Euroopa Liit – 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki

Euroopa Liidu liikmesriigid

Kandidaatriigid ja potentsiaalsedkandidaatriigid

Konrad Adenauer

Robert Schuman

Winston Churchill

Alcide De Gasperi

Jean Monnet

Uued ideed kestva rahu ja jõukuse nimel…

Euroopa Liidu rajajad

Euroopa Liidu sümbolid

Euroopa lipp

Euroopa hümn

Euro Euroopa päev, 9. mai

Juhtlause: Ühinenud mitmekesisuses

24 ametlikku keelt

Български

Čeština

dansk

Deutsch

eesti keel

Ελληνικά

English

español

français

Gaeilge

hrvatski

Italiano

latviešu valoda

lietuvių kalba

magyar

Malti

Nederlands

polski

português

Română

slovenčina

slovenščina

suomi

svenska

Laienemine – kuuest riigist kahekümne seitsmeni

Suur laienemine: ida ja lääne ühendamine

Berliini müüri langemine – kommunismi lõppELi majandusabi andmine – Phare programm

Riikidele ELiga ühinemiseks seatud kriteeriumid:• demokraatia ja õigusriigi põhimõtted• turumajanduse toimimine• suutlikkus ELi õigusakte rakendada

Algavad laienemist käsitlevad ametlikud läbirääkimised

Kopenhaageni tippkohtumisel nõustuti suure 10 uut riiki hõlmava laienemisvooruga

Kümme uut ELi liikmesriiki: Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia

1989

1992

1998

2002

2004

2007 ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia

2013 Horvaatia liitub 1. juulil

Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid

RiikPindala

(x 1000 km²)Rahvaarv

(miljonites)

Jõukus (sisemajanduse

kogutoodang inimese kohta)

Bosnia ja Hertsegoviina

51 3.8 7 600

Montenegro 14 0.6 10 900

Kosovo ÜRO Julgeolekunõukoguresolutsiooni nr 1244 alusel

11 1.8 :

Endine JugoslaaviaMakedoonia Vabariik

25 2.1 9 100

Albaania 28 2.9 7 500

Serbia 77 7.2 9 100

Türgi 783 76.7 13 800

28 ELi liikmesriikikokku

4 272 507.4 25 700

Lepingud – seadusel põhineva demokraatliku koostöö alus

Euroopa Söe- ja Teraseühendus

Rooma lepingud: • Euroopa Majandusühendus• Euroopa Aatomienergiaühendus(EURATOM)

Ühtne Euroopa akt: ühtne turg

Euroopa Liidu (Maastrichti) leping

Amsterdami leping

1952

1958

1987

1993

1999

2003 Nice’i leping

2009 Lissaboni leping

Euroopa Liidu põhiõiguste harta

Siduv kogu ELi tegevuse suhtes

54 artiklit 6 jaotises:

Vabadused Võrdsus

Solidaarsus Kodanike õigused Õigusemõistmine

Väärikus

ELi rahvaarv, võrreldes ülejäänud maailmaga

Rahvaarv miljonites (2015)

ELi pindala võrreldes ülejäänud maailmaga

Pindala (x 1000 km²)

4272

9600

3287

378

17098

9831

EL Hiina India Jaapan Venemaa AmeerikaÜhendriigid

Kui rikas on EL võrrelduna ülejäänud maailmaga

Majanduse suurus: 2013. aasta sisemajanduse koguprodukt triljonites eurodes

Jõukus elaniku kohta - SKPühe inimese kohta ostujõu standardis, 2013

ELi liikmesriikide pindala

Pindala (x 1000 km²)

63

3

50

6

43

9

35

7

33

8

31

3

30

2

24

9

23

8

13

2

11

1

93

92

88

84

79

70

65

65

49

45

43

42

31

20

9 2.6

0.3

Pra

nts

usm

aa

His

paania

Roots

i

Saksam

aa

Soom

e

Poola

Itaalia

Ühendkunin

gri

ik

Rum

eenia

Kre

eka

Bulg

aari

a

Ungari

Port

ugal

Horv

aatia

Austr

ia

Tšehhi Vabariik

Iirim

aa

Leedu

Läti

Slo

vakkia

Eesti

Taani

Madalm

aad

Belg

ia

Slo

veenia

Küpro

s

Luksem

burg

Malta

ELi liikmesriikide rahvaarv

Rahvaarv miljonites (2015)

