Tööinspektsioon Kasutusmääruse kohaldamise soovitused · 2016-11-28 · Tööinspektsioon Kasutusmääruse kohaldamise soovitused Regionaalhaldusamet Tööinspektsiooni juhendid

Tööinspektsioon

Kasutusmääruse kohaldamise soovitused

Regionaalhaldusamet

Tööinspektsiooni juhendid ja nõuded 47

Tampere 2013 Tööinspektsioon

ISSN 1456-257X ISBN 978-952-479-111-3

Multiprint Oy, Tampere 2013

EESSÕNA

01.01.2009 hakkas kehtima Soome vabariigi Valitsuse määrus töövahendite ohutu

kasutamise ja ülevaatuste kohta (403/2008). Määruse jõustumisega kaotas kehtivuse

Valitsuse otsus töötegemiseks kasutatavate masinate ja teiste töövahendite soetamise,

ohutu kasutamise ja ülevaatuste kohta (856/1998). Käesoleva kohaldamisjuhendi

koostamise aluseks on Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi tööinspektsiooni väljaanded nr

32 (Töövahendite ohutu kasutamine – kohaldamise soovitused) ja nr 42 (Otsuse

kohaldamise soovitused– Masinate ohutusnõuded) koos uue määrusega kaasnevate

muudatuste ja uuendustega. Kasutusmäärus on kehtinud tänaseks neli aastat ja

käesolevas kohaldamisjuhendi uues versioonis on tehtud mõningaid parandusi ja

täiendusi. Esialgses versioonis avastatud vead on kõrvaldatud.

Kohaldamisjuhend on jagatud endiselt kahte ossa. Esimene osa sisaldab töövahendite

ohutut kasutamist ja ülevaatust puudutavaid üldisi kohaldamise soovitusi (uuendatud

tööinspektsiooni väljaande nr 32 põhjal) ja teine osa tehnilist ohutust puudutavaid nõudeid

ja nende kohaldamisjuhiseid (uuendatud tööinspektsiooni väljaande nr 42 põhjal). Kuigi

kohaldamisjuhendi mõlemad osad avaldatakse samade kaante vahel, moodustab kumbki

osa iseseisva teose.

Töövahendite ohutut kasutamist ja ülevaatust puudutav Valitsuse määrus on kattev

seadusakt töökohal kasutatavate töövahendite soetamise, kasutamise, korrashoiu,

ohutuks muutmise ja kontrollimise kohta. Mainitud akti kohaldatakse kõikide

tööohutusseaduses (738/2002) käsitletud tööde puhul. Käesolev väljaande koostamise

eesmärgiks on olla abivahendiks eelkõige töökohtades ja tööinspektoritele. Väljaanne on

nõuandva iseloomuga.

Juhendi I osa tekst on kontrollitud Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi töökaitseosakonnas

ja II osa puhul on Lääne- ja Sise-Soome regionaalhaldusameti töökaitseosakond tellinud

ülevaate teksti esialgselt koostajalt Tapio Siirilält.

SISUKORD

OSA I – TÖÖVAHENDITE OHUTU KASUTAMINE .................................................................. 9

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 9

2. ÜLDINE TEAVE ........................................................................................................................ 9

2.1. Kasutusmääruse kohaldamisala ..................................................................................... 9 2.2. Kasutusmääruse suhe teiste õigusaktidega .................................................................... 9

2.2. Kasutusmääruse suhe tööohutusseadusega ........................................................... 9 2.2.2. Kasutusmääruse suhe eritöid ja -tegevusvaldkondi puudutavate otsustega ..... 10 2.2.3. Kasutusmääruse suhe masinadirektiiviga ........................................................... 10 2.2.4. Kasutusmääruse suhe standarditega .................................................................. 11

2.3. Direktiivid ja nende kohaldamine ................................................................................. 11 2.3.1. Töökaitset ja töökeskkonna ohutust puudutavad direktiivid ............................. 11 2.3.2. Töövahendite kasutamist puudutav direktiiv ..................................................... 12 2.3.3. Kaupade vaba liikumist puudutavad direktiivid ................................................. 12

3. TÖÖKOHAGA SEOTUD NÕUDED ........................................................................................... 12

3.1. Tööandja ülesanded ja vastutus .................................................................................. 12 3.2. Riskianalüüs ja -hindamine ........................................................................................ 13 3.3. Riski kõrvaldamine või vähendamine ......................................................................... 14 3.4. Töövahendi kontrollimine .......................................................................................... 14 3.5. Töövahendi soetamine, kasutuselevõtt ja kasutamine .............................................. 15

3.5.1. Töövahendi soetamine ja kasutusse andmine ................................................. 15 3.5.2. Töövahendi kasutusjuhend ........................................................................... 15

3.6. Instrueerimine ja juhendamine .................................................................................. 16 3.6.1. Üldinstruktsioon ja juhendamine ..................................................................... 16 3.6.2. Erijuhised ............................................................................................................ 17

4. MÕND ERI LIIKI TÖÖVAHENDILE ESITATAVAD LISANÕUDED ............................................ 17

4.1. Liikuvad töövahendid ................................................................................................ 17 4.1.1. Liikuva töömasina ohud ja kaitsmine ............................................................... 17 4.1.2. Kaitsekonstruktsiooni puudutavad nõuded ...................................................... 18 4.1.3. Laadurautod ........................................................................................................ 18 4.1.4. Liikuva töövahendi kasutamine külmades- või välitingimustes ....................... 19

4.2. Tõstetööd ................................................................................................................... 19 4.2.1. Tõstetöödega seotud ohud .............................................................................. 19 4.2.2. Tõstetööde planeerimine ................................................................................. 19 4.2.3. Tõsteseadme valik ............................................................................................ 19 4.2.4. Tõstetöö tegemine ........................................................................................... 20 4.2.5. Tõsteabivahendi valik ....................................................................................... 20 4.2.6. Tõsteseadme juhi pädevus ............................................................................... 20

4.3. Inimeste tõstmine ...................................................................................................... 21 4.3.1. Inimeste tõstukid ................................................................................................ 22

4.3.2. Inimeste tõstmine selleks mitte ettenähtud seadmetega ............................... 22 4.4. Tõsteseadmed, mis kvalifitseeriti varem liftideks ...................................................... 23 4.5. Tõstuksed ................................................................................................................... 23 4.6. Kõrgtöö ...................................................................................................................... 23

4.6.1. Tellingute kontrollimine ................................................................................... 24 4.7. Big-Bag-kotid ............................................................................................................. 24

5. TÖÖVAHENDITE KONTROLLIMINE ....................................................................................... 25

5.1. Üldinfo ülevaatuse erinõuete kohta ......................................................................... 25 5.2. Esmane ülevaatus ......................................................................................................... 25 5.3. Perioodiline ülevaatus ................................................................................................. 26 5.4. Kapitaalne perioodiline ülevaatus ............................................................................... 26 5.5. Ohutusjärelevalvesüsteem ........................................................................................ 27 5.6. Esmase ja perioodiliste ülevaatuste teostajad ........................................................... 27 5.7. Ülevaatuse protokoll ja andmed .............................................................................. 28

6. LISATEAVE ............................................................................................................................ 29

6.1. Seadusandlus .......................................................................................................... 29 Töökaitsega seotud järelevalve ................................................................................. 29 Tööohutus ................................................................................................................. 29 Elektriohutus ............................................................................................................. 30

6.2. Muud väljaanded .................................................................................................... 30

OSA II: TEHNILIST OHUTUST PUUDUTAVAD NÕUDED JA NENDE KOHALDAMINE ............................................................................................ 31

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 31

2. MÄÄRUSE KOHALDAMINE MASINATE PUHUL ................................................................... 31

3. MASINATE KONSTRUKTSIOONINÕUDED JA NENDE KOHALDAMISE SOOVITUSED 31

4. ÜLDISED NÕUDED .............................................................................................................. 34

4.1. MASINATE VALIMINE JA PAIGUTAMINE .................................................................... 34 4.1.1. Sobiva ja turvalise masina valimine ................................................................. 34 4.1.2. Masina õige mõõtmine ja ulatus ...................................................................... 35 4.1.3. Ergonoomilised põhimõtted ............................................................................... 36 4.1.4. Masina ohutu paigutamine .............................................................................. 37 4.1.5. Energia ülekandmine või materjali teisaldamine ............................................ 38 4.1.6. Ümberkukkumine, allakukkumine või paigastliikumine .................................. 39

4.2. RISKI HINDAMINE JA KÕRVALDAMINE ....................................................................... 39 4.2.1. Riskianalüüs ja -hindamine .............................................................................. 40 4.2.2. Riski kõrvaldamine (riskijuhtimine) ................................................................. 46 4.2.3. Jääkriski juhtimine ............................................................................................ 48

4.3. TÖÖVAHENDI TÖÖKORRA KONTROLL ........................................................................ 48 4.3.1. Vigastusteks valmisolek .................................................................................... 48 4.3.2. Juhtimissüsteemi ja turvaseadmete usaldusväärsus ...................................... 49 4.4.3. Seadme ohutus ................................................................................................. 49 4.4.4. Seadme ohutusjärelevalve ............................................................................... 50

4.5. KAITSED JA TURVASEADMED ...................................................................................... 50 4.5.1. Usaldusväärne kaitse ....................................................................................... 50 4.5.2. Tugev konstruktsioon ......................................................................................... 52 4.5.3. Lisaoht puudub ................................................................................................ 52 4.5.4. Ei ole kergesti eemaldatav ega tühistatav ........................................................ 53 4.5.5. Kaugus ohutsoonist .......................................................................................... 54 4.5.6. Nähtavus .......................................................................................................... 55 4.5.7. Korrashoiumeetme lubamine .......................................................................... 56

4.6. HOIATUSSEADMED JA TÄHISTUSED .......................................................................... 57 4.6.1. Vajalikud hoiatused ja tähistused ...................................................................... 57 4.6.2. Tähelepandavus ja arusaadavus ...................................................................... 58

4.7. JUHTSEADMED JA JUHTIMISSÜSTEEMID ................................................................... 59 4.7.1. Juhtseadmete paigutus ................................................................................... 59 4.7.2. Kaitse tahtmatu kasutamise eest .................................................................... 60 4.7.3. Juhtseadmete nähtavus, äratuntavus ja tähistus .............................................. 61 4.7.4. Juhtimissüsteemide usaldusväärsus ............................................................... 63 4.7.5. Valmisolek vigadeks ja energiaga varustatuse muutusteks .............................. 63 4.7.6. Töötingimustega arvestamine ........................................................................ 64

4.8. TÖÖVAHENDI KÄIVITAMINE ..................................................................................... 64 4.8.1. Käivitamine ainult teadliku toimingu tagajärjel .............................................. 64 4.8.2. Automaatseadme taaskäivitus ........................................................................ 65 4.8.3. Kontrollmeetmed enne käivitamist .................................................................. 65 4.8.4. Käivitumise hoiatus ......................................................................................... 66 4.8.5. Käivitumise või seiskumisega kaasneva ohu vältimine ................................... 66

4.9. SEISKAMINE ................................................................................................................. 67 4.9.1. Masina täielik ja ohutu seiskamine ................................................................. 67 4.9.2. Seiskamisseade igas tööpunktis ...................................................................... 67 4.9.3. Seiskamise käsu prioriteet .............................................................................. 67 4.9.4. Toite katkestus ................................................................................................ 68 4.9.5. Hädaseiskamine .............................................................................................. 69

4.10. ENERGIAALLIKAST EEMALDAMINE .......................................................................... 70

5. LIIKUVAID TÖÖVAHENDEID PUUDUTAVAD LISANÕUDED ................................................ 71

5.1. LIIKUVA MASINA ÜLDISED OHUTUSNÕUDED ........................................................... 71 5.1.1. Võimalikult väike oht ...................................................................................... 71 5.1.2. Mittevajaliku käivitumise takistamine ............................................................ 72 5.1.3. Kokkupõrke tagajärgede leevendamine ........................................................... 72 5.1.4. Seiskamine ja pidurdus ................................................................................... 73 5.1.5. Nähtavus .......................................................................................................... 73 5.1.6. Sõidu- ja töötuled ........................................................................................... 74 5.1.7. Tulekustutusvahendid .................................................................................... 74 5.1.8. Kaugjuhtimine ................................................................................................. 75

5.2. KUKKUVAD ESEMED JA MASINA ÜMBERKUKKUMINE ............................................. 75 5.2.1. Ümberkukkumiseks valmisolek ...................................................................... 76 5.2.2. Istmel püsimine ............................................................................................... 76 5.2.3. Turvakatus ...................................................................................................... 76

5.3 JUHIKABIIN ................................................................................................................... 77 5.3.1 Turvakabiin ...................................................................................................... 77 5.3.2 Tagavaraväljapääs ............................................................................................. 78 5.3.3 Pöörlev iste ...................................................................................................... 78

5.4. ENERGIAÜLEKANDESEADMED ..................................................................................... 78

6. TÕSTETAVAID MASINAID PUUDUTAVAD LISANÕUDED ................................................... 79

6.1. TÕSTETÖÖ PLANEERIMINE JA TÕSTESEADME VALIMINE ........................................ 79 6.1.1. Kaldumine, ümberkukkumine või kontrollimatu liikumine ............................ 79

6.1.2. Nähtavus ......................................................................................................... 80 6.1.3. Kokkupõrgete vältimine ................................................................................... 80

6.2. TÕSTESEADME KASUTAMINE ................................................................................... 81 6.2.1. Ülekoormuse vältimine .................................................................................... 81 6.2.2. Tugevus ja püsivus .......................................................................................... 81 6.2.3. Pakendite käsitlemine ..................................................................................... 82

6.3. MÄRGISTUSED............................................................................................................... 82 6.3.1. Tõsteseadme märgistused .................................................................................. 82 6.3.2. Lisaseadme märgistused .................................................................................... 83 6.3.3. Inimeste tõstmise keeld ................................................................................... 83

6.4. TÕSTUKIT PUUDUTAVAD LISANÕUDED ..................................................................... 83 6.4.1. Juhikabiin ................................................................................................... 83 6.4.2. Liikumisteed juhtimiskohale ja hooldusobjektidele ........................................ 84 6.4.3. Töövõtete ja lasti järelevalve ............................................................................ 85 6.4.4. Teisaldatav hooldustasapind ........................................................................... 85 6.4.5. Sissepääsu keeld ohutsooni ............................................................................. 85

6.5. INIMESTE TÕSTMINE .................................................................................................... 86 6.5.1. Inimeste tõstmine ............................................................................................ 86 6.5.2. Turvarakmed .............................................................................................. 86

6.6. KRAANA JA KAHVELTÕSTUKI KASUTAMINE INIMESTE TÕSTMISEL ........................... 87 6.7. KRAANALE JA TÕSTUKILE ESITATAVAD NÕUDED ......................................................... 87

6.7.1. Tugevus ja püsivus ........................................................................................... 81 6.7.2. Liigutuste kiirus .......................................................................................... 88 6.7.3. Vigastusteks valmisolek ................................................................................... 88

6.8. INIMESTE TÕSTEKORV .................................................................................................. 89 6.8.1. Korvi konstruktsioon........................................................................................... 89 6.8.2. Kinnitus tõstuki või laadurauto külge .............................................................. 89 6.8.3. Korvi sisenemine ja kukkumiskaitsete kinnitamine ......................................... 90 6.8.4. Hädaseiskamislüliti .......................................................................................... 90 6.8.5. Märgistused ....................................................................................................... 90

6.9. SUHTLUSVAHENDID ...................................................................................................... 90 7. KÕRGTÖÖ ........................................................................................................................... 91

7.1. OHUTU LIGIPÄÄS, LIIKUMINE JA TÖÖTEGEMINE ...................................................... 91 7.2. KÄSIPUUD JA MUUD KAITSEKONSTRUKTSIOONID .................................................... 92

7.2.1. Konstruktsioon ja tugevus ............................................................................... 92 7.2.2. Tervikkonstruktsioon .......................................................................................... 92 7.2.3. Kaitsekonstruktsiooni ajutine eemaldamine ................................................... 92

8. VIITED ................................................................................................................................... 93

8.1. ÕIGUSAKTID .................................................................................................................. 93 8.2. STANDARDID ................................................................................................................ 93

SFS-käsiraamat 93......................................................................................................... 93 Üldised standardid ..................................................................................................... 93

Ohutud kaugused ja vahemaad ................................................................................. 94 Juhtseadmed, tähistused, hoiatused ......................................................................... 95

Juhtimissüsteem ja turvaseadmed ............................................................................ 96 Ergonoomia (mh tööasendid ja -liigutused) ............................................................... 96 Liikumisteed ................................................................................................................ 96 Erinevad energiavormid ............................................................................................. 96 Müra .......................................................................................................................... 97 Teatud masinaid puudutavad standardid (käesolevas väljaandes ära mainitud) ..... 97

8.3. Muud väljaanded ........................................................................................................ 98

OSA I – TÖÖVAHENDITE OHUTU KASUTAMINE

1. SISSEJUHATUS Juhendi I osa sisaldab Valitsuse määrust töövahendite ohutu kasutamise ja ülevaatuse kohta (403/2008)

ehk kasutusmääruses sisalduvaid töövahendite ohutut kasutamist ja kontrollimist puudutavaid

kohaldamise üldiseid soovitusi. Osa on koostatud vana tööinspektsiooni väljaande nr 32 (Töövahendite

2. ÜLDINE TEAVE 2.1. Kasutusmääruse kohaldamisala Tööohutusseadust ja kasutusmäärust kohaldatakse Kasutusmääruse kohaldamisala on määratud

kindlaks tööohutusseadusega (738/2002), mille §-d

2-7 käsitlevad seaduse kohaldamisala.

Tööohutusseadust nagu ka kasutusmäärust

kohaldatakse 1) töö puhul, mida töötaja teeb töö

tellijaga sõlmitud töölepingu või sellega võrreldava

avalik-õigusliku teenistussuhte alusel, 2) töö puhul,

mida tehakse muudel kui eelpool nimetatud

töölepinguga reguleerimata järgmistel juhtudel:

• õpilane või üliõpilane õppepraktikal • tööjõupoliitilises tegevuses osaleva isiku

töötegemine • rehabilitatsiooniga seotud töö või töö tegemine • kinnipeetav karistusasutuses • hooldus- või muus sellega võrreldavas asutuses

oleva hooldusaluse või kinnipeetava töö • Sõjaväekohuslase või vabatahtlikus

ajateenistuses oleva naise poolt tehtav töö, va kui

tegemist on sõjaväeõppustega seotud tööga • tsiviilteenistuses oleva isiku töö • lepingu alusel tegutsevasse tuletõrjeüksusesse

kuuluvas päästetegevuses vabatahtlikult osaleva

isiku töö • muu vabatahtlik töö tööohutusseaduse § 55

tähenduses.

ka FIE-de (eraettevõtja) töö puhul ühises töökohas

vastavalt tööohutusseadusele § 54. Kasutusmäärust

kohaldatakse ainult tööohutusseaduse

kohaldamisalas ja seda kohaldatakse kõikide

töövahendite puhul. Selle järgi kuuluvat

kasutusmääruse kohaldamisalasse kõik masinad,

seadmed ja muud tehnilised seadmed ning nende

paigaldatud kombinatsioonid. Töövahendiks võib olla

ja enamasti ongi masin, kuid kõik töövahendid ei ole

masinad. Määrust kohaldatakse töövahendi kasutamisel

laiemas tähenduses. Töövahendi kasutamine

tähendab igasugust töövahendiga seotud tegevust

töö puhul, nt töövahendi valik, paigaldamine,

transport, käivitamine, seiskamine, puhastamine,

kasutamine, hooldamine, remontimine, muutmine ja

ülevaatus. Kasutusmäärus jõustus 01.01.2009. Seda

kohaldatakse töökohtades sõltumata sellest, kas

töövahendid on võetud kasutusele enne või peale

määruse jõustumist.

2.2. Kasutusmääruse suhe teiste õigusaktidega

2.2. Kasutusmääruse suhe tööohutusseadusega Rusikareegel kasutusmääruse suhte kohta

tööohutusseadusega ja selle alusel väljaantud

õigusaktidega on ära toodud määruses § 1 lg 3. Kui

tööohutust

puudutavas muus õigusaktis on töövahendi

konstruktsiooni, ohutu kasutamise või ülevaatuse

kohta olemas erisätted, kohaldatakse

kasutusmääruse asemel vastavas ulatuses neid

sätteid. Selle põhjal võidakse kohaldada

kasutusmääruse asemel või lisaks määrusele

ehitustöö ohutust, laevade peale- ja

mahalaadimise tööohutust puudutavaid sätteid. Kasutusmäärus on koostatud

tööohutusseaduse volitussätete põhjal (§-d 10, 14,

32, 35, 39, 41–43), millega tuleb määruse

kohaldamisel arvestada.

Kasutusmääruse kohaldamisel tuleb arvestada

tööohutusseaduse järgmiste sätetega: • tööandja üldised kohustused eelkõige

ohutusjuhtimise ja riskihindamise puhul

(seaduse ptk 2) • töötajale tehtav instruktaaž ja juhendamine

§ 14 • isikukaitsevahendite kasutamine § 15 • masinate ja töövahendite kasutamine §

41-43 • töötaja kohustused ptk 4 • töövahendites esinevatest vigadest ja

puudustest ülemuse ja töökaitsevoliniku

teavitamine § 19 • ühist töökohta puudutavad sätted ptk 6

Tööohutusseaduse töötingimusi puudutavad

sätted, eelkõige §-d 32-36 ja 48 kehtivad ka

töövahendite kasutamise puhul. Mainitud

regulatsioon puudutab näiteks • ventilatsiooni • valgustust • temperatuuri • tolmu • gaase • tervisele ohtlikke aineid • müra • vibratsiooni • töökoha üldist korraldust ja puhtust • esmaabi

Nende kohta on olemas sätted ka Valitsuse

töökohtade ohutus- ja tervishoiunõuete määruses

(577/2003).

2.2.2. Kasutusmääruse suhe eritöid ja -

tegevusvaldkondi puudutavate

otsustega Töövahendite kasutamist ja ülevaatusi puudutavaid

sätteid sisaldavad tööohutusseaduse alusel

väljaantud

Valitsuse otsused ja määrused, nt • Valitsuse otsus töö juures käsitsi tehtavate

tõstmiste ja teisaldamiste kohta (1409/1993) • Valitsuse määrus töötajate kaitsmise kohta

müraga kaasnevate ohtude eest • (85/2006) • Valitsuse otsus isikukaitsevahendite valiku ja

kasutamise kohta töö juures (1407/1993).

Eritöid ja -töövaldkondi puudutavateks säteteks on

mh: • Valitsuse määrus ehitustöö ohutuse kohta

(205/2009) • Valitsuse määrus plahvatusohtlikus keskkonnas

töötavatele inimestele tööga kaasnevate ohtude

minimeerimise kohta (576/2003) • Valitsuse määrus plahvatus- ja lõhketööde

ohutuse kohta (644/2011) • Valitsuse määrus laevade peale- ja

mahalaadimise tööohutuse kohta (633/2004),

muudatused (405/2008 ja 1050/2011) • Elektriohutusseadus (410/1996, palju

muudatusi) ja selle põhjal välja antud

madalama astme aktid.

Kasutusmäärust võib olla vajalik kohaldada ka

mainitud erisätete kohaldamisala alla käivate tööde ja

töötingimuste puhul sellises ulatuses, kui erisätted ei

sisalda kasutusmääruses reguleeritud teemasid. Kui

kasutusmäärus ja erisäte on kattuvad, siis vastuolu ei

teki, kuna siis kasutusmäärust ei kohaldata. Kui

kasutusmäärus reguleerib mõnda teemat, mida

erisäte ei puuduta, kohaldatakse kasutusmääruse

sätteid. Kui tegemist on ohutust puudutavate

sätetega, proovitakse vastuolu korral kohaldada

sätteid ohutuse seisukohalt kõige sobivamal viisil.

2.2.3. Kasutusmääruse suhe masinadirektiiviga Masinaid puudutavaid nõudeid on ühtlustatud

masinate ohutuse kohta välja antud

masinadirektiiviga. Masin peab vastama lisaks

masinadirektiivile ka kõikidele teistele sellega

seotud tootedirektiividele või nende vastavatele

siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele, nt

EMC1- ja LVD2-direktiivid.

Eelmine masinadirektiiv (98/37/EÜ) hakkas

Soomes kehtima Valitsuse otsusega masinate

ohutuse kohta (1314/1994), nn masinaotsus.

Selles tutvustati masina olulisi 1 EMC-direktiiv (2004/108/EÜ) (Electromagnetic compatibility =

elektromagnetiline ühilduvus) 2 LVD-direktiiv (2006/95/EÜ) (Low voltage directive = madalpingedirektiiv)

tervishoiu- ja ohutusnõudeid ning tootjapoolseid

nõuetele vastavuse tõendamise kohustusi.

Masinadirektiivi uuendati 2006. aastal. Uues

masinadirektiivis (2006/42/EÜ) ei tehtud tootja

kohtuste osas erilisi muudatusi, kuid näiteks masina

riskihindamise tähendust projekteerimis- ja

ehitusetapis on suurendatud. Uuele masinadirektiivile

vastavad siseriiklikud õigusaktid muutusid siduvaks

alates 29.12.2009. Soomes hakkas uus

masinadirektiiv kehtima Valitsuse määrusega

masinate ohutuse kohta (400/2008) nn

masinamäärusega. Uus masinamäärus hakkas

kehtima 29.12.2009 ja see tühistas ühtlasi

masinaotsuse.

Masinamääruse kohaselt on tootja või tootja

volitatud esindaja enne seadme turule laskmist või

kasutuselevõttu kohustatud mh: • veenduma, et seadmele tehakse

riskianalüüs; • veenduma, et seadme vastab määruse lisas I

sätestatud seda puudutavatele olulistele

tervishoiu- ja ohutusnõuetele; • veenduma, et seadme tehniline info on

kättesaadav ning et see tõendab seadme

nõuetelevastavust; • varustama seadme vajaliku infoga, nt

juhenditega; • Hoolitsema nõuetekohase vastavushindamise

eest (lisas IV mainitud seadmete puhul

vajadusel tüübikinnitusega seotud toimingute

eest); • koostama ja allkirjastama EÜ

vastavusdeklaratsiooni ning veenduma, et see

on seadmega kaasas; • kinnitama seadme külge CE-märgise.

Masinamäärus sisaldab kohustusi ka nn osaliselt

komplekteeritud seadmete tootjatele. Enne

osaliselt komplekteeritud seadme turule laskmist

on tootja mh kohustatud kontrollima, et osaliselt

komplekteeritud masinaga oleks kaasas ka

komplekteerimisjuhised ja

ühendamisdeklaratsioon. Tootja peab koostama

ka nõuetekohased tehnilised dokumendid. Varem

kehtinud masinaotsus ja praegune masinamäärus

sisaldavad kohustusi seadme tootjale ja seadme

turustusvõrgustikule (müüja, turustaja, seadme

edasiandja). Masin peab vastama kõikidele seda

puudutavatele üleandmishetkel kehtivatele nõuetele.

Masinamäärus on antud välja eritüüpi tehniliste

seadmete nõuetelevastavuse seaduse (2004/1016)

alusel. Lisaks volitussätetele sisaldab seadus ka

kohaldamist, ohutusjärelevalvet, nõuetele vastavuse

tõendamist,

kohustuse rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ja

järelevalvet puudutavaid põhisätteid, millega tuleb

määruse kohaldamisel arvestada. Täpsemad sätted

isikukaitsevahendeid puudutavate nõuete kohta on

toodud Valitsuse poolt tehtud isikukaitsevahendite

otsuses (1407/1993).

2.2.4. Kasutusmääruse suhe standarditega

Masinadirektiivi (masinamääruse) nõuete täitmise

lihtsustamiseks on koostatud nn harmoniseeritud

standardid. Standardid on mõeldud masina

projekteerijatele. Kui masin projekteeritakse ja

ehitatakse igas etapis vastavalt harmoniseeritud,

kõiki masina ohutegureid arvestavatele standarditele,

leitakse, et masin vastab masinadirektiivi ja seda

jõustavate siseriiklike õigusaktide nõuetele. Erinevalt

masinaotsusest ja -määrusest (masinadirektiivist) ei

ole vastavaid standardeid kasutusmäärusega

seostatud. Kasutusel oleva masina turvalisust planeerides ja

teostades tuleb aga kasutada abivahendina

standardites väljakäidud ohutusalaseid lahendusi.

Sellega tagatakse, et ohutustase masina elueal ei

lange ning uute standardite ohutusalaseid lahendusi

rakendades suudetakse käia ajaga ohutustaseme

etapilise tõusmise korral kaasas. Kasutuselolevate

masinate tehnilist ohutust ja turvalisust käsitletakse

käesoleva juhendi II osas.

2.3. Direktiivid ja nende kohaldamine

2.3.1. Töökaitset ja töökeskkonna ohutust

puudutavad direktiivid Tööohutust puudutavad Euroopa Liidu direktiivid on

siseriiklikule seadusandjale mõeldud tegevusjuhised.

Need sisaldavad eesmärgistatud miinimumnõudeid.

Meetodid direktiivis sätestatud eesmärkide

saavutamiseks määratakse kindlaks siseriiklikult.

Seetõttu jõustatakse direktiivid siseriikliku

seadusandlusega. Siseriiklikus seadusandluses on

võimalik rakendada ka direktiivide nõuetetasemest

kõrgemat ohutustaset. Tööohutust puudutavad

direktiivid on jõustatud Soomes tööohutusseadusega

ja selle põhjal tehtud Valitsuse otsustega või

määrustega. Tähtsaim töökoha töötingimusi puudutav

direktiiv on nn töökeskkonna raamdirektiiv

(89/391/EMÜ). Direktiivis

sätestatakse üldised töökaitsealased eesmärgid,

mille järgimine on töökohal kohustuslik. Direktiiv

sisaldab ka tööandja ja töötajate põhikohustusi.

Euroopa Liit on kinnitanud ka muid töökaitsealaseid

direktiive, mis puudutavad näiteks • töövahendite ohutut kasutamist • töökohtade ohutust • isikukaitsevahendite kasutamist • kemikaale • kuvariga töötamist • raskuste käsitsi teisaldamist • töötamist plahvatusohtlikus keskkonnas • kantserogeenseid aineid • bioloogiliste mõjuritega kaasnevat ohtu • ehitustöö ohutust • töökohtade ohumärguandeid • müra • vibratsiooni.

Samuti on direktiive, mis puudutavad

bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud

töökeskkonna nõudeid. Direktiividega

reguleeritakse ka tööaega ja alaealiste töötajate

kaitsmist ning ajutisi ja tähtajalisi töösuhteid.

2.3.2. Töövahendite kasutamist puudutav direktiiv Direktiiv 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl

kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja

tervishoiu miinimumnõuete kohta; täiendatud

direktiiviga 95/63/EÜ, mis sisaldavad ulatuslikku ja

katvat teavet töövahendite omaduste ja nende

turvalise kasutamisega seotud sätete kohta. Direktiiv

ja selle muudatus on jõustatud Soomes

tööohutusseadusega ja kasutusmäärusega.

2.3.3. Kaupade vaba liikumist puudutavad direktiivid Tööohutust mõjutavad lisaks töötingimusi

puudutavatele direktiividele ka kaupade vaba

liikumisega seotud direktiivid. Direktiivide

eesmärgiks on kaupade vaba ringlus ja tehingute

takistuste kõrvaldamine. Direktiivid eeldavad

erinevates liikmesriikides kehtivate erinevate

tootenõuete ühtlustamist. Direktiivis sätestatud kohustused on suunatud

kaupade tootjatele. Direktiividega määratakse

kindlaks turule lastavate kaupade omadused

kasutaja tervise ja ohutuse seisukohast.

Tööohutuse seisukohast on tähtsaimaiks kaupade

direktiivideks ja määrusteks järgmised: • masinadirektiiv (kuni 28.12.2009 98/37/EÜ,

alates 28.12.2009 2006/42/EÜ) • plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad

seadmed (94/9/EC) • Isikukaitsevahendite direktiiv (89/686/EMÜ) • REACH-määrus, mis käsitleb kemikaalide

registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja

piiramist (1907/2006/EÜ) • CLP-määrus, mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

(1272/2008/EÜ)

Siseriiklikus seadusandluses on olemas

direktiividele vastavad: • Valitsuse määrus masinate ohutuse kohta

(400/2008, mis vastab masinadirektiivile

2006/42/EÜ), kuni 29.12.2009 Valitsuse otsus

masinate ohutuse kohta (1314/1994, mis vastab

masinadirektiivile 98/37/EÜ). • Määrus plahvatusohtlikus keskkonnas

kasutatavate seadmete ja kaitsesüsteemide

kohta (917/1996) • Valitsuse otsus isikukaitsevahendite kohta

(1406/1993) • kemikaaliseadus (744/1989).

3. TÖÖKOHAGA SEOTUD NÕUDED

3.1. Tööandja ülesanded ja vastutus • kasutusele võtmisel • kasutamisel

Kasutusmäärus kohustab tööandjat arvestama • hooldamisel töövahendite ohutusega nende • korrashoidmisel • valimisel • instrueerimisel • paigutamisel • juhendamisel • paigaldamisel • ülevaatusel.

Kasutusmäärus ei reguleeri masinate ja teiste

töövahendite tootjate, maaletoojate või teiste

turule laskjate või edasiandjate kohustusi.

Tööandja kohustusi tutvustab järgnev skeem.

TÖÖANDJA

• ohutusjuhtimine • Tööohutusseadus

• Töövahend, mis võib olla • omanikujärelevalve • Valitsuse 403/2008

ka CR-märgisega masin • töö ja töökoha riskianalüüs

kasutusmäärus

• töövahendite soetamine ja kasutuselevõtt

• Vastavusdeklaratsioon

• töökohaga seotud lisanõuded • Valitsuse otsus Müra

masinaga kaasas

• kasutusjuhendite täiendamine

• Valitsuse otsus Kuvar

• Kasutus- ja hooldusjuhend • instrueerimine

• ülevaatused • Valitsuse otsus Isikukaitsevahendite

• töömeetodite turvalisus

kasutamine

• kaitsevahendite valik ja kasutamine

• nõuetele vastavuse tagamine jms

Pilt 3. Ohutuse tagamine töökohal

3.2. Riskianalüüs ja -hindamine

Tööandja kohustub hoolitsema töö juures töötajate

tervishoiu ja ohutuse eest. Ka erandlike ennetavate

juhtumitega tegelemine kuulub tööandja kohustuste

hulka. Töötaja kasutusse antav töövahend peab

olema konkreetseks tööks ohutu, seda puudutavatest

õigusaktidest tulenevalt nõuetekohane ja tehtavaks

tööks ning töötingimusteks sobilik. Töövahendite ohutust tuleb analüüsida ja hinnata

süstemaatiliselt. Sellega tuleb arvestada eriti

tootmise ja töömeetodite muutmise korral. Ohutuse

hindamisel tuleb pöörata tähelepanu töövahendi ja

selle liikuvate osade, väliskonstruktsiooni, füüsikaliste

ja keemiliste omaduste, automaatsete funktsioonide,

elektriga ning konkreetse tööga ja töötingimustega

seotud ohtudele ja kahjudele. Töökoha ja seal

kasutatavate töövahendite ohutust tuleb regulaarselt

jälgida. Tööandjal peab olema ülevaade ja ta peab

olema teadlik töös ja töökohal esinevatest ohutust

mõjutavatest või tervist ohustavatest või

kahjustavatest asjaoludest. Prioriteediks on täielik ohtude tuvastamine ja

kõrvaldamine. Tööandjat puudutavad ohtude

analüüsimist, tuvastamist ja

hindamist puudutavad sätted põhinevad

tööohutusseaduse 2. peatükil ning

kasutusmääruse §-l 4. Eesmärgiks on see, et kõik

potentsiaalsed ohu- ja kahjutegurid tuvastatakse

täiel määral töökohal. Selline tegevus peab olema

planeeritud ja regulaarne. Eriti tähtis on

riskihindamise läbiviimine tootmise ja töömeetodite

muutmise korral. Kui töövahendi kasutamine põhjustab ohtu või

kahju, peab võtma tööandja ohu või kahju

kõrvaldamiseks koheselt kasutusele kõik vajalikud

meetmed. Oht tuleb eelkõige kõrvaldada töövahendi

konstruktsiooniga või selle töökeskkonnaga seotud

tehniliste meetmete abil. Sellisteks meetmeteks on

ohutsooni sisenemist takistavad või ohtlike osade

liikumist enne ohutsooni jõudmist seiskavad

seadmed. Kui ohtu ei ole võimalik tehniliste

meetmete abil kõrvaldada, tuleb tagada töövahendi

ohutu kasutamine instrueerimise, hoiatusseadmete,

ohumärgistuste ja isikukaitsevahenditega. Ohtude

tuvastamise ja hindamise ehk riskianalüüsi põhjal on

tööandja kohustatud kõrvaldama avastatud kahju- ja

ohutegurid või muutma need võimalikult

minimaalseks, kuid siiski vähemalt seadusega

ettenähtud tasemele. Töökoha riskijuhtimine hõlmab peale

riskihindamist ja kõrvaldamist või minimeerimist

veel järelevalvet,

mille käigus hinnatakse ohutusmeetmete

õnnestumist ja mille põhjal saadakse tagasisidet

uueks riskianalüüsiks. Et riskianalüüs sõltuks võimalikult vähe hindaja

subjektiivsetest teguritest, tuleks kasutada selleks

kinnitatud standardiseeritud meetodeid.

Töövahendite riskihindamisel võib kasutada

abivahendina masinate riskihindamise läbiviimiseks

koostatud standardit SFS-EN ISO 120100 ja

masinate riskihindamise praktilist juhendit ning

meetodeid puudutavaid näiteid sisaldavat tehnilist

raportit SFS- ISO/TR 14121-2. Töökoha riskianalüüsi

läbiviimiseks on koostatud juhendeid ja standardeid. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel

puuduvad enamasti ressursid riskide

tuvastamiseks ja hindamiseks. Sellisel juhul on

vaja kasutada eksperte.

3.3. Riski kõrvaldamine või vähendamine Kui töövahendi kasutamisega kaasneb oht või kahju,

on tööandja kohustuseks võtta ohu või kahju

kõrvaldamiseks koheselt kasutusele vajalikud

meetmed. Riskide kõrvaldamise või piisava

minimeerimise puhul kasutatakse nn kolmeastmelist

meetodit. Põhimõte on ära toodud ka

tööohutusseaduses.

Kolmeastmelisele meetodile vastav

tähtsusjärjekord: 1. Riskid kõrvaldatakse eelkõige

ohutusplaneerimise ja konstruktsiooniliste

võtetega 2. ja kui sellisel moel ei ole võimalik riske

kõrvaldada või piisavalt vähendada, võetakse

kasutusele turvatehnika ning 3. viimasel juhul kasutatakse muid

ohutusmeetmeid, nt juhendid, hoiatused,

koolitused ja isikukaitsevahendid.

3.4. Töövahendi kontrollimine

Töövahendi korrashoidu ja ülevaatust reguleerib

kasutusmääruse § 5. Tööandja tagab töövahendi

ohutuse, veendudes mh töövahendi õiges

paigaldamises ja töökorras enne selle

kasutuselevõttu, kontrollides regulaarselt töövahendi

töökorda ülevaatuste, testimiste, mõõtmiste ja muude

sobivate toimingute näol, hoides töövahendit korras

ja ohutuna perioodilise hoolduse ja korrashoiu näol

kogu töövahendi

kasutusea jooksul ning hoolitsedes eriti

kahjustumise või kulumise tulemusel tekkinud

ohtude kõrvaldamise ning juhtimissüsteemi

laitmatu töökorra eest. Määruse § 5 käsitleb katvalt kogu töökohal

kasutatavate töövahendite hooldust ja korrashoidu.

Tööandja on kohustatud selgitama vajalikul määral

välja, milliseid ülevaatusi, testimisi ja mõõtmisi tuleb

töövahendi ohutuse tagamiseks läbi viia. Tööandja

peab kasutuselevõtu ajal veenduma töövahendi

ohutuses, selle sobivuses konkreetse töö

sooritamiseks ja paigalduse õigsuses. Tööandja

vastutab nt perioodiliste ülevaatuste, testimist ja

mõõtmiste abil selle eest, et töövahendi kasutamine

töökohal on ohutu. Nii on võimalik arvestada

töövahendi kasutamise ajal toimuvate muutustega

selle omadustes ja töökeskkonnas. Töökohal

võidakse kasutada näiteks ohtlike ainete

filtreerimiseks vajalikku ventilatsiooniseadet. Selle

ohutu töökorra tagamine eeldab mõõtmiste

läbiviimist, et seadme ohutus oleks tagatud.

Töökohtadel kasutatavaid tõsteabivahendeid tuleb

kogu nende kasutusea jooksul regulaarselt hinnata,

et minimeerida tõsteabivahendite kulumisest,

venimisest või kahjustumisest tulenevaid võimalikke

riske. Hindamiseks on vaja kasutaja enda

tähelepanelikkust ja regulaarseid tõsteabivahendite

ülevaatuseid. Tööandjal peab olema töökoha suurusest

tulenevalt süsteem, kuidas hoida töökohal

kasutatavaid töövahendeid ohutus töökorras.

Väljatöötatavas süsteemis tuleb lisaks

järelevalvemeetmetele ära näidata ka kasutatavad

vahendid ja hooldusmeetmed vähemalt konkreetse

tööga seotud oluliste töövahendite kohta, süsteemi

funktsioneerimises osalevate isikute ülesanded,

vastutus ja pädevusnõuded. Korrashoiunõude rikkumine võib kaasa tuua

häireid, tootmiskatkestusi ja seega üleliigseid kulusid.

Selle tulemuseks võib olla ka õnnetusjuhtum.

Ennetav ja plaanipärane korrashoid parandab

ohutust ja kvaliteeti ning vähendab kulusid. Eespool nimetatud töövahendi ohutu töökorra

tagamiseks ja säilitamiseks vajalike meetmete

planeerimisel ja rakendamisel tuleb arvestada

töövahendi tootja juhistega. Töövahendi töökorra tagamiseks tehtavaid

ülevaatusi ja testimisi võib sooritada töövahendi

konstruktsiooniga ja kasutamisega tuttav pädev isik.

Kui töökohal puuduvad vastava pädevusega isikud,

tuleb tellida ülevaatus eksperdilt.

Kasutusmääruse §-s 5 äratoodud meetoditega

on asendatud kasutusmääruse nõue teha

ülevaatusi mh järgmistele töövahenditele: pressid,

tõsteabivahendid, purustamisseadmed,

asfalditehased, külje- ja tagaluuktõstukid,

tõstetavad peale- ja mahalaadimissillad. Tasuks

tähele panna, et §-s 5 kirjeldatud meetod puudutab

lisaks eelnevatele ka kõiki teisi töövahendeid.

Seega kuuluvad mainitud paragrahvi alla ka

isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahenditele tuleb sooritada

regulaarselt ülevaatusi, et tagada nende töökorras

olek. Ülevaatuse meetmeid planeerides ja

rakendades tuleb arvestada tootjapoolsete

juhistega ja isikukaitsevahendite kasutamisega. Kasutusmääruse lisas 1 on loetletud seadmed,

mille puhul tuleb lisaks §-s 5 mainitud meetmetele

sooritada ülevaatused (esmased, perioodilised või

kapitaalsed ülevaatused) volitatud

ekspertorganisatsioonide poolt. Mainitud ülevaatusi

reguleerib määruse 5. peatükk.

3.5. Töövahendi soetamine, kasutuselevõtt ja kasutamine

3.5.1. Töövahendi soetamine ja kasutusse

andmine Tööohutusseadus eeldab, et tööandja teostab

töökohal regulaarselt riskianalüüsi ja tunneb

tööohutusega seotud põhiteemasid ning oma

valdkonna õigusakte ja ohutusnõudeid.

Töövahendeid soetades peab tööandja veenduma

selles, et töökohale soetatakse ainult sellised

töövahendid, mis vastavad neid puudutavatele

nõuetele ja on ohutud. Tööandja peab ka töövahendi

tootja poolt antud juhiste põhjal veenduma, et

töövahend sobiks konkreetseks otstarbeks ja et seda

oleks võimalik konkreetse töö puhul ohutult kasutada. Uusi masinaid töökohale soetades peab

tööandja ka veenduma, et masinaga tuleksid

kaasa soome- ja vajadusel ka rootsikeelsed

kasutusjuhendid ning vastavusdeklaratsioon ja et

sellel oleks CE-märgis. Masina

vastavusdeklaratsioonil kinnitab tootja, milliste

direktiivide nõuetele seade vastab ja milliseid

standardeid on seadme projekteerimisel

kasutatud. CE-märgisega tootja kinnitab, et ta on

järginud seadme projekteerimisel ja tootmisel

kehtivaid olulisi tervishoiu- ja ohutusnõudeid.

Kõik töövahendid ei kuulu masinamääruse või

muu CE-märgist eeldava regulatsiooni alla. Käte

jõul töötavate seadmete puhul kuuluvad

masinamääruse ja -otsuse alla ainult lasti

tõstmiseks ja langetamiseks mõeldud seadmed.

