Ettepanekud ja soovitused põllumajandus- ja

metsmajandusmaa kasutamise parandamiseks

Põllumajandusministeerium28.08.2013

Keskkonna muutused• Kliimamuutuse, loodusressursside efektiivse

kasutuse ja territoriaalse tasakaalu küsimused on EL’is olulisel kohal

• Inimeste arv kasvab pidevalt– sellega kaasneb suurem vajadus toidu järele

• Põllumajandusliku maa hulk väheneb pidevalt• Konkurents senisele põllumajandusmaa

kasutamiseks kasvab.• Tuleb kasutada võimalusi põllumajandusmaa

optimaalse kasutamise tagamiseks.

2

Maareform ja selle mõju põllumajandusmaa kasutusele

• Iseseisvuse taastamisele järgnes maareformi läbiviimine– Eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil rajanevad

suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks.

• Maareformi läbiviimine on muutnud maakasutust (ka põllumajandusmaa kasutust)

• Maakasutuses mindi tagasi ennesõjaaegsesse olukorda:– Maareformi käigus jagati suured majandusüksused

väikesteks maaüksusteks

3

Maareform ja selle mõju põllumajandusmaa kasutusele

• Maareformi käigus taastati ennesõjaaegne maakasutus, mis tõi kaasa maakasutuse killustatuse – mõnel juhul suurenes maakasutuse killustatus veelgi,

mis on tingitud• loodusliku situatsiooni muutustest• maade jagamisest tagastamise või ka tagastamise ja

ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektide vahel

• Uuringud maakasutuse muutuste osas puuduvad

4

Peamised maakasutuse puudused

• Katastriüksused on väikesed• Ühte kinnistusse kuuluvad katastriüksused

paiknevad hajutatult• Katastriüksuste kuju on halb– Need ei ole kompaktsed– Esineb sisemist killustatust– Katastriüksuste piirid ja looduslikud piirid ei lange

kokku• Puudub juurdepääs

5

Maade administreerimise süsteem• Maade administreerimise süsteem võimaldab riigil ellu viia maaga seotud

poliitikat.• Maaressursi otstarbekama kasutamise tagamiseks on vaja omada pidevat

ülevaadet– maa seisundi kohta

• nt kas maa on kasutuses või kasutusest välja langenud – maaga toimuvatest protsessidest

• nt mis toimub kasutusest väljalangenud maaga• kas see võsastub ja kui kiiresti

– protsesse tingivatest asjaoludest • nt miks jäetakse põllumajandusmaa kasutusest välja

• Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsessside ja protsesse tingivate asjaolude kohta– Sisendiks poliitiliste, majanduslike ja tehniliste otsuste vastuvõtmisel

• Ebapiisava ja vigase info tingimustes on raske teha asjakohaseid otsuseid

6

Maade administreerimise süsteem• Monitooringu aluseks on erinevates registrites oleva teabe süsteemne

ühendamine ja koostöötlemine, mille väljundiks peab olema– iga-aastane ülevaade maaressursi seisundist peamiste kõlvikute lõikes – ülevaade muutustest– analüüs toimunud muudatustest – töödeldud andmete kättesaadavus avalikkusele

• Infost huvitatud asutustel ja info valdajatel tuleb kokku leppida:– eesmärkides,

• mida soovitatakse saavutada • millist olemasolevat informatsiooni saab selleks kasutada• kuidas seda infot vahetada

• Vajadusel tuleb täiendada olemasolevate andmebaaside ja registrite sisu– nt tuleks lisada maaparandussüsteemide registrisse kuivendussüsteemide

alade mullastiku andmed• võimalus täpsemalt hinnata maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vajadust,

mahtu ja maksumust

7

Põllumajandusmaa kasutamine ja kaitse

• Maakasutust on võimalik suunata:– Regulatsioonidega– Planeeringutega– Maksustamisega – Toetustega

• Väärtuslik põllumaa peab jääma põllumajanduslikku kasutusse– Kuidas seda tagada?

• Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ei ole üheselt selge• Viljaka ehk siis väärtusliku põllumajandusmaa kaitse

– Üheks võimaluseks on jagada kogu haritav maa viljakuse ja põllumajandusliku tootmise seisukohast kvaliteedi klassidesse• õigusaktid peavad seda toetama

8

Maakasutuse suunamine maksustamise ja toetuste abil

• Maksustamist ja toetusi võib kasutada eraldi või siis kombineeritult koos • Enne rakendamist peavad olema selged eesmärgid, mida soovitakse

maksustamise või toetustega saavutada• Pidev monitooring, kas liigutakse soovitavas suunas

– Kui ilmnevad mittesoovitavad tagajärjed, siis tuleb välja selgitada põhjused, mis neid on tinginud

– Võimalusel tuleb muuta maksustamise või toetuste süsteemi • Kas maksustada põllumajandusmaad turuväärtuse või kasutusväärtuse

alusel?– Põllumajandusmaa turuväärtuse alusel maksustamine võib tuua kaasa selle

maa põllumajandusliku kasutusotstarbe muutmise mittepõllumajanduslikuks• Kõrge turuväärtusega kaasnev kõrge maksukohustus võib õhutada maaomanikke maad

arendama ja seda kasutama mittepõllumajanduslikul otstarbel– Teiseks võimaluseks on maksustada põllumajanduslikult kasutatavat maad

turuväärtuse alusel, aga alandada maksumäära. • Maksustamise mõju maakasutusele vajab Eestis uurimist

9

Valglinnastumine• Uusarendused on sageli rajatud viljakale põllumajandusmaale.• Äärelinnade maatükkidele on kehtestatud hulgaliselt

detailplaneeringuid, millest aga pooled on realiseerimata. • Linnalähedased arendused võivad viia põllumajandusmaa välja

tootmisest nii otseselt kui kaudselt• Valglinnastumise vältimiseks tuleb parandada planeerimisega

seotud tegevusi• Planeeringu koostamisel tuleb pöörata tähelepanu

– väärtusliku maa ja mullastiku kaitsele– olemasolevatele maaparandussüsteemidele

• Maaelu suunamiseks tuleks koostada vastavad teemaplaneeringud– Lahendatakse koos maakasutuse küsimustega ka taristuga (teed,

liinid, maaparandussüsteemid, jne) seonduv

10

Maakorraldus• Maakorraldus ja ümberkruntimine on spetsiifiline abinõu, mis aitab

liikuda elujõulise toidutootmise, loodusressursside säästliku majandamise ja maapiirkondade tasakaalustatud arengu poole. – paljud Euroopa riigid kasutavad maakorraldust ja maade haldamist

eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks• Maakorralduse üldine eesmärk on parandada maaüksuste kuju,

muuta nende paiknemist ja aidata kaasa kinnisvara paremale kasutusele.

• Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise kulusid.

• Täna kasutatakse maakorraldust laiemal eesmärgil kui üksnes põllumajandustootmine, selle abil lahendatakse ka sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi küsimusi– Kesk-Euroopas kasutatakse maakorraldust kui mitmedimensionaalset

abivahendit maaelu arengu küsimustes

11

Uuringu kokkuvõte• Erinevates registrites olevad andmed erinevad nii sisu kui ka täpsuse poolest• Olemasolevate andmetega on võimalik teha väga erineva sisuga päringuid ja saada

täiendavat teavet:– Õige/vajaliku tulemuse saamiseks peab selgelt sõnastama küsimused, millele vastust

soovitakse saada• Erinevates registrites on ruumiandmed erineva täpsusega

– objektid ei lange kaardil kokku• Põllumajanduslike terminite ja mõistete defineerimisel lähtuvad erinevad

ametkonnad oma tegevuse eesmärkidest.• Põllumajanduskõlvikute tegeliku kasutamise uurimine näitas, et haritava maa

võsastumine testaladel ei ole väga ulatuslik.– Vajalik on uurida võsastumise põhjuseid

• Põllumajandusmaa pind ekspertarvamuste kohaselt lähiaastatel ei vähene• Põllumajandusmaa kaitsmiseks on vaja korralikku andmestikku maa praeguse

seisundi ja kasutamise kohta.• Maa paremaks kaitsmiseks on vaja täiendavat õiguslikku regulatsiooni.• Maapiirkondade taristu arendamisel tuleb tähelepanu pöörata taristu kõikidele

erinevatele komponentidele– et tagada olemasoleva taristu võimalikult suurt kasutamist

12

13