Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
TurismiarenduskeskusEttevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMINE.
TEGEVUSSTRATEEGIA 2008-2010
versioon 16.05.2008
2 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
SISUKORD
LÜHIÜLEVAADE ....................................................................................................................................................... 3
EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMISEKS KORRALDATUD TEGEVUSED AASTATEL 2004-2007 .............. 6
VÄLISTURGUDE POTENTSIAALI ANALÜÜS ........................................................................................................... 10
A. VÄLISTEGURID ............................................................................................................................................. 10
B. EESTI ATRAKTIIVSUS REISISIHINA ERINEVATES RIIKIDES JA SELLE MUUTUS ............................................... 12
C. SIHTTURGUDE OLULISUS EESTI TURISMI STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE. ....................... 13
TURISMITOODE JA SELLE VALIK ........................................................................................................................... 18
A. TURISMITOODETE RÜHMAD JA SELLE VALIK SIHTTURGUDE LÕIKES ........................................................... 19
TEGEVUSSUUNAD JA MAHUD .............................................................................................................................. 21
A. EESMÄRGID ................................................................................................................................................. 21
B. TEGEVUSVÄLJUNDID ................................................................................................................................... 21
C. EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMINE VÄLISRIIKIDES ................................................................... 23
D. SISETURISMI VÕIMALUSTE TUTVUSTAMINE EESTI ELANIKELE.................................................................... 25
E. SÕNUMID JA VISUAALNE KEEL .................................................................................................................... 25
F. TEGEVUSMAHUD JA EELARVE JAGUNEMINE .............................................................................................. 26
G. KOOSTÖÖMUDELID SIHTTURGUDEL TEGEVUSTE ELLUVIIMISEKS ............................................................... 27
TEGEVUSKAVAD ................................................................................................................................................... 30
A. SOOME ........................................................................................................................................................ 30
B. ROOTSI ......................................................................................................................................................... 32
C. VENEMAA .................................................................................................................................................... 34
D. SAKSAMAA ................................................................................................................................................... 36
E. NORRA ......................................................................................................................................................... 38
F. SUURBRITANNIA .......................................................................................................................................... 40
G. LÄTI .............................................................................................................................................................. 42
H. POOLA, LEEDU ............................................................................................................................................. 44
I. ITAALIA, PRANTSUSMAA, HISPAANIA .......................................................................................................... 46
J. JAAPAN ........................................................................................................................................................ 49
K. USA .............................................................................................................................................................. 51
L. SISETURISM ................................................................................................................................................. 53
M. INFOKANDJAD.............................................................................................................................................. 55
N. KONVERENTSITURISMI EDENDAMINE ......................................................................................................... 58
O. INFOSÜSTEEM JA VEEBIVÄLJUNDID ............................................................................................................ 59
P. TURISMITURU UURINGUD ........................................................................................................................... 61
STRATEEGIA RAKENDAMISE MEESKOND............................................................................................................. 62
LISA 1: TEGEVUSVÄLJUNDITE JA TEGEVUSMAHTUDE KOONDTABEL 2008-2010 ................................................. 64
LISA 2: STRUKTUURIFONDIDE KAASABIL RAHASTATUD TEGEVUSEELARVETE PROPORTSIONAALNE JAGUNEMINE
SIHTTURGUDE JA TEGEVUSSUUNDADE VAHEL 2008-2010................................................................................... 65
3 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
LÜHIÜLEVAADE Eesti kui reisisihi turundusstrateegia 2008-2010 on aluseks Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi iga-aastase tegevuskalendri koostamiseks. Antud programmi eesmärgiks on suurendada sihtturgude
potentsiaalsete turistide teadlikkust Eesti kui reisisihi võimalustest ja turismitoodetest ning ostusoovi
tekitamine; Eesti kui reisisihi ja turismitoodete kohta välisturgudelt saabuvate infopäringute suurendamine;
informeerida sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjaid Eesti kui reisisihi võimalustest ning turismitoodetest. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusstrateegia 2008-2010 rakendamisel pööratakse võrreldes
varasemaga oluliselt suuremalt tähelepanu potentsiaalsete sihtturgude lõpptarbijatele. Tegevused on planeeritud teemade ja tooterühmade põhised, varasemalt ei ole seda nii detailselt kajastatud. Töös
reisikorraldajatega on peamiseks eesmärgiks teha tõhusamat tööd informatsiooni levitamisel nendega, kes juba
pakuvad Eestit kui reisisihti. Mitte otsida tegevusstrateegia rakendamisel nii palju neid, kes alles alustaksid Eesti turismitoodete vahendamist.
Peamisteks alusdokumentideks käesoleva strateegia koostamisel on “Eesti riiklik turismiarengukava 2007-
2013” ning majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm». Sihtturgude nõudluse ja potentsiaali analüüsil on kasutatud Euroopa Turismikomisjoni, IPK
Internationali ja Statistikaameti statistikat ning EASi poolt sihtturgudel tellitud reisifirmade ja lõpptarbijate
küsitluste tulemusi. Turismiinfosüsteemi, tootearenduse ja konverentsiturismi edendamise tegevusi
käsitletakse EAS Turismiarenduskeskuse vastavates valdkondlikes tegevuskavades. Eesti kui reisisihi tuntuse tegevusstrateegias kasutatakse ja seostatakse eelloetletud valdkondade tegevuskavade tulemused.
Sealjuures tegeleb EAS Turismiarenduskeskus pidevalt edasi sihtturgudel uuringute läbiviimisega ja kontseptsiooni arendamisega, et vajadusel täiendada sihtturgudele pakutavate tegevuste sisu ja mahtu või
alustada tegevustega uutel kasvanud potentsiaaliga sihtturgudel.
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi rakendamine aitab otseselt kaasa välisturgude külastajate arvu ja siseturistide arvu suurenemisele. Mõjutab Eesti turismi hooajalisust ning turismiteenuste ekspordi
kasvu.
2007 2008 2009 2010
Välisturistide ööbimiste arv majutuskohtades 2,9 3,1 3,4 3,6
Siseturistide ööbimiste arv majutuskohtades 1,8 1,9 2 2
Eesti külastamise hooajalisus % (suvi/talv) 38,00 37,30 36,90 36,50
Turismiteenuste eksport 16,6 17,3 18 18,7
Sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt on seatud tähtsuse järjekorda,
arvestades nende suurust, Eestisse tehtud reiside arvu ja Eesti üldist atraktiivsust. Eesti kui reisisihi jaoks on
suure potentsiaali ja prioriteetusega peamiselt teiste EL liikmesriikide elanikud, eriti lähiturgude, sh: Soome,
Rootsi, Norra, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia, Läti, Hispaania, Itaalia, mh. ka Eesti siseturist jne. Sihtturu prioriteetsus ja võimalik tulemus on aluseks sihtturul tehtavate tegevuste mahu määramiseks.
Sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt võib selle alusel jagada viite
kategooriasse: 1. Esmase tähtsusega: Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi.
2. Teisese tähtsusega: Norra, Suurbritannia, Läti.
3. Siseturism 4. Kolmanda tähtsusega: Poola, Itaalia, Prantsusmaa, Leedu, Hispaania.
5. Areneva tähtsusega: Jaapan, USA.
Eesti turismiteenused ja – tooted on jaotatud viite peamisesse teemasse: puhkus linnas; puhkus maal; puhkus tervise heaks; puhkus looduses ja teadmiste edendamine. Igale prioriteetsele sihtturule on valitud komplekt
teemasid ja tooterühmasid mida neil eelolevatel aastatel tutvustatakse. Teadmiste edendamisega (incentive ja
konverentsiturism) seotud tegevusstrateegia ning tegevussuunad töötatakse välja täiendavalt koostöös Eesti
konverentsibürooga.
Lõpptarbijate teadlikkuse tegevused on suunatud ainult otseselt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks ja
Eesti turismipakkumiste tutvustamiseks seal, kus otsustatakse erinevate reisisihtkohtade kasuks. Selleks
4 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
kasutatakse turunduskanaleid, kus sihtturu elanikkond põhiliselt planeerib reisimist ning otsib reisimisega
seonduvat infot.
Tegevusstrateegia keskmes on sihtturule suunatud kampaaniad. Sihtturu reisikorraldajatega ja välisajakirjanikega seotud tegevused ehitatakse ümber kampaaniaga seotud teemade ja tooterühmade.
Vajadusel on võimalik suurema tähelepanu saavutamiseks kasutada „Eesti turismi hea tahte saadikuid” ning
täiendavalt on võimalikud tegevused seoses uute regulaarsete aastaringsete transpordiühenduste avamisega.
Potentsiaalne tarbija suunatakse EAS Turismiarenduskeskuse veebilehele (visitestonia.com). Seega on
kampaania peamine kommunikatsioonikanal erinevad veebikeskkonnad ning otseselt veebidesse suunavad
tegevused. Täiendavalt kasutatakse huvi tekitamiseks erinevaid meediakanaleid. Pidevalt tegeletakse veebilehtedel kasutatavate märksõnade, lehekülgede päiste ja muu informatsiooniga, et veebilehed oleksid
kergelt leitavad otsingumootorite abil.
Siseturismivõimaluste tutvustamisel Eesti elanikele jätkatakse seni võetud suunda korraldades puhkaeestis.ee keskkonnas hooajalisi tootekampaaniaid.
Eesti kui reisisihi tutvustamisel jätkatakse kujunduskeeles Welcome To Estonia kujunduspõhimõtete kasutamist
visuaalsetel lahendustel. Eraldi sõnumeid välja ei töötata, kuna igale turule lähenetakse iseseisvalt ja teema/ tooterühma põhiselt. Peamise kokkuvõtva nimetajana kasutatakse edasi tunnuslauset „mõnusa kiiksuga
Põhjamaa”, mis on turistide arvates paremini iseloomustav Eestit. Welcome To Estonia kujunduslahenduste või
tunnuslausete uuenduste välja töötamisel minnakse ka Eesti kui reisisihi tutvustamisel sellele üle.
Perioodiks 2008-2010 on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi eelarve üldsummaks planeeritud
struktuurivahendite toel 217 941 175 krooni. Millele lisanduvad riigieelarvelised vahendid siseturismi tuntuse
suurendamiseks, turismituru analüüsiks ning Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuskavaga seotud programmi mitteabikõlblike kulude katteks.
SF: Riigieelarvest finantseeritavad programmid:
Ühenduse osalus RE kaasfinant-
seering Kokku
Eesti kui reisisihi tuntuse
suurendamine (mitteabikõlblikud
kulud)
Siseturismi tuntuse
suurendamine
Turismituru
analüüs
2008-2010 173 100 000 44 841 175 217 941 175 4 100 000 6 200 000 2 500 000
Arvestades sihtturu osatähtsust, kasvu eesmärke, konkurentsi ja tulemuslikkuse potentsiaali, kavandatakse
eelarvevahendid turukategooriate ja läbivate tegevuste vahel jagada järgnevalt:
prioriteet tegevus/turg osakaal SF eelarvest
1. Esmase tähtsusega:
Soome
0,360 Venemaa
Saksamaa
Rootsi
2. Teisese tähtsusega:
Norra
0,165 Suurbritannia
Läti
3. Kolmanda tähtsusega:
Poola
0,130
Itaalia
Prantsusmaa
Leedu
Hispaania
4. Areneva tähtsusega:
Jaapan
0,050 USA
Hiina (ainult EAS välisesindus)
5. Tegevused üle sihtturgude:
Konverentsiturismi edendamine 0,080
Infokandjate valmistamine ja levitamine 0,130
Turunduskontseptsiooni täiendamine 0,015
Turismi nõudluse uuringud 0,020
6. Siseturism: Eesti 0,050
Sihtturgude tegevuskavade mahust keskmiselt 75% moodustab info levitamine lõpptarbijatele ning 25%
müügiedendustegevuste korraldamine reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele.
5 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Turundusstrateegia ja eelarve rakendamisel on planeeritud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programme
väljundindikaatorid 2008-2010 järgnevalt:
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv 214
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud) 815
Informeeritud reisikorraldajate arv 1620
Turundusstrateegia alusel koostatakse vastavalt Eesti kui reisisihi tuntuse programmi eelarvele igal aastal täpne
tegevuskalender. Samuti vajab pidevat ajakohastamist ja uuendamist turundusstrateegia ise lähtuvalt maailma
trendidest turismimajanduses, seoses uute transpordiühenduste avamisega sihtturgudelt jne.
6 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMISEKS KORRALDATUD TEGEVUSED AASTATEL 2004-2007 Perioodil 2004–2007 viidi üldised Eestit kui reisisihti tutvustavad tegevused ellu Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse (EAS) poolt, kes rakendas selleks vastavat programmi EL struktuurifondide toel. Tegevuste
korraldamise aluseks oli Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise strateegia 2004-2006.
Programmi eesmärgiks oli:
1. suurendada sihtturgude tarbijate teadlikkust Eestist kui reisisihist;
2. suurendada sihtturgude tarbijate huvi Eesti kui reisisihi vastu ning
3. Eesti reisiteenuste suurema ja mitmekesisema osatähtsuse saavutamine sihtturgude reisiettevõjate tootepakkumise valikus.
Vastavalt “Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise turundusstrateegiale 2004-2006” keskenduti tegevuste elluviimisel strateegiliselt prioriteetsetele sihtturgudele:
1. Esmase potentsiaaliga:Soome, Saksamaa
2. Teisese potentsiaaliga:Norra, Rootsi, Venemaa
3. Kolmanda potentsiaaliga:Suurbritannia, Taani, Itaalia, Holland 4. Areneva potentsiaaliga:USA, Jaapan, Hispaania, Läti, Prantsusmaa
Eestit tutvustati peamiselt nelja toote kaudu, milleks olid: 1. Linnapuhkus (City Break). Lühipuhkus Tallinnas, Tartus või Pärnus
2. Maapuhkus. Ringreis Eestimaal. Tavapäraselt kitsendame seda mõnele regioonile.
3. Welness/Spaa-puhkus. Kajastades paralleelselt nii medical kui lõõgastus
4. Äriturism. Kus peamiselt fookuses incentive ja konverents (Tallinn, Tartu, Pärnu). 5. Baltikumi ringreis.
Kommunikatsioonisõnumites kasutati Eesti tuntuks projekti tulemusena loodud „Welcome to Estonia”
sümboolikat ja põhimõtteid.
Olulisel kohal oli ka siseturismi võimaluste tutvustamine Eesti elanikele. Siseturismi võimaluste tutvustamiseks
Eesti elanikkonnale on korraldatud peamiselt kahte tüüpi tegevusi hooajakampaaniaid veebis puhkaeestis.ee ning suuri siseturismi väljapanekuid messil Tourest
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi suuremad üritused:
1. Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine
Koostatud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi elluviimiseks strateegiline turunduskava
aastateks 2004-2006.
2. Turu-uuringute teostamine sihtturgudel
Soome, Moskva, Peterburi, Läti ja Saksamaa elanikkonna küsitlused.
Itaalias ja Prantsusmaal viidi läbi süvaintervjuud Eestisse reise korraldavate reisifirmade juhtidega.
3. Ürituste ja kampaaniate korraldamine
2004 aasta suvel toimusid kuu aega kestvad välimeedia- ning veebikampaaniad Rootsis, Lätis ja Leedus. Lisaks sellele toimus sügiseteemaline veebi- ja trükimeedia-kampaania Lätis ning Rootsis. Mais 2004 Helsingis
toimunud Eesti Päevade raames Helsingis (Soome) korraldasime turismialase väljapaneku (200 000
külastajat). Augustis korraldasime Eesti turismivõimalusi tutvustava ürituse Rostockis laat-näitusel “Hanse Sail”. Eesti oli ühena Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest ürituse reklaami peateemaks.
2005. aastal viidi läbi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise kampaania Rootsis (ilmus lisaleht kogutiraažiga
oli 600 000 tk); toimus kuuajaline Eestit kui reisisihti tutvustav välimeediakampaania Peterburis; aasta lõpus toimus trükimeediapõhine imagokampaania Saksa turul, keskendudes Hamburgi, Berliini ja Frankfurdi
linnale; detsembris toimus MTV Nordic telekanalis telekampaania.
Mais 2005 toimus Eesti turismitooteid tutvustav näitus-laat Riia vanalinnas (48 000 külastajat).
7 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Novembris 2005 osaleti Helsingis Mardilaadal kogu Eestit tutvustava väljapaneku ja programmiga (10 000 külastajat).
2006. aasta mais toimus Hamburgis (Saksamaa) lõpptarbijafestival Estlandfest 2006. Üritus korraldati
Hamburgi sadama 817. sünnipäeva ürituse raames (pea 200 000 külastajat).
2006. sügisel toimus Skandinaavia sügiskampaania Soome, Rootsi, Norra turgudel koostöös Estonian Airi ning
Tallinkiga. Telekampaania kestis oktoobrist kuni novembri lõpuni ning ettevõtjate veebipakkumised kehtisid aasta lõpuni. Samaaegselt toimus mainekujunduskampaania Venemaal mille raames ilmusid reklaamid
sihtrühma lõikes mõjukaimates elustiiliajakirjades (Vogue, Esquire, In Style, GQ, Hello, Bolshoi Gorod).
4. Infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine
2005 aastal valmis uus Eestit kui reisisihti tutvustavate teabematerjalide ja infokandjate 4-astmelisest kontseptsioon:
1. esmakülastust motiveeriv imagotrükis,
2. korduvkülastusele suunav näidismarsruutide trükis, 3. hooajaväliste puhkuste trükis,
4. Teematrükised: loodusturismi trükis; spaa puhkuse trükis; incentive ja konverentsitrükis.
• Eesti kaart
• müügitoetusmaterjalid (plakatid, kilekotid, cd-d, joonlauad, brosüürialused jne). (kontseptsiooni loomist ja esmatiraashide tootmist rahastati 2005 a-l osaliselt PHARE vahenditest)
5. Müügiedendustegevused
Reisiajakirjanike vastuvõtt kõikidelt prioriteetsetelt sihtturgudelt. Perioodil 2004-2006 on programmi raames võõrustatud ajakirjanikelt ilmunud 274 positiivset meediakajastust.
Sihtturgude reisikorraldajatele on esitletud Eesti turismitooteid ja teenuseid seminaride/workshoppide ja
ürituste kaudu. Perioodil 2004-2006 on Eesti reisiteenused oma tootevalikusse lisanud 165 sihtturgude ettevõtjat või nad on laiendanud oma pakutavat tootevalikut.
Septembris 2004, 2005 ja 2006 korraldati koostöös Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna, Eesti Turismifirmade Liidu ning Estonian Airiga rahvusvaheline turismifoorum Estonia – Positively Transforming.
Foorumi eesmärgiks on tutvustada välisriikide turismifirmadele Eestit kui uut ja arenevat turismisihtkohta
ning anda Eesti turismiettevõtetele võimalus uute koostööpartnerite leidmiseks neile olulistel sihtturgudel.
Turismifoorumil 2004 osales 72 välismaist reisikorraldajat, 2005 osales 33 ning 2006 osales 25.
Juunis 2005 korraldati Virumaa Päevade raames Kouvolas (Soome) Sillamäe-Kotka laevaliini käivitamist
tutvustav müügiedendusüritus koos kultuuriprogrammiga. Oktoobris toimus Eesti turismitooteid tutvustav
üritus “Eesti Päevad Peterburis”. Novembris toimusid Eesti Päevad Hamburgis (Saksamaa).
6. Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine
Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud on korraldatud kokku 56-l rahvusvahelisel turismimessil:
• Vacantiebeurs, Utrechtis (Holland).
• Reiseliv, Oslos (Norra).
• Fitur, Madriidis (Hispaania).
• Matka, Helsingis (Soome).
• Destinations, Londonis (Suurbritannia).
• Balttour, Riias (Läti). (2004 ja 2007)
• BIT, Milaanos (Itaalia). Eesti, Läti ja Leedu ühisväljapanek
• Ferie for Alle, Herningis (Taani). (2004-2005)
• ITB, Berliinis (Saksamaa). 2006-2007 Eesti, Läti ja Leedu ühisväljapanek.
