Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama … · 2018. 7. 4. · Ligikaudu 69 m sügavuselt algavad Alam-Siluri dolomiidi, lubjakivi ja savi kihid. 2.2.4 Hüdrogeoloogiline

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama

keskkonnakompleksloa muutmise taotluse lisad

Tallinn

2013

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama keskkonnakompleksloa muutmise taotluse lisad

2/47 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus Keskkonnakompleksloa muutmise taotluse lisad

Versioon Esitamiseks Keskkonnaametile

Töö nr 13/KJ/46

Aeg 2013

Tellija Tartu Biogaas OÜ Teostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, ELLE

[email protected], 6117690

Reg nr 10705517

Vastutav koostaja Krista Jüriado, MSc

Osalejad Marit Abiline, MSc

Kaido Soosaar, PhD

Kasutustingimused © Käesolev dokument on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna koos kompleksloa muutmise taotlusega.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.

Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.


Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/47

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ..................................................................................... 5

1.1 Loa muudatuse vajaduse põhjendus ............................................................... 5

1.2 Keskkonnakompleksloa muutmise taotlemine ................................................... 5

2 KÄITIS JA SELLE ASUKOHT ...................................................................... 6

2.1 Käitise määratlemine .................................................................................. 6 2.2 Asukoha kirjeldus ...................................................................................... 6

2.2.1 Naaberkinnistud .......................................................................................... 8

2.2.2 Kliima ....................................................................................................... 8

2.2.3 Geoloogiline iseloomustus ............................................................................ 10

2.2.4 Hüdrogeoloogiline iseloomustus ..................................................................... 10 2.2.5 Pinnaveekogud .......................................................................................... 12

2.2.6 Laguuni mõjupiirkonnas asuvate oluliste objektide kirjeldus .................................. 12

2.2.7 Käitise koordinaadistatud asendiplaan ............................................................. 17

2.2.8 Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed ......... 18

3 KÄITISE TEGEVUS ................................................................................. 19

4 OLEMASOLEVA KÄITISE REKONSTRUEERIMINE .............................................. 20

5 PARIM VÕIMALIK TEHNIKA JA SAASTEHEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKA .............................................................................. 21

5.1 Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika .............................................................................................. 21

6 TOORME, ABIMATERJALIDE, POOLTOODETE, OHTLIKE AINETE JA SEGUDE KASUTAMINE, TOOTMINE JA SÄILITAMINE ........................................................ 23

6.1 Ohtlikke aineid mittesisaldav toore, abimaterjalid või pooltooted ........................ 24

7 VESI ................................................................................................. 25

8 VÄLISÕHK .......................................................................................... 26

8.1 Välisõhu saasteallikad ................................................................................ 26

8.2 Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks ............... 27

8.2.1 Hoiustamisaladelt lähtuva heitkoguse arvutamise metoodika.................................. 27 8.2.2 Arvutiprogramm hajumise modelleerimiseks ...................................................... 28

8.3 Heitkoguste arvutamine ............................................................................. 29

8.4 Hajumisarvutused ..................................................................................... 33

9 JÄÄTMEHOOLDUS ................................................................................ 39

10 KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE .............................. 39

11 VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV EBAMEELDIV VÕI ÄRRITAV LÕHN JA MÜRA .. 39

12 KÄITISE OMASEIRE ............................................................................... 40

12.1 Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire ....................................................... 40

13 AVARIIDE VÄLTIMINE JA TAGAJÄRGEDE PIIRAMINE ....................................... 41



13.1 Käitise tegevuse tagajärjel tekkida võivate avariide või avariide ohu kirjeldus, võimaliku avarii ohu vältimiseks kehtestatud kord ja tegutsemisjuhised ........................... 41

14 TEGEVUSHÄLBED ................................................................................ 42

14.1 Puhastustöödel, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad meetmed ................................................. 42

15 KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE VÕI VÄHENDAMINE KÄITISE SULGEMISE KORRAL JA JÄRELHOOLDE MEETMED ............................................................................ 43

16 LÄHTEOLUKORRA ARUANNE .................................................................. 44

17 KIRJANDUS JA SISU ÜLDARUSAADAV LÜHIKOKKUVÕTE .................................. 45

17.1 Kasutatud materjalid ................................................................................. 45 17.2 Tegevuse, millele kompleksluba muudatust taotletakse, lühikirjeldus ................... 45

17.3 Lühiülevaade käitise peamistest tootmisprotsessidest lihtsustatud plokkskeemi kujul koos vastavate selgitustega .................................................................................... 45

17.4 Lühikokkuvõte kasutatava tehnika võrdlusest parima võimaliku tehnikaga ja käitise vastavusest keskkonnakvaliteedi normidele ning keskkonnamõju eri liikidest .................... 46

18 LISAD .............................................................................................. 47



1 SISSEJUHATUS

1.1 Loa muudatuse vajaduse põhjendus Tööstusheite seaduse (THS) järgi vajab ettevõtja (käitaja) keskkonnakompleksluba tegevuseks tegevusvaldkonnas, kus seaduse järgi on kompleksloa omamine kohustuslik (§25 lg 1).