Kokku 508 miljonit

SKP elaniku kohta: jõukuse levik

SKP elaniku kohta (2014)

Indeks, mille puhul 28 ELi riigi keskmine on 100

Euroopa majandus: koos tugevam

2008: Ülemaailme finantskriis algab Ameerika Ühendriikidest.

Euroopa juhtide kooskõlastatud vastus:

• Pühendumine eurole ja finantsstabiilsusele

• Uued kriisihaldamise tööriistad ja eeskirjade reformimine:

Euroopa stabiilsusmehhanism: fond riikide abistamiseks erakorraliste majandusraskuste korral

Uued seadused pankade stabiilsuse tagamiseks

Pangaliit: Pankade järelevalve ELi tasandil ja mehhanism, mis sulgeb pankrotistuvad pangad

• Parem majanduse juhtimine:

Euroopa semester: iga-aastane toiming, mille käigus koordineeritakse avalikud eelarved

Euro+ pakt, „fiskaalkokkuleppe lepingˮ: vastastikune pühendumine kindlale riigi rahandusele

Kümme prioriteeti Euroopa jaoks

2015. aastal keskendub Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker järgmistele teemadele.

1. Investeerimisplaan: töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute suurendamine

2. Ühendatud digitaalne ühisturg

3. Paindlik energialiit tulevikku vaatava kliimamuutuste poliitikaga

4. Põhjalikum ja õiglasem siseturg tugevama majandusega

5. Põhjalikum ja õiglasem majandus- ja rahaliit

6. Mõistlik ja tasakaalustatud vaba kauplemise leping Ameerika Ühendriikidega

7. Vastastikusel usaldusel põhinev õiglus ja põhiõigused

8. Uus migratsioonipoliitika

9. Euroopa suurem globaalne mõju

10. Euroopa Liidu demokraatlik muutus

Investeerimisplaan Euroopa jaoks

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

• 2015: Euroopa majandus hakkab kriisist taastuma, kuid investeeringute tase

on endiselt madal. Investoritel on raha, kuid neil on vähe usaldust

• Uus ELi fond alates 2015. aasta keskpaigast

• Fond saab ELi allikatest algul 21 miljardit eurot

• Investeeringuid tehakse elujõulistesse äriprojektidesse, näiteks digitaalsesse

ja energia infrastruktuuri, transporti, väikestesse ettevõtetesse, rohelistesse

projektidesse ja innovatsiooni

• Korrutaja efekt: avalike investeeringute eeskuju järgides tehakse ka

erainvesteeringuid kuni 315 miljardi euro väärtuses

• Võib luua kuni 1,3 miljonit uut töökohta kolme aasta jooksul

Pangaliit: turvalised ja usaldusväärsed pangad

ELi vastus finantskriisile:

• Reeglid:

Uued seadused, mis tagavad, et pankadel on piisavalt kapitali ja parem riskijuhtimine

• Järelevalve:

Euroopa Keskpank teostab järelevalvet +/- 130 kõige olulisema panga üle

Riiklikud pankade järelevalvajad teevad tihedat koostööd

• Otsus:

Üle-euroopaline ühtne kriisilahendusnõukogu võib otsustada pankrotistunud panga tegevuse lõpetada.

Seda toetab fond, kuhu pangad ise maksavad ja seetõttu ei pea maksumaksjad arveid maksma.