• Salon Mondial du Tourisme, Pariisis (Prantsusmaa).
• TUR, Göteborgis (Rootsi).
• MITT, Moskvas (Venemaa).
8 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
• IMEX, Frankfurdis (Saksamaa). Rahvusvaheline konverentsiturismi mess.
• CIS Travel Market, Peterburis (Venemaa). (2004 ja 2007).
• World Travel Market, Londonis (Suurbritnnia). Maailma suurim turismiproffide mess.
• EIBTM, Barcelonas (Hispaania). Rahvusvaheline konverentsiturismi mess. Alates aastast 2006 kasutatakse uut messistendi kontseptsiooni, mis tutvustab Eestit kui reisisihti 4 erineva
teema kaudu: linnapuhkus, maapuhkus, tervisepuhkus ja äriturism.
Näitus-laat Riias 2005
Estlandfest 2006 Hamburgis
Messistend ITB 2005, Berliin
Mardilaat Helsingis 2005
Messistend ITB 2007, Berliin
Messistend MITT 2007, Moskva
9 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Reklaamikampaania Peterburis 2005
Messistend TUR 2007, Göteborg
Messistend Matka 2006, Helsingi
Messistend IMEX 2006, Frankfurt
10 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
VÄLISTURGUDE POTENTSIAALI ANALÜÜS
a. VÄLISTEGURID EUROOPA RIIKIDE ELANIKE PUHKUSEREISID EUROOPA RIIKIDESSE (Allikas: IPK International, European Travel
Monitor 2006)
Euroopa riikide turupotentsiaalist annavad ülevaate andmed nende elanike puhkusereiside jagunemisest Euroopa piirkondade lõikes. Ülevaade keskendub puhkusereisidele, mille eelistused on peamiselt
turundustegevustega mõjutatavad. Täpsemalt vaadeldakse reise Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (mille hulka
kuuluvad ka Balti riigid) ning Põhjamaadesse, et teha kindlaks turuosa, kus Eesti konkureerib.
Euroopa riikide elanike puhkusereisidest välismaale moodustavad suurima osa – 31% – nn. ranna- ja
päikesepuhkused. Järgnevad ringreisid (16%) ja linnareisid (16%). Muud reisitüübid on suhteliselt väikese
osatähtsusega: puhkus maapiirkondades 7%, spetsiaalse isikliku sündmuse tähistamisega seotud puhkusereis 5%, puhkus mägedes 4%, lume- ja suusapuhkus 4%, puhkusereis kruiisilaeva või jahiga 3%.
Ranna- ja päikesepuhkuste eelistusest tuleneb ka see, et Euroopa-siseses turismis domineerib kaks peamist
voogu: 1) reisid põhjast lõunasse, 2) regioonisisesed reisid (näiteks ühest Vahemereriigist teise). Valdav osa – 42% – Euroopa-sisestest puhkusereisidest tehakse Vahemeremaadesse, mille juhtiv sihtkoht on Hispaania.
Kolmandik (34%) Euroopa-sisestest puhkusereisidest tehakse Lääne-Euroopasse, kus populaarseim sihtkoht on
Prantsusmaa, millele järgnevad Saksamaa, Austria ja Suurbritannia. Eestiga asukoha ja kliima poolest sarnastel riikidel on Euroopa turismis tagasihoidlik turuosa: Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (mille hulka kuuluvad ka Balti riigid) tehakse 8,6% Euroopa-sisestest puhkusereisidest ning Põhjamaadesse vaid 3,7%. Eesti turuosa Euroopa-siseste puhkusereiside sihtkohtade hulgas on 0,7%, sh. Ida-Euroopa riikidesse tehtud puhkusereiside hulgas 8,2%.
Vaadeldes suurema puhkusereiside arvuga riikidest tehtud Euroopa-siseste reiside jagunemist regiooniti (joonis
1), ilmnevad küll mõningad erinevused tulenevalt asukohast teatud riikide naabruses ning ajaloolistest
sidemetest, kuid valdavalt tehakse kõigist riikidest suurem osa reisidest Vahemeremaadesse ja lähiriikidesse. Kesk- ja Ida-Euroopa sihtkohtade osatähtsus Lääne- ja Lõuna- Euroopa ning Skandinaaviamaade elanike
puhkusesihtkohtade hulgas oli 2006.aastal alla 7%. Vaid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide elanikud teevad
märkimisväärse osa oma puhkusereisidest selles piirkonnas asuvatesse riikidesse: Läti ja Leedu elanike välisreisidest suundub Ida-Euroopasse 2/3, Venemaa elanikest 32%, Poola elanikest 18%. Ülejäänud
Põhjamaadest eristub ka Soome, mille elanike Euroopa-sisestest puhkusereisidest tehakse Ida-Euroopasse 34%,
neist omakorda valdav osa Eestisse.
Absoluutarvudes (joonis 2) tehakse kõige rohkem puhkusereise Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse Saksamaalt: 2006.aastal ligi 3,8 miljonit, kusjuures võrreldes 2005.aasta 4,4 miljoniga vähenes nende arv 13%. Absoluutarvudes vaid veidi vähem kui sakslased reisivad Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse Venemaa elanikud (ligi 3,5 miljonit reisi 2006.aastal, kusjuures võrreldes 2005.aasta 3,15 miljoniga suurenes nende arv 10%). Järgnevad Soome (1,4 miljonit) ning Poola (1,16 miljonit).
Tabel 1 reastab riigid tähtsuse järjekorras vastavalt nendest riikidest tehtud puhkusereiside arvule Ida- ja Põhja-Euroopasse, näidates skaalal 1-10 potentsiaalset huvi nendest riikidest Eestiga sarnase asukoha ja
turismitoodetega riikidesse puhkusele tuleku vastu.
11 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
40 000
45 000
50 000
Sak
sam
aa
Su
urb
rit.
Ho
llan
d
Pra
nts
usm
aa
Itaa
lia
His
paa
nia
Ven
emaa
Po
ola
Taa
ni
Ro
ots
i
So
om
e
No
rra
Lät
i
Lee
du
Joonis 1. Eurooplaste puhkusereisid Euroopa regioonidesse (tuh.), 2006. Allikas: IPK International.
Kesk- ja Ida-Euroopasse (k.a. Baltikum)
Põhja-maadesse
Lääne-Euroopasse
Vahemere-maadesse
ELUKOHARIIK
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
Sak
sam
aa
Ven
emaa
So
om
e
Po
ola
Ho
llan
d
No
rra
Ro
ots
i
Taa
ni
Itaa
lia
Su
urb
rit.
Pra
nts
usm
aa
His
pa
ania
Lät
i
Lee
du
Joonis 2. Puhkusereisid Põhja- ja Ida-Euroopasse (tuh.), 2006. Allikas: IPK International.
Põhja-maadesse
Kesk- ja Ida-Euroopasse (k.a. Baltikum)
ELUKOHARIIK
12 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tabel 1. Euroopa riikide elanike ööbimisega puhkusereisid Ida- ja Põhja-Euroopasse, 2006.
elukohariik
puhkusereise Kesk- ja Ida-Euroopasse ning
Põhjamaadesse (milj.) INDEKS
Saksamaa 6,3 10
Venemaa 4,0 6,4
Soome 2,5 3,9
Poola 1,4 2,2
Holland 1,3 2,1
Norra 1,3 2,0
Rootsi 1,1 1,7
Taani 1,0 1,6
Itaalia 1,0 1,6
Suurbritannia 0,9 1,5
Prantsusmaa 0,9 1,4
Hispaania 0,6 1,0
Läti 0,5 0,7
Leedu 0,4 0,6
Allikas: IPK International.
b. EESTI ATRAKTIIVSUS REISISIHINA ERINEVATES RIIKIDES JA SELLE MUUTUS
Turgude suuruse puhul on vaadeldud 3 näitajat: Eestis (tasulises ja tasuta majutuses) ööbinud külastajate ehk turistide arv, puhkuseturistide arv ja ööbimiste arv majutusettevõtetes 2006.aastal. Turistide koguarv
võimaldab arvesse võtta ka neid turiste, kes majutusettevõtetes ei ööbi, kuid oma suure arvu tõttu võivad Eesti
turismitulude seisukohast siiski olulised olla (eelkõige Venemaa, kust pärit turistidest ligi 80% ööbib tasuta majutuses). Ööbimiste arv võtab ühtlasi arvesse Eestis viibimise kestuse, millel on samuti strateegiline tähtsus
turismituludele. Puhkuseturistide arvu võrdlemine näitab aga eelkõige seda segmenti, kelle arvu saab
turundustegevustega suurendada.
Tabel 2. Turistide arv Eestis, 2006.
elukohariik Kõik turistid Sh. puhkuse-
turistid
Puhkuseturistide %
turistidest
INDEKS:
turistid
INDEKS:
puhkuseturistid
Soome 941 000 506 258 54% 10 10
Läti 98 000 45 462 46% 1,9 3,2
Venemaa 263 000 60 174 23% 5,0 4,3
Rootsi 117 500 67 140 57% 2,2 4,8
Leedu 42 000 12 718 30% 0,8 0,9
Saksamaa 105 000 70 476 67% 2,0 5,0
USA 30 000 19 287 64% 0,6 1,4
Suurbritannia 70 000 50 659 72% 1,3 3,6
Norra 54 000 38 502 71% 1,0 2,7
Itaalia 30 000 20 454 68% 0,6 1,5
Poola 19 000 13 680 72% 0,4 1,0
Prantsusmaa 20 000 14 616 73% 0,4 1,0
Taani 18 000 12 240 68% 0,3 0,9
Hispaania 17 000 12 240 72% 0,3 0,9
Holland 17 000 12 240 72% 0,3 0,9
Jaapan 10 500 7 560 72% 0,2 0,5
Allikas: EAS Turismiarenduskeskuse hinnangulised andmed Statistikaameti majutusstatistika ja väliskülastajate
uuringu põhjal.
Indeksite arvutamine: indeksid on igale turule arvutatud skaalal 1-10, vastavalt nende suurusele. Arvestades
Soome suurt osatähtsust, millega võrreldes kõigi ülejäänud riikide indeksid oleksid liiga sarnased ega
võimaldaks ülejäänud riikide omavahelist diferentseerimist, on Soomele antud indeks 10 ning tähtsuselt teisele
13 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
riigile indeks 5. Ülejäänud riikide indeksid on arvutatud mitte võrrelduna Soomega, vaid tähtsuselt teise riigiga.
Sama meetodit on kasutatud ka järgnevates tabelites turistide või ööbimiste arvu puhul.
Tabel 3 näitab turgude tähtsust ööbimiste arvu järgi ja selle kasvu järgi. Et võtta arvesse nii pikaajalist kui ka
lühiajalist muutust, on 2006.a. näitajaid võrreldud nii 1996.aastaga kui ka 2003.aastaga (viimane näitab muutust peale Euroopa Liiduga liitumist, mis turistide arvu paljudest riikidest oluliselt mõjutas). Mõlemale
muutuseprotsendile on antud indeks skaalal 1-5. Kuna Suurbritannia, Hispaania ja Hollandi kohta 1996.a. eraldi
statistikat ei kogutud, on nende vastav indeks arvutatud tol ajal kasutatud riikide kombinatsiooni kohta.
Tabel 3. Välisturistide ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes ja selle muutus, 1996-2006.
Ööbimiste arv INDEKS: Kasv INDEKS:
1996 2003 2006 ööbimiste arv 2006
2006/96 2006/03 2006/96 2006/03
Välisturistid 885 973 2 267 873 3 020 081 241% 33% 0,9 1,2
Soome 545 943 1 411 623 1 501 642 10 175% 6% 0,7 0,2
Rootsi 55 935 134 189 236 923 5 324% 77% 1,3 2,8
Saksamaa 42 741 122 189 185 526 3,9 334% 52% 1,3 1,9
Suurbrit. 21 489 78 012 155 556 3,3 677% 113% 2,7 4,1
Venemaa 24 607 81 321 176 553 3,7 617% 117% 2,4 4,3
Läti 17 798 42 682 101 339 2,1 469% 137% 1,8 5,0
Norra 11 361 61 381 134 797 2,8 1086% 120% 4,3 4,4
Itaalia 6 929 28 200 61 334 1,3 785% 117% 3,1 4,3
Leedu 14 521 22 977 52 129 1,1 259% 127% 1,0 4,6
Prantsusmaa 5 270 15 350 35 815 0,8 580% 133% 2,3 4,9
Taani 15 319 26 008 34 325 0,7 124% 32% 0,5 1,2
Holland 12 492 23 194 29 145 0,6 252% 81% 1,0 2,9
Poola 3 030 16 000 31 808 0,7 950% 99% 3,7 3,6
Hispaania 2 557 16 072 29 364 0,6 1269% 115% 5,0 4,2
USA 35 868 30 254 49 463 1,0 38% 63% 0,1 2,3
Jaapan 5 000 12 648 15 515 0,3 210% 23% 0,8 0,8
Allikas: Statistikaamet.
c. SIHTTURGUDE OLULISUS EESTI TURISMI STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE.
Järgnevalt vaadeldakse, kuivõrd aitavad erinevatest riikidest pärit turistid kaasa Eesti turismi strateegiliste
eesmärkide saavutamisele. Keskendutakse kolmele aspektile: ööbimisega külastajate kulutuste suurus Eestis, Eesti erinevate piirkondade külastamine ja reiside hooajalisus. Suurim kaal antakse seejuures kulutuste
suurusele kui turismi arendamise peamisele eesmärgile.
Joonis 3 näitab Statistikaameti 2006.a. Väliskülastajate uuringu põhjal, kui palju kulutavad suurema osatähtsusega riikidest pärit turistid Eestis viibides. Kõige rohkem jätavad Eestisse raha Norra ja Suurbritannia turistid. Keskmisest mõnevõrra vähem kulutavad Soome ja Rootsi turistid, keskmisest tunduvalt vähem aga Läti
ja Leedu turistid. See tuleneb sellest, et lähiriikide elanike reisid on keskmisest lühemad, nad kasutavad keskmisest vähem tasuliste majutuskohtade teenuseid ja tarbivad ka kaugemalt tulnutega võrreldes erinevaid
või odavamaid teenuseid.
Võrreldes reisikulutusi Eestis viibimise kestusega, ilmneb, et ühe Eestis veedetud ööpäeva kohta kulutavad kõige rohkem Norra ja Taani turistid (1500-1600 krooni), kellele järgnevad Suurbritannia turistid (ligi 1400
krooni) ja Itaalia turistid (1100 krooni). Siin tuleb siiski arvesse võtta, et Taani turistide kulutused on arvutatud
vaid 36 vastaja andmete põhjal, mistõttu tulemus ei pruugi olla usaldusväärne. Järgmise kategooria
moodustavad Soome ja Rootsi (vastavalt 746 ja 643 krooni). Läti ja Leedu turistid kulutavad keskmisest oluliselt vähem nii ühe ööpäeva kohta kui ka reisi kohta kokku. Ka Venemaa turistid kulutavad ühe ööpäeva kohta
keskmisest oluliselt vähem, kuid selle kompenseerib keskmisest pikem viibimise kestus.
14 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Joonis 4 reastab turud kogukulutuste järgi antud riigi turistidelt. Sellelt ilmneb, et Soome turistide järel
kulutavad Eestis kõige rohkem Venemaa turistid. Järgmise kategooria moodustavad Suurbritannia, Norra,
Saksamaa ja Rootsi. Suhteliselt suurest turistide arvust hoolimata kulutavad Läti turistid kokku Eestis enam-vähem sama palju kui Itaalia turistid.
Tabel 4 reastab turud turistide kulutuste järgi, andes indeksi skaalal 1-5 nii kulutustele turisti kohta kui ka antud
riigi turistide kogukulutustele.
Joonis 3. Ööbimisega külastaja keskmised kulutused Eestis (kroonides reisi kohta)
42003886
35973411
3173
2000
5280
3406
2735
11741231
2799
4144
6509
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
5500
6000
6500
7000
No
rra
Su
urb
rita
nn
ia
Taa
ni*
US
A, K
anad
a
Pra
nts
usm
aa*
Itaa
lia*
Ven
emaa
Sak
sam
aa
So
om
e
Ro
ots
i
Lee
du
Lät
i
Po
ola
Mu
ud
rii
gid
ELUKOHARIIK
* NB! Nende riikide näitajad on arvutatud väikese
vastajate arvu põhjal.
Joonis 4. Suurema osatähtsusega riikidest pärit turistide kulutused Eestis (milj.kr.).
897
370 351 333 321
124 115 108 78 76 58 58 52 38 36
2634
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
2200
2400
2600
2800
So
om
e
Ven
emaa
Su
urb
rita
nn
ia
No
rra
Sak
sam
aa
Ro
ots
i
US
A, K
anad
a
Lät
i
Itaa
lia*
Pra
nts
usm
aa*
Taa
ni*
His
paa
nia
Ho
llan
d
Lee
du
Po
ola
Jaap
an
ELUKOHARIIK
* NB! Nende riikide näitajad on arvutatud
väikese vastajate arvu põhjal.
15 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tabel 4. Ööbimisega külastajate kulutused Eestis, 2006.
Kulutus turisti
kohta (kr.)
INDEKS turistide arv Kulutused kokku
(milj.kr.)
INDEKS
Norra 6509 5 54 000 351 2,0
Suurbritannia 5280 4,1 70 000 370 2,1
Taani* 4200 3,2 18 000 76 0,4
USA, Kanada 4144 3,2 30 000 124 0,7
Prantsusmaa* 3886 3,0 20 000 78 0,4
Itaalia* 3597 2,8 30 000 108 0,6
Venemaa 3411 2,6 263 000 897 5,0
Saksamaa 3173 2,4 105 000 333 1,9
Soome 2799 2,2 941 000 2 634 10,0
Rootsi 2735 2,1 117 500 321 1,8
Leedu 1231 0,9 42 000 52 0,3
Läti 1174 0,9 98 000 115 0,6
Poola 2000 1,5 19 000 38 0,2
Hispaania 3406 2,6 17 000 58 0,3
Holland 3406 2,6 17 000 58 0,3
Jaapan 3406 2,6 10 500 36 0,2
Allikas: Statistikaameti väliskülastajate uuring 2006.
Joonis 5 näitab välisturistide voogude hooajalisust majutusettevõtetes veedetud ööde jagunemise põhjal kuude kaupa (allikas: Statistikaameti majutusettevõtete statistika 2006). Sellest nähtub, et välisturistide ööbimistest Eestis tehakse 38% juunist augustini, kusjuures see näitaja ei ole perioodil 2003-2006 muutunud.
Vaadeldud riikidest kõige vähem keskenduvad suvekuudele Venemaa turistide reisid: kolme suvekuu osatähtsus kogu aasta ööbimiste hulgas on 31%, samas detsembri ja jaanuari arvele langeb 29% kogu aasta
ööbimistest. Keskmisest vähem hooajalised on ka Suurbritannia, Norra, Rootsi ja Soome turistide vood Eestisse (nende ööbimistest umbes 30% tehakse aprillis, mais ja septembris). Samas Lääne- ja eriti Lõuna-
Euroopa turistid eelistavad Eestisse reisida valdavalt suvekuudel. Seejuures aitavad riigiti ilmnevad erinevused reisieelistustes turismivooge suvekuude lõikes veidi hajutada: kui põhjaeurooplased eelistavad Eestisse reisida
juulis, siis lõunaeurooplased eelkõige augustis.
Joonis 5. Välisturistide ööbimiste jagunemine Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa (% kogu aasta ööbimistest), 2006. Allikas: Statistikaamet.
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
85%
90%
95%
100%
Väl
istu
rist
id k
okk
u
Ven
emaa
Su
urb
rita
nn
ia
No
rra
Ro
ots
i
So
om
e
Lee
du
Lät
i
Taa
ni
Po
ola
US
A
Jaap
an
Ho
llan
d
Pra
nts
usm
aa
Sak
sam
aa
Itaa
lia
His
paa
nia
dets.
nov.
okt.
sept.
august
juuli
juuni
mai
apr.
märts
veebr.
jaan.
