ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUSSiret Vene
Itaalia rahvastik
Itaalikud – poolsaare kesk-ja lõunaosas
Latiinid – Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas
Kreeklased – Itaalia lõunarannikul, Sitsiilias
Etruskid – Apenniini poolsaare loodeosas
Etruskid
8.-6. sajand Põhja-ja Kesk-Itaalia mõjuvõimsaim rahvas
Päritolu segane: 1) Pärit Väike-Aasiast?2) Itaalia põliselanikud?
http://www.castellitoscani.com/etruria.htm
Kohandasid kreeka tähestiku oma keelele
Meresõitjad, kaupmehed, head ehitajad, head metallitöötlejad
Neil kujunes 12 suuremat linnriiki
Ülikuid maeti hauakambritesse
Uskusid paljusid jumalaid Uskusid surmajärgsesse
ellu Tegelesid ennustamisega
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/85/Banditaccia_Sarcofago_Degli_Sposi.jpg
Skulptuuris segunevad idamaise ja kreeka arhailise kunsti mõjud.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Etruscan_mother_and_child_500_to_450_BCE.jpg
Väga arenenud ehituskunst: võimsate müüridega korrapärase planeeringuga linnad, templid, teed, veehoidlad ja –juhtmed, sillaehitus.
Oskasid ehitada võlvi. Roomlased võtsid etruskidelt üle elumaja tüübi
– aatriummaja.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bc/Chimera_di_Arezzo.jpg
Rooma linna tekkimine
Tekkis Tiberi jõe seitsmele künkale Umbes 600 e. Kr olemas ühtne asula, mida
võib pidada linnaks. Arvatavasti kujunes linn tegelikult 10-7. sajandil e. Kr.: Kapitooliumi künkale rajati kindlus, templeid, ühiskondlikke hooneid. Rajati Ostia sadam, foorum.
Hilisemal ajal kinnitasid roomlased, et linn on rajatud 21. aprill 753 e. Kr.
Linna olevat rajanud sõjajumal Marsi ja noore preestrinna poeg Romulus.
Kuningate aeg (753-510 e. Kr)
Pärimusejärgi esimene kuningas Romulus Viimane aga Targuinius Superbus (Uhke) Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna
põhijooned.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6a/She-wolf_suckles_Romulus_and_Remus.jpg
Varane Rooma ühiskond: Ühiskonnakorraldus Talupojaühiskond Põhiline ühiskondlik ühik oli sugukond, mis
jagunes perekondadeks, nt Fabiuste perekonnas oli 300 liiget, Claudiustel 5000.
10 sugukonda moodustasid kuuria. 10 kuuriat moodustasid triibuse ehk hõimu. 3 triibust (Tities, Ramnes, Luceres)
moodustasid Rooma rahva (POPULUS ROMANUS)
Nimetraditsioon
Praenomen e eesnimi, nt Gaius Nomen gentile e sugukonnanimi, nt Julius Cognomen e lisanimi: võeti kasutusele
patriitsiperedes, märkis ka sugukonnaharu või mõnda iseloomulikku omadust, seda pärandati perekonna sees, nt Caesar
GAIUS JULIUS CAESAR Adoptiivpojad said kasuisa kolm nime ja
lisasid sellele oma sugukonnanime anus-lõpuga.
Kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoo vorm. Nt Julius Caesari tütar sai nimeks Julia.
Seisused
PATRIITSID: pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest, algselt moodustasid vaid nemad populus romanuse.
PLEBEID: esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmetest, hiljem öeldi nii lihtrahva kohta. Nende seast päris vaeseid kutsuti PROLETAARLASTEKS.
Klienteelsuhted
KLIENT – vaene kodanik. Sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima. Lubas olla patroonile ustav. Toetasid patrooni rahvakoosolekul.
PATROON – rikas kodanik. Lubas olla kliendile ustav.
Aja jooksul võitlesid plebeid endale õigusi juurde.
Valitsemiskorraldus
Riigi eesotsas kuningas, kes valitses koos senatiga.
Kuninga võim oli piiratud, ta oli väejuht, kohtunik ja mõnede religioossete kohustuste täitja.
Senat koosnes sugukondade vanematest. 100…300. Selle liikmeid kutsuti isadeks.
Rahvakoosolekud e komiitsid toimusid esialgu kuuriate kaudu.