Sellisteks seadmeteks on näiteks

tõsteabivahendid ja tungrauad. Lisaks sellele, et töövahend peab olema oma

tehniliste omaduste poolest nõuetekohane, peab

tööandja võtma enne töövahendi kasutusse

andmist arvesse ka järgmist: • töövahendi reaalsed kasutustingimused • töövahendi kasutusotstarve ja töövõtted, eriti

tuleb arvestada erandlike tingimustega ja

töövõtetega • töö iseloom • töövahendi kasutamisega kaasnevad ohud • töökoha eritingimused • ergonoomilised põhimõtted • kasutaja (professionaalsus, koolitus) • töövahendi ülevaatuse vajadus.

3.5.2. Töövahendi kasutusjuhend Nõuetekohaste kasutusjuhendite edastamine koos

seadmega kuulub töövahendi üleandja

vastutusvaldkonda. Töövahendi müüjal ja ostjal ei

ole õigust leppida omavahel kokku töövahendiga

seotud juhiste tõlkimata jätmises. Ka kasutatuna

ostetud töövahendiga peab kasutusjuhend kaasas

olema. Masina kasutusjuhendi sisu puudutavad

nõuded on ära toodud nt masinamääruse lisa 1

punktis 1.7.4.2. Juhend sisaldab mh: • masina kasutuselevõttu ja kasutamist ning

vajadusel kasutajate instrueerimist puudutavaid

juhiseid. • teavet võimalike isikukaitsevahendite kohta, • teavet kasutaja poolt sooritatavate

korrashoiumeetmete kohta, • juhiseid, mida on vaja masina

paigaldamiseks, komplekteerimiseks ja

lahtivõtmiseks.

Tööandja ülesandeks on veendud, et igasuguse

töövahendiga seotud tegevuse, nt paigaldamise,

kasutamise, hooldamise, korrashoiu ja ülevaatuse

puhul arvestatakse tootjapoolsete juhistega. Töövahendit tohib kasutada ainult sellisteks

töödeks ja sellistes tingimustes, milleks töövahend on

tootja poolt ette nähtud. Näiteks kuivades ruumides

kasutamiseks mõeldud masinat ei tohi kasutada

niisketes ruumides, või näiteks plahvatusohtlikus

keskkonnas kasutamiseks mõeldud masin peab

vastama ATEX-direktiivile (94/9/EÜ). Tarbijate

kasutusse mõeldud masinad ei talu tingimata

professionaalset kasutamist, sisetingimustesse

mõeldud masinad ei sobi väljas kasutamiseks,

Lõuna-Euroopas kasutamiseks mõeldud masinad

ei sobi sellisena tingimata Soome tingimustesse

(näiteks teraskonstruktsioonide külmakindlus võib

olla ebapiisav). Tootja poolt koostatud kasutusjuhendites on

vajadusel pööratud tähelepanu ka sellistele

võtetele, kuidas töövahendit ei tohi kasutada.

Tootja hoiatab oma juhendites teadaolevate

ennetatavate väärkasutuste ees. Töövahendi tootja võib kasutusjuhendis teatada,

et ainult temal või tema poolt volitatud isikul on õigus

teatud toiminguid, nt remonttöid sooritada. Tootja

kirjutab lahti, milliseid tegevusi tohib kasutuselevõtu,

hooldamise, korrashoiu ja remondi puhul kasutaja ise

teha. Kui tootja juhised ei ole piisavad või need ei ole

kättesaadavad, on tööandja kohustuseks neid

täiendada või muretseda vajadusel uued juhised.

Tööandja peab vajadusel täiendama tootja

juhiseid, seda näiteks olukorras, kus töökohal või

töökeskkonnas esineb selliseid tingimusi, mida

tootja ei võinud ette näha (vt instruktsioon ja

juhendamine). Kui tööandjal endal ei ole piisavat

oskusteavet, tuleb kasutada juhendite koostamisel

eksperti. Juhendite sisu peab käima ajaga kaasas. Juhendid peavad olema kättesaadavad ja

arusaadavad töötajatele, keda teema puudutab.

Soome- ja rootsikeelsed juhendid on enamasti

masina tarnijal olemas. Muid keeli kõnelevatele

töötajatele tuleb kas muretseda juhendid nendele

arusaadavas keeles või tõlkida juhendid ning

masinal olevad märgised selles ulatuses, milles

töötajad neid vajavad. Enne uue töö või tööetapi

algust tuleb ka veenduda, et töötaja oskaks

juhendist kinni pidada.

3.6. Instrueerimine ja juhendamine

3.6.1. Üldinstruktsioon ja juhendamine Töövahendi ohutu kasutamine eeldab, et töötaja

tunneks õigeid ja ohutuid töövõtteid ja et

instruktaaž ja juhendamine oleks planeeritud ning

süsteemne. Tööandja peab töötajat instrueerima ja

juhendama eelkõige töövahendite • õige ja ohutu kasutamise osas • paigaldamise osas • kasutuselevõtu osas

• vajadusel seadistamise, reguleerimise,

veaotsingu ja testimise osas • ennetatava väärkasutuse vältimise osas (kui ohtu

ei ole võimalik muul moel eemaldada) • remontimise ja korrashoiu osas ning • lahtivõtmise ja kasutuselt eemaldamise osas.

Piisavaks töövahendite instruktaažiks võib pidada

seda, et selle tulemusel töötaja • oskab töövahendeid õigesti kasutada • tunneb töövahendiga kaasnevaid võimalikke

ohutegureid • teab, kuidas tegutseda töövahendiga seotud

ohuolukordades • oskab otsida vajalikku lisateavet.

Tööandja peab veenduma, et töötajad oleksid

teadlikud neid puudutavatest ohtudest ja oma

töökeskkonnas olevatest töövahenditest tingitud

ohuteguritest sõltumata sellest, kas nad ise neid

töövahendeid kasutavad või mitte. Töötajale tehtud

instruktaaži ja juhendamist tuleb vajadusel täiendada.

Töötaja peab järgima talle antud juhiseid ning olema

töövahendi kasutamisel ettevaatlik ja hoolikas. Tööandja peab veenduma, et tema töökohal

tööde tellimisega seotud teine tööandja ja ka seal

töötava teise tööandja töötaja oleksid saanud

vajaliku info tööga seotud töökoha ohutegurite

kohta. Korduvate allhangetega seotud tööde jaoks

on soovitatav töötada tööandjate vahel välja püsiv

tegutsemiskord, millega tagatakse instruktaaž

kõikidele töökohal töötavatele teise tööandja

töötajatele. Tööohutuskaardiga on võimalik

tõendada tööohutusega seotud põhiteemade

kohta saadud instruktaaži, kuid see ei kata ära

konkreetse töökoha oma ohutegureid. Juhiseid andes peab tööandja arvestama

töövahendite või nendega seotud vahendite

kasutamisest saadud kogemustega ning

ennetatavate eriolukordadega. Tootja poolt edastatud töövahendite kasutus- ja

hooldusjuhendid peavad olema nii soome- kui ka

rootsi keeles. Tööandja ülesandeks on muretseda

vajadusel töötajatele juhendid ka teistes keeltes. Tööandja ohutuid töövõtteid puudutavad juhendid

peavad olema vajadusel kirjalikud, see sõltub nende

ulatusest ja detailidest. Kirjalikud juhendid ja teave

peab olema töötajatele kergesti arusaadavas vormis.

Arvestada tuleb iga kasutaja poolt vallatava keelega,

mis tähendab praktikas seda, et soome ja rootsi keelt

mittevaldava töötaja puhul tuleb kasutada muid

instrueerimise võimalusi, millega tagatakse, et ta

oleks talle antud instruktaaži kätte saanud ja

sellest aru saanud. Tööandja peab veenduma, et juhendid oleksid

kehtivad ja neisse tehtavatest muudatustest

teavitatakse kõiki, keda muudatused puudutavad.

3.6.2. Erijuhised Kui töövahenditega seondub mõni eriline oht, peab

tööandja tagama, et kõnealust töövahendit kasutavad

ja hooldavad ainult konkreetse töö tegemiseks

erijuhised saanud isikud. Samuti peab

tööandja tagama, et võimalikesse ohutsoonidesse

on ligipääs ainult selleks ettenähtud isikutel.

Liikuvate töövahendite kasutamise õigus on ainult

nendel töötajatel, kes on saanud kõnealuse töö

tegemiseks piisavad juhised või kellel on olemas

kõnealuse töövahendiga seotud juhtimis- või

kasutusõigus (nt juhiload). Instruktaaž peab sisaldama töökohal olevat

ohumärgistust ja informatsiooni, tõste- ja teistes

töödes kasutatavate väljakujunenud käemärkide,

heli- ja valgussignaalide tähendusi ja töökoha

liiklusreegleid. Eriotstarbeliste töövahendite kasutamisega

seotud eripädevusnõudeid käsitletakse peatükis 4.

4. MÕND ERI LIIKI TÖÖVAHENDILE ESITATAVAD LISANÕUDED

4.1. Liikuvad töövahendid Kasutusmääruse sisaldab liikuvaid töövahendeid

puudutavaid struktuurilisi ja kasutamist puudutavaid

erinõudeid. Liikuvaid töövahendeid ei ole määruses

täpsemalt määratletud. Enamasti mõeldakse liikuva

töövahendi all iseenesest kas oma

energiavarustusega või ilma selleta liikuvat,

pukseeritavat, teisaldatavat või liigutatavat

töövahendit. Selle all mõistetakse ka liikuvat sõidukit,

traktorit, laadurautot või muud liikuvat töömasinat, nt

ekskavaatorit, metsatöömasinat, tööhöövlit,

kombaini, muruniidukit või muud ratastel või muul

analoogsel moel liikuvat või liigutatavat seadet. Liikuv

töövahend võib olla ka kaugjuhitav. Liikuva

töövahendi külge võib kinnitada ka mõne seadme,

mille abil sellega tööd tehakse. Kui masin või seade

on projekteeritud ja ehitatud ühest kohast teise

teisaldamiseks, loetakse seda sõidukiks. Näiteks võib

olla mootorsaan nii sõiduk kui ka liikuv töövahend.

Reaalselt otsustatakse kasutamise ja riskihinnangu

põhjal, kumba gruppi see kuulub. Teetranspordis

kasutatavaid sõidukeid käsitleb mootorsõidukite

seadus (1090/2002).

4.1.1. Liikuva töömasina ohud ja kaitsmine Õigusaktide kohaldamisel tuleb hinnata, et kas

kõnealuse töö puhul on liikuvat töövahendit

kasutades olemas selline oht või võimalik oht, mida

tuleks regulatsioonidega tõrjuda. Ohtudeks võivad

olla nt:

masinate sees olevatele töötajatele suunatud oht,

mis võib tuleneda näiteks ratastest ja rullidest,

töömasina ja lisaseadme vahelisest

energiaülekandest ning jõuülekandeseadme

vigastustest ja töömasina ümberkukkumisest. Liikuva töövahendi ümberkukkumisest tuleneva

ohu hindamisel tuleb hinnata, kas seade võib

kukkuda ainult külili või täiesti ümber. Kui hindamise

tulemusel selgub, et töövahend võib ümber kukkuda,

tuleb see varustada kaitsekonstruktsiooniga, mis

hoiaks ära töövahendi ümberkukkumisega

kaasnevad ohud. Ümberkukkumisohtu hinnates tuleb

arvestada masina kaaluga, konstruktsiooniga,

kiirusega, pööramisraadiusega, sellega ühendatava

seadme raskuspunktiga ja püsivusega ning

tingimustega, kus masinat kasutatakse, nt pinnase

kvaliteedi ja kallakutega, laadimissillal sõitmisega,

aastaajaga ja teetingimustega. Liikuvaid töövahendeid, nt tõstukeid soetades

tuleks pöörata tähelepanu töövahendi

stabiilsusomadustele, nt laadurauto

külgstabiilsusele. Tähtsaimateks stabiilsust

parandavateks teguriteks on piisav rööpmelaius,

neljarattalisus, raskuspunkti paigutamine alla ja

suur teljevahe. Samuti tuleb igaks tööks valida

piisavalt efektiivne töövahend. Liikuvate töömasinate puhul on sageli

probleemiks juhikabiini suunduvate ligipääsude

puudulik planeerimine ning ligipääsude seisukord,

ergonoomia, vigastused ja libedus. Juhikabiini

pääsemist lihtsustavad õigesti mõõdetud jalatoed ja

käsipuud. Jalatugede materjali valikuga ja

konstruktsiooniga on võimalik ennetada libisemist

ning pinnase ja lume

kogunemist nendele. Kui nähtavus juhi istmelt ei

ole töö ohutuse tagamiseks piisav (nt prügiauto või

minikallurite taha), tuleb varustada töövahend

nähtavust parandavate lisaseadmetega. Sellisteks

lisaseadmeteks võivad olla taustapeeglid, TV- ja

videokaamerad jms, millega on võimalik

parandada nähtavust nn pimedates nurkades.

minimeerida kaitsekonstruktsiooniga, milleks võib olla

turvakatus või juhikabiin. Konstruktsioon peab olema

selline, et esemete või materjalide kukkudes

garanteerib see masinas olevatele isikutele piisavalt

turvalise ruumi. Kukkuvate esemete eest kaitsvate

konstruktsioonide (FOPS) soetamise või tootmisega

seotud toimingud on sarnased

ümberkukkumiskindlate kaitsekonstruktsioonidega

(ROPS).

4.1.2. Kaitsekonstruktsiooni puudutavad nõuded

Kaitsekonstruktsioon võib olla kaitse ümberkukkumise

vastu (ROPS) või kaitse kukkuvate esemete eest

(FOPS). Ümberkukkumise vastu kaitsev

kaitsekonstruktsioon tuleb projekteerida selliselt, et

töötajale jääks seadme ümber kukkudes või kummuli

minnes piisavalt turvalist ruumi. Sellisteks

kaitsekonstruktsioonideks on turvakaared ja -raamid

ning turvakabiin. Turvakabiin ja -raam peavad olema

tugeva struktuuriga ning nii oma ülesehituselt, materjali

valikult ja valmistusviisilt kasutamiseks ja konkreetsele

seadmele sobilikud. Kõige lihtsam viis on osta valmis

kaitsekonstruktsioon, kuna sellisel juhul on see juba

valmis projekteeritud ja ehitatud ning vajadusel ka tootja

poolt õigusaktidega kooskõlastatud. Kui

kaitsekonstruktsioon ehitatakse ise, ka siis tuleb

veenduda, et see peaks kukkumise korral vastu ja

tagaks piisava kaitse. Tugevuse tagamiseks tuleb

rakendada vajalikke ümberkukkumiskindlaid

kaitsekonstruktsioone (ROPS) puudutavaid meetodeid.

Meetodeid on kirjeldatud masinamääruses. Ümberkukkumisega kaasnevaid ohtusid on võimalik

vähendada ka teiste meetodite või analoogse kaitset

pakkuva konstruktsiooniga. Selliste seadmete puhul,

mille ümberkukkumine on stabiliseerimise või muude

konstruktsiooniliste võtetega nagunii takistatud, ei ole

turvakabiini või -kaart kukkumisohu vastu vaja. Kui

hinnangu tulemusel selgub, et seade võib kummuli

minna, tuleb hinnata ka seda, et kas juht võib oma

istmelt maha kukkuda või viskuda. Usaldusväärne viis

hoida juhti istmel on kasutada turvavööd või muud

analoogset konstruktsiooni. Peale 1995. aastat turule saadetud liikuvate

ümberkukkumisohtlike töömasinate puhul on

olemas kaitsekonstruktsioonide kinnituskohad, kui

seadme tootja on masina ümberkukkumisohtu

võimalikuks pidanud. Vanades masinates ei pruugi

kinnituskohti olla, mistõttu tasub küsida masina

tootjalt juhiseid kaitsekaare kinnitamiseks. Kui

juhend ei ole kättesaadav, järgitakse samu

põhimõtteid nagu uute masinate puhul. Probleem

võib tekkida juhul, kui nt keevituse tulemusel

muutuvad kaitsekonstruktsiooni konstruktsioon või

kinnituskoht nõrgemaks. Kui töövahendiga tõstetakse lasti kõrgemale, võib

olla ohuks lasti kukkumine juhikabiini peale.

Kukkuvate esemetega kaasnevat ohtu on võimalik

4.1.3. Laadurautod Kasutusmäärus ei sisalda eraldi laadurauto

määratlust. Laadurauto all mõeldakse

kasutusmääruses igasugust ratastel olevat

mootorijõul töötavat lähiraadiuses teisaldavat seadet,

mis on projekteeritud eelkõige lasti kandmiseks,

lükkamiseks, vedamiseks, tõstmiseks, ladumiseks või

riiulile asetamiseks ja kus juht sõidab ise masinaga

kaasas olles kas masina juhiistmel või seistes selleks

ettenähtud platvormil. Ka selliseks otstarbeks

projekteeritud teleskoop-laadur on kasutusmääruse

mõistes laadurauto. On tähelepanuväärne, et

kasutusmääruse peatükis 3A mainitud

kahveltõstukiks, millega võib erandjuhtudel tõsta

inimesi, ei loeta ei teleskoop-laadurit ega

rataslaadurit. Inimeste tõstmist on käsitletud

täpsemalt punktis 4.3. Levinuimad tõstukitel juhtunud õnnetused on

tulenenud juhi muljumisest ümberkukkunud

laadurauto ja maa vahele. Tühi laadurauto läheb

võrreldes lastiga laaduriga kergemini ümber.

Tavaliselt on surmaga lõppenud laadurauto

ümberkukkumise puhul sõitnud kogenematu juht

järsul teel suure kiirusega. Seetõttu tulebki pöörata

erilist tähelepanu juhi instrueerimisele ja

juhendamisele (kirjalik tööluba) ning töökoha

liiklusjuhistele.

4.1.3.1 Laadurautojuhi pädevus Laadurautojuhil peab olema tõstuki kasutamiseks

tööandja poolt väljastatud kirjalik tööluba. Luba on

isiklik. Loal peavad olema välja toodud laadurauto

tüübid, mille kasutamisega luba on seotud.

Töökohtade vahel liikuva laadurautojuhil peab olema

luba kaasas. Ainult ühes töökohas laadurautot

kasutades ei pea olema luba juhi juures. Loa vorm ei

ole määratletud. Aktsepteeritakse nt tööandja poolt

väljastatud juhilube või sõidutõendeid, mis juhil on

kaasas. Tööandja peab enne loa väljastamist veenduma,

et juhil oleks kõnealuse laadurauto või laadurauto

tüübi kasutamiseks piisavad võimed ja oskused.

Oskusi on võimalik omandada kogenud kasutaja

juhendamisel või vastaval koolitusel. Näiteks

korraldavad laadurautojuhi ohutuskoolitusi

kindlustusseltsid. Tavaliselt eeldab pädevuse

hindamine lisaks teooria kontrollimisele ka praktilist

sõidueksamit. Tõstukijuhi koolitust võivad pakkuda ka

mõningad ametikoolid.

4.1.3.2. Laadurauto turvavöö Kasutusmääruse § 16 esitab nõude, et tõstukis

peab olema vajadusel turvavöö või muu analoogne

konstruktsioon, mis hoiab laadurauto

ümberkukkumise ajal juhti istmepeal. Tööandja hindab võimalikku ohtu, mis

ümberkukkumisega võib kaasneda. Ohtu, mis

kaasneb juhi väljapaiskumisega juhiistmelt, on

võimalik ennetada turvavööga või muu analoogse

konstruktsiooniga. Turvavöö aga ei kõrvalda

ohtusid, mis võivad tekkida laadurauto ümber

kukkudes käte või jalgade kinnijäämisest

laadurauto ja maapinna vahele, pea äraloomisest

konstruktsioonide vastu jms. Võimalik on osta valmis turvavööosade

pakendeid, mille tootja garanteerib, et need

vastavad turvakonstruktsioonidele esitatud

nõuetele. Tootja annab kaasa ka õigusaktidega

ettenähtud paigaldusjuhised.

4.1.4. Liikuva töövahendi kasutamine

külmades- või välitingimustes Pealtpoolt juhitaval ekskavaatoril ja

metsatöömasinal peab olema juhti

ilmastikutingimuste eest kaitsev kaitsekabiin. Ka

sellistel traktoritel, mille mootorivõimsus ületab 30

kilovatti, peab olema ilmastikutingimuste eest

kaitsev kaitsekabiin. Laadurauto ja teised liikuvad

töövahendid peavad olema tehtavaks tööks ja

töötingimusteks sobivad. Soojendusega juhikabiin

on vajalik nt töövahendi kasutamise korral

külmades tingimustes või väljas.

4.2. Tõstetööd

4.2.1. Tõstetöödega seotud ohud Kasutusmääruses käsitletakse tõsteseadmeid ja

nende kasutamist väga põhjalikult, kuna

tõstetöödega on seotud palju ohutegureid. Tõstetöö

ohutsooni ei ole võimalik täiel määral liikumiseks

piirata, sest lasti all võib olla vajalik töötada.

Tõsteseadmete kandekonstruktsioonidesse tekkivad

ootamatud vigastused ja juhtimis- ja ohuseadmete

rikked põhjustavad alati raskeid ohuolukordi. Ka

tõsteseadme muu konstruktsiooni vigastus võib

põhjustada ohtu. Õnnetuse põhjuseks võib olla sageli

ka töötajate või töötaja

ja töökeskkonna vahelise infoliikumise häiritus, mille

tulemusel võib minna tõstetav last liiga lähedal

olevate esemete või töötajate pihta. Tööandja peab tõstetööde ohutust süsteemselt

hindama. Tõstetööde ohutust mõjutab oluliselt ka

see, kui hästi on tõsteseadmete valikul ja

tõstetööde plaanis arvestatud erinevate teguritega.

4.2.2. Tõstetööde planeerimine Tõstetöödega seotud ohutegurite kõrvaldamiseks

tuleb tõstetöid põhjalikult planeerida. Praktikas

õnnestub see kõige paremini selliselt, et sageli

korduvate tõstmiste jaoks on töökohal olemas neid

tõstmisi puudutavad kirjalikud üldjuhised. Piisava

koolituse ja instrueerimisega tagatakse, et kõik

tõstmistöös osalevad isikud on üldjuhistest aru

saanud ja need omandanud. Tööandja peab

veenduma, et tõstete üle toimuks nõuetekohane

järelevalve ja et tõstetöö toimuks ohutult vastavalt

koostatud plaanile. Eritõstetööd, nt kahe või mitme tõsteseadmega

üheaegsed tõstmised, raskete detailide pööramine

tõstmise ajal, tuleb kavandada eraldi ja nende

kohta tuleb koostada eraldi kirjalik plaan, millega

oleks tagatud toimingute kooskõlastamine.

Tõstetööde eriplaani eeldavad ka inimeste

tõstmised.

4.2.3. Tõsteseadme valik Tõstetöödeks tuleb valida sobiv ja

ekspluatatsiooniomadustelt sobiv tõsteseade.

Tõsteseadme kasutamine ja kasutustingimused

peavad vastama tootja poolt esitatud

põhinõuetele. Mõningate töömasinate, nt ekskavaatorite ja

frontaallaadurite külge on lubatud kinnitada

elementide tõstmiseks ka konks. Need seadmed ei

sobi aga kasutamiseks muuks kui ajutisteks

tõstetöödeks. Paigaldustöid ei tohi nendega teha.

Paigaldustöid ei tohi teha ka kraana-manipulaatoriga,

mis ei ole paigaldustöödeks mõeldud. Kraana-

manipulaatoreid toodetakse nii konksuga

kasutamiseks kui ka puidutöödeks. Ainult

puidutöödeks mõeldud tõstukile ei tohi konksu

kinnitada ning seda ei tohi kasutada ka sellise töö

puhul, kus töötajad peavad viibima maa peal lasti

läheduses. Tõsteseade tuleb valida selliselt, et selle

tõstevõime oleks 10–15% suurem kui tõstetava lasti

kaal. Tõsteseadme küljes peab olema selgelt

nähtaval vastav tähistus, nt silt, millele on selgelt

kirjutatud lubatud koormus ja vajadusel selle

vahemik.

Ka tõstmisel kasutatavatel lisaseadmetel peavad

olema ohutu kasutamise seisukohalt vajalikud

tähistused. Suurimat lubatut koormust ei tohi

ületada. Vajadusel peavad olema tõsteseadmes

koormuse kontrollseadmed (vt masinamäärus

400/2008, lisa I, punkt 4.2.2).

4.2.4. Tõstetöö tegemine Enne tõstetööde sooritamist tuleb veenduda, et

tõstetöö sooritamine planeeritud kujul on võimalik,

et tõstetööks on piisavalt ruumi ja et tõstetsoonis ei

oleks näiteks turvalisust ohustavaid lahtisi juhtmeid

ega muid esemeid. Tõsteseadme töökohas peab

olema piisav nähtavus tõsteobjektini või siis tuleb

tõstmisel kasutada signaliseerimise süsteemi.

Nähtavust on võimalik parandada mh tõstuki külge

kinnitatavate kaameratega. Tööandja peab tagama, et tõsteseadme asukoht

oleks turvaline. Asukoha turvalisust hinnates tuleb

kasutada vajadusel eksperdi poolt kindlaks määratud

nt maapinna kandevõime näitajaid. Tõsteseadme ja

tõstekoha vahemaa tuleb vajadusel ära mõõta, et

tagada tõsteseadme tõstekapatsiteedi piisavus. Enne tõstetöö alustamist tuleb tutvustada

tõstetööl osalevatele isikutele tõsteplaani ja selle

tähendust.

4.2.5. Tõsteabivahendi valik Tõsteabivahendi küljes nagu ka teiste tõstmisel

kasutatavate vahendite, nt kettlukkude, küljes peab

olema silt nende suurima lubatud tõstekoormuse

kohta. Tõsteabivahendi töökorda ja tähistusi tuleb

kontrollida enne tõsteabivahendi kasutamist.

Vigastatud tõsteabivahendit ei tohi kasutada.

Kasutada ei tohi ka sellist tõsteabivahendit, millel ei

ole silti suurima lubatud koormusega. See tähendab

praktikas seda, et kasutajatele tuleb tutvustada

tõsteabivahendite kasutusele võtmata jätmise

aluseid. Tõsteabivahendeid tuleb hoida selliselt, et

need ei saaks kahjustada ega vigastusi.

Tõsteabivahendid tuleb kinnitada lasti planeeritud

tõstepunktidest või muul moel tagada, et lasti

tõstmine oleks ohutu. Tõsteabivahendite konstruktsiooni, märgistusi ja

ohutut kasutamist on kasutatud põhjalikult

tööinspektsiooni tõsteabivahendite ohutut kasutamist

puudutavas väljaandes (vt lähemalt punkti 6.2).

4.2.6. Tõsteseadme juhi pädevus Lisaks sellele, kuidas määratleb

tööohutusseaduse (§ 14) tööandja kohustustusi

instrueerida töötajat töös kasutatavate

töövahendite ja nende õige kasutamise osas,

eeldab kasutusmäärus eripädevust järgmiste

masinate juhtidelt: • autokraana • tornkraana • kraana-manipulaator, mille koormusmoment on üle

25 tonnmeetri ja mis on mõeldud eelkõige muuks

kui sõiduki pealevõtmiseks. • laadurauto (vt ptk 4.1.3.1) • inimeste tõstuk (vt ptk 4.3.1.1) • Inimesi tõstukiga tõstval juhil peab olema tõstuki

juhtimiseks spetsiaalne tööandja kirjalik luba, va

kui tõstuki juhtimine eeldab määruse §-s 14

sätestatud eripädevust.

Kui eripädevusnõuded on esitatud ainult eelpool

nimetatud tõsteseadmetele, tuleb arvestada

sellega, et ka teiste tõstukite juhtidele ja

kasutajatele tuleb anda piisavat instruktsiooni ja

neid tõstuki kasutamise teemal juhendada. Raadio

teel juhitavate tõstukite kasutaja vajab alati enne

raadio teel juhitava tõstuki juhtimist eriväljaõpet. Tühistatud Valitsuse otsusega

kindlaksmääratud pädevused on kehtivad.

4.2.6.1. Autokraana juht Sellise autokraana juhil, mille tõstevõime on üle 5

tonni, peab olema omandatud autokraana juhi

kutseharidus või läbitud kutseõppe vastav kursus.

Kutseõppe kursuse (”Autokraana juhi põhioskused“)

läbimise eest võidakse väljastada eraldi tunnistus.

Autokraana juhi kutseõppe tunnistuse saab alles

peale seda, kui kursuse neli kohustuslikku osa on

läbitud: autokraana juhi põhioskused, valikulise

autokraana kasutamine, kraana konstruktsioon,

hooldus ja remont ning tõsteplaani täitmine. Varem

võis autokraanat juhtida ainult kogu kutsehariduse

omandanu, ja see nõue puudutas masina suurusest

sõltumata kõikide autokraanade juhte.

4.2.6.2. Tornkraana juht Tornkraana juhil peab omandatud nõuetekohane

kutseharidus või läbitud selle vastav kursus.

Tornkraana

Juhtimine on majaehituse eriala valikkursus, mille

läbimise kohta võidakse soovi korral väljastada

tunnistus.

Eriloa väljastamise eelduseks on, et isikul oleks

olemas tõstuki juhtimiseks muul moel tõendatud

oskused ja võimed ning et töötajate ohutus oleks

tagatud.

4.2.6.3. Teatud tüüpi kraana-manipulaatorite juht Eripädevusnõuded puudutavad sellise kraana-

manipulaatori juhti, mille koormusmoment on üle 25

tonnmeetri ja mis on mõeldud peamiselt muuks

kasutamiseks kui sõiduki pealelaadimiseks, nt

paigaldustööks. Juhil peab omandatud nõuetekohane

kutseharidus või läbitud selle vastav kursus.

Kutseõppe kursuse (”Kraana-manipulaatori

kasutamine paigaldustöödes“) läbimise eest võidakse

väljastada eraldi tunnistus. Kursus võib olla ka üks

osa autokraana kutseõppest, mis annab sellisel juhul

pädevuse juhtida ka siinkohal mainitud kraana-

manipulaatoreid. Koormusmoment arvutatakse kraana andmete

sildi näitajate põhjal selliselt, et sildil olev väärtus

(tonnides) korrutatakse tõsteraadiusega

(meetrites). Tõsteraadius esitatakse andmete sildil

tavaliselt väärtusena kraana puki keskelt kuni

konksuni. Lähedale jäävad väärtused annavad

suurema koormusmomendi kui kaugemal olevad,

kuna noole oma kaal vähendab koormusmomenti. Tootja dokumentide põhjal on võimalik hinnata,

kas kraana-manipulaator on mõeldud eelkõige

muuks kui sõiduki pealelaadimiseks. Sõna

„eelkõige“ ei viita kasutuskordadele, vaid

kasutamise viisile. Ettenähtud pädevusnõue kehtib

alati, kui üle 25 tonnmeetriga kraana-

manipulaatorit kasutatakse muuks otstarbeks kui

eelkõige sõiduki pealelaadimiseks selle

kasutuskordadest sõltumata. Ükski tõstmine ilma

nõuetekohase pädevuseta ei ole võimalik, kui

tõstmine on oma iseloomult muu kui eelkõige lasti

peale- või mahalaadimine. Selliseks loetakse mh

kraana-manipulaatori kasutamist paigaldustöödes

või sellega võrreldavates tõstmistöödes ning

inimeste tõstmisel.

4.2.6.4. Tööobjekti eriluba tõstuki

juhtimiseks Kuna kasutusmääruse kohta ei ole võimalik teha

erandit, on kirjutatud määrusesse sisse võimalus,

et pädev regionaalhaldusameti tööinspektsioon

võib väljastada mõjuvatel põhjustel tööandjale

konkreetse tööobjekti loa, et kasutada teatud

tõstuki juhina isikut, kes ei ole omandanud

kutseharidust või läbinud selle vastavat kursust.

4.2.6.5. Juhtimine õppimise ajal Kasutusmääruses ei ole eraldi paragrahvi selle

kohta, mille kohaselt koolitusasutusel oleks õigus

väljastada õpilasele koolituseks vajalik ajutine või

piiratud õigusega luba tõstuki juhtimiseks pädeva

isiku järelevalve all. Koolituse ajal toimuva tõstuki

juhtimise puhul kohaldatakse tööohutusseaduse §

11, mille kohaselt tohib teha ohtlikku tööd pädeva

isiku otsese järelevalve all. Ohutuse seisukohalt on vajalik, et õppeasutus

hindaks enne õpilase tõstuki juhtimise harjutamist

tema võimeid ja oskusi. Väga oluline on hinnata

õpilase võimeid ja oskusi juhul, kui koolitus

sisaldab tõstuki juhtimist töökohas.

4.2.6.6. Välisriigi haridusttõendava dokumendi aktsepteerimine Välisriigi haridusttõendava dokumendi

aktsepteerimise üle otsustab riiklikul tasandil Lõuna-

Soome regionaalhaldusameti tööinspektsioon

(Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi määrus

930/2009 § 1 p 4). Aktsepteerimise puhul

kohaldatakse kutsepädevuse tunnustamise seadust

(1093/2007).

4.3. Inimeste tõstmine Ehitustöödel ja spetsiaalsetel paigaldus- ja

remonttöödel võib juhtuda, et töötada tuleb

kõrgetel objektidel, kuhu ei ole töö iseloomu või

lühiajalisuse tõttu võimalik või ei tasu ehitada

püsivaid ehitisi või tellinguid nende ehitamisega

seotud riskide tõttu. Sellisel juhul on ohutuse

seisukohalt enamasti parimaks lahenduseks tõsta

töötaja(d) objektile ja teha töö just nimelt inimeste

tõstmiseks mõeldud seadme peal. Kasutusmäärusesse on alates 01.01.2011

sisse kirjutatud varem kehtinud eraldi isikute

tõstmist puudutanud Valitsuse otsuse (793/1999)

nõuded isikute tõstmise kohta tõstukitega ja

kahveltõstukitega. Töös tuleb püüda kasutada seadmeid, mis on

projekteeritud ja valmistatud just inimeste

tõstmiseks. Inimeste tõstmiseks võib

erandjuhtudel kasutada ka kaupade tõstmiseks

valmistatud tõstukit või omal energial liikuvat

kahvel-

tõstukit. Selline toimimisviis on võimalik, kui isikute

tõstmiseks valmistatud seadme või muu analoogse

töövõtte kasutamine ei ole planeeritud töös

otstarbekas või ohutu. Tööobjekt võib olla ka selline

või paikneda kohas, kus ei ole sellist inimeste

tõstukit, millega oleks võimalik tööobjektil inimeste

tõstmisi teostada.

4.3.1. Inimeste tõstukid Inimeste tõstukid on mõeldud ja ehitatud inimeste

tõstmiseks seadme töötasapinnal tehtava töö

jaoks. Inimeste tõstukid võivad olla püsivalt

paigaldatud, sõiduki või teisaldatava aluse peale

paigaldatud või lahti- ja uuesti

kokkumonteeritavaks mõeldud. Inimeste tõstukites

paikneb inimene tõstuki töötasapinnal ja tõstab (ja

teisaldab) tõstukiga end ise tööobjektile. töö

tehakse tõstuki korvis või töötasapinnal. Inimeste tõstukid on seadmed, mida võivad

kasutada inimesed alates 18. eluaastast. 16-aastasel

noorel töötajal on siiski võimalik teha tööd inimeste

tõstukis, kui turvatehnikaga või muul moel on tagatud

see, et seadmed, töös kasutatavad materjalid või

töötingimused ei ole sellised, millega kaasneks talle

tema isiklikke omadusi arvestades olulist õnnetuse

või tervisekahjustuse riski. Alla 18-aastaste

kasutamise kohta eelpool nimetatud ohtlikus töös

tuleb teha avaldus regionaalhaldusameti

tööinspektsioonile. Teleskoop- ja liigendnoolega inimeste tõstukite

tõstekorvis peab töötaja kasutama

isikukaitsevahenditena kukkumiskaitseid. Teiste

inimeste tõstmiseks mõeldud tõstukite puhul sõltub

kukkumiskaitsete kasutamise nõue tööandja poolt

tehtud riskianalüüsi põhjal. Kukkumiskaitsete

isiklikkus tähendab seda, et iga korvis olev töötaja

peab kasutama rakmete tüüpi kukkumiskaitset

(täisrakmed). Ainult turvavööst ei piisa, kuna need

ei kaitse kukkumise korral vigastuste ohu eest. Inimeste tõstuk peab olema konkreetseks tööks

sobiv ja usaldusväärselt paigaldatud, arvestades

aluse kandevõimega ja piisava toetusega. Tõstuk

peab olema ka kontrollitud ja ka muus osas

nõuetekohane.

4.3.1.1. Inimeste tõstuki juhi pädevus Inimeste tõstuki juhil peab olema tõstuki

kasutamiseks tööandja poolt väljastatud kirjalik

tööluba. Luba on isiklik. Loal peavad olema välja

toodud vähemalt need inimeste tõstukite tüübid, mille

kasutamisega luba on seotud.

Kirjalik luba peab olema tingimata inimesel, kes

kasutab tõstuki juhtimis-/juhtseadmeid. Töökohtade

vahel liikuva tõstuki juhil peab olema luba kaasas.

Ainult ühes töökohas tõstukit kasutades ei pea olema

luba juhi juures. Loa vorm ei ole määratletud.

Aktsepteeritakse nt tööandja poolt väljastatud

juhilube või sõidutõendeid, mis juhil on kaasas. Tööandja peab enne loa väljastamist veenduma,

et juhil oleks kõnealuse tõstuki või tõstukiliigi

kasutamiseks piisavad võimed ja oskused. Oskusi on

võimalik omandada kogenud kasutaja juhendamisel

või vastaval koolitusel. Tavaliselt eeldab pädevuse

hindamine lisaks teooria kontrollimisele ka praktilist

sõidueksamit.

4.3.2. Inimeste tõstmine selleks mitte

ettenähtud seadmetega Kasutamist puudutavate õigusaktide aluseks oleva

direktiivi kohaselt võib siseriiklikult otsustada, millistel

tingimustel on inimeste tõstmine lubatud selleks mitte

ettenähtud seadmetega. Soomes sisalduvad

tõstukite ja kahveltõstukitega tehtavaid inimeste

tõstmisi puudutavad nõuded alates 01.01.2011

kasutusmääruses. Erandlikud inimeste tõstukid

piiritletakse tõstukite ja kahveltõstukitega. Inimeste

tõstmise ohutus tuleb tagada vastavalt

kasutusmäärusele. Tõstuki või kahveltõstuki

kasutamine ajutiseks tõstmiseks võib olla oluliselt

ohutum kui näiteks redelite kasutamine, mis

põhjustab endiselt raskeid õnnetusi. See-eest on

inimeste tõstmine kaupade tõstmiseks projekteeritud

seadmega, nt teleskooplaaduriga või rataslaaduriga

keelatud. Kasutades inimeste tõstmiseks tõstukit või

kahveltõstukit ja selle külge ajutiselt kinnitatavat

inimeste tõstekorvi, tuleb arvestada sellega, et töö

ohutu tegemine seab palju lisatingimusi tõstmise

juures kasutatavatele seadmetele, töö tegemisele ja

seadmete kontrollimisele. Tõsteseadmete tõstevõime

peab olema piisav, tõstekorvi konstruktsioon

nõuetekohane ja korvi kinnitus tõsteseadme külge

usaldusväärne. Näiteks peab olema inimeste

tõstmisel tõstuki suurim lubatud last tekkiva

koormusega võrreldes vähemalt kahekordne ja

laadurauto puhul vähemalt viiekordne. Tõstuki

tõstmis- ja langetusliigutuse kiirus tohib olla

maksimaalselt 0,5 m/s ja laadurauto puhul

maksimaalselt 0,3 m/s, Erinõuded puudutavad ka

tõstekorvi kinnitamist tõstuki ja laadurauto külge.

Kukkumiskaitsete kasutamise vajalikkust

laadurauto või tõstuki inimeste tõstekorvis

töötades tuleb hinnata ohtude kaardistamise ja

selle põhjal tehtud riskianalüüsi põhjal. Tõstekorvis

peavad olema kinnituspunktid võimalike

kukkumiskaitsete kinnitamiseks.

4.4. Tõsteseadmed, mis kvalifitseeriti varem liftideks Mõningate tõsteseadmete gruppide, mis kuulusid

Soomes varem siseriiklike liftimääratluste alla,

konstruktsioonilised nõuded on sisse kirjutatud

masinate valmistamist puudutavatesse

õigusaktidesse, kuigi nende ülevaatust ja

hooldamist puudutavad nõuded sisalduvad liftide

kasutamist puudutavas määruses (663/1996,

muudatused mh 31/2003 ja 519/2011).

Selliste seadmegruppide alla kuuluvad vähemalt: • konstruktsioonidesse töötasapindade vahele

paigaldatud tõstetasapinnad • kergkonstruktsiooniga liftid ja

liikumisraskustega isikutele mõeldud

trepiliftid ja ratastoolitõstukid • inimeste paternoster-tüüpi liftid • eskalaatorid ja horisontaalsed liikuvad teed • kaubaliftid • riiuliliftid • kaupade vedamiseks mõeldud miniliftid, mille

sisse on inimesel keeruline minna • mõningad tõstuksed ja -luugid • puuetega inimeste vedamiseks mõeldud

tõsteseadmed

Järgides tõsteseadmete hoolduses ja ülevaatusel

eelpool nimetatud määruse sätteid, täidetakse ka

kasutusmääruse üldiseid tööandjat puudutavaid

masinate korrashoiukohustusi. Kasutusmäärus puudutab seadmeid juhul, kui

neid kasutatakse tööohutusseadusega

reguleeritud tööde puhul.

4.5. Tõstuksed Töökohal kasutatavate tõstuste, nii automaat- kui ka

käsitsi tõstetavate uste puhul kohaldatakse

kasutusmääruse nõudeid. Uste ohutu kasutamine

eeldab seda, et nende korrashoiu eest hoolitsetakse

vastavalt selleks koostatud hooldusplaanile ja uste

juures avastatud puudused ja vead kõrvaldatakse

esimesel võimalusel.

Automaatsete tõstuste konstruktsioonilised

nõuded tulenevad masinaotsusest ja alates

29.12.2009 masinamäärusest. Teatud tõstuste

kasutuselevõtmist ja kasutamist on reguleeritud

kaubandus- ja tööstusministri määrusega (663/1996,

muudetud mh 31/2003 ja 519/2011). Määrus

puudutab: • automaatseid tõstuksi, mille puhul uksepind ei

pöörle võlli ümber ja mille tõstekõrgus on üle 2

meetri ning • äärest hingedega varustatud tõsteluugid, mis

toimivad tõstuksena ja mille tõstekõrgus on üle 2

meetri.

Määrus ei puuduta siiski käsitsi tõstetavaid tõstuksi

ega küljele lükatavaid automaatseid uksi. Järgides uste hoolduses ja ülevaatusel eelpool

nimetatud määruse sätteid, täidetakse ka

kasutusmääruse üldiseid tööandjat puudutavaid

masinate korrashoiukohustusi. Näiteks tehakse

esimene perioodiline ülevaatus aasta möödudes

kasutuselevõtust ning kolmas ja sellele järgnevad

perioodilised ülevaatused iga kolme aasta tagant, kui

ukse kõrgus on üle 5 meetri või kaal üle 400 kg,

muudel juhtudel viie aasta tagant. Lisateavet

ülevaatuste kohta saab vajadusel Soome

ohutusjärelevalveametist Tukes.

4.6. Kõrgtöö Kasutusmäärus sisaldab ajutiseks kõrgtööks

ettenähtud töövahendite kasutamist puudutavaid

nõudeid. Nõuete aluseks on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2001/45/EÜ. Kasutusmääruse

sätete täitmiseks valitakse ja kasutatakse

töövahendeid, mis on nähtud ette ajutiseks

kõrgtööks. Kõrgtööks loetakse tööd või tööetappi, mida

tehakse ajutisel tööobjektil või -punktis või mis on

muul moel juhuslikku laadi või lühiajaline ja millega

kaasneb allakukkumise oht. Sätete kohaldamist

hinnates tuleb otsustada, kas tööle on iseloomulik

tööetapi või tööülesande sooritamine näiteks

ehitusobjektil või muus ajutises tööpunktis või on töö

ise juhuslikku laadi. Ka peab esinema tööga seotud

allakukkumise oht. Näiteks pirni vahetamine,

aknapesu või erinevad hooldus- ja korrashoiutööd

võivad olla ajutised kõrgtööd. Eelkõige tuleb kasutada ajutise kõrgtöö puhul

püsivaid töötasapindasid, mille puhul on tagatud

töö ohutu ja ergonoomiliselt õige sooritamine. Kui

see ei ole

võimalik, peab tööandja valima sellised töövahendid,

mis sobivad tööd ja tingimusi arvesse võttes kõige

paremini ohutuse tagamiseks kogu töö vältel.

Tööandja peab pöörama tähelepanu ka sellele, et

töövahendit kaitseksid töötavaid võimaliku

allakukkumise eest. Töövahenditeks loetakse

siinkohal näiteks tellinguid, redeleid, köisi ja erinevaid

ajutisi töötasapindasid ning kukkumist vältivaid

kaitsekonstruktsioone ja -seadmeid. Tellingute, redelite ja köitega töötamiseks on

olemas täpsemad juhised. Eesmärgiks on tagada

töötajate turvalisus. Tellingute puhul peab tööandja

pöörama tähelepanu nende ohutule püstitamisele,

kasutamisele ja lahtivõtmisele. Abiks on tootja

juhendid, tugevus- ja stabiilsusarvutused ning

püstitamis-, kasutus- ja lahtimonteerimise plaanid.

