakette Eestisse). Samuti on eesmärgiks aidata kaasa tšarterlendudele Jaapani ja Eesti vahel. Potentsiaalne turist tuleb Tokiost, kus elab u 35 miljonit inimest (27% Jaapani kogurahvastikust), Osakast, Nagoyast ja Fukuokast. Linnades on kõrghariduse tase suurem, majanduslikud tingimused on paremad ja sissetulek inimese kohta on suurem, kui maapiirkondades. Eestit on varem külastanud 100 000 jaapanlast. Potentsiaalse sihtgrupi suurus on 300 000 inimest, kes on käinud puhkusreisidel Põhja-või Ida Euroopas. Kuna Põhja-Euroopa on Jaapanis vähese tähtsusega turg, siis sihtgrupi suurust raske määratleda. Üldjoontes saab sihtgruppide suurust väljendada järgmiselt: „Silver Age“ grupi suurus arvuliselt; 3 032 647 (19.63% kogu rahvastikust<155445684>) „F1“ grupi suurus arvuliselt (30-39 naised): 1 471 876 (20.36% kõikidest naistest <7229039>) 40-49 aastased naised: 971 678 (13.44% kõikidest naistest <7229039>) Travelers, Sweden;

114935 (0.7% of total)

Travelers, Finland;

70434 (0.5% of total)

Travelers, Norway;

41000 (0.3% of total)

Travelers, Denmark;

39963 (0.3% of total)

Eesmärk 2013



100


HOLLAND TURU HETKEOLUKORD

Ülevaade: � Hollandi rahvaarv on 16,6 miljonit elanikku. � Hollandi statistikaameti liigituse järgi on Hollandi elanikest 80% Hollandi päritolu (s.t. nende mõlemad vanemad on

sündinud Hollandis). 10% on sündinud Hollandis, kuid vähemalt üks nende vanematest on sündinud välismaal (nende hulgas on suurima arvuga Indoneesia ja Saksa päritolu inimesed). 10% on sündinud välismaal (nende hulgas on suurima arvuga Türgist, Surinamest ja Marokost pärit inimesed).

Hollandi turistide reisimine maailmas: � Hollandi elanikud tegid 2009.aastal 22,6 miljonit mitmepäevast välisreisi. � 22,6 miljonist reisist oli puhkusereiside arv 18,4 miljonit. Võrreldes 2008 aastaga vähenes reiside arv vaid 0,3%.

2010.a. jäi mitmepäevaste puhkusereiside arv eeldatavalt samuti 18,4 miljoni tasemele, esimese 3 kvartali andmetel vähenesid turismikulutused 2010.aastal võrreldes 2009.aastaga 0,7%.

� Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) võrdluse järgi olid Hollandi elanikud oma kulutustelt välisreisidele 2009.aastal maailma riikide seas 10. kohal. Nende kogukulutused välisreisidele olid 2009.aastal 20,7 miljardit dollarit, mis oli vaid 0,1 miljardi dollari võrra vähem kui olid pingereas 9.kohal oleva Venemaa elanike kulutused. Kuigi dollarites arvutatuna (milles avaldatakse pingerida) Hollandi elanike kulutused vähenesid 2009.aastal võrreldes 2008.aastaga, siis eurodes arvutatuna need isegi kasvasid 0,4%. Seega oli Holland üks väheseid Euroopa riike, mille elanike turismikulutused majanduskriisi tingimustes ei vähenenud.

� Hollandi puhkusereiside uuringu põhjal tegi 2009.a. 61% Hollandi elanikest vähemalt ühe mitmepäevase puhkusereisi välismaale. Iga reisimas käinud inimene tegi aasta jooksul keskmiselt 1,8 puhkusereisi välismaale.

� Puhkusereisidel käivate inimeste osakaal on enam-vähem ühtlaselt kõrge kõigi vanusegruppide seas kuni 55. eluaastani, kuid hakkab sellest vanusest alates mõnevõrra vähenema. Üle 75-aastaste reisimisaktiivsus on oluliselt madalam kui ülejäänud vanusegruppidel.

� Reisimisaktiivsus on suhteliselt ühtlane kõigis elukoharegioonides. � Populaarsemad mitmepäevaste puhkusereiside sihtkohad olid 2009.aastal Saksamaa (18% puhkusereisidest ehk 3,2

miljonit reisi), Prantsusmaa (15%), Belgia (11%), Hispaania (9%), Austria (6%), Itaalia (5%), Suurbritannia (4%) ja Türgi (4%). Sihtkohtade eelistused on aastate kaupa püsinud enam-vähem stabiilsena.

� Ida-Euroopa riikidest reisitakse kõige rohkem Tšehhi (2%). Põhjamaadesse tehakse kokku 3-4% puhkusereisidest. Põhjamaadest reisitakse kõige rohkem Taani (1/3 kõigist Põhjamaadesse tehtud puhkusereisidest), kõige vähem Soome.

� 2009.a. kestis 49% puhkusereisidest 9 päeva või kauem, 30% kestis 5-8 päeva ja 21% 2-4 päeva. Kuigi 2009.a. jäi puhkusereiside koguarv enam-vähem 2008.a. tasemele, vähenes pikemate, üle 9-päevaste reiside arv 5%, samas kui 2-4 päevaste reiside arv kasvas 12%.

� Pikematele reiside (alates 5 päevast) sõidetakse eelkõige rannapuhkusele (25-30% kõigist pikkadest puhkusereisidest) ja maapuhkusele (20-25% kõigist pikkadest puhkusereisidest). 2-4päevaste reiside seas on esikohal linnapuhkus (40% lühikestest reisidest). Linnapuhkus on populaarsem nooremate, kuni 45-aastaste inimeste seas, ringreisid ja eriti maapuhkus aga üle 45-aastaste inimeste seas.

� Hollandi turistid kasutavad puhkusereisil vähem hotellimajutust (39%) kui Euroopa turistid keskmiselt (52%). 2009.a. ööbis 39% Hollandi turistidest puhkusereisil välismaale hotellis, 3% külalistemajas, 11% üüritud korteris ja 8% tuttavate juures. 10% ööbis kämpingumajadega puhkekülas ja 5% eraldi puhkemajas. 8% ööbis autosuvilas/ haagissuvilas, 5% vagunelamus ja 4% telgis.

� Valdav osa (u. 80%) telgi või autosuvilaga tehtud reisidest on pikad (üle 9 päeva). Puhkemajades ööbijatest u. 45% on 5-8päevasel ja 40% üle 9-päevasel reisil ning 15% lühemal reisil.