THS seaduse § 19 lõige 2 punkt 5 järgi vajatakse kompleksluba jäätmekäitluseks.

Alltegevusvaldkondi ja künnisvõimsuseid täpsustab Vabariigi Valitsuse määrus1. Selles on sätestatud, et kompleksluba on nõutav tavajäätmete käitlemiseks käitises, kus ainsaks jäätmekäitlustoiminguks on tavajäätmete anaeroobne lagundamine mahus 100 tonni ööpäevas.

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama põhitegevuseks on elektri ja sooja tootmine. Protsessi vahesaaduseks, mida koostootmisjaamas kasutatakse, on biogaas. Jaamas hakatakse peamiselt sea- ja veise vedelsõnnikust, veise tahesõnnikust ja muudest sõnnikutest ning biojäätmetest tootma anaeroobse kääritamise teel biogaasi. Jaama võimsus on ca 1,5 MW ning sisendtooraine kogus on ca 80 000 tonni aastas (ca 219 t ööpäevas). Seega on künnisvõimsus (100 tonni ööpäevas) ületatud ja Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaam vajab oma tegevuseks keskkonnakompleksluba.

Tartu Biogaas OÜ plaanib rajada Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama tegevuse käigus tekkiva digestaadi hoiustamiseks laguuni Silo (katastri nr 83101:001:0227) ja Näkinurme (katastri nr 83101:001:0309) kinnistutele Kardla külla Tähtvere valda Tartumaale. Tartu Agro AS on andnud nõusoleku Tartu Biogaas OÜ-le isikliku kasutusõiguse seadmiseks Silo ja Näkinurme kinnistutele. Samuti on Arvo Näkk andnud nõusoleku isikliku kasutusõiguse seadmiseks Tartu Biogaas OÜ kasuks kinnistutele Näkimäe (katastri nr. 83101:001:0308) ja Rattasepa (katastri nr. 83101:001:0235), et oleks tagatud ligipääs rajatavale digestaadi laguunile. Kinnituskirjad on toodud lisas.

1.2 Keskkonnakompleksloa muutmise taotlemine Käesolevaga taotletakse olemasoleva käitise keskkonnakompleksloa muutmist. Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaamale on väljastatud keskkonnakompleksluba registreerimisnumbriga KKL/322046. Käitis asub Ilmatsalu alevikus, Tähtvere vallas, Tartumaal.

Käesolevalt taotletakse keskkonnakompleksloa muudatust, kuna Tartu Biogaas OÜ plaanib digestaadi hoiustamiseks rajada laguuni Silo (katastri nr 83101:001:0227) ja Näkinurme (katastri nr 83101:001:0309) kinnistutele Kardla külla Tähtvere valda Tartumaale. Sellega seoses teostati uued välisõhu arvutused. Käesolevas taotluses kajastatakse ainult laguuni rajamise ja kasutuselevõtuga seotud muudatusi ning ei korrata olemasolevas keskkonnakompleksloas toodud muutumatuks jäävat informatsiooni. Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama tegevuses muid muudatusi, peale rajatava laguuni, ei toimu.

Käesoleva koos lisadega kompleksloa muutmise taotluse koostamist alustas Tartu Biogaas OÜ koos Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ konsultantidega 2013. aasta sügisel.

1 RTI, 11.06.2013,19; Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2013. a määrus nr 89.



2 KÄITIS JA SELLE ASUKOHT Käesolevas peatükis esitatakse info ainult rajatava laguuni kohta.

2.1 Käitise määratlemine Käitiseks on biogaasi- ja koostootmisjaama hooned ja rajatised Ilmatsalu alevikus Tähtvere vallas Tartumaal ning rajatav digestaadi hoiustamise laguun Silo (katastri nr 83101:001:0227) ja Näkinurme (katastri nr 83101:001:0309) kinnistutel Kardla külas Tähtvere vallas Tartumaal.

2.2 Asukoha kirjeldus Järgnevalt iseloomustatakse rajatava laguuni asukohta, valitsevaid kliimatingimusi ning teisi tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulisi keskkonnategureid, sh geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.2

Rajatava laguuni asukohaks on Silo (katastri nr 83101:001:0227) ja Näkinurme (katastri nr 83101:001:0309) kinnistud Kardla külas Tähtvere vallas Tartumaal. Rajatav laguun asub linnulennult Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaamast ca 7,3 km kaugusel põhja suunas.