Kuidas EL oma raha kulutab

ELi 2015. aasta üldeelarve: 145,3 miljardit eurot

= 1,02 % rahvamajanduse kogutulust

Euroopa maailmas:koos arenguabiga

6 %

Muu, avalik haldus 6 %

Nutikas ja kaasav kasv: töökohad, konkurentsivõime, regionaalareng 46 %

Turvalisus ja kodakondsus, õigus 2 %

Jätkusuutlik kasv –loodusvarad:

põllumajandus, keskkond 40 %

Kliimamuutused – üleilmne probleem

• kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 40%, võrreldes 1990. aasta tasemega

• tõsta taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks 27 % (tuule-, päikese-, vee-ja biomassienergia)

• Energiatõhususe suurendamine 27 % võrra 2030. aastaks

Selleks et peatada üleilmne soojenemine, leppisid ELi juhid

2014. aastal kokku järgmises:

Energiaallikad muutuvas maailmas

ELis 2013. aastal kasutatud kütus

Väljastpoolt ELi imporditava kütuse osakaal (2013)

44%

87%

65%

84%

2%

53%

Süsi Nafta Gaas Tuuma-energia(uraan)

Taastuvadenergiaa-

llikad

Kõikkütuseliigid

Teadusuuringud - investeerimine teadmistepõhisesse ühiskonda

Kulutused teadusuuringutele ja arendustegevusele protsentides SKPst (2012)

2.1%

3.0%

1.8%

3.3%

2.7%

EL ELi eesmärk 2020.aastaks

Hiina Jaapan AmeerikaÜhendriigid

Solidaarsus tegelikkuses – ELi ühtekuuluvuspoliitika

• Regionaalfond

• Sotsiaalfond

• Ühtekuuluvusfond

Vähem arenenud piirkonnad: SKP elaniku kohta vähem kui 75 % ELi keskmisest

Üleminekupiirkonnad: SKP elaniku kohta 75 % kuni 90% ELi keskmisest

Enam arenenud piirkonnad: SKP elaniku kohta rohkem kui 90 % ELi keskmisest

2014-2020: 352 miljardit eurot investeeritud infrastruktuuri, ettevõtlusse, keskkonnakaitsesse ja töötajate koolitamisse, pöörates erilist tähelepanu vaesematele piirkondadele ja kodanikele

Euro – eurooplaste ühisraha

ELi liikmesriigid, kus euro on käibel

ELi liikmesriigid, kus euro ei ole käibel

Miks euro?

• Valuutarisk ja valuutavahetuskuludpuuduvad

• Tarbijatel on rohkem valikuid ja hinnad on stabiilsed

• Tihedam majandusalane koostöö ELi riikide vahel

Eurot saab kasutada kogu euroala piires

• Mündid: üks pool riikide sümbolitega, teine pool ühesugune

• Kupüürid: riikide sümboleid ei kasutata

Võitlus inflatsiooniga

Euroopa majandus- ja rahaliit: stabiilsed hinnad

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1970

1971

1972

1973

1974

1975

1976

1977

1978

1979

1980

1981

1982

1983

1984

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

18 eurot kasutava ELi riigi keskmine aastane inflatsioon 2013. aastal

The single market: freedom of choice

Ühisturg on kaasa toonud:

• paljude toodete ja teenuste (sealhulgas

lennukipiletite ja telefonikõnede) hinna

märkimisväärse languse

• tarbijate valikuvõimaluste suurenemise

• 2,8 miljonit uut töökohta

Neli liikumisvabadust:

• kaubad

• teenused

• inimesed

• kapital

Liikumisvabadus

Schengen

• Enamike ELi liikmesriikide vahelistel piiridel ei ole politsei- või tollikontrolli

• Tugevdatud kontroll ELi välispiiril

• Tihedam koostöö ELi liikmesriikide politseijõudude vahel

• ELis reisides ostetud kaubad saab isiklikuks kasutamiseks koju kaasa võtta

0

50

100

150

200

250

300

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Odavam mobiilside välisriikides

Telefonikõnede, SMSide ja andmeside rändlushinnad on ELis 2007. aastaga võrreldes 80% vähenenud

SMSi saatmine välisriigist

Kõne alustamine välisriigist (minutihind)

Andmete allalaadimine välisriigis

eurosenti, ilma käibemaksuta

Välismaal õppimine

Erasmus+

Igal aastal suundub ELi

haridus-, koolitus-, noorte- ja

spordiprogrammi Erasmus+

toel rohkem kui 400 000

noort teistesse Euroopa

riikidesse õppima või ennast

arendama.