� puhkusereisil välismaale kulutavad Hollandi turistid keskmiselt 61 eurot reisipäeva kohta (s.t. kogukulutused reisile jagatud reisipäevade arvuga). Hotellis ööbijad kulutavad keskmiselt 94 eurot, tuttavate juures ööbijad 47 eurot, puhkemajas ööbijad 44 eurot, telgis ööbijad 36 eurot ja autosuvilas/ haagissuvilas ööbijad 35 eurot.

� 56% puhkusereisijatest sõitis 2009.a. välismaale autoga, 5% autosuvilaga, 32% lennukiga, 4% rongiga ja 2% muude transpordivahenditega (andmed ei kajasta sihtkohas kasutatud transpordivahendeid).

� 2008.a. broneeris 51% välismaale reisinud Hollandi turistidest reisiteenuseid interneti kaudu ja 27% reisifirma kaudu. 21% broneeris majutuse otse majutusettevõttest ja 10% broneeris transpordi otse lennu-, laeva-, bussi- või rongifirmast. 11% ei teinud enne reisi ühtki broneeringut. Otse majutusettevõttest broneerijate osatähtsus on Hollandi turisti seas kõrgem (21%) kui eurooplaste puhkusereisidel keskmiselt (10%), mis on ilmselt seotud sellega, et hollandlased kasutavad rohkem majutuskohti, mida traditsiooniliselt reisifirma või broneerimissüsteemi kaudu ei broneerita (telkimisplatsid, puhkekülad jne.).

� 56% puhkusereisidest välismaale tehti 2009.aastal suvehooajal (maist septembrini) ning 44% talvehooajal (oktoobrist aprillini).

� Hollandi statistikaameti andmetel oskab 75% Hollandi elanikest vähemalt mingil määral inglise keelt, sh. 46% valdab seda vabalt.

Hollandi turistide reisimine Eestisse: � 2010. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 11 713 Hollandi turisti, kes veetsid seal 24 227 ööd. Võrreldes

2009.aastaga kasvas majutatute arv 1%, kuid veedetud ööde arv vähenes 2,6%. � Hollandi turistid olid 2010.aastal nii Eesti majutusettevõtetes ööbinud välisturistide kui ka nende poolt veedetud

ööbimiste hulgas 14. kohal (moodustades 0,75% majutatud välisturistidest).


� Eesti majutusettevõtetes majutatud Hollandi turistide arv kasvas märkimisväärselt perioodil 2004-2006, kuid on sealtpeale mõnevõrra vähenenud. Mõju võis avaldada ka lennufirma KLM tulek Amsterdami-Tallinna liinile 2005.a. kevadel (lennud 7 korda nädalas). Samas alates 2007.aastast hakkas Hollandi turistide arv Eestis vähenema, hoolimata sellest, et alates 2007.a. kevadest suurendas KLM lendude arvu 7 lennult 14 lennule nädalas. Eestis puuduvad andmed selle kohta, kui palju Hollandi turiste tuleb Eestisse lennukiga ja kui palju muude transpordiliikidega.

� 2007.-2009.a. tehti hollandlaste ööbimistest Eestis 46% suvekuudel (juunist augustini), kuid 2010.a. oli suvekuude osatähtsus 50%, kuna 2010.a. kasvas hollandlaste ööbimiste arv Eestis eelkõige juulis ja augustis.

� hollandlaste ööbimistest Eesti majutusettevõtetes oli 2010. aastal Tallinnas 76%, Tartus 7%, Saare maakonnas 3,8%, Pärnus 3,3%, Ida-Virumaal 2%, Läänemaal 1,5%, Valgamaal 1,4% ja kõigis ülejäänud piirkondades kokku 5%.

� 2009.a. veedeti 85% Hollandi turistide ööbimistest Eestis hotellides, 4,8% hostelites, 2,5% külalistemajades, 2,4% puhkekülades, 2,2% puhkemajades, 2,3% külaliskorterites ja 1% kodumajutuses. Külalistemajade osatähtsus on alates 2005.aastast järk-järgult vähenenud (8%-lt 2,5%-le); puhkemajade osatähtsus samal ajal veidi kasvanud (0,5%-lt 2,2%-ni).

� Kui 2003.a. ööbis Eestis rohkem Hollandi turistide kui Lätis ja Leedus, siis alates 2004.aastast hakkas nende arv Läti kiiremini kasvama kui Eestis. Kasv jätkus ka 2007.-2008.a., kui Eestis nende arv vähenema hakkas, mistõttu on Hollandi turistide ja nende ööbimiste arv Lätis praeguseks tunduvalt suurem kui Eestis. Leedus on Hollandi turistide arv kogu aeg olnud mõnevõrra väiksem kui Eestis. Kuna ei Eestis ega Lätis pole täpsemaid andmeid Hollandi turistide reisieesmärkide kohta, on raske öelda, miks on hollandlaste arv Lätis kiiremini kasvanud. Näiteks 2007.-2008.a., kui lennufirma KLM pakkus Amsterdamist Tallinna 14 lendu nädalas, oli ka Amsterdamist Riiga lennusagedus sama. Kuna Lätis on Hollandi turistide ööbimised hooajaliselt ühtlasemalt jaotunud kui Eestis (rohkem turiste ööbib talvehooajal), on võimalik, et vahe tuleneb osaliselt tööreisijate suuremast arvust Lätis.

� Soomes oli Hollandi turiste 2010.aastal 68 933 ehk ligi 6 korda rohkem kui Eestis. Samas on nende arv Soomes alates 2004.aastast igal aastal järjest vähenenud (2003.a. ööbis Soomes 113 275 Hollandi turisti). Üle 40% Soomet külastavatest Hollandi turistidest on tööreisijad.

� 71% küsitletud hollandlastest (arvuliselt küll 113 inimest) sooviks Eesti külastust kombineerida teiste lähiriikidega. � Tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis nimetati kõige huvipakkuvamana looduslikult kaunite kohtade külastamist,

järgmisena nimetati restorane ja baare ning arhitektuuri. Suhteliselt olulistena nimetati ka muuseume ja näitusi ning poode. Üle 45-aastased pidasid nooremate vanusegruppidega võrreldes olulisemaks loodust ja arhitektuuri, üle 55-aastased ka muuseume ja näitusi. Seevastu sisseoste ja aktiivseid harrastusi nimetasid olulisematena eelkõige 18-34aastased ning ööelu ja kultuurisündmusi 18-24aastased. Mida noorem vanusegrupp, seda suuremat huvi nad märkisid ka restoranide ja baaride vastu.

