ROOMA PROOSAKülli Semjonov

“Kõnemeesteks saadakse, poeetideks sünnitakse.” (Cicero)

Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele.

Roomlased hindasid kõrgelt 1.elava sõna ilu, 2.väljenduse täpsust, 3.stiili lihvitust, 4.esineja meisterlikkust.Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist

karjääri, pidi valdama kõnekunsti: see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus.

Marcus Porcius Cato Marcus Porcius Cato (234—(234—149 eKr)149 eKr)

“Kui sind valitseb mõistus, siis oled sa kuningas, kui aga keha, siis oled ori. “

Varase vabariigi tähtsaim kõnemees.

Taotles vanade rooma kommete säilitamist ning võitles innukalt (kuid edutult) kreeka mõjude vastu.

Tema retoorikaõpetuse tuumaks oli mõte “Pea silmas asja, siis tulevad sõnadki”.

Marcus Tullius Cicero Marcus Tullius Cicero (106—43 (106—43

eKr)eKr)

Kaitses vabariikliku Rooma ideaale.

Tema kõnesid peetakse retoorika ja kodaniku mehisuse näidisteks.

Teda ennast peetakse mõistatuseks: miks mees, kes leidis jõudu seista vastu türanniale, ei olnud nii põhimõttekindel ja julge poliitilises tegevuses.

Cicero nimetas end “uueks inimeseks”, kuid kaitses vanu väärtusi.

Kuulsuse saavutas 70.a eKr, kui esines Sitsiilia elanike kaebuse alusel kohtus kõnedega Rooma asehalduri Gaius Verrese vastu.

63.a eKr oli ta vastaseks patriits Catilina, inimene, kes unistas diktaatoritroonist. Cicero oli sel ajal kõrgeimal valitaval ametikohal: ta oli konsul. Catilina ihaldas tema kohta.

Cicero kõne Catilina vastuCicero kõne Catilina vastuKui kaua ometi, Catilina, kavatsed sa

kuritarvitada meie kannatust? Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? Kas sind põrmugi ei heiduta Palatinumi öine kaitse ega linna öised valvepostid, ei rahva hirm ega kõigi tublide kodanike kogunemine, ei kõige kindlamini kaitstud senatikoosoleku paik ega senaatorite näoilomed? Kas sa ei märka, et kõik su kurjad kavatsused on ilmsiks tulnud? Kas sa ei näe, et nad kõik teavad seda ja see on kammitsaks su vandenõule?”

Cesare Maccari “Cicero kõne Catilina vastu”

Cicero hämmastas lugejaid loogiliste argumentidega. Selleks kogus ta materjali, lihvis keelt, kasutas

erinevaid retoorikavõtteid. Tema eesmärk oli kuulajaid veenda, pöörata nad oma

usku ja õigustada otsuseid, mida ta langetas.

John Leech “Cicero Catilina vastu” (1850)

Pärast Cicero kõnesid Catilina põgenes, kogus oma pooldajad kokku, kuid nad löödi peagi puruks.

Cicerolt pärinevaid Cicerolt pärinevaid väljendeid:väljendeid:homo novus (uus inimene e tõusik)curriculum vitae (elulugu)cui bono (kellele kasulik)O tempora, o mores! (oh ajad, oh

kombed!)Vt veel http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/cicero

Tema arvates on parim kõnemees see, kes kuulajaid harib, lõbustab ja sügavalt liigutab. Talle kuuluvad arutlused vanadusest, sõprusest ja kohustustest.

Cicero astus esimese Rooma imperaatori Julius Caesari tapjate poolele. Marcus Antoniuse käsul ta tapeti: tal raiuti maha pea ja parem käsi karistuseks selle eest, et oli kirjutanud paljastavaid kõnesid (14 kõnet Marcus Antoniuse vastu).

Rooma tsensorid keelasid 1saj eKr kõnekunsti õpetamise koolides. Retoorika ärakeelamine näitab, et Roomas tähendas sõna jõudu ja privileegi. Kõnelemisoskus võis avada tee võimu juurde.

Sama sajandi lõpuks oskasid peaaegu kõik vabad Rooma kodanikud lugeda, kirjutada ja kõnelda.