ELUKOHARIIK
Tabel 5 annab turgudele indeksid nii suvehooaja osatähtsuse järgi kogu aasta ööbimistest kui ka väljaspool
suvehooaega tehtud ööbimiste arvu järgi.
16 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tabel 5. Välisturistide ööbimiste hooajalisus Eesti majutusettevõtetes, 2006.
Ööbimised sh.väljaspool
suve
INDEKS: ööbimiste arv
väljaspool suve
suvekuude
osatähtsus
INDEKS: suvekuude
osatähtsus ööbimistest
Välisturistid 3 020 081 1 871 752 38%
Venemaa 176 553 121 214 3,7 31% 5,0
Suurbritannia 155 556 105 220 3,2 32% 4,8
Norra 134 797 88 718 2,7 34% 4,6
Rootsi 236 923 155 599 4,8 34% 4,6
Soome 1 501 642 977 349 5,0 35% 4,5
Leedu 52 129 32 981 1,0 37% 4,3
Läti 101 339 64 081 2,0 37% 4,3
Taani 34 325 20 780 0,6 39% 4,0
Poola 31 808 19 099 0,6 40% 3,9
USA 49 463 26 831 0,8 46% 3,4
Jaapan 15 515 8 051 0,2 48% 3,3
Holland 29 145 14 886 0,5 49% 3,2
Prantsusmaa 35 815 17 575 0,5 51% 3,1
Saksamaa 185 526 81 492 2,5 56% 2,8
Itaalia 61 334 23 524 0,7 62% 2,5
Hispaania 29 364 10 800 0,3 63% 2,5
Allikas: Statistikaamet.
Joonis 6 näitab, milliste riikide turistid ööbivad keskmisest rohkem Eesti erinevates piirkondades (allikas:
Statistikaameti majutusettevõtete statistika 2006). Välisturistide ööbimistest Eesti majutusettevõtetes veedeti
2006.aastal 60% Tallinnas, 17% Pärnus, 9% mujal Lääne-Eestis, 7% Põhja-Eestis ning 7% Lõuna-Eestis.
Tulenevalt ühelt poolt soomlaste spaapuhkuste vähenemisest ning teiselt poolt kaugematest riikidest pärit esmakordsete külastajate osatähtsuse kasvust (kelle esimene eelistus Eestis on Tallinn), on Tallinna külastuste
osatähtsus Eesti turismis viimasel paaril aastal veidi suurenenud ning Lääne-Eesti osatähtsus vähenenud. Nii
Tartus kui ka mujal Lõuna-Eestis on välisturistide arv kasvanud samas tempos nende arvuga kogu Eestis, mistõttu Lõuna-Eesti osatähtsus Eesti majutusturul ei ole viimasel paaril aastal muutunud. Elukohariikide lõikes ööbivad keskmisest rohkem väljaspool Tallinna Soome, Läti ja Rootsi turistid, ka teiste lähiriikide turistid
jõuavad Tallinnast väljapoole tõenäolisemalt kui kaugemate Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikide turistid.
Tabel 6 annab turgudele indeksid nii väljaspool Tallinna asuvate piirkondade osatähtsuse järgi ööbimistest kogu
Eestis kui ka väljaspool väljaspool Tallinna veedetud ööde arvu järgi.
Joonis 6. Sise- ja välisturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes regiooniti, 2006. Allikas: Statistikaamet.
19%
60%
48% 51%57%
67% 67%71% 73% 74% 77%
81%87% 87% 87% 89% 91%
22%
7%
7%8%
8%
7%
14% 6%9%
12%
1%
10%
17%
27%
5%
20% 4%
4%
3%
5%
10%
3%
2%
16%
9% 12%
23%
9%
11%
4% 4%
2%
7%4%
2%
6%
4% 3%
7%
3%
7% 4% 7% 6%
2%
7% 4%5% 4% 4% 2%
26%
3% 3%6%
3% 5% 6% 4% 1% 3% 4% 1%
3%
4%
1%3%2%
8%
3%2%
4% 1% 3%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Sis
etu
rist
ide
öö
bim
ised
Väl
istu
rist
ide
öö
bim
ised
So
om
e
Lät
i
Ro
ots
i
Lee
du
Ven
emaa
Sak
sam
aa
Taa
ni
No
rra
Ho
llan
d
Pra
nts
usm
aa
US
A
His
paa
nia
Itaa
lia
Jaa
pan
Su
urb
rita
nn
ia
muuLõuna-Eesti
Tartulinn
muuLääne-Eesti
Pärnulinn
muuPõhja-Eesti
Tallinn
17 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tabel 6. Välisturistide ööbimised majutusettevõtetes Tallinnas ja väljaspool Tallinna, 2006.
ööbimised
Tallinnas
ööbimised
väljaspool Tallinna
INDEKS: ööbimiste arv
väljaspool Tallinna
% ööbimistest
väljaspool Tallinna
INDEKS: % ööbimistest
väljaspool Tallinna
välist. 1 823 878 1 196 489 40% %
Soome 719 017 782 464 5 52% 5
Rootsi 136 070 100 928 3 43% 4,1
Venemaa 119 353 57 509 1,7 33% 3,1
Saksamaa 132 387 53 163 1,6 29% 2,7
Läti 51 520 49 780 1,5 49% 4,7
Norra 99 438 35 303 1,0 26% 2,5
Leedu 34 808 17 394 0,5 33% 3,2
Suurbritannia 142 217 13 450 0,4 9% 0,8
Poola 21 803 9 999 0,3 31% 3,0
Taani 25 234 9 124 0,3 27% 2,5
Itaalia 53 677 7 671 0,2 13% 1,2
Prantsusmaa 29 084 6 733 0,2 19% 1,8
Holland 22 443 6 702 0,2 23% 2,2
USA 42 937 6 523 0,2 13% 1,3
Hispaania 25 550 3 812 0,1 13% 1,2
Jaapan 13 775 1 741 0,1 11% 1,1
Allikas: Statistikaamet.
Tabel 7. Indeksite koond ja sihtturgude jaotus nelja kategooriasse vastavalt nende potentsiaalile, 2006.
tegur turu suurus turu areng turu strateegiline tähtsus kokku
osakaal 10 10 10 10 5 5 5 10 5 5 5 5 MAX 85
sihtturg reiside arv Ida-ja
Põhja-Euroo-
passe
turistide arv
puhku-se-turistide
arv
ööbi-miste arv
ööbi-miste
kasv 2006/
1996
ööbi-miste
kasv 2006/
2003
kulu-tused
külas-taja kohta
kulu-tused
kokku
% ööbi-mistest
väljas-pool suve
ööbi-miste arv
väljas-pool suve
% ööbi-mistest
väljas-pool
Tallinna
ööbi-miste arv väljas-
pool Tallinna
1 Soome 3,9 10 10 10 0,7 0,2 2,2 10 4,5 5 5 5 66,5
2 Venemaa 6,4 5 4,3 3,7 2,4 4,3 2,6 5 5 3,7 3,1 1,7 47,3
3 Saksamaa 10 2,0 5 3,9 1,3 1,9 2,4 1,9 2,8 2,5 2,7 1,6 38,0
4 Rootsi 1,7 2,2 4,8 5 1,3 2,8 2,1 1,8 4,6 4,8 4,1 3 38,0
5 Norra 2,0 1,0 2,7 2,8 4,3 4,4 5 2,0 4,6 2,7 2,5 1,0 35,1
6 Suurbrit. 1,5 1,3 3,6 3,3 2,7 4,1 4,1 2,1 4,8 3,2 0,8 0,4 31,9
7 Läti 0,7 1,9 3,2 2,1 1,8 5 0,9 0,6 4,3 2,0 4,7 1,5 28,8
8 Poola 2,2 0,4 1,0 0,7 3,7 3,6 1,5 0,2 3,9 0,6 3,0 0,3 21,0
9 Itaalia 1,6 0,6 1,5 1,3 3,1 4,3 2,8 0,6 2,5 0,7 1,2 0,2 20,3
10 Prantsusmaa 1,4 0,4 1,0 0,8 2,3 4,9 3,0 0,4 3,1 0,5 1,8 0,2 19,8
11 Leedu 0,6 0,8 0,9 1,1 1,0 4,6 0,9 0,3 4,3 1,0 3,2 0,5 19,3
12 Hispaania 1,0 0,3 0,9 0,6 5 4,2 2,6 0,3 2,5 0,3 1,2 0,1 19,1
13 Holland 2,1 0,3 0,9 0,6 1,0 2,9 2,6 0,3 3,2 0,5 2,2 0,2 16,8
14 USA 1,6 0,6 1,4 1,0 0,1 2,3 3,2 0,7 3,4 0,8 1,3 0,2 16,6
15 Taani 1,6 0,3 0,9 0,7 0,5 1,2 3,2 0,4 4,0 0,6 2,5 0,3 16,3
16 Jaapan 0,7 0,2 0,5 0,3 0,8 0,8 2,6 0,2 3,3 0,2 1,1 0,1 10,9
18 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
TURISMITOODE JA SELLE VALIK Eesti turismiteenused ja – tooted on jaotatud tegevusstrateegia rakendamiseks viite peamisesse teemasse: puhkus linnas; puhkus maal; puhkus tervise heaks; puhkus looduses ja teadmiste edendamine. Peamised Eesti
turismitooted on jaotatud omavahel rühmadesse sarnaste kategooriate alusel ja rühmad omakorda
teemadesse.
TEEMA TOOTERÜHM TOODE/TEENUS Puhkus linnas:
• Linnapuhkus
• Ostuturism
• Perepuhkus
• Üritusturism
• Erinevate linnade vahelised ringreisid
• Festivalid, vabaõhuüritused (toimuvad linnas)
• Iseseisev vaatamisväärsustega tutvumine/lõõgastav puhkus linnas
• Kaubanduskeskused, turud ja disainerite kauplused/töökojad. Tüüpilised tooted.
• Kultuuriüritused, kontserdid (toimuvad linnas)
• Kuni ühepäevased iseseisvad väljasõidud linnast
• Linnaekskursioonid
• Muuseumid
• Spordivõistlused (toimuvad linnas)
• Tegevused peredele linnakeskkonnas ja selle ümbruses
• Ööklubid, restoranid, baarid, meelelahutus
Puhkus maal:
• Karavani- ja autoturism
• Mõisaturism
• Perepuhkus
• Üritusturism
• Eesti toit ja traditsioonid
• Festivalid, vabaõhuüritused (toimuvad linnast väljas)
• Kultuuriüritused, kontserdid (toimuvad linnast väljas)
• Lõõgastav puhkus maal (talud, karavanipaigad)
• Spordivõistlused (toimuvad linnast väljas)
• Tegevused peredele ja seltskondadele väljaspool
linnakeskkonda
• Tutvumine kultuuri ja ajalooga (Ringreisid mõisates
ja muudes ajaloolistes paikades ning huviväärsuste juurde. Setumaa. Kihnu jne)
Puhkus tervise heaks:
• Ilutooted
• SPA toode ja tervispaketid
• Muud tervise edendamisele suunatud teenused
• SPA-d ja tervisekeskused
• Wellness SPA-d
Puhkus looduses:
• Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
• Füüsiliselt raske aktiivne
puhkus: eeldab füüsilist ettevalmistust
• Loodusturism
• Ökoturism
• Golf
• Jaht
• Jääsõit, ATV
• Kajakk ja meresüst
• Kalastamine
• Kanuu-, süsta ja paadi matkad
• Looduslikud vaatamisväärsused
• Looma-, linnu- ja loodusvaatlus
• Matkamine (jalgsi ja rattaga)
• Purjetamine
• Rahvuspargid
• Ratsutamine (maneež, sõit looduses ja ratsamatkad)
• Seiklusrajad
• Suusatamine, uisutamine
Teadmiste edendamine:
• Incentive
• Konverentsiturism
• Technical visits
• Innustusreiside korraldajad ja pakutavad näidistooted
• Konverentsikeskused
• Seminarikeskused
• Teaduspargid ja ülikoolid
• Unikaalsed vaatamisväärsused ja
paigad/ettevõtted/tehnoloogilised arendused
19 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
a. Turismitoodete rühmad ja selle valik sihtturgude lõikes Igale sihtturule on valitud eraldi välja tooterühmad ja teemad, vastavalt turule pakutavatele toodetele ning sealsele reisikorraldajate ja elanikkonna huvile.
Prioriteetsele sihtturule valitakse turundusaastaks tegevuskavas komplekt teemasid ja tooterühmasid mida
eeloleval aastal tutvustatakse (vt tegevuskavade peatükk).
SIHTTURG TEEMA TOOTERÜHM
SOOME • Puhkus linnas
• Puhkus maal
• Puhkus tervise heaks
• Teadmiste edendamine
• Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
• Karavani ja autoturism
• Konverentsiturism
• Linnapuhkus
• Mõisaturism
• Ostuturism
• Perepuhkus
• SPA toode ja tervisepaketid
• Üritusturism
ROOTSI • Puhkus linnas
• Puhkus looduses
• Puhkus tervise heaks
• Teadmiste edendamine
• Autoturism
• Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
• Ilutooted
• Incentive
• Konverentsiturism
• Linnapuhkus
• Loodusturism
• SPA toode ja tervisepaketid
• Üritusturism
VENEMAA • Puhkus linnas
• Puhkus maal
• Puhkus tervise heaks
• Teadmiste edendamine
• Autoturism
• Konverentsiturism
• Linnapuhkus
• Ostuturism
• Perepuhkus
• SPA toode ja tervisepaketid
• Üritusturism
SAKSAMAA • Puhkus linnas
• Puhkus looduses
• Puhkus maal
• Teadmiste edendamine
• Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
• Incentive
• Karavani ja autoturism
• Konverentsiturism
• Linnapuhkus
• Loodusturism
• Mõisaturism
NORRA • Puhkus linnas
• Puhkus maal
• Puhkus tervise heaks
• Teadmiste edendamine
• Autoturism
• Konverentsiturism
• Linnapuhkus
• Perepuhkus
• SPA toode ja terviseturism
LÄTI • Puhkus linnas
• Puhkus looduses
• Puhkus maal
• Puhkus tervise heaks
• Teadmiste edendamine
• Autoturism
• Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
• Konverentsiturism
• Linnapuhkus
• Loodusturism
• Perepuhkus
• SPA toode ja tervisepaketid
• Üritusturism
SUURBRITANNIA • Puhkus linnas
• Puhkus looduses
• Teadmiste edendamine
• Innustusreisid
• Konverentsiturism
• Linnapuhkus
• Loodusturism
• Üritusturism
20 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
POOLA, LEEDU
• Puhkus linnas
• Puhkus looduses
• Puhkus maal
• Teadmiste edendamine
• Autoturism
• Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
• Konverentsiturism
• Linnapuhkus
• Loodusturism
• Perepuhkus
• Üritusturism
ITAALIA, PRANTSUSMAA, HISPAANIA
• Puhkus linnas
• Puhkus looduses
• Puhkus maal
• Teadmiste edendamine
• Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
• Incentive
• Karavani ja autoturism
• Konverentsiturism
• Linnapuhkus
• Loodusturism
ARENEVA TÄHTSUSEGA TURUD: JAAPAN, USA
• Puhkus linnas
• Teadmiste edendamine
• Innustusreisid
• Linnapuhkus
• Technical visits
• Üritusturism
SISETURISM • Puhkus looduses
• Puhkus maal
• Puhkus tervise heaks
• Teadmiste edendamine
• Autoturism
• Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
• Füüsiliselt raske aktiivne puhkus: eeldab füüsilist
ettevalmistust
• Konverentsiturism
• Loodusturism
• Mõisaturism
• Perepuhkus
• SPA toode ja tervispaketid
• Ökoturism
• Üritusturism
21 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
TEGEVUSSUUNAD JA MAHUD
A. EESMÄRGID Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi rakendamine aitab otseselt kaasa välisturgude külastajate
arvu ja siseturistide arvu suurenemisele. Mõjutab Eesti turismi hooajalisust ning turimsiteenuste ekspordi
kasvu.
2007 2008 2009 2010
Välisturistide ööbimiste arv majutuskohtades 2,9 3,1 3,4 3,6
Siseturistide ööbimiste arv majutuskohtades 1,8 1,9 2 2
Eesti külastamise hooajalisus % (suvi/talv) 38,00 37,30 36,90 36,50
Turismiteenuste eksport 16,6 17,3 18 18,7
Eesti kui reisisihi programmi tegevused on suunatud peamiselt järgnevate eesmärkide saavutamiseks:
1. suurendada sihtturgude potentsiaalsete turistide teadlikkust Eesti kui reisisihi võimalustest ja
turismitoodetest ning ostusoovi tekitamine; 2. Eesti kui reisisihi ja turismitoodete kohta välisturgudelt saabuvate infopäringute suurendamine;
3. informeerida sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjaid Eesti kui reisisihi võimalustest ning
turismitoodetest.
Tulemusindikaatorid 2008-2010
Prioriteetsete sihtturgude potentsiaalsete külastajate osakaal keskmiselt (peab tõenäoliseks külastada Eestit järgmise 3 aasta jooksul) (osakaal) algtase 2007 15%
2008: Ei mõõdeta
2009: Ei mõõdeta
2010: 20%
Eesti kui reisisihi ja turismitoodete kohta saabunud infopäringute arv (väliskülastajad ja siseturism) -
internetipõhiselt ja turismiinfokeskused (arv)
2008: 1 370 000
2009: 1 500 000
2010: 1 650 000
B. TEGEVUSVÄLJUNDID Sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt seati peatükis VÄLISTURGUDE POTENTSIAALI ANALÜÜS tähtsuse järjekorda, arvestades nende suurust, Eestisse tehtud reiside arvu ja Eesti
üldist atraktiivsust. Eesti kui reisisihi jaoks on suure potentsiaali ja prioriteetusega peamiselt teiste EL
liikmesriikide elanikud, eriti lähiturgude, sh: Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia, Läti, Hispaania, Itaalia, mh. ka Eesti siseturist jne. Sihtturu prioriteetsus ja võimalik tulemus on aluseks sihtturul
tehtavate tegevuste mahu määramiseks.
Sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt võib selle alusel jagada viite kategooriasse:
1. Esmase tähtsusega: Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi. 2. Teisese tähtsusega: Norra, Suurbritannia, Läti. 3. Siseturism 4. Kolmanda tähtsusega: Poola, Itaalia, Prantsusmaa, Leedu, Hispaania. 5. Areneva tähtsusega: Jaapan, USA. Turud mis on kaetud EAS välisesindustega või omavad
naaberriikide huvi sisenemiseks. Osaletakse olulise sisuga üritustel kuhu saab Eesti kui reisisihi tutvustamise tulemuslikult kaasata. Aidatakse kaasa eriürituste korraldamisega uute
otsetranspordiühenduste avamise puhul.
Iseseisvalt korraldatud reiside osakaalu pideval suurenemisel ja iseseisval sihtkoha info otsimisel võetakse EAS
Turismiarenduskeskuse poolt Eesti kui reisisihi tutvustamisel turismiturunduse peamisesse fookusesse sihtturu lõpptarbija ehk potentsiaalne turist (joonised 1 ja 2).
22 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Joonis 1: Euroopa riikide puhkusereisija infoallikad % Euroopa riikide puhkusereisijatest, kes kasutas välisreisi planeerimiseks järgmisi infoallikaid, 2006.
Allikas: IPK International.41%
27%
19%
10% 10%
3% 2% 2% 2% 1% 1% 1% 1%3%
17%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
Inte
rne
t
Rei
sib
üro
o
Tu
ttav
ad/
sug
ula
sed
Rei
sik
orr
ald
aja
kata
loo
g
Re
isir
aam
at
(N:
Lo
nel
y P
lan
et)
Aja
kir
jad
Aja
leh
ed
Ko
hal
iktu
rism
iin
foke
sku
s
Le
nn
ufi
rma
,ro
ng
ifir
ma
TV
/ ra
ad
io
Tu
ris
mim
essi
d
Tu
ris
mia
met
ies
ind
use
d
rekl
aam
id/
fla
ieri
d
mu
ud
Ei
ots
inu
d/ e
iva
jan
ud
in
fot
Joonis 2: Eesti reisi planeerimisel kasutatud infoallikad
Kust saite infot Eestisse reisimiseks? % Eestis ööbinud välisturistidest, suvi 2007.