Transpordiühendused Eesti ja Hollandi vahel � Hetkel on otseühendus Tallinna ja Amsterdami vahel Estonian Airil (3 lendu nädalas). � 2011.a. suvehooajal pakub Estonian Air Tallinnast Amsterdami 7 lendu nädalas. � Lõunapoolsetest piirkondadest on võimalik tulla ka Ryanairi lennuga Düsseldorfist (3 lendu nädalas).



TUGEVUSED NÕRKUSED

� Eesti üldine positiivne imago hollandlaste silmis; � Ohutu sihtkoht, hollandlased ei näe Eestit kui

kriminogeenset riiki; � Eesti rikas kultuuripärand ning huvitav ajalugu; � Head eeldused nädalalõpu sihtkohaks; � Tallinna lennujaama ning sadama hea keskne

asukoht; � Riigisisesed distantsid lühikesed ning arenenud

infrastruktuur; � Üldine hea tase hotellides ja teistes

majutusasutustes; � Majutuse ning toitlustuse soodne hinnatase; � Eesti puhas loodus ja „palju vaba ruumi“; � Tallinna jõuluturg ja Tallinn2011

kultuurisündmused on populaarsed müügiargumendid;

� Hollandlastel on suhteliselt väike teadlikkus Eesti turismivõimalustest väljaspool Tallinna;

� Eesti turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet; � „maailmakuulsa“/ suurt tähelepanu äratava

turismiobjekti puudumine. � Väljaspool Tallinna asuvate turismitoodete kohta käiva

info puudulikkus (ainult eestikeelsed kodulehed jne) � Kämpingukohtade vähesus ja kohati madal kvaliteet; � Rahvusvaheliste kultuurisündmuste läbiviijate vähene

valmisolek turistidega arvestamisel ning ürituste kohta käiva info liiga hiline avalikustamine;

� Väljaspool Tallinna asuvate turismiettevõtjate vähene ning nõrk omavaheline koostöö;

� Nishiteenuste ja –toodete info vähesus ja raske kättesaadavus.

VÕIMALUSED OHUD

� Hollandlased reisivad palju ning isegi majandussurutise ajal ei vähenenud nende reiside ega reisidele tehtavate kulutuste hulk märkimisväärselt.

� Välismaale reisivad inimesed kõikidest Hollandi piirkondadest ühtlaselt (võimalus kasutada lennuühendusi nii Amsterdamist kui Düsseldorfist);

� Valdav osa välisreise tegevatest Hollandi elanikest otsib reisiinfot internetist.

� Hollandi turistid ei reisi ainult kõrghooajal. � Tähelepanu juhtimine nishi-toodetele, mis Hollandis

on populaarsed (karavaniturism, golfiturism jne) � Eesti ja Hollandi vahelised tihedad ärisuhted teatud

valdkondades (nt turbatööstus).

� Populaarseimad sihtriigid hollandlastele ümberkaudsed riigid (Saksamaa, Austria).

� Hollandlaste arvates on Läti, Leedu ja Eesti omavahel üsnagi sarnased. Valik sihtkohtade vahel tehakse juhuslikult, sõltuvalt parimast hinnapakkumisest või mugavaimast lennuühendusest.

� Lätti reisivate Hollandi turistide arv on tunduvalt suurem, kui Eestisse reisivate hollandlaste arv.

� Euro tulekuga kaasnenud hinnatõus.

TURU FOOKUS, TEEMAD, SIHTRÜHM

� Hollandi turundustegevused on 90% ulatuses suunatud lõpptarbijatele. � 10% turundustegevustest on suunatud reisikorraldajatele (igakuised uudiskirjad). � Turundustegevuste läbivaks peateemaks on linnapuhkus ning alateemaks kultuuripuhkus.

� Lõpptarbijate peamiseks segmendiks on DINK’sid , Sihtrühma teine kasvav osa koosneb „WHOP’sidest

TEGEVUSED JA RASKUSKESE, VÄLJUNDID, EESMÄRK

� Eestit on külastanud 4% vastanud 18-74-aastastest Hollandi elanikest, seejuures praktiliselt kõik neist vaid ühe korra. � Keskmisest veidi rohkem on Eestis käinuid nooremate vanusegruppide (eriti 18-24a.), meeste ning kõrgema

sissetulekuga inimeste seas (eriti 10 000-30 000 eurose sissetulekuga pereliikme kohta). � Mõnevõrra suuremad vahed ilmnevad haridustaseme lõikes: kõrgharidusega inimestest on Eestis käinud 9%,

keskharidusega inimestest 4% ja eel-kutseharidusega inimestest 1%. � Veelgi suuremad vahed ilmnevad, kui võtta aluseks see, mitu korda aastas vastanud puhkusereisil käivad. Neist, kes

käivad puhkusereisil kord aastas, ei ole peaaegu keegi Eestis käinud. Samas neist, kes teevad 5 või rohkem puhkusereisi aastas, on Eestis käinud koguni 13%. Keskmisest veidi rohkem on Eestisse reisida kavatsejaid ka 50-59a. inimeste hulgas, keskmisest vähem 15-19a. ja üle 60-a. inimeste hulgas.

� Lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut pidas väga tõenäoliseks 2% ja üsna tõenäoliseks 11% küsitlusele vastanutest, samas vähetõenäoliseks 11% ja üldse mitte tõenäoliseks koguni 50% vastanutest. 26% polnud sellele võimalusele mõelnud ega osanud seisukohta võtta.

� Eestisse reisimist peavad tõenäoliseks ligi pooled sellest väikesest sihtgrupist, kes on juba Eestis käinud. Keskmisest rohkem on Eestisse reisida kavatsejaid ka kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga inimeste seas ning nende seas, kes teevad aastas vähemalt kolm puhkusereisi. Vanuse ja elukoharegiooni lõikes märkimisväärseid erinevusi ei ilmne.


� Peamised turundustegevused Hollandi turul on töö meediaga - seda nii pressireiside korraldamise kui ka regulaarsete pressiteadete ning uudiskirjade edastamise osas Hollandi pressile ja turismiprofessionaalidele.

� Põhilisteks eesmärkideks Hollandi turul on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning seeläbi Hollandi turistide arvu kasvatamine.