Eritähelepanu tuleb pöörata ohutuse seisukohalt

tellingute piisavale tugevusele, jäikusele ja stabiilsele

püsivusele. Redelitele on seatud ajutiste kõrgtööde puhul

piirangud. Redeleid võib kasutada siis, kui töötajad

saavad neist igal hetkel turvaliselt kinni võtta ja neile

toetuda. Raskuste kandmine käsitsi ei tohi välistada

redelist turvaliselt kinnivõtmise võimalust. Lihtredeleid

ei tohi tööalusena kasutada. Lihtredeleid tohib

kasutada ainult ajutisteks ligipääsuteedeks,

tõsteabivahendite kinnitamiseks ja eemaldamiseks

ning muudeks analoogseteks lühiajalisteks ja

ühekordse iseloomuga töödeks. Redelite kasutamine

peab olema alati planeeritud. Praktikas võib olla töö

puhul, mida tehakse ühe käega, turvaline

kinnivõtmine redelist olemas. Tööiseloom ei tohi olla

selline, et redeli pulgale peab jääma pikemaks ajaks

peatuma. Teiste redelit puudutavate sätete

eesmärgiks on välistada redelite ümberkukkumise,

paigastliikumise, kõikumise võimalus nende peal

töötades. Köitega töötamist tuleb pidada erandlikuks.

Köite abil liikumine ja töötamine on lubatud ainult

siis, kui töö riskihinnangu tulemusel võib tõendada,

et töö tegemine on ohutu, ja kui teiste, st

ohutumate töövahendite kasutamine ei ole

põhjendatud. Ehitustöö puhul ei kohaldata kasutusmääruse

sätteid kõrgtöö kohta osas, mida reguleerivad

ehitustööd puudutavad õigusaktid. Ehitustööde

puhul on töövahendite, eelkõige tellingute ja

kukkumist vältivate kaitsekonstruktsioonide

kasutamine reguleeritud päris detailselt.

Eesmärgiks on see, et praegused karmimad sätted

jääksid kehtima. Ehitustööd reguleerib Valitsuse

määrus ehitustööde ohutuse kohta (205/2009).

Ehitustöös kasutatavate tellingute kasutamise

kohta saab lisateavet peatükis 6 loetletud

väljaannetest.

4.6.1. Tellingute kontrollimine Kasutusmäärus (lisaks tööohutusseadusele)

puudutab ka töötellinguid, mida kasutatakse mujal kui

ehitustöödel. Tellingute kontrollimine toimub vastavalt

kasutusmäärusele § 5. Tööandja kohuseks on

tagada, et töövahendi õige paigaldamine ja ohutu

töökord oleksid enne kasutuselevõttu ja peale

ohutust puudutavat muudatust kontrollitud. Tellingu ohutust kontrollitakse enne

kasutuselevõttu ja peale igat uuele objektile või uude

kohta paigaldamist või teisaldamist või peale olulisi

muudatusi. Töökorra kontrollimiseks tehtav ülevaatus

tagab, et monteerimine ja paigaldamine on tehtud

õigesti. Ülevaatuse tegemine lahtivõetavatele ja

uuesti püstitatavatele tellingutele on võimalik ainult

juhul, kui ülevaatusel on võimalik kasutada kas

tellingute plaani või tellingu paigaldusjuhiseid. Ülevaataja pädevust reguleerib kasutusmääruse

§ 5, mille kohaselt peab tal olema tellingute

konstruktsiooni ja kasutamist puudutav väljaõpe.

Vastavalt kasutusmääruse §-le 29 tohib tellinguid

püstitada, lahti võtta ja muuta ainult töötaja, kellele

on tehtud eriinstruktaaž ja antud erijuhised.

4.7. Big-Bag-kotid Big-Bag-kotid on pakendid. Nende tootmise kohta

puuduvad ühtsed Euroopa nõuded. Soomes

kohaldatakse antud valdkonnas tööohutusseadust ja

kasutusmäärust. Sätete kohaselt peab olema

tõstetav Big-Bag-kott oma omadustelt selline, et seda

oleks võimalik ohutult tõsta. Kotte tõstes tuleb

arvestada kotil olevate märgistega, või kui selliseid ei

ole, tuleb tagada tõste ohutus enne tööga alustamist

muul viisil. Vajadusel tuleb kontrollida kottide kaalu

seda nõuetekohaselt kaaludes. Big-Bag-kottide valiku ja kasutamise puhul tuleb

pöörata tähelepanu tootjapoolsetele andmetele. Kuigi

seadusandlusega ei nähta seda ette, on tõstetavate

Big-Bag-kottide ohutu kasutamise seisukohalt

soovitatav, et tootja märgiks kottidele sellised

andmed, mille põhjal oleks võimalik neid ohutult

tõsta.

• koti kaubamärk ja tüüp • koti suurim lubatud koormus ja ohutuskoefitsient • koti valmistusmaterjal • märgis koti tüübi kohta (mitmekordne kasutus,

taaskasutus, ühekordne kasutus) • valmistusseeria, -partii või muud analoogsed

tuvastusandmed

• tootja nimi, aadress ja võimaluse korral muud

kontaktid • juhised koti õige tõstmise ja muu käitlemise

kohta (nt jooniste näol) • muud tootja poolt vajalikud andmed.

5. TÖÖVAHENDITE ÜLEVAATUS 5.1. Üldinfo ülevaatuse erinõuete kohta

Tööohutusseaduse §-s 43 nähakse ette, et

masinat, töövahendit või muud vahendit, mille

paigaldamine või paigaldus- või

kasutustingimused mõjutavad ohutust, tuleb enne

esimest kasutuselevõttu, peale uude kohta

paigaldamist või peale olulisi ohutust mõjutavaid

muudatusi õige paigaldamise ja ohutu töökorra

tagamiseks kontrollida (esmane ülevaatus).

Samuti nähakse ette, et ülevaatus toimuks peale

kasutuselevõttu regulaarsete ajavahemike tagant

ja vajadusel ka peale erandlikku olukorda, et

töövahend oleks endiselt ohutu (perioodiline

ülevaatus). Tööohutusseaduses rõhutatakse, et

ülevaatusel tuleb hinnata töövahendi ohutust selle

kasutamise seisukohalt, järgida ülevaatust

puudutavaid sätteid ja arvestada tootjapoolsete

juhistega. Tööohutusseaduses nähakse ette, et Valitsuse

määrusega võidakse kehtestada täpsemad nõuded

masinate, töövahendite või muude seadmete kohta,

millele tuleb teha esmane ja perioodiline ülevaatus,

samuti on olemas nõuded ülevaatustega seotud

tingimuste, ülevaatuse teostaja pädevuse, ülevaatuse

sisu, ajastamise ja protokollimise ning teiste

ülevaatusega seotud toimingute kohta. Neid nõudeid

on kirjeldatud kasutusmääruse 5. peatükis, mis

sisaldab ülevaatuse erinõudeid (esmane, perioodiline

ja kapitaalne perioodiline ülevaatus) määruse lisas 1

mainitud töövahendite kohta. Kui lisas 1 mainitud

töövahendile ei ole nõuetekohast ülevaatust tehtud,

ei tohi töövahendit kasutada. Ülevaatuse õigeaegse

tegemise eest vastutab tööandja. Laevade peale- ja mahalaadimise ohutust

puudutavas Valitsuse määruses (633/2004)

sätestatakse mõningatel juhtudel täpsemalt mh

sadamas tõstetavate tõsteseadmete ja

tõsteabivahendite

ülevaatuse kord ja ülevaatuse teostajate

pädevusnõuded.

5.2. Esmane ülevaatus

Kasutusmääruses § 33 sätestatud esmane ülevaatus

tuleb teha enne töövahendi esimest või ohutuse

seisukohalt olulisele muudatusele või uude kohta

viimisele järgnevat kasutuselevõttu. Esimene

kasutuselevõtt tähendab esimest kasutuselevõttu

Soomes. Ülevaatus tuleks teha ka juhul, kui seade

võetakse uuesti kasutusele peale selle pikemaajalist

mittekasutamist. Kõnealuses paragrahvis sätestatud

ülevaatuskohustus puudutab täiel määral

autotõstukeid, paigaldamist eeldavaid inimeste

tõstukeid, kraana-manipulaatoreid, üle 500 kg

tõstvaid tõstukeid ja nende radasid, inimeste

tõstmiseks mõeldud ehituslifte, tornkraanasid ja

laevade kaubatõstukeid. Autokraanasid ja teisi

eespool mitte nimetatud inimeste tõstukeid puudutav

nõue esmase ülevaatuse kohta puudutab

kasutuselevõttu peale olulisi muudatustöid. Nende

tõsteseadmete ohutus töökorras tuleb siiski enne

kasutuselevõttu vastavalt kasutusmääruse §-le 5

veenduda. Esmase ülevaatuse käigus kontrollitakse, et

töövahend oleks paigaldatud vastavalt

kasutusjuhenditele, arvestades töövahendi

kasutusotstarvet, liikumisteid ja hooldustasandite

nõuetekohasust ning kontroll- ja turvaseadmete õiget

toimimist. Ülevaatuse käigus hinnatakse, et kas

töövahendi kasutamine vastab tootjapoolsele

kasutusotstarbele ning kas töövahendi varustatus

vastab tootjapoolsetele nõuetele. Ülevaatus sisaldab ka seadme stabiilsuse ja

konstruktsioonide tugevuse kontrollimist. Selleks

tehakse enamasti koormuskatseid. Koormuskatsete

tegemine ja katsetuskoormuse suurus määratakse

kindlaks konkreetset seadet puudutavate

standarditega. Kui tootja ei ole teisiti ette näinud, võib

määrata katsetuskoormuse

suuruse kindlaks vastavalt tõsteseadme suurimale

lubatud koormusele (SLK) järgmiselt:

Suurim lubatud Katsetuskoormus (t) koormus (t)

alla 20 25 x SLK

20 … 50 SLK + 5

üle 50 1,10 x SLK Kui suurim lubatud koormus tõsteraadiuse, noole

pikkuse, noole asendi vms muutudes muutub,

tuleb koormata tõstukit suurimatele

koormusnäitajatele vastavate lastidega.

5.3. Perioodiline ülevaatus

Perioodiline ülevaatus tuleb teha kõikidele lisas 1

mainitud töövahenditele peale esmast kontrolli

üldiselt iga 1 aasta tagant. Kui töövahendile esmast

ülevaatust teha ei ole vaja, tuleb teha perioodiline

ülevaatus esimest korda aasta möödudes seadme

kasutuselevõtust. Erandiks on tornkraanad, mille

ülevaatuse ajavahemik on kaks aastat. Ülevaatuste sagedust võib suurendada, kui

töövahendit on vähe kasutatud ning tingimused on

töövahendit väga vähe koormanud. Ülevaatuste

sagedust tuleks vastavalt lühendada, kui töövahendi

kasutamine või töötingimused on mõjunud

töövahendi korrasolekule väga koormavalt või

töövahendi ohutu töökorra tagamiseks on muu väga

mõjuv põhjus. Ülevaatuste sageduse pikendamine

või lühendamine, st aastase ülevaatuse nõude

eiramine, peab põhinema usaldusväärsetel

ülevaatuse teostaja hinnangutel, mis märgitakse ka

ülevaatuse protokolli. Ülevaatuse teostaja märgib

ülevaatuse protokolli oma hinnangu järgmise

perioodilise ülevaatuse aja kohta, millest

kinnipidamine on tööandja ülesandeks. Kui töövahendi kasutamisel on toimunud

konstruktsiooni ohutust mõjutanud õnnetus või

tekkinud raske ohuolukord või kui töövahend on

puutunud kokku ohutust nõrgendavate erandlike

tingimustega, tuleb teha töövahendile vastavas

ulatuses perioodiline ülevaatus. Perioodilise

ülevaatuse käigus pööratakse erilist tähelepanu

töövahendi või materjali kulumisele, vananemisele,

väsimisele, korrosioonile või vigastumisega

kaasnenud ohtudele. Kui ülevaatuse teostaja ei

suuda visuaalselt

töövahendi töökorda hinnata, peab ta kasutama

muid materjali mittepurustavaid kontrollmeetodeid. Perioodilise ülevaatuse käigus tuleb teha

tõsteseadmele katsekäivitus iga aasta tagant ja

sellega seotud katsetus suurima lubatud koormusega

iga nelja aasta tagant. Kui tõsteseadet ei ole võimalik

suurima lubatud lasti suuruse koormaga

katsekäivitada, võib sooritada mainitud ülevaatuse

vormi töökohal saadaoleva suurima lastiga. Sellisel

juhul tuleb vähendada tõsteseadme nimikoormust

seni, kuni katsekäivitus suurima lubatud koormusega

on võimalik. Meetod koos põhjendustega tuleb

märkida ülevaatuse protokolli. Katsekäivituse käigus

lastakse tõstukil teha kõik tavatöös vajalikud

liigutused ja kontrollitakse tõstuki ohutusnormide

väärtuste võimalikke muutusi. Tõsteseadmetele, mille

ülekoormamine põhjustab ümberkukkumise ohtu,

tuleb teha katsekäivitamine alati koos perioodilise

ülevaatusega. Katsekäivitamise sisu puudutavad

otsused teeb ülevaatuse teostaja iga juhtumi puhul

eraldi, arvestades tootjapoolseid juhiseid ja praktilist

kogemust. 5.4. Kapitaalne perioodiline

ülevaatus

Kapitaalne perioodiline ülevaatus tuleb teha

tõsteseadmetele siis, kui tootja poolt etteantud

tõsteseadmele ettenähtud ajalised vms piirväärtused

hakkavad täis saama. Kapitaalne perioodiline

ülevaatus asendab varasema nõude materjali

mittepurustava kontrollmeetodi kohta. Kui

tootjapoolsed piirväärtused ei ole teada, tuleb teha

kapitaalne perioodiline ülevaatus 10 aasta möödudes

tõsteseadme esimesest kasutuselevõtust. Mainitud

kohustus puudutab kõiki lisas 1 mainitud

töövahendeid. Laeva peale- ja mahalaadimisel kasutatavate

tõstukite lahtivõetud kujul tehtud ülevaatuseid

reguleerib täpsemalt vastav määrus (633/2004) §

27. Ülevaatus tuleb teha vähemalt iga viie aasta

tagant. Kapitaalse perioodilise ülevaatuse aja

kindlaksmääramisel lähtutakse tõsteseadme tegeliku

(teostunud) kasutamise võrdlusest tootjapoolsete

piirväärtustega. Tootjad projekteerivad tõsteseadmed

vastavalt spetsiaalsele projekteerimisstandardile.

Planeeritavat kasutusaega on võimalik väljendada nn

tõstukiklassiga, mis sõltub tootja poolt valitud

piirväärtustest, nt lasti korduvuse näitajast (tõstete

arv tõsteseadme eluea jooksul) ja lasti spektrist

(tõstetavate lastide suhe

nimikoormusega). Piirväärtused tuleb välja selgitada

ja kirjutada tõsteseadme esmase ülevaatuse või

esimese perioodilise ülevaatuse käigus protokolli.

Peale seda on ülevaatuse teostaja ülesandeks

kontrollida perioodiliste ülevaatuste ajal, kas

tõsteseade vastab tootjapoolsetele nõuetele.

Ülevaataja võrdleb tõsteseadme tegelikku, teostunud

kasutamist piirväärtustega ja kogub infot seadme

reaalsete kasutusnäitajate kohta. Mõningates

tänapäevastes seadmetes on olemas mõõdikud, st

mustad kastid, mis salvestavad endasse info

teostunud kasutuse kohta. Kapitaalne perioodiline ülevaatus tuleks teha eriti

metalli väsimisega kaasnevate

konstruktsioonivigastuste avastamiseks.

Väsimusvigastustega tuleks arvestada, kuna tõstukite

projekteerimise standardid on olnud väsimuse

mõõtmise osas senini veidi leebemad kui üldised

teraskonstruktsioone puudutavad standardid. Oluline

on jälgida, et remonttööd tehtaks õigesti. Tõstukite

ohutu eluiga võib olla töötingimustest sõltuvalt isegi

10-20 aastat. Seda tõstuki puhul, mille

väsimusvigastus on ilmnenud alles peale 10-20

tööaastat. Kui väsimusvigastused ilmnevad varem,

tuleks välja uurida vigastuse tegelik põhjus (nt tõsine

projekteerimisviga). Sel põhjusel tuleb olla juba

esmasel perioodilisel ülevaatusel

teraskonstruktsioonide visuaalsel kontrollimisel väga

tähelepanelik. (prof. Erkki Niemi: Nosturien teräsra-

kenteet. Nosturitarkastajien koulutustapahtuma 26–

27.3.2003, Tampere, Kunnossapitoyhdistys ry). Kapitaalse perioodilise ülevaatuse käigus

võetakse tõsteseadme konstruktsiooniosad lahti

selles ulatuses, mis on vajalik, et ülevaatajal oleks

võimalik teraskonstruktsioone ja mehhanisme

usaldusväärselt hinnata. Vajadusel, st juhul, kui

visuaalselt ei ole võimalik usaldusväärset teavet

koguda, tuleb kasutada ülevaatusel materjali

mittepurustavaid ehk NDT-kontrollmeetodeid, nt

röntgenuuringut, ultraheliuuringut või magnetpulbri

meetodit. Kapitaalne ülevaatus ja kapitaalremont tuleks

ajastada samale ajale, kuna ülevaatuse käigus

võib esineda remonti vajavaid puudusi ja

elemente, mis tuleks korda teha enne kasutusele

võtmist. Uue nõudena tuuakse kasutusmääruses välja, et

ülevaatuse protokolli märgitakse alati viimase

kapitaalse ülevaatuse kuupäev ning ülevaatuse

teostaja hinnang järgmise kapitaalse ülevaatuse aja

kohta. Nii on järgmise ülevaatuse korraldamine

tõsteseadme omanikule mugavam.

5.5. Ohutusjärelevalvesüsteem Töövahendeid tuleb hoida regulaarsete

korrashoiuvõtetega ohutuna kogu nende kasuea

jooksul. Korrashoiu alla käib töövahendi regulaarne

hooldamine, vajalikud remondid ja puhtana pidamine.

Tööandjale antakse kasutusmäärusega võimalus

asendada perioodilised ülevaatused ja kapitaalsed

perioodilised ülevaatused

ohutusjärelevalvesüsteemiga. Süsteem peab olema

kinnitatud akrediteeritud eksperdi poolt ja see peab

vastama oma iseloomult perioodilistele ülevaatustele.

Ekspert peab hindama ohutusjärelevalvesüsteemi

toimivust vähemalt iga kolme aasta tagant. Süsteemi

üle teostab järelevalvet tööinspektsioon ja see on üks

osa töötingimuste järelevalve kontseptsioonist. Ohutusjärelevalvesüsteemi kohta tuleb koostada

kirjalik ülevaade, mis on töökohal näha. Nii on

töötajatel ja töökaitseinspektoritel võimalik välja

selgitada, mida töövahendi

ohutusjärelevalvesüsteem sisaldab. Süsteemi

kirjeldus peab sisaldama sobivaid võtteid, millega

töövahendi ohutust jälgitakse. Sellisteks võteteks on

näiteks ülevaatused, katsetused ja mõõtmised.

Ohutusjärelevalvesüsteemi kirjelduses tuleb

kirjeldada ka seadmeid, mida ohutuse kontrollimiseks

kasutatakse ning süsteemi töös osalevate isikute

ülesandeid, vastutust ja pädevusnõudeid. Süsteemi efektiivse toimimise kontroll eeldab

seda, et üles kirjutatakse kõik kirjelduses mainitud

töökohal tehtud töövahendi kontroll- ja

hooldusmeetmed. Töövahendi riskide, kasutamise

ja ülevaatuse tulemusel saadud infot kasutatakse

meetmete arvu, sisu ja aja kindlaks määramiseks. Kui selgub, et ohutusjärelevalvesüsteemiga ei ole

võimalik saavutada tavapäraste perioodiliste

ülevaatustega vähemalt samaväärset taset, siis

ekspertorganisatsioon süsteemi ei kinnita. Kui

ohutusjärelevalvesüsteem ei vasta sätestatud

nõuetele ning puudusi ei ole võimalik muul moel

likvideerida, võib tööinspektsioon kohustada

tööandjat tegema tavapäraseid perioodilisi

ülevaatusi.

5.6. Esmase ja perioodiliste ülevaatuste teostajad Kasutusmääruse lisas 1 mainitud töövahendite

esmast ja perioodilisi ülevaatusi tohivad teha

töövahendist sõltuvalt ainult pädevaks tunnistatud

ekspertorganisatsioonid või pädevaks tunnistatud

sõltumatud eksperdid. Ekspertorganisatsiooni

pädevust saab tõendada

vastavusdeklaratsiooni hindamisteenuste

pädevuse tõendamist reguleeriva seadusega

(920/2005) § 4 sätestatud hindamisorganisatsioon.

Sõltumatu eksperdi pädevust tõendab eespool

nimetatud hindamisorganisatsiooni poolt pädevaks

tunnistatud sertifitseerimisasutus. Soome riiklik

hindamisorganisatsioon on akrediteerimiskeskus

Mittatekniikan keskuksen akkreditointiyksikkö

FINAS. Ülevaatuse teostaja sõltumatuse nõude aluseks

on tööohutusseaduse § 43, mille kohaselt peab

olema ülevaatuse teostaja ülevaatuse sooritamiseks

pädev tööandja teenistuses olev või mujal tegutsev

inimene. Pädevuse hindamisel arvestatakse

konkreetse töövahendi konstruktsioonide tundmist,

kasutamise ja ülevaatuse tegemise oskust.

Ülevaatuse teostaja sõltumatus määratakse kindlaks

kasutusmääruse §-s 37 lg-s 2. Ülevaatajal peavad

olema ülevaatuse teostamiseks piisavad oskused ja

võimed ning piisav, tööandjast sõltumatu erialane

oskusteave. Ülevaataja hinnang peab põhinema

iseseisval oskusteabel. Ülevaataja oma eesmärgid ja

suhted ei tohi mõjutada tema hinnangu

paikapidavust. Seega ei ole oma tõsteseadmele

ülevaatuse tegemine võimalik. Üks inimene ei tohi

teostada sama tööandja alluvuses nii hooldust kui

ülevaatust, st eesmärgiks on see, et oma tööd ei

kontrollita. See-eest võib olla ülevaatajal töösuhe

tõsteseadme omaniku või valdajaga. Kuigi pädevaks tunnistatud eksperdi ülevaatuse

puhul iseenesest haldusseadust ei kohaldata,

peaks ekspert oma töös järgima siiski hea halduse

tava ja avalikke nõudeid. Ekspertorganisatsioonil

on ranged sõltumatuse ja menetlusnõuded, mida

pädevuse tunnistamisel hinnatakse. Ekspertorganisatsioon ja ekspert peavad

vajadusel suutma oma pädevust tõendada. Vastav

tunnistus väljastatakse pädevuse tõendamise

tulemusel.

Ülevaatusi teostaval ekspertorganisatsioonil ja

eksperdil peab olema kirjalik kirjeldus oma

kontrollmeetmete kohta. Kirjeldus peab sisaldama

vähemalt järgmist: • milliseid tõsteseadmeid ülevaataja on pädev

kontrollima • milliste õigusaktidega on ülevaatus seotud • milliseid standardeid ja tehnilisi andmeid

ülevaataja oma töös eriti kasutab • millised on ülevaatuse teostaja eeldused

ülevaatuse teostamise tingimustele, milliseid

võimalikke nõudmisi ja piiranguid ta

ülevaatuste teostamisele asetab • milliseid töö- ja abivahendeid ülevaataja kasutab • ülevaatuse teostamisel vajadusel

kasutatav abipersonal

• kas ülevaataja kasutab nt NDT-meetodi

kasutamisel või elektriohutuse ülevaatusel

eksperti • ülevaatuse kirjeldus samm-sammult • ülevaatuse protokoll ja juhised selle täitmiseks

NB! Sadamates kasutatavate tõstukite esmase ja

perioodilise ülevaatuse teostab alati

kasutusmääruse §-s 37 sätestatud

ekspertorganisatsioon. Laeva tõsteseadmete nagu

ka sadamas kasutatavate maksimaalselt 1000 kg

tõstukite või maksimaalselt 25 tonnmeetriste

kraana-manipulaatorite ülevaatuse võib teatud osas

teostada ka oma pädevust tõendanud ekspert.

5.7. Ülevaatuse protokoll ja andmed

Kasutusmääruse 5. peatükis käsitletud

tõsteseadme ülevaatuse kohta tuleb koostada

protokoll, milles on näha ülevaatuse kulg. Protokolli tuleb märkida arusaadavalt ülevaatuse

teostaja nimi ja kontaktandmed, ülevaatuse

teostamise aeg ja koht ning detailne info ülevaatuse

objekti kohta. Kui tõsteseadme kokkumonteerimine

toimub mitmes erinevas etapis, tuleb protokollis ära

märkida, millist etappi ülevaatus puudutas. Protokoll peab sisaldama ülevaataja

tähelepanekuid töövahendite ohutust mõjutavate

vigade ja puuduste kohta ning nende

kõrvaldamiseks ja parandamiseks esitatud

juhiseid. Protokoll peab sisaldama ka ülevaataja

hinnangut selle kohta, millal järgmine perioodiline

ülevaatus või kapitaalne perioodiline ülevaatus

tuleb teha. Protokolli tuleb kirjutada ka viimase

kapitaalse ülevaatuse kuupäev. Heaks tavaks on kujunenud, et ülevaataja märgib

ülevaatuse protokolli alati järgmise perioodilise

ülevaatuse aja kalendrikuu täpsusega ning ka oma

arvamuse järgmise kapitaalse perioodilise ülevaatuse

aja kohta kalendriaasta täpsusega. Seda aega

kontrollitakse iga perioodilise ülevaatuse ajal

tõsteseadme teostunud kasutamise ja seisukorra

põhjal. Protokoll peab sisaldama ka ülevaataja

võimalikke tähelepanekuid järgmisel kapitaalsel

ülevaatusel erilise tähelepanuga kontrollitavate

asjade kohta, nt konstruktsiooniosade lahtivõtmise

vajadus. Võimalikult täpne info eesootavate

ülevaatuste aegade ja nende käigus kontrollitavate

asjade kohta aitab tõsteseadme valdajal teha masina

ülevaatuse tellimise ajalisi plaane.

Ülevaatusel osaleb tavaliselt tellija esindaja ja

võimaluse korral ka teisi eksperte. Kohaloleku

võimaluse peab tagama võimaluse korral vähemalt

töökaitsevolinikule ja tõsteseadme põhikasutajale või

kui selline isik puudub, siis teisele kasutajale.

Ülevaatuse protokolli tuleks märkida kõik ülevaatusel

osalenud isikud.

Ülevaatuse protokollid tuleb alles hoida kogu

tõsteseadme kasutusea jooksul. Viimane protokoll

peab olema töökohal kättesaadav. Ülevaatuse ja ohutusjärelevalvesüsteemi kohta

tuleb teha töövahendile vastav märge. Tühistatud

kasutusmääruses puudutas nõue ainult

tornkraanasid.

6. LISATEAVE

6.1. Seadusandlus

Töökaitsega seotud järelevalve • Töökaitse järelevalve ja töökoha töökaitsealase koostöö seadus (Laki työsuojelun valvonnasta ja

työpaikan työsuojeluyhteistoiminnasta 44/2006) • Tööinspektsiooni tegevust puudutav määrus (Sosiaali- ja terveysministeriön asetus eräiden

aluehallintovirastojen työsuojelun vastuualueiden toimialueista 930/2009)

Tööohutus • Tööohutusseadus (Työturvallisuuslaki 738/2002) • Mõningate tehniliste seadmete vastavuse seadus (Laki eräiden teknisten laitteiden

vaatimustenmukaisuudesta 1016/2004) • Määrus töövahendite ohutu kasutamise ja ülevaatuse kohta (VNa työvälineiden turvallisesta

käytöstä ja tarkastamisesta 403/2008) • Määrus inimeste transpordiks mõeldud köisraudtee seadmete kohta (VNa henkilökuljetukseen

tarkoitetuista köysiratalaitteistoista 253/2002) • Määrus ehitustöö ohutuse kohta (VNa rakennustyön turvallisuudesta 205/2009) • Määrus ehitustööd tegeva sukelduja pädevuse ja ohutusplaani kohta (VNa rakennustyötä tekevän

sukeltajan pätevyydestä ja turvallisuussuunnitelmasta 1088/2011) • Otsus laevatöö tingimuste kohta (VNp laivatyössä noudatettavista järjestysohjeista 418/1981) • Määrus laevade peale- ja mahalaadimise tööohutuse kohta (VNa alusten lastauksen ja

purkamisen työturvallisuudesta 633/2004, muutokset 405/2008 ja 1050/2011) • Määrus puuraie tööohutuse kohta (VNa puunkorjuutyön turvallisuudesta 749/2001) • Määrus plahvatus- ja lõhkamistööde ohutuse kohta (VNa räjäytys- ja louhintatyön turvallisuudesta

644/2011) • Määrus töös kasutatavate sõidukite tagurdusandurite kohta (VNa työssä käytettävien ajoneuvojen

peruutushälyttimestä 568/2012) • Määrus masinate ohutuse kohta (VNa koneiden turvallisuudesta 400/2008) • Määru traktorite, nende järelkärude ja traktoritega veetavate vahetatavate seadmete EÜ-

tüübikinnituse kohta (VNa traktoreiden, niiden perävaunujen ja traktoreilla vedettävien

vaihdettavissa olevien laitteiden EY-tyyppihyväksynnästä 1100/2010) • Määrus laserseadmete ja nende ülevaatuse kohta (VNa laserlaitteista ja niiden tarkastuksesta

291/2008) • Otsus kõrgsagedusseadmete ja nende ülevaatuse kohta (VNp suurtaajuuslaitteista ja niiden

tarkastuksesta 473/1985) • Määrus töötajate kaitsmise kohta müraga kaasnevate ohtude eest (VNa työntekijöiden

suojelemisesta melusta aiheutuvilta vaaroilta 85/2006)

• Määrus välitingimustes kasutatavate seadmete mürasaaste kohta (VNa ulkona käytettävien laitteiden melupäästöistä 621/2001)

• Otsus töö juures käsitsi tehtavate tõstmiste ja teisaldamiste kohta (VNp käsin tehtävistä nostoista ja siirroista työssä 1409/1993)

• Otsus töökohtade turvamärgiste ja nende kasutamise kohta (VNp työpaikkojen turvamerkeistä ja niiden käytöstä 976/1994)

• Määrus plahvatusohtlikus keskkonnas töötajale suunatud ohu tõrjumise kohta (VNa räjähdyskelpoisten ilmaseosten työntekijöille aiheuttaman vaaran torjunnasta (576/2003))

• Määrus sõiduki kasutamise kohta maanteel (Asetus ajoneuvon käytöstä tiellä 1257/1992) • Määrus töötajate kaitsmise kohta vibratsiooniga kaasnevate ohtude eest (VNa työntekijöiden

suojelemisesta tärinästä aiheutuvilta vaaroilta 48/2005) • Otsus isikukaitsevahendite kohta (VNp henkilönsuojaimista 1406/1993) • Otsus isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kohta töös (VNp henkilönsuojainten valinnasta ja

käytöstä työssä 1407/1993)

Elektriohutus • Elektriohutusseadus (Sähköturvallisuuslaki 410/1996) • Elektriohutusmäärus (Sähköturvallisuusasetus 498/1996) • Otsus elektritööde kohta (KTMp sähköalan töistä 516/1996) • Otsus elektriseadmete kasutuselevõtu ja kasutamise kohta (KTMp sähkölaitteistojen käyttöönotosta

ja käytöstä 517/1996) • Otsus elektriseadmete ohutuse kohta (KTMp sähkölaitteiden turvallisuudesta 1694/1993) • Otsus elektriseadmete ja -aparatuuri elektromagneetilise ühilduvuse kohta (KTMp sähkölaitteiden ja

-laitteistojen sähkömagneettisesta yhteensopivuudesta 1696/1993) • Otsus meditsiinis ja veterinaarias kasutatavate elektriga töötavate meditsiiniseadmete

elektriohutuse nõuete kohta (KTMp lääketieteessä ja eläinlääketieteessä käytettävien

sähkökäyttöisten lääkintälaitteiden sähkö-turvallisuusvaatimuksista 1697/1993) • Otsus plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete ja kaitsesüsteemide kohta (KTMp

räjähdysvaarallisiin ilmaseoksiin tarkoitetuista laitteista ja suojausjärjestelmistä 918/1996) • Otsus elektriaparatuuri ohutuse kohta (KTMp sähkölaitteiden turvallisuudesta 1193/1999) • Otsus elektriga töötavate lihftide kasutuselevõtu ja kasutamise kohta (KTMp sähköllä toimivien

hissien käyttöönotosta ja käytöstä 663/1996) • Otsus liftide ohutuse kohta (KTMp hissien turvallisuudesta 564/1997) • Otsus elektriseadmete järelevalve ja mõningate elektriseadmete puhul nõutavate kinnituste

kohta Kaubandus- ja tööstusministeeriumi poolt väljaantud otsuse tühistamise kohta (KTMp

sähkölaitteiden valvonnasta ja eräiltä sähkölaitteilta vaadittavasta hyväksynnästä annetun

kauppa- ja teollisuusministeriön päätöksen kumoamisesta 651/1996) • Määrus elektriseaduse sätete kohaldamata jätmise kohta tervishoiuseadmete ja tarvikute puhul

(Asetus sähkölain säännösten soveltamatta jättämisestä terveydenhuollon laitteisiin ja

tarvikkeisiin 1326/1995)

6.2. Muud väljaanded • Masinaohutus - õigusaktid ja kohaldamine. Työsuojelujulkaisuja 57. 2007. lk 102

* *kohaldatakse masinate puhul, mis on toodetud enne 29.12.2009 • Masinaohutus - Masinate tehnilised nõuded ja vastavus. Työsuojeluoppaita ja -ohjeita 16. 2008.

lk 24 • Masina import. Työsuojeluoppaita ja -ohjeita 22. 2010. lk 17 • Liiklemine laadurautoga. Työsuojeluoppaita ja -ohjeita 21. 2009 lk 12 • Koormalava riiulid ja tööohutus. Työsuojeluoppaita ja -ohjeita 25. 2007. lk 12 • Tõsteabivahendid. Ohutus. Työsuojeluoppaita ja -ohjeita 12. 2009. lk 44 • Teisaldatavad inimeste tõstukid - Ohutu kasutamise juhendid. Työsuojeluoppaita ja -ohjeita 31.

2010. lk 18 • Töötellingud ja kukkumisvastased kaitsekonstruktsioonid. Työsuojeluoppaita ja -ohjeita 32. 2008. lk

44 • Riskianalüüs. Työsuojeluoppaita ja -ohjeita 14. 2010. lk 13

OSA II: TEHNILIST OHUTUST PUUDUTAVAD

NÕUDED JA NENDE KOHALDAMINE

Autori nimi

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas osas käsitletakse kasutusmääruses

(403/2008) sisalduvaid masinate tehnilist ohutust

puudutavaid nõudeid ja nende kohaldamist. Osa on

koostatud vana tööinspektsiooni väljaande nr 42

(Kasutusmääruse kohaldamise soovitused -

Masinate ohutusnõuded) põhjal koos uues

määruses sisalduvate muudatuste ja muude

täiendustega.

2. MÄÄRUSE KOHALDAMINE MASINATE PUHUL

Kasutusmääruse (403/2008) sätted on suunatud

eelkõige töökoha tööandjale ja nõudeid

kohaldatakse töökohal kasutatavate masinate ja

teiste töövahendite puhul töökoha tingimusi

arvesse võttes. Kasutusmäärus puudutab lisaks masinatele ka

kõiki teisi töös kasutatavaid töövahendeid. Käesoleva

osa eesmärgiks on anda juhiseid masina ohutu

töökorra tagamiseks. Paiguti on tekstis asendatud

sõna „töövahend“ sõnaga „masin“.

Kasutusmäärusega sätestatakse mh järgmised

üldised kohustused: • Tööandja kohustuseks on valida töötajale

konkreetseks tööks ja töötingimusteks sobivad

ja ohutud töövahendid (masinad). • Tööandja kohustuseks on hoolitseda aktiivselt

masinate ohutuse eest. Ohutuse tagamine

tähendab ohtude äratundmist, ohtudega kaasnevat

riskihindamist ja liiga suureks hinnatud riskide

kõrvaldamist või vähendamist. • Tööandja kohustuseks on tagada, et masina

paigaldamisel, kasutamisel, korrashoius,

ülevaatusel ja teistes antud teemaga seotud

toimingutes järgitaks tootjapoolseid juhiseid. • Kui tootja juhised ei ole piisavad või need

ei ole kättesaadaval, tuleb vajadusel juhiseid

täpsustada või uued koostada. • Masinat tuleb hoida regulaarsete hoolduste ja

korrashoiumeetmetega ohutuna kogu selle

kasutusea jooksul. Vigastustega, kahjustustega

või kulumisega kaasnev oht või kahju tuleb

kõrvaldada. Juhtimissüsteem ja turvaseadmed

peavad töötama laitmatult. • Masina õige paigaldus ja ohutu töökord tuleb enne

kasutuselevõttu ja peale ohutust mõjutavad olulist

muudatust üle kontrollida. • Tööandja kohustuseks on kontrollida regulaarselt

masina töökorda, tehes seda ülevaatuste,

katsetuste, mõõtmiste ja muuda sobivate

toimingute näol. Masina töökorra tagamiseks

teostatavaid ülevaatusi ja katsetusi tohib teha

masina konstruktsiooniga ja kasutamisega tuttav

olev ehk pädev isik. Vajadusel tuleb kasutada välist

ekspertabi. Teatud tõsteseadmete ülevaatust tohib

teostada ainult pädevaks tunnistatud ekspert või

ekspertorganisatsioon (vt määruse lisa).

Kasutusmääruse nõuete täitmine eeldab paljude

kasutusel olevate masinate konstruktsioonide

ohutuks muutmist. Töökohal kasutatakse ka selliseid

vanu masinaid, mida ei tasu enam nõuetega

sätestatud ohutustaseme saavutamiseks

muuta, vaid tööandjal tasuks kaaluda nende

kasutuselt kõrvaldamist. Soomes EÜ masinadirektiivi jõustanud

masinaid ja turvaelemente puudutav Valitsuse

otsus masinate ohutuse kohta (masinaotsus

1314/1994) hakkas kehtima 1995. aasta algusest

Peale seda kasutusele võetud masinad peavad

vastama masinaotsuses ja selle lisas 1 äratoodud

olulistele tervishoiu- ja ohutusnõuetele. Masinadirektiivi on uuendatud 2006. aastal

(2006/42/EÜ) ja seetõttu uuendati ka masinaotsust.

Masinadirektiiv ja sellele vastav Soome Valitsuse

määrus masinate ohutuse kohta (400/2008 nn

masinamäärus) hakkasid kehtima 29.12.2009.

Peale seda kasutusele võetud masinad peavad

vastama masinamääruse lisas 1 äratoodud olulistele

tervishoiu- ja ohutusnõuetele. Masinate tootjat puudutavad põhimõtted on uues

masinamääruses enamasti samad. Muudetud on

mõningaid spetsiifilisi punkte. Kohaldamisala laieneb

ehitusliftidele ja poltpüstolitele. Täpsustatud on ka

osaliselt komplekteeritud seadmete nõudeid.

Täpsustatud on ka riskihindamise ja mõistlike

jõududega välditava seadme väärkasutusega seotud

nõudeid. Masinamääruse kohaldamisalasse kuuluvaid

masinaid võivad reguleerida ka muud määrused,

praktiliselt alati näiteks elektromagnetilise ühilduvuse

(EMC) direktiivi ja madalpingedirektiivi

põhjal Soomes kehtivate määruste ja kaubandus- ja

tööstusministri otsuste nõuded. Masinaotsuse ja seda asendanud

masinamääruse kohaselt on masina tootja

kohustatud hoolitsema juba masina projekteerimise

ja ehitamise ajal masina piisav ohutuse eest, et selle

turule saatmine ja kasutusele võtmine oleksid

nõuetekohased. Esineb olukordi, kus masinad ei

vasta üldse neid puudutavatele nõuetele. Seetõttu

tuleb veenduda masinate nõuetele vastavuses ja

ohutuses ka töökohal juba enne masina kasutusele

võtmist. Töökohal kasutusele võetud masina kasutamine

või sellega tehtav töö võivad muutuda selliselt, et

selle esialgsed ohutusnäitajad ei ole enam piisavad

ja töökohal tuleb masinat muuta. Näiteks võivad olla

muutunud tootmismasinaga toodetavad tooted või

nende materjal. Masinas võib olla aja jooksul tehtud

erinevaid masina omadusi (kiirus, võimsus, rõhk jne)

mõjutavaid muudatusi, masin võib olla olnud

vigastatud, seda on remonditud jne. Masina ohutuse

säilitamine kogu masina eluea jooksul eeldab masina

töökorra regulaarselt kontrollimist ja vajadusel

ohutuse parandamise meetmete rakendamist.

Tööandja kohustuseks on tagada, et masinat

hoitakse sellises korras, et see vastaks

masinaotsuse või masinamääruse või

kasutusmääruse nõuetele masina

kasutuselevõtuhetkest sõltumata.

Oh

utu

se

ta

se

Tänapäevatehnika

2008

Masinamäärus

1994

Masinaotsus

Vanad 2008

Kasutusmäärus

siseriiklikud

nõuded 1998

Kasutusotsus

1993

Töövahendite otsus

Pilt 1. Tehnika arenedes muutub ka õigusaktide kohaldamine. Praktikas eeldatakse paremat ohutustaset.

Õigusakte uuendades toimub enamasti ilmselge nõuete karmistumine.

Tehnika arenedes tõuseb ka ohutusnõuete tase.

Soome riikliku tehnilise uurimiskeskuse VTT uuringu

kohaselt võib oletada, et vanade (näiteks enne 1990.

aastat kasutusele võetud) masinate esialgne

ohutustase on jäänud enamasti madalamale kui

tänapäevaste masinate oma, mille ohutustase

tuleneb juba kaasaegsetest õigusnormidest. Lisaks kasutusmäärusele reguleerib masina

ohutustaseme parandamist ka tööohutusseadus

(738/2002). Ei piisa sellest, et masin vastab sellele

kunagi ammu ettenähtud nõuetele, vaid vastavalt

seaduse §-le 8 tuleb parandada ohutust lähtuvalt

sellest, kuidas seda kasutuselolevad vahendid ja

tehnika arenemine ette näevad. Ohutustehnika ja muu tehnika arenemise

mõjusid praktikas teostatavale ohutustaseme

tagamisele on kirjeldatud skeemil 1. Kasutusmääruse alusel kasutusel olevatelt

masinatelt ei saa eeldada kõrgemat ohutustaset kui

masinamääruses uutele masinatele ette nähtud, va

kui töökoha eritingimused riskianalüüsi põhjal nii ette

näevad. Näiteks näeb seadme kasutamine

plahvatusohtlikus keskkonnas ette seda, et

arvestataks ATEX-direktiivi nõudega, mis põhineb

seadmeklassi kasutuskohast tuleneval lisatingimusel.

Koolide tehnikaruumides olevatelt masinatelt

eeldatakse tavapärasest kõrgemat ohutustaset ja

seda kasutajate vanuse ning samal ajal koosviibiva

suure õpilaste arvu tõttu. Kasutusmääruse nõuete kohaldamise aluseks on

riskianalüüs. Analüüsis tuleb lisaks masina

omadustele arvestada ka töökoha tingimustega ja

teiste tööd mõjutavate asjaoludega. Analüüsi puhul

võib kasutada abivahendina masinate projekteerimist

ja riskianalüüsi puudutavad standardit SFS-EN ISO

12100. Näiteid riskianalüüsi meetodite kohta on leiab

tehnilisest raportist ISO/TR 14121-2.. Riski täpne hindamine ei ole vajalik ja ohutustaset

parandavate meetmete planeerimine on lihtsam, kui

kasutada abivahendina uute masinate tootjatele

mõeldud ohutusstandardeid. Seetõttu on lisainfo

saamiseks kehtiva ohutustaseme („state of art“)

ja võimalike kehtivate tehniliste lahendite kohta

viidatud kohaldamise soovitustes erinevatele

Euroopa standarditele. Lisaks standarditele on ära

toodud ka muud kasulikud väljaanded, näiteks

standardikeskuste tehnilised raportid.

3. MASINATE KONSTRUKTSIOONINÕUDED JA NENDE KOHALDAMISE SOOVITUSED

Ohutuse seisukohalt masinate tähtsaimate omaduste

(masina seiskamine, hädaseiskamine,

kaitsekonstruktsioonid, kaitse- ja turvaseadmed,

ligipääsuteed ja masina tugevus- ja

püsivusomadused) ohutuse hindamisel ja

parandustööde planeerimisel võib kasutada lisaks

kasutusmäärusele abivahendina ka siseriiklike või

teiste tuntud ja levinud standardite põhimõtteid või

nõuetekohase ohutustaseme tagamiseks mõeldud

muid lahendusi. Igal juhul tasuks kohaldada kehtivaid

SFS-, SFS-EN- tai SFS-EN ISO -standardeid.

Standardile vastav ja konkreetseks juhtumiks sobiv

ohutustase vastab enamasti kasutusmääruse

nõuetele. Seetõttu viidatakse käesolevate

kohaldamise soovituste enamikes punktides ka

standarditele. Viidetes äramainitud standardid ja

muud dokumendid on siiski lisateave, mitte aga

kasutusmääruse nõuded.