Tervise ja keskkonnatingimuste parandamine

ELi tegevus on andnud järgmisi tulemusi.

• puhtam suplusvesi

• palju vähem happevihmasid

• pliivaba bensiin

• vanade elektroonikatoodete lihtne ja ohutu kõrvaldamine

• ranged eeskirjad toiduohutusele „talusttoidulauale” ahela raames

• orgaanilisemad ja kõrgekvaliteedilisemadpõllumajandustooted

• tõhusamad terviseohu hoiatusedsigarettide puhul

• kõigi kemikaalide registreerimine ja järelevalve nende üle (REACH)

Saastatus ei tunne piire – vaja on võtta ühiseid meetmeid

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

• Euroopa Liidu põhiõiguste harta

• Ühine võitlus terrorismi vastu

• Erinevate ELi riikide politsei ja korrakaitseasutuste vaheline koostöö

• Kooskõlastatud varjupaiga- ja immigratsioonipioliitika

• Koostöö tsiviilõiguse valdkonnas

EL – rahu ja jõukuse eksportija

• Maailmakaubanduse eeskirjad

• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

• Arenguabi ja humanitaarabi

EL – oluline jõud kaubanduses

% globaalsest ekspordistkaubad(2012)

% globaalsest ekspordistteenused(2012)

EL on suurim arenguabi andja maailmas

EL annab üle poole kogu arenguabist

Ametlik arenguabi 2013. aastal, miljardites eurodes

56

24

8

EL AmeerikaÜhendriigid

Jaapan

Tarbijate õiguste kaitse

• Tootepakendite selge tähistus

• Tervishoiu- ja ohutusstandardid

• Ebaõiglased lepingutingimused on keelatud

• Sõitjate õigused reisijateveoteenuste suhtes, näitekspikkade hilinemiste korral

• Abi probleemide lahendamisel

Tarbijana on teie põhiõigused kõikjal ELis seadustega kaitstud, isegi reisides või internetist ostes

Sugude võrdõiguslikkus

Soolised palgaerinevused:

ELis teenivad naised tunnis keskmiselt 16,4% vähem kui mehed.

Kolm peamist institutsiooni

Euroopa Parlament

- inimeste hääl

Martin Schulz, Euroopa Parlamendi president

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

- liikmesriikide hääl

Donald Tusk, Euroopa Ülemkogu eesistuja

Euroopa Komisjon

- ühiste huvide edendaja

Jean-Claude Juncker, Euroopa Komisjoni president

ELi institutsioonid

Euroopa Parlament

EuroopaKohus

Kontrolli-koda

Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee

Ministrite Nõukogu(nõukogu) Euroopa Komisjon

Euroopa Investeerimispank Euroopa KeskpankAmetid

Euroopa Ülemkogu(tippkohtumine)

Kuidas valmivad ELi õigusaktid

Kodanikud, huvirühmad, eksperdid arutavad, konsulteerivad

Komisjon teeb ametliku ettepaneku

Parlament ja Ministrite Nõukogu teevad koos otsused

Riiklikud või piirkondlikud ametiasutused rakendavad

Komisjon ja Euroopa Kohus jälgivad rakendamist

Euroopa Parlament – inimeste hääl

Igast riigist valitud liikmete arv

Otsustab koos Euroopa Liidu Nõukoguga ELi seaduste ja eelarve üle

Demokraatlik järelevalve kogu ELi töö üle

Leedu - 11

Luksemburg - 6

Läti - 8

Madalmaad - 26

Malta - 6

Poola - 51

Portugal - 21

Prantsusmaa - 74

Rootsi - 20

Kokku - 751

Rumeenia - 32

Saksamaa - 96

Slovakkia - 13

Sloveenia - 8

Soome - 13

Taani - 13

Tšehhi Vabariik - 21

Ungari - 21

Ühendkuningriik - 73

Austria - 18

Belgia - 21

Bulgaaria - 17

Eesti - 6

Hispaania - 54

Horvaatia - 11

Iirimaa - 11

Itaalia - 73

Kreeka - 21

Küpros - 6

Euroopa poliitilised fraktsioonid

Kohtade arv Euroopa Parlamendis

fraktsiooni kaupa (juulil 2015)

Kokku: 751

Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide häälekandja

• Üks minister igast ELi liikmesriigist

• Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant

• Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös

Euroopa Parlamendiga

• Teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat

Euroopa Liidu nõukogu – kuidas nad hääletavad

Enamik nõukogu otsuseid võetakse vastu„topelthäälteenamuse” põhimõttel.