41%
30%
19%17%
15%
6%4% 3% 2% 3%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
Inte
rnet
ist
om
a ee
lmis
telt
reis
idel
t E
esti
sse
Ees
ti s
õp
rad
elt/
tutt
avat
elt
reis
ibü
roo
st v
õi
tran
spo
rdif
irm
ast
sõp
rad
elt/
tu
ttav
atel
tvä
ljasp
oo
l Ees
tit
tasu
liste
stre
isiju
hti
des
t
ajak
irja
nd
use
st
rekl
aam
bro
šüü
rid
est
turi
smim
essi
lt
mu
jalt
Sihtturgude avalikkusele suunatakse neile atraktiivseid turismitooteid tutvustavad kampaaniad, reklaame ning korraldatakse meediasuhteid, et teadvustada ja kinnistada olulistel sihtturgudel Eesti kui sobiliku reisisihi
maine. Tegevuste puhul on peamisteks turunduskanaliteks internetikeskkonnad, tippklassi reisiraamatud, Eesti
turismipakettide pakkumine sihtturu reisikorraldajate poolt või sihtturgude ajakirjandusväljaanded. Eesmärk on pikendada Eesti külastust, soodustada kaugematelt turgudelt esmakülastusi ja lähiturgudelt korduvkülastusi
ning külastusi väljaspool kõrghooaega, laiendada kliendibaasi erinevatele vanuserühmadele.
Sealjuures tegeleb EAS Turismiarenduskeskus pidevalt edasi sihtturgudel uuringute läbiviimisega ja kontseptsiooni arendamisega, et vajadusel täiendada sihtturgudele pakutavate tegevuste sisu ja mahtu või
alustada tegevustega uutel kasvanud potentsiaaliga sihtturgudel.
Info levitamise, reklaami ja avalikkuse teavitamise väljund on potentsiaalne Eesti turismitoodete tarbija. Eesti turismitoodete ja pakkumiste detailne informatsioon viiakse potentsiaalsele tarbijale Eesti turismiinfosüsteemi
veebiväljundite (visitestonia.com ja puhkaeestis.ee) vahendusel.
Eesti kui reisisihi tutvustamisel jätkatakse kujunduskeeles Eesti tuntuks projekti tulemite kasutamist
visuaalsetel lahendustel. Eraldi Eesti tuntuks projektist sõnumeid välja ei töötata, kuna igale turule lähenetakse
iseseisvalt ja tooterühma/teema põhiselt. Peamise kokkuvõtva nimetajana kasutatakse edasi tunnuslauset
„mõnusa kiiksuga Põhjamaa”, mis on turistide arvates paremini iseloomustav Eestit. Eesti tuntuks projekti jätkumisel ning uuenduste välja töötamisel minnakse ka Eesti kui reisisihi tutvustamisel sellele üle.
23 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks välisriikides EAS Turismiarenduskeskuse poolt teostatavad tegevused: o Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine
� sihtturgude ja sihtrühmade määratlemine
� sihtturgudele suunatud sõnumite ja tegevuste analüüs
� kontseptsiooni täiendamine ja tegevusstrateegiate koostamine vastavalt vajadusele
o Info levitamine sihtturgude lõpptarbijatele
� hooaega pikendavate kampaaniate korraldamine
� infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine � pressireiside, - teadete, - ürituste korraldamine
� Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine
o Müügiedendustegevuste korraldamine sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele � seminaride, infopäevade, müügivisiitide ja muu müügiedendustegevusega seotud tegevuste
korraldamine
� otse- ja ristturunduse korraldamine turismi ja reisikorraldusega seotud huvigruppidele.
Siseturismi võimaluste tutvustamiseks Eesti elanikele EAS Turismiarenduskeskuse teostatavad tegevused:
o Hooajaliste kampaaniate korraldamine
o Siseturismivõimalusi tutvustavate trükiste koostamine
o Väljapanekute ja esitluste korraldamine
Turismiuuringute korraldamiseks EAS Turismiarenduskeskuse teostatavad tegevused:
o Eestis reisivate sise- ja väliskülastajate regulaarsed uuringud
o Regulaarsed nõudluse uuringud sihtturgudel
o Uuringutulemuste avaldamine ja tutvustamine. Andmete vahetamine rahvusvaheliste organisatsioonidega
Väljundindikaatorid 2008-2010 Kokku aastas Kokku 2008-2010
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 65
214 2009 76
2010 73
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 255
815 2009 280
2010 280
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 500
1620 2009 560
2010 560
C. EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMINE VÄLISRIIKIDES Info levitamine sihtturgude lõpptarbijatele
Lõpptarbijate teadlikkuse tegevused on suunatud ainult otseselt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks ja Eesti turismipakkumiste tutvustamiseks seal, kus otsustatakse erinevate reisisihtkohtade kasuks. Selleks
kasutatakse turunduskanaleid, kus sihtturu elanikkond põhiliselt planeerib reisimist ning otsib reisimisega
seonduvat infot.
Esmase ja teisese tähtsusega sihtturgude tegevuskava keskmes on lõpptarbijatele suunatud teemapõhised tootekampaaniad. Kampaanias suunatakse potentsiaalne tarbija EAS Turismiarenduskeskuse veebilehele
(visitestonia.com). Seega on kampaania peamine kommunikatsioonikanal erinevad veebikeskkonnad ning
otseselt veebidesse suunavad tegevused. Täiendavalt kasutatakse huvi tekitamiseks erinevaid meediakanaleid. Pidevalt tuleb tegeleda veebilehtedel kasutatavate märksõnade, lehekülgede päiste ja muu informatsiooniga,
et veebilehed oleksid kergelt leitavad otsingumootorite abil.
24 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Kampaania ajal tõstetakse veebilehtedel esile vastavalt kampaania teemale/tooterühmale ja sihtrühmale
erihinna või spetsiaalselt selle jaoks ettevõtjate poolt koostatud pakkumised/tootepaketid. Samal ajal on
oluline see, et kampaania raames tutvustava teemaga haakuvad tooted on kättesaadavad enamiku sihtturu reisikorraldajate kaudu, kes vahendavad Eesti turismitooteid. Vastavate reisikorraldajate kontaktandmed
tuuakse ära kampaania veebilehel kõrvuti tootepakkumistega. Sihtturu reisikorraldajate tootepakkumiste
valiku tagamise eest peavad hea seisma Eesti teenusepakkujad, regioonid või vahendajad.
Suhete korraldamiseks välisajakirjanikega ning Eesti kui reisisihi võimalusi tutvustavate artiklite ilmumise soodustamiseks edastatakse neile regulaarselt veebipõhiseid uudiseid vastavalt sihtturul antud aastal
käsitletavatele teemadele/tooterühmadele. Kampaaniale eelneval perioodil kutsutakse Eestisse teemade/tooterühmadega tutvuma sihtturgude ajakirjanike grupid. Välisajakirjanikega töötamiseks kasutab
EAS Turismiarenduskeskus võimalusel sihtturul tegutsevate PR ettevõtete abi.
Sihtturgudel on võimalik laiema kõlapinna saavutamiseks kasutada Eesti turismi hea tahte saadikuid. Eesti Turismi Hea Tahte Saadiku tiitel andtakse positiivselt tuntud ja teatud artistile, sportlasele, kultuuritegelasele
jne tuntud isikule, kes kannab endas positiivset imagot, kõrget eetilisust ja tema väärtushinnangud on eeskuju
väärivad. Eesti Turismi Hea Tahte Saadiku eesmärgiks/missiooniks on sihttururiigis tekitada huvi Eesti kui atraktiivse reisisihi vastu ning tõsta Eesti kui riigi mainet ja tuntust.
Täiendavalt valmistatakse sihtturgudel levitamiseks infokandjaid/trükiseid. Trükiste peamiseks eesmärgiks on pakkuda tuge neile potentsiaalsetele turistidele, kes ei ole veel otsustanud Eestisse reisimise kasuks. Trükiste valik koosneb kolmeastmelisest süsteemist: üldinfo Eesti kui reisisihi kohta; näidismarsruudid Eestis ja Eesti
kaart; üldinfo erinevate Eesti tooterühmade kohta.
Müügiedendustegevuste korraldamine sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele
Müügiedendustegevuste eesmärgiks on hoida sihtturgudel Eesti turismitoote vahendajaid pidevalt kursis erinevate valdkondlike uudistega, mis aitavad kaasa välisturgudel pakutava Eesti turismitoote valiku laiendamisele ja reisikorraldusega seotud ettevõtjate ning ajakirjanike teadlikkuse kasvule. Selle jaoks
edastab EAS turismiarenduskeskus sihtturgudel vähemalt kaks-kuni kolm korda kuus vastavale turule
huvipakkuvaid uudiseid. Uudise edastajaks on kas EAS turismiarenduskeskus, EAS välisesindus või vastav teenuse osutaja.
Reisikorraldajatele ja ajakirjanikele uudiste edastamiseks kasutatakse vastavat mailinglisti, kuhu on soovijatel võimalik ennast registreerida. Mailinglisti liikmeid eristatakse tegevusvaldkondade, suhtluskeele ja sihtturu põhiselt. Sarnaselt on võimalik reisikorraldajatel hankida täiendavalt teavet uudistoodete ja teenuste
kohta EAS turismiarenduskeskuse veebilehtede spetsialisti keskkondadest.
Kõrgema potentsiaaliga sihtturgudel korraldatakse infopäevi edasimüüjatele, kes vahendavad Eesti turismitooteid. Infopäeva käigus tutvustatakse erinevaid turismiuudiseid, peamiselt on fookuses eelseisvate
kampaaniatega seotud teemad ja tooterühmad. Ülejäänud aasta vältel töötatakse edasi sihtturgude
reisikorraldajatega individuaalselt andes neile nõu Eesti toodete osas või siis võimalusel koolitusprogrammide korraldamisel. Lisaks korraldab EAS turismiarenduskeskus peamistelt sihtturgudelt tootetutvustusreisi sihtturgude reisikorraldajatele. Tootetutvustusreisid korraldatakse sihtturgude lõikes ning seal tutvustatakse
samuti eelseisvate kampaaniatega seotud teemasid ja tooterühmi. Tootetutvustusreisile kutsutakse osalised
mailinglisti alusel.
Täiendavalt on võimalik Eesti kui reisisihi sõnumite ja EAS Turismiarenduskeskuse tegevuse tutvustamine ettevõtjate ja regioonide poolt korraldatud reisikorraldajate ja välisajakirjanike tootetutvustusreiside raames. Selleks tavaliselt korraldatakse seminar, lõuna- või õhtusöök, mille kulud kaetakse Eesti kui reisisihi
tuntuse suurendamise programmist.
Vähemalt neljal korral nädalas aastaringse Tallinnasse sihtturgudelt saabuvate uute transpordiühenduste avamise toetamiseks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi tegevused võimalik partnerluse
alusel ühendada eelseisvaks aastaks. Sel puhul suunatakse tegevused lennu alguspunkti ning tegevuste käigus
tutvustatakse ka uut transpordi ühendust. Transpordiühenduste avamise puhul korraldatavad tegevused on
seoses sihtturgude prioriteetsusega ning teostatava tegevusmahuga.
25 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
D. SISETURISMI VÕIMALUSTE TUTVUSTAMINE EESTI ELANIKELE
Siseturismi võimaluste tutvustamisel Eesti elanikele jätkatakse juba alustatud suunda, mil tutvustatakse
veebikeskkonna puhkaeestis.ee (visitestonia.com eestikeelne versioon) kaudu hooajalisi eritooteid ning teenuseid.
Täiendavalt veebilehe kasutajate leidmiseks tutvustatakse võimalusi ajakirjanduse ja interneti vahendusel.
Samuti jätkatakse Eesti regioonide tutvustuse korraldamist suurima turismimessi raames.
Siseturismi võimaluste tutvustamine toimub tihedalt käsikäes Eesti turismiinfo jaotuspunktidega.
E. SÕNUMID JA VISUAALNE KEEL Prioriteetsele sihtturule valitakse turundusaastaks tegevuskavas komplekt teemasid ja tooterühmasid mida
eeloleval aastal tutvustatakse (vt tegevuskavade peatükk).
Eesti kui reisisihi tutvustamisel jätkatakse kujunduskeeles Welcome To Estonia kujundusraamistiku kasutamist visuaalsetel lahendustel. Eraldi sõnumeid välja ei töötata, kuna igale turule lähenetakse iseseisvalt ja teema/
tooterühma põhiselt. Peamise kokkuvõtva nimetajana kasutatakse edasi tunnuslauset „Mõnusa kiiksuga
Põhjamaa” või „Puhta looduse pelgupaik”, mis on turistide arvates paremini iseloomustav Eestit. Welcome To Estonia tunnuslausete, sõnumite ja kujundusraamistiku uuenduste välja töötamisel minnakse ka Eesti kui
reisisihi tutvustamisel sellele üle.
Welcome To Estonia lood turistide meelitamiseks:
1. “Mõnusa kiiksuga Põhjamaa”
Teile meeldib tormine vaade, karm rannik, lumised metsad, minimalistlikud kirikud, puhtad tänavad,
hästihooldatud aiad, intrigeeriv kiviarhitektuur või modernsed klaashooned ning palju blonde – aga te teate, et
skandinaavlased võivad olla nii igavad ja steriilsed. Tulge vaadake, kuidas mõjub paras annus veidrust, irooniat
ja eksperimenteerimist Eestis.
2. “Puhta looduse pelgupaik”
Olles üks väiksema rahvastiku tihedusega ja puutumatumaid alasid Euroopas, on Eesti oma 1500 saare,
rikkaliku taimestiku-loomastiku ja ürgmetsaga ideaalne koht enda taasavastamiseks.
3. “Eesti on rohkem kui Tallinn”
Te arvate, et Berliin ja London on võimaluste linnad? Me võime küll olla väike, aga me oleme võrratult
muutunud. Tallinnas on küllalt ultramodernseid baare, pööraseid ööklubisid ja kõrgel tasemel uut Euroopa
kööki, samuti suurepäraselt säilinud Hansa vanalinn, et pakkuda teile tegevust terveks nädalavahetuseks.
Hubane, roheline ja võluv Tartu on koduks elurõõmsale ülikoolile ja selle tudengitele, kes on laineid löönud juba
alates 1632. aastast. Suvepealinn Pärnu on Põhja-Euroopa üks paremini hoitud saladusi: seal on puhas ja
puutumatu rand Vahemerelise meeleoluga. Veetke nädal, et avastada selle looduse pelgupaiga ilu ja ürgne
puutumatu maastik ning te küsite endalt ikka ja jälle nagu igaüks, kes on siin esimest korda: “Kes oleks seda
arvanud?”
4. “Turismimaaks sobiv”
Lisaks juba edukalt käigus olevatele kiirlaevadele, atraktiivsele, efektiivsele ja tänapäevasele lennujaamale ning
mitmele väga erilisele hotellile, parandame me raudteid, maanteid, ühistranspordi korraldust ja turismi
infrastruktuuri, et saaksite võtta parimat kõigest, mida Eestil on pakkuda.
26 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
F. TEGEVUSMAHUD JA EELARVE JAGUNEMINE
Turundusstrateegia alusel koostatakse vastavalt Eesti kui reisisihi tuntuse programmi eelarvele igal aastal täpne
tegevuskalender. Samuti vajab pidevat ajakohastamist ja uuendamist turundusstrateegia ise lähtuvalt maailma trendidest turismimajanduses, seoses uute transpordiühenduste avamisega sihtturgudelt jne.
Tegevusmahud 2008-2010 Kokku aastas Kokku 2008-2010
Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud
2008 6
23 2009 10
2010 7
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele Esimesel kolmeteistkümnel Eesti kui reisisihi jaoks prioriteetselt sihtturult korraldatakse üks tootetutvustusreis aastas. Grupi suurus maksimaalselt 10 inimest. Tootetutvustusreisi teema ja eesmärgid seatakse aastastes
tegevuskalendris.
2008 16
56 2009 20
2010 20
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele Esimesel kolmeteistkümnel Eesti kui reisisihi jaoks prioriteetselt sihtturult korraldatakse üks pressireis aastas. Grupi suurus maksimaalselt 10 inimest.
Pressireisi teema ja eesmärgid seatakse aastastes tegevuskalendris.
2008 17
55 2009 19
2010 19
Infopäev sihtturul Esimesel kaheteistkümnel Eesti kui reisisihi jaoks prioriteetsel sihtturul korraldatakse üks infopäev aastas (Venemaal 2). Kuulajaskond 25 inimest (neist 5 ajakirjanikud ning 20 turismiasjalised). Infopäeva teema ja eesmärgid seatakse
aastastes tegevuskalendris
2008 17
53 2009 18
2010 18
Kampaania sihtturul Esimesel seitsmel Eesti kui reisisihi jaoks kõige prioriteetsemal sihtturul korraldatakse üks kuni kaks sihtturu lõpptarbijale suunatud kampaaniat aastas.
Kampaania teema ja eesmärgid seatakse aastastes tegevuskalendris
2008 10
30 2009 10
2010 10
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 9
31 2009 10
2010 12
Perioodiks 2007-2010 on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi eelarve üldsummaks planeeritud
struktuurivahendite toel 217 941 175 krooni. Millele lisanduvad riigieelarvelised vahendid siseturismi tuntuse suurendamiseks, turismituru analüüsiks ning Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuskavaga seotud
programmi mitteabikõlblike kulude katteks.
SF: Riigieelarvest finantseeritavad programmid:
Ühenduse osalus RE kaasfinant-seering
Kokku
Eesti kui reisisihi tuntuse
suurendamine (mitteabikõlblikud kulud)
Siseturismi tuntuse suurendamine
Turismituru analüüs
2008-2010 173 100 000 44 841 175 217 941 175 4 100 000 6 200 000 2 500 000
Arvestades sihtturu osatähtsust, kasvu eesmärke, konkurentsi ja tulemuslikkuse potentsiaali, kavandatakse
eelarvevahendid viie turukategooria vahel jagada järgnevalt:
27 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Eelarve jagunemine turgude ja valdkondade vahel:
prioriteet tegevus/turg osakaal SF eelarvest
1. Esmase tähtsusega:
Soome
0,360 Venemaa
Saksamaa
Rootsi
2. Teisese tähtsusega:
Norra
0,165 Suurbritannia
Läti
3. Kolmanda tähtsusega:
Poola
0,130
Itaalia
Prantsusmaa
Leedu
Hispaania
4. Areneva tähtsusega:
Jaapan
0,050 USA
Hiina (ainult EAS välisesindus)
5. Tegevused üle sihtturgude:
Konverentsiturismi edendamine 0,080
Infokandjate valmistamine ja levitamine 0,130
Turunduskontseptsiooni täiendamine 0,015
Turismi nõudluse uuringud 0,020
6. Siseturism: Eesti 0,050
Sihtturgude eelarved on planeeritud keskmiselt jaotada erinevate tegevussuundade vahel järgnevalt: Info levitamine sihtturgude lõpptarbijatele 75%
Müügiedendustegevuste korraldamine sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele 25%
Turundusstrateegia alusel koostatakse vastavalt Eesti kui reisisihi tuntuse programmi eelarvele igal aastal täpne
tegevuskalender.