Eesmärk 2013



10


HIINA EASil on Hiinas, Shanghais välisesindaja, kelle tööülesanneteks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning välisinvesteeringud. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisega oleme tegelenud Hiinas alates 2008 aastast ning põhilised müügiedendustegevused käivad Hiina reisikorraldajate, reisibüroode ning lennufirmadega. Suurimaid eesmärke on suurendada hiina turistide ööbimiste arvu ning alameesmärgiks on aidata kaasa ja pakkuda tuge tegevusele: lennuliinid Hiina ja Eesti vahel. TURU HETKEOLUKORD

Ülevaade: � Hiina 1354 miljonist elanikust (2010.a.) � Hiinas on vähemalt 60 linna, mille elanike arv on suurem kui 1 miljon. Suurima elanike arvuga linnad: Peking 10

miljonit, Shanghai 14 miljonit, Guangzhou/Shenzhen 14 miljonit. � Vanusegruppides jagunemine: 0-24 aasta vanuseid -37%; 25-59 aasta vanuseid – 51%; üle 60 aasta vanuseid - 17%.

Rahvastik vananeb kiiresti. � Tänu suurele rahvaarvule olid Hiina elanikud 2009.a. kogukulutustelt välisreisidele maailma riikide seas 4.kohal

(Saksamaa, USA ja Suurbritannia järel), kulutades kokku 43,7 miljardit USA dollarit ehk 5,1% kogu maailmas välisreisidele kulutatud rahast. 2010.a. esimese 3 kvartali kokkuvõttes kasvasid nende reisikulutused 17%. (Allikas: Maailma Turismiorganisatsioon UNWTO). UNWTO esitatud andmed kajastavad ainult mandri-Hiina elanikke, s.t need ei sisalda Hongkongi, Taivani ja Macau elanike kulutusi välisreisidele.

� UNWTO 1996.a. koostatud pikaajaline prognoos Tourism 2020 Vision nägi ette, et Hiina elanike välisreisid kasvavad 5 miljonilt 1995.aastal 100 miljonini 2020.aastal (s.t. keskmine kasv 12,8% aastas). UNWTO värskemad arvutused näitavad, et senise kasvutempo jätkudes võib nende reiside arv jõuda 90 miljonini juba aastaks 2013.

Hiina turistide reisimine maailmas: � Välismaale reisijad moodustavad vaid väikese osa kogu elanikkonnast. 2009.aastal kasvas Hiina Turismiakadeemia CTA

andmetel hiinlaste välisreiside arv 47,5 miljonini (+4% võrreldes 2008.a.). � Reisid väljapoole Hongkongi ja Macaud moodustasid sellest 13,1 miljonit. � 2010.a. kasvas välisreiside arv esialgsetel andmetel 54 miljonini. � IPK Internationali andmetel tegid hiinlased 2008.a. Euroopasse kokku vaid 3 miljonit reisi. Võrreldes 2007.aastaga

reiside arv Euroopasse ei muutunud. Põhjusena nimetatakse Euroopasse reisimise kallinemist ja ebasoodsaid valuutakursse. Samas kasvas märkimisväärselt (+16%) reiside arv USA-sse, kuna tänu ADSi (approved destination

status) allkirjastamisele avanes USA 2008.a. esmakordselt Hiina puhkusereisigruppidele. Kuna reisimine USA-sse oli siiani piiratud, valitseb Hiina jõukamate elanike seas väga suur huvi USA-sse reisimise vastu, mis nõrgendab Euroopa konkurentsipositsiooni sihtkohana. Hiinlaste reisid Aasia ja Vaikse ookeani riikidesse kasvasid võrreldes 2007.aastaga 10%.

� 2009.a. tegid hiinlased Euroopasse kokku 3,1 miljonit reisi. � Hiinlased kulutasid Euroopa-reisile keskmiselt 2115 eurot (sisaldab kulutusi rahvusvahelisele transpordile, majutusele,

toitlustusele, ostudele jne.), keskmine reisi kestus oli 9 ööd. Populaarseimad sihtkohad Euroopas on Venemaa ja Prantsusmaa. Neile järgneb Saksamaa ning seejärel Itaalia, Šveits, Austria, Holland ja Suurbritannia. Tüüpiliselt eelistavad hiinlased puhkusereisil Euroopasse külastada mitut riiki, milleks annab head võimalused Schengeni viisasüsteem.

� Lennuühendused: 2010.a. septembris oli Hiinast (k.a. Hongkongist, kuna paljud kasutavad sealset lennujaama Euroopasse reisimiseks) otselennuühendusi suurematesse Euroopa linnadesse järgmiselt: Londonisse 91, Pariisi 73, Frankfurti 63, Moskvasse 50, Amsterdami 46, Münchenisse 25 ja Helsingisse 21 lendu nädalas. Põhjamaadest on lennuühendus Pekingiga ka Kopenhaagenil (7 korda nädalas) ja Stockholmil (5 korda nädalas).

� Peamiselt huvitab Hiina turisti: vaatamisväärsused (84%), shopping (82%). Peamised ostuartiklid on kohalikud suveniirid, antiikesemed, elektroonika, toit, luksuskaubad. 52% turistidest on huvitatud meelelahutusest, 41% ajaloolistest mälestistest, muuseumitest, kunstigaleriidest, 25% rannapuhkusest ja 38% lõõgastusest. Nooremad sihtrühmad on huvitatud eelkõige vaatamisväärsustest, samas kui vanemad sihtrühmad on huvitatud shoppingust.

Hiina turistide reisimine Eestisse � 2009.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 2058 Hiina turisti, nende arv kasvas võrreldes 2008.a. 9%. Hiina turistide

ööbimisi oli 2009. aastal 4268 (vähenedes 1,7%). 2010.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 2823 Hiina turisti, nende arv kasvas võrreldes 2008.a. 37%. Hiina turistide ööbimisi oli 2010. aastal 5057 (kasv 18%). Viimasel kolmel aastal järjest on viibimise kestus järjest lühenenud.

� Tõenäoliselt võib üheks kasvu põhjuseks olla Eesti liitumine Schengeniga, mis võimaldas lisada Eesti teiste lähiriikide, eriti Soome külastusele. Kuna ööbimiste arv kasvas oluliselt vähem kui majutatud turistide arv, võib see viidata, et Hiina turistide arv kasvas just sellise segmendi arvelt, kes lisasid lühikese, 1-2 ööbimisega Eesti külastuse oma pikemale Põhjamaade reisile.