Gaius Julius Caesar Gaius Julius Caesar (100—44 eKr)(100—44 eKr)

Taotles Rooma riigi reformimiseks ainuvõimu ja saavutas selle pärast pikka poliitilist võitlust ja kodusõda oma rivaali Pompeiuse vastu.

Kirjutas teose “Märkmeid Gallia sõjast” otsekui kõrvaltvaataja pilgu läbi. Caesarist räägib ta kolmandas isikus ja saavutab sellega objektiivsuse-efekti. Lisaks sõjategevuse kirjeldusele pakuvad märkmed ajaloolis-etnograafilist teavet muistsete gallialaste kohta. Caesar pani aluse autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisele.

Vincenzo Camuccini “Caesari tapmine”1798

Image, Jean-Leon Gerome “Caesari surm" 1867

Titus Livius Titus Livius (59 eKr—17 pKr)(59 eKr—17 pKr)

“Rooma linna ajalugu linna asutamisest alates”, nt lood Rooma linna rajajatest Romulusest ja Remusest.

Tema pajatused on kuivad ja üksikasjalikud. Ajaloolasena lisas ta värvikaid episoode Rooma kuulsusest, kirjeldades linnaelanike kuulsusega seotud sündmusi.

Kapitooliumi emahunt Romulust ja Remust imetamas.

J.-L. David ”Horatiuste vanne” 1748

N. Poussin “Sabiinitarid”u. 1637-1638

J.-L. David “Sabiinitarid”

Lucius Annaeus Seneca Lucius Annaeus Seneca (u 4 (u 4

eKr—65 pKr)eKr—65 pKr)

Kirjutas moraalifilosoofilisi traktaate: “Moraalikirjad Luciliusele”.

Eelistas kirjapandud sõnas vahetut mõtet, mis allutas arutluse käigu kindlale rütmile.

Järgis stoikute õpetust (mõistuspärast eluviisi ja enesevalitsemist rõhutav valgustuslik suund antiikfilosoofias).

Kirjutas ka lugemistragöödiaid, mis olid tuttavad nt W. Shakespeare’ile.

Keiser Nero õpetaja.Nero kahtlustas Senecat

vandenõus, keisri tahet täites lõpetas Seneca oma elu enesetapuga.

Peter Paul Rubens “Seneca surm”

J.-L. David “Seneca surm”

Luca Giordano “Seneca surm”1684

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus (u (u

55—120)55—120)

Ajalookirjutaja.“Annaalid” (ajajärk Augustuse

surmast 14.a kuni 68.a – Nero hukkumise aasta)

“Ajalugu” (sündmused alates 69.aastast kuni viimase türanliku keisri Domitianuse tapmiseni aastal 96)

“Germania”: kirjeldab germaanlaste elupaiku ja kombeid (nimetab aestii – eestlasi, vt õp lk 67).

Ta ei tahtnud meelitada valitsejaid, vaid kirjutas kõike “viha ja eelistuseta”.

Petronius Petronius (surn u 65 pKr)(surn u 65 pKr)

“Satiriconi” autor: kirjutas eliitpublikule eksootilist ainestikku kasutades mahuka romaani põhjakihtide ja tõusikute elu teemadel.

Säilinud on vaid fragment “Trimalchio pidusöök”. http://www.parnu.ee/raulpage/petronius/

Oli sunnitud oma elu lõpetama.

Pilte “Satiriconist”

Apuleius Apuleius (u 125—180)(u 125—180)

Kuulsaim teos “Metamorfoosid” e “Kuldne eesel”: kreeka eeskujudel mahukas lugu, milles leidub seikluslikkust, põnevust, erootikat, muinasjutulisi kõrvalepõikeid.

Tuntuim lugu “Amor ja Tuntuim lugu “Amor ja Psyche”Psyche”http://www.koolielu.ee/pages.php/03130103?txtid=2813&get=0

Kasutatud kirjandus:Kasutatud kirjandus:I.Šaitanov “Maailmakirjandus. Antiik. Kreeka. Rooma”.

Avita 2007.

J. Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri 2001.

K. Aava “Veenmiskunst”. Avita 2003.

Rooma kirjanduse antoloogia. Eesti Raamat,Tallinn 1971.