Kasutusotstarbe põhjal valitud ja paigaldatud

kaasaegsed kaitse- ja turvaseadmed vastavad

enamasti kehtivatele ohutusnõuetele. Kaitsed ja

turvaseadmed tuleb valmistada vastavalt

masinamääruse nõuetele. Mõningad inimeste

tuvastamiseks mõeldud turvaseadmed

(turvakardinad ja survetundlikud matid jne) on ära

mainitud masinamääruse lisas 4 ja need vajavad

enamasti tootja poolt tellitud EÜ tüübikinnitust. Ka

programmeeritaval elektroonikal põhinevad

turvaelemendid (nt nn turvaloogikad ja -kanalid)

peavad olema tüübikinnitusega. Kasutusmääruse nõuete kohaldamine sõltub

masina east ja tüübist. Määruse nõuded on üldist

laadi ning erinevatele masinatüüpidele mõeldud

detailseid nõudeid ei ole välja toodud. Kasutusmääruse nõudeid käsitletakse siinkohal

samas järjekorras nagu need on esitatud

määruses.

4. ÜLDISED NÕUDED

§ 2 Töövahendi valimine ja paigutamine

Tööandja kohustuseks on valida töötajale konkreetseks tööks ja töötingimusteks sobivad

ja ohutud töövahendid. Töövahendi mõõtmine ja tugevus peab vastama töö nõuetele.

Töövahendit ei tohi ohtlikult koormata.

Töövahendi kasutamisel tuleb arvestada töövahendi kasutaja töötegemise kohaga ja

tööasendiga ning ergonoomiliste põhimõtetega. Töövahendi paigutamisel tuleb lähtuda

turvakaalutlustest. Eriti tuleb arvestada sellega, et töövahendi kasutamiseks oleks piisavalt

ruumi ja et töövahendi poolt kasutatav või toodetav energia või aine ülekanne toimuks ohutult.

Igasugune ümberkukkumine, allakukkumine ja paigastliikumine tuleb ohu vältimiseks kinnituste

ja muude vahenditega välistada.

4.1. MASINATE VALIMINE JA PAIGUTAMINE

4.1.1. Sobiva ja turvalise masina valimine

Tööandja kohustuseks on valida töötajale

konkreetseks tööks ja töötingimusteks

sobivad ja ohutud töövahendid.

Masinaid ostes ja valides tuleb veenduda, et masin

vastaks masinat puudutavatele nõuetele ja oleks

piisavalt turvaline. Uue masina küljes peab olema

CE-märgis ja masina pakendis peab olema

vastavusdeklaratsioon ning soome- ja

rootsikeelsed kasutusjuhendid. Kogemused on siiski näidanud, et CE-märgis ja

allkirjastatud vastavusdeklaratsioon ei ole mitte alati

garantii masina nõuetekohasuse kohta. Seetõttu

peab tööandja enne masina kasutuselevõttu

kontrollima, et masin vastaks masinale ettenähtud

nõuetele ja oleks piisavalt turvaline. Kontrollida tuleb

vähemalt selliseid asju, mida on võimalik kontrollida

visuaalselt, lihtsamate mõõtmistega (nt mõõdulindiga)

ja lihtsate katsetega. Tööandja peab kontrollima, et masina tootja on

näinud ette, et masin sobib kasutamiseks sellise töö

puhul ja kasutustingimustes, milleks masinat ollakse

valimas. Tööandja peab valima pakkumisel olevate

masinate seast sellise, mida on võimalik konkreetseks

tööks ohutult kasutada. Valiku puhul tuleb võtta arvesse

mh järgnevaid tegureid.

Keskkonna temperatuur. Masin peab töötama

oma töökeskkonna temperatuuril õigesti ja

ohutult. Paljud masinad ja elektriseadmed

projekteeritakse selliselt, et need töötaksid

siseruumes temperatuuril + 5 … + 40 ºC. Kui masin

tuleb paigaldada näiteks välitingimustesse, külmlattu

või sulatusruumidesse või mujale külma või kuuma

keskkonda, tuleb selleks valida masin, mis on

projekteeritud töötama erandlikes temperatuurides.

Niiskus ja vee tarbimine. Arvestada tuleb masina

töökeskkonnas oleva võimaliku niiskuse ja muu

vee esinemise või tarbimisega. Kui masinat

pestakse veesurvega või on teada, et masina

läheduses töötatakse survega veevoolikutega, peab

olema masina IP-kaitseaste sellisteks tingimusteks

sobilik (vähemalt IP X5). Välitingimustesse

paigaldavad masinad ja mh nende turva- ja

elektriseadmed peavad olema vee-, lume- ja

jäätumiskindlad.

Plahvatusoht. Kui õhku sattuva tolmu, gaasi või

auru ja õhu kokkupuutel tekib plahvatusohtlik

keskkond, peab sellises keskkonnas kasutatav

seade vastama ATEX-direktiivi ja vastavate

siseriiklike õigusaktide tingimustele. Ka muul

põhjusel (nt plahvatusohtlike ainete või kõrgete

rõhkude tulemusel) tekkiva plahvatuse ohuga tuleb

arvestada.

Muud keskkonnatingimused. Tolmu, sööbivate

gaaside, elektromagnetiliste väljade, vibratsiooni ja

muude teada olevate keskkonnatingimuste võimalikke

mõjusid masinatele tuleb eelnevalt hinnata. Kasutusele

võib võtta ainult sellise masina, mis töötab neis

tingimustes õigesti ja ohutult. Näiteks

programmeeritavat elektroonikat ohutuseesmärgil

kasutades peab masina juhtimissüsteem taluma

elektrivõrgu kaudu saabuvaid või elektromagnetilistest

väljadest tulenevaid häireid tavapärasest paremini.

Sooritatav töö. Masin peab olema sooritatavaks

tööks mõeldud. Masina tõhususe, kiiruse,

suuruse jt omadused peavad olema sooritatavaks

tööks sobivad. Masinaga ei tohi teha selliseid töid,

milleks masina tootja ei ole masinat

projekteerinud. Õnnetusi on juhtunud olukorras,

kus näiteks suure metallitöötlemisseadmega on

proovitud painutada liiga väikesi detaile või kui

ketassaega on proovitud teha freesi töid.

Lisateave • Tööstusmasinate ja -seadmete hanked SFS 5043 • Plahvatusoht SFS-EN 1127-1 • SFS-EN 60204-1 punkt 4.2 seadmete valik, punkt 4.4.

keskkonna- ja kasutustingimused ja lisa B masinate

elektriseadmete küsitlusankeet

• IP-kaitseaste SFS-EN 60529 • SFS-EN 62061 lisa E kõrgendatud häirekindlus • Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete ja

kaitsesüsteemide määrus (917/1996)

• Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete ja

kaitsesüsteemide otsus (918/1996) ja täiendus (muudatus

345/1998)

• Soome ohutusjärelevalveameti TUKESi ATEX-juhend

Pilt 2. VALESTI. Väravas

olev ava võimaldab pääseda

automaatse masinaliini

ohukohtadesse ilma, et

turvaseade seda tuvastaks.

Antud toiming ei vasta

nõuetele. Puuduvat

väravaosa ei tohi

keelumärgiga asendada.

4.1.2. Masina õige mõõtmine ja ulatus

Töövahendi mõõtmine ja tugevus

peab vastama töö nõuetele.

Masina õige mõõtmine ja tugevus on väga tähtsad

tõstva masina puhul, kus tugiköie, tõkkepuu või muu

konstruktsiooni ärapetmine põhjustab koheselt raske

ohuolukorra. Ka teiste masinate puhul võib

põhjustada konstruktsiooni petmine ohtu. Ohtu

võivad põhjustada viskuvad või kukkuvad

masinaosad, veetavad elemendid või masina

ümberkukkumine. Pildil 3 on paar näidet ebapiisava

tugevusega kaasnenud õnnetuste kohta. Automaatsete tööpinkide puhul tuleb olla valmis

töövahendi ja töödeldava detaili kokkupõrkeks ja vale

töövahendi, programmivea tõttu või muul analoogsel

põhjusel tekkivaks elementide viskumiseks. Tööpinke

puudutavad standardid (näiteks SFS-EN 23125

freesid või SFS-EN 13218 lihvimismasinad)

sisaldavad detailseid nõudeid kaitsete tugevuse ja

testimise kohta. Tõstemasinate tugevusomadusi

käsitletakse eraldi punktis 6.2. Kui masina konstruktsioon ei kaitse piisavalt

konstruktsiooniosa murdumise või laialikukkumisega

kaasneva ohu eest, tuleb kasutada masinas

turvaseadet, millega takistatakse jõu, rõhu, momendi,

vibratsiooni või muu liigset koormust põhjustava

omaduse kasvamine liiga suureks. Turvaseadmeteks

võivad olla näiteks sulgurklapid, rõhuregulaatorid või

pöörlemiskiiruse regulaatorid.

Pilt 3. Näiteid ebapiisava tugevusega kaasnenud õnnetuste kohta. a) Tugevusarvutuste käigus tekkinud vea tõttu

kukkus testkäivituse ajal kokku malmi laevast

mahalaadimiseks ja lattu transportimiseks

mõeldud konveiersüsteemi käru.

Kasutusel olevate vanade masinate riske

hinnates tuleb arvestada sellega, et tootmise

tõhustamiseks võib olla aja jooksul masina kiirusi,

tõhusust, rõhku ja muid omadusi tõstetud. Sellisel

juhul on kahjustused uuema masinaga võrreldes

tõenäolisemad. Vigastuste ohtu suurendab ka

kulumine.

Lisateave • SFS-EN ISO 12100 tugevuse üldnõuded. • Masinaga seotud standardid (nt treipinkide (SFS-EN 23125) ja

lihvimismasinate (SFS-EN 13218) standardite meetodid kaitsete

löögikindluse testimise kohta)

4.1.3. Ergonoomilised põhimõtted

Töövahendi kasutamisel tuleb arvestada

töövahendi kasutaja töötegemise kohaga ja

tööasendiga ning ergonoomiliste põhimõtetega.

Alati, kui võimalik, tuleb masin projekteerida ja

paigaldada selliselt, et töö tegemine oleks võimalik

istudes. Võimalik peaks olema ka tööasendi

muutmine. Töötajad on erineva kasvuga ja seetõttu

peaksid olema masinate juhtseadmete asukohad,

tööobjekti kõrgus ja muud omadused

reguleeritavad. Üks näide on toodud pildil 4.

b) Katkise lihvimisketta detail paiskus läbi liiga

õhukeseks lihvitud kaitse ja põhjustas surmaga

lõppenud õnnetuse. TOT 1/2006.

Mehed 95%

Naised 5%

vä

ärt

us

17

Ju

hts

ea

dm

e

2 4 6

124

347

480

133

Istm

e v

ää

rtu

s

Istme väärtus

Pilt 4. Juba eelmine, 1980ndatest pärit

metsatöömasinate SFS-standard sisaldas

kindlaid nõudmisi istmete ja käsitsi

kasutatavate juhtimisseadmete reguleerimise

kohta.

Pilt 5. Näide halvasti ja hästi tehtud kasutajaliidese kohta.

a) VALESTI. Kergesti arusaadavuse

nõue ei ole täidetud, kui ekraanil olev

sisaldab võõrkeelt, lühendeid ja

sümboleid. Muudeks üldisteks ergonoomilisteks põhimõteteks

on mh: • Kõik kasutaja ja masina vahelise

kokkupuutepinnal olevad osad, nt

juhtimisseadmed, signaalseadmed ja terminaalid

tuleb projekteerida selliselt, et need on kergesti

arusaadavad ja sobivad inimesele kasutamiseks.

Pildil 5 on näide halva ja hea teostuse kohta. • Koormavate asendite ja liigutuste vältimine

masina kasutamise ajal (reguleeritavus). • Käsiseadmed ja liikuvad masinad tuleb

projekteerida selliselt, et nende toimingute

kasutamine oleks lihtne ja loomulik ning

seejuures arvestatakse vajaliku jõukasutusega,

juhtimisseadme mõjutamise viisiga ning käte ja

jalgade anatoomiaga. • Välditakse müra, vibratsiooni ja külma või

kuuma kokkupuudet masina kasutajaga. • Välditakse kasutaja töörütmi ühildamist

masina automaatse töörütmiga. • Tagatakse korralik masina kohtvalgustus. • Juhtseadmete kasutamise üheselt mõistetavus

ja loogilisus (nt masina või seadme töövahend

liigub selles suunas, kuhu juhtkangi

suunatakse).

Masinate ergonoomia kohta on väga palju

standardeid. Lisateave sisaldab neist mõningaid.

Ergonoomiat puudutavat materjali leiab ka

Töötervishoiuametist.

b) ÕIGESTI. Kasutajaliides on väga

arusaadav ja näitlik.

Lisateave • Inimkeha mõõtmed SFS-EN 547 • Ergonoomiline projekteerimine SFS-EN 614 • Signalisatsiooni ja juhtimisseadmete projekteerimise

ergonoomilised tingimused SFS-EN 894

• Inimese füüsiline sooritusvõime SFS-EN 1005 • Valgustus SFS-EN 1837 • Müra SFS-EN ISO 11688 • Ergonoomilised põhimõtted SFS-EN ISO 12100 punkt 6.2.8 • Külmad ja kuumad pinnad SFS-EN ISO 13732 • Inimese ja masina vaheline kokkupuutepinna põhi- ja

ohutuspõhimõtted SFS-EN 60073

• Töötervishoiuamet ergonoomikajuhend

4.1.4. Masina ohutu paigutamine

Töövahendi paigutamisel tuleb lähtuda

turvakaalutlustest. Eriti tuleb silmas

pidada seda, et töövahendi kasutamiseks

oleks piisavalt ruumi Masin tuleb paigutada selliselt, et masina

kasutajad ei pea andma teed möödujatele ega

töötama näiteks laadurauto liikumisalas. Tööruum

peab olema piisav tavatööülesannete häirimatuks

sooritamiseks. Ka hooldus- ja remonttööde

objektidele peab olema tagatud raskusteta ligipääs

ja neis peab mahtuma tööd tegema. Liikumisteede ja töötegemiskohtade ning teiste

tööobjektide mõõtmisel tuleb arvestada inimeste

kasvuga. Teave inimkeha mõõtmete kohta on

olemas standardites, vaata näiteks standardit

SFS-EN 547. Üldiselt peab olema masina ees ruumi

vähemalt 1,1 meetrit, kui selles alas ei ole

tavapäraselt teisi möödaliikujaid. Masinast

liikumistee masinapoolse ääreni peab jääma

vähemalt 1,2 meetrit. Joonisel on näide käsitsi

juhitava treipingi paigutamise kohta.

MASINA KASUTAJA

1.1 m min

0,7 mm 1.2 m min

Püsikonstruktsioon

LiikumisteeMASINA KASUTAJA

Pilt 6. Treipingi ohutut kasutamist puudutava standardi

pilt treipingi töökoha miinimumkauguste kohta.

Kui liikuvaid masinaid või masinaosi ei ole

paigutatud väravate või muude

kaitsekonstruktsioonide taha, peab jääma masina

ja töökeskkonna konstruktsioonide vahele ruumi

nii palju, et muljumisohtu üldse ei tekiks. Kui keha

muljuda saamine on siiski võimalik, peab olema

vaba ruumi vähemalt 500 mm. Soovituslik on jätta

võimaluse korral vaba ruumi siiski 800 mm.

Lisateave • Turvakaugused SFS-EN 349 • Inimkeha mõõtmed ning liikumis- ja tööavad SFS-EN 547 • Treipinkide ohutu kasutamine SFS 5046

Elektri või rõhu all olevat gaasi või vedelikku

sisaldavad energiaülekandeliinid tuleb paigutada,

kaitsta ja vajadusel varustada turvaseadmetega

selliselt, et need ei põhjustaks elektrilöögi või

kõrgepingega kokkupuute ohtu ega muud ohtu ka

nende kahjustumise korral. Joonisel 7 on näide

hüdrauliliste voolikute kaitsmise kohta. Erinevate

energiavormide ohutusnõudeid on tutvustatud neid

puudutavates üldistes standardites.

4.1.5 Energia ülekandmine või materjali teisaldamine

Eriti tuleb arvestada sellega, ... et

töövahendi poolt kasutatav või toodetav

energia või aine ülekanne toimuks ohutult.

Energia Masina poolt kasutatav energia on kõige sagedamini

elekter. Levinud on ka gaasi või vedeliku rõhu

kasutamine (pneumaatika või hüdraulika). Ratastel

või roomikutel liikuvates masinates on tavaliselt

sisepõlemismootor, mis kasutab bensiini, diislit või

gaasi. Sisepõlemismootorit kasutatakse ka metsa- ja

põllumajandustöödel kasutatavate käsiseadmete

puhul (nt mootorsaag) ja käsitsi juhitavates

masinates (nt muruniiduk). Masinate sees või ühes

masinast teise on võimalik liigutada energiad

mehaaniliselt telgede, hammasrataste, rihmade ja

teiste jõuülekandeseadmete vahendusel või vedeliku

või gaasi rõhu abil.

Pilt 7. Vooliku peale tõmmatud

kaitsesukk muudab tugeva

elektrikokkupuute vähem ohtlikuks ja

turvatross takistab lahtist voolikut

lehvimast. Mehaanilise jõuülekande seadmed paigutatakse

masinakonstruktsioonide, püsikaitsete või masina

funktsioonidega ühendatud avatavate kaitsete

taha (vaata punktid 4.2.2 ja 4.5).

Ained Masinad kasutavad ja toodavad ja teisaldavad mitut

eritüüpi ainet, milleks võivad olla gaasid, vedelikud

või tahked ained. Tahked ained võivad olla nii

väikese struktuuriga kui ka suured elemendid,

näiteks paberirullid, terasrullid või saepurubriketi

pakendid. Aineid teisaldades tuleb valida hinnatud

ohtude ja riskianalüüsi põhjal õige ja piisav kaitse või

muud ohutusmeetmed (vt punkt 4.2). Liikuvate osade

kaitsmist puudutavad üldnõuded sobivad

kohaldamiseks ka käesolevas punktis juhul, kui

teisaldatavad ained on suured või

teisaldusseadmed ohtlikud. Masinate küljes olevate transportööride ja

automaatlaadurite (laadurkärude) kohta on olemas

eraldi standardid. Lisateave • Sisepõlemismootorid SFS-EN 1679 • Hüdraulika SFS-EN ISO 4413 • Pneumaatika SFS-EN ISO 4414 • Masinate elektriseadmed SFS-EN 60204-1

4.1.6. Ümberkukkumine, allakukkumine või paigastliikumine

Igasugune ümberkukkumine, allakukkumine ja

paigastliikumine tuleb ohu vältimiseks

kinnituste ja muude vahenditega välistada.

Ümberkukkumine on enamasti liikuvate ja

tõsteseadmete ohutuse probleemiks. Teemat

käsitletakse lähemalt punktis 5.2. Vaata ka pilti 25. Kohapeal töötamiseks mõeldud masinad tuleb

kinnitada põranda või muu aluse külge, va kui

masina mass on nii suur, tugipunktid üksteisest

väga kaugel või raskuspunkt nii madalal, et

püsivus on muul moel tagatud. Kinnitamise kohta

on näide pildil 8. Masina paigaldamisel ja vahetatavate

masinaosade ja töövahendite käsitlemisel tuleb

veenduda, et töödeldavad osad püsiksid

usaldusväärselt oma kohal ka siis, kui neid on

teatud osade võrra lühendatud. Ümberkukkumise

ja kukkumise ohtu on võimalik ennetada näiteks

usaldusväärsete ja õigetesse kohtadesse

paigutatud kinnitusvahendite ja lisateostuste abil.

Pilt 8. Lihvpingi raam on

kinnitatud tugevalt

põranda külge.

4.2. RISKI HINDAMINE JA KÕRVALDAMINE

§ 4

Riski hindamine ja kõrvaldamine

Tööandja peab tõstetööde ohutust süsteemselt hindama. Sellega tuleb arvestada eriti tootmise ja

töömeetodite muutmise korral. Ohutuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu töövahendi ja selle liikuvate

osade, väliskonstruktsiooni, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, automaatsete funktsioonide, elektriga ning

konkreetse tööga ja töötingimustega seotud ohtudele ja kahjudele.

Kui töövahendi kasutamisega kaasneb oht või kahju, on tööandja kohustuseks võtta ohu või kahju

kõrvaldamiseks koheselt kasutusele vajalikud meetmed. Eelkõige tuleb kõrvaldada oht töövahendi

konstruktsiooni või selle ümbrusega seotud tehniliste võtetega, nt ohutsooni pääsemist takistavate või ohtlike

osade liikumist enne ohutsooni saabumist takistavate seadmetega. Kui ohtu ei ole võimalik tehniliste

meetmete abil kõrvaldada, tuleb tagada töövahendi ohutu kasutamine instrueerimise, hoiatusseadmete,

ohumärgistuste ja isikukaitsevahenditega.

4.2.1 Riskianalüüs ja -hindamine

Tööandja peab tõstetööde ohutust süsteemselt

hindama. Sellega tuleb arvestada eriti tootmise ja

töömeetodite muutmise korral. Ohutuse

hindamisel tuleb pöörata tähelepanu töövahendi ja

selle liikuvate osade, väliskonstruktsiooni,

füüsikaliste ja keemiliste omaduste, automaatsete

funktsioonide, elektriga ning konkreetse tööga ja

töötingimustega seotud ohtudele ja kahjudele.

Nõue töövahendite (masinate) ohutuse

süsteemse kontrollimise kohta tähendab seda, et

töökohal on toimivad meetodid, mis tagavad

selle, et hinnatakse kõikide masinate ohutust.

Hindamine peab toimuma vähemalt masinate

ostmise ajal (vaata punkt 4.1), masinaid või

töömeetodeid muutes ja vajalikuks peetud

ajavahemike tagant. Hindamine tuleks läbi viia ka siis, kui

töökaitsejuht või töökaitsevolinik või

liiniorganisatsiooni vastutav isik vahetub. Sellisel

juhul vaadatakse seadmed uue pilguga üle Aeg-ajalt tehtav taashindamine on vajalik, sest

info ohutegurite kohta paraneb ja kasutusele

võetakse uusi turvalisusega seotud lahendusi,

mida on võimalik kohaldada ka vanade masinate

peal. Näited on toodud pildil 9.

Pilt 9.a. Ohtlike masinate tööpiirkonda mineku puhul inimesi ainult teavitati võimaliku ohu eest, nt

plastkettide või siltide abil (vasakpoolne pilt). Tänapäeval eeldatakse, et selliste läbipääsukohtade juurel on

olemas usaldusväärne passiivseks muutev turvaseade, mis eraldab teisaldatava toote ja inimese üksteisest

(parempoolne pilt).

Pilt 9.b. Mahuti peale varem viinud redel (vasakpoolne pilt) on asendatud trepiga (parempoolne pilt).

Ohtude tuvastamine Nõue ohtude süsteemse tuvastamise ja hindamise

kohta tähendab seda, et masinate ohutust hinnatakse

teatud hindamismeetodiga, mille abil tagatakse, et

kõik olulised ohutegurid oleks leitud ja põhjalikult läbi

analüüsitud. Meetodid tuleb määrata kindlaks

selliselt, et erinevad inimesed jõuaksid erineval ajal

sama objekti hinnates vähemalt ligikaudu samadele

tulemustele. Meetodi rakendamise tulemuseks peab

olema põhjalik dokumentatsioon. Masinast ja selle omadustest ning

kasutusotstarbest sõltuvalt võib olla ohuteguriks ka

muu kui selles osas mainitav liikuv osa,

väliskonstruktsioon, füüsikaline või keemiline

omadus, automaatfunktsioon või elekter. Kui

ohutegurite tuvastamisel kasutada näiteks

standardi SFS-EN ISO 12100 lisas B olevat tabelit,

et jää tõenäoliselt ükski oluline oht avastamata.

Tavalisemateks õnnetusega seotud riskide

põhjustavateks liikuvateks osadeks ja nende

omadusteks on • sisselõikamise ohtu põhjustavad teravad

tööriistad (saed, freesid, höövlid, lõikurid,

perforaatorid jns) • muljumisohtu põhjustavad muljuvad või

painutavad töövahendid (erinevad pressid,

painutuspressid, torupressid) • muljumisohtu põhjustavad kõrvaliste osade või

konstruktsioonide poole liikuvad masinad või

masina osad või masina poolt liigutatavad

koormad • kinnijäämis-, löögi- või lõikeohtu põhjustavad

pöörlevad või muul moel liikuvad töövahendid

või masina osad (kinnitusotsad, pöörlevad

töödetailid, puuri tera ja teraga koos pöörlevad

laastud, manipulaatorite, robotite või

masinaosade kiired liigutused, jõuülekande

rihmad, hammasrattad ja teljed)

• pöörisesse kinnijäämise ohtu põhjustavad

pöörlevad rullid näiteks transportööridel või

paberit vedavates masinates.

Automaatsetest funktsioonidest tulenevateks

tüüpilisteks õnnetuse ohtudeks on puudulikult

kaitstud automaatsete masinate või masinaliinide

ootamatud käivitumised ajal, mil ohutsoonis viibib

inimesi. Selle tulemuseks on igal aastal 1-3 surmaga

lõppenud õnnetust, vaata www.tvl.fi/totti.

Riski ulatuse hindamine Peale seda, kui masinas olevad ohutegurid on

tuvastatud, tuleb hinnata iga ohuteguriga seotud riski

eraldi, kasutades selleks mõnda töökohal heaks

kiidetud hindamismeetodit. Risk on kombinatsioon ohuteguri poolt põhjustatud

võimalike tagajärgede raskuse kohta ja nende

tagajärgede esinemise tõenäosuse kohta (pilt 10).

Riskihindamist puudutavas informatiivses

tehnilises raportis ISO/TR 14121-2 on toodud näiteid

erinevate riskihindamise meetodite kohta ja juhised

riskihindamise praktilise läbiviimise kohta.

Kasutatavatest riskihindamise meetoditest

sõltumata sisaldab riskihindamine ja -juhtimine

alati järgmisi teemasid: 1. Masina ja selle omaduste kindlaks määramine 2. Ohutegurite äratundmine 3. Erinevate ohuteguritega kaasnevate tagajärgede

raskusastme ja nende esinemise tõenäosuse

hindamine, st riski ulatuse hindamine 4. Riskide aktsepteeritavuse hindamine 5. Liiga suureks hinnatud riskide kõrvaldamine või

nende piisav vähendamine 6. Riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks

kasutatavate meetmete hindamine, millega

tagatakse see, et need ei põhjustaks uusi riske ja

et riskid on viidud minimaalsele tasemele.

Pilt 10. Selle näite puhul jagatakse

risk viieks tasemeks tagajärgede

raskusastmest ja nende esinemise

tõenäosusest sõltuvalt. Seurausten vakavuus – tagajärgede raskusaste Todennäköisyys - tõenäosus Värien merkitys – värvide tähendus Vähäinen riski – vähene risk Siedettävä riski – aktsepteeritav risk Kohtalainen riski – mõõdukas risk Merkittävä riski – oluline risk Sietämätön riski – mitteaktsepteeritav risk

Riskihindamise üldist korda on tutvustatud pildil 11. Kirjelda või määra kindlaks masina omadused

Tuvasta ohud • masina puhul • töökeskkonnas

Hinda iga ohuga kaasnevate tagajärgede raskusastet

Hinda tagajärgede esinemise tõenäosust Kas risk on nüüd piisavalt väike?

Kas tekkinud on uusi ohte?

RISKI ULATUS Võta kasutusele meetmed

riskide kõrvaldamiseks või

vähendamiseks

Kas risk on piisavalt väike?

JAH EI

LÕPP

Kas risk on piisavalt väike?

Pilt 11. Riskihindamise üldine kord.

Tagajärgede raskusaste Masinaga töötades kaasneva õnnetuse raskusaste

sõltub masina omadustest. Kontrollida tuleb vähemalt

järgmisi omadusi: • Masina suurus. Kas pea või keha mahub vahele

või kas võimalikud tagajärjed võivad olla seotud

ainult sõrmede või käelabaga. • Masina ja selle osade kiirused. Kas löök võib olla

ohtlik või tundub, et masina või selle osa kokkupuude

inimesega on kõigest ohutu müksatus.

• Masina ja selle osade kuju. Kas liikuvad osad

on teravad (näiteks töödeldavad terad) või

nürid või ümarad. Kas osad on väljaulatuvad

(kinnijäämisoht) või masina kere tasandil. • Mootorite, silindrite ja teiste tööseadmete jõud.

Kas vahelejäämise või kinnijäämise tagajärjeks võib

olla raske kehavigastus või õnnestub oma

jõududega lahti pääseda.

• Töödeldavate toodete ja detailide suurus ja

mass. Suured paberirullid, saepurubrikettide

pakendid, täis alused/koormad ja muud suured

ning rasked elemendid on transportööril

liikudes või masinast välja veeredes ohtlikud. • Kasutatavad energiad. Oht võib olla nii

elektrilöök kui ka kaarleek, kõrgepingega gaas

või vedelik või lahtise vooliku löök.

Sisepõlemismootoriga töötavad ained ja heitgaasid

põhjustava ohtu. • Kasutatavad ja tekkivad ained. Ained võivad

põhjustada tulekahju, plahvatust või erinevaid

tervisekahjustusi.

Tööstuse ja ehitusobjektide masinate suurused,

kiirused, jõud ja muud omadused on enamasti

sellised, et puudutatava liikuva osaga kaasneb pea

alati õnnetuse oht. Erandiks võivad olla vabas ruumis

(ilma muljumisohuta) liikuvad osad, mille kiirus on nii

madal (alla 150 - 200 mm/s), et löögiga ei kaasne

mingit ohtu. Ka väikesed kiirused võivad kujutada

endast muljumisohtu, kui liikuvate osade ümber on

vaba ruumi alla 500 - 600 mm. Muljumisest tingitud

oht on siiski väga vähene, kui muljumisjõud on alla

60 N. Kuid siiski, ka selline muljumine võib

põhjustada vereringe- või hingamistakistuse tõttu

raskeid vigastusi, kui millegi vahel ollakse kinni

pikemat aega. Lisaks ootamatutele sündmustele tuleb

arvestada pika aja jooksul tekkivate

tervisekahjustustega, nt mürast tingitud

kuulmiskahjustus, vibratsioonist tingitud Raynaud´

sündroom, korduva töö või kehvade tööasenditega

kaasnevad tugi- ja liikumiselundkonna vaevused

või kemikaalide poolt põhjustatud erinevad

tervisekahjustused. Masina projekteerimisel on võimalik vähemalt

mingil määral mõjutada võimalikke ohutegureid ja

nende võimalike tagajärgede raskusastet, tehes

õigeid valikuid. Kasutusel olevat masinat hinnates ei

ole enamasti võimalik masina omadusi selliselt enam

muuta, et tagajärgede raskusaste oleks leebem.

Sellisel juhul tuleb suurteks hinnatud riskide

kontrollimiseks kahjulike tagajärgede esinemise

tõenäosust vähendada.

Tõenäosus Masinatest tulenevad riskid ei ole standard, vaid

riskide ulatus on masina erinevate funktsioonide

puhul erinev. Riskid on erineva suurusega ka

erinevate kasutajagruppide puhul. Selliste

riskitasemetega tuleb riskihindamisel arvestada. Risk

ei tohi olla liiga suur mitte ühelegi kasutajagrupile ega

ühegi masina funktsiooni puhul.

Masina erinevad funktsioonid ja olukorrad Masina tavapärase funktsioneerimisega kaasnevate

kahjulike tagajärgede tõenäosus sõltub masina

põhiomadustest: kas masin töötab automaatselt või

peab töötaja masinat kogu aeg töös hoidma (näiteks

käsiseade või liikuv masin) või peab töötaja andma

masinale töödetailid ette (nt saetav laud ketassaele).

Tagajärgede esinemise tõenäosust hinnates tuleb

arvestada ka erinevate häirete ja erandolukordadega.

Näiteks peab olema töötaja häire kontrollimisel

automaatseadme ohutsoonis. Eriolukordasid on

vähem kui masina tavaolukordi, kuid õnnetuse

tõenäosus on neis olukordades tavaliselt suurem.

Erinevad kasutajagrupid Ohtude ja tagajärgede esinemise tõenäosusi tuleb

hinnata erinevate kasutajagruppide seisukohast. Ühe

ja sama masina ohutegurid võivad olla kasutajale,

remondimehele, paigaldajale või puhastajale

erinevad. Ka negatiivsete tagajärgede esinemise

tõenäosus võib olla erinev. Riskid ei tohi olla ühegi

kasutajagrupi jaoks liiga suured.

Ohutegurite olemasolu Ohutegurite olemasolus ja nende tagajärjeks olevate

negatiivsete tagajärgede esinemise tõenäosuses

võib olla erinevusi. Näiteks võib olla ohutegur olemas

kogu aeg (nt kukkumisoht alati, kui kõrgel olevate

objektideni peab käsitsi ligi pääsema või pea

äralöömine liiga madalal olevate talade külge), see

võib põhjustada tagajärgi ainult masina töötamise

ajal (nt liikuvatest osadest tingitud löögi- või

muljumisoht), see võib esineda ainult häireolukorras

või muul erijuhul (nt elektrilöök vea tagajärjel pinge

alla sattunud masina kerest).

Inimese ja ohuteguri kokkupuude Masina juures võib esineda sellest väljaulatuvaid

ohutegureid, nt müra, kiirgust, õhku sattuvat tolmu või

muid ebapuhtusi või kahjustumise tulemusel

väljapaiskuvaid osi. Masinate tüüpiliseks õnnetusi

põhjustavaks ohuteguriks on siiski liikuvate osade

liigutused.

Masina liikuvatest osadest tingitud õnnetuste

juhtumine eeldab seda, et inimene ja liikumises olev

masinaosa puutuvad kokku. Sellisel juhul on inimene

masina ohutsoonis. Löögist, muljumisest või

sisselõikamisest tingitud tagajärgede esinemise

tõenäosus sõltub seega ohutsoonis olemise

vajadusest ja masina seisundist ajal, mil ohutsoonis

viibitakse. Järgnevalt mõningad näited: • Käsiseadet või käsitsi etteandmisega

töötlemisseadmeid (saagisid, freese, höövleid,

puure, presse jms) kasutades peab olema

ohutsoonis korduvalt ja pidevalt. • Mõningate masinate ohutsoon liigub masinaga

kaasas. Näiteks - automaatlaadureid (laadurautosid)

kasutatavatel töökohtadel peavad olema

töötajad töökohal liikudes pidevalt masinate

liikumisteedel (ohutsoonides),

- automaatselt sulguv automaatuks on samas

avas, kus liiguvad ka inimesed,

- sild- ja pukk-kraanade ja liikuvate

töömasinate puhul on tavaliselt tegemist

selliste masinatega, mille ohutsooni ei ole

võimalik eraldi kindlaks määrata ja mis

liiguvad ka palju inimeste kasutuses

olevates piirkondades, - käsiseadmete ohutsoon liigub masinat

liigutades sellega kaasas. • Automaatsete masinate ohutsoonides peab käima

enamasti vaid erandjuhul, nt pakkimiskilet või

transpordialuseid juurde viimas, häireid

kontrollimas või koristamas. Nendes ruumides on

masin tavaliselt sel ajal seiskunud.

Riske hinnates tuleb lisaks masina omadustele

arvestada ka inimeste võimalike tehtavate vigadega.

Tahtmatu või tahtliku vea tegemise tõttu võivad

sattuda inimesed näiteks käimasoleva või

käivitusvalmis masina ohutsooni, kuigi see on

eeskirjade vastane ja kuigi teatakse, et see on ohtlik. Võimalike negatiivsete tagajärgede esinemise

tõenäosust hinnates tuleb käsitleda ka vigastustega

kaasnevaid negatiivseid sündmusi, nt masina

ootamatut käivitumist ajal, mil inimene on ohutsoonis.

Kontrollida tuleb ka masinate füüsilisi kahjustusi, nt

konstruktsiooniosade murdumist või katkemist. See

on väga oluline tõsteseadmete puhul. Pildil 3 on mõni

näide ebapiisavast tugevusest tingitud õnnetuste

kohta. Ohutuse seisukohalt on tähtsaimateks

kontrollitavateks vigastusteks siiski turvaseadmete

või juhtimissüsteemi teiste osade vigastused või

projekteerimisvead (süstemaatilised vead). Nende

tagajärjel võib juhtuda, et masin ei seiskugi vajadusel

(nt turvaseadmeks oleva valgustõkkepuu alt

ohutsooni minnes) või masin võib iseenesest valel

hetkel käivituda (nt uut töödetaili pressi vahele

pannes). Hinnates vigastuste mõju negatiivsete

tagajärgede esinemise tõenäosusele, tuleb

kontrollida vähemalt • vigade tüüpe (süstemaatiline või juhuslik viga) • vigadest tingitud masina võimalikke ohtlikke

tegevusi • viga saamise tõenäosust • vea avastamise võimalust • inimese ohutsoonis olemise tõenäosust vea

ilmnemise korral.

Inimlik tegur - inimeste riskikäitumine Järgnevalt toome lugejani mõningaid näiteid inimeste

riskikäitumise põhjustest. Riskikäitumisega tuleb

võimaliku õnnetuse ja selle tagajärgede tõenäosuse

hindamisel kindlasti arvestada.

Planeerimatu riskantne käitumine võib tuleneda

mh järgmisest: • Tavaline hoolimatus või tähelepanematus • Tähelepanu keskendub keset pooleliolevat

tööetappi mujale • Peas on muid mõtteid, nt koduasjad • Liiga palju ülesanded, mille tulemusel ei jõuta

käsilolevale tööle piisavalt keskenduda • Väsimus.

Tagajärjeks on erinevad töövead ja vajalike

ülesannete või tööetappide tegemata jätmine.

Inimene võib tegutseda teadlikult vastupidiselt

etteantud juhistele, kui tema eesmärgiks on teha

töö valmis võimalikult lihtsalt. Puuduliku töö

põhjuseks võib olla ka see, kui selle tulemusel • kulub ülesande tegemiseks vähem aega, • töö jätkamine peale katkestust on lihtsam, • tootmise seiskumist on võimalik

takistada või seisuaega lühendada või

kui • füüsiline koormus on väiksem.

Lihtsama tööpanuse nimel võidakse töötada

teadlikult mittenõuetekohaselt. Ka masinate

turvaseadmeid ja -toiminguid võidakse kõrvaldada

või muul moel tühistada. Masinate projekteerimisel ei ole alati arvestatud

kõikide näiteks korrashoius või häirete

kõrvaldamisel esilekerkivate ülesannetega. Sellisel

juhul on töö tegemine seotud otseselt masina

kasutamisega ohtlikul viisil. Selliseid olukordi

märgates tuleb hakata mõtlema masina või selle

juhtimissüsteemi muutmise peale, et kõik riskialtid

tööetapid saaksid kõrvaldatud. Inimeste tegevuse ettearvamatuse tõttu on

masina projekteerimisel peamiseks põhimõtteks

see, et ohutegurid kõrvaldatakse ja riske

vähendatakse eelkõige tehniliste ja inimesest

sõltumatute ohutusalaste lahendustega.

Õnnetuste tõenäosust ei saa vähendada juhistega

ega õigete töövõtete rõhutamisega.

Pilt 12. VALESTI. Vastavat päästikut kasutades oli

võimalik tööd kontrollida ka ajal, mil masina töötas

roomekiirusel ja turvauks oli lahti. Selliseid vajadusi

esines päris sageli ja korraga päris pika aja jooksul.

Selle tulemuseks oli päästiku sundviisiline

allhoidmine juhtmesidemete abil, et masin töötaks

pidevalt.

NÄIDE Tehnilise uurimiskeskuse VTT

riskianalüüsi lehelt (töö ohutusanalüüs):

Lausete: • kasutage õiget töömeetodit, • olge hoolikad, • hoidke puhtust, • läbipääs keelatud • üleskirjutamine ei vähenda riski.

Vigastuste kontrollimine on oluline eriti

riskianalüüsi teises etapis, kui masinasse on juba

otsustatud lisada turvaseadmeid, kaitseid ja -

funktsioone ning seejärel tuleb hinnata, kas nende

abil on võimalik riske piisavalt vähendada. Juhtimissüsteemi võimalikku vigastumist

kontrollides tuleb kontrollida eelkõige turvaseadmeid

ja muid ohutusega seotud juhtimissüsteemi osi.

Turvaseadmed on ühendatud enamasti

juhtimissüsteemiga ja juhtimissüsteem käivitab

vajaliku turvafunktsiooni, nt • seiskamise • käivitumise takistuse • vähendatud kiiruse („turvakiirus“) või

stabiilse pidurdamise.

Vigade arvestamise olulisus sõltub sellest, kui palju

riske vähendatakse turvaseadmetega ja kui palju

juhtimissüsteemiga. Näiteks on püsivaid kaitseid

kasutades juhtimissüsteemi mõju ohutusele väike.

Juhtimissüsteemi tähendus on suur näiteks siis, kui

turvaseadmena kasutatakse turvakardinat: masin

tuleb alati enne inimese ohupunkti jõudmist seisata ja

masin tuleb hoida usaldusväärselt seisuasendis alati,

kui inimene või kehaosa on valguskardina

avastamistsoonis. Kuna risk on alguses suur ja kuna

juhtimissüsteemi osakaal riskide vähendamisel on

suur, eeldab riskide piisava vähendamise

saavutamine enamasti seda, et ohutusega seotud

juhtimissüsteemi osad vastaksid standardi SFS-

EN ISO 13 849-1 toimivuse taseme e või standardi

SFS-EN 62 061 ohutuse usaldusväärsuse taseme

3 nõuetele.

Vigastuste mõju ohtliku olukorra esinemise

tõenäosusele Vigastustest tingitud ohtlik olukord (näiteks ootamatu

käivitumine või seisma mitte jäämine) võib viia välja

õnnetuseni. Vigastuse tõenäosus mõjutab õnnetuse

toimumise tõenäosust ja seega riski ulatust.

Vigastuste kontrollimisel tuleb arvestada erinevate

vigastusvõimalustega, nt • füüsiline vigastus (murdumine, katkemine,

lahtitulemine, lõhkemine vms) • juhtimissüsteemi viga, mille põhjuseks võib olla

- juhuslik komponendiviga või - süstemaatiline viga või puudus (nt programmis

olev viga või projekteerimisviga).

Riskide aktsepteeritavuse hindamine Peale riski ulatuse hindamist tuleb hinnata riski

aktsepteeritavust. Kui hindamisel kasutatakse

numbrilisi näitajaid või muul moel kindlaks

määratud riskitasemeid, tuleb eelnevalt ära

otsustada tase, allapoole mida peab jääma, et

lisameetmeid riski vähendamiseks ei oleks vaja

enam rakendada. Tabelis 1 toodud näited iga riskitaseme puhul

vajaminevate meetmete kohta põhinevad

viieastmelisel riskide klassifitseerimisel (pilt 10).

Sellist viieastmelist klassifitseerimist kasutatakse

mh töötervishoiu- ja tööohutuse juhtimissüsteemi

käsitlevas väljaandes OHSAS 18001. Teatud

tasemele jõutakse hinnatud tagajärgede ja nende

esinemise tõenäosuse põhjal.

Tabel 1. Kasutuseloleva masina riskide ulatuse hindamise tulemusel teostatavad meetmed juhul, kui

riskid on jagatud viide suurusklassi

RISK VAJALIK MEEDE

Vähene Meetmeid ei lähe vaja

Aktsepteeritav Kontroll ja järelevalve ning hiljem on vajalik uus hindamine Aktiivselt tuleb jälgida kasutamise kogemusi

ja kasutamisega kaasnevaid ohutusalaseid probleeme.

Mõõdukas Riski tuleb vähendada Planeeritud meetmete teostamiseks tuleb koostada ajagraafik.

Oluline Tööd ei tohi alustada enne, kui risk on viidud võimalikult madalale tasemele. Kui poolelioleva töö juures

avastatakse oluline risk, tuleb kaaluda töötegemist katkestamist. Kui tööd jätkatakse, tuleb arvestada

riskide kõrvaldamiseks piisavalt jõuvarusid ja riskide kõrvaldamine peab toimuma esimesel võimalusel.

Mitteaktsepteeritav Tööd ei tohi alustada ja pooleliolev töö tuleb katkestada. Kui riski ei ole võimalik piisavalt

vähendada, peab töötegemise keeld jääma kehtima.

Lisateave • Riskianalüüs SFS-EN ISO 12100 • Riskianalüüsi juhend ISO/TR 14121-2 • Ohutusega seotud juhtimissüsteemi ohutus SFS-EN ISO

13849 (osad 1 ja 2)

• Funktsionaalne ohutus SFS-EN 62061 • Tehnilise uurimiskeskuse VTT riskianalüüsi väljaanne

4.2.2. Riski kõrvaldamine (riskijuhtimine)

Kui töövahendi kasutamisega kaasneb oht või

kahju, on tööandja kohustuseks võtta ohu või

kahju kõrvaldamiseks koheselt kasutusele

vajalikud meetmed. Eelkõige tuleb kõrvaldada

oht töövahendi konstruktsiooni või selle

ümbrusega seotud tehniliste võtetega, nt

ohutsooni pääsemist takistavate või ohtlike

osade liikumist enne ohutsooni saabumist

takistavate seadmetega.