� Tüüpiliselt kombineerivad nad Eesti-külastuse Peterburi, Soome ja Rootsiga, või ka teiste Balti riikidega. � Regioonide lõikes veedeti 2010.a. 91% Hiina turistide ööbimistest Tallinnas, 2,7% Tartus, 2,2% Pärnus ja 4% kõigis

ülejäänud regioonides kokku.



TUGEVUSED NÕRKUSED

� Head lennuühendused Helsingi ja Moskvaga � Arhitektuurne mitmekesisus � Kontrast vana ja uue vahel � Ajaloo ja kultuuriga seotud vaatamisväärsused (Tallinna

keskaegne vanalinn, kultuuriüritused ja festivalid sh Laulu-ja Tantsupidu, mõisad ja lossid)

� UNESCO maailmapärandi kultuuriobjektid � Parim toidu kvaliteet Põhja-Euroopas. Puhas ja looduslik

tooraine � Eesti disain � Loodus (üle poole Eestimaast on kaetud metsaga, rikkalik

linnu-ja loomariik) � Eesti saared (Kihnu, Muhu, Saaremaa jne) � Tuntud kaubamärk Skype, E- riigi maine � Turvalisus � Suur valik kõrge kvaliteediga majutusasutusi � Soodsad hinnad (madalhooajal soodsamad hinnad, kuna

klient on hinnatundlik) eriti võrdluses Skandinaaviaga � Madalhooaja tooted (Jõuluturg, käsitöökojad- ja poed,

jõulukuusk) � Lühike vahemaa naaberriikidega � Riigisisesed distantsid lühikesed � Inglise keele oskus eestlaste seas � Kasiinod, golf

� Vähene teadlikkus Eesti kohta � Pikk vahemaa � otselennud Hiinast Eestisse � Mittesobilik tootevalik � Hiina toidu vähene valik � Hiinakeelsete giidide vähesus ja sihtturule vajalik

ettevalmistus � Hiinakeelse info puudumine Eesti turismivõimalustest � Keelebarjäär � Puudub luksuskaupade ostmise võimalus � Puudub naaberriikidega turundusalane koostöö � Vähene teadlikkus Hiina sihtturu spetsiifika kohta � 72% välisreisidest Macao, Hong Kong, Euroopa osa

välisreisidest kõigest 4,5 % � väga kõrge hinnatundlikkus, soovivad kulutada majutusele,

transpordile, toidule minimaalselt

VÕIMALUSED OHUD

� Väga hea arvamus Euroopast � Reiside arv Euroopasse on pidevalt tõusnud � Euroopa reisidel külastab suurem osa hiinlasi mitut riiki,

seega ühes riigis ööbimiste arv väike � Euroopa korduvkülastajad � Hiina tudengid Eesti ülikoolides � Ärisidemete tihenemine Hiina ja Eesti ettevõtete vahel

(logistika, IT) � Ühepäevakülastajad Helsingist muuta ööbimisega

turistideks. � UNESCO maailmapärandi kultuuriobjektide osatähtsuse

suurenemine reisimisel � Euroopasse reisimisest huvitatud üle 35- aastased naised

(paketireisid, mis on väga populaarsed Hiinas) ning tehnilised visiidid (IT sektor).

� „Silver Age“ vanusegrupi suurenemine, kes on peamiseks sihtrühmaks.

� Hiinlased, kes elavad Euroopas � Toodete/teenuste kohandamine Hiina külastajale – tekitab

Hiina turistides suuremat huvi ja neil on Eestisse turvaline/kindel tulla.

� Ringreisi käigus pikendada Eestis viibimist � Ühepäevakülastaja 2päeva külastajaks ja vähemalt 1

ööbimine Tallinnast välja. � Hiina ühe suurima reisikorraldaja esinduskontor Tallinnas � EURO 1.01.2011 � www.visitestonia.com hiinakeelse kodulehe arendamine � MICE ja FIT osakaalu kiire kasv

� Grupireisid domineerivad Hiina turul � Reisid lühemad ja väheneb kaugreiside osatähtsus. � Puhkused on lühikesed ja korra aastas. Reisimiseks

kasutatakse palju riigipühadega kombineerimisel tekkivaid puhkeperioode

� Majanduslangus � Epideemia (SARS, seagripp jne) � Euro vahetuskurss juääni suhtes � Reisibürood pakuvad rohkem nn „klassikalisi sihtkohti“ nt

London, Pariis jne. � Konkureerivad sihtkohad ( nt. Soome tootevalik,

regulaarlennud ja kohandatud tooted Hiina turule). � Ühepäevakülastajad Helsingist reisivad St Peterburgi, mitte

Tallinna � Korduvkülastajatele puudub tootevalik


Sihtrühmaks on eelkõige WHOPs – Hiina sihturul on need 50-60ndates olevad korduvkülastajad Euroopasse, kes on pensionile jäämas või juba on pensionil. Sellele sihtrühmale on meelepärased paketireisid Baltikumi (kohalik kultuur, traditsiooniline toit, suhtlemine kohalikega) ja Põhjamaadesse (soodsad kruiisid, loodus). Regionaalne fookus: Hong Kong, Shanghai, Peking.



Põhiliseks eesmärgiks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine Hiina turul ning seeläbi Hiina turistide arvu suurendamine. Soovime ühepäevakülastajad muuta vähemalt 2 ööbimisega külastajateks, kes veedaks vähemalt 1 öö Tallinnast väljas. TEEMA: Linnapuhkus (40% reisidest), rõhuga ajalool, kultuuril ja meelelahutusel, ringreisid (23% reisidest) Sihtturu fookuses on potentsiaalsed Hiina kohalikud vahendajad (reisibürood, reisikorraldajad), kes võiksid huvituda Eestist Euroopa ringreisi osana või on juba lisanud Eesti oma tooteportfelli ning on valmis seda kohalikule sihtrühmale müüma. Põhilised müügiedendustegevused toimuvad koostöös Hiina reisikorraldajate, reisibüroode ning lennufirmadega. Lisaks on oluline tihe suhtlus Hiina pressiga ning Hiina turismiorganisatsioonidega. Plaanis on korraldada tutvumisreise, workshoppe Hiina erinevates linnades, toetada reisikorraldajaid müügitöös, informeerida pressi jne. Samuti on eesmärgiks hiinlaste vajadustele kohandatud tootevaliku arendamine, et tõsta hiinlaste huvi Eesti vastu ning kindlustada Eesti kui reisisihi atraktiivsus. Potentsiaalsele lõpptarbijale suunatud tegevused viime ellu läbi koostöö Hiina meediaga: kirjutava pressi ja tele-ning online ajakirjanikele pressireiside korraldamine ning muud suhtekorraldustegevused. Eestile suurema kõlapinna tekitamiseks ja mõju suurendamiseks plaanime ka tihendada koostööd Baltimaade ja Põhjamaade turismiesindustega.