Otsust peab toetama vähemalt

• 55% liikmesriikidest (16 riiki)

• Liikmesriigid, kes esindavad 65% ELi elanikkonnast

Euroopa Ülemkogu tippkohtumine

• Peetakse vähemalt 4 korda aastas

• Seal pannakse paika üldine ELi poliitika

• Eesistuja: Donald Tusk

Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine

Välisasjade ja julgeoleku kõrge esindaja

• Topeltroll:

– juhib välisasjade nõukogu istungeid

– Euroopa Komisjoni asepresident

• Juhib üldist välis- ja julgeolekupoliitikat

• Euroopa Välisteenistuse juht

Federica Mogherini

Euroopa Komisjon – ühiste huvide edendaja

28 sõltumatud volinikku, üks igast ELi liikmesriigist

• Ettepanekud uute õigusaktide kohta

• Täitevorgan

• Asutamislepingute täitmise järelevalvaja

• Esindab ELi rahvusvahelisel areenil

Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja

28 sõltumatut kohtunikku, üks igast liikmesriigist

• Teeb otsuseid ELi õigusaktide tõlgendamise kohta

• Tagab, et ELi õigusakte rakendatakse ühesuguselt kõigisELi liikmesriikides

•

Euroopa Ombudsman

Emily O’ReillyEuroopa Ombudsman

• Uurib ELi institutsioonide vastu esitatud

kaebusi hea valitsemistava rikkumise või

valitsemisvigade kohta

• Näited: ebaõiglus, diskrimineerimine,

võimu kuritarvitamine, põhjendamatu

viivitamine, vastamata jätmine või

menetluskorra rikkumine.

• Kaebuse võib esitada iga ELi kodanik või

elanik

Euroopa Kontrollikoda – raha otstarbekas paigutamine

28 sõltumatut liiget

• Kontrollib, et ELi vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt

• Võib auditeerida ELi vahenditega tegelevat mis tahes isikut

või organisatsiooni

• Tagab hindade stabiilsuse

• Kontrollib raha pakkumist ja teeb

otsuseid intressimäärade kohta

• Jälgib pankade turvalisust

• Töötab valitsustest sõltumatult

Euroopa Keskpank – euro haldaja

Mario DraghiKeskpanga president

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: kodanikuühiskonna hääl

• Esindab ametiühinguid, tööandjaid, põllumajandustootjaid,

tarbijaid jne

• Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta

• Edendab kodanikuühiskonna kaasamist ELi küsimustesse

353 liiget

Regioonide Komitee – kohalike omavalitsuste hääl

• Esindab linnu ja piirkondi

• Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta

• Edendab kohalike ametiasutuste kaasamist ELi

küsimustesse

353 liiget

EL-is töötavad tsiviilteenistujad

Komisjonis on ligikaudu 23 000 alalist ametnikku ja 11 000 ajutist või töövõtulepingu alusel töötavat töötajat

Teistes ELi institutsioonides on ligikaudu 10 000 töötajat

• Põhikohaga tsiviilteenistujad

• Valitud avalikul konkursil

• Tulnud kõigist ELi riikidest

• Seadusega määratud töötasud

• ELi halduskulud 15 eurot ELi kodaniku kohta aastas

• ELi ametnike arvu vähendatakse 2013.–2017. aastal 5%

ELiga suhtlemine

On teil ELi kohta küsimusi? Abiks on Europe Direct

• Telefoni, e-posti või internetivestluse teel

• Rohkem kui 500 piirkondlikku teabekeskust

europa.eu/europedirect