ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUSSiret Vene

Itaalia rahvastik

Itaalikud – poolsaare kesk-ja lõunaosas

Latiinid – Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas

Kreeklased – Itaalia lõunarannikul, Sitsiilias

Etruskid – Apenniini poolsaare loodeosas

Etruskid

8.-6. sajand Põhja-ja Kesk-Itaalia mõjuvõimsaim rahvas

Päritolu segane: 1) Pärit Väike-Aasiast?2) Itaalia põliselanikud?

http://www.castellitoscani.com/etruria.htm

Kohandasid kreeka tähestiku oma keelele

Meresõitjad, kaupmehed, head ehitajad, head metallitöötlejad

Neil kujunes 12 suuremat linnriiki

Ülikuid maeti hauakambritesse

Uskusid paljusid jumalaid Uskusid surmajärgsesse

ellu Tegelesid ennustamisega

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/85/Banditaccia_Sarcofago_Degli_Sposi.jpg

Skulptuuris segunevad idamaise ja kreeka arhailise kunsti mõjud.

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Etruscan_mother_and_child_500_to_450_BCE.jpg

Väga arenenud ehituskunst: võimsate müüridega korrapärase planeeringuga linnad, templid, teed, veehoidlad ja –juhtmed, sillaehitus.

Oskasid ehitada võlvi. Roomlased võtsid etruskidelt üle elumaja tüübi

– aatriummaja.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bc/Chimera_di_Arezzo.jpg

Rooma linna tekkimine

Tekkis Tiberi jõe seitsmele künkale Umbes 600 e. Kr olemas ühtne asula, mida

võib pidada linnaks. Arvatavasti kujunes linn tegelikult 10-7. sajandil e. Kr.: Kapitooliumi künkale rajati kindlus, templeid, ühiskondlikke hooneid. Rajati Ostia sadam, foorum.

Hilisemal ajal kinnitasid roomlased, et linn on rajatud 21. aprill 753 e. Kr.

Linna olevat rajanud sõjajumal Marsi ja noore preestrinna poeg Romulus.

Kuningate aeg (753-510 e. Kr)

Pärimusejärgi esimene kuningas Romulus Viimane aga Targuinius Superbus (Uhke) Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna

põhijooned.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6a/She-wolf_suckles_Romulus_and_Remus.jpg

Varane Rooma ühiskond: Ühiskonnakorraldus Talupojaühiskond Põhiline ühiskondlik ühik oli sugukond, mis

jagunes perekondadeks, nt Fabiuste perekonnas oli 300 liiget, Claudiustel 5000.

10 sugukonda moodustasid kuuria. 10 kuuriat moodustasid triibuse ehk hõimu. 3 triibust (Tities, Ramnes, Luceres)

moodustasid Rooma rahva (POPULUS ROMANUS)

Nimetraditsioon

Praenomen e eesnimi, nt Gaius Nomen gentile e sugukonnanimi, nt Julius Cognomen e lisanimi: võeti kasutusele

patriitsiperedes, märkis ka sugukonnaharu või mõnda iseloomulikku omadust, seda pärandati perekonna sees, nt Caesar

GAIUS JULIUS CAESAR Adoptiivpojad said kasuisa kolm nime ja

lisasid sellele oma sugukonnanime anus-lõpuga.

Kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoo vorm. Nt Julius Caesari tütar sai nimeks Julia.

Seisused

PATRIITSID: pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest, algselt moodustasid vaid nemad populus romanuse.

PLEBEID: esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmetest, hiljem öeldi nii lihtrahva kohta. Nende seast päris vaeseid kutsuti PROLETAARLASTEKS.

Klienteelsuhted

KLIENT – vaene kodanik. Sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima. Lubas olla patroonile ustav. Toetasid patrooni rahvakoosolekul.

PATROON – rikas kodanik. Lubas olla kliendile ustav.

Aja jooksul võitlesid plebeid endale õigusi juurde.

Valitsemiskorraldus

Riigi eesotsas kuningas, kes valitses koos senatiga.

Kuninga võim oli piiratud, ta oli väejuht, kohtunik ja mõnede religioossete kohustuste täitja.

Senat koosnes sugukondade vanematest. 100…300. Selle liikmeid kutsuti isadeks.

Rahvakoosolekud e komiitsid toimusid esialgu kuuriate kaudu.