ÄRITURISMI TUTVUSTAMINE Äriturism (Business Tourism) on mõiste, mis hõlmab kõiki tööga seotud reise, olenemata osalejate arvust. Näiteks: kohtumised äripartneritega, osalemised konverentsidel, seminaridel, koosolekutel, tootetutvustustel jm, välja arvatud osalemised meelelahutus-ja spordiüritustel. Äriturismi turundustöö eesmärgiks on Eesti kui aastaringse konverentside, preemiareiside, seminaride ja näituste korraldamise koha tuntuse tõstmine. Eesti äriturismivõimaluste tutvustamiseks tehtava töö lõppeesmärkideks on suurendada Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside, preemiareiside, seminaride ja näituste arvu ja seega aidata kaasa turisminõudluse hooajalisuse vähendamisel. Eesti kui konverentsimaa maine kujundamise ja tuntuse tõstmise ning Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu suurendamise eest vastutab Eesti Konverentsibüroo MTÜ, mis on konverentsiturismi katusorganisatsioon. EKB tegevuse peamine eesmärk on suurendada Eestis toimuvate vähemalt 100 osavõtjaga mitmepäevaste rahvusvaheliste konverentside arvu. EAS ja EKB vahel on sõlmitud sihtfinantseerimisleping 2008-2010 (jätkub 2011) ning EKB on mitmete EAS Turismiarenduskeskuse turundustegevuste läbiviijaks (nt infopäevad sihtriikides, FAM reisid sihtriikide konverentsikorraldajatele ning assotsiatsioonide esindajatele. Äriturismi turundustegevused hõlmavad meediatööd, Eesti presentatsioone välisturgudel, konverentsi- ja preemiareiside alastel messidel aktiivset osalemist, turundusvahendite (trükis, koduleht, presentatsioon) tootmist ja levitamist, tutvumisreise, otsepostitusi, uuringuid. FOOKUSE HETKEOLUKORD

Eurooplaste tööreisid Euroopa riikide elanikud tegid 2010.a. 58 miljonit mitmepäevast tööreisi välismaale. Võrreldes 2009.aastaga vähenes tööreiside arv 1% (sellele eelnes 9% langus seoses majanduskriisiga 2009.aastal). Tööreiside osatähtsus välisreisidest on aastaid püsinud 15% ringis. Arvuliselt kõige rohkem ärireise teevad Saksamaa (9 milj.) ja Suurbritannia elanikud (7,7 milj.). Neile järgnevad Itaalia (5,5 milj.), Hispaania (4,4 milj.) ning Prantsusmaa ja Venemaa elanikud (mõlemad 2,8 milj.).

388,8409,3 421,9

393,4 400,6

59,6 62,9 64,4 58,8 58,0

15,3% 15,4% 15,3% 14,9% 14,5%0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2006 2007 2008 2009 2010

Euroopa riikide elanike mitmepäevased välisreisid (milj.). Allikas: IPK International.

kõik välisreisid

sh.ärireisid

ärireiside osatähtsus välisreisidest


Äriturism Eestis

672903 968 989 952 1022 985

1138 1105

14421638 1729 1723 1829 1732

2094

52

6359 50 43

60 51

38 83

101

9999 80

9588

71

266

249257 230 235

228 230

271484

455

494459 464

454437

516

123

159168 159 151

124 114

118

595

750

750 734648

555

484

523

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2200

2400

2600

2800

3000

3200

3400

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Majutatud turistid Ööbimised (veedetud ööd)

Välisturistid Eesti majutusettevõtetes reisi eesmärgi järgi (tuh.). Allikas: Statistikaamet.

Muu reis

Muu tööreis

Konverentsireis

Puhkusereis


2010.a. Eesti majutusettevõtetes majutatud 1,56 miljonist välisturistist 73% olid puhkusereisijad, 2,4% ehk 37 981 konverentsireisijad, 17,3% ehk 270 533 muud tööreisijad ja 7,5% muudel eesmärkidel reisinud. Puhkusereisijate osakaal välisturistide seas on aasta-aastalt kasvanud (66%-lt 2004.aastal 73%-ni 2010.aastal), samal ajal on konverentsireisijate osakaal veidi vähenenud ja muudel eesmärkidel reisinute osatähtsus mõnevõrra vähenenud. Muude tööreisijate (välja arvatud konverentsireisijad) osakaal on püsinud enam-vähem stabiilsena. Konverentsireisijate märkimine statistikas ei pruugi olla täpne (osaliselt võib neid olla märgitud ka tööreisijate hulka). Absoluutarvudes vähenes tööreiside arv 2006.aastal ja püsis seejärel neli aastat enam-vähem samal tasemel (ööbimiste arv langes 2009.a. mõnevõrra tulenevalt viibimise kestuse lühenemisest). 2010.a. kasvas majutatud tööreisijate koguarv 2009.aastaga võrreldes 10% ja nende poolt veedetud ööde arv 12%. Sealhulgas majutatud konverentsireisijate arv vähenes samal ajal 26% (ööbimised 19%); muude tööreisijate arv aga kasvas 18%. Samal ajal näitab ICCA statistika rahvusvaheliste konverentside arvu kasvu Eestis. 2006.a. oli Eestis 29, 2007.a. 34, 2008.a. 39 ja 2009.a. 46 ICCA definitsioonile vastavat rahvusvahelist konverentsi. Selle arvuga tõusis Eesti 2009.a. maailma konverentsisihtkohtade hulgas 40.kohale (Euroopa riikide seas 22.kohale). Tallinnas kasvas rahvusvaheliste konverentside arv 21-lt 2006.a. 35-le 2010.a. (selle näitajaga oli Tallinn 2009.a. Euroopa linnade seas 25.kohal. Tartus kasvas rahvusvaheliste konverentside arv neljalt 2006.a. kümnele 2010.a. (Allikas: Statistics Report. The International Association Meetings Market http://www.iccaworld.com/dcps/doc.cfm?docid=1130)

66% 67% 69% 69% 71% 71% 73%

52% 55% 57% 59%62% 63% 65%

4,6% 4,1%3,5% 3,1%

4,2% 3,7% 2,4%

3,7%3,3%

3,3%2,8%

3,2% 3,2%2,2%

18% 18% 16% 17%16% 17% 17%

17%17% 15%

16%15% 16% 16%

12% 12% 11% 11% 9% 8% 8%

27% 25% 24% 22%19% 18% 16%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010


Välisturistid Eesti majutusettevõtetes reisi eesmärgi järgi. Allikas: Statistikaamet.