G. KOOSTÖÖMUDELID SIHTTURGUDEL TEGEVUSTE ELLUVIIMISEKS
Sihtkoha turunduse üldine mõju tarbijale on reeglina riiklikult finantseeritava turismiorganisatsiooni ning
piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja turismiettevõtete endi turundustegevuse kombineeritud tulemus. Seepärast on kasulik Eesti kui reisisihi tegevuste kooskõlastatus võimalikult paljude teiste huvirühmade
turundusplaanidega. Partnerluses töötamine tähendab, et mõlemad pooled saavad kasu ning et selle tulemusel
suudavad partnerid saavutada koos eesmärke, mida oleks üksinda tegutsedes raskem või võimatu saavutada. Turundusstrateegia rõhutab tugeva turunduspartnerluse arendamist; nii õhu- kui meretranspordifirmade,
sihtturul tegutsevate reisikorraldajate, sissetuleva turismiga tegelevate Eesti reisikorraldajate,
teenusepakkujate ja Eesti piirkondade esindajate kaasamist. Partnerlusturunduse põhielementideks on
koordineeritud tegevus ja koostöö.
Põhilisteks koostööpartneriteks EAS Turismiarenduskeskusele Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise
programmi teostamisel on:
• Laeva- ja lennufirmad
• Sihtturul tegutsevad reisikorraldajad
• Teenuste pakkujad – hotelliketid, erialaliidud, üksikettevõtjad
• Piirkondlikud huvirühmad – linna- ja maavalitsused, piirkonnad
• Sissetuleva turismiga tegelevad Eesti reisikorraldajad
Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused etendavad olulist rolli, olles mitte ainult valmis edendama oma
piirkonda, vaid ühendades oma piirkonna paljude väikeste turismiettevõtjate jõupingutusi.
28 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Võimalusi koostööks Eesti kui reisisihi tutvustamiseks põhilistel sihtturgudel on kokku viis
1. Koordineeritud tegevus. Koostöö ühises turunduse planeerimises, reklaamikampaaniate
ajastamises, tutvumisreiside korraldamises jne.
2. Toote/teenuse/regiooni informatsiooni kuvamine veebilehtedel visitestonia.com ja puhkaeestis.ee. Infomaterjalide kasutamine oma pakkumiste täiendamiseks või taustainfo
pakkumiseks: koostööpartnerile kõige soodsam moodus, otseselt kulusid ei kaasne.
3. Toote/teenuse/regiooni informatsiooni pakkumine levitamiseks sihtturgude turismiasjalistele ja ajakirjanikele: koostööpartneril tuleb kanda pressi- või reisikorraldajate tootetutvustusreiside
võõrustamisega seotud kulud.
4. Üritustel või messidel toote/teenuse/regiooni tutvustamine: koostööpartneril tuleb kanda üritusel
osalemisega, lähetuste ja jaotusmaterjalidega seotud kulud. 5. Toote/teenuse tutvustamine korralduspartnerina kampaanias: koostööpartner on finantspartner
meediaostul ning kaasnevad kujunduste loomisega seotud kulud. Peamine koostöövõimalus on
ühendatud kampaaniad, kus partnerid ostavad ühiselt meediat selleks, et saada soodsamaid
tingimusi hindades ning suuremat mõju ja märgatavust. Eeldatav on partnerlus reisisihi tutvustamise (EAS Turismiarenduskeskus) ning hotellikettide või transpordiettevõtetega.
Lisaks Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi poolt prioriteetsetel sihtturgudel teostatavatel tegevustel osalemisele on võimalik taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse
vahendusel Euroopa Liidu toetust turundustegevusteks ettevõtjate või kolmanda sektori poolt.
Turundustoetuste programmid on mõeldud eelkõige nende Eesti kui reisisihi programmi rakendamise raames tehtavate tegevuste täiendavate tegevuste teostamiseks turismisektori poolt. Samuti ka Eesti kui reisisihi
tegevustega katmata sihtturgudel tegevuste teostamiseks.
Koostöö arendamine Partneritega koostöö arendamiseks töötab EAS Turismiarenduskeskus intensiivselt. Igal aastal avaldatakse
internetis tegevuskalender eelolevaks aastaks, mis käsitleb kõiki võimalusi koos kulutustega EAS
Turismiarenduskeskuse ja partnerite koostööks sihtturgudel. Täiendavalt avaldatakse infot kõikidele potentsiaalsetele koostööpartneritele üksikute ürituste kohta, kuhu oodatakse osalejaid Eestist.
Partnerlus teiste riikidega Balti riigid on teinud turismi turunduses tihedat koostööd juba üle aastakümne. Sageli tingituna kulude kokkuhoiust ning mitmete sihtturgude Baltikumi ringreiside suures osakaalus. Eesti on olnud aastaid Euroopa
Turismikomisjoni liige ning osalenud mõnes selle liidu turundusprojektis Euroopa kui reisisihi tutvustamisel.
Need ühenduslülid jäävad kahtlemata kestma, kuid nende olulisus väheneb seoses Eesti võimega tegelda
aktiivsemalt reisisihi turundusega.
29 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Täpsema ülevaate koostöö- ja toetusvõimalustest eesmärkide ja tegevuste lõikes leiab järgnevast tabelist:
Nõudlus Eesmärk Tegevus Koostöövõimalused Eesti kui reisisihi tutvustamisel EAS Tegevus/Täiendav sekkumine
A. Turundustegevused nõudluse ja teadlikkuse suurendamiseks Eesti kui reisisihi prioriteetsetel sihtturgudel:
• Potentsiaalne ostja
sihtturul on teadlikum ja omab suuremat soovi
Eesti turismitoodete järgi.
• Vahendaja on teadlikum
milliseid Eesti
turismitooteid pakutakse lõpptarbijatele
kampaaniad
• Finantspanusega partner kampaanias. Peamine koostöövõimalus on ühendatud kampaaniad, kus
partnerid ostavad ühiselt meediat selleks, et saada soodsamaid tingimusi hindades ning suuremat mõju ja märgatavust. Eeldatav on partnerlus reisisihi tutvustamise (EAS) ning hotellikettide või transpordiettevõtetega.
• Kampaaniate toimumise ajal info ja tootepõhiste eripakkumiste kuvamine selle jaoks loodud
eriveebides. Kampaaniate käigus suunatakse enamus sihtgrupist veebiväljunditele tutvuma eripakkumistega.
Eesti kui reisisihi tutvustamine prioriteetsetel sihtturgudel.
trükised, info levik Eestist kui reisisihist
• Eesti kui reisisihi tutvustamiseks loodud infomaterjale on võimalik vastavalt nende eesmärgile
kasutada oma müügiedendustegevuste materjalide täiendamiseks või neile lisamiseks. Üldjuhul on need materjalid mõeldud potentsiaalses turistis Eesti kui reisisihi vastu huvi äratamiseks, mitte
praktilise infomaterjalina juba sellele, kes on reisiostu otsuse Eesti kasuks teinud.
informatsiooni levitamine
vahendajale/ edasimüüjale ja suhted välispressiga
• Eesti kui reisisihi tutvustamiseks korraldatakse prioriteetsetel sihtturgudel infopäevi välispressile ja
reisikorraldajatele. Neile edastatakse regulaarselt uudiskirju ning korraldatakse pressireise
Eestisse. Toodete/teenuste/regioonide esindajatel on võimalik olla kaasatud eeltoodud üritustele läbi uudisinformatsiooni pakkumise ning pressireiside korraldamiseks eripakkumiste tegemise EAS-le. Tehtud pakkumistest tehakse valik vastavalt konkreetse sihtturu prioriteetsusastmele, neile
pakutavatele tooterühmadele ja teemadele, samuti lähtutakse sellest, mida antud sihtrühmadele on eelnevalt pakutud.
Eesti turismivõimalusi tutvustavad messid ja üritused
• Võimalus osaleda eksponendina Eestit kui reisisihti tutvustavatel ühispindadel ja üritustel.
Tavapäraselt on üritusel võimalus tutvustada oma tooteid/teenuseid/regioone valmis kujundusega ja ette antud formaadis. Osalemise tasud sisaldavad minimaalseid osalemise ette valmistamise ja inventari rendiga seotuid kulusid. Kontaktide loomiseks ja arendamisteks vajalikud eelnevad ja
järeltegevused tuleb kõikidel eksponentidel teostada iseseisvalt.
B. Eesti turismitoode sihtturgudel müügis piisavalt.
toote müük ja turustamine
sihtturule ja sihtturul • Eesti kui reisisihi tutvustamiseks loodud infomaterjale on võimalik vastavalt nende eesmärgile
kasutada oma müügiedendustegevuste materjalide täiendamiseks või neile lisamiseks. Üldjuhul on
need materjalid mõeldud potentsiaalses turistis Eesti kui reisisihi vastu huvi äratamiseks, mitte praktilise infomaterjalina juba sellele, kes on reisiostu otsuse Eesti kasuks teinud.
• Veebilehe visitestonia.com spetsialistisektsioonis pakutakse võimalust oma partnerite ja huviliste
lisamiseks uudiskirja mailinglistidesse, selleks, et nad tulevikus muutuksid automaatselt informatsiooni levitamine vahendajale/ edasimüüjale ja suhted välispressiga kliendirühmaks.
Turismiettevõtjate ja kolmanda
sektori turundustoetusprogrammi toetused.
C. Eesti turismitoote kohta on informatsioon sihtturgudel kättesaadav.
toote info visitestonia.com/puhka-eestis.ee veebis ja muudes
infokanalites
• Kõikide EAS poolt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks tehtavate tegevuste raames tutvustatakse intensiivselt kodulehekülgi visitestonia.com ja puhkaeestis.ee, seega on eriti oluline,
et toote/teenuse/regiooni kohta leiduv informatsioon oleks seal asjakohane.
• Eestit kui reisisihti tutvustavate kampaaniate toimumise ajal info ja tootepõhiste eripakkumiste
kuvamine selle jaoks kujundatud eriveebides.
Turismiinfosüsteemi programm.
D. Eesti turismitoode on olemas sihtturu jaoks piisavas valikus ja mahus
toote koostamine ja arendamine Turismiettevõtjate ja kolmanda sektori tootearendustoetused.
Pakkumine
30 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
TEGEVUSKAVAD
A. SOOME
TUGEVUSED NÕRKUSED
• Soomlaste välisreiside sihtkoht nr.1.
• lähedal/ lihtne tulla;
• sõbralikud inimesed;
• hea hinna-kvaliteedi suhe;
• teadlikkus Eestist kõrge
• lai olemasolev tootevalik: lühipuhkus Tallinnas või mõnes teises linnas,
ostuturism, üritusturism, mõisaturism,
karavani- ja autoturism, perepuhkus,
füüsiliselt kerge aktiivne puhkus, SPA ja tervisepaketid
• Baltikumi ringreisi alustamine Eestist
• Keelebarjäär puudub
• Mitu soomekeelset veebiväljundit peale visitestonia.com
• Soomlastele suunatud ürituste olemasolu
• Karavani- ja autoturismi teenuste
olemasolu
• Laevaühendused Helsingist – 28 päevas
• Lennuühendused Helsingist – 49 nädalas
• Eestisse reisimist eeloleval kolmel aastal peavad tõenäoliseks 56% Soome elanikkonnast (24% Eestis mittekäinutest).
• Turismiinfrastruktuur ei ole piisavalt arenenud;
• Uute atraktiivsete toodete vähesus
• ebapiisav teadlikkus vähemkülastatud regioonidest;
• peredele sobivate toodete vähesus
• visitestonia.com ei ole atraktiivne ja esimene valik info saamiseks
• tootepõhise informatsiooni vähesus
• tegelemine olemasoleva kitsa sihtrühmaga - enamasti korduvreisijad
• noortele sobivate toodete vähesus
• esmakülastajate vähene lisandumine
• turistid peamiselt Lõuna-Soome lään, vähemal määral Ida- ja Lääne-Soome läänid.
• Kõrgema keskklassi negatiivne hoiak olemasoleva sihtrühma suhtes
• Teeninduse tase on langenud
• Liiga SPA toote keskne sihtrühm
VÕIMALUSED OHUD
• Lai sihtgrupp 34-64.
• Arenev väikesadamatevõrgustik
• Eesti lähedus, Tallinna vanalinn, soodsad hinnad.
• 10% soomlasi käib Eestis organiseeritud
grupireisil, 45% kasutab paketihinnaga reisi (laevapilet+majutus).
• Uus laevaühendus Kotka-Sillamäe
• Kopteriühendus Tallinna-Helsingi vahel
• Keskklassi tähelepanu tõmbamine
kvaliteettoodetega
• Visitestonia.com keskkonna arendamine
• Seoses hindade tõusuga pole Eesti enam nii atraktiivne kui varem (madalatele hindadele
orienteeritud sihtgruppide hulgas).
• hinna-kvaliteedi suhe
• EURO tulek
• Lähinaabrid on konkurendid
• Jätkuv teenindustaseme langus ja teenindajate suhtumine võimendab
negatiivset imagot
• Olemasoleva sihtgrupi kadumine ja uut sihtgruppi ei lisandu
31 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008 Puhkus looduses
Puhkus maal
Mõisaturism
Karavani- ja autoturism
Üritusturism Füüsiliselt kerge aktiivne
puhkus
Perepuhkus
2009 Puhkus linnas Puhkus maal
Linnapuhkus Ostuturism
Mõisaturism
Karavani- ja autoturism Üritusturism
Perepuhkus
2010 Puhkus maal
Puhkus tervise heaks
Mõisaturism
Karavani- ja autoturism
Üritusturism Perepuhkus Spa toode ja
tervisepaketid
Sihtrühm: 1) 45-64a.
2) 35-44a. 3) 18-34a
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Soome
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 5
2009 5
2010 5
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 20
2009 15
2010 15
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 50
2009 30
2010 30
Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud
2008 -
2009 1
2010 1
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 1
2009 1
2010 1
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1
2009 1
2010 1
Infopäev sihtturul
2008 2
2009 1
2010 1
Kampaania sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 -
2009 -
2010 1
32 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
B. ROOTSI
TUGEVUSED NÕRKUSED
• geograafiline lähedus – Tallinn on
Stockholmi lähim pealinn.
• Soodne hinnatase
• Eestist huvitatud maksujõuline
vanusegrupp: üle 50 a.
• Head ja kvaliteetsed transpordiühendused
• Eesti tuntus jätkuvalt väga väike
• Jätkuv negatiivne maine Rootsi elanikkonna seas
• Eesti on reisisihina ebapopulaarne ning reisiinfot Eesti kohta on vähe.
• Eestisse reisimisest huvituvad rohkem need, kes on Eestis käinud, kuid nende arv on
Rootsi elanikkonnas väga väike.
• Atraktiivsete toodete vähesus – arvamus, et
peale Tallinna pole midagi muud Eestis vaadata/teha
• Arvamus, et Eesti on nö ebaedukate inimeste sihtkoht, kus puuduvad eksklusiivsed ja
trendikad tooted - „sihtkoht vaestele“
VÕIMALUSED OHUD
• 22% inimesi peab potentsiaalseks Eestisse reisimist järgmise kolme aasta jooksul
• Populaarseimad turismitooted: mitmepäevane laevareis Tallinna; Balti
ringreis; spa-puhkus;
• 15% Rootsi turistidest käib Eestis
organiseeritud grupireisil, 40% kasutab paketihinnaga reisi (laev v. lend+majutus).
• Golfi-toote turundamine – üks populaarsemaid reisiajendeid Rootsis
• Korraliku rootsikeelse veebi olemasolu ja teemapõhiste trükiste valmistamine
• Tänu tihedale lennuühendusele on potentsiaali konverentsiturismil
• Eestiga seotud tuntud inimeste olemasolu Rootsis (Ilon Wikland)
• Hinnataseme jätkuv tõus
• maine jätkuv paigalseis või alanemine
• Naaberriikide üliaktiivne turundus (hea näide Läti)
• EURO tulek ja seeläbi hindade kasv.
33 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008 Puhkus tervise heaks
Puhkus looduses
SPA toode ja tervisepaketid
Ilutooted
Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
Loodusturism
2009 Puhkus linnas Linnapuhkus
Üritusturism Perepuhkus
2010 Puhkus looduses
Puhkus maal
Füüsiliselt kerge aktiivne
puhkus
Loodusturism Perepuhkus
Sihtrühm: Keskealised, kultuuri- ja ajaloohuvilised inimesed, terviseturistid.
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Rootsi
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 4
2009 5
2010 4
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 15
2009 15
2010 15
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 30
2009 40
2010 30
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 1
2009 2
2010 1
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1
2009 1
2010 1
Infopäev sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Kampaania sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 -
2009 -
2010 1
34 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
C. VENEMAA
TUGEVUSED NÕRKUSED
• Keelebarjääri ei ole
• u 50% Peterburist, 40-45% Moskvast ning 5-7% Pihkva piirkonnast.
• Külastajate arv pidevalt kasvab
• hooajaliselt kõige ühtlasemalt jaotunud
• aastavahetusreisid
• ööbis 67% Tallinnas, 11% Ida-Virumaal, 4,4%
Pärnus ning 3,8% Tartus.
• 2/3 Venemaa turistides tutvub Eestis vaatamisväärsustega iseseisvalt, ligi 60% matkas
või viibis looduses, 1/3 käis muuseumites või
näitustel ning 1/3 käis kultuuriüritustel.
• 17% Peterburi elanikke külastas Eestis viimase 10 a jooksul (25-44a)
• huvitavaid vaatamisväärsused, ajaveetmisvõimalused, turvaline, hea infra ja hinna-kvaliteedi suhe
• üle 40 % planeerib Eestis ringreisi, spaatooteid, lühipuhkust Tallinnas ning auto-, bussiringreise ja
maapuhkust.
• Huvitavad looduskaunid kohad, arhitektuur, kultuurisündmused, muuseumid, aktiivsed
harrastused ja meelelahutus.
• Infot soovivad saada reisifirmadest, internetist ja
reisiraamatutest.
• Rongiühendus Peterburg-Tallinn ning Moskva-Tallinn 7xnädalas.
• Bussiühendus mitmeid kordi päevas Peterburg-Tallinn, Tartu, Pärnu jne
•
• ¾ Venemaa turistidest ööbib tasuta majutuses (külastades tuttavaid ja
sugulasi).
• Ainult 13% külastajatest on siin aastas esmakordselt
• 44% on peamine eesmärk külastada sugulasi-tuttavaid
• Moskvalastest on viimasel kümnel aastal Eestis käinud vaid mõni %.
• 11% Moskva ja 12% Peterburi elanikest peab tõenäoliseks Eestisse puhkusereisile
tulekut
• Lennuühendus Moskva-Tallinn on 3xnädalas (Estonian Air), mis ei ole piisav
• Aastavahetusel ebapiisav
transpordiühendus
VÕIMALUSED OHUD
• Esmakülastajate arv kasvab aasta aastalt.
• Venemaa elanike välisreiside arv suurenes 2006 a 29%
• Kõige enam reisivad 20-45 a
• Üle 70% Venemaa välisreisidest teevad Moskva elanikud.
• Eesti liitmine Shengeniga avab täiesti uued sihtgrupid ja leevendab viisa saamisega seotud
negatiivseid hoiakuid.
• Huvi ühendada Eesti reis Soome või Rootsi
külastamisega
• Shengeniga liitudes saab suurendada Peterburi
elanike külastusi – neid informeerida Schengenist.
• Teavitada ja varustada reisikorraldajaid toodetepõhiste neile suunatud materjalidega
• Töötada välja pühade puhkepakette
• Sugulaste/tuttavate külastajat külastajale läheneda kui siseturistile
• Pakkuda Moskvalastele neile suunatud „luksus” – linna-, ostu-, ürituspuhkust
• Puhkusereis Baltikumi mitte Eestisse
• Venemaa turistide ööbimised Eestis, Leedus ja Rootsis on enam-vähem võrdne
• Soomes on Venemaalt pärit turistide ööbimisi pea 4x rohkem.