Eespool, punktis 4.2.1 on mainitud, et inimesele on

omane, et ta on unelev, eksiv ja ka muul moel

ebausaldusväärne. Seetõttu peab masinate ohutus ja

riskijuhtimine põhinema võimalikult palju tehnilistel

meetmetel, mis ei sõltu inimeste mälust ega õigest

käitumisest.

Kui ohud on seotud eelkõige masina liikuvate

osadega, on ohutuse parandamiseks ja riskide

juhtimiseks peamiselt kaks võimalust: 1. ohutsooni sissepääsu takistamine 2. liigutuste peatamine enne ohutsooni

jõudmist

Sissepääsu takistamine Ohutsooni sissepääsu takistamine eeldab vastavaid

masinakonstruktsioone ja püsivaid (ainult

töövahendiga eemaldatavaid) kaitseid. Kaitsetes ning

kaitsete ja masinakonstruktsioonide vahel ei tohi olla

selliseid avasid, kust võib ohupunktini ulatuda.

Püsivaid kaitseid kasutatakse objektidel, kuhu

ligipääsu on vaja väga harva, maksimaalselt paar

korda aastas. Suure masina või masinaliini liikuvate osade (ja ka

teiste ohutegurite) ühisteks kaitseteks võib olla

ohutsooni ümbritsev võrk. Võrgu kõrgus peab olema

vähemalt 2 meetrit, et sellest üle ronimine oleks

piisavalt keeruline. Võrgu alumise osa ja põranda

vahele ei tohi jääda ava, millest inimene mahub läbi

roomama (peab olema alla 180mm). Kaitse peab olema nii kattev, et ohupunkti ei oleks

võimalik jõuda isegi upitades. Avasid ja nõutavaid

kaugusi käsitletakse lähemalt punktis 4.5.5.

Liigutuste peatamine Liigutuste peatamiseks enne ohutsooni jõudmist tuleb

kasutada erinevaid turvaseadmeid. Spetsiaalsete

seadmetena müüdavad turvaseadmed (keelega

lõpplüliti, turvakardin, survetundlik matt jne) on

masinate ohutust puudutavas Valitsuse määruses

(400/2008 nn masinamäärus) kirjeldatud

turvakomponendid. Tootja peab saatma koos

nendega ka vastavusdeklaratsiooni isegi juhul, kui

need paigaldataks vana masina sisse. Kui masinasse

ehitatakse ise turvaseadmed, peavad nende ohutus

ja muut ohutusomadused vastama masinamääruse ja

turvaseadmeid puudutavate standardite nõuetele.

Järgnevalt kirjeldatakse lühidalt levinuimaid

turvaseadmeid, millega võimaldatakse ligipääs

liikuvate osade poolt moodustatavasse ohutsooni

alles peale liigutuste seiskamist. Turvaseadmele

vajalikku kaugust ohuobjektist käsitletakse punktis

4.5.5.

• Masina tööga ühendatud avatav kaitsekate Levinuimaks turvaseadmeks on masina tööga

ühendatud avatav kaitsekate. Avatav kaitsekate võib

olla hingedega või liugluuk, uks, kaas või muu

analoogne konstruktsioon. Peale kaitsekatte avamist

tuleb liigutused peatada enne, kui jõutakse

ohupunktini. Kui ohupunkt on kohe kaitsekatte taga

või kui liigutuste peatamine võtab liiga kaua aega,

peab olema kaitsekattel ka lukustussüsteem, et

kaitsekatte avamine oleks võimalik alles peale seda,

kui liigutused on peatatud.

• Ohutusseadised, mis ei eelda puudutust Kui masinast ei tule keskkonda levivaid

aineid/mõjusid (müra, kiirgus, tolm vms) ning sellel

puudub muljumisoht (metall-laastud, katkiminev

tööriist, roboti haardeseadmest lahtitulev osa vms),

võib kasutada ohutusseadiseid, mis ei tekita füüsilist

takistust ohupunkti ja ümbruse vahele. Seade

tuvastab ettenähtud tsooni saabuva inimese või

kehaosa ja peale seda edastab sõnumi masina

juhtimissüsteemi. Sõnumi saabudes edastab

juhtimissüsteem masinale peatumiskäsu. Levinuimateks sellisteks seadisteks on üksikute

valguskiirte abil tekitatavad „väravad“

(valgustõkkepuud), tihedakiirelised turvakardinad,

laserskännerid ja kaameratööl põhinevad

turvaseadmed.

• Survetundlikud ohutusseadised Ka sellised seadmed ei tekita ohupunkti ja ümbruse

vahele füüsilist takistust. Teatud ala kontrolliv

survetundlik matt võib osutuda vajalikuks liigutuste

seiskamiseks, kuid tavaliselt kasutatakse seda

ootamatu käivitumise takistamiseks ohtupunktis

viibimise ajal. Survetundlike äärte või põrkeraudade

puhul on lubatud liikuva objekti (masina või masina

osa) kokkupuude inimesega. Kokkupuutel tekkiv

kahju kõrvaldatakse kiire seiskamise ja ääre või

põrkeraua kokkupigistamise näol.

• Püsiv kokkupuudet lubav seade või

sundkasutusega juhtseade Ohutsoonist piisavalt kaugele püsivalt paigaldatud

kokkupuudet lubav seade või sundkasutusega

juhtseade (jalaga või ühe või kahe käega juhitav)

sunnib kasutajat pidevalt juhtseadet mõjutama ning

olema seeläbi ohutsoonist eemal. Selline seade

kaitseb ainult seda seadet kasutavat inimest.

Osaline kaitse Kõikide masinate kaitsmine ei ole alati selliselt

võimalik, et kõik liikuvatest osadest tingitud ohud

saaksid kõrvaldatud. Näiteks käsiseadmetes

(nurgalihvimismasin, mootorsaag jne) jääb töötlev

tööriist alati osaliselt kaitsmata. Töövahend on

osaliselt kaitsmata ka masinates, kuhu töödeldav

detail käsitsi söödetakse (erinevad saed, puurid,

freesid jne). Selliste masinate ohtu põhjustavad

liikuvad osad tuleb kaitsta paigaldatavate

kaitsekatetega, sundkasutusega juhtseadmetega või

muude analoogsete võtetega, millega saavutatakse

võimalikult hea kaitstuse tase. Masina etteandelaual võib olla detaili juhtijaid

või käsiseadmed tugipindasid, mis toetavad

töötlemistegevust. Käsiseadme käetugede kuju ja

paigutusega on võimalik samuti masina juhitavust

parandada. Tera ja sõrmede vahele saab tekitada

turvakauguse vastava pikendusdetailiga. Nõutavat kaitstuse taset ja kaitsevõimalusi

hinnates tasuks kasutada abimaterjalina

masinapõhiseid standardeid.

Pilt 13. Kui töödeldavat detaili suunata

pikendusosaga, ei puutu sõrmed teraga otseselt

kokku.

Lisateave SFS-käsiraamat 630 inimest tuvastavate ohutusseadiste

kasutamine SFS-EN 953 kaitsekatted SFS-EN 1088 kaitsekatete ühendamine masina tööga SFS-

EN 13855 Ohutusseadmete mõõtmine ja paigutamine SFS-

EN ISO 13857 Turvakaugused Rohkelt masinapõhiseid standardeid

4.2.3. Jääkriski juhtimine

Kui ohtu ei ole võimalik tehniliste meetmete

abil kõrvaldada, tuleb tagada töövahendi

ohutu kasutamine instrueerimise,

hoiatusseadmete, ohumärgistuste ja

isikukaitsevahenditega.

Hoiatusseadmeid ja märgistusi käsitletakse punktis

4.6. Määruses mainitavad instruktsioonid ja

isikukaitsevahendid ei kuulu masinate tehnilise

ohutuse alla, mistõttu neid siinkohal ei käsitleta.

Masina tootja peab esitama kasutusjuhendis info

võimaliku instruktaaži ja isikukaitsevahendite

kohta. Kui isikukaitsevahendite kasutamine on vajalik,

peavad olema masina juhtseadmed sellised, et

nende käsitlemine oleks mugav ka

isikukaitsevahenditega. Näiteks peavad turvajalatsid

sobima jalatugede sisse ja kangide ning nuppude

kasutamiseks peab olema võimalik kasutada

kaitsekindaid.

3.4 TÖÖVAHENDI KONTROLLIMINE

§ 5 Töövahendi kontrollimine

Masinat tuleb hoida regulaarsete hoolduste ja korrashoiumeetmetega ohutuna kogu

selle kasutusea jooksul. Vigastustega, kahjustustega või kulumisega kaasnev oht või

kahju tuleb kõrvaldada. Juhtimissüsteem ja turvaseadmed peavad töötama laitmatult.

Kui töövahendil on olemas hooldusraamat, peab selle logi ajaga kaasas käima.

Masina õige paigaldus ja ohutu töökord tuleb enne kasutuselevõttu ja peale ohutust

mõjutavad olulist muudatust üle kontrollida.

Tööandja kohustuseks on kontrollida regulaarselt masina töökorda, tehes seda ülevaatuste,

katsetuste, mõõtmiste ja muuda sobivate toimingute näol. Töövahendi töökorra tagamiseks

tehtavaid ülevaatusi ja testimisi võib sooritada töövahendi konstruktsiooniga ja

kasutamisega tuttav pädev isik. Vajadusel tuleb kasutada välist ekspertabi.

Volitatud eksperdi ja ekspertorganisatsiooni poolt läbiviidud esmase ja perioodilise

ülevaatuse ning ohutusjärelevalvesüsteemi teemat käsitletakse 5. peatükis.

Masina korrashoid ja töökorra kontrollimine on

ohutuse seisukohalt väga oluline. Kaitsekatted ja

muud masina konstruktsioonid võivad katki minna

või jääda peale hooldusi või remonttöid paigale

asetamata. Juhtimissüsteemi viga või

konstruktsioonide füüsiline kahjustumine võib

põhjustada raskeid õnnetusi. Kulumine ja masina

juures tehtud muudatused võivad põhjustada

ootamatuid toiminguid või vigastusi. Järgnevalt on kommenteeritud täpsemalt

mõningaid nõuete selliseid punkte, mis võivad

puudutada masina tehnilist ohutust.

4.3.1. Vigastusteks valmisolek

Vigastustega, kahjustustega või kulumisega

kaasnev oht või kahju tuleb kõrvaldada.

Masinal peavad olema vajadusel sellised andurid,

mille abil avastatakse vigastused, puudused või

liigne kulumine enne võimaliku ohu tekkimist.

Anduri tähelepaneku tulemuseks võib olla

olukorrast sõltuvalt kas masina seiskumine või

kasutajale edastatav veateade. Vigastustest tulenevaid ohte võib proovida

kontrollida ka piisava ülemõõtmisega ja

kriitilistesse kohtadesse paigaldatavate tugevate

kaitsekatetega.

4.3.2. Juhtimissüsteemi ja

turvaseadmete usaldusväärsus

Juhtimissüsteem ja turvaseadmed

peavad töötama laitmatult. Osaliselt tagatakse juhtimissüsteemi ja

turvaseadmete võimalikult veatu töö korrashoiuga ja

perioodiliste ülevaatustega ning mõõtmistega.

Turvaseadmetel ja ohutusega seotud

juhtimissüsteemi osadel on siiski oluline roll

riskijuhtimises (vaata punkt 4.2). Seetõttu tuleb olla

nende vigastusteks valmis ja tagada piisav ohutus ka

veaolukordades. Nõue veatu töö kohta tähendab ühtlasi seda, et

vigu on võimalikult vähe (usaldusväärsus). Teisalt

tähendab veatu töö nõue juhtimissüsteemis

olevaid kahekordistamisi või muid viise, millega

tagatakse turvameetmete rakendumine ka

veaolukordades. Juhtimissüsteemi sisefunktsioonide

usaldusväärsust ei ole silmaga näha. Tervikuna ei ole

süsteemi usaldusväärsust võimalik kontrollida sageli

ka ilma erimeetmeteta. Juhtimisloogika puhul on

usaldusväärsuse hindamine veelgi keerulisem.

Usaldusväärsuse hindamine eeldab alati mingisugust

süsteemi analüüsimist. Olukorda on võimalik

lihtsustada mõnevõrra nii, et juhtimissüsteemis

kasutatakse ohutusotstarbeks mõeldud ja

tüübikinnitusega osi, nn turvaloogikaid või

turvakanaleid.

Järgnevalt tutvustame mõningaid juhtimissüsteemi

usaldusväärsust ja vigastusteks valmisolekut

puudutavaid põhimõtteid, mille järgimine võib olla

võimalik ka lihtsamate võtetega (katsetustega

vms): • Juhtme eemaldumise või katkimineku

tulemuseks peab olema turvaline seisund

(masin seiskub). • Suruõhu või hüdraulilise vooliku eemaldumise

või katkimineku tulemuseks peab olema

turvaline seisund (masin seiskub ilma asjade

kukkumist või ootamatuid kontrollimatuid

liigutusi). • Ohutusega seotud juhtfunktsioonid

rakenduvad traditsiooniliselt püsivalt

ühendatud ja elektromehaaniliste

komponentide (releede ja kontaktorite) abil. • Ohutusseadiste ühendamine otse masina

programmeeritava juhtimisloogikaga ei ole ohutu. Kui

kasutatakse kanalit või programmeeritavat loogikat,

peavad need olema projekteeritud ohutusotstarbeks

ja tüübikinnitusega (turvakomponendid).

• Vead peavad paljastuma (nt nii, et masin ei

käivitu). • Turvaseadmete ühendustes kasutatakse

korralikult järeleproovitud ohutuspõhimõtteid (nt

lõpulüliti nuppude sundavanemine). • Pinge või rõhu taastamine või energiavoolu

häired (nt alapinge või ülepinge) ei tohi

põhjustada masina käivitumist või muud

ohtlikku tegevust.

Lisateave • SFS-EN ISO 13849-1 ohutusega seotud juhtimissüsteemi osad

• SFS-EN ISO 13849-2 juhtimissüsteemi ohutuse seadistamine • SFS-EN 60204-1 punkt 9 juhtimisalad ja -funktsioonid • SFS-EN 62061 funktsionaalne ohutus

4.4.3. Seadme ohutus

Masina õige paigaldus ja ohutu töökord

tuleb enne kasutuselevõttu ja peale ohutust

mõjutavad olulist muudatust üle

kontrollida. Vigu tehakse eriti kergesti suurte ja keeruliste

masinaliinide ja -kombinatsioonide paigaldamisel.

Seetõttu tuleb paigalduste õigust ja ohutut tööd

kontrollida mõõtmistega, käivituskatsetustega ja

muude sobivate meetmetega, ja seda enne masina

või masinaliini reaalset kasutuselevõttu tootmiseks.

Samal ajal tuleb hinnata, et kas enda jaoks

konstrueeritud või ostetud toode on üldse

nõuetekohane. Masinates ja masinasüsteemides tehtavaid

muudatusi tuleb planeerida ja nende riske

analüüsida juba muudatuse tegemise ajal, et

esialgse ohutustase ei kannataks. Muudatuse

eesmärgiks peab olema alati ohutustaseme

parandamine. Seda põhimõtet illustreerib pilt 1. Ohutuse seisukohalt olulised on eelkõige

juhtimissüsteemi muutused. Kuigi masin paistab

pealt vaadates samasugune, võivad olla selle

ohutusomadused oluliselt muutunud.

Juhtimissüsteemi muudatuste võimalikeks

tagajärgedeks võivad olla näiteks: • Reaktsiooniajad muutuvad • Seiskamisklassid (pilt 33) muutuvad • Kiiruse reguleerimine muutub • Ootamatu käitumise põhjused ja tõenäosus

muutub • Kahjustumise viisid ja vigadega kaasnevad

ohuolukorrad muutuvad

• Automaatika tase ja inimeste ülesanded

muutuvad • Esialgsed ohutuse vaikimisi seaded ja

lahendused võivad muutuda.

NÄIDE ÕNNETUSE KOHTA

ALUMIINIUMPROFIILIDE SAAG

Töötaja lõikas alumiiniumist profiilvardast

automaatse topeltsaega tükke. Ta käivitas

saagimisliigutuse impulsiga töötava

kahekäejuhtseadmega ja siirdus siis panema

alumiiniumprofiili sae kinnituskohtadesse. Sel

hetkel jäi töötaja käsi programmi poolt juhitava

liikuva sae ja sae püsiosa vahele kinni.

Sae kahekäejuhtseade oli olnud sundkasutusel

ainult alguses, mille tulemusel liikusid saed ainult

siis, kui mõjutati mõlemat kontrollseadet.

Masinat oli muudetud töökohal selliselt, et

peale seda, kui juhtseadmeid oli kord juba

vajutatud, siis saagide liigutused käivitusid ja

tegid oma tööringi lõpuni. Tänu sellele oli

võimalik jääda käe liikuva ja kohapeal püsiva

sae vahele. TAPS 33572:2006

Lisateave • Riskianalüüs SFS-EN ISO 12100 • Juhtimissüsteemi standardid • Soome tehnilise uurimiskeskuse VTT väljaanne

ohutusteadliku masina moderniseerimise kohta (teavitusi

2359)

4.4.4. Seadme ohutusjärelevalve

Tööandja kohustuseks on kontrollida

regulaarselt masina töökorda, tehes seda

ülevaatuste, katsetuste, mõõtmiste ja muuda

sobivate toimingute näol.

Lisaks inimeste poolt tehtavatele perioodilistele

ülevaatustele ja mõõtmistele läheb pidevat

veadiagnostikat vaja just keerulisemate

automaatmasinate puhul. Näiteks on võimalik

häireolukordi ohutumalt uurida, kui diagnostika

teatab, mis on viga ja kus.

4.5. KAITSED JA TURVASEADMED

§ 6 Kaitsekatete ja turvaseadmete omadused.

Töövahendi kaitsekatteid ja turvaseadmeid tuleb kaitsta usaldusväärselt ja otstarbekalt ohtude

eest, mille jaoks need on paigaldatud.

Kaitsekatted ja turvaseadmed peavad vastama järgmistele tingimustele: 1) tugev konstruktsioon, 2) ei põhjusta lisaohtu, 3) ei ole kergesti eemaldatavad ega mittetöötavateks muudetavad, 4) asuvad piisavalt kaugel ohutsoonist, 5) kui ei ole vaja, siis ei piira nähtavust töövahendi tööpiirkonnas, 6) nende puhul on võimalik sooritada §-s 12 mainitud toiminguid.

4.5.1. Usaldusväärne kaitse

Töövahendi kaitsekatted ja turvaseadmed

tuleb kaitsta usaldusväärselt ja

otstarbekalt ohtude eest, mille jaoks need

on paigaldatud.

Erinevate masinate puhul esineb erinevaid riske, mis

eeldavad erinevaid kaitsekatteid või turvaseadmeid.

Igas masinas on samal ajal mitu erinevat ohutegurit.

Sellisel juhul peab olema kaitsete valimise ja

planeerimise eesmärgiks see, et need kaitseksid

korraga võimalikult paljude erinevate ohtude eest. Järgnevas tabelis on toodud mõned näited selle

kohta, milliseid erinevaid kaitsekatteid või

turvaseadmeid

on võimalik erinevate ohutegurite puhul kasutada.

Lisainfot saab mh kaitsestandardi SFS-EN 953

lisadest ja SFS-käsiraamatust 630.

Tabel 2. Näited kaitsekatete ja turvaseadmete valikukriteeriumide kohta

OHUTEGUR VÕI MASINA OMADUS MILLINE KAITSEKATE VÕI TURVASEADE VÕIB KÕNE ALLA TULLA

Väljapaiskuvad osad, vigastuste oht. Kattev, kinnine, piisavalt tugev kaitsekate.

Masinas tekib müra, kiirgust, tolmu, gaasi, Kaitsekatte konstruktsiooni puhul tuleb arvestada vajaliku

auru või muid keskkonda pääsevaid osi. kaitsekatte omadustega (näite müraisolatsioon või Plahvatusoht õhuvoolu suunamine ja ühendamine kohtäravooluga

või plahvatuse kergendamine).

Pikk seisuaeg või seisuaeg muutub või Lukustusvõimalusega ja masina külge ühendatud seiskamine on võimalik ainult kindla tööringi avatav kaitsekate. ajal.

Valel ajal toimuv seiskamine põhjustab

toote riknemist või olukorda, kus jätkamine on

keeruline.

Liikuvatest osadest tulenev õnnetuse oht. Püsiv kaitse, kui ohupunkti on vaja pääseda ainult harva (nt harvem kui kord kuus). Lähenemisanduriga seiskumine, mis tuvastab inimese või kehaosa lähenemist ja tekitab liigutuste seiskamise enne ohupunkti jõudmist. Näiteks - masina tööga ühendatud avatav kaitsekate - valgustõkkepuu või turvakardin.

Ootamatu käivitumine ajal, mil inimene või kehaosa Lähenemisanduriga seiskamine ja häire kontroll on ohutsoonis. Juuresolekut pidevalt tuvastavad turvaseadmed

(nt laserskänner või survetundlik matt)

Kasutaja ja kaitsmata ohutsooni Piisavalt kaugel ohupunktist olev püsivalt

eraldamine teineteisest. paigaldatud sundkasutuse juhtseade või lubav seade.

Kokkupõrge Kokkupõrkeohu märkamine (nt laserskänner automaatlaaduril) või kokkupõrke leevendamine (nt survetundlik põrkeraud transpordikärul või

survetundlik ääreplaat automaatselt sulguva ukse puhul).

Liikuva masina töötamine välitingimustes. Ilmastikutingimuste eest kaitsev ventileeritud juhikabiin, mis kaitseb

kasutajat ka masina ümberkukkumise korral.

Töötamine piirkonnas, kus võib jääda kukkuvate esemete alla. Turvakatus (nt laaduris).

Lisateave • SFS-käsiraamat 630 ohutusseadiste valik ja ühendamine masinaga • Kaitsekatted SFS-EN 953 • Ohutusseadiseid puudutavad standardid

4.5.2. Tugev konstruktsioon

Kaitsekatted ja turvaseadmed peavad

vastama järgmistele tingimustele: 1) tugev konstruktsioon,

Kaitsekatted ja turvaseadmed peavad taluma

kaitstaval objektil esinevaid masina ja tööga

seotud koormusi. Seadmete tugevus peab

vastama kaitse-eesmärgile selliselt, et kaitsekate

taluks ilma vigastusteta näiteks inimese täiskaalu

poolt põhjustatavat koormust, kui selle peale on

võimalik astuda või selle vastu komistada. Sellise

koormuse puhul kasutatakse mõõtmise

väärtusena tavaliselt 1200 N. Kui kaitsekattele on suunatus ainult oma jõud, nt

selle vastu komistamise tagajärjel, ei tohi

kaitsekate oma kinnituste küljest ära liikuda ega

järele anda, samuti ei tohi ületada kaitsekattest

üle. Kui kaitsekatte kokkupuude liikuva osaga on

võimalik, peab kaitseomadus siiski säilima, st

näiteks kaitsekatet puudutav pöörlev tera vms ei

lõhu kaitsekatet. Kokkupuute tulemusel

kaitsekattele tekkiv kahjustus peab olema

võimalikult väike. Kaitsekattel peab olema tera

või muu liikuva osa kokkupuute jaoks vahetatav

vooderdis (pilt 14). Tugevust käsitletakse ka eespool punktis 4.2.1.

Selle punkti pildil 3 on näide liiga õhukeseks

mõõdetud kaitsekatte võimalikest tagajärgedest.

Laadurite turvakatuste (FOPS) ja liikuvate masinate

turvakabiinide (ROPS) tugevustele on olemas

erinõuded. Turvakatuste ja turvakabiinide piisava

tugevuse tagamiseks tuleb neile sooritada

sertifitseeritud asutuses tüübikatsetus. Juhikabiini

sildil (pilt 38) on mainitud, kui raske masina külge

selle võib paigaldada. Teatud masinaid (mh

automaatseid metallitöötlemismasinaid)

puudutavates standardites on olemas nõudmised

kaitsekatete mõõtmise kohta osade lendlemisest

tekkivate jõudude vastu.

Lisateave

Kaitsekatted SFS-EN 953

Masinapõhised standardid (nt SFS-EN 13218 lihvimismasinad)

4.5.3. Lisaoht puudub

Kaitsekatted ja turvaseadmed peavad vastama

järgmistele tingimustele:

…

2) ei põhjusta lisaohtu,

Kaitsekatted peavad võimaldama praktilist, ohutut ja

ergonoomiliselt õiget töövõtet selliselt, et töökohal ei

tekiks kiusatust kaitsekatteid nende tülikuse tõttu

eemaldada. Masinajõul, survejõul, vedruga või käte jõul

sulguvad luugid, väravad jms ei saa oma liikumisenergia

või raskuse tõttu põhjustada inimestele ohtu. Eelkõige

peavad püsima avatuna usaldusväärselt kohal rasked

kaitsekatted, et need ei läheks nt tuule jõul kinni. Luukide

ja kaitsekatete sulgumine ja avamine peab toimuma

Pilt 14. Lintsae laual on

tera läbiviigukohas ava,

kus on tera puutumise

jaoks puidust täiteosa.

Kui täiteosa ava kulub

liiga suureks, tuleb

panna asemele uus osa.

Pilt 15. Suure kaitsekatte käsitlemist

lihtsustatakse tugeva vedruga

(näidatud noolega). Muidu on

kaitsekate kehv, sest see on otsast

avatud.

Pilt 16. Masinajõul sulguvast

kaitsekattest põhjustatud riski

vähendatakse survetundliku

ääreplaadiga.

ohutult. Näiteks lihtsustavad kaitsekattel olevad

käepidemed ohutut käsitlemist. Masinajõul sulguvatel kaitsekatetel peab olema

survetundlik ääreplaat või muu turvaseade (vt pilt

16), mis takistab vahele jäänud käe või muu

kehaosa vigastamist. Kui kaitsekatted on nii suured (näiteks aiad), et

inimene mahub nende sisse, tuleb kaitsekatet

projekteerides arvestada, et ohutsoonist väljumiseks

peab olema piisavalt avariiväljapääse. Kui ajas oleval

uksel on lisaks töö sisse- ja väljalülitamise nupule ka

lukustus, peab olema ukse sisepoolel hädaavamise

võimalus. Lisateave • Masinajõul suletavate kaitsekatete suurimad lubatud jõud

SFS-EN 953 punkt 5.2.5.2

4.5.4. Ei ole kergesti eemaldatav ega väljalülitatav


vastama järgmistele tingimustele: … 3) ei ole kergesti eemaldatavad ega

mittetöötavateks muudetavad, Kaitsekatted peavad püsima kaitseasendis korralikult

oma kohal. Kaitsekatted võivad olla püsivad,

töövahendiga kinnitatavad, paigaldatavad või

avatavad. Masinamääruse kohaselt peavad olema

kinnitid, nt kruvid ja mutrid, uutes masinates sellised,

et need püsiksid kaitsekattes või masinas kinni ka

kaitsekatte lahtiolemise ajal. Teisaldatav (paigaldatav) kaitsekate (näiteks laua

ketassae või lintsae tera kaitse, vt pilt 13) peab

olema selline, et seda oleks võimalik kinnitada oma

kaitseasendisse lihtsalt ilma töövahenditeta ja see

püsib paigaldatud kohas usaldusväärselt paigal. Masina tööga ühendatud avatava kaitsekatte

tööjaama survetundlik element peab tuvastama

usaldusväärselt kaitsekatte avamist.

Elektromehaanilist lõpulülitit kasutades peab

kaitsekatte avamine mõjutama selle lüliteid

sunduslikult (ilma vedruta). Joonisel 17 on näide

ebausaldusväärse oma vedruga töötava lõpulüliti

kohta. Joonisel 18 toodud keelega lülitite nupud

avanevad sunduslikult, ilma vedruta. Muud tüüpi tööjaama survetundlikud elemendid

(nt raadiosagedustuvastusega (rfid)) peavad

olema projekteeritud ohutusotstarbeks ja olema

konkreetseks eesmärgiks sobivad ja

usaldusväärsed. Luukku kiinni – luuk kinni Luukku auki – luuk lahti Vika - viga

Pilt 17. VALESTI. Oma

vedruga töötav tööjaama

survetundlikku elementi ei

tohi kaitsekatte tööjaama

tuvastamiseks

eraldiseisvana kasutada.

Selline tööjaama

survetundlik element saab

väga kergelt ohtlikke

vigastusi, mille tulemuseks

on see, et masin töötab,

kuigi kaitsekate on lahti.

Samuti on seda võimalik

kergesti tühistades, pannes

selle vahele kiilu, et see

püsiks soovitud asendis.

Pilt 18. Masinat tohib käivitada alles seejärel, kui keelega tööjaama survetundliku elemendi

keel on lülitis (A) selleks ettenähtud õõnsuses ja andur (B) on tuvastanud unikaalse koodiga

vastuse. Turvafunktsiooni tühistamine lisakeele kasutamisega ei ole võimalik.

Kahekordistamine võib toimuda kahe erineva seadmega (vasak pilt) või siis võib olla ühes

seadmes kaks andurit. Tööjaama survetundliku elemendi turvafunktsioon

ei tohi olla kergesti tühistatav ei käsitsi ega

kergesti kättesaadavate esemete abil, nt • kruvid, naelad, metallplaadi tükid • kaasaskantavad või kergesti kättesaadavad

esemed, nt võtmed, mündid, teip, nöör, traat • keelega lõpplüliti lisakeel või koodiga

varustatud lülitusseadme tagavaravõti • masina töös vajalikud tööriistad või kergesti

kättesaadavad tööriistad, nt kruvikeeraja, tellitav

mutrivõti, kuuskantpeakruvikeeraja või tangid.

Turvaseadmed tuleb projekteerida, valida ja

ühendada masina juhtimissüsteemiga selliselt, et

turvaseadmest nn möödahiilimine või selle

eemaldamine takistaks masinal käivituda.

Turvaseadmeid puudutavad standardid sisaldavad

nõudeid ja juhiseid seadmete eiramise

takistamiseks. Lisateave • Masinaga ühendatud kaitsekatted SFS-EN 1088 ja lisa A1

• Kaitsekatete ja ohutusseadiste üldnõuded SFS-EN ISO 12100

punkt 6.3

4.5.5. Kaugus ohutsoonist


vastama järgmistele tingimustele: … asuvad piisavalt kaugel ohutsoonist.

Kaugus avadest läbi ja takistustest mööda Kaitsekatted peavad asuma selliselt, et kaitstav isik

ei ulatuks ohupunktini läbi kaitses või muus

konstruktsioonis olevate avade või kaitse kõrvalt,

ülevalt, alt. Kaitsekatete kauguste piisavust

hinnatakse ohutute kauguste standardi SFS-EN ISO

13857 kohaselt (vt pildid 19 ja 20). Nii nagu on näha ohutute kauguste standardis

(eriti standardi tabelid 2 ja 4), ei ole kaitsmine

kogemata kokkupuute puhul piisav. Kaugused

ohupunktideni peavad olema sellised, et ohtu

põhjustava masina osadeni (liikuvate, teravate,

kuumade vms) ei ulatuks isegi ronides.

Pilt 19. Ohupunktini ei tohiks olla võimalik

ulatuda ka hea tahtmise korral nt ronides.

Pilt 20. Kahe meetri kõrguse aia taha jäävad

turvakaugused, mis on ohtudega sama kõrged ja

võrguava suurus maksimaalselt 40 mm. Seiskava ohutusseadise kaugus Kui turvaseadmena kasutatakse masina tööga

ühendatud avatavat kaitsekatet või muud

ohutusseadist, mille ülesandeks on ohtu põhjustavate

liigutuste seiskamine, ei tohi inimene jõuda ohupunkti

enne, kui ohtlikud liigutused on peatunud. Peatavate ohutusseadiste (lähenemise korral

seiskamine) nõutav kaugus ohupunktidest

arvutatakse vastavalt standardile SFS-EN ISO

13855. Samu arvutusi kasutatakse sobivas ulatuses

ka püsivate ühe käe või jalaga kasutatavate

sundkasutusega juhtseadmete või lubavate

seadmete ning tööga ühendatud avatavate

kaitsekatete nõutavate miinimumkauguste

arvutamiseks.

Nõutav miinimumkaugus S arvutatakse valemiga

S = K · T + C, milles

K on kiirus(mm/s), millega ohupunktile

lähenetakse. Kõndimise puhul kasutatakse

tavaliselt kiirust 1600 mm/s ja käe liikumisele 2000

mm/s. Kui turvaseade on liikuvas masinas (nt

laserskänner autolaaduris), on valemis kasutatav

kiirus masina konstruktsioonilise maksimumkiiruse

ja kõndimiskiiruse summa. T on seiskamiseks kuluv üldaeg (s)

C on väärtus (mm), mis näitab, kui kaugele

ohupunkti suunas võib käsi liikuda enne, kui käe

lähenemine avastatakse. Tihedate kiirtega

turvakardinate puhul on (tuvastamise võime 14 mm)

C null ja püsivalt paigaldatud sundkasutusega

juhtseadme puhul on C 2000 mm. Muud juhtumid

jäävad nende vahele. Tabelis 3 on toodud mõned

näited (täpsemalt standardis SFS-EN ISO 13855). Tabel 3. Näited C väärtuse kohta

Turvaseade C Turvakardin, tuvastamise võime 14 mm 0 mm

Turvakardin, tuvastamise võime 30 mm 128 mm

Kahekäejuhtseade 250 mm

Masina tööga ühendatud avatav 850 mm kaitsekate; seiskamiskäsk, kui

kaitsekate on avanenud 20 mm

Valgustõkkepuu, ülemine kiir umbes 1,1 m 11000 mm kõrgusel

Püsivalt paigaldatud sundkasutusega 2000 mm

juhtseade

Kui seiskumine kestab pikemat aega, tuleb

kasutada lukustusega varustatud masina tööga

ühendatud avatavat kaitsekatet. Sellisel juhul saab

kaitsekatte lahti ainult siis, kui masina liigutused

on peatunud. Lisateave • SFS-käsiraamat 630 ohutusseadiste omaduste, valiku ja

masinaga ühendamise kohta

• Kaitsekatted SFS-EN 953 • Kaitsekatete ühendamine masina tööga SFS-EN 1088 • Ohutusseadiste kaugused ohupunktidest SFS-EN 13855 • Ohutud kaugused SFS-EN ISO 13857 • Ohutuseesmärgil projekteeritud lähenemise tuvastamise lülitid

SFS-EN 60947-5-3

• ohutusseadiseid puudutavad standardid (nt SFS-EN 574

kahekäejuhtseade, SFS-EN 1760 seeria survetundlike

ohutusseadiste kohta ja SFS-EN 61496 mittesurvetundlike

ohutusseadiste kohta)

4.5.6. Nähtavus


vastama järgmistele tingimustele: … 5) kui ei ole vaja, siis ei piira nähtavust

töövahendi tööpiirkonnas,

Masina juhtimis- ja kontrollkohtadest peab olema

piisavalt hea takistusteta nähtavus masina

tööpiirkonda. Nähtavuse saavutamiseks võib

kasutada kaitsekatetena näiteks tugevat

polükarbonaatplasti või spetsiaalseid kardinaid.

Vajadusel võib kasutada ka nähtavust parandavaid

peegleid ja

Pilt 21. Kui ronida üle madala aia, mõjutatakse samas

ka aia peal olevat survetundlikku trossi ja masin

seiskub. Survetundliku trossi asemel võib aia peal

kasutada survetundlikku ääreplaati või valguskiirt. kaameraid või värvida kontrollitavad masina osad

teiste osadega võrreldes eri värvi. Turvakardinatest või -aiast näeb kõige paremini

läbi, kui see on võimalikult tumedat värvi. Võrgu

silma suurus mõjutab ka nähtavust. Võrgu silma

suurus peab olema siiski maksimaalselt 40 mm.

Sellisel juhul piisab ohutuks kauguseks aiast läbi

200 mm (pilt 20) ja üle ronimine on piisavalt

keeruline. Kui nähtavuse tõttu soovitakse kasutada alla 2-

meetri kõrguseid aedasid, tuleb üleronimist

kontrollida turvaseadmetega, nt ühendatud

hädaseiskamis- ja survetundliku trossiga (vaata

pilti 21). Lisateave • SFS-EN 953 punktid 5.10 nähtavus masinani, 5.11 läbipaistvus

ja 7.5 värvid

• SFS-EN 1760-3 survetundlikud trossid • SFS-EN 60947-5-5 tross hädaseiskamine

4.5.7. Korrashoiumeetme lubamine


vastama järgmistele tingimustele: … 6) nende puhul on võimalik sooritada §-s 12 mainitud toiminguid.

Määruse tekstis mainitud § 12 meetmed

puudutavad hooldamise ja korrashoiutööde

ohutuse tagamist. Hooldamise ajal võib olla vajalik

kasutada mingil määral ka masinat ja seetõttu ei

eemaldata masinat toitevõrgust täielikult. Nendes

olukordades peavad kaitsekatted ja turvaseadmed

olema oma kohal ja töös. Kui kaitsekatteid on vaja eemaldada või

tavapärase tootmise jooksul kasutuselolevaid

turvameetmeid ajutiselt peatada (nt lubada masinal

töötada tööga ühendatud kaitsekatte lahtioleku ajal

või kui käsi on turvakardina tuvastamistsoonis), peab

olema masinas selleks puhuks spetsiaalne

kasutusviis, millega viiakse riskid talutavale tasemele

ka nendes olukordades. Kasutusviisi valikuks on vaja

koodi või salasõna või muud analoogset kinnitust. Kasutusviisi ajal tagatakse piisav ohutus enamasti

sundkasutuse ja aeglaste liigutuste või stabiilse

pidurduskäigu abil. Masinapõhised standardid

sisaldavad detailseid juhiseid piisava ohutuse

tagamiseks. Näiteks pressi standardis on

paigaldustöö ajal lubatud maksimaalselt 10 mm/s

liigutuste kiirused. Automaatsete metallitöötlemise

masinate standardites on lubatud spindli pöörlemine

maksimaalselt kiirusega 50 pööret minutis. Kui

trükimasinate kaitsekatted on lahti, tuleb kasutada

kiirust 17 mm/s.

§-s 12 eraldi mainitud nõuetest on kaitsekatete ja

ohutusseadiste seisukohalt tähtsaimateks:

• Gaasi ja vedelike rõhu ja voolu

katkestamine. Masinasse saabuvas suruõhu- ja hüdraulikaliinis

peab olema usaldusväärne käsitsi töötav

sulgurklapp, mida on võimalik lukustada KINNI

asendisse (näiteks joonisel 22). Klapi sulgedes

tuleb rõhk eemaldada. Kui masina töö rõhu

automaatset eemaldamist ei luba, peab olema

masinas spetsiaalne klapp või muu seade, millega

on võimalik rõhk enne korrashoiutöid alustada.

Pilt 22. Suruõhu hooldusüksuses olev käsitsi töötav

sulgurklapp eemaldab sulgedes rõhu. Klapis on

kohad kahele riputatavale lukule.

• Elektripinge on eemaldatud. Masinas peab olema käsitsi töötav usaldusväärne

voolueemalduslüliti, mida on võimalik lukustada

VÄLJAS asendisse (näide pildil 23).

Pilt 23. Selles

voolueemalduslülitis

(põhilülitis) on kohad

kolmele riputatavale lukule.

• Remonditavate masinate käivitamine on

takistatud usaldusväärsel viisil remonttööde

sooritamise ajal, kui töötaja on ohutsoonis Masinate eraldamine usaldusväärse seadmega

kõikidest vooluallikatest takistab masinal käivituda,

isegi kui neid üritataks valearusaama tõttu

käivitada. Tööandja peab kontrollima, et

masinates olevaid eraldusseadmeid kasutatakse

ja et ohutsooni saabuvad töötajad lukustaksid

seadmed oma lukkudega. Suurtel masinaliinidel ja -kombinatsioonidel on

kogu vooluallikast eraldamise seadmetele lisaks

veel üksikuid masinaid (nt transportööre või

pumpasid) või teatud osi mõjutavad

eraldusseadmed („turvalülitid“) ja sulgurklapid.

Kui hooldus- või korrashoiutoiming puudutab

osaliselt suuremat tervikut, tuleb enne tööde

algust kontrollida, kui laial alal tuleb vool ohutuse

tagamiseks katkestada. Piltidel 30 ja 31 on näited

turvalülitite vale ja õige paigutuse kohta. Lisateave • SFS-EN 692 mehaanilised pressid • SFS-EN 1010 trükimasinad • SFS-EN ISO 12100 punkt 6.2.11.1 ohutusalad ja punkt 6.2.11.9

Seadistamist, programmeerimist, protsesside muutmist,

veaotsingut, puhastamist ja korrashoidu puudutav juhtimisviis

• SFS-EN 23125 treipingid • SFS-EN 60204-1 punkt 5.3 seadmed voolu eraldamiseks

4.6. HOIATUSSEADMED JA TÄHISTUSED

§ 7

Hoiatusseadmed ja tähistused

Töövahendis peavad olema töötajate ohutuse tagamiseks vajalikud hoiatusseadmed ning hoiatused ja

tähistused. Hoiatused ja tähistused peavad olema üheselt mõistetavad, kergesti märgatavad ja arusaadavad.

4.6.1. Vajalikud hoiatused ja tähistused

Töövahendis peavad olema töötajate ohutuse

tagamiseks vajalikud hoiatusseadmed ning

hoiatused ja tähistused. Eespool käsitletava § 4 kohaselt tuleb juhtida riske

eelkõige tehniliste meetoditega. Sellest hoolimata

vajatakse riskide juhtimiseks

ka inimeste poolt sooritatavaid toiminguid. Sellisteks

on näiteks paigaldatava kaitsekatte reguleerimine

õigesse kohta, kui töödeldava detaili suurus muutub

või masina eraldamine vooluallikast korrashoiutööde

sooritamiseks. Masinates peavad olema vajadusel

juhised, hoiatused ja tähelepanekud vältimatute

ülesannete ja nende õige sooritamise kohta (näited

pildil 24).

Info tavapärastest suuremate pingete kohta on

kohustuslik. Enne hooldustööde sooritamist tuleks meelde

tuletada, et vool on vaja eemaldada.

Juhised kontrollitud seiskamise ja turvalise

hooldamise tagamiseks. Pilt 24. Näited juhiste ja hoiatuste kohta.

Mõningates masinates kasutatakse gaase või

vedelikke või muid aineid, mille lekkimine võib

põhjustada mürgistuste või plahvatusohu tõttu raske

ohuolukorra. Selliseid lekkeid tuleb kontrollida

automaatsete indikaatoritega ja kui leket märgatakse,

tuleb sellest teavitada helisignaaliga ja muul sobival

viisil. Hoiatamine võib osutuda vajalikuks ka juhul, kui

lähenetakse ohtlikule ruumile, kuid automaatsed

turvaseadmed ei pruugi veel töötada. Masinas võib

olla siis seade, mis hoiatab kasutajat masina

kuumenemise, rõhu tõusu, kiiruse kasvu, liigse

vibratsiooni, koormuse suurenemise,

ümberkukkumise momendi tõusu jms eest. Pildil 25

on näide sellise seadme kohta. Seadmetes, mis ei eelda puudutamist (nt

laserskännerid või kaameraga turvaseadmed) võib

olla väljaspool kontrolltsooni piirkond, kuhu

saabuvaid hoiatatakse selle eest, et lähemale

tulemine põhjustab masina seiskumise. Masinas olevad hooldus- ja hoiatussümbolid,

aga ka juhtseadmel olevad sümbolid peavad

olema kasutusjuhendis lahti kirjutatud. Lisateave • SFS-EN 842 visuaalsusel põhinevad ohusignaalid • SFS-EN 981 kuulmisel ja visuaalsusel põhinevad ohu- ja

märguandesignaalid

• SFS-EN ISO 7731 kuulmisel põhinevad ohusignaalid • SFS-ISO 9244 mullatöömasinate hoiatussildid

Pilt 25. Teleskooplaaduris olev ümberkukkumise

momenti kontrolliv seade hoiatab piirväärtuse

lähenemise korral. Kui piir ületatakse, jäävad

liigutused seisma. Peale seda on võimalikud ainult

ümberkukkumise momenti vähendavad liigutused (nt

nool sissepoole). 4.6.2. Tähelepandavus ja arusaadavus

Hoiatused ja tähistused peavad olema üheselt

mõistetavad, kergesti märgatavad ja arusaadavad.

Kuulmispõhised hoiatused peaksid olema pigem

arusaadavad teated, va kui taustamüra on liiga suur.

Ainult summeri heli või vastav märge ei anna infot ohu

iseloomu ega vajalike meetmete kohta. Eriti inimesele,

kes ei tööta pidevalt kõnealuses keskkonnas. Tekstid ja teated peavad olema keeles, mida

töökohal viibivad töötajad mõistavad.

Tähtsad juhised või hoiatused tuleb esitada nii

helisignaaliga kui ka visuaalsete märguannetega

(märgutuli, tekst ekraanil vms), et neid pandaks

kindlasti tähele. Näiteks esitatakse pildil 25 näha

olevas seadmes info piltidega, numbritega ja

värvisümbolitega. Piiri ületamise korral kostub veel ka

signaal.

Sümbolid peavad olema võimalikult

märgatavad ja vastama vastavatele standarditele

(kui sümbol on standardiseeritud). Lisateave • SFS-EN 842 visuaalsusel põhinevad ohusignaalid • SFS-EN 981 kuulmisel ja visuaalsusel põhinevad ohu- ja

märguandesignaalid

• SFS-EN ISO 7731 kuulmisel põhinevad ohusignaalid

4.7. JUHTSEADMED JA JUHTIMISSÜSTEEMID

§ 8 Juhtseadmed ja juhtimissüsteemid

Juhtseadmed peavad paiknema ohutsoonidest väljas, va sellised juhtseadmed, mille

kasutamine ohutsoonis on vältimatu. Sellisel juhul tuleb teiste võtetega tagada, et nende

kasutamine ei põhjustaks ohtu. Juhtseadmeid tuleb kaitsta selliselt, et nende tahtmatu

kasutamine ei oleks võimalik.

Töövahendi ohutust mõjutavad juhtseadmed peavad olema selgelt nähtaval ja tuvastatavad

ning nad peavad olema nõuetekohaselt tähistatud.

Juhtimissüsteemid peavad olema usaldusväärsed ja võimaluse korral tuleb need varustada

omakorda turvaseadmetega, et nende kahjustumine või energia seisundi muutus ei põhjustaks

ohtu. Süsteemi valimisel tuleb arvestada planeeritud töökeskkonnas tõenäoliselt ilmnevate

puuduste, häirete ja piirangutega.

4.7.1. Juhtseadmete paigutus

Juhtseadmed peavad paiknema ohutsoonidest

väljas, va sellised kontrollseadmed, mille

kasutamine ohutsoonis on vältimatu. Sellisel

juhul tuleb teiste võtetega tagada, et nende

kasutamine ei põhjustaks ohtu.

Paigutus ja kontrollitud käivitumine Käivituseks, kiiruse reguleerimiseks vms kasutatavad

juhtseadmed peavad paiknema sellises kohas, kus

neid kasutades ei pea olema ohutsoonis. Kui

ohutsooni ei ole võimalik täielikult kaitsta, nt

käsiseadmete puhul või Varmistin - kaitseriiv

Etukädensija – eesmine käetugi

takakädensija – tagumine käetugi Takapotkusuojus – tagasilöögikaitse

Tukipiikit – toetusterad

Terän suojus – tera kaitse

Kuljetuksen ajaksi – transpordi ajaks

Terälevy - teraplaat

Ketju - kett

Ketjusieppo – saeketi püüdja

Takakädensijan suojus – tagumise käetoe kaitse

Liipaisin - päästik Pilt 26. Mootorsae teraketi

liigutuse käivitava päästiku

(A) vajutamine on võimalik

ainult siis, kui tagumise

käepideme ülemisel pinnal

olev kontrollnupp (B)

vajutatakse alla esimesena.

ulatuslikul alal liikuvate masinate puhul, peab

olema käivitamine võimalikult kontrollitud ja

otstarbekas. Näiteks töötlevate tööriistadega

varustatud käsiseadmetes on enamasti

kontrollnupp, mis tuleb enne vabastada ja alles siis

on tööriista liigutamine võimalik. Pildil 26 on üks

näide.

Sundjuhtimiseks kasutatavad juhtseadmed Kui masina ohtusid ei ole võimalik täielikult

eemaldada või masinat kaitsta, on võimalik riski

vähendada selliselt, et masinat juhitakse

sundkasutusega (pidevat mõjutamist eeldava)

juhtseadmega, mis on paigutatud ohutsoonist

väljapoole. Kui juhtseadmest lastakse võte vabaks,

tekib peatumiskäsk, peale mida peavad masina

liigutused peatuma kiiremini kui on võimalik jõuda

ohupunkti. Nähtavus ohutsooni peab olema hea ja

juhitavad liigutused peavad olema aeglased, nii jõuab

kasutaja reageerida võimalikule ohuolukorrale

piisavalt kiiresti. Sundkasutusega juhtseadmeteks on näiteks

sildkraana rippuv juhik ja pressi kahekäejuhtseade. „Kõndides juhitavates“ liikuvates tööriistades

(nt aiafrees) määratakse kasutaja töökoht teatud

punktis kindlaks (võimalikult kaugele teradest)

käepidemes oleva sundkasutusega lüliti või

juhtseadme abil ja nii paiknetakse ohupunktist

võimalikult kaugel. Lisaks sundkasutusele on võimalik tagada

töötaja eemalolek ohupunktist sobivate andurite

või lubavate seadmetega. Näiteks on seistes

juhitava laadurauto juhtimine väljastpoolt

juhtimisruumi takistatud auto põrandale

paigaldatud lubava seadme (nt selle peal seisvat

inimest tuvastava plaadi) abil.

Masina seiskavad ja muud juhtseadmed Juhtimiskapid koos neis olevate juhtseadmetega,

toite eraldamise lülitid („turvalülitid“) ja muud masina

kasutamiseks vajalikud kontrollseadmed tuleb

paigaldada selliselt, et masinat oleks võimalik seisata

ja vajadusel eraldada vooluallikast väljastpoolt

ohutsooni enne ohutsooni sisenemist.

Ohutsoonis olevad juhtseadmed Hädaseiskamise lüliti on enamasti selline juhtseade,

mis peab paiknema ka ohutsoonis. Hädaseiskamise

lülitit läheb vaja käivitumise takistamiseks peale

käivitushoiatus-helisignaali kuulmist või tagavaraks

oleva seiskamisvõimalusena, kui sundkasutusega

juhtseade töötab. Teatud masinaid tuleb juhtida mõningatel

erijuhtudel ohutsoonidest olevatest juhtseadmetest,

või siis peab juhtseadmetest olema võimalik

ohuobjektideni ulatuda. Sellised vajadused võivad

ilmneda nt suurtes masinates tööobjekti nägemiseks,

programmeerimisel, seadeid muutes või häire- või

hooldussituatsioonides. Selliste olukordade jaoks on

paigaldatud masinate käsitsijuhtimise juhtseadmed

püsivalt ohutsooni või neid on võimalik vedada sinna

kaabli abil (näiteks roboti käsitsiprogrammeerimise

seade). Kui masinat tuleb kasutada ohutsoonist, peab olema

masinas spetsiaalne kasutusviis, millega viia riskid

võimalikult minimaalseks. Kasutusviisi valikuks on vaja

koodi või salasõna või vastavat turvatoimingut.

Kasutusviisi ajal tagatakse piisav ohutus tavaliselt

sundkasutuse ja aeglaste liigutuste või stabiilse

pidurdamise abil. Masinapõhistes standardites on

detailsemad juhised selle kohta, mida loetakse piisavalt

aeglaseks liigutuseks või milline võib olla pidurdamise

väärtus maksimaalselt. Näited on punktis 4.5.7. Vaata

ka pilti 46 b) spetsiaalse kasutusviisi valimise kohta. Lisateave • SFS-EN ISO 12100 punkt 6.2.11.1 ohutusalad ja punkt 6.2.11.8b

juhtseadme sundkasutamine ja punkt 6.2.11.9 seadistamist,

programmeerimist, protsesside muutmist, veaotsingut,

puhastamist ja korrashoidu puudutav juhtimisviis

4.7.2. Kaitse tahtmatu kasutamise eest

Juhtseadmeid tuleb kaitsta selliselt, et

nende tahtmatu kasutamine ei oleks

võimalik. Juhtseadmete (eriti liigutusi käivitavate) paiknemine

ja kaitseseadmed peavad olema sellised, et näiteks

juhtseadme peale kukkuv või ümberminev ese ei

põhjustaks käivitumist ja et muu ootamatu funktsiooni

esinemise võimalus oleks võimalikult vähene. Ka

inimese poolt juhtseadme tahtmatu mõjutamise või

puudutamise võimalust näiteks komistamise

tagajärjel tuleb vältida. Mõned näited nõuetekohaste lahenduste kohta: • Kaane peal või selle kohal oleva kraega kaitstud

või süvistatud käivitusnupp (pilt 27). • Mehaaniliselt väljastpoolt kaitstud (nt kaare või

ümbrisega) kanglüliti või juhtkang (pilt 28).

Pilt 27. Erinevad võimalused käivitusnupu tahtmatu

mõjutamise takistamiseks.

Pilt 28. Kaitsekaar takistab juhtkangi tahtmatut mõjutamist.

• Kaitseriivi kasutamine (nt käsiseadme

käivitusnupul ja treipingi juhtkangil; näide

pildil 26). • Automaatselt 0-asendisse naasev juhtseade (ei

jää peale korraks puudutamist käivitusasendisse).

Kangjuhtimise 0-asendi kindlustab juhtseadme

lukustumine 0-asendisse, mil kahju tekkimine on

samuti kõrvaldatud. • Kaks samaaegset meedet eeldavad

juhtseadmed (nt kahekäejuhtseade või lubava

lüliti ja käivituslüliti kombinatsioon, näite pildil

29).

Pilt 29. Masina liigutus on võimalik ainult juhul, kui

samal ajal mõjutatakse vasaku käe sõrmega lubavat

lülitit ja parema käega juhtkangi.

Kui jalapedaali kasutatakse masina sundkasutuse

juhtseadmena näiteks töödetaili või tööriista

kinnitades, on käed tavaliselt ohupunktile väga

lähedal. Sellisel juhul võib jalapedaali kogemata

vajutades näiteks tasakaalu kadumise tulemusel

põhjustada raske õnnetuse. Riski on võimalik

vähendada kolme asendiga jalapedaali kasutades.

Selline pedaal lubab käivitada masina ainult juhul,

kui pedaal on keskmises asendis, ja peatab

masina, kui pedaal põhja vajutada.

Lisateave • SFS-EN 1037 ootamatu käivitumise vältimine

4.7.3. Juhtseadmete nähtavus,

äratuntavus ja tähistus

Töövahendi ohutust mõjutavad

juhtseadmed peavad olema selgelt

nähtaval ja tuvastatavad ning nad peavad

olema nõuetekohaselt tähistatud.

Ohutuse võimalik mõjutamine Ohutuse mõjutavateks juhtseadmeteks on näiteks

masina tööd juhtivad seadmed, nt nupud, kangid

ja lülitid, samuti reguleerimis- ja juhtseadmed ning

nende seisund või muud analoogsed masina tööd

väljendavad märgutuled ja muud signaalid, nt

ekraanid.

Ohutusega seotud tähtsateks

masinafunktsioonideks on vähemalt: • käivitamine, • seiskamine, • hädaseiskamine, • energia katkestamine, • tööviisi valik, • vastuvõtmine, • kiiruse reguleerimine, • liigutuste juhtimine, • töödetaili ja tööseadme kinnitamine, • rõhu reguleerimine, • tööprotsessi reguleerimine, • masinas ja tööprotsessis kasutatavate ohtlike

ainete käsitlemise juhtimine.

Nähtavus ja tuvastatavus Juhtseadmete tuvastatavus puudutab eelkõige

masina ohutu tegevuse seisukohalt vajalikke

indikaatorseadmeid, helisignaale, märgutulesid,

masina käivitusnuppu, seiskajat ja võimalikke

Pilt 30. VALESTI. Ühte kohta koondamise tulemuseks

on sageli vead, seda eriti juhul, kui korras tähistused

tagajärgede kohta puudutvad.

Pilt 31. Siin on vooluallikast eraldamise lüliti ja

eraldatava seadme (mootori) seos asukoha põhjal

arusaadav.

ohutusfunktsioone (nt aeglustatud liigutus)

juhtivaid seadmeid. Juhtseadmete tuvastatavust

on võimalik parandada lisaks asukohale ka

tähistustega, kujuga ja värvidega. Tuvastatavust parandab ka see, kui nuppude ja

teiste juhtseadmete värvid vastavad järjekindlalt neid

puudutavatele standarditele. Tavalisemateks

nuppude standarditega ettenähtud värvideks on

KÄIMA Valge

SEISMA Must

HÄDASEIS Punane

VASTUVÕTT Sinine

Ohutust mõjutavad juhtseadmed peavad teistest

seadmetest arusaadavalt eristuma. Juhtseadmete asukoha põhjal peab olema

selge, millise masina või masinaliini osaga või

millise masina funktsiooniga need seotud on.

Näited on piltidel 30 ja 31. Juhtseadmetega

saavutatav funktsioon võib olla tuvastatav ka

nende kuju ja värvi põhjal (näiteks punane suur

nupp ja selle kollane taust tähendavad

hädaseiskamist).

Tähistused

Tähistuse sisu Juhtseadmetes või nende vahetus läheduses

peab olema nende funktsiooni kirjeldav sümbol või

soomekeelne (või vajadusel rootsikeelne) tekst.

Tähistus võib olla seotud funktsiooniga

(käima/seisma, kiiremini/aeglasemalt),

liikumissuunaga (üles/alla) vms.

Levinuimateks juhtseadmete tähistusteks on

mh: • Seiskamisseadmel võib olla näiteks märge

STOPP, VÄLJA, SEIS, OFF või 0. • Käivitusseadmel võib olla vastavalt märge

START, KÄIVITUS, KÄIMA, SISSE, ON või

I. • Voolu katkestava lüliti (pealüliti, voolu

eraldamise lüliti) peal on lisaks selle

mõjupiirkonnale (nt MASINALIIN N.N.

PEALÜLITI) alati ka tähistus 0 ja I. Suruõhu või

hüdraulika sulgurklapid ja muud voolu

eraldavad seadmed tuleb tähistada

arusaadavalt (nt klapi juures LAHTI ja KINNI). • Hädaseiskamise sümbol on suur punane

juhtseade (nupp) ja kollane taust.

Hädaseiskamise trossid peavad olema samuti

punased. Nende juurde tasub riputada ka

tekst HÄDASEIS.

Kui tekstid on soome keeles, on eelpool mainitud

lühisõnad STOPP, OFF, START ja ON tuttavad ja

teatud määral sümbolid, mistõttu võib ka neid

kasutada. Imelikumad ja pikemad sõnad peavad

olema alati soome või vajadusel rootsi keeles.

Tähistuse nõuetekohasus Nõuetekohasus tähendab lisaks informatsiooni

arusaadavusele ka standarditele vastavat tegevust

ja tööseadmeid kirjeldavate värvide ja teiste

omaduste kasutamist. Tähistused peavad olema

piisavalt nähtaval ja püsivad ning pidama vastu

masinale omastele kasutustingimustele ja

puhastamisele. Tähistuse põhjal peab aru saama,

millise masina või masina osa või masinaliini osa

juurde konkreetne juhtseade või ekraan kuulub või

mida mõjutab. Lisateave • SFS-EN 894 märguandeseadmed ja juhikute ergonoomilised

nõuded

• SFS-EN ISO 13850 hädaseiskamine • SFS-EN 61310-2 tähistust puudutavad nõuded • SFS-EN 60073 märguandeseadmete ja juhikute kodeerimine • SFS-EN 60447 inimese ja masina vaheline kokkupuutepind

4.7.4. Juhtimissüsteemide usaldusväärsus

Juhtimissüsteemid peavad olema usaldusväärsed

Vastav nõue juhtimissüsteemi usaldusväärsuse

(veatu töö) kohta on määruse §-s 5. Teemat

käsitletakse eespool punktis 4.3.

4.7.5. Valmisolek vigadeks ja

energiaga varustatuse muutusteks

Juhtimissüsteemid tuleb kindlustada selliselt, et

nende vigastused või energiaga varustatuse

muutus ei põhjustaks ohtu.

Kahjustused Kahjustusteks võib olla valmis põhimõtteliselt kahel

erineval viisil: Kasutatakse tuntud ohutuspõhimõtteid (nt

sundjuhtimist), kogemuste põhjal usaldusväärseks

peetavaid konstruktsiooniosi ja ülemõõtmisi.

Sellisel juhul muudetakse kahjustused väga

ebatõenäoliseks. Juhtimissüsteemis nähakse ette kahekordsed

kontrollimised jms ja automaatkontroll selliselt, et

turvafunktsioon

(nt masina seiskamine kaitsekatte avamise ajal)

oleks tagatud ka veaolukorras. Esimest varianti kasutades tuleb arvestada, et

kui viga siiski tekib, siis turvafunktsioon kaob. Ka

teise variandi puhul võib turvafunktsioon kaduda,

kui multivigastus vigastab kahekordselt mõõdetud

komponenti või kui süsteemis olev

automaatkontroll ei avasta viga piisavalt vara. Juhtimissüsteemi projekteerimise ja

klassifitseerimise kohta vigastuste kontrollimist

silmas pidades on rohkelt juhiseid spetsiaalsetes

juhtimissüsteemi standardites. Ohutusega seotud

juhtimissüsteemi osad võib jagada nende põhjal

ohutuse usaldusväärsuse tasemeteks, toimivuse

tasemeteks või klassideks selle põhjal, kuidas need

veaolukorras hakkama toime tulevad. Vanade kasutusel olevate masinate

juhtimissüsteemide projekteerimisel ei ole teadagi

lähtutud kaasaegsetest standarditest. Nende puhul

esineb vaid harva topeltmõõtmist ja

automaatkontrolli. Otsused võimalike

juhtimissüsteemide uuendamiste kohta põhinevad

riskianalüüsil. Kuna õnnetuse tagajärjed võivad olla

rasked ja kuna turvaseadmetel ja juhtimissüsteemil

on riski vähendamise seisukohalt suur roll, peab

juhtimissüsteem suutma tagada vajalike

turvafunktsioonide toimimise ka veaolukorras.

Nõuete täitmine võib tähendada juhtimissüsteemide

uuendamist, et need vastaksid tänapäevanõuetele.

Energiaga varustatuse muutus Energiaga varustatuse muutus võib tähendada

elektripinge või rõhu kadumist ja taastumist või

saadava energia omaduste muutumist, nt pinge

või rõhu liiga suurt või liiga väikest taset või nende

muutusi. Masin ja masina juhtimissüsteem peavad

selliste muutustega ohutult toime tulema. Masin

kas seiskub ohutult või jätkab oma tööd õigesti

energia muutustest sõltumata.

Mõned näited nõuetest, millega tuleks arvestada: • Masin ei tohi käivituda ega teha ohtlikku

liigutust, kui vool tuleb peale katkestust tagasi. • Masinas kinniolevad töödetailid või tööriistad ei

tohi lahti tulla ega ülestõstetud masinad osad

kontrollimatult alla langeda olukorras, kus vool

kaob. • Ülerõhu või -pinge tagajärjeks ei tohi olla

ohtlik ülekiirus.

Lisateave • SFS 5974 juhised standardite SFS-EN ISO 13849 ja SFS-EN

62061 kohaldamise kohta

• Riskianalüüs SFS-EN ISO 12100 • Riskianalüüsi juhend ISO/TR 14121-2 • Ohutusega seotud juhtimissüsteemi ohutus SFS-EN ISO

13849 (osad 1 ja 2)

• SFS-EN 60812 vea ja mõjutusanalüüs • SFS-EN 61025 vead • SFS-EN 62061 funktsionaalne ohutus

4.7.6. Töötingimustega arvestamine

Süsteemi valimisel tuleb arvestada

planeeritud töökeskkonnas tõenäoliselt

ilmnevate puuduste, häirete ja piirangutega.

Töötingimused, nt külmus, kuumus, niiskus,

sööbivus, funktsioonide sagedus, energia omadused

(pinge või rõhu muutused), energia suurus (liiga suur

elektrivool või pinge, kõrge pinge),

elektromagnetilised väljad (nt raadiotelefonid või

mobiiltelefonid), vibratsioon, tolm ja muud tegurid

võivad põhjustada juhtimissüsteemi vigu või vigaseid

funktsioone, kui nende tingimustega ei arvestata.

Vanu masinaid ei ole enamasti projekteeritud

selliselt, et need taluksid mobiiltelefonidega poolt

tekitatud või elektromagnetilisi välju. Eriti tundlikud on

elektroonilised komponendid. Seetõttu ei tohi masina

juhtimiseks kasutatud programmeeritavaid süsteeme

kasutada ohutusotstarbel. Turvaseadmete (avatavate

kaitsekatete) tööjaama tuvastamise vahenditena

tohib kasutada ainult elektromehaanilisi lõpplüliteid.

Erandiks võivad olla ohutusotstarbel projekteeritud

lähenemislülitid, mille puhul on tõendatud, et need

sobivad toimivuse tasemele d või e vastavatele

rakendustele. Eelkõige ohutusotstarbeks projekteeritud nn

turvaloogikatelt ja turvakanalitelt eeldatakse paremat

elektromagnetiliste ja elektrivõrgu kaudu saabuvate

häirete taluvust kui tavapärastelt

automaatsüsteemidelt saabuvate puhul. Ka nende

kasutamisel tuleb veenduda, et keskkonnas ei oleks

tavapärasest suuremaid häireallikaid, mis võiksid

kahjustada selliste elektrooniliste süsteemide tööd. Lisateave • Ohutuseesmärgil projekteeritud lähenemise tuvastamise lülitid

SFS-EN 60947-5-3

• SFS-EN 62061 lisa E kõrgendatud häirekindlus

4.8. TÖÖVAHENDI KÄIVITAMINE

§ 9

Töövahendi käivitamine

Töövahendi käivitamine ei tohi olla võimalik muul moel kui teadlikult selleks ettenähtud

juhtseadet kasutades.

Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata sellise taaskäivitumise või funktsiooni seisundi muutuse puhul,

mis tuleneb automaatse masina tavapärasest tööetapist.

Enne töövahendi käivitamist peab olema kasutajal võimalik juhtimiskohalt veenduda, et ohutsoonis ei oleks

kedagi. Kui see ei ole võimalik, peab süsteem automaatselt tuvastama etteantud usaldusväärsel ja kuuldaval

või nähtaval või muul moel arusaadaval viisil hoiatussignaali võimalikest ohtudest enne, kui töövahend

käivitub. Sellisel juhul peab olema töötajal piisavalt aega ohutsoonist lahkumiseks või võimalus vältida

töövahendi käivitumise või seiskamisega kaasnevaid ohtusid.

4.8.1. Käivitamine ainult teadliku toimingu

tagajärjel

Töövahendi käivitamine ei tohi olla võimalik

muul moel kui teadlikult selleks ettenähtud

juhtseadet kasutades.

Käivitamise juhtseadmeteks on mh energiat tootva

masina (nt sisepõlemismootori või hüdraulikapumba)

käivitusseade, tööprotsessi (nt masinaliini)

käivitusseade ja masina tööseadme (üksiku

elektrimootori või silindri) käivitusseade ning liigutuste

juhtimise juhtseade. Masin tohib käivituda ainult

kõnealusest juhtseadmest.

Masin ei tohi seega käivituda juhul, kui näiteks • valikulüliti (nt käsitsi/automaat) keeratakse teise

asendisse või pealüliti keeratakse asendisse I või

suruõhuliini sulgurklapp avatakse • kiirliide ühendatakse suruõhuvõrku • turvaseadmega tekitatav seiskamine võetakse

vastu • kaitsekate (nt aia uks) suletakse ja sulgemine

võetakse vastu • käsi võetakse ära turvakardina tuvastamise

tsoonist või väljutakse muu turvaseadme

tuvastamise tsoonist • kasina turvaseadme (nt ülevoolukaitse, mootori

ülekuumenemiskontroll, raja lõpus olev turvapiiri

lüliti või ülekoormuse kontroll) poolt tekitatava

seiskamise põhjus kõrvaldub ja seiskamine

võetakse vastu • hädaseiskamise funktsioon taastub • seiskamise põhjustanud häire kõrvaldatakse.

Sageli on vaja korraldada peale seiskamist eraldi

vastuvõtmine enne, kui käivitamine tavapärasest

käivitusseadmest on võimalik. Vastuvõtmine on

vajalik alati, kui inimene võib mahtuda tervenisti

turvaseadme poolt kontrollitava ala sisse. Sisepõlemismootoriga liikuvate masinate puhul

ei tohi mootori käivitumine põhjustada masina või

masinas olevate töövahendite liikumist. Vaata ka punkti 4.7.2 tahtmati käivitamise

vältimise kohta. Lisateave • SFS-EN ISO 12100 punktid 6.2.11.1 … 6.2.11.4 kontrollitud

käivitumine

• SFS-EN ISO 13849-1 punkt 5.2.2 vastuvõtmine • SFS-EN ISO 13850 hädaseiskamine • SFS-EN 60204-1: 2006 punktid 9.2.1 ja 9.2.5.2 käivitus, 9.2.2 ja

9.2.5.3 seiskamine, 9.2.3 tööviisi valik ja punkt 9.3.1 vastuvõtmine

4.8.2. Automaatseadme

taaskäivitus

Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata sellise

taaskäivitumise või funktsiooni seisundi muutuse

puhul, mis tuleneb automaatse masina

tavapärasest tööetapist.

Ainult tavapärase automaatika poolt juhitava tööetapi

alguseni viiv käivitumine tohib toimuda nii, et eraldi

käivitusseadme mõjutamist ei ole vaja. Näiteks ei tohi

energia toite häirele või tööenergia katkemisele

järgnevat taaskäivitumist peale voolu tagasitulemist

toimuda isegi siis, kui tööetapp jääb pooleli.

Et automaatsete funktsioonidega ei kaasneks

ohtu, peab olema ohupunktidesse pääsemine

usaldusväärselt takistatud, kasutades selleks ajal, mil

masin on automaatfunktsiooni peal, püsivaid

kaitsekatteid, masina tööga ühendatud kaitsekatteid

(näiteks piirilülititega varustatud uks) või muid

turvaseadmeid (nt valgustõkkepuud või

survetundlikud matid) . Kui automaatfunktsiooni ajal

minna ohutsooni, peab olema pääs masina töötamise

ajal kas tervenisti takistatud lukustusega varustatud

tööga ühendatud kaitsekatetega või peavad

turvaseadmed suutma seisata liigutusi piisavalt

kiiresti ja viima need ohutusse seisundisse. Vaata ka punkt 4.2.2 ohutsooni pääsemise

piiramise kohta.

4.8.3. Kontrollmeetmed enne käivitamist

Enne töövahendi käivitamist peab olema

kasutajal võimalik juhtimiskohalt veenduda,

et ohutsoonis ei oleks kedagi. Põhireegliks on, et masina käivitumise kohalt peab

olema võimalik kontrollida, et ohutsoonis kedagi ei

oleks. Vajadusel tuleb organiseerida piisav

nähtavus peeglitega või kaameratega ja

monitoridega. Nähtavuse nõue on oluline eelkõige masinate

puhul, mis ei ole keskkonnast kaitsekatete ja

turvaseadmetega täielikult eraldatud. Sellisteks

masinateks on nt pukk- ja sildkraanad ja liikuvad

töömasinad. Uusi masinaid puudutavas masinamääruses on

võetud aluseks see, et masina käivitumine ei tohi

olla võimalik, kui ohutsoonis kedagi on. Nõude

täitmiseks võib kasutada nt juuresolekut

tuvastavaid turvaseadmeid. Lisateave • SFS-EN ISO 12100 punkt 6.2.2.1 nähtavus ohupunktidesse

4.8.4. Käivitumise hoiatus

Enne töövahendi käivitamist peab olema kasutajal

võimalik juhtimiskohalt veenduda, et ohutsoonis ei

oleks kedagi. Kui see ei ole võimalik, peab süsteem

automaatselt tuvastama etteantud usaldusväärsel

ja kuuldaval või nähtaval või muul moel

arusaadaval viisil hoiatussignaali võimalikest

ohtudest enne, kui töövahend käivitub.

Põhireegliks on masina kaitsmine selliselt, et

käivitamisega ei kaasneks ohtu. Käivitumise hoiatust

(pilt 32) on vaja siiski mh masinate puhul, mis on

muidu kaitstud, kuid mida võib olla vaja käsitleda, kui

need on peatunud, nt koristamise eesmärgil (nt

linttransportööri lint või suur trükimasin, mille

erinevate trükkimisüksuste trükiplaatide

vahetamisega võib tegeleda mitu inimest, kes on

ohupunktidele lähedal). Sellisel juhul võib olla

ootamatu käivitumine ohtlik.

Helisignaal Ooteaeg Masin on 3 s 5 s käivitusvalmis

10 s

Pilt 32. Näide käivitumise hoiatuse rakendumise

kohta. Hoiatussignaalina kasutatakse tavaliselt

helisignaali, kuna selle märkamine ei sõltu sellest,

millises suunas inimene parasjagu vaatab.

Joonisel 32 on näide tavalise rakendumise kohta.

Peale helisignaali on mõnesekundiline ooteaeg, et

ohupunktis olev isik jõuaks eemalduda. Alles peale

seda on masin käivitusvalmis. Kui masinat

valmisoleku ajal ei käivitata, tuleb helisignaal anda

enne masina käivitamist uuesti.

Lisateave • SFS-EN ISO 12100 punkt 6.4.3 • Masinapõhised standardid sisaldavad juhised käivituse

hoiatuse rakendumise kohta (nt paberitööstuse masinaid

puudutav standard SFS-EN 1034-1)

4.8.5. Käivitumise või seiskumisega

kaasneva ohu vältimine

... peab süsteem automaatselt tuvastama etteantud

usaldusväärsel ja kuuldaval või nähtaval või muul

moel arusaadaval viisil hoiatussignaali võimalikest

ohtudest enne, kui töövahend käivitub. Sellisel juhul

peab olema töötajal piisavalt aega ohutsoonist

lahkumiseks või võimalus vältida töövahendi

käivitumise või seiskamisega kaasnevaid ohtusid.

Käivituse hoiatuse ja peale seda tehtava käivituse

rakendamisel tuleb arvestada nõudega, mis

puudutab piisava aja jooksul ohutsoonist

väljajõudmist. Suurte masinate puhul, kus

hooldus- või häireolukorras võidakse olla masina

sees keerulistes kohtades, läheb väljumiseks

aega. Selliste masinate puhul peavad olema

helisignaali pikkus ja ooteaeg tavapärasest

pikemad. Võimalus vältida töövahendi käivitumisest

tulenevat ohtu tähendab praktikas enamasti seda,

et hädaseiskamisseadmed paigutatakse

kohtadesse, kus võib olla käivituse hoiatuse

kõlades inimesi näiteks häirete väljaselgitamise

või hooldustööde tõttu. Ka raadiotelefoniside või muul sobival moel

võidakse tagada, et ohutsoonis oleval töötajal

oleks võimalus takistada eesootavat käivitumist. Seiskamine põhjustab harvem ohtu kui

käivitumine. Ootamatu seiskamisega kaasnev oht

puudutab näiteks olukordi, kus inimesed on liikuva

töövahendi läheduses või sees (nt kombaini peal

sorteerijad). Kui masina juht peatab masina

ootamatult teisi eelnevalt sellest hoiatamata, võib olla

tagajärjeks kukkumine või äralöömine. Pikemaajaliste

töökohtade puhul tuleb mõningate ohutuse

seisukohalt tähtsate funktsioonide peatumisest (nt

jahutuspump, ebapuhtuste kohteemaldus või

ventilatsiooniruumid, kuhu pääseb tervisele ohtlikke

aineid) vajadusel hoiatada. Lisateave • SFS-EN ISO 12100 punkt 6.4.3 • Masinapõhised standardid sisaldavad juhised käivituse

hoiatuse rakendumise kohta (nt paberitööstuse masinaid

puudutav standard SFS-EN 1034-1)

4.9. SEISKAMINE

§ 10 Töövahendi peatamine ja hädaseiskamine

Töövahendis peab olema juhtseade, mis aitab töövahendi täielikult ja ohutult peatada.

Igas tööpunktis peab olema seiskamisseade, millega on võimalik töövahend või kõik töövahendid

ohutult seisata. Seiskamisseade peab olema tööjaama käivitusseadmete suhtes esmatähtis. Kui

töövahend või selle ohtlikud osad on peatunud, tuleb vool kõnealustesse seadmetesse katkestada.

Võimaluse korral ja töövahendiga seotud ohtudest ja selle tavapärasest seiskamisajast

sõltuvalt peab olema töövahendis hädaseiskamisseade.

4.9.1. Masina täielik ja ohutu

seiskamine

Töövahendis peab olema juhtseade, mis aitab

töövahendi täielikult ja ohutult peatada.

Igas masinas peab olema vähemalt üks spetsiaalselt

seiskamiseks mõeldud juhtseade.

Hädaseiskamisseade, pealüliti või pistik ei saa

asendada päris seiskamisseadet, kuid vajadusel võib

kasutada neid seiskamise lisavahenditena. Üks

seiskamisseade peab paiknema põhijuhtimiskohas. Täielik seiskamine tähendab mh kõikide liigutuste

seiskamist ja masina jäämist horisontaalsesse ja

turvalisse asendisse. Turvalise seiskamise hindamine

tähendab seiskamise kiiruse kontrollimist.

Seiskamisfunktsioon (mh aeglustumine) peab olema

kontrollitud selliselt, et liikuvad osad või masina sees

olevad töödetailid või masinaga teisaldatavad

koormad ei saaks kahjustuda, ei läheks katki ega

ümber. Lisateave • SFS-EN ISO 12100 punkt 6.2.11.8.b seiskamise

juhtseadmete kohta

tuleb arvestada ka tööpunktidega, milles ollakse

korduvalt, kuigi mitte pidevalt. Mujal kui põhijuhtimiskohas ohutusega seotud

seiskamine võib toimuda ka

hädaseiskamisseadmega, kui tööpunktis ei lähe töö

tõttu vaja muid juhtseadmeid ning seiskamisvajadus

puudutab ainult selliseid probleemseid olukordi,

milles hädaseiskamisseadme kasutamine on sobilik. Peale seiskamiskäsku peavad masina ohtu tekitavad

liigutused ja tööprotsess seiskuma. Energiat tootev

masina tööseade (nt sisepõlemismootor või

hüdraulikapump) võib jääda käima, kui see ei põhjusta

ohtu. Vaata siiski punkti 4.9.4 voolu katkestamise kohta.

Voolu katkestamine liigutuste seiskamise ajal on vajalik

juhul, kui ohutsooni on siiski võimalik minna või ulatuda. Lisateave • SFS-EN 1037 punkt 6.4 klassi 2 seiskamise kontroll • SFS-EN ISO 12100-2 punktid 6.2.11.1 seiskamistingimused ja

6.2.11.3 seiskamine

• SFS-EN ISO 13850 hädaseiskamine • SFS-EN 60204-1 punktid 9.2.2 seiskamisklassid, 9.2.5.3

seiskamine, 9.2.7.3 seiskamine juhtmevaba juhtimise teel

4.9.2. Seiskamisseade igas tööpunktis

Igas tööpunktis peab olema seiskamisseade,

millega on võimalik töövahend või kõik

töövahendid ohutult seisata.

Kui masinas on mitu tööpunkti, siis peab olema igas

punktis seiskamisvõimalus. Lisaks tavapärastele

mehitatud tööpunktidele

4.9.3. Seiskamise käsu prioriteet

Seiskamisseade peab olema tööjaama

käivitusseadmete suhtes esmatähtis. Seiskamisfunktsiooni prioriteetsuse nõue on oluline,

sest seiskamise toimumata jäämine põhjustab

kergesti ohuolukordi. Praktikas tähendab

seiskamisseadme prioriteetsuse nõue seda, et kui

masina juhtimissüsteemis on samal

ajal käivituskäsk (näiteks programmivea või

kinnikiilunud käivitusnupu tõttu) või tööd lubav

seisund ja seiskamiskäsk, peab masin seisma

jääma või püsima seisvana. Seiskamise prioriteetsust võib kontrollida

enamasti käivitusseadme mõjutamisega, kui

seiskamisnupp on all. Masin ei tohi sellisel juhul

käivituda. Masin ei tohi käivituda ka siis, kui

seiskamisnupp lastakse lahti ja käivitusnupp jääb

endiselt mõjutuse alla. Lisateave • SFS-EN ISO 13850 hädaseiskamine • SFS-EN 60204-1 punkt 9.2.5.3 seiskamise prioriteetsus

4.9.4. Toite katkestus

Kui töövahend või selle ohtlikud osad on

peatunud, tuleb vool kõnealustesse

seadmetesse katkestada. Masina seiskamine on võimalik kolmel erineval

moel, mida nimetatakse seiskamisklassideks.

Seiskamisklassid on toodud ära standardi SFS-EN

60204-1 punktis 9.2.2. Klasside skeem on toodud

pildid 33. Klassi 0 seiskamisel katkestatakse energia vool

(elekter, suruõhk vms) koheselt ja piisavalt kiire

seiskamine tagatakse näiteks

vedruga pidurite abil. Klassi 1 seiskamisel toimub

pidurdamine (kontrollitud aeglustamine) elektriga või

muu energiaga, näiteks suruõhuga. Kui liigutused on

peatunud, katkeb energia vool (kontaktori adapterid

avanevad või klapp sulgub). Klassi 2 seiskamisel

(näiteks sagedusmuunduri kasutamisel) liigutused

peatuvad, kuid energia vool mootorisse ei peatu. Seadistus eeldab energia voolu katkestamist, et

ohtu põhjustav ootamatu käivitumine ohutsoonis olles

viidaks võimalikult minimaalsele tasandile. Klassi 0 ja

klassi 1 seiskamised on sarnaste väärtustega:

mõlema puhul on lõpptulemuseks liigutuste

seiskamine ja energia voolu katkestus. Seadistamise nõue tähendab seiskamise

toimumist klassi 1 kohaselt. Praktikas võib kasutada

ka siiski klassi 0, kui leitakse, et see on otstarbekam.

Samuti tuleb arvesse võtta, et elektrikatkestuse korral

või energia voolu katkemisel muul põhjusel pikeneb

seiskamiseks kuluv aeg enamasti klassi 1

seiskamisel mitmekordselt. Masinamäärus (400/2008) lubab ka klassi 2

seiskamise kasutamist ohutusega seotud

seiskamiste korral. Tingimuseks on liikumata

püsimise usaldusväärne järelevalve. Praktikas

tähendab nõue ohutusotstarbeks projekteeritud ja

tüübikinnitusega „nutikate“ sagedusmuundurite

kasutamist.

Seiskamiskäsk Seiskamiskäsk Seiskamiskäsk

Energia voolu katkestus Kontrollitud aeglustus

(pidurdamine)

Kontrollitud aeglustus

(pidurdamine)

Kontrollitud aeglustus

Energia voolu katkestus

(pidurdamine)

Liigutused on Liigutused

on Liikumatuna

peatunud ja energia peatunud ja energia

Liigutused on püsimise

vool on katkestatud vool on katkestatud peatunud kontroll

Klassi 0 seiskamine Klassi 1 seiskamine Klassi 2 seiskamine

Pilt 33. Seiskamisklassid

Kui masin on seiskunud ja energia vool on

katkenud, peab jääma masin seisma turvalisse

asendisse. Pidurite ja teiste seadmetega tuleb nt

tagada, et raskusjõud ega muu põhjus ei suudaks

põhjustada masina või selle osade liikuma

hakkamist. Ka töödetailid ei tohi kinnitusseadmest

ega magneti küljest lahti tulla.

Lisateave • SFS-EN 1037 punkt 6.4 seiskamisklassi 2 kasutamise tingimused • SFS-EN 60204-1 punkt 9.2.2 seiskamisklassid • SFS-EN 61800-5-2 Reguleeritava kiirusega

elektriajamisüsteemid. Osa 5-2: Safety requirements.

Functional. 2008. lk 65

4.9.5. Hädaseiskamine

Võimaluse korral ja töövahendiga seotud ohtudest

ja selle tavapärasest seiskamisajast sõltuvalt peab

olema töövahendis hädaseiskamisseade.

Hädaseiskamisseadet puudutavad nõuded Hädaseiskamisseade peab olema teistest

juhtimisseadmetest selgesti eristatav.

Hädaseiskamisseadme juhtseade (nupud, köis,

pedaal vms) peab olema punast värvi. Kui

juhtseadmel on taust (nagu nupul), peab see

olema kollane. Hädaseiskamisseade peab olema kergesti

kättesaadav ja kasutatav. Nupu kasutamist ei tohi

raskendada näiteks kraega.

Hädaseiskamisseadme vajadus Reeglina peab masinas hädaseiskamisseade

olemas olema. Hädaseiskamisseade on lisaks

häireolukorrale vajalik ka selle jaoks, kui

tavapeatamise juures esineb mõni viga.

Tavaliselt ei ole hädaseiskamisseadet vaja

järgmistel juhtudel: • Käsitsi kaetav/toetatav masin, milles on

tavaliselt sundkasutusega juhtseade olemas. • Väike masin, milles on ilmselgelt ainult üks

kasutuskoht, kus masina juhtseadmed

paiknevad ja kus hädaseiskamisseade ei

kiirendaks seiskamist. Eelduseks

hädaseiskamisseadme mittekasutamisele on

see, et seiskamisnupp on suur ja väljapoole

ulatuv. Teatud töökeskkonnas (näiteks koolides)

vajab ka selline masin hädaseiskamisseadet.

Suurtes masinates või masinaliinidel peab olema

mitu hädaseiskamisseadet või näiteks masina

mõõtudega kokku sobiv hädaseiskamise tross. Kui

hädaseiskamisseade seiskab ainult masinaliini

osa, tuleb seiskamisseadme asukohaga ja

tähistustega märku anda, millist liini osa milline

seiskamisseade mõjutab. Kui masinas on mitu kasutajate kohta, peab

olema hädaseiskamisseade vähemalt kõikides

kasutuspunktides.

Pilt 34. VALESTI. Nupu varustamine kraega või muu

kasutamist raskendava takistusega ei ole lubatud. Ka

on siin hädaseiskamisseade ainuke seiskamise

juhtseade, st tavalise seiskamise juhtseade puudub.

Käivitusnupu värv peaks olema valge.

Hädaseiskamisseadmel peaks olema kollane taust. Siin

võib mõelda, et nähtav tekst HÄDASEIS asendab

tausta puudumist. Hädaseiskamisseade peab avama selle juurde

kuuluvad sensorid või sulgema klapi sunduslikult.

Hädaseiskamisfunktsioon on alati kõikide teiste

funktsioonide suhtes esmatähtis. Hädaseiskamisseadme SEIS-asendisse

lukustumine ja seiskamiskäsu tekkimine (sensorite

avanemine) peavad olema ühendusest selliselt, et

ühe funktsiooni toimudes toimub ka teine, kuigi

juhtseadme mõjutamine lõpetatakse kohe peale

esimene funktsiooni toimumist. Hädaseiskamistrossi lõdvenemine või

eraldumine peab käivitama seiskamiskäsu.

Transpordistandardi SFS-EN 620 kohaselt tohib

olla hädaseiskamiskäsu tekkimiseks vajalik jõud

köiest hädaseiskamisseadme puhul maksimaalselt

125 N ja köie kõrvalekaldetee maksimaalselt 300

mm.

Masina käivitamine peale hädaseiskamist tohib

toimuda ainult spetsiaalsest käivitajast peale seda,

kui hädaseiskamisseade (nupp või köis) on

kõigepealt oma valmisoleku asendisse tagasi viidud.

Vajadusel tuleb süsteem ka enne, kui taaskäivitus on

üldse võimalik, eraldi vastu võtta.

Kõik masinas olevad hädaseiskamisseadmed

peavad olema töökorras, isegi kui masina

juhtimiskohta (näiteks kabiinist kohalikule juhtimisele)

või tööviisi (näiteks KÄSI/AUTO) muudetakse.

Lisateave • SFS-EN 620 punkt 5.7.2.9 linttransportööride köis-

hädaseiskamisseade • SFS-EN ISO 13850 hädaseiskamine • SFS-EN 60204-1 hädaseiskamist puudutavad punktid 9.2.5.4 ja

10.7

4.10. ENERGIAALLIKAST EEMALDAMINE

§ 11

Energiaallikast eraldamine

Töövahend tuleb varustada arusaadavalt äratuntavate ja vajadusel lukustatavate seadmetega,

millega on võimalik eraldada töövahend kõikidest energiaallikatest. Peale vooluallikast eraldamist

peab olema võimalik töövahendisse kogunenud energia välja lasta, sest see võib põhjustada

ohtu.

Elektriga töötavas masinas peab olema alati käsitsi

käideldav peavooluahelas olev pealüliti, mida tänapäeval

nimetatakse toite eraldamise lülitiks. Teatud

elektroonilistele ja mehaanilistele nõuetele vastavat

eralduslülitit võib nimetada ka turvalülitiks. Näited voolu

eraldamise lülitite kohta on piltidel 23, 24, 30 ja 31. Väikeste masinate puhul piisab eralduslülitiks

pistikust, kui masinat käsitlev isik on võimeline

kontrollima, et keegi ei ühendaks pistikut kogemata

pistikupessa ja kui masina kogu ohutsoon on pistikupesa

juurest nähtav. Elektrienergia toidet katkestav lüliti peab eristuma

teistest töölülititest ja sellel peab olema arusaadavalt üks

VÄLJAS- ja üks SEES-asend, mis tähistatakse sümbolitega

0 ja I. Lülitit peab olema võimalik lukustada VÄLJAS-

asendisse. Vastab põhimõte vooluallikast eraldamise kohta

usaldusväärse käsitsi juhitava seadmega puudutab ka

hüdraulilisi või suruõhuga töötavaid masinaid. Väikestes

masinates võib kasutada vooluallikast eraldamiseks ka

kiirliiteid. Sellisel juhul peab olema kiirliide kogu aeg masina

juures töötajale nähtavas kohas.

Sulgurklapi asendid tuleb arusaadavalt tähistada.

Klappi peab olema võimalik lukustada (eraldatud,

suletud). Klapp peaks suutma eemaldada süsteemis

oleva rõhu samal ajal, kui see sulgetakse. Näited

klappide kohta on pildil 22 punktis 4.5.7. Masinaliinides ja teistes suurtes süsteemides läheb

kogu süsteemi pealülitile lisaks

vaja turvalüliteid ja sulgurklappe, mida

kasutatakse mootorite või sobivate

osatervikute juures. Lülitite ja klappide

paigutuste ja tähistustega tuleb teha

arusaadavaks, millist masinaliini osa mingi

voolu eraldamise lüliti või sulgurklapp

mõjutab (vt pilt 31 punktis 4.7.3). Nõue salvestunud energia ohutu

eemaldamise kohta puudutab olukordi, kus

energia väljumine (nt kondensaatori või

rõhuaku lahtivõtmine) peale energia allika

lahtiühendamist kestab pikemat aega.

Sellistes olukordades võib minna vaja

lukustusega varustatud masina tööga

ühendatud kaitsekatteid, mida ei saa lahti

enne, kui energia on lahti ühendatud. Mõningates masinates on tugevaid

vedrusid, rõhuakusid või muid energiat

salvestavaid seadmeid, milles olev energia

vooluallikast eraldamise ajal automaatselt ei

eemaldu. Ka nendes masinates peavad

olema tühjendusklapid või muud vahendid,

millega õnnestub energia remonttööde või

hiljemalt masina lahtivõtmise ajaks ohutult ja

kontrollitult eemaldada. Lisateave • SFS-EN 1037 ootamatu käivitumise vältimine, eriti

punkt 5

• SFS-EN ISO 4413 punkt 5.4.7.2.1 hüdraulika

eraldamine vooluallikast

• SFS-EN ISO 4414 punkt 5.2.8 suruõhu eraldamine vooluallikast

• SFS-EN 60204-1 punkt 5.3 voolueralduslüliteid

puudutavad nõuded

5. LIIKUVAID TÖÖVAHENDEID

PUUDUTAVAD LISANÕUDED Eespool, 4. peatükis käsitletavad üldised ja kõiki

masinaid puudutavad ohutusnõuded puudutavad ka

liikuvaid töövahendeid. Masinate rataste, roomikute

vms abil liikumine põhjustab siiski erilisi ohte, millega

tuleb masinate

konstruktsioonide ja kasutamise puhul arvestada.

Masinaid kasutatakse enamasti väljas muutlikes

maastiku- ja ilmastikutingimustes. Ka nende

teguritega tuleb masina (liikuva töövahendi)

konstruktsiooni, mh juhikabiili puhul arvestada.

5.1. LIIKUVA MASINA ÜLDISED OHUTUSNÕUDED

§ 15 Liikuva töövahendi ohutus

Liikuv töövahend peab olema selline, et selle juhile või selles olevatele töötajatele kaasnev

võimalik oht oleks võimalikult vähene. See puudutab ka ohtu puutuda kokku töövahendi

rataste ja roomikutega. Kui juhtimise ajal tehakse tööd, tuleb valida sõidukiirus olukorrast

sõltuvalt.

Liikuvas töövahendis, mis võib liikudes põhjustada töötajale ohtu, peab olema: 1) seade, mille abil tahtmatut käivitumist vältida; 2) seade, mis leevendab töövahendi võimaliku kokkupõrke tagajärgi; 3) pidurdus- ja seiskamisseade; kui olukord nõuab, siis peab olema võimalik töövahendit

seisata kergesti käsitletava või automaatselt töötava tagavaraseadmega, kui päris seade ei ole

enam töökorras;

4) nähtavust parandavad lisaseadmed, kui nähtavus juhi kohalt ei ole töö ohutuse

tagamiseks piisavalt hea; 5) tööks sobivad valgustusseadmed, kui töövahendit kasutatakse pimedas; 6) tulekustutusvahendid, kui töövahendiga, selle kasutamisega või koormaga on seotud

tulekahju oht ja kui need ei asetse tööpunktile piisavalt lähedal.

Kui kaugjuhitav töövahend võib tavapärase kasutamise ajal sõita töötajale otsa või töötajal on

muljumisoht, tuleb varustada töövahend kokkupõrke ja muljumise eest kaitstavate seadmetega,

va kui ohu kontrolli all hoidmiseks kasutatakse muid nõuetekohaseid vahendeid. Kaugjuhitav

töövahend peab automaatselt juhtimisalast välja jõudes seisma jääma.

5.1.1. Võimalikult väike oht

Liikuv töövahend peab olema selline, et selle

juhile või selles olevatele töötajatele kaasnev

võimalik oht oleks võimalikult vähene. See

puudutab ka ohtu puutuda kokku töövahendi

rataste ja roomikutega.

Nõue võimalikult vähese ohu kohta eeldab

põhjalikku riskianalüüsi ja analüüsi tulemustega

arvestamist masina projekteerimisel. Ohutus sõltub

mh masina kiirusest, nähtavusest, püsivusest ja

liikuvate osade kaitsmisest.

Pilt 35. Näited masinate ja õnnetuste kohta, mille puhul on võimalik riske oluliselt juhikabiini abil vähendada.

Surmaga lõppenud tööõnnetuste registris

(www.tvl.fi/totti) on vähemalt kaks juhust, kus

madalal oleva oksa vastu sõitmine juhikabiinita

muruniidukiga on põhjustanud surma. TOT 19:2005

Masinas peab olema juhikabiin või muu

juhtimisruum, millest ei ole võimalik puutuda kokku

liikuva masina rataste või roomikutega. Juhikabiin

kaitseb ka paljude teiste ohtude eest, vaata punkti

5.2 ja pilti 35.

5.1.2. Mittevajaliku käivitumise takistamine

Liikuvas töövahendis, mis võib liikudes

põhjustada töötajale ohtu, peab olema: 1) seade, mille abil tahtmatut käivitumist

vältida; Tahtmatut käivitumist on võimalik vältida näiteks

igale masinale eraldi seadistatud võtmega, mida

on vaja juhikabiini ukse või vooluluku (või mõlema)

puhul või muule käivitamise juhtseadmele.

Raamrooliga masina pööramise korral

võib olla võimalik, et jalg võib jääda raami

osade vahele kinni. Korralik juhikabiin

kõrvaldab ka selle riski. 5.1.3. Kokkupõrke tagajärgede leevendamine


põhjustada töötajale ohtu, peab olema: … 2) seade, mis leevendab töövahendi

võimaliku kokkupõrke tagajärgi; Kui liikuv masin põrkab kokku masinast väljas viibiva

töötajaga, on tagajärjed enamasti rasked.

Kokkupõrke tagajärgede leevendamine on võimalik

eelkõige automaatsete, ilma juhita liikuvate masinate

puhul, nt automaatsetes autolaadurites ja rööbastel

liikuvates transpordikärudes. Sellistes masinates

kasutatakse kokkupõrke vältimiseks laserskännereid

või kokkupõrke pehmendamiseks ja masina kiireks

seiskamiseks turvapuhvreid. Pildil 36 on paar näidet

põrkeraudade kohta.

Pilt 36. Survetundlikke põrkeraudasid võib

kasutada kokkupõrke tagajärgede

leevendamiseks.

Aeglaselt liikuvas ja kiiresti seiskuvas masinas

võib kasutada kahanevaid survetundlikke

põrkeraudasid. Masin peab jääma seisma sellel

teekonnal, kus põrkeraud hakkab kergelt järele

andma.

Trammi põrkeraud seiskab trammi enne, kui selle alla

kukkunud inimene satuks rataste alla.

Pealt juhitava masina juhile või teistele

kaassõitjatele kaasnevaid tagajärgi on võimalik

leevendada turvavööde või -patjadega, kui selliste

vahendite kasutamine on masina konstruktsiooni

arvestades võimalik. Ka kahanev rool, armatuurlaua

pehmendamine ja muud autos kasutatavad meetmed

sobivad vähemalt osaliselt liikuvatele töömasinatele.

5.1.4. Seiskamine ja pidurdus


põhjustada töötajale ohtu, peab olema: … 3) pidurdus- ja seiskamisseade; kui

olukord nõuab, siis peab olema võimalik

töövahendit seisata kergesti käsitletava

või automaatselt töötava

tagavaraseadmega, kui päris seade ei ole

enam töökorras; Erinevate liikuvate töövahendite kohta on palju EN-

või ISO-standardeid, mis sisaldavad detailseid

nõudmisi pidurite, seiskamispidurite ja hädapidurite

ning masina juhitavuse kohta veaolukordades.

Lisateave • SFS-EN 474 mullatöömasinad • SFS-EN ISO 3450 mullatöömasinate pidurisüsteemid • ISO 6292 laadurautode ja traktorite pidurid • ISO 11169 metsatöömasinate pidurid • SFS-EN 12643 mullatöömasinate juhitavuse nõuded

5.1.5. Nähtavus


põhjustada töötajale ohtu, peab olema: … 4) nähtavust parandavad lisaseadmed, kui

nähtavus juhi kohalt ei ole töö ohutuse

tagamiseks piisavalt hea; Põhinõudeks on piisav nähtavus töökohast sõidu- ja

tööobjektideni selliselt, et töö tegemine oleks ohutu.

Nähtavust võib parandada mh pööratava istmega ja

sobivalt paigutatud juhtseadmetega. Seda eriti juhul,

kui töösuund on sõidusuunast erinev. Suurtes masinates võivad kerekonstruktsioonid

või töövahendid otse nähtavust piirata. Sellisel juhul

tuleb ohutuse seisukohast tagada piisav nähtavus

peeglite, kaamerate ja monitoride või muude sobivate

vahenditega. Pildid 37 on näide teleskooplaaduris

kasutatava kaamera kohta. Peeglite nurka peab olema võimalik reguleerida

juhikabiinist või juhtimiskohast väljumata. Peeglitel

peab olema soojendus, millega pakasega tekkinud

võimalikku härmatist eemaldada. Kaameraid ja ekraane nähtavuse

parandamiseks kasutades tuleb neid kaitsta

päikese ja teiste valguse poolt tekitatavate

pimestusefektide eest. Juhikabiiniga masinate juhikabiinides peab olema

masina härmatise ja jää efektiivseks eemaldamiseks

ventilatsioon. Akendel võib olla ka elektrisoojendus,

juhikabiinis võib olla

Pilt 37. Kui teleskooplaadurid on kaamera

noole otsas, näeb kasutaja täpselt, kuhu

koorem pannakse või mida koorem sisaldab.

Kui teleskooplaadur hakkab tagurdada,

ilmub ekraanile tahapoole suunatud teise

kaamera pilt. Kütteseade, mis hoiab ära akende jäätumise ajal,

mil masin jäetakse pakase kätte seisma. Akendes peavad olema rullkardinad või muud

vahendid, millega on võimalik vältida nähtavust

halvendavat päikese pimestust. Akendes peavad olema pesuseadmed ja

kojamehed, et aknad oleksid puhtad ja terved ka

turvalise nähtavuse seisukohalt. Lisateave • ISO 4513 maanteesõidukid, nähtavus • SFS-EN ISO 12100 punkt 5.2.7 nähtavuse nõuded ja võimalikud

lisameetmed

• ISO 13564-1 laadurautod, nähtavus • SFS-EN 15830 maastiku teleskooplaadurid, nähtavus

5.1.6. Sõidu- ja töötuled


põhjustada töötajale ohtu, peab olema: … 5) tööks sobivad valgustusseadmed, kui

töövahendeid kasutatakse pimedas

Kui masinat ei kasutata alati tingimata hästi

valgustatud tingimustes, peavad olema masinal

piisavalt tõhusad sõidutuled, et masinaga töö oleks

ohutu. Kui masinas on töövahendid, millega tehakse

tööd masinaga sõites või selle seismise ajal, peavad

olema masinas ka töötuled, millega tööobjekt saaks

hästi valgustatud. Näiteks on kaevanduste ja

mullatööde puurimisseadmete standardis SFS-EN

16228 ette nähtud vähemalt 100 lx valgustus. Masinas peab olema pistik ja piisavalt pika

kaabli otsas olev lamp või lambid, millega

saadakse hooldusobjektidele piisavalt valgust. Sõidu- jm tuled, mis võivad mustaks saada või

muul moel määrduda, tuleb varustada

pesuseadmetega. Lisateave • SFS-EN 1837 masinate valgustus • SFS-EN ISO 12100 punkt 6.2.8.e) valgustus • SFS-EN 16228 puurimisseadmed

5.1.7. Tulekustutusvahendid


põhjustada töötajale ohtu, peab olema: … 6) tulekustutusvahendid, kui töövahendiga, selle

kasutamisega või koormaga on seotud tulekahju

oht

Tulekahju ohtu põhjustab eriti sisepõlemismootoriga

masinate kasutamine tolmuses keskkonnas. Riski

vähendamiseks tuleks vältida tolmu kogunemist ja

tolmu kokkupuudet kuumade osadega ning vältida

sädemete või muude süttimisallikate moodustumist. Kui masinas ei ole automaatset või kasutaja poolt

avatavat tulekustutussüsteemi, peab olema masinas

vähemalt piisavas suuruses esialgne kustutusvahend

ja selleks sobiv hoiukoht. Näiteks nõuavad

kindlustusseltsid üle 3 tonnistelt töömasinatelt

vähematl kahte 6 kg kustutit. Masinamääruses on nähtud maa-alusteks

töödeks mõeldud masinatele, millele on kergesti

süttivaid osi, ette püsiv tulekustutussüsteem. Lisateave • SFS-EN 13478 masinate tuleohutus ja -kaitse

5.1.8. Kaugjuhtimine

Kui kaugjuhitav töövahend võib tavapärase

kasutamise ajal sõita töötajale otsa või töötajal

on muljumisoht, tuleb varustada töövahend

kokkupõrke ja muljumise eest kaitstavate

seadmetega, va kui ohu kontrolli all hoidmiseks

kasutatakse muid nõuetekohaseid vahendeid.

Kaugjuhitav töövahend peab automaatselt

juhtimisalast välja jõudes seisma jääma. Kokkupõrge või muljumine on võimalik, kui

kaugjuhitav masin liigub piirkonnas, kuhu inimestel

on ligipääs ilma, et mõni turvaseade inimese

saabumist märkaks. Kokkupõrke eest kaitsvaks seadmeks võib olla

näiteks liikuvas masinas olev laserskänner, mis

tuvastab inimese või muu eseme nii kaugelt, et

masin jõuab enne kokkupõrget seiskuda. Skänner

on aga välitingimustes läätse jäätumise ja

lumesajuga kaasnevate ebavajalike seiskumiste

tõttu keeruline variant. Välitingimustes võib kasutada skänneri asemel

ultrahelil või mikrolainetel põhinevaid analoogseis

„maste“, mida kasutatakse mh autodes

tagurdamishoiatuste puhul. Et need oleksid piisavalt

ohutud, peab olema tegemist inimeste tuvastamiseks

ettenähtud tüübikinnitusega turvakomponentidega. Survetundlik põrkeraud soosib masina ja inimese

kokkupuudet, kuid annab järele niipalju, et muljumise

oht on vähene. Survetundliku põrkeraua

tuvastusfunktsioon ja masina seiskumisfunktsioon

peavad olema nii usaldusväärsed, et seiskumine

toimuks alati enne, kui ohtlik muljumine oleks

võimalik. Survetundlikku põrkerauda võib kasutada

ainult aeglaselt liikuvates masinates. Üks näide on

toodud pildil 36. Masina juhti võib kaitsta muljumise või

kokkupõrke eest näiteks selliselt, et masina

juhtimine oleks võimalik ainult teatud kohast, kuhu

masin mitte kuidagi ei pääse. Kaugjuhtimisega masina automaatne

seiskumine ajal, kui see saabub juhtimistsoonist

välja, on võimalik spetsiaalse kontrollsignaaliga.

Kui juhtmeta juhtimise kontrollsignaal katkeb üle

500 mg ajaks, peab olema tagajärjeks masina

seiskumine. Masinal võib olla ka lõpplüliteid või

muid analoogseid tööpiirkonda piiravaid

funktsioone, mille tagajärjel masin seiskub. Kui

masin sõidab tsooni piirini, peab turvaseade

masina seiskama. Lisateave • SFS-EN ISO 13856-3 survetundlik põrkeraud • ISO 15817 mullatöömasinate kaugjuhtimine • SFS-EN 60204-1 punkt 9.2.7 traadita juhtimine • SFS-EN 61496 (osad 1 ja 3) laserskänner

5.2. KUKKUVAD ESEMED JA MASINA ÜMBERKUKKUMINE

§ 16 Kaitse ümberkukkumise ohu ja kukkuvate esemete eest

Töötajat vedava töövahendi ümberkukkumisega kaasnevat ohtu on võimalik ära hoida

turvakabiiniga, kaitsekonstruktsiooniga või muu vastava seadmega, mis 1) takistab töövahendil kukkumast rohkem kui külili; või 2) tagab, et töötaja ümber jääks piisavalt ruumi olukorras, kus töövahend kukub

kummuli või katusele.

Laadurautos peab olema vajadusel turvavöö või muu vastav konstruktsioon, mis hoiab

juhti laaduri ümberkukkumise korral paigal.

Kui veetav last või muud esemed võivad ümber kukkudes juhti või kaassõitjaid vigastada,

tuleb varustada töövahend piisavalt turvaruumi omava kaitsekonstruktsiooniga.

5.2.1. Ümberkukkumiseks valmisolek

Töötajat vedava töövahendi

ümberkukkumisega kaasnevat ohtu on

võimalik ära hoida turvakabiiniga,

kaitsekonstruktsiooniga või muu vastava

seadmega, mis 1) takistab töövahendil kukkumast rohkem

kui külili; või 2) tagab, et töötaja ümber jääks piisavalt

ruumi olukorras, kus töövahend kukub

kummuli või katusele.

Kui masinat kasutatakse väljas, peab olema masinas

piisav ilmastikutingimuste eest kaitsev kabiin, mille

ulatus peab suutma kaitsta töötajat masina

ümberkukkumise korral. Juhikabiini konstruktsioon

peab olema selline, et see kaitseks ühtlasi nii müra,

saaste, tolmu ja võimalike teiste keskkonnamõjude

eest. Mõningate masinate puhul peab juhikabiin

pidama vastu ka välistele löökidele, nt kombainis

kaitsevad raudketi viskuvad osakesed ja

ümberkukkuva või töödeldava puu kokkupõrge

juhikabiiniga. Et väljas kasutatavate masinate juhikabiinis oleks

võimalik ka suvel uksed ja aknad kinni tööd teha ja

olla samas müra ja tolmu eest kaitstud, peab olema

juhikabiinis korralik jahutav ventilatsiooniseade. Talve

jaoks peab olema juhikabiinis korralik kütteseade, mis

hoiab sobivat temperatuuri ja aknad härmatisevabad. Eraldi toodetena müüdavad turvakabiinid on

turvaseadmed ja neil peab olema tüübikinnitus. Pildil

38 on näide nõuetekohase ja kontrollitud juhikabiini

infosildi kohta.

5.2.2. Istmel püsimine

Laadurautos peab olema vajadusel

turvavöö või muu vastav

konstruktsioon, mis hoiab juhti

laaduri ümberkukkumise korral

paigal. Turvavöö või muu lahendus peab olema

võimalikult lihtsa lahendusega, et seda

alati kasutataks. Lisaks määruses eraldi mainitavale

laadurautole läheb turvavööd vaja ka

paljudes teistes liikuvates masinates.

5.2.3. Turvakatus

Kui veetav last või muud esemed

võivad ümber kukkudes juhti või

kaassõitjaid vigastada, tuleb varustada

töövahend piisavalt turvaruumi omava

kaitsekonstruktsiooniga. Koormad käsitlevates ja tõstvates masinates,

nt laadurautodes, teleskooplaadurites,

kopaga traktorites, ekskavaatorites ja teistes

analoogsetes masinates tuleb arvestada

käsitletavate tükkide võimaliku kukkumisega

nt pinnase vajumise,

väliskonstruktsioonidega kokkupõrke või

ebaühtlase sõidutee tagajärjel. Juhikabiini

katus ja kabiini teised konstruktsioonid

peavad pidama

Pilt 38. Sildil on kirjas, millistele standarditele ROPS-testid

vastavad ja kui raske masina sisse võib juhikabiini

paigaldada. Kuna juhikabiin on masinamääruses sätestatud

turvaseade, peavad selle ja masina sildil olevad

andmed omavahel kokku sobima (tootja,

valmistusaasta jne).

Pilt 39. Laadurautol on kukkuvate esemete

eest kaitsev turvakatus.

vastu väljaarvutatud suurimatele kukkuvatest

tükkidest tulenevatele koormustele. Pildil 39 on

näide turvakatusega varustatud laadurauto kohta. Katusel olevad võimalikud avad peavad olema

sellise suurusega ja kujuga, et ohtu põhjustavad tükid

ei mahuks sealt läbi kukkuma.

Eraldi tootena müüdav turvakatus on

turvaseade ja sellel peab olema tüübikinnitus. Lisateave • SFS-EN ISO 12100 punkt 5.2.1 kaitse kukkuvate esemete eest

5.3. JUHIKABIIN

§ 17 Nõuded juhikabiinile

Pealtpoolt juhitaval ekskavaatoril, metsatöömasinal ja traktoril peab

olema juhti ilmastikutingimuste eest kaitsev kaitsekabiin.

Kui 1 lõikes sätestatud või muud kinnise juhikabiiniga varustatud töövahendiga sõidetakse

jää peal, soos või muul analoogsel ebastabiilsel alusel, peab olema juhikabiinis

varuväljapääs, mis ei asu tavapärase väljapääsuga samas suunas.

Laadurina kasutatava traktori istet peab olema võimalik pöörata laaduri juhtseadmete ja

tööpiirkonna suunas. Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata traktoripuhul, mille mootori võimasus on maksimaalselt 30 kilovatti.

Kraana juhikabiini nõuded on toodud §-s 23 lg 1 p 3.

5.3.1. Turvakabiin

Pealtpoolt juhitaval ekskavaatoril,

metsatöömasinal

ja traktoril peab olema juhti

ilmastikutingimuste eest kaitsev kaitsekabiin. Lisaks määruses eraldi mainitavatele masinatele

peab olema turvakabiin ka teistes liikuvates

masinates. Vajadus sõltub masina tavapärastest

sõidutingimustest (kas olemas on

ümberkukkumisoht) ja töökeskkonnast. Masina

töökeskkond võib olla tolmune või siis võib tekitada

tolmu masinaga tehtav töö. Väljas kasutatavate

masinate puhul on juhikabiin vajalik juhi

kaitsmiseks sademete ja külma eest, samuti

kuumuse ja muude ilmastikutingimuste eest.

Juhikabiini läheb sageli vaja ka müra eest

kaitsmiseks. Turvakabiini omaduste hulka kuulub see, et kabiin

on mõõdetud ja testitud selliselt, et see peaks

masina ümber minemise või katusele käimise

korral vastu masina kaalule selliselt, et

juhile jääks kabiinis olles piisav muljumise eest

kaitsev ruum. Kui turvakabiinile tehakse

tüübikinnitust, saadakse testimiste põhjal info selle

kohta, kui raske masina peale võib juhikabiini

maksimaalselt paigaldada (vt pilt 38).

Teisteks tähtsateks kabiini omadusteks on mh: • piisav suurus ja piisavalt vaba ruumi istme ja

katuse vahel • hea nähtavus sõidusuunas ja tööobjektideni • korralik ventilatsioon, et uksed ja aknad

saaksid olla tolmu ja müra eest kaitsmise

eesmärgil kinni ning et aknad püsiksid talvel

puhtad ja härmatisevabad. Temperatuur peaks

jääma vahemikku 21 … 25 ºC. Sissepuhkeõhul

peab olema tõhus filter. • hoiuruum tulekustuti, esmaabivahendite,

käsiraamatu ja teiste vajalike tarvikute jaoks • Materjalid mittesüttivad või raskesti süttivad.

Juhikabiini soovituslikud miinimummõõdud on

järgmised: • Vaba sisekõrgus 2000 mm • Seljatoe ja tagaseina vaheline kaugus 700

mm • Jalgadele ruumi 1150 mm istmest mõõdetuna,

kui iste on kõige tagumises asendis • Põvedele ruumi 800 istmest mõõdetuna, kui iste

on kõige esimeses asendis ja kõrgus keskmine.

Liikumisteed kabiinini ja kabiinist välja on toodud

punktis 6.4.2. Kuigi kõnealune punkt puudutab

kraanasid, võib samu põhimõtteid kohaldada ka

suurte liikuvate masinate puhul. Lisateave • CEN/TR 614-3 liikuvate töömasinate ergonoomia • Ergowood-projekti juhised metsamasinate ergonoomia kohta

5.3.2. Tagavaraväljapääs

Kui 1 lõikes sätestatud või muud kinnise

juhikabiiniga varustatud töövahendiga sõidetakse

jää peal, soos või muul analoogsel ebastabiilsel

alusel, peab olema juhikabiinis varuväljapääs, mis

ei asu tavapärase väljapääsuga samas suunas.

Kõikides juhikabiinides peab olema võimalus

pääseda sealt välja olukorras, kus masin kukub

sellele küljele, kus paikneb tavaväljapääs.

Alternatiivne väljapääs võib olla teine uks või suur

aken, mis on kergesti avatav või lõhutav. Kui masinaga sõidetakse jää peal või mujal,

kus võib olla uppumisoht (nt soo peal), peab

olema tagavaraväljapääs katusel. Selle saab

lihtsamini lahti kui küljel oleva väljapääsu ning juht

pääseb sealt kiiremini pinnale. Tagavaraväljapääsu ava peab olema vähemalt

nii suur, et sinna mahuks ellips, mille telgede

mõõdud on 440 mm ja 640 mm.

5.3.3. Pöörlev iste

Laadurina kasutatava traktori istet peab

olema võimalik pöörata laaduri juhtseadmete

ja tööpiirkonna suunas. Istme reguleerimisvõimalused, juhikabiini suurus

ning juhtseadmete paigutus ja reguleeritavus peab

olema selline, et istme pööramine oleks lihtne ning

erinevas suuruses juhtidel on võimalik töötada ja

juhtida sõidukit ergonoomiliselt õiges asendis. Pööratav iste ja töösuunas olevad juhtseadmed

on vajalikud ka teistes masinates, mille puhul

töösuund ei ole sõidusuunaga sama.

5.4. ENERGIAÜLEKANDESEADMED

§ 18 Energiaülekande seadmete ohutus

Kui liikuva töövahendi ja selle lisaseadmete või pukseeritavate seadmete vaheliste

energiaülekandeseadmete tahtmatu lukustamine võib põhjustada erilist ohtu,

tuleb töövahend varustada või muuta selliselt, et energiaülekandeseadmete lukustumine

oleks takistatud. Kui lukustumist ei ole võimalik vältida, tuleb ohtu tõrjuda muul nõuetele

vastaval viisil.

Liikuvas töövahendis olevad energiaülekandeseadmed tuleb kinnitada selliselt, et need

ei hakkaks maad riivama.

Lukustumisega tuleb mehaanilist jõuülekannet

kasutades arvestada. Vajadusel tuleb kasutada

masinates mehaanilisi lüliteid, mis avanevad, kui

koormus kasvab liiga suureks, või muid

nõuetekohaseid kontrollseadmeid (nt splinti).

Eemaldatavatele liigendvõllile peab olema

hoiukoht. Hüdraulilised voolikud tuleb

paigaldada selliselt, et need ei ulatuks maad

riivama ega saaks viga. Ühest otsast lahti

olevate voolikute jaoks peab olema

kinnituskohta.

6. TÕSTESEADMEID PUUDUTAVAD

LISANÕUDED Eespool, 4. peatükis käsitletavad üldised ja kõiki

masinaid puudutavad ohutusnõuded puudutavad ka

liikuvaid töövahendeid. Käesolevas punktis 6 on

toodud tõsteseadmeid puudutavad nõuded. Kui

tegemist on tõstemasinaga, mis on ühtlasi ka liikuv

masin, nt laadurauto või teleskooplaadur,

puudutavad lisaks punktis 6 toodud nõuetele seda ka

punktis 5 toodud nõuded.

Tõstemasinaid puudutava määruse 3. peatükis

käsitletakse enamasti töö ohutut sooritamist.

Järgnevalt kommenteeritakse selliseid nõudmisi,

mis on seotud masina konstruktsiooniga.

6.1. TÕSTETÖÖ PLANEERIMINE JA TÕSTESEADME VALIMINE

§ 20 Tõstetöö planeerimine ja tõsteseadme valimine

Tõstetöö planeerimisel ja tõsteseadmete valikul tuleb … 4) veenduda tõsteseadme ohutus paigutamises kandvale ja tasasele sõidu- ja tõstealusele

selliselt, et tõsteseadmel ei oleks võimalik külili vajuda, ümber kukkuda või kontrollimatult

liikuda; … 6) veenduda, et tõsteseadme töökohast on piisav nähtavus; kui nähtavus tõsteseadme juhi kohalt

mõne liikumissuunani on piiratud, peab tööandja veenduma, et tõsteseadmes oleks kõnealuses

suunas toimuva liigutuse eest hoiatav märguandesüsteem, va kui kasutusele on võetud muud

ohutut töötegemist tagavad meetmed. … 8) kasutada nõuetekohaseid võtteid lastide või tõsteseadmete osade vaheliste kokkupõrgete

vältimiseks juhul, kui kaks tõsteseadet või mitu tõsteseadet paigaldatakse või püstitatakse

töökohale selliselt, et nende tööpiirkonnad kattuvad. Tõstetöö planeerimise ja tõsteseadme valimisega seotud nõuded puudutavad peamiselt töö planeerimist ja õiget sooritamist. Järgnevalt mõni masina tehnilist ohutust puudutav tähelepanek.

6.1.1. Kaldumine, ümberkukkumine või

kontrollimatu liikumine

veenduda tõsteseadme ohutus paigutamises

kandvale ja tasasele sõidu- ja tõstealusele

selliselt, et tõsteseadmel ei oleks võimalik külili

vajuda, ümber kukkuda või kontrollimatult

liikuda;

Pilt 40. Tõstmise ajal on tugijalad vastu maad.

Tööobjektile püstitavate masinate, nt tornkraanade, ehitusliftide ja masti abil

ronimistasapindade paigaldamine ja kinnitamine tuleb põhjalikult planeerida ja

teostada. Juhitavates masinates, nt autokraanades, kraana-manipulaatorites ja

teleskooplaadurites peavad olema korralikud tugijalad ja ümberkukkumismomendi

kontroll. Näide ümberkukkumismomendi kontrolli kohta on pildil 25 ja tugijalgade

kasutamise kohta pildil 40.

6.1.2 Nähtavus

6) veenduda, et tõsteseadme töökohast on piisav nähtavus; kui nähtavus

tõsteseadme juhi kohalt mõne liikumissuunani on piiratud, peab tööandja

veenduma, et tõsteseadmes oleks kõnealuses suunas toimuva liigutuse eest

hoiatav märguandesüsteem, va kui kasutusele on võetud muud ohutut

töötegemist tagavad meetmed; Piisava nähtavuse saavutamiseks võib olla masina noolte küljes kaamera ja

juhikabiinis monitor. Näide on pildil 37. Määruse §-25 d on eraldi välja toodud, et inimesi tõstes peab olema tornkraanas

korraliku nähtavuse tagav kaamerasüsteem (vt punkt 6.9). Kui korralikku nähtavust ei ole võimalik ka kaamerate abil tagada, tuleb kontakt

koormate tõste- ja langetuskohtade vahel korraldada raadiotelefonide või muude

analoogsete vahendite abil.

6.1.3 Kokkupõrgete vältimine

8) kasutada nõuetekohaseid võtteid lastide või tõsteseadmete osade vaheliste

kokkupõrgete vältimiseks juhul, kui kaks tõsteseadet või mitu tõsteseadet

paigaldatakse või püstitatakse töökohale selliselt, et nende tööpiirkonnad kattuvad.

Pilt 41. Suurel ehitusobjektil on palju tornkraanasid. Kraanade paigutusi ja liikumisalasid

planeerides tuleb arvestada ka sellega, et kraanad ei tohi kokku põrgata ka siis, kui töötamine

on lõpetatud ja nool võib vabalt tuule mõjul liikuda.

Kui samal rajal on kaks või mitu kraanat või

kraana osa (nt nooled) või nende koormad võivad

üksteisega kokku põrgata, ei tohi põhineda ohutus

ainult tõstukijuhtide hoolikusel ja

tähelepanelikkusel ega ka kiirel reaktsioonil.

Kraanades või nende raadiotes peavad olema

vahendid, millega tõkestatakse teise kraanaga

kokkupõrked või tööpiirkonda pääsemine.

Kasutatakse näiteks süsteeme, mis tuvastavad

liiga lähedale saabuva teise kraana ja takistavad

ohtu põhjustavaid liigutusi. Süsteemid põhinevad

nn radaritüüpi anduritel või kraanade omavahelise

tööjaama tuvastamisel näiteks lõpplülitite abil.

6.2. TÕSTESEADME KASUTAMINE

§ 21 Tõsteseadmete kasutamine

…

Tõsteseade, mille suurim lubatud koormus on vähemalt 1000 kg või mille

ümberkukkumismoment on vähemalt 40 000 Nm, tuleb varustada ülekoormuse

kaitseseadmega.

Tõsteseadme tugevuse ja stabiilsuse tagamisel tuleb arvestada eelkõige raskete lastide tõstmisega

kaasneva koormusega ja konstruktsioonide püsivus- ja kinnituskohtadele suunatud koormusega.

… Pakendeid tõstes tuleb arvestada pakenditel olevate märgistustega. Kui märgistusi ei ole,

tuleb tagada tõste ohutus enne tööga alustamist muude vahenditega.

6.2.1. Ülekoormuse vältimine Tõsteseade, mille suurim lubatud koormus on

vähemalt 1000 kg või mille

ümberkukkumismoment on vähemalt 40 000

Nm, tuleb varustada ülekoormuse

kaitseseadmega.

6.2.2 .Tugevus ja püsivus Tõsteseadme tugevuse ja stabiilsuse tagamisel

tuleb arvestada eelkõige raskete lastide

tõstmisega kaasneva koormusega ja

konstruktsioonide püsivus- ja kinnituskohtadele

suunatud koormusega.

Vähemalt 1000 kg tõstvates masinates ja seadmetes,

mille ümberkukkumise moment on vähemalt 40 000

Nm, peab olema usaldusväärne seade, mis tuvastab

ülekoormuse või liiga suureks kasvanud

ümberkukkumismomendi. Piiri ületamise korral peab

turvaseade masina seiskama. Peale seda võivad olla

võimalikud ainult koormust või ümberkukkumise

momenti vähendavad liigutused. Pildil 25 on näide ümberkukkumismomenti

kontrolliva seadme ekraani kohta.

Tõsteseade peab olema mõõdetud nii

konstruktsiooni kui ka püsivuse osas selliselt, et

see sobiks oma kasutusotstarbele. Teada tuleb

lastide suurust ja tõstete ulatust, et valida

tõsteseade, mis peaks oma tööea jooksul vastu

talle suunatud koormustele. Samuti tuleb kontrollida, millistel temperatuuridel

tohib tõsteseadet kasutada. Teraskonstruktsioonide

materjal võib piirada kasutamist külmas. Vaata ka kõiki masinaid puudutavaid nõudmisi

piisava tugevuse kohta, punkt 4.1.2.

6.2.3. Pakendite käsitlemine

Pakendeid tõstes tuleb arvestada pakenditel

olevate märgistustega. Kui märgistusi ei ole,

tuleb tagada tõste ohutus enne tööga alustamist

muude vahenditega.

Vajadusel tuleb pakend üle kaaluda. Turul on ka

masinaid (nt teleskooplaadur), millel endal on

tõstetava lasti kaalumise võimalus olemas.

6.3. MÄRGISTUSED

§ 22 Tõsteseadme ja selle lisaseadme märgistused

Tõsteseadmel peab olema hästi näha selle suurim lubatud koormus ja vajadusel koormasilt,

millel on kirjas masina erinevate tööetappide suurim lubatud koormus.

Tõstmisel kasutatavatel lisaseadmetel peavad olema ohutu kasutamise seisukohalt vajalikud tähistused.

Tõsteseadmele, mis ei ole mõeldud inimeste tõstmiseks, tuleb teha arusaadav märge inimeste

tõstmise keelu kohta, kui on olemas oht, et seda võidakse kasutada kogemata inimeste tõstmiseks.

6.3.1. Tõsteseadme märgistused

Tõsteseadmel peab olema hästi näha selle

suurim lubatud koormus ja vajadusel

koormasilt, millel on kirjas masina erinevate

tööetappide suurim lubatud koormus.

Suurimat lubatud koormust mõjutavad mh noole

nurk ja pikkus. Sellised andmed peavad olema

arusaadavalt nt piltide ja tekstidega näha.

Mõningates kraanades peab olema koormustabel,

millel on kirjas lubatud koormad noole erinevatele

pikkustele ja kalletele.

Pilt 42. Näide laadurauto

TÕSTEKÕRGUSEL (mm) LUBATUD LAST (kg)

koormasildi kohta. Lubatud

8500 1125 550 koormat mõjutab see,

7550 1200 575 kus asub koorma

raskuspunkt.

4400

1500 525

Raskuspunkt kaugusel (mm) 800 1850 6.3.3 Inimeste tõstmise keeld

6.3.2. Lisaseadme märgistused

Tõstmisel kasutatavatel lisaseadmetel

peavad olema ohutu kasutamise

seisukohalt vajalikud tähistused. Lisaseadmeteks on näiteks erinevad koorma külge

kinnitatavad tööriistad või kraana konksu ja koorma

vahele jäävad tõsteabivahendid. Abivahendid võivad

olla lihtsamad aasad või vööd või keerulisemad

seadmed, milles on masinajõul liikuvad osad. Vajalikeks märgistusteks on mh lubatud

koormus ja muud vajalikud juhised vahendi õige

kasutamise kohta.

6.3.3. Inimeste tõstmise keeld

Tõsteseadmele, mis ei ole mõeldud inimeste

tõstmiseks, tuleb teha arusaadav märge

inimeste tõstmise keelu kohta, kui on

olemas oht, et seda võidakse kasutada

kogemata inimeste tõstmiseks.

Märge tuleb teha mh korvi või puuriga

tõsteseadmele, kuhu inimene mahuks hästi sisse.

6.4. TÕSTUKIT PUUDUTAVAD LISANÕUDED

§ 23

Täiendavad nõuded kraanale

Lisaks §-s 21 ja 22 sätestatule peab: … 3) kraanas olema nõuetekohane kabiin, kui kraana konstruktsioon, kasutamistingimused või

töökoha tingimused on sellised, et kraana kabiinist ei ole võimalik muul juhtida ohutust

ja tervist kahjustamata:

4) kraana juhtimiskohta peavad viima ohutud, stabiilsed ja nõuetekohased liikumisteed; kraana

juhtimiskohast peab olema võimalik kergesti ja üheselt mõistetavalt kontrollida kraana

funktsioone ja vajadusel koormuse seisundit; kui kraana juhtimiskohalt ei ole võimalik tõstmise

ajal koormat piisavalt jälgida, tuleb kasutada nõuetekohaseid abivahendeid või märguandjat;

5) kraana regulaarset hooldust nõutavatesse kohtadesse peab olema turvaline ligipääs ja

kohtades nõuetekohased hooldustasapinnad ja -ruumid.

Kraana kõrvale teisaldatavat hooldustasapinda tohib kasutada ainult juhul, kui tõsteseadme

suurus, konstruktsioon või paigutus on selline, et püsivat liikumisteed või tasapinda ei ole

mõistlik nõuda, ning kasutusele on võetud erimeetmed ohutuse tagamiseks. Hooldustasapind

peab olema töökohal olemas või sinna kergesti teisaldatav.

Kui kraana ei saa voolu katkestuse tõttu koormat kanda, tuleb ohutsooni pääsu takistada.

6.4.1. Juhikabiin

3) kraanas peab olema nõuetekohane kabiin,

kui kraana konstruktsioon,

kasutamistingimused või töökoha tingimused

on sellised, et kraana kabiinist ei ole võimalik

muul juhtida ohutust ja tervist kahjustamata;

Kabiini läheb vaja välitingimustes pikka aega korraga

kasutatavate kraanade puhul mh kaitseks ilma eest

(nt tornkraana ja autokraana). Kabiini vajadust

mõjutab ka tööobjekti nägemise vajadus. Kui kraana

kasutaja peab nägema otse tööobjekti, võib vaja

minna (nt sildkraana puhul) seda, et kabiin asuks

üleval. Pildil 43 on näide üles paigutatud autokraana

juhikabiini kohta.

Pilt 43. Suure autokraana juhikabiin on paigutatud

kõrgele parema nähtavuse saavutamiseks.

Kabiinis on juht ka väljaspool ohutsooni ning tal ei

ole võimalik jääda liikuva või kukkuva koorma

vahele või alla. Lisateave • SFS-EN 13557 kraanade juhtseadmed ja juhtimiskohad 6.4.2. Liikumisteed juhtimiskohale ja

hooldusobjektidele

4) kraana juhtimiskohta peavad viima ohutud,

püsivad ja nõuetekohased läbipääsuteed

… 5) kraana regulaarset hooldust nõutavatesse

kohtadesse peab olema turvaline ligipääs ja

kohtades nõuetekohased hooldustasapinnad

ja -ruumid.

Suurte kraanade kabiini peab pääsema liftiga. Lisaks

liftile peab olema alati ka püsiv tagavaraväljapääs.

Kui lifti ei ole, peavad vastama ligipääsuteed eelkõige

üldisele püsijuurdepääsuvahendite standardile SFS-

EN ISO 14122. Väiksemate kraanade puhul on

variandiks kraanade püsijuurdepääsuvahendite

standardile SFS-EN 13586 vastavate leebemate

nõuete kohaldamine. Teatud kraanatüüpi (nt

tornkraana) puudutavates standardites võivad olla

detailsed juhised juurdepääsuteede omaduste kohta.

Juurdepääsuteede sobilikkuse hindamisel võib

kasutada soovituslikke kriteeriume: • Aluspinna suhtes pöörleva kerega varustatud

masinates peab olema vähemalt kaks

juurdepääsuteed, et ohutu liikumine oleks kere

erinevates asendites võimalik. • Esimene aste võib olla maast maksimaalselt 350

mm kõrgusel. Madalamaid astmeid või teisaldada

(pigem masina jõul) kaitse alla (nt raskel maastikul

liikudes). • Järgmiste astmete ja juhikabiini põranda vahel

peab olema standard. Astmete vahe peab olema

200 ... 300 mm. • Tõusutee kalle võib olla maksimaalselt 60

kraadi. • Sammude laius peab olema vähemalt 320 mm.

Konstruktsioonid või küljel olevad takistused

peavad takistama jala libisemist astmel. • Astmete vaba sügavus peab olema vähemalt

200 mm. • Astmete mõlemal küljel ja juhikabiini küljes

peavad olema käsitoed hea

kolmepunktikinnituse võimaldamiseks.

Käetugede läbimõõt peab olema 25 ... 35 mm.

Eraldi käetoe vaba pikkus peab olema vähemalt

150 mm. Käetoe ümber peab olema vaba ruumi

vähemalt 100 mm.

• Astmete ja juhikabiini põranda ja võimalike

tööobjektide seisupinna konstruktsioon ja pind

peab olema libisemiskindel. • Ukse avamisel väljapoole jäävatel astmetel

seismine peab olema mugav ja ohutu. • Ukseava kõrgus peab olema vähemalt 1700 mm

ja laius 650 mm kõrguse vahemikus 460 ... 1250

mm ja 450 mm ava alaosas. • Juurdepääsuteedel ei tohi olla juhtseadmeid

ega muid takistusi. Juhtseadmete kuju ja

paigutus peab olema selline, et neid ei

kasutataks kogemata käetugedena. • Üle 0,5 m kõrgusel maast olevad

juurdepääsuteed tuleb varustada kukkumist

takistavate piiretega (vt SFS-EN ISO 14122-3

punkt 7).

Lisateave • SFS-EN 13586 kraanade juurdepääsuteed

• SFS-EN ISO 14122 (osad 1 … 4) masinate juurdepääsuteed • Teatud kraanatüüpe puudutavad standardid

6.4.3. Töövõtete ja lasti järelevalve

Kraana juhtimiskohast peab olema võimalik

lihtsalt ja üheselt mõistetavalt kontrollida

kraana funktsioone ja vajadusel koorma

seisundit; kui kraana juhtimiskohast ei ole

võimalik tõstmise ajal lasti piisavalt hästi

jälgida, tuleb kasutada nõuetekohaseid

abivahendeid või märguandjat;

Kui kraana konstruktsioon ja suurus on sellised, et

piisav otse nähtavus kõikide objektideni ei ole

võimalik, võib kasutada nähtavuse tagamiseks

näiteks noole külge paigutatud kaamerat, millest

läheb pilt kraana juhikabiinis olevale monitorile. Pildil

25 on näide ümberkukkumismomendi (koorma

seisundi) kontrollimise kohta ja pildil 37 nähtavuse

parandamine kaamera abil.

6.4.4. Teisaldatav hooldustasapind

Kraana kõrvale teisaldatavat hooldustasapinda

tohib kasutada ainult juhul, kui tõsteseadme

suurus, konstruktsioon või paigutus on selline,

et püsivat liikumisteed või tasapinda ei ole

mõistlik nõuda, ning kasutusele on võetud

erimeetmed ohutuse tagamiseks.

Hooldustasapind peab olema töökohal olemas

või sinna kergesti teisaldatav.