Muu reis

Muu tööreis

Konve-rentsi-reis

Puhkusereis


Valdav osa ööbimistest tööreisidel tehakse Tallinnas (2010.a. 79%), teisel kohal on Tartu (8%), millele järgnevad Ida-Virumaa (3%) ja Pärnu (2,5%). Konverentsireiside puhul on Tartu osakaal veidi suurem kui kõigi tööreiside puhul (2010.a. 12%), Tallinna osatähtsus on konverentsireiside puhul enam-vähem sama mis tööreisidel tervikuna. Pärnus ja Harjumaal on konverentsituristide ööbimised viimastel aastatel järk-järgult vähenenud (Harjumaa on joonisel kajastatud muude sihtkohtade hulgas).

318 312 317

280 278 288 281309

567

555593

557545 549

525 587

266249 257

230 235 228 230

271

484455

494

459 464 454437

516

52 63 59 50 4360 51

38

83101 99 99

8095 88

71

020406080

100120140160180200220240260280300320340360380400420440460480500520540560580600

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010


Eesti majutusettevõtetes majutatud tööreisijad (tuh.). Allikas: Statistikaamet.

Tööreisid kokku

Muu tööreis

Konverentsireis

41

5 2

31

43

74

6

13

23

2

20

52

2

8 3

80 4

3 4

66

41

0 5

67

49

70

8

15

86

3

15

44

4

8 3

41

49

02

3

40

6 4

23

40

53

9

12

41

2

15

60

5

8 7

53 4

1 4

28

46

1 5

90

48

24

4

17

39

3

14

52

7

8 1

21 36

84

4

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

180 000

200 000

220 000

240 000

260 000

280 000

300 000

320 000

340 000

360 000

380 000

400 000

420 000

440 000

460 000

480 000

Tallinn Tartu Ida-Viru mk Pärnu Lääne-Viru mk muud

Välisturistidest tööreisijate (k.a. konverentsireisijate) ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes regiooniti. Allikas: Statistikaamet.

2007 2008 2009 2010

Tallinna osatähtsus tööreisijate ööbimistest:2007: 76%2010: 79%Tartu osatähtsus tööreisijate ööbimistest:2007: 8%2010: 8%Ida-Virumaa osatähtsus tööreisijate ööbimistest:2007: 2,4%2010: 3%Pärnu osatähtsus tööreisijate ööbimistest:2007: 3,8%2010: 2,5%


FOOKUSE TUGEVUSED, NÕRKUSED, OHUD JA VÕIMALUSED

TUGEVUSED NÕRKUSED

� Hea hinna-kvaliteediga hotellid, piisavalt hotellitube � Professionaalsete konverentsi-ja incentivefirmade

olemasolu � Väga hästi arenenud tehnilised lahendused � tasuta Wifi kõikjal � Kompaktsed linnakeskused (pole vaja ühistransporti

kasutada konverentsil osalejatel) � Estonian Convention Bureau kui neutraalse ja

professionaalse turundusorganisatsiooni olemasolu � Soodne hinnatase võrreldes Lääne-Euroopaga � Lai valik unikaalseid ürituste korraldamise kohti (nt

mõisad, keskaegsed ruumid Tallinna vanalinnas jne) � kõrgekvaliteedilised restoranid/ kohalik mahetoit � soodne geograafiline asukoht – Riia, Peterburi, Helsinki

ja Stockholmi lähedus � 4 aastaaega � lühikesed vahemaad � mitmekesine loodus � turvalisus � autentsus � Green and sustainable.

� Inglise keele oskus eestlaste seas � turvalisus

� Suure multifunktsionaalse konverentsikeskuse puudumine (kus oleks piisavalt näitusepinda ning paralleelruume üle 1000 osalejaga konverentside läbiviimiseks)

� Ebaregulaarsed otselennuühendused Euroopa tõmbekeskustega

� Riigi - / linnadepoolse jätkusuutliku finantstoetusskeemi puudumine rahvusvahelistele konverentsidele (paljudel teistel linnadel, riikidel on see olemas)

� Unikaalsete pidulike õhtusöökide kohtade vähesus (mis suudaks mahutada ka rohkem kui 500 osalejat)

� Eesti vähene tuntus, puudulik imago � Eesti väike rahvaarv – võrreldes suurrahvastega ei ole meil

igas teadusorganisatsioonis oma esindajat, kes aitaks konverentsi siia meelitada.

� Ebaühtlaselt arenenud infrastruktuur riigi-siseselt (konverentsideks sobivad peamiselt vaid Tallinn ja Tartu)

VÕIMALUSED OHUD

� Eesti „uudsusevõlu“ – konverentsikorraldajad otsivad pidevalt uusi sihtkohti ja Eestis pole paljud regulaarselt toimuvad konverentsid veel käinud, seega on potentsiaali konverentsideks küllaga

� Euro kasutuselevõtt 2011 � Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja Schengeni viisatsooni,

s.t. et Eestisse reisimine on lihtne � Nišitoode: Teatud teemadel konverentsid, mis Eestis

hästi arenenud – IT, küberkaitse jne � Otselendude tihenemine ning odavlennufirmade

turuletulek

� Reaalset toimuvate konverentside vähenemine maailmas (nt seoses majanduslanguse, terrorismi või IT arengutega)

� Globaalne või lokaalne majanduslangus � Globaalne terrorism ja looduskatastroofid (kahandavad

reisimist) � Epideemia (SARS, seagripp jne) � EUROga kaasnev võimalik hinnatõus Eestis

58

66

4

7 5

42

1 7

05

28

7 4 2

75

7 7

81

75

24

6

10

69

5

54

0

50

5 2 4

89

5 6

02

72

05

6

7 8

98

1 3

69

19

5

1 4

80

4 7

48

55

10

3

8 5

40

1 6

49

1 0

97

1 0

71

3 4

90

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

55 000

60 000

65 000

70 000

75 000

80 000

Tallinn Tartu Lääne-Viru mk Ida-Viru mk Pärnu muud

Konverentsituristide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes regiooniti. Allikas: Statistikaamet.