Laguuni vahetus ümbruses on peamiselt maatulundusmaad. Laguunile lähim elamumaa on ca 300m loode suunas ning lähim elumaja ca 120 m kirde suunas Rattasepa kinnistul (katastri nr 83101:001:0234).

Alljärgneval joonisel (Joonis 1) on esitatud laguuni asukohakaart.

2 Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm RTI, 26.06.2013,13



Joonis 1. Tartu Biogaas OÜ rajatava laguuni asukohakaart



2.2.1 Naaberkinnistud Silo ja Näkinurme kinnistuid ümbritseb viis kinnistut:

1) Näkimäe kinnistu (katastriüksuse tunnus 83101:001:0308). Tootmismaa (100%) sihtotstarbega maaüksuse pindala on 11105 m2, millest 1228 m2 ehitiste alune maa, 6107 m2 õuemaa ning 4998 m2 muu maa.

2) Rattasepa kinnistu (katastriüksuse tunnus 83101:001:0235). Maatulundusmaa (100%) sihtotstarbega maaüksuse pindala on 0,21 ha, millest ehitiste alune maa 360 m2, õuemaa 0,18 ha ning muu maa 0,03 ha.

3) Pikapõllu kinnistu (katastriüksuse tunnus 83101:001:0054). Maatulundusmaa (100%) sihtotstarbega maaüksuse pindala on 697,10 ha, millest haritav maa 631,10 ha, looduslik rohumaa 28,10 ha, metsamaa 23,00 ha, õuemaa 0,10 ha ning muu maa 14,80 ha s.h. veealune maa 8,80 ha.

4) Rattasepa kinnistu (katastriüksuse tunnus 83101:001:0236). Maatulundusmaa (100%) sihtotstarbega maaüksuse pindala on 10,42 ha, mis on kogu ulatuses haritav maa.

5) 22102 Vorbuse-Kardla tee (katastriüksuse tunnus 83101:001:0013). Transpordimaa (100%) sihtotstarbega maaüksuse pindala on 12,59 ha.

2.2.2 Kliima Meteoroloogiliste tingimuste kirjeldamiseks on kasutatud Eesti Keskonnagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama kui planeeritava tegevuse maa-alale lähima vaatluspunkti andmeid. 3

Keskmiselt kõige soojem kuu on juuli, keskmine temperatuur 16,9 kraadi. Kõige külmem on veebruar, -5,4 kraadi (Joonis 2). Aasta keskmine temperatuur on 5,4 kraadi.

Keskmine sademete hulk on 637 mm aastas, mis on ligikaudu sama Eesti keskmisega. Sademeterikkaim kuu on Tartu-Tõravere jaama andmete järgi august, keskmine sademete hulk on 80 mm ning kõige vähem sademeid on veebruaris-märtsis 32mm (Joonis 3).

Joonis 2. Tartu-Tõravere keskmine õhutemperatuur 1971-2000.

3 Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/ (10.10.2013)

-10

-5

0

5

10

15

20

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Temperatuur, °C



Joonis 3. Tartu-Tõravere keskmine sademete hulk 1971-2000.

Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse illustreerimiseks on ELLE koostanud tuulteroosi (joonis 3). Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%). Valdavad tuuled on edela suunalt, sellele järgnevad läänesuunalised tuuled. Tuule keskmine kiirus aastas on 3,9 m/s, esineb ka 24...35 m/s kiirusega tuuli.

Joonis 4. Tuulte roos (koostanud ELLE, Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama 2005. aasta vaatlusandmetel)

0

20

40

60

80

100

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Sademed, mm



2.2.3 Geoloogiline iseloomustus Rajatava laguuni asukoha kohta puuduvad Maa-ameti geoloogia osakonnas olemasolevad geoloogilised või ehitusgeoloogilised tööd. Tähtvere valla pinnakatetes domineerivad moreenid, jääjärvelised setted (liiv, saviliiv ja liivsavi), glatsflusiaalsed setted (liiv ja kruus), jõesetted (liiv) ja soosetted (turvas). Geoloogilises läbilõikes on pinnakatteks kuni 7,5 m paksune saviliiv veeriste ja munakatega. Järgneb savi liivakivi vahekihtidega 3–11 meetri paksuses, liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega kuni 50 m sügavuseni. Edasi tuleb vahelduvalt liivakivi, dolomiidistunud mergel ja savi kuni 80 m sügavuseni, dolomiidistunud mergel ja dolomiitliivakivi kuni 120 m sügavuseni ja lõheline dolomiit.4

Laguuni piirkonna puurkaevude (katastri nr 7143 ja 23044)5 läbilõigete alusel moodustab ala pinnakatte liivsavimoreen liiva ja kruusaga. Pinnakatte paksus on 7,5-13 m ning vastaval sügavusel algavad Kesk-Devoni liivakivi, savi, aleuroliidi ja lubjakivi kihid. Ligikaudu 69 m sügavuselt algavad Alam-Siluri dolomiidi, lubjakivi ja savi kihid.