Kraanade töökohta peab viima alati

püsijuurdepääsutee. Teisaldatavat hooldustasapinda läheb vaja eriti

olukordades, kus kraanadel on midagi viga ja

kraana on jäänud seisma kohas, kuhu

püsijuurdepääsuteid pidi ei pääse. Hooldustasapinna kiire kättesaadavus eeldab

seda, et teatud mõõdukal kaugusel on olemas

teisaldatav hooldustasapind või inimeste tõstuk, mille

kohaletoomise osas on juba varem kokku lepitud. Kui

inimeste tõstukit minnakse probleemi korral alles

masinate rendifirmast tooma, ei saa seda lugeda

kiiresti kättesaadavaks.

6.4.5. Sissepääsu keeld ohutsooni

Kui kraana ei saa voolu katkestuse tõttu

koormat kanda, tuleb ohutsooni pääsu

takistada.

Kui kraana suutlikkus koormat kanda eeldab pidevat

voolutoidet, põhjustab voolukatkestus või muu

energia (nt suruõhu) katkestus koorma kontrollimatu

kukkumise ja otsese ohtliku olukorra. Kui selline

kraana erandlik konstruktsioon on mingil põhjusel

vajalik, tuleb ohutsoon eristada täielikult taradega ja

muude vajalike konstruktsioonidega. Sissepääs

tsooni võib olla võimalik ainult siis, kui kraana on

ohutus seisundis. Sissepääs kraana tööpiirkonda on lubatud ainult

kraana juhtseadmest või voolueralduslülitist võetava

töövõtme abil. Selline võti läheb lülitist lahti ainult siis,

kui lüliti on VÄLJAS -asendis. Ilma võtmeta ei ole

võimalik lülitit teise asendisse viia. Kaasavõetavat

võtit läheb vaja kaitseaias oleva ukse avamiseks.

6.5. INIMESTE TÕSTMINE

§ 25

Inimeste tõstmine

Inimeste tõstmine on lubatud 3. a peatükis sätestatud eranditega ainult selleks toodetud

inimeste tõstmise seadmega.

Teleskoop- ja liigendnoolega inimeste tõstukite tõstekorvis peab töötaja kasutama

isikukaitsevahenditena kukkumiskaitseid.

Enne ripptellingutel töötamise alustamist tuleb ripptellingu turvaköite kinnitusvõimalused ja -

viisid ning köite paigutus üle kontrollida. Ripptellingu kinnituse sobilikkus hoonele või muule

konstruktsioonile tuleb usaldusväärselt ära tõendada.

6.5.2 Turvarakmed

6.5.1. Inimeste tõstmine

Inimeste tõstmine on lubatud 3. a peatükis

sätestatud eranditega ainult selleks toodetud

inimeste tõstmise seadmega.

6.5.2. Turvarakmed

Teleskoop- ja liigendnoolega inimeste

tõstukite tõstekorvis peab töötaja kasutama

isikukaitsevahenditena kukkumiskaitseid.

Kraana ja kahveltõstuki kasutamist ajutisel inimeste

tõstmisel reguleeriti varem Valitsuse otsusega

793/1999. Otsus tühistati 2010. aastal ja nõuded viidi

veidi muudetud kujul üle kasutusmääruse peatükki 3

a.

Inimeste tõstukite ootamatud järsud liigutused on

põhjustanud töötajate kukkumisi ja ka surmaga

lõppenud õnnetusi (näide pildil 44). Selliste

õnnetuste vältimiseks tuleb kasutada korvides

turvarakmeid. Pilt 44. Jalgkoridori kadumine tugijala alt põhjustas noole ja tõstekorvi kokkupõrke maja seinaga. Korvi

kinnituspoldid katkesid, kuid korv jäi rippuma kaablite ja suruõhuvoolikute külge. Korvis olnud kaks töötajat ei kasutanud turvarakmeid ja kukkusid alla ning said surma. TOT 1/2010

Turvarakmete kasutamine on kohustuslik

teleskoop- ja liigendnoolega inimeste tõstukite

puhul. Kasutamine on aga vägagi soovitatav igat

tüüpi inimeste tõstukitega.

Korvis peavad olema usaldusväärsed

kinnituskohad rakmetele. Kui vanades korvides ei

ole tähistatud kinnituskohti, tuleb need teha.

Kalkulatsioonide või testidega tuleb ära tõendada,

et kinnituskohtade tugevus oleks piisav.

6.6. TÕSTUKI JA KAHVELTÕSTUKI KASUTAMINE INIMESTE TÕSTMISEL

3. a peatükk

Kraana ja kahveltõstuki kasutamine inimeste tõstmisel

§ 25 a Erand inimeste tõstmise seadme kasutamisel

Kui inimeste tõstmiseks valmistatud seadme või muu analoogse tööviisi kasutamine ei ole

konkreetse töö puhul otstarbekas ega turvaline, võib kasutada inimeste tõstmiseks erandkorras

kaupade tõstmiseks valmistatud tõstukeid või omal jõul liikuvat kahveltõstukit käesolevas

peatükis sätestatud lisatingimustega.

Päris inimeste tõstuki kasutamine on alati

otstarbekam ja ohutum kui inimeste tõstmine

kahveltõstukiga või kraanaga. Seetõttu tulevad tõstmised laadurautoga või

kraanaga kõne alla ainult erandlikes ja hästi

põhjendatud olukordades.

Kahveltõstuki all mõeldakse päris autolaadurit.

Tõstekahvlite paigaldamine kopaga laaduri või

teleskooplaaduri külge ei muuda neid

kahveltõstukiteks, mida võiks inimeste tõstmisel

kasutada.

6.7. LAADURAUTOLE JA TÕSTUKILE ESITATAVAD NÕUDED

§ 25 b

Nõuded kraanale ja laadurautole

Inimeste tõstmiseks kasutatav kraana ja laadurauto peavad olema oma püsivuselt ja tõstevõimelt ohutud.

Inimeste tõstmisel peab olema tõstuki suurim lubatud last tekkiva koormusega võrreldes vähemalt

kahekordne ja laadurauto puhul vähemalt viiekordne.

Tõstuki tõste- ja langetusliigutus tohib olla maksimaalselt 0,5 meetrit sekundis ja laadurauto

puhul maksimaalselt 0,3 meetrit sekundis.

Kraana koormat kandvates silindrites peab olema turvaseade, mis takistab rõhuvooliku või toru

katkemise korral noole kontrollimatut liigutust ja noolesüsteemi ohtlikku kukkumist. Laadurautos

peab olema hüdraulikasüsteemis toimuva häire või vigastuse jaoks turvaseade, mis takistab

tõstekorvi kukkumist või piirab kukkumiskiirust.

6.7.2 Liigutuste kiirus

6.7.1. Tugevus ja tõstevõime

Inimeste tõstmiseks kasutatav kraana ja

laadurauto peavad olema oma püsivuselt ja

tõstevõimelt ohutud. Inimeste tõstmisel peab

olema tõstuki suurim lubatud last tekkiva

koormusega võrreldes vähemalt kahekordne ja

laadurauto puhul vähemalt viiekordne.

Kuna masina ümberkukkumine või korvist

kukkumine võib viia välja raske õnnetuseni,

eeldatakse tõstevõime põhjalikku kontrollimist.

Tõstevõime ülemõõtmine tagab paremini ka

stabiilsusnäitajaid. Stabiilsuse piisavust tuleb

kontrollida alati ka eraldi. Pilt 45. Korvis peab olema lisaks lubatud

koormusele ka teave korvi oma kaalu kohta, et

tõstevõime nõude täitmine oleks võimalik. Kui korvi

kaaluks on oletatavasti 120 kg, läheb tõstmiseks

vaja kraanat, mille suurim lubatud koormus on

vähemalt 540 kg või autolaadurit, mille suurim

lubatud koormus on vähemalt 1350 kg.

a) VALESTI. On-Off lüliti võib asetada

vabalt inimeste tõstmise asendisse ja

jälle tagasi. Lülitit on võimalik

mõjutada ka kogemata.

6.7.2. Liigutuste kiirused

Tõstuki tõste- ja langetusliigutus tohib

olla kiirusega maksimaalselt 0,5 meetrit

sekundis ja laadurauto puhul

maksimaalselt 0,3 meetrit sekundis. Kraanade ja kahveltõstukite tõste- ja

langetusliigutuste kiirused on enamasti ilmselgelt

suuremad kui siinkohal soovitatud piirväärtused.

Seetõttu on tavalise kraana ja tõstuki kasutamine

inimeste tõstmiseks võimalik ainult peale selle juures

tehtud ümberehitustöid. Et ümberehitustööd oleksid

korralikult ja nõuetekohaselt tehtud, tuleks jätta need

tootja või maaletooja ülesandeks. Kui kraanal või tõstukil on tavakiirus ja inimeste

tõstmise jaoks ka vähendatud kiirus, on vaja

vähendatud kiiruse valimiseks võtit (pilt 46). Töökohal

tuleb tagada, et võtit kasutataks ainult siis, kui inimeste

tõstmiseks on otsus tehtud ja tõstetööd planeeritud ning

ohutus tagatud.

6.7.3. Vigastusteks valmisolek

Kraana koormat kandvates silindrites peab olema

turvaseade, mis takistab rõhuvooliku või toru

katkemise korral noole kontrollimatut liigutust ja

noolesüsteemi ohtlikku kukkumist. Laadurautos

peab olema hüdraulikasüsteemis toimuva häire või

vigastuse jaoks turvaseade, mis takistab

tõstekorvi kukkumist või piirab kukkumiskiirust.

Paigaldamiseks vajalikud turvaseadmed peavad

olema kraanas ja laadurautos ka nende

tavapärase kasutamise korral. Lisaks inimeste

tõstekorvidele ei tohi hüdraulikavea korral alla

kukkuda ega paigast liikuda ka muud koormad

ega lastid.

Pilt 46. Kui masinal on

erineva ohutustasemega

töövõtted, tuleb teha

valik nende vahel vastava

võtmega või muu

analoogse võttega (pilt

b).

b) Siin on masina tavapärased turvaseadmed

hooldustoimingute ajal kasutuselt maas ja ohutus on

tagatud aeglaste liigutuste ja sundkasutusega. Seetõttu

tuleb masina kasutamine hooldustoiminguteks

aktiveerida võtmega.

6.8. INIMESTE TÕSTEKORV

§ 25 c

Inimeste tõstekorvi puudutavad nõudmised

Inimeste tõstekorv peab olema projekteeritud ja toodetud inimeste tõstmiseks.

Tõstekorvi kinnitus kasutuseloleva kraana või autolaaduri külge peab olema usaldusväärne. Kraana-

manipulaatori puhul tuleb kinnitada tõstekorv tõstenoole külge. Ainult kraana tõsteköie küljes oleva

tõstekorvi vastupidavus tuleb tagada spetsiaalse tõstemehhanismi või turvaseadmega.

Tõstekorvi peab olema ohutu ligipääs. Vajadusel peavad olema korvi sisse ja sealt välja liikumiseks

astmed ja käetoed. Korvis peavad olema tähistatud kinnituskohad isiklike kukkumiskaitsete

kinnitamiseks. Kukkumiskaitsete valikut ja kasutamist on reguleeritud eraldi aktidega.

Kraana tõstenoole ja üle kuuemeetrise tõstekõrgusega autolaaduri külge kinnitatavas inimeste

tõstekorvis peab olema hädaseiskamisseade.

Tõstekorvis peab olema arusaadav tähistus tõstekorvi suurima lubatud koormuse ja

inimeste arvu kohta.

6.8.1. Korvi konstruktsioon

Inimeste tõstekorv peab olema

projekteeritud ja toodetud inimeste

tõstmiseks.

Ükski tõstuki kahvlite külge paigaldatud

koormaalus või rull või kraana külge kinnitatud

tünn või muu juhuslik vahend ei sobi inimeste

tõstmiseks. Tõstekorvi konstruktsioon peab

vastama järgmistele nõuetele. Võimalik on ka

teistsugune konstruktsioon, kui nõuetekohane

ohutustase on tagatud. • Kinnine põrand ja vähemalt 10 cm kõrgune jalaliist

töövahendite ja muude asjade allakukkumise

vältimiseks. Mingi ava on siiski vajalik, et

põrandale ei koguneks vett. • Põrand peab olema võimalikult heast

libisemisvastasest materjalist. • Korvi liikumiseks peab olema sissepoole

avanev ja iseenesest sulguv ja kindlalt

lukustuv värav. • Värava jalaliist peab olema värava

konstruktsiooni küljes kinni selliselt, et väravat

avades liigub ka jalaliist liikumisavas kaasa. • Vähemalt 1,1 m kõrgused piirded. Piiretel peab

olema vähemalt üks vaheliist/juhe, et

vertikaalselt ei tekiks üle 0,5 meetriseid avasid.

Samuti võib täita küljed

võrgu või plaadiga. Selliselt välditakse võimalust

seista liikumise ajal püsti vaheliistust/juhtmest

kinni hoides. • Käte toetuseks peab olema piirde ülemisest

vaheliistust/juhtmest seespool olev teine ülemine

juhe/liist. Nii vähendatakse tõenäosust, et piirdest

kinnihoidev käsi jääks korvi liikudes lähedaloleva

takistuse vahele kinni. • Autolaaduri tõstekorvis peab olema laaduripoolsel

küljel kaitse, mille abil välditakse laaduri tõsteraami

(masti) liikumise ajal tekkivate muljumisobjektide

puudutamist. Vajalikud avade ja kaitsete kaugused

on toodud ohutute kauguste standardis SFS-EN

ISO 13857. • Kui korvi puhul kasutatakse muid kui akul

põhinevaid või kaitsva madalpingega töötavaid

elektriseadmeid, tuleb mõelda ka korvi

elektriisolatsiooni peale.

6.8.2. Kinnitus tõstuki või laadurauto külge

Tõstekorvi kinnitus kasutuseloleva kraana või

autolaaduri külge peab olema usaldusväärne.

Kraana-manipulaatori puhul tuleb kinnitada

tõstekorv tõstenoole külge. Ainult kraana tõsteköie

küljes oleva tõstekorvi vastupidavus tuleb tagada

spetsiaalse tõstemehhanismi või turvaseadmega.

Õnnetusi on juhtunud olukordades, kus laadurauto

kahvlite küljes halvasti kinniolnud korv on alla

kukkunud. Kõige parem on veenduda korvi korralikus

kinnituses spetsiaalse laaduri küljes oleva anduri abil,

mis kontrollib korvi õiget asendit ja lukustatust.

Tõsteliigutuse käivitamine on võimalik ainult juhul, kui

süsteem tuvastab korvi õige asendi. Kui juhtimissüsteemi mõjutavat tuvastust ei ole,

võib kontrollida kinnitustappide ja splintide korvis

olemasolu vastavate kettide kasutamisega.

6.8.3. Korvi sisenemine ja

kukkumiskaitsete kinnitamine

Tõstekorvi peab olema ohutu ligipääs.

Vajadusel peavad olema korvi sisse ja

sealt välja liikumiseks astmed ja käetoed.

Korvis peavad olema tähistatud

kinnituskohad isiklike kukkumiskaitsete

kinnitamiseks. Kukkumiskaitsete valikut ja

kasutamist on reguleeritud eraldi aktidega. Tavaliselt sisenetakse korvi ja sealt väljutakse siis,

kui korv on maaga või põrandaga ühel tasandil.

Sellisel juhul on tagatud ohutu korvi ja korvist välja

liikumine sissepoole avaneva väravaga. Kukkumiskaitseid (turvarakmed) on käsitletud

punktis 6.5.2.

6.8.4. Hädaseiskamine

Kraana tõstenoole ja üle kuuemeetrise

tõstekõrgusega autolaaduri külge kinnitatavas

inimeste tõstekorvis peab olema

hädaseiskamisseade. Kraanaga või tõstukiga tehtavate inimeste tõstmiste

korral on hädaseiskamisseadme kasutamise

tähendus ohutuse seisukohast tavapärasest suurem.

Tõstekorvis endas juhtimisseade puudub, st tõsted ja

langetused jm liigutused toimuvad kraana või tõstuki

juhikabiini kaudu. Tõstekorvi ja kraana masti ja

juhikabiini konstruktsioonid raskendavad nähtavust.

Seetõttu võib sattuda korv tõstmise ajal torudele,

palkidele, pinge all olevatele lahtistele juhtmetele või

teistele ohuobjektidele ohtlikult lähedale. Sellisel

juhul on oluline, et korvis olevatel isikutel oleks

võimalik tõstmisliigutus võimalikult kiiresti peatada. Hädaseiskamisseadme paigaldamine on

soovitatav ka allpool kuut meetrit tõstvate tõstukite

puhul, kui tõstetakse inimesi.

6.8.5. Märgistused

Tõstekorvis peab olema arusaadav

tähistus tõstekorvi suurima lubatud

koormuse ja inimeste arvu kohta. Pildil 45 on näide andmesildi kohta, millel on ära

märgitud koormus ja inimeste arv. Samuti peab olema

korvi peal (nt tootja infosildil) info korvi kaalu kohta.

6.9. SUHTLUSVAHENDID

§ 25 d

Tõstetöid puudutavad nõuded

Kui juhi ja tõstekorvis töötava inimese vahel puudub piisavalt hea silmside, tuleb tagada

suhtlemine vastava suhtlusvahendi abil. Tornkraana juhikabiin tuleb varustada

sellisel juhul tõstuki kaamerasüsteemiga. Tõstetööde juhtimisel kasutatav raadiotelefoni

kanal peab olema muu raadioühenduse eest kaitstud. …

Kaamera ja kabiinis oleva ekraani kasutamine on soovitatav ka teiste tõstete puhul peale tornkraana. Esemete tõstmiseks

mõeldud teleskooplaaduri kaamerasüsteemi kohta

on näide pildil 37.

7. KÕRGTÖÖ

7.1. OHUTU LIGIPÄÄS, LIIKUMINE JA TÖÖTEGEMINE

Kõrgtööde määruse 4. peatüki paragrahvides

käsitletakse eelkõige tellinguid ja teisaldatavaid

redeleid ning muid ajutisi konstruktsioone kõrgel

töötamise ja kõrgele liikumise jaoks. Siinkohal

käsitletakse ka kõrgel tehtava töö puhul

vajaminevaid püsiehitisi, kuna töökohal võib olla

suuri masinaid, mille kasutamine ja hooldamine

eeldab põrandatasapinnast oluliselt kõrgemale

liikumist. Masinad võib paigaldada ka hoonete

katustele või mahutite peale või muudesse

kohtadesse, kuhu põrandalt ei pääse. Kõikides

sellistes kohtades peavad olema ohutud ja püsivad

ligipääsuteed ja töötasapinnad. Detailsed

mõõtejuhised on toodud püsijuurdepääsuvahendite

standardis SFS-EN ISO 14122 (osad 1 … 4).

Järgnevalt mõned põhitõed juurdepääsuteede ja

töötasapindade projekteerimise kohta. • Põrandatasapinnast kõrgemale või

madalamale pääsemiseks tuleb kasutada

põhilahendusena 30 ... 38-kraadise nurga all

olevaid treppe. • Kui masina konstruktsioonide tõttu ei ole sellised

trapid võimalikud, võib kasutada järsemaid

treppe, astmeid või redeleid. Selliseid lahendusi

kasutatakse näiteks tornkraanade ja liikuvate

töömasinate puhul. • Kui kõrguste erinevused on suured ja kaasas

on palju esemeid, peab olema ligipääs tagatud

ka liftiga. • Kui võimalik kukkumisteekond on suurem kui

0,5 meetrit,

tuleb vältida kukkumist piiretega. Piirde kõrgus

peab olema vähemalt 1,1 meetrit ja piirde juures

peab olema vähemalt 10 cm kõrgune jalaliist.

Piiretel peab olema vähemalt üks vaheliist/juhe,

et vertikaalselt ei tekiks üle 0,5 meetriseid

avasid. Vanad piirded on enamasti ainult 1,0

meetri kõrgused. Otsused nende võimaliku

kõrgemaks tegemise kohta tuleb langetada

riskianalüüsi põhjal. • Liikumisteede vaba sügavus peab olema vähemalt

800 mm. Harva kasutatavatel liikumisteedel, kus

tavaliselt liigub üks inimene korraga, võib kasutada

vajadusel laiuse väärtust 600 mm. • Vaba ruumi peab olema vertikaalsel suunal

vähemalt 2,1 meetrit. Treppide kohal peab

olema ruumi vertikaalsel suunal 2,3 meetrit. • Konstruktsioonid peavad olema võimalikult

libisemiskindlad. • Kui liikumis- või töötasapinna all on püsivaid

tööpunkte või liikumisteid, ei tohi olla tasapinna

sees avasid. Kui allpool võib olla juhuslikult ka

teisi isikuid, võib kasutada reste, mille avadest ei

mahu 20 mm läbimõõduga ese läbi kukkuma. 35

mm suuruseid avasid võib kasutada juhul, kui

allpool olevate inimestega ei pea arvestama.

Lisateave • SFS-EN ISO 12100 punkt 6.3.5.6 • SFS-EN ISO 14122 osad 1 ... 4

7.2. KÄSIPUUD JA MUUD KAITSEKONSTRUKTSIOONID

§ 26

Kukkumiskindlad kaitsekonstruktsioonid

Kukkumiskindlate kaitsekonstruktsioonide ja -seadmete konstruktsioon ja tugevus peavad

olema sellised, et need takistaksid või peataksid kukkumist võimalikult hästi. Piirded ja muud

üldised kukkumiskindlad kaitsekonstruktsioonid peavad olema terviklikud, va sellised kohad,

kust liigutakse redelitele või treppidele.

Kui töö tegemine eeldab, et kukkumiskindel kaitsekonstruktsioon või seade tuleb ajutiselt

eemaldada, tuleb kasutada tõhusaid asendavaid kaitsemeetmeid. Tööd ei tohi enne

kaitsemeetmete kohaldamist alustada. Kukkumiskindel kaitsekonstruktsioon või -seade tuleb

panna oma kohale tagasi kohe, kui konkreetne töö on lõppenud või peatatud.

7.2.1. Konstruktsioon ja tugevus

Kukkumiskindlate kaitsekonstruktsioonide ja

-seadmete konstruktsioon ja tugevus peavad

olema sellised, et need takistaksid või

peataksid kukkumist võimalikult hästi. Piirete konstruktsiooni põhinõudeid on käsitletud

punktis 7.1. Redelite seljakaitses ei tohi olla nii

suuri avasid, et kaitse vastu toetav inimene

mahuks neist läbi. Piirded ja muud kaitsekonstruktsioonid peavad

olema sellise tugevusega, et need taluksid nende

vastu toetavate või kukkuvate inimeste raskusi.

Detailsed tugevus- ja testinõuded on esitatud

standardis SFS-EN ISO 14122-3.

7.2.2. Tervikkonstruktsioon

Piirded ja muud üldised kukkumiskindlad

kaitsekonstruktsioonid peavad olema terviklikud,

va sellised kohad, kust liigutakse redelitele või

treppidele.

Tervikkonstruktsioon tähendab praktikas seda, et

piiretes või muudes kukkumiskindlates

konstruktsioonides ei ole selliseid avasid, kust

inimene mahuks läbi. Nõue loetakse täidetuks, kui

piirete juhtmetes/liistudes ei ole horisontaalsuunal

üle 120 mm suuruseid avasid. Redelite kohal olev ava piirde konstruktsioonis

tekitab kukkumisohu. Seetõttu eeldab

juurdepääsuteede standardi redeleid puudutav 4. osa

seda, et redelite kohal on tasapinna suunas avanev

ja iseenesest sulguv värav. Samuti nõutakse, et

redeli

mõlemal küljel on vähemalt 1,5 m suurune piire,

kui redelid piirnevad katusega või muu

tasapinnaga, mille ümber ei ole piirdeid. Enne 1994. aastat ehitatud objektide puhul ei

ole väravaid ega redelite külgedele ulatuvaid

piirdeid nõutud. Nende võimalik paigaldamise

vajadus tuleb otsustada riskianalüüsi põhjal. Lisateave • SFS-EN ISO 14122-3 piirete konstruktsioon ja tugevus • SFS-EN ISO 14122-4 redelite seljatugi, värav ja piirded

tasapinna küljel

7.2.3. Kaitsekonstruktsiooni ajutine eemaldamine

Kui töö tegemine eeldab, et

kukkumiskindel kaitsekonstruktsioon või

seade tuleb ajutiselt eemaldada, tuleb

kasutada tõhusaid asendavaid

kaitsemeetmeid. Mõningate masinate puhul tuleb mõningate

tööetappide korral piirded või töötasapinnad

eemaldada. Näiteks paberimasin puhul tuleb sõela

või hoova vahetamise ajal osa masina külgedel ja

sees olevatest treppidest ja töötasapindadest koos

piiretega eemaldada. Et allesjäävate tasapindade

peale ei tekiks piiretevabasid kukkumisohtlikke

kohti, võib olla tasapinna konstruktsioon näiteks

selline, et küljele liigutamine on võimalik alles

peale seda, kui kukkumiskoha sulgev piire või

plaat on keeratud allesjääva tasapinna ette. Laadurite puhul võib kasutada kaupa lao

kõrgematele riiulitele tõstes või kaupa sealt võttes

tuulekoja -tüüpi konstruktsiooni. Selles on kaks

üksteisega ühendatud tõstetavat ja langetatavat

väravat selliselt, et üks väravatest on alati kinni.

8. VIITED

8.1. ÕIGUSAKTID Õigusaktide tekstid on leitavad aadressil www.finlex.fi

Tööohutusseadus (Työturvallisuuslaki 738/2002) Mitmed muudatused

Mõningate tehniliste seadmete vastavuse seadus (Laki eräiden teknisten laitteiden vaatimustenmukaisuudesta 1016/2004)

Määrus elektriseadmete ja -aparatuuri elektromagnetilise ühilduvuse kohta (Valtioneuvoston asetus

(1446/2007) sähkölaitteiden ja -laitteistojen sähkömagneettisesta yhteensopivuudesta)

Määrus ehitustööde ohutuse kohta (Valtioneuvoston asetus (205/2009) rakennustyön turvallisuudesta)

Määrus masinate ohutuse kohta (masinamäärus (Valtioneuvoston asetus (400/2008) koneiden turvallisuudesta (koneasetus))

Määrus töövahendite ohutu kasutamise ja ülevaatuste kohta (Valtioneuvoston asetus työvälineiden

turvallisesta käytöstä ja tarkastamisesta (403/2008, muudatus 1101/2010))

Otsus töökohtade ohumärgiste ja nende kasutamise kohta (Valtioneuvoston päätös (976/1994) työpaikkojen turvamerkeistä ja niiden käytöstä)

Määrus plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete ja kaitsesüsteemide kohta (Asetus räjähdysvaarallisiin ilmaseoksiin tarkoitetuista laitteista ja suojausjärjestelmistä (917/ 1996))

Otsus plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete ja kaitsesüsteemide kohta (Kauppa- ja

teollisuusministeriön päätös räjähdysvaarallisiin ilmaseoksiin tarkoitetuista laitteista ja

suojausjärjestelmistä (918/1996), muudatus 345/1998)

Määrus plahvatusohtlikus keskkonnas töötavatele isikutele kaasneva ohu tõrjumise kohta (Valtioneuvoston asetus (576/2003) räjähdyskelpoisten ilmaseosten työntekijöille aiheuttaman vaaran torjunnasta)

Valitsuse määrus töötajate kaitsmise kohta müraga kaasnevate ohtude eest (Valtioneuvoston asetus (85/2006) työntekijöiden suojelemisesta melusta aiheutuvilta vaaroilta)

Määrus töötajate kaitsmise kohta optilise kiirgusega kaasnevate ohtude eest (Valtioneuvoston asetus

(146/2010) työntekijöiden suojelemiseksi optiselle säteilylle altistumisesta aiheu-tuvilta vaaroilta)

8.2. STANDARDID

Soome standardikeskus avaldab paari aasta tagant väljaande masinaohutuse standardite kohta. 2012.

aastal uuendatud väljaanne on kättesaadav aadressil

http://www.sfs.fi/files/1478/sfs_koneturvallisuusstan-dardit2012_netti.pdf [Viitattu 24.12.2012]

SFS-käsiraamat 93 Suur osa siinkohal äratoodud standarditest on SFS-käsiraamatus 93 Käsiraamatus on 18 osa.

Üldised standardid SFS-EN 953, Masinaohutus. Kaitsekatted Püsivate ja avatavate kaitsekatete projekteerimise ja

SFS-EN 1127-1 Plahvatusohtlikud keskkonnad. Plahvatuse ärahoidmine ja kaitsmine. Osa 1:

Põhiterminid ja meetodid. 2011 lk 45

SFS-EN 1837, Masinaohutus. Masinate valgustus. 1999. 16 s. + A1:2010

Tööstusmasinate ja -seadmete hanked SFS 5043 Tööohutus 1985. lk 7

SFS-EN ISO 12100 Masinaohutus. Üldised projekteerimispõhimõtted, riskihindamine ja vähendamine.

2010. lk 171

Tuled ja valgustus SFS-EN 12464 Töökohtade valgustus. Osa 1: Siseruumide töökohtade valgustus. 2011. lk 95 Osa 2: Välistingimustes töö. 2007. lk 27

SFS-EN 13478, Masinaohutus. Tuletõrje ja tuleohutus. 2002. 51 s. + A1:2008

SFS-EN ISO 13732 Temperatuuride oleku ergonoomia. Hindamismeetodid pinna ja inimese

kokkupuutemõjude kohta. Osa 1: Kuumad pinnad 2008. 80 s.

Osa 3: Külmad pinnad. 2008. lk 53

ISO/TR 14121-2 Masinaohutus. Riskianalüüs. Osa 2: Praktiline juhendamine ja näited meetodite kohta.

2012. lk 76

OHSAS 18001:fi töötervishoiu- ja tööohutuse juhtimise süsteemid. Nõuded. 2007. lk 54

Ohutud kaugused ja vahemaad SFS-EN 349, Masinaohutus. Miinimumkaugused kehaosade muljumisohu vältimiseks. 1993. 19 s. +

A1:2008

SFS-EN ISO 13855 Masinaohutus. Kaitsetehniliste seadmete paigutamine, arvestades kehaosade

lähenemiskiirusi. 2010. lk 83

SFS-EN ISO 13857 Masinaohutus. Ohutud kaugused ülajäsemete ja alajäsemete ulatumise

takistamiseks ohutsooni. 2008. lk 46

Juhtimisseadmed, tähistused, hoiatused SFS-EN 842, Masinaohutus. Visuaalsed ohusignaalid. Üldnõuded, projekteerimine ja testimine. 1997. 26

s. + A1:2009

SFS-EN 894, Masinaohutus. Signalisatsiooni ja juhtimisseadmete projekteerimise ergonoomilised

tingimused. Osa 1: Üldpõhimõtted, mis puudutavad inimese ja märguandeseadmete ning juhikute

kommunikatsiooni. 1997. 40 s. + A1:2009

Osa 2: Märguandeseadmed. 1997. 43 s. +

A1:2009 Osa 3: Juhikud. 2000. 82 s. + A1:2009 Osa 4: Märguandeseadmete ja juhikute paigutamine ja korraldus. 2010. lk 84

SFS-EN 981, Masinaohutus. Kuulmisel ja nägemisel põhinevate ohu- ja märguandesignaalide süsteem.

1997. 22 s. + A1:2009

SFS-EN ISO 7731 Ergonoomia. Avalike ja tööalade ohusignaalid. Kuulmisel põhinevad ohusignaalid.

2006. 47 s. + A1:2009

SFS-EN 9244 Mullatöömasinad. Ohutussildid ja ohutegurite sümbolid. Üldpõhimõtted. 1996. lk 79

SFS-EN 60073 Inimese ja masina vaheline kokkupuutepinna põhi- ja ohutuspõhimõtted

Märguandeseadmete ja juhikute kodeerimine. 2003. lk 62

SFS-EN 60447 Üld- ja ohutuspõhimõtted inimese ja masina vahelise kokkupuutepinna, tähistuste ja

tuvastamise kohta. Juhtimispõhimõtted. 2004. lk 46

SFS-EN 61310, Masinaohutus. Märguandmine, märgistused ja mõjutamine. Osa 1: Nägemisel, kuulmisel ja tundmisel põhinevaid signaale puudutavad nõuded. 2008.

47 s. Osa 2: Märgistust puudutavad nõuded 2008. lk 31 Osa 3: Nõuded juhikute paigutuse ja kasutamise kohta. 2008. lk 29

Juhtimissüsteem ja turvaseadmed SFS-EN 574, Masinaohutus. Kahekäejuhtseadmed. Funktsionaalsed aspektid.

Projekteerimispõhimõtted. 1997. 54 s. + A1:2008

SFS-käsiraamat 630 Masinaohutus. Inimest tuvastavate turvaseadmete kasutamine. 2008. lk 207

SFS-EN 1037, Masinaohutus. Ootamatu käivitumise vältimine. 1996. 35 s. + A1:2008

SFS-EN 1088, Masinaohutus. Kaitsekatete ühendamine masina tööga. Projekteerimine ja valimine. 1996.

93 s. + A1:2007 + A2:2009

Standard asendatakse uue versiooniga, mille numbriks saab SFS-EN ISO 14119

SFS-EN 1760, Masinaohutus. Survetundlikud turvaseadmed Osa 1: Survetundlike mattide ja -seadmete projekteerimise ja testimise üldpõhimõtted. 1998. 65 s.

Osa 2: Survetundlike ääreplaatide ja -liistude projekteerimise ja testimise üldpõhimõtted. 2001. 62

s. Osa 3: Survetundlike põrkeraudade, -ääreplaatide, -köite ja analoogsete seadmete

projekteerimise ja testimise üldpõhimõtted. 2005. lk 117

Standard on uuendamisel. 2013. aastal kinnitatava uue versiooni numbriks saab olema

SFS-EN ISO 13856.

SFS 5974 Standardite ISO 13849-1 ja IEC 62061 kohaldamise juhend masinaohutusega seotud

juhtimissüsteemide projekteerimisel. 2011. lk 35

SFS-EN ISO 13849-1 Masinaohutus Ohutusega seotud juhtimissüsteemide osad. Osa

1: Üldised projekteerimispõhimõtted 2008. lk 180 Osa 2: Sobilikkus. 2012. lk 168

SFS-EN ISO 13850 Masinaohutus. Hädaseiskamine. Projekteerimispõhimõtted. 2008. lk 25

SFS-EN 60204-1 Masinaohutus. Masinate elektrisüsteemid. Osa 1: Üldnõuded. 2006. 216 lk +

A1:2009

SFS-EN 60812 Analysis techniques for system reliability. Procedure for failure mode and

effect analysis (FMEA). Ed. 2.0. January 2006. Lk 51

SFS-EN 60947-5-3 Low-voltage switchgear and controlgear. Part 5-3: Control circuit devices and

switching elements. Requirements for proximity devices with defined behaviour under fault conditions

(PDF). 1999. 61 s. + A1:2005

Standard on uuendamisel. Uus versioon kinnitatakse 2013. aastal.

SFS-EN 60947-5-5 Juhtimisahela seadmed ja lülituselemendid. Mehaanilise lukustamisfunktsiooniga

varustatud elektroonilised hädaseiskamisseadmed. 1998. 14 lk + A1:2005

SFS-EN 61025 Fault tree analysis (FTA). Ed. 2.0. December 2006. 52 p.1

SFS-EN (IEC) 61496 Safety of machinery. Electro-sensitive protective equipment (osad 1...4)

SFS-EN 61800-5-2 Adjustable speed electrical power drive systems. Part 5-2: Safety

requirements. Functional. 2008. 65 s.

SFS-EN 62061 Masinaohutus. Ohutusega seotud elektrooniliste, elektriliste ja programmeeritavate

elektrooniliste juhtimissüsteemide funktsionaalne ohutus. 2005. 198 lk

Ergonoomia (mh tööasendid ja -liigutused) SFS-EN 547 Masinaohutus. Inimkeha mõõtmed. Osa l: Masinate liikumisavade mõõtmete hindamispõhimõtted. 1997. 27 lk. + A1:2008

Osa 2: Tööavade mõõtmete hindamispõhimõtted. 1997. 45 lk. + A1:2008 Osa 3:

Antropomeetrilised andmed. 1997. 18 lk. + A1:2008

SFS-EN 614 Masinaohutus. Ergonoomilised

projekteerimispõhimõtted Osa 1: Terminoloogia ja üldpõhimõtted.

2006. 48 lk. + A1:2009 Osa 2: Tööülesannete ja masina projekteerimise vaheline seos. 2001. 56 lk + A1:2009

CEN/TR 614-3 Safety of machinery. Part 3: Ergonomic principles for the design of mobile

machinery. 2010. 30 lk.

SFS-EN 1005 Masinaohutus. Inimese füüsiline sooritusvõime. Osa 1: Mõisted ja määratlused. 2002. 26 lk Osa 2: Masina ja selle osade manuaalne kasutamine. 2003. 56 lk Osa 3: Masina kasutamisaegsed soovituslikud jõupiirid. 2003. 48 lk Osa 4: Masinaga seotud tööasendite hindamine. 2005. 17 lk. Osa 5: Sagedasti korduvate käsitsiliigutuste riskianalüüs. 2007. 74 lk

Liikumisteed SFS-EN ISO 14122 Masinaohutus. Põhijuurdepääsuteed. Osa 1: Kahe tasapinna vahelise püsijuurdepääsutee valimine. 2001. 29 lk. + A1:2010 Osa 2: Töötasapinnad ja juurdepääsuteed. 2001. 27 lk. + A1:2010 Osa 3: Trepid, treppredelid ja kaitsepiirded. 2001. 37 lk + A1:2010 Osa 4: Püsiredelid. 2005. 67 lk + A1:2010

Erinevad energiavormid SFS-EN 1679-1 Kolbimootorid. Ohutus. Osa 1: Diiselmootorid. 1998. 22 lk + A1:2009

SFS-EN ISO 4413 Hüdrauliline võimsuse ülekanne. Süsteeme ning nende osi puudutavad

üldpõhimõtted ja ohutusnõuded. 2011. 90 lk SFS-EN ISO 4414 Pneumaatiline võimsuse ülekanne. Süsteeme ning nende osi puudutavad

üldpõhimõtted ja ohutusnõuded. 2011. 75 lk

SFS-EN 60204-1:2006 Masinaohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded 2006. 216 lk +

A1:2009

SFS-EN 60529 Elektriseadmete kaitseaste (IP-kood). 1992. 86 lk +A1:2000

Müra SFS-EN ISO 11688 Akustika. Soovitused vähese müraga masinate ja seadmete

projekteerimiseks. Osa 1: Projekteerimine. 2009. 77 lk Osa 2: Sissejuhatus vähese müraga projekteerimise füüsikasse. 2001. 99 s.

SFS-EN ISO 11690 Akustika. Soovitused vähese müraga masinaid ja seadmeid hõlmava

töökoha planeerimiseks. Osa 1: Müratõkke lahendused. 1997. 28 lk

Osa 2: Müratõkke meetmed. 1997. 29 lk Osa 3: Heli liikumine ja müra prognoosimine tööruumides. 1999. 39 lk

SFS-EN ISO 14163 Akustika. Juhised helisummutuse kasutamise kohta müratõkke puhul. 1999. 48 lk

Teatud masinaid puudutavad standardid (käesolevas väljaandes ära mainitud) SFS-EN 474-1 Mullatöömasinad. Ohutus. Osa 1: Üldnõuded. 2007. 59 lk + A1:2009 (vaata ka

osad 2 … 12 eri tüüpi masinate täpsemate nõuete kohta)

SFS-EN 620 Konveierite seadmed ja -süsteemid. Ohutusnõuded ja elektromagnetilist ühilduvust

puudutavad nõuded. Masskauba transportimisel kasutatavad püsilintkonveierid. 2002. 56 lk +A1:2011

SFS-EN 692 Metallitöötlemise masinad. Mehaanilised pressid. Ohutus. 2006. 130 lk + A1:2009

SFS-EN 1010-1 Masinaohutus. Trükimasinate ja paberi järeltöötlusmasinate ohutusnõuded. Osa 1:

Üldnõuded. 2005. 59 lk + A1:2011

SFS-EN 1034-1 Masinaohutus. Paberimasinate ja paberi järeltöötlusmasinate ohutusnõuded. Osa

1: Üldnõuded. 2000. 66 lk + A1:2010

SFS-EN ISO 3450 Mullatöömasinad. Ratastel või suurel kiirusel töötavad roomikutega masinad. Kummiratastel

masinate pidurisüsteemid. Pidurisüsteemide funktsiooninõuded ja testimine. 2011. 29 lk

ISO 4513 Road vehicles -- Visibility -- Method for establishment of eyellipses for driver’s eye

location. 2010. 34 lk

SFS 5046 Treipingid. Ohutu kasutamine. 1984. 5 lk

ISO 6292 Powered industrial trucks and tractors. Brake performance and component strength. 2008. 12 lk

ISO 11169 Machinery for forestry. Wheeled special machines. Vocabulary, performance test methods

and criteria for brake systems. 1993. 7 lk

SFS-EN ISO 23125 Metallitöötlemise masinate ohutus. Treipingid. 2011. 145 lk + A1:2012

SFS-EN 12643 Mullatöömasinad. Kummiratastel masinad. Juhitavuse nõuded. 1998. 17 lk + A1:2009

SFS-EN 13218 Metallitöötlemise masinad. Ohutus. Püsilihvmasinad. 2002. 168 lk + A1:2009

SFS-EN 13557 Kraanad. Juhtseadmed ja juhtimiskohad. 2004. 50 lk + A1:2006 + A2:2008

ISO 13564-1 Powered industrial trucks -- Test methods for verification of visibility -- Part 1: Sit-on and

stand-on operator trucks and variable-reach trucks up to and including 10 t capacity. 2012. 21 lk

SFS-EN 13586 Kraanad. Liikumisteed. 2005. 55 lk + A1:2008

ISO 15817 Earth-moving machinery -- Safety requirements for remote operator control systems. 2012. 10 lk

SFS-EN 15830 Teleskooplaadurid. Nähtavus. Testimismeetodid ja tõendamine. 2012. 32 lk

SFS-EN 16228 Drilling and foundation equipment. Safety. Part 1: Common requirements. 2013. 150 lk

8.3. MUUD VÄLJAANDED Raport vanade masinate nõuetele vastavuse kohta. (Selvitys vaatimustenmukaisuudesta. Raportti VALB229. VTT. Tampere 15.05.1997)

Masinate ohutsoonide eristamine. (Koneiden vaara-alueiden erottaminen. Sosiaali- ja terveysministeriön

työsuojeluosasto. Koulutusaineistoa. 25.05.2001)

ATEX. Plahvatusohtlike keskkondade ohutus (Räjähdysvaarallisten tilojen turvallisuus. TUKES opas.

Turvatekniikan keskus ja sosiaali- ja terveysmi-nisteriön työsuojeluosasto. 2003. 16 lk [Võrguväljaanne].

Saadaval: http://www.tukes.fi/Tiedostot/vaaralli-set_aineet/esitteet_ja_oppaat/atex_rajahdeopas.pdf [Viide

21.12.2012])

Timo Malm ja Vesa Hämäläinen. Ohutusteadlik masinate ja tootmisliinide moderniseerimisprotsess.

(Turvallisuustietoinen koneiden ja tuotantolinjojen modernisointiprosessi. VTT Tiedotteita 2359.

Espoo2006. 51 lk [Võrguväljaanne]. Saadaval: http://www.vtt.fi/inf/pdf/tiedot-teet/2006/T2359.pdf [Viide

22.12.2012])

Martti Launis ja Jouni Lehtelä. Ergonoomiline teave masinate ja töövahendite soetamiseks, kasutamiseks

ja ülevaatusteks (Ergonomiaopas koneiden ja työvälineiden hankintaan, käyttöön ja tarkastamiseen.

Työterveyslaitos. 3. trükk 2009. 88 lk)

Health and Performance in Mechanised Forest Operations. [võrguväljaanne]. Saadaval:

http://www.enfe.net/enfe/images/stories/tools-support/links-rd-results/pberichte/hp_final_engl.pdf [Viide

15.07.2008] (Ergowood projekti väljaanne)

Surmaga lõppenud tööõnnetused (Kuolemaan johtaneet työtapaturmat. [võrguväljaanne]. Saadaval: www.tvl.fi/totti. [Viide 21.12.2012])

Õnnetuste register (Tapaturmaselostusrekisteri (TAPS) [võrguväljaanne]. Saadaval

https://eportti.tietopalvelut.com/taps/TapsFra-me_alku.asp [Viide 27.12.2012])

Riskianalüüsid (Riskianalyysit [Võrguväljaanne]. Saadaval: www.vtt.fi/proj/riskianalyysit [Viide 22.12.2012])

Väljaannete tellimine LSSAVI Työsuojelun vastuualueiden

tukipalveluyksikkö PL 272, 33101 Tampere

• telefoni teel tööpäeviti kell 9-15

numbril 040 178 1510 • e-posti teel aadressil:

[email protected] • e-poes aadressil:

www.tyosuojelu.fi/julkaisumyynti

ISSN 1456-257X ISBN 978-952-479-111-3 www.tyosuojelu.fi

www.tyosuojelu.fi

Documents

Tööinspektsioon Kasutusmääruse kohaldamise soovitused · 2016-11-28 · Tööinspektsioon Kasutusmääruse kohaldamise soovitused Regionaalhaldusamet Tööinspektsiooni juhendid