2007 2008 2009 2010

Tallinna osatähtsus konverentsituristide ööbimistest:2007: 73%2008: 79%2009: 82%2010: 78%Tartu osatähtsus konverentsituristide ööbimistest:2007: 9%2008: 11%2009: 9%2010: 12%


SIHTRÜHM Vähemalt 50 osavõtjaga mitmepäevased rahvusvahelised konverentsid; äri-ja preemiareisid, seminarid ja näituste korraldajad sihtriikidest. Üldse on varem Eestit külastanud 416 000 konverentsireisijat ja 1 966 000 muud tööreisijat. The Global Company Organisatsioonid ja ettevõtted

Äriturismi turg on viimastel aastatel palju muutunud. Aja ja kuluefektiivsus on saavutanud olulise kohta selles segmendis. Üritused on muutunud lühemaks kuid samas on konkurents oluliselt tihenenud. Täna on selle segmendi puhul sihtkoha valiku võtmesõnadeks turvalisus ja hea ligipääs. Nad soovivad laitmatut korraldust ja teenindust ning laia spektrit vaba aja veetmise võimalusi. Olulised edutegurid on kindlasti ka konkurentsivõimeline hind, teenuste kvaliteet, hea infrastruktuur, sihtkoha maine ja innovaatilised pakkumised. Eesti turismiteemad mis seda segmenti eelkõige huvitavad: kultuuripuhkus oma kõikides variatsioonides, linnapuhkus ja looduspuhkus TEGEVUSED JA VÄLJUNDID Põhiliseks eesmärgiks on Eesti kui äriturismi sihtkoha tuntuse suurendamine sihtturgudel ning seeläbi rahvusvaheliste konverentside ning ärituristide arvu suurendamine. Eesti Konverentsibüroo tegevuse peamine eesmärk on suurendada Eestis toimuvate vähemalt 100 osavõtjaga mitmepäevaste rahvusvaheliste konverentside arvu. Eesti Konverentsibüroo on konverentsiturismi katusorganisatsioon, mille eesmärgiks on Eesti kui konverentsimaa maine kujundamine ja tuntuse tõstmine ning Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu suurendamine. Eesti Konverentsibüroo halduskulusid sihtfinantseeritakse EAS poolt, mille aluseks on Eesti konverentsibüroo sihtfinantseerimise kord. Sihtfinantseerimise korra üldeesmärk on Eesti kui rahvusvahelise konverentsikoha tuntuse suurenemine läbi Eesti Konverentsibüroo tugevdamise ja koostöövõimekuse tõstmise. Äriturismi turundustegevused 2011-2013 hõlmavad meediatööd, Eesti presentatsioone välisturgudel, konverentsi- ja incentive alastel messidel aktiivset osalemist (2011 IMEX ja EIBTM, 2012-2013 EIBTM), turundusvahendite (trükis, koduleht, presentatsioon) tootmist ja levitamist, tutvumisreise, otsepostitusi, uuringuid. Visitestonia.com äriturismi alamlehe väljatöötamine toimub 2011-2012, mis hõlmaks kogu Eesti äriturismi võimalusi (seminarid, konverentsid, näitused, messid, incentive võimalused, töötoad, hotellid, unikaalsed kohad jne). Alates aastast 2012 ei korralda enam EAS Eestit kui reisisihti tutvustavat ühispinda IMEX messil, kuna Eesti ettevõtjate huvi on väike. Messi asemel toimub rahvusvaheline tutvumisreis 50-le konverentsi-ja incentive reiside korraldajale „Meet Estonia 2“, koostöös Eesti Konverentsibürooga. EAS toetas 2010.a 8 rahvusvahelise konverentsi l ä b i v i i m i s t 3 5 5 2 5 6 e u r o g a ning jätkab ka sama toetuse andmist 2011, toetuse suurus on 320 000 eurot. Toetusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse andmise eesmärk on Eestit külastavate väliskülastajate ööbimiste arvu suurendamine, motiveerides korraldama Eestis rahvusvahelisi konverentse ning kultuuri- ja spordiüritusi.

Eesmärk 2013



460 aastal 2011 (messid k.a.) 320 aastal 2012 (1 mess k.a.) 350 aastal 2013 (1 mess k.a.)


TURISMITURU UURINGUD Turu-uuringute eesmärgiks on koguda ja analüüsida infot turismituru arengust ning sihtgruppide ootustest; saadud teavet peaksid saama turundus- ja tootearendustegevuse planeerimiseks kasutada nii EAS Turismiarenduskeskuse üksused kui ka turismiettevõtjad/ teenusepakkujad. Esmase ja teisese tähtsusega sihtturgudel tehakse regulaarselt iga 3-4 aasta tagant elanikkonda esindavaid küsitlusi, et mõõta elanikkonna (lõpptarbijate) teadlikkuse ja Eesti maine muutumist vastaval sihtturul. Areneva ja uue potentsiaaliga turgudel, kus elanikkonna teadlikkus Eestist kui reisisihist ja Eestis käinute osatähtsus elanikkonna hulgas on väga madal, tehakse uuringuid iga 4-5 aasta tagant; samas võib EAS seal koostöös partneritega teha vastavalt vajadusele kitsama sihtgrupi küsitlusi (näiteks Eestisse reise müüvate reisikorraldajate küsitlused, turundusürituste või internetiportaalide kasutajate küsitlused). Uuringutulemused ja analüüsid tehakse sihtgruppidele kättesaadavaks EAS koduleheküljel. Planeeritud uuringud sihtturgudel 2011-2013:

2011 2012 2013

Holland Suurbritannia Hispaania Itaalia Prantsusmaa siseturism

Saksamaa Poola Venemaa

Soome Rootsi Norra Läti Leedu siseturism


TEGEVUSSTRATEEGIA KOOSTAJAD Helina Andruškevitšus Juhan Anupõld Piret Kallas Tiina Kärsna Madis Kass Malle Kolnes Helene Lukke Andrus Nõmm Kristiina Ojamaa Eva-Kristiina Ponomarjov Elin Priks Oksana Skorbatjuk Kristel Talvistu Kaasa aitasid: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisesindused, Eesti Turismifirmade Liit, SA Lõuna-Eesti turism, SA Tartumaa Turism, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Tallinna Ettevõtlusameti Turismiosakond, MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Estonian Air, SA Pärnumaa turism, MTÜ Eesti Maaturism

Documents

ERTS STRAT 2011-2013€¦ · Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm. Tegevusstrateegia 2011-2013 Lk 2 / 76 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusstrateegia 2011-2013