2.2.4 Hüdrogeoloogiline iseloomustus Tähtvere valla pinnakattes olev põhjavesi on lokaalse levikuga. Vallas on veeallikana kasutusel Kvaternaari ja Kesk-Alam Devoni-Siluri veekihid. Põhjavett kasutatakse nii majandus- kui joogiveena. Kvaternaari veekiht on esindatud peamiselt pinnaseveena, mis on maapinnast esimese alalise veekihi surveta põhjavesi ja mis toitub sademetest. Sellest tingituna on vallas kasutusel arvukalt salvkaeve ja madalaid puurkaeve.6

Rajatava laguuni kasutamisel ei tarbita põhjavett.

Planeeritav laguun asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Põhjavee kaitstus piirkonnas on esitatud Joonis 5.

4 Tähtvere Vallavalitsus. 2012. Tähtvere valla arengukava 2013-2025. Ilmatsalu 5 Puurkaevu arvestuskaardid, katastri numbrid 7143 ja 23044 6 Tähtvere Vallavalitsus. 2012. Tähtvere valla arengukava 2013-2025. Ilmatsalu



Joonis 5 Piirkonna põhjavee kaitstus



2.2.5 Pinnaveekogud Alljärgneva kirjelduse koostamiseks on kasutatud Eesti Looduse Infosüsteemi Keskkonnaregistri7 andmeid ning Ida-Eesti vesikonna ning Peipsi alamvesikonna veemajanduskavasid8 9.

Rajatav laguun asub Ida-Eesti vesikonnas Peipsi alamvesikonnas. Laguunist ca 500-800 m kauguselt põhja osast möödub Emajõgi (KKR kood VEE1023600_2). Emajõgi on 148,6 km pikk ning 9628,1 km2 suuruse valgalaga. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava kohaselt on veekogu hinnatud heas seisundis olevaks. Emajõgi on Keskkonnaministri 18.10.2002 aasta määrusega nr 58 („Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“) määratud karpkalalaste elupaigana kaitstavaks veekoguks.

Laguunist ca 1 km kaugusele põhja suunas kulgeb Kossarti oja (KKR kood VEE1040700_1), mis suubub Emajõkke. Kossarti oja on 13,6 km pikkune ning 32,4 km2 valgalaga tugevasti muudetud veekogu. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on veekogu hinnatud heas seisundis olevaks.

Laguunist ca 1,5 kauguselt ida suunas möödub Vorbuse peakraav (KKR kood VEE1044000). Vorbuse peakraav on 5,6 km pikkune ning 13,1 km2 valgalaga tugevasti muudetud veekogu.

Laguunist ca 1,8 kauguselt kirde suunas kulgeb Amme jõgi (KKR kood VEE1040900_2). Amme jõgi on 67,8 km pikk ning 511,1 km2 suuruse valgalaga. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava kohaselt on veekogu hinnatud heas seisundis olevaks.

2.2.6 Laguuni mõjupiirkonnas asuvate oluliste objektide kirjeldus Järgnevalt iseloomustatakse laguuni mõjupiirkonnas asuvaid olulisi geograafilisi, looduslikke ja tehnogeenseid objekte kauguseni, kus saasteainete sisaldus maapinnalähedases õhukihis küünib 10% tasemeni nende ainete ühe tunni keskmisest saasteheite piirväärtusest.

Kõige suurem mõjupiirkond avaldub ammoniaagi hajumise puhul. Sel juhul on mõjupiirkond ligikaudu 1,35 km laguunist.

Laguuni mõjupiirkond ulatub ligikaudu 1,35 kilomeetri kaugusele, sest ammoniaagi sisaldus maapinnalähedases õhukihis küünib seal 10% tasemeni ammoniaagi ühe tunni keskmisest saastetaseme piirväärtusest

Laguuni mõjupiirkonda jääb käitise ümbruses olevad maatulundusmaa sihtotstarbega haritavad maad ning metsamaad.

Tehnogeensed objektid

Laguuni asukohast ca põhjas möödub Vorbuse-Kardla kruusakattega kõrvalmaantee (22102). Vorbuse-Kardla kõrvalmaantee liiklussagedus on 2011. aastal läbi viidud loenduse andmetel keskmiselt 109 sõidukit (97% sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid, 1% autorongid) ööpäevas.10

7 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (08.10.2013) 8 Keskkonnaministeerium. 2010. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. 9