• Eesti üldine maine on madal - propaganda
• Läti ja Leedu tegevus tekitab konkurentsi
35 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008 Puhkus linnas
Puhkus maal
Linnapuhkus
Ostuturism Üritusturism
Autoturism
Perepuhkus
2009 Puhkus tervise heaks Puhkus maal
SPA toode ja tervisepaketid Üritusturism
Autoturism
Perepuhkus
2010 Puhkus tervise heaks Puhkus maal
SPA toode ja tervisepaketid Üritusturism
Autoturism
Perepuhkus
Sihtrühm: 25-44; Peterburg ja Moskva
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Venemaa
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 8
2009 7
2010 7
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 30
2009 30
2010 30
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 60
2009 60
2010 60
Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud
2008 1
2009 -
2010 -
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 2
2009 2
2010 2
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 2
2009 2
2010 2
Infopäev sihtturul
2008 2
2009 2
2010 2
Kampaania sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 -
2009 1
2010 -
36 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
D. SAKSAMAA
TUGEVUSED NÕRKUSED
• Saksa turist reisib aktiivselt üle Eesti
• Vanem sihtrühm (55+) on majanduslikult
kindlustatud ja kvaliteeti hindav.
• Mitmekesiste turismitoodete tarbija (eriti
loodus- ja aktiivne puhkus)
• (Linna)Turist kultuurist ja ajaloost huvitatud
• Enamus reisikorraldajaid omab Eestit oma
tooteportfellis
• Eestis on huvitavad ajaveetmisvõimalused ja
vaatamisväärsused (Saksamaa turistid on
Eestis teretulnud)
• Eestil on Saksa meedias positiivne kuvand
(uuenduslik, julge ja ettevõtlik riik)
• Kasvanud on individuaalreisijate arv (45%
otsib infot netist), lisaks huvigrupid
(ühingud/klubid).
• 2006 a. taasavati Rostock-Helsinki-Tallinn
laevaliin
• 2007. a taasavati Hamburg-Tallinn lennuliin
• Hästi toimiv Hamburgi taustakontor ja Berliini
tänavakontor
• Hooajalisus (mai-september).
• Baltikumi mõiste (Eesti ei ole sakslase
teadvuses eraldi sihtkoht, vaid üks osa
Baltikumist)
• Ida-Euroopa negatiivne imidz (NSVL,
mahajäämus, ebaturvalisus)
• Eesti tuntus regiooniti erinev (Põhja-
Saksamaal suurem kui Lõuna-Saksamaal,
turismiinfo raskesti kättesaadav).
• Kitsas sihtgrupp (noortemate ja
incentive/konverentsi sihtrühmadega pole
varasemalt eraldi tegeletud)
• Puudulik turismiinfrastruktuur ja
transpordiühendused (2006-2007
vähenenud: Berliin-Tallinn 7xnädalas (talvel
4x nädalas) (EasyJet), Frankfurt-Tallinn
11xnädalas (Lufthansa, Estonian Air),
Hamburg-Tallinn 3xnädalas (Estonian Air).
• Puudulik ja ebaatraktiivne kodulehekülg (ei
ole tootepõhine)
• Hinna-kvaliteedi suhe pole paigas.
• Reisibürood e. vahendajad ei tunne sihtturgu
• Reisikorraldajate Eesti tooteportfell on kitsas
• Puuduolevad tootepõhised trükised (nt
aktiivne puhkus, jalgrattakaardid).
VÕIMALUSED OHUD
• Eestil on Saksa turistile pakkuda laia
tootevalikut, et tagada pikem reisikestvus
(kogukulutustelt välisreisidele on Saksa turist
esimesel kohal)
• Kõige rohkem teevad puhkusereise
välismaale Nordrhein-Westfaleni, Baierimaa,
Baden-Württembergi ja Alam-Saksimaa
elanikud. 2008 a. lisandub 3x nädalas
Estonian Air lennuühendus Müncheniga
(Baierimaa). Võimalusel lennuühenduse
avamine Düsseldorfist (Nordrhein-
Westfalen).
• Kõige olulisemad infoallikad on reisiraamatud
ja reisifirmad. Eesti ja Baltikumi kohta on
ilmunud (Reise KnowHow „Estland“, DuMont
„Baltikum“, ADAC „Baltikum“, GeoSpecial
„Baltikum“, ADAC Reisemagazin „Baltikum“)
ja ilmumas põhjalikke reisijuhte (DuMont
„Estland Reisetaschenbuch“, Marco Polo
„Estland“)
• Puhkusereisid välismaale on vähenenud ning
asendatud reisimisega Saksamaal.
• Ida-Euroopas on hind-kvaliteet suhtes
tugevad konkurendid (St. Petersburg, Poola,
Tshehhi jne).
• Air Baltic‘ul on tugev liidripositsoon
lennuühenduste osas Saksamaalt Lätti ja
Leetu. Puudulikud odavlennuühendused
Saksamaalt Eestisse (noored sihtrühmad eriti
hinnatundlikud)
• Inflatsioon on andnud konkurentidele eelise.
37 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008 Puhkus linnas
Puhkus looduses
Linnapuhkus
Loodusturism
Füüsiliselt kerge aktiivne
puhkus
Kultuuripuhkus
2009 Puhkus looduses Puhkus maal
Karavani ja autoturism
Mõisaturism
Loodusturism
Füüsiliselt kerge aktiivne
puhkus
Kultuuripuhkus
2010 Puhkus maal
Puhkus linnas
Karavani ja autoturism
Mõisaturism
Linnapuhkus
Sihtrühm: 55+, 25-44
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Saksamaa
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 6
2009 6
2010 7
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 25
2009 20
2010 20
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 70
2009 50
2010 60
Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud
2008 -
2009 1
2010 1
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 1
2009 1
2010 2
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1
2009 1
2010 1
Infopäev sihtturul
2008 3
2009 2
2010 2
Kampaania sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 1
2009 -
2010 -
38 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
E. NORRA
TUGEVUSED NÕRKUSED
• geograafiline lähedus – lühike lennuaeg
• Soodne hinnatase
• Eestist on eelkõige huvitatud maksujõuline vanusegrupp - üle 50 a.
• Head ja kvaliteetsed lennuühendused 18 x nädalas
• Eesti positiivne imago norrakate hulgas
• Vaid veerand Norra turistidest reisib mööda Eestit ringi – Tallinna kesksus
• Lähemal kolmel aastal peab tõenäoliseks Eesti külastamist kuni 14% elanikkonnast ning
mittetõenäoliseks koguni 49% elanikkonnast.
• Vähene teadlikkus Eesti turismivõimalustest
• Norra reisikorraldajad peavad Eestit konverentsipaigana atraktiivseks väiksema eelarvega firmadele
• Norra reisikorraldajad hindavad Eesti potentsiaali preemiareiside sihtkohana väga
madalaks.
VÕIMALUSED OHUD
• Eestil on potentsiaali konverentsisihtkohana tänu sagedaste lennuühenduste
olemasolule.
• Norralaste kulutused reisimisele kasvasid 2006.aastal 12%.
• Populaarsed on linna-, spa- ja ökoturismitooted
• Sihtkohtade eelistusi määravad üha enam
odavlennuliinid.
• Norra elanik teeb aastas keskmiselt 2,2 pikemat puhkusereisi.
• Infot otsitakse valdavalt internetist.
• Välismaale reisivad eelkõige Ida-ja Lõuna-Norra elanikud (head transpordivõimalused
Oslo lennujaama kaudu).
• Balti riikide hulgast on Eesti populaarseim.
• Tutvuvad vaatamisväärsustega omal käel.
• Eestit sihtkohaks valima motiveerib Tallinna vanalinn, kultuur ja ajalugu ning soodsad
hinnad.
• Reisiotsust tegema mõjutab soodne pakkumine, norrakad broneerivad reise
väga palju iseseisvalt.
• Aastast 2004 kasvab Eestis kiiresti Norrast
pärit Spa-turistide arv (21% turistidest).
• Ei ole hooajalised turistid
• ööbimised koonduvad peamiselt Talinnasse, Pärnusse ja Ida-Virumaale
• Populaarseimad sihtriigid on Vahemeremaad.
• 2006.aastal kasvas Norra turistide arv Lätti hüppeliselt seoses uute lennuliinide
avamisega.
• Norralaste arvates on Läti, Leedu ja Eesti
omavahel otseselt konkurendid (kaudselt Tšehhi, Ungari, Poola). Valik sihtkohtade
vahel tehakse juhuslikult, sõltuvalt parimast
hinnapakkumisest.
• Norra reisikorraldajate arvates on Riia majanduslikult paremini arenenud kui Tallinn.
39 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008 Puhkus linnas
Puhkus tervise heaks
Linnapuhkus
SPA toode ja terviseturism Perepuhkus
2009 Puhkus linnas
Puhkus tervise heaks
Linnapuhkus
SPA toode ja terviseturism
Perepuhkus
2010 Puhkus maal Autoturism
Perepuhkus
Sihtrühm: Keskealised, maksujõulised, kultuuri- ja ajaloohuvilised inimesed;
terviseturistid.
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Norra
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 4
2009 4
2010 4
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 15
2009 15
2010 15
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 30
2009 30
2010 30
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 1
2009 1
2010 1
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1
2009 1
2010 1
Infopäev sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Kampaania sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 -
2009 -
2010 1
40 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
F. SUURBRITANNIA
TUGEVUSED NÕRKUSED
• Eelistatuim toode on linnapuhkus, mistõttu vähem hooajaline turist.
• Eestiga seonduvad eelkõige märksõnad: sõbralikud inimesed, Tallinn, kultuur, uus ja
huvipakkuv sihtkoht.
• Nõustutakse väidetega, et turistid on Eestis
teretulnud ning Eestis on huvitavad vaatamisväärsused ja
ajaveetmisvõimalused.
• London-Tallinn kuni 16 lennuühendust nädalas (Estonian Air ja EasyJet)
• Pea pooled Suurbritannia turistidest külastavad reisi jooksul ainult Eestit. 40% külastavad reisi jooksul Eestit ja Soomet.
• Üle 70% Eestis ööbivatest Suurbritannia turistidest korraldab oma reisi reisibüroo
vahenduseta.
• Uued lennuliinid Suurbritannia-Eesti lisandusid viimati aastal 2005. Turistide kasv
peatunud.
• Turismiinfo halvasti kättesaadav
• Puudulik Eesti turismiinfrastruktuur ja
transpordiühendused.
• Visitestonia.com inglisekeelne keskkond on nõrk
• Tootepõhine turismiinfo väga puudulik
VÕIMALUSED OHUD
• Eestisse reisimisest on huvitatud või väga
huvitatud 18% elanikkonnast (sh Eestis käinutest 61%)
• Keskmisest veidi rohkem pakub Eestisse reisimine huvi meestele ning kõrgema
hariduse ja sissetulekuga inimestele
vanusegruppides 25-34 a ja üle 55a: mitmekülgsed city break teenused.
Eripakkumised linnapuhkuseks.
• Reisimisele tehtud kogukulutuselt on Suurbritannia elanikud maailmas kolmandal
kohal: Eesti võimaluste/eripära teadvustamine (kultuur, ajalugu, loodus).
• Pooled Suurbritannia elanike välisreisidest broneeritakse interneti teel: info levitamine
lõpptarbijale võimalikult erinevates
kanalites, toodete tutvustamine erinevatele sihtrühmadele tootepõhiselt.
• Põhjamaadesse ning Kesk- ja Ida-Euroopasse reisinutest 26% on pärit
Londonist ning 60% Inglismaa muude
piirkondade elanikud: lennusageduste
lisamine Londoni liinile, lennuühenduse avamine Edinburghist/ Glasgowst,
Manchesterist/ Liverpoolist, Newcastle'st.
• Brittide reiside arv on viimastel aastatel
kasvanud põhiliselt odavlendudega tehtavate reiside arvelt
• Seoses odavlennufirmadega on pidevalt vähenenud reisipakettide kasutamine.
Põhjamaadesse ning Kesk- ja Ida-Euroopasse
sõidetakse valdavalt omal käel. Läti on siinkohal tugevdanud oma
konkurentsipositsiooni viimasel kahel aastal
just lennuliinide lisamisega
• Suurbritannia elanike puhkusereisides üle poole tehakse Vahemeremaadesse (Hispaaniasse 30% kõigist välisreisidest).
• Halvenev Eesti hinna-kvaliteedi suhe, mis annab konkurentsieelise teistele Ida -Euroopa
riikidele (nt Tshehhi)
41 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008 Puhkus linnas Linnapuhkus
Üritusturism
2009 Puhkus linnas
Linnapuhkus
Üritusturism
2010 Puhkus looduses Loodusturism
Innustusreisid
Sihtrühm: 25-44, 45-54
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Suurbritannia
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 4
2009 4
2010 4
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 15
2009 15
2010 15
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 30
2009 30
2010 30
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 1
2009 1
2010 1
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1
2009 1
2010 1
Infopäev sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Kampaania sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 -
2009 1
2010 -
42 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
G. LÄTI
TUGEVUSED NÕRKUSED
• Mitmekordsed külastused
• Suur teadlikkus
• Sarnane kultuur
• Lähedus
• Hinnad odavamad
• äriline seotus
• Lai sihtgrupp (25-44)
• Külastustel pole hooajalisust
• läbivad mitmeid maakondi
• lai toodete tarbimise huvi (loodus, spa, arhitektuur, linnapuhkus jne)
• peavad turvaliseks
• hea transpordiühendus (lennuliin Tallinna,
Kuressaarega, buss, laevaliin)
• pole regioonilist eelistust Eestisse reisimisel
• kõrge rahulolu seniste reisidega
• Saarte ja mägede (Munamägi, Kuutsemägi) olemasolu
• Käiakse palju oma transpordiga ja
organiseeritud bussireisidega
• Kasutatakse palju odavaid majutusi
väljaspool Tallinna ja aastaringselt
• Väike kulutamine
• Palju 1 päeva reise
• ööbimised sugulaste juures
• peamiselt kasutatakse odavaid majutusi
• ei ole läti keelset infokanalit
(visitestonia.com), erinevaid trükiseid
• TIKi puudumine Lätis
•
VÕIMALUSED OHUD
• suurenevad ööbimised majutusasutustes
• Sissetulekute kasv
• suur % lätlastest pole veel Eestis käinud
• suur % plaanib Eestisse 3 lähima aasta jooksul tulla
• suhtlus vene keeles
• kergesti ja kiiresti mõjutatavad
• hooajalisus reisimisel suureneb (suvekuud)
• peetakse kalliks turismiteenuste hinna-kvaliteedi suhet
• Eesti turismiinfrastruktuuri ei peeta heaks
• palju Eestis käidud, muutub igavaks, uute toodete puudus
• rohkem käiakse Leedus ja teatakse et seal on odavam
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008 Puhkus looduses Puhkus linnas
Linnapuhkus Üritusturism
Loodusturism
Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
2009 Puhkus linnas Linnapuhkus
Üritusturism
Perepuhkus
2010 Puhkus maal Autoturism Perepuhkus
Sihtrühm: Olemasolev 25-44 aastased, uuena 50-60 aastased
43 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Läti
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 2
2009 2
2010 2
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 10
2009 10
2010 10
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1
2009 1
2010 1
Kampaania sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 -
2009 -
2010 1
44 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
H. POOLA, LEEDU
TUGEVUSED NÕRKUSED
Poola
• suur % puhkusreise
• suureneb huvi Eesti vastu
• suureneb pidevalt ööbimiste arv
• hea transpordiühendus (lennuk, bussid)
• autoga reisimisel külastab mitut maakonda
• reisijad kindlatest regioonidest
Leedu
• Eesti reiside arv aasta-aastalt kasvanud
• lähedus
• lai sihtgrupp (25-44 aastased)
• suur huvi Eesti vastu (ka meedias)
• suur äriline seotus, tihedad reisid
• pole hooajalisust reisimisel
• korduvad külastused
• lai turismitoodete tarbimine (linnapuhkus,
loodus, arhitektuur, meelelahutus jne)
• Tugev transpordiühendus (lennuliin, bussiühendus mitmest linnast)
• Kiire piiriületus, kaob piirikontroll
• kõrge rahulolu seniste reisidega
• eelistuseks saared
• suhteliselt suur kulutamine
Poola
• peamiselt 1 päevased reisid naaberriiki (Saksamaa)
• väike osa elanikkonnast reisib (suur
klassivahe)
• puuduvad poolakeelsed infokanalid, trükised
• teadlikkus madal
• puudub ülevaade turust/käitumisest
• ainult 3% reise Skandinaavia riikidesse
• keelebarjäär
Leedu
• välisreise Skandinaaviasse teeb suhteliselt väike osa jõukamast elanikkonnast
• väike osa reisidest Eestisse
• ööbimised sugulaste juures
• regiooniline Eestisse reisimise eelistus
• ei ole leedukeelset infokanalit, erinevaid
trükiseid
• puudub ajakohane ülevaade Leedu turust (käitumisest)
VÕIMALUSED OHUD
Leedus ja Poolas kasvab elanikkonna hulk, kes teeb
välisreise.
Poola
• suureneb kevad-sügis reisid
Leedu
• suurenev sissetulek
• ööbimiste arvu iga aastane suurenemine
• suur venekeele oskus
• suur % plaanib lähiajal külastada Eestit
Leedus ja Poolas teeb välisreis suhteliselt väike osa
elanikkonnast
Poola
• peamiselt hooajaline külastamine (suviti)
• kultuuri/harjumuste erinevus
Leedu
• väike % puhkusereise
• suureneb suvine hooajaline reisimine
• uute toodete puudus
45 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008 Puhkus linnas
Puhkus looduses
Linnapuhkus
Üritusturism Loodusturism
Füüsiliselt kerge aktiivne
puhkus Perepuhkus
2009 Puhkus linnas Linnapuhkus
Üritusturism
Perepuhkus
2010 Puhkus maal Autoturism Perepuhkus
Sihtrühm: Leedus 25-44 aastased, 45-60 aastased
Poola eeldatav 30-45 aastased
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010:
Poola Leedu
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 1 1
2009 3 1
2010 3 1
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 5 10
2009 15 10
2010 15 10
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 20 -
2009 30 -
2010 30 -
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 - -
2009 1 -
2010 1 -
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 - 1
2009 1 1
2010 1 1
Infopäev sihtturul
2008 1 -
2009 1 -
2010 1 -
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 - -
2009 - -
2010 - 1
46 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
I. ITAALIA, PRANTSUSMAA, HISPAANIA
TUGEVUSED NÕRKUSED
• Eesti on uudne reisisiht.
• Vähesest teadlikkusest tingituna puudub Eestil negatiivne kuvand.
• Huvi ajaloo, kultuuri ja arhitektuuri vastu
• Eestit oma puhkusesihtkohaks valima motiveerib eelkõige: Tallinna vanalinn;
sõbralikud inimesed; Eesti ei ole veel
massiturismi sihtkoht (huvitav neile, kes otsivad uusi sihtkohti).
• Balti riikidel on hinnaeelis võrreldes Põhjamaade ja Venemaaga.
• Eestist kui reisisihist peamiselt huvituvad sihtrühmad: 40-70 a. (eelkõige ringeisid);
30-40 a. (linnareisid v. aktiivne/romantiline
puhkus).
Hispaania
• 2006 aastal avas Estonian Air Barcelona-
Tallinn lennu.
• Eestist peamiselt huvituvad sihtgrupid on nõudliku maitsega 1-päevased Tallinnasse
Helsingi kaudu, Baltikumi ringreisijad
rendiautoga ja bussiga
• Eriti uus ja huvitav sihtkoht
Itaalia
• Estonian Air Milano-Tallinn otselennuühendus
• Võrreldes Läti ja Leeduga tundub Eesti Itaallastele kaasaegsem ning asjaajamine
paremini organiseeritud.
• Veerand Itaalia puhkuseturistidest kasutas
Eestisse reisimiseks reisipaketti, 20% broneeris reisiteenuseid reisibüroo
vahendusel, ülejäänud reisisid iseseisvalt.
• Helsingi lähedus – 60% saabub Soome kaudu
Prantsusmaa
• 15-20% turiste külastas reisi jooksul ainult Eestit, ülejäänud külastasid samal reisil veel
teisi lähiriike
• U 50% broneerib ise oma reisi
• U 25% kasutab reisipaketti
• U 25% ostab mõned teenused reisibüroolt
• reisikorraldajate arvates on Eesti omapärane riik, kus on näha nii
Põhjamaade, Venemaa kui ka Saksamaa mõjutusi.
• Majutatud turistide arv aastal 2006 ei kasvanud, küll on minimaalselt kasvanud
viibimise kestvus.
• Turistide arvu kiire kasv toimus Eesti Euroopa Liiduga liitumisel, kuid peatus aastal 2006. Sama kõigi uute EL riikide puhul.
• Peamiseks takistuseks peetakse Eestisse kohale jõudmiseks kuluvat aega tänu
viletsatele lennuühendustele.
• Odavlendude puudumine
• Reisifirmade ja elanikkonna väga madal teadlikkus Eestist kui reisisihist. Eestist
räägitakse meedias väga harva, vähe turismiinfot ja reisijuhte.
• Eesti ei eristu teistest Balti riikidest;
• Peale Tallinna ei teata Eestis midagi
vaatamisväärset – tootevalik on kitsas.
• Reisikorraldajad pakuvad ainult ühiselt kolme Balti riigi pealinna ringreise
• keelebarjäär
Hispaania
• Hispaanlaste ööbimistest on valdav osa
Tallinnas, 87%.
• Eesti ja Hispaania vahel on ainult kolm otselendu nädalas ja teadlikkus lendudest on
madal. Põhilisest välisreiside alguspunktist
Madriidist puudub otseühendus Tallinna.
• Reisikorraldajate poolt pakutakse peamiselt Baltikumi pealinnade ringreisi ning Eesti reiside valikut ei plaanita laiendada.
• Hispaania keelse info puudumine
Itaalia
• Itaallaste ööbimistest valdav osa on Tallinnas
(87%).
• Umbes 15% Itaalia turistidest külastab ainult Eestit. Veidi üle kolmandiku Lätit ja Leedut.
• Eesti ja Itaalia vahel on ainult kolm otselendu nädalas Milano-Tallinn, otselennuühendus
Rooma-Tallinn ainult kaks suvist otselendu
nädalas.
• Itaallastele pakuvad Eestis vähem huvi kruiisid ning ringreisid rendiautoga.
Prantsusmaa
• Pariis-Tallinn lennuühendus kuni 4xnädalas
(Estonian Air).
47 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
VÕIMALUSED OHUD
• Reisikorraldajate sõnul on vaja tõhustada info levikut – eelkõige trükimaterjalide näol
kuna internetti ei kasutata esmase
infoallikana. Visitestonia.com ka
sihtkeeltes.
• Eestist huvituvad peamiselt need, kes on populaarsemates sihtkohtades juba käinud.
• Reisivad vanemad inimesed: pigem grupireis ja nooremad: pigem
individuaalreis
• Toodetest teavitamine – city-break koos autorendiga läbi Baltikumi, muu Eesti
Hispaania
• Suureneb reiside arv Lääne- ja Põhja-Euroopasse.
• Välisreisidest 17% teevad Madriidi regiooni elanikud, 16% Andaluusia elanikud, 15 % Kataloonia elanikud.
• Hispaaniast teevad välisreise mõnevõrra rohkem nooremad sihtgrupid 25-34.
• Kasutada ära rohkeid pühasid
Itaalia
• Kolmandik Itaallaste välisreise korraldatakse reisifirma vahendusel, kolmandik otse
teenusepakkuja kaudu broneerides ja
veerand ilma eelnevalt broneerimata.
• Välismaale reisivad kõige aktiivsemalt Põhja-Itaalia (Lombardia) elanikud, järgnevad Kesk-Itaalia (Lazio/Rooma).
• Kõige rohkem teevad Itaaliast välisreise 25-44 aastased itaallased. Eestist kui reisisihist
võiks eelkõige huvitatud olla keskmise ja
kõrgema sissetulekuga 35-40 aastased ja
vanemad inimesed.
Prantsusmaa
• Tänu odavlennuühenduste arenemisele kasvavad Prantsusmaa elanike Euroopa-
sisesed reisid kiiremini kui kaugreisid.
• Prantsusmaa elanikest reisivad välismaale kõige enam Pariisi ja seda ümbritseva
regiooni elanikud. Jagunedes
vanusegruppide vahel suhteliselt võrdselt, mõne võrra vähem 35-44 aastased.
• Reisieelistusi mõjutab odavlennuliinide areng.
• Eestit peetakse Läti ja Leeduga sarnaseks: need on kolm väikest riiki, milles on kõigis
ainult üks märkimisväärne turismiatraktsioon – ajalooline pealinn.
• Põhja-Euroopasse reisivad Lõuna-Euroopa elanikud traditsiooniliselt väga vähe kuna
teadlikkus on väike ja siia sõitmine on kallis.
• Eesti hindade tõus ja teeninduskvaliteedi langus
Hispaania
• Pikkadest puhkusereisidest veerand tehakse augustis, teisel kohal on september.
• Balti riikidesse tehakse vaid 0,3% kõigist puhkusereisidest. Ida-Euroopa riikidest on
esikohal Tšehhi ja Ungari.
Itaalia
• Itaallaste puhkusereiside seas lisandub rohkem kaugreise kui Euroopa siseseid reise
• Põhjamaadesse tegid Itaallased 2006.aastal vaid 1,9% puhkusereisidest.
• Ligi 40% puhkusereisidest Eestisse tehakse augustis, populaarsuselt teine kuu on juuli.
Prantsusmaa
• Kõige rohkem käib Prantsusmaalt pärit turiste Leedus. Viimastel aastatel on olnud
Prantsusmaalt pärit turistide arvu kasv väga
kiire Lätis ja Leedus
• Majanduslangus
48 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008 Puhkus linnas
Puhkus maal
Linnapuhkus
Loodusturism Füüsiliselt kerge aktiivne
puhkus
2009 Puhkus linnas
Puhkus looduses
Linnapuhkus
Loodusturism Füüsiliselt kerge aktiivne
puhkus
2010 Puhkus linnas
Puhkus maal
Linnapuhkus
Karavani ja autoturism
Sihtrühm: 40-70; 30-40
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010:
Itaalia Prantsus-maa
Hispaania
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 3 4 3
2009 4 4 4
2010 3 3 3
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 15 15 15
2009 15 15 15
2010 15 15 15
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 30 30 30
2009 30 30 30
2010 30 30 30
Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud
2008 - 1 -
2009 1 1 1
2010 - - -
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 1 1 1
2009 1 1 1
2010 1 1 1
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1 1 1
2009 1 1 1
2010 1 1 1
Infopäev sihtturul
2008 1 1 1
2009 1 1 1
2010 1 1 1
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 - - -
2009 1 1 -
2010 - - 1
49 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
J. JAAPAN
TUGEVUSED NÕRKUSED
• Reisivad madalhooajal (september-oktoober;
aprillis-mais).
• Palju ühepäevakülastajaid Helsingist
• Baruto (Eestlasest sumomaadleja) kuulsus Jaapanis
• Jaapani keisri visiit Tallinna 2007
• Tallinna Vanalinn
• Kultuur ja ajaloolised vaatamisväärsused – s.h. laulupidu
• Kvaliteetne söök
• SPAd
• Lühikesed vahemaad naaberriikidesse
• Eesti loodus
• Hotellide hea kvaliteet
• Puuduvad otselennuühendused
• Vähene teadlikkus Eesti kohta
• viibimine Eestis keskmiselt 2 ööd.
• Peamiselt viibitakse Tallinnas (89%)
• Pikk vahemaa
• külastatakse Eestit valdavalt pikema ringreisi osana.
• Keelebarjäär
• Kultuurilised erinevused
• Mittesobilik tootevalik
• Halb teenindus
• Jaapanikeelse info puudulikkus
• Luksuslike SPAde vähesus Tallinna lähistel
• Jaapanikeelsete giidide vähesus
• Puudub www.visitestonia.com jaapanikeelne osa lõpptarbijatele.
• SPAde kvaliteedi langus
VÕIMALUSED OHUD
• suurem reisikogemus –rohkem broneerivad teenuseid interneti teel.
• Hooajalisus puudub
• Euroopa reisidel külastab suurem osa jaapanlasi mitut riiki.
• ajaloo ja kultuuriga seotud vaatamisväärsused, looduslikud
vaatamisväärsused, muuseumid ja ostud.
• Euroopasse reisimisest huvitatud üle 50-aastased naised ning 30-39-aastased naised.
• Visiteurope.com lansseerimine Jaapani turul
2007 sügisel
• Jaapani ühe suurima reisikorraldaja esinduskontor Tallinnas
• Unistavad pulmadest Euroopas
• Pikkade ja kallite Koolilõpureiside
populaarsus
• 13% elanikest on üldse reisinud
• Madalhooajal pakkuda soodsamaid hindasid,
kuna klient on hinnatundlik
• Toodete/teenuste kohandamine Jaapani külastajale – tekitab Jaapani turistides
suuremat huvi ja neil on Eestisse
turvaline/kindel tulla.
• Tšarter ja regulaarlennud Tokio-Tallinn
• Koostöös Läti, Leedu ja Stockholmiga teha ühiseid turundustegevusi võimalike
tšarterlendude reklaamimiseks.
• Ühepäevakülastaja 2päeva külastajaks ja 1
ööbimine Tallinnast välja.
• Ringreisi käigus pikendada Eestis viibimist
• Teenindusstandardite parandamine
• Jaapanikeelsete infoallikate arendamine
• Väheneb kaugreiside osatähtsus.
• Euro vahetuskurss Jeeni suhtes
• Puhkused on lühikesed ja korra aastas. Reisimiseks kasutatakse palju riigipühadega
kombineerimisel tekkivaid puhkeperioode
(aastavahetus, kuldne nädal, kevadpuhkus).
• Majanduslangus ja/või inflatsioon
• Soome tootevalik ja kohandatud tooted Jaapani turule
• Ühepäevakülastaja reisib Helsingist otse Peterburi.
• Otselennud Riiga või Vilniusesse
50 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008
-2010
Puhkus linnas Linnapuhkus
Technical vistis
Sihtrühm: Kesk-ja pensioniealised kultuuri- ja ajaloohuvilised kvaliteet-turistid
Jaapanis üle 50 aastased naised ja 30-39 aastased naised.
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Jaapan
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 4
2009 4
2010 4
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 15
2009 15
2010 15
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 30
2009 30
2010 30
Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud
2008 1
2009 1
2010 1
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 1
2009 1
2010 1
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1
2009 1
2010 1
Infopäev sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
51 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
K. USA
TUGEVUSED NÕRKUSED
• USA turistid on Eestisse saabumiste arvult 10.kohal.
• USA turistide Eestis viibimise kestvus pikenes 2006.aastal pikenes ligi 12%.
• USA turistide keskendumine suvekuudele on mõne võrra väiksem, kuna palju turiste
käib septembris ja mais.
• Umbes 95 000 USA reisijat käib Eestis ühepäevakülastajana, peamiselt
kruiisireisijad.
• USA turiste motiveerib Eestit oma reisisihina valima eelkõige: Tallinna
vanalinn ja soov tutvuda kultuuri ning ajalooga. Mõnevõrra mõjutavad ka
tuttavate soovitused.
• Positiivse hoiakuga Eesti ja Baltikumi suhtes. Eesti neist kõige tuntum.
• 2/3 USA turistidest reisis Eestisse omal käel. 22% reisipaketi vahendusel ning 14%
broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid.
• 72% USA turistidest ööbis Tallinnas, 8% Pärnumaal ning 6% Läänemaal.
• Vähene teadlikkus
• Valdav enamus ei ööbi Eestis – kruiisid
• Puuduvad otselennuühendused
VÕIMALUSED OHUD
• USA elanike Euroopa reisidest 4% tehti Ida-Euroopa riikidesse. Reisimine Ida-
Euroopasse kasvab kiiremini kui kasvab reisimine Lääne-Euroopasse.
• Enamus elab Tallinnas, Pärnus ja Läänemaal
• Mass müüb
• 8% USA turistidest on Eesti päritolu, 27% on siin tuttavaid või sugulasi.
• Ainult 22% elanikkonnast on kehtiv reisipass.
• EURO kasutuselevõtt, mille kurss on USA dollari suhtes ebasoosiv
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008-
2010
Puhkus linnas Linnapuhkus Üritusturism
Innustusreisid
Sihtrühm: Kesk-ja pensioniealised kultuuri- ja ajaloohuvilised turistid
52 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: USA
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 4
2009 4
2010 4
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 20
2009 20
2010 20
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 50
2009 50
2010 50
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 1
2009 1
2010 1
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1
2009 1
2010 1
Infopäev sihtturul
2008 2
2009 2
2010 2
53 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
L. SISETURISM
TUGEVUSED NÕRKUSED
• Keelebarjääri ei ole
• Lähedus
• Tuttav kultuurikeskkond
• Kiire reageerimise võimalus
• Olemas suure potentsiaaliga tooteid
• TIK võrgustik
• Lai tootevalik
• Eestikeelsete veebikeskkondade rohkus
• Halb teenindus
• Tooted ei eristu – ülestandardiseerimine
• Uudsete ideede vähesus
• Infrastruktuur – ligipääsetavus ühistranspordiga
• Kvaliteetsete toodete vähesus
• Spetsiifilise informatsiooni vähesus eesti ja vene keeles
• Toodete paketeerimise oskuse puudumine
• Venekeelse elanikkonna vähene teavitamine
• Veebikeskkondade ebaühtlane kvaliteet ja usaldusväärsus
• Peredele sobivate toodete vähesus
• Vanuritele sobivate toodete vähesus
• Ettevõtjate vähene aktiivsus
VÕIMALUSED OHUD • Lihtne ligipääs
• Spetsiaalsed eripakkumised
• Uusi avastamata kohti
• Uute suure potentsiaaliga toodete arendamine
• Spetsiifilise informatsiooni kättesaadavus
• Lõpptarbija teavitamine Eestis puhkamise võimalustest läbi ajakirjanduse
• Investeeringud infrastruktuuri
• Majanduslangus ja/või inflatsioon
• EURO tulek
• Konkurents naaberriikidest
• Elustiili muutus
Tegevuste teemad:
Turule pakutavad Eesti
turismitooted:
2008-
2010
Puhkus maal Puhkus tervise heaks
Puhkus looduses
Mõisaturism Üritusturism
Karavani- ja autoturism
Perepuhkus
Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus
Füüsiliselt raske aktiivne
puhkus: eeldab füüsilist ettevalmistust
Ökoturism
Loodusturism
SPA toode ja tervispaketid
Sihtrühm: 25-45 aastane linnas (peamiselt Tallinn) elav inimene, kes reisib perega või üksi. Nii eestlased kui ka Eestis elavad muulased
54 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010:
Siseturism SF Eesti
RE Siseturismi tuntuse suurendamine *
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 3
2009 3
2010 3
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 10
2009 10
2010 10
Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud
2008 1
2009 1
2010 1
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 1
2009 1
2010 1
Kampaania sihtturul
2008 2
2009 2
2010 2
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 1
2009 1
2010 1
55 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
M. INFOKANDJAD
Infokandjate valik uuendab EAS Turismiarenduskeskus lähtuvalt sihtturgudest ja sihtturule olulistest toodetest.
Trükiste peamiseks eesmärgiks on pakkuda tuge neile potentsiaalsetele turistidele, kes ei ole veel otsustanud Eestisse reisimise kasuks.
Trükiste valik koosneb kolmeastmelisest süsteemist:
1. üldinfo Eesti kui reisisihi kohta 2. näidismarsruudid Eestis ja Eesti kaart
3. üldinfo erinevate Eesti tooterühmade kohta
Praktilist reisi- ja kontaktinfot edastatakse turistidele või juba Eesti reisi otsuse langetanutele veebi
visitestonia.com ja puhkaeestis.ee vahendusel.
56 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Trükiste risttabel koos keelevalikuga:
KEEL
Nimetus Eesmärk/sisu Formaat ESP ENG ITA JAP LIT LAT NOR POL FRA SWE GER FIN RUS EST
Eesti üldtutvustus
Peamised põhjused ja lühitutvusust üldiselt Eestist kui reisisihist (viie teema lõikes: puhkus linnas, puhkus
maal, puhkus tervise heaks, puhkus looduses ja teadmiste edendamine). Suunatud
potentsiaalsele turistile, kes ei ole veel teinud reisiotsust Eesti kasuks
ning tuttav siinsete võimalustega.
Lõppformaat: B5 4 lk kaaned+12 lk sisu,, 4/4 värvi
Kaaned: paber Galerie Art Silk 200gr või samaväärne, matt laminaat 1/1 Sisu: paber Galerie Art Silk 130gr või samaväärne
Fotod: 4/4 Klamberköide
x x x x x x x
Eestimaa reisijuht
Eesti reisijuht - kolm marsruuti koos
peamiste vaatamisväärsustega. Suunatud potentsiaalsetele
individuaalturistidele.
Lõppformaat: B5
4 lk kaaned+20 lk sisu,, 4/4 värvi Kaaned: paber Galerie Art Silk 200gr või samaväärne,
matt laminaat 1/1 Sisu: paber Galerie Art Silk 130gr või samaväärne Fotod: 4/4
Klamberköide
x x x x x x x x x x x x x
Eesti kaart
Eesti füüsiline kaart, mille tagumisel
küljel toodud välja kümme kõige suurema külastatavusega paika Eestis. Suunatud kõikidele
potentsiaalsetele turistidele.
Lõppformaat: Algformaat: A2, Värvid: 4/4 värvi
Materjal: paber Galerie Art Silk 130 g või samaväärne kokkuvoltimine: mõõtmed 14x29 cm
x x x x x x
Aktiivne puhkus
Vastava teema eripärasid ja
iseärasusi Eestis tutvustav brošüür. Mõeldud potentsiaalsele turistile esmase infoallikana. Konkreetse
kontaktinfo ja pakkumiste leidmiseks suunatakse lugeja veebi.
Lõppformaat: B5, 4 lk kaaned+8 lk sisu, 4/4 värvi Kaaned: paber Galerie Art Silk 200gr või samaväärne,
matt laminaat 1/1 Sisu: paber Galerie Art Silk 130gr või samaväärne Fotod 4/4
Klamberköide
x x x x x x x x x x x
Ilutooted x x
Incentive x x x x x x
Karavani- ja autoturism x x x x x x x x x x x x
Konverentsiturism x x x x x x x x x
Linnapuhkus x x x x x x x x x x x x x
Loodusturism x x x x x x x x x x
Mõisaturism x x x x
Ostuturism x x x
Perepuhkus x x x x x x x x
SPA toode ja tervispaketid x x x x x x
57 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Ökoturism x x
Üritusturism x x x x x x x x x
Eesti erinevused 15 peamist erinevust, mis eristab
Eestit kui reisisihti teistest ümberkaudsetest riikidest.
Lõppformaat: B5,
4 lk kaaned+8 lk sisu, 4/4 värvi Kaaned: paber Galerie Art Silk 200gr või samaväärne,
matt laminaat 1/1 Sisu: paber Galerie Art Silk 130gr või samaväärne Fotod 4/4
Klamberköide
x x x x x x x x
Presentatsioon
Eestit kui reisisihti üldiselt tutvustav voice-over presentatsioon (viie
teema lõikes: puhkus linnas, puhkus maal, puhkus tervise heaks, puhkus
looduses ja teadmiste edendamine). Võimalik kasutada esitlusmaterjalina.
Kestvus 10 minutit (kõiki viite alateemat võimalik kasutada ka eraldi). download või CD (flash formaat)
x x x x x x x x
Nimetus Eesmärk/sisu Formaat ESP ENG ITA JAP LIT LAT NOR POL FRA SWE GER FIN RUS EST
KEEL
58 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
N. KONVERENTSITURISMI EDENDAMINE Konverentsi-alase turundustöö eesmärgiks on Eesti kui aastaringse konverentside korraldamise koha tuntuse
tõstmine.
Eesti konverentsivõimaluste tutvustamiseks tehtava töö lõppeesmärkideks on suurendada Eestis toimuvate
rahvusvaheliste konverentside arvu ja seega aidata kaasa turisminõudluse hooajalisuse vähendamisel.
Konverentsivõimaluste tutvustamise sihtgrupiks on konverentsikorraldajad, peamiselt töötatakse üle 100
delegaadiga rahvusvaheliste konverentside nimel.
Turundustegevused hõlmavad meediatööd, Eesti presentatsioone välisturgudel, konverentsi-alastel messidel
aktiivset osalemist, turundusvahendite (trükis, koduleht, presentatsioon, DVD) tootmist ja levitamist, tutvumisreise, otsepostitusi, uuringuid.
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010:
Konverentsiturismi edendamine
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 8
2009 15
2010 15
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 20
2009 45
2010 45
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 40
2009 120
2010 120
Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud
2008 1
2009 2
2010 2
Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele
2008 4
2009 6
2010 6
Pressireis sihtturgude ajakirjanikele
2008 2
2009 3
2010 3
Infopäev sihtturul
2008 -
2009 3
2010 3
Kampaania sihtturul
2008 1
2009 1
2010 1
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 1
2009 1
2010 1
59 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
O. INFOSÜSTEEM JA VEEBIVÄLJUNDID
Visitestonia.com
Visitestonia.com on Eesti riiklik turismiteenuste müügile ja turundusele fokusseeritud internetikeskkond.
www.visitestonia.com sihtrühmaks on reisi planeeriv või reisil viibiv turist. Visitestonia.com keskkonna
eesmärgiks on areneda veebikeskkonnaks mille vahendusel on võimalik reisipakett algusest lõpuni ise koostada/broneerida ja ka tasuda.
Visitestonia.com’I vahendusel saab kommunikeerida turundussõnumeid sihtturu keeles, kohandades infot
vastavalt turu vajadustele ja eesmärkidele.
Sihtturgudele, millel emakeelne veebiväljund puudub luuakse inglise keelne keskkond (General English).
Eesti siseturismi toetamiseks luuakse eesti keelne keskkond, mida kommunikeeritakse edaspidi läbi domeeni www.puhkaeestis.ee.
Visitestonia.com ülesehitus Visitestonia.com kõigi sihtturgude avalehtedel on läbivalt tasakaalustatud informatsioon ning turunduslik
sõnum. Olulisemad informatsiooniühikud on viited andmebaasidele jm. turisti jaoks reisi planeerimisel oluline
info. Turunduslikku eesmärki täidavad hooajalised ja regionaalsed eripakkumised ning sihtrühmadele suunatud
teemapaketid ja tooted.
Lehekülje viidete ja alamlinkide kuvamine on loogiline ja teemapõhiselt ristnavigeeritav, et reisi planeeriv turist
saaks võimalikult lihtsalt huviväärse info põhjal endale reisipaketi ise koostada.
Visitestonia.com lehekülje layout on läbi keskkonna ühtses visuaalses võtmes, samas on võimalik lihtsate
kujundusvõtetega (värv, fotod) muuta alamlehtede visuaali teema või sihtrühmakeskseks. (nt eristuv
fotomaterjal perepuhkuse ja äriturismi lehtedel).
Andmebaasi objektide kuvamisel on lisaks andmeväljale olemas ka fotode ja asukoha kaardipildi kuvamise
võimalus. Täiendav informatsioon (nt majutuskohtade võimalused ja pakutavad tegevused) kuvatakse tõlke
lihtsustamiseks leheküljel piktogrammide e piltkujutistena.
Kampaanialehekülgede Visual on (nt puhkaeestis.ee) enam turunduskeskne, keskendudes rohkem
tootepakettidele ja konkreetsete puhkusepakkumiste promotsioonile.
Visitestonia.com andmebaasi andmete osaline või täielik kuvamine teistes keskkondades tähistatakse viitega
www.vistestonia.com lehele kui info algallikale ning varustatud SF logoga.
Visitestonia.com sisu
Vistestonia.com lehekülje vahendusel on potentsiaalsel turistil võimalik kasutada alljärgnevaid funktsionaalsusi:
Esimene etapp 2008
• Teostada otsinguid/päringuid majutusvõimaluste andmebaasist, salvestada ja printida andmeid, edastada e-posti vahendusel teenuse tellimus
• Teostada otsinguid/päringuid vaatamisväärsuste andmebaasis, salvestada ja printida andmeid, edastada e-
posti vahendusel päringuid
• Teostada otsinguid/päringuid aktiivse puhkuse teenusepakkujate andmebaas, edastada e-posti vahendusel
teenuse tellimus
• Teostada otsinguid/päringuid toitlustusettevõtete andmebaasis, salvestada ja printida andmeid, edastada e-posti vahendusel päringuid
60 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
• Teostada otsinguid/päringuid ürituste andmebaasis, salvestada ja printida andmeid
• Ve.com lehelt saab külastaja kontsentreeritud infot hooajaliselt aktuaalsete uudistoodete või sündmuste kohta, mis väärivad esile tõstmist turisti huviväärsuse seisukohalt (näiteks „Suusatamise MK etapp Otepääl”, „Laulu- ja tantsupidu” aga ka Jazzkaare kontserdid, „Uisumaraton Peipsi järvel jne.
• Ve.com lehelt saab külastaja infot teema ja sihtrühmapõhiste toodetele ja pakettidele kohta -, hobi(harrastus)turism, loodusturism, perepuhkus, spa/wellness/gourmet, linnapuhkus, konverentsi- ja
äriturism, tooted erivajadustega inimestele.
• Ve.com lehelt saab üldinfot Eesti kohta – ilm, loodus, kultuur, majandus, kliima, rahvuslikud pühad; faktiinfo (kriisiinfo, tervishoid), reisiinfo – (pass & viisad, raha/valuuta, saatkonnad)
• Ve.com lehelt saab infot reisi planeerimise kohta kasutades virtuaalset Reisjuhti (Travel Guide)
• Ve.com lehelt saab infot sihtkohta pääsemise võimaluste kohta sihtturu põhiselt: lennuk (otselennud), rong, buss, laev, auto (piiripunktid) – marsruudid kuvatakse visuaalselt kaardile; in-coming reisifirma valik;
transpordi teenusepakkujate kontaktandmed ja viited broneerimissüsteemidele. Viited viisa jm nõuetele, valuuta.
• Ve.com lehekülje kõik objektid on kantud interaktiivsele kaardile (GIS rakendus), võimaldades teostada otsinguid kaardipõhiselt, leida lühim/sobivaim teekond sihtpunkti jõudmiseks jne.
• Ve.com lehekülg kajastab ilmainfot – Täna + 3(4) päeva prognoos
• Ve.com leheküljel avaldatakse valikuline fotogalerii, mida saab kasutada fotode allalaadimiseks ning ka e-postkaartide saatmiseks.
• Ve.com leheküljel on viided kõigile klienditeenindusega turismiinfopunktidele
• Ve.com lehekülje vahendusel saab tellida trükiseid nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal
• Ve.com vahendusel on võimalik tellida enda e-posti aadressile elektroonilist uudiskirja/infolehte
Teine etapp 2009 – 2010
• On-line mängude/võistluste läbiviimine
• „soovita lehekülge” võimaluse loomine
• Viide transpordi andmebaasile
• On-line gallupid
• interaktiivne tourplanner – põhi märksõnade (külastusperiood, eelarve, huvid, transpordi eelistus) järgi
reisiplaani koostamine
• ”travelblog/kommentaarikeskus/foorum” võimaluste loomine o Travelblog – leida partnerkeskkond blog’ide loomiseks ja haldamiseks turistidele, kes reisivad
Eestis
o Kommentaarikeskus – võimalus anda oma hinnangut erinevate objektide v atraktsioonide kohta
o Foorum – interaktiivne jututuba
• on-line shopping – eesti suveniiride ostmise võimalus
• on-line broneerimine EAS turismiarenduskeskus lähtub www.visitestonia.com lehel info avaldamisel EAS turismiarenduskeskuse
poolt väljatöötatud turismi sihturgudele suunatud turundusstrateegiast. www.visitestonia.com lehekülg ei paku
konkurentsi erasektorile. Avaldatava info puhul ei lähtuta turismiettevõtjate kommertslikest huvidest.
Eelistatult kommunikeeritakse pakkumisi, mis tasakaalustavad Eesti turismituru arengut nii regionaalselt kui hooajaliselt.
Täpsema ülevaate Turismiinfosüsteemi arengust annab EAS Turismiarenduskeskuse Turismiinfosüsteemi
strateegia.
61 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
P. TURISMITURU UURINGUD
Turu-uuringute eesmärgiks on koguda ja analüüsida infot turismituru arengust ning sihtgruppide ootustest;
saadud teavet peaksid saama turundus- ja tootearendustegevuse planeerimiseks kasutada nii EAS
Turismiarenduskeskuse üksused kui ka turismiettevõtjad/ teenusepakkujad.
Esmase ja teisese tähtsusega sihtturgudel tehakse regulaarselt iga 3-4 aasta tagant elanikkonda esindavaid
küsitlusi, et mõõta elanikkonna (lõpptarbijate) teadlikkuse ja Eesti maine muutumist vastaval sihtturul.
Areneva ja uue potentsiaaliga turgudel, kus elanikkonna teadlikkus Eestist kui reisisihist ja Eestis käinute
osatähtsus elanikkonna hulgas on väga madal, tehakse vastavalt vajadusele kitsama sihtgrupi küsitlusi (näiteks
Eestisse reise müüvate reisikorraldajate küsitlused, turundusürituste või internetiportaalide kasutajate küsitlused).
Uuringutulemused ja analüüsid tehakse sihtgruppidele kättesaadavaks EAS koduleheküljel.
Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010:
Soome Venemaa Saksamaa Rootsi Norra
Suurbri-
tannia Läti Itaalia
Prant-
susmaa Leedu
Hispaa-
nia Eesti
Tegevused
üle sihtur-
gude
RE Turismi nõudluse uuringud * Kokku
Kokku
Teostatud nõudluse uuringute arv
2008 1 1 4 2 9
31
2009 1 1 1 1 1 2 2 10
2010 1 1 1 1 1 1 1 2 2 12
62 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
STRATEEGIA RAKENDAMISE MEESKOND Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tööpere Pea kolmekordistunud eelarvemahuga reisisihi tuntuse programmi on keeruline või peaaegu võimatu juhtida
EAS Turismiarenduskeskuse turundusmeeskonda suurendamata vähemalt kuni kuue liikme võrra. Kindlasti hoidutakse meeskonna tarbetust ülekomplekteerimisest. Enamike tegevuste rakendamine/tehniline
teostamine tuleb võimaluse korral väljastpoolt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust. Väljastpoolt tellitavate
teenuste juhtimiseks, järelvalveks ja edasiseks planeerimiseks on vaja kogenud meeskonda EAS
Turismiarenduskeskusesse. Töö järjepidevuse tagamiseks ning turukompetentsi omamiseks on vajalik vältida suurt kaadrivoolavust.
Kogenenud meeskonnaliikmetel peab säilima vastutus prioriteetse sihtturu tegevuskalendri, tegevuskava ja
strateegia rakendamise eest. Meeskonna töö organiseeritakse selliselt, et lisaks sihtturgudele on vastutajad ka peamistele paralleelsetele funktsioonidele: konverentsiturism, veeb, infokandjad, kuludokumentatsioon ja
hanked. Vajadusel kasutatakse suuremahulist tööjõudu nõudvate tegevuste teostamisel täiendavalt tähtajalist
tööjõudu programmi eelarvest.
Täpsem turismiturunduse meeskondlik tööjaotus võiks välja näha alljärgnev:
1 Vanemkonsultant
2 Arenduskonsultant: Soome
3 Arenduskonsultant: Saksamaa, Hiina, muud turud
4 Arenduskonsultant: Venemaa, Ukraina
5 Arenduskonsultant: Rootsi
6 Arenduskonsultant: Norra, USA
7 Arenduskonsultant: Suurbritannia, Hispaania
8 Arenduskonsultant: Itaalia, Prantsusmaa
9 Arenduskonsultant: Läti, Leedu, Poola
10 Arenduskonsultant: siseturism
11 Arenduskonsultant: konverentsiturism, kommunikatsioon, Jaapan
12 Arenduskonsultant: hanked, kuludokumentatsioon
13 Arenduskonsultant: veeb (kampaaniad), infokandjad (tootmine)
14 Arenduskonsultant: veeb(sihtturud), infokandjad (jaotus)
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusstrateegia rakendamisega otseselt ja täiendavalt seotud
Turismiarenduskeskuse meeskonna liikmed:
1 Uuringute koordinaator
2 Turismiinfosüsteemi koordinaator
3 Assistent
Iga sihtturuga tegelevale arenduskonsultandile määratakse täiendavalt nö teisesed tulemusmõõdikud lisaks
tegevusväljunditele ja väljundmõõdikutele. Need on peamiselt seotud koostöö edendamisega sihtturul
pakutava Eesti kui reisisihi tooteportfelli olulisemate ettevõtjate ja regioonide vastavate esindajatega, sihtturu trendide ning konkurentide tegevuste tundmisega. Kaardistada tuleb ka Eesti kui reisisihi tegevusstrateegia
rakendamise ja tegevuste teostamisega seotud riskid ning igapäevaselt tegeleda nende riskide maandamise ja
vähendamisega.
63 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
Välisesindused Välisesinduse peamiseks funktsiooniks on tegevusstrateegias vastavalt sihtturule müügiedendustegevuste
korraldamine sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele. Tegevuste korraldamisel on peamine rõhk Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisesindusel, kui see on olemas: infopäevad sihtturul,
pressireisid sihtturgude ajakirjanikele, tootetutvustusreisid sihtturgude reisikorraldajatele.
Välisesindajatele püstitatakse aastaks selged ja mõõdetavad eesmärgid koostöö arendamiseks sihtturu
reisikorraldajatega, reisibüroodega ja ajakirjanikega ning samuti jälgitakse nende eesmärkide saavutamist.
Enamikke klassikalisi välisesindajate funktsioone on tänapäeval võimalik viia ellu Eestisiseselt, näiteks päringute töötlemine, mida võib korraldada turismiinfosüsteem. Selliseid funktsioone, mis nõuavad aeg-ajalt sihtturul
tegutsemist: kampaaniad, ühispinnad välismessidel, nõudluse uuringud jne, juhitakse peamiselt Tallinnast
tööpere najalt.
Soomes, Rootsis, Venemaal, Suurbritannias ja Saksamaal on olemas EAS välisesindajad, kes täidavad peamiselt
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisele suunatud ülesandeid. EAS välisesindaja Jaapanis täidavab osaliselt
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisele suunatud ülesandeid. Norras, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias on vajalik hankida vastavate ülesannete täitmine nö lepingulistel alustel üldiste turismi turundusesinduste kaudu.
Viimase puhul tuleb jälgida, et ta ei esindaks samaaegselt konkurentriike.
Välisesinduste kasutamise plaan sihtturgudel on järgmine:
Soome, Rootsi, Saksamaa
EAS välisesindaja Helsingis turismifookusega 100%
EAS välisesindaja Stockholmis turismifookusega 100%
EAS välisesindaja Hamburgis turismifookusega 100% Baltikumi Turismiinfokeskus Berliinis turismifookusega 100%
Venemaa,
Suurbritannia, Jaapan
EAS välisesindaja Peterburis turismifookusega 80%
EAS välisesindaja Moskvas turismifookusega 80%
EAS välisesindaja Londonis turismifookusega 80%
EAS välisesindaja Tokios turismifookusega 80%
Ukraina, USA, Hiina
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi eesmärkide täitmiseks on
võimalik piiratult kasutada EAS välisesindusi Ukrainas, USAs ja Hiinas. (fookus kuni
20% ).
Itaalia, Prantsusmaa,
Hispaania, Norra
Lepingulised turismi turundusesindused Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi eesmärkide täitmiseks Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias (koormus
35-40% nominaalajast).
64 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
LISA 1: Tegevusväljundite ja tegevusmahtude koondtabel 2008-2010
1. Esmase tähtsusega: 2. Teisese tähtsusega: 3. Kolmanda tähtsusega: 4. Areneva tähtsusega:
5. Siseturism 6. Tegevused üle sihtturgude:
Soome Venemaa Saksamaa Rootsi Norra Suurbritannia Läti Poola Itaalia Prantsusmaa Leedu Hispaania Jaapan USA Eesti RE Siseturismi tuntuse suurendamine *
Tegevused üle sihtturgude
RE Turismi nõudluse uuringud *
Konverentsiturismi edendamine
Kokku aastas
Kokku 2008-2010
Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv
2008 5 8 6 4 4 4 2 1 3 4 1 3 4 4 3
1
8 65
214 2009 5 7 6 5 4 4 2 3 4 4 1 4 4 4 3
1
15 76
2010 5 7 7 4 4 4 2 3 3 3 1 3 4 4 3
1
15 73
Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)
2008 20 30 25 15 15 15 10 5 15 15 10 15 15 20 10
20 255
815 2009 15 30 20 15 15 15 10 15 15 15 10 15 15 20 10
45 280
2010 15 30 20 15 15 15 10 15 15 15 10 15 15 20 10
45 280
Informeeritud reisikorraldajate arv
2008 50 60 70 30 30 30
20 30 30
30 30 50
40 500
1620 2009 30 60 50 40 30 30
30 30 30
30 30 50
120 560
2010 30 60 60 30 30 30
30 30 30
30 30 50
120 560
Eesti turismitooteid
tutvustavad
väljapanekud
2008
1
1
1
1 1
1 6
23 2009 1
1
1 1
1 1
1 1
2 10
2010 1
1
1
1 1
2 7
Tootetutvustusreis sihtturgude
reisikorraldajatele
2008 1 2 1 1 1 1
1 1
1 1 1
4 16
56 2009 1 2 1 2 1 1
1 1 1
1 1 1
6 20
2010 1 2 2 1 1 1
1 1 1
1 1 1
6 20
Pressireis sihtturgude
ajakirjanikele
2008 1 2 1 1 1 1 1
1 1 1 1 1 1 1
2 17
55 2009 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1
3 19
2010 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1
3 19
Infopäev sihtturul
2008 2 2 3 1 1 1
1 1 1
1 1 2
17
53 2009 1 2 2 1 1 1
1 1 1
1 1 2
3 18
2010 1 2 2 1 1 1
1 1 1
1 1 2
3 18
Kampaania sihtturul
2008 1 1 1 1 1 1 1
2
1 10
30 2009 1 1 1 1 1 1 1
2
1 10
2010 1 1 1 1 1 1 1
2
1 10
Teostatud nõudluse
uuringute arv
2008
1
1
4 2 1 9
31 2009
1
1
1 1
1
2 2 1 10
2010 1
1 1
1
1 1
1
2 2 1 12
65 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010
LISA 2: Struktuurifondide kaasabil rahastatud tegevuseelarvete proportsionaalne jagunemine sihtturgude ja tegevussuundade vahel 2008-2010
prioriteet tegevus/turg osakaal SF eelarvest
% sellest info levitamine sihtturgude lõpptarbijatele
%
sellest müügiedendustegevuste korraldamine
sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele
%
1. Esmase tähtsusega:
Soome
36
90 10
Venemaa 80 20
Saksamaa 60 40
Rootsi 90 10
2. Teisese tähtsusega:
Norra
16,5
80 20
Suurbritannia 70 30
Läti 95 5
3. Kolmanda tähtsusega:
Poola
13
85 15
Itaalia 50 50
Prantsusmaa 50 50
Leedu 85 15
Hispaania 50 50
4. Areneva tähtsusega:
Jaapan 5
50 50
USA 40 60
5. Tegevused üle sihtturgude:
Konverentsiturismi edendamine 8
Infokandjate valmistamine ja levitamine 13
Turunduskontseptsiooni täiendamine 1,5
Turismi nõudluse uuringud 2
6. Siseturism: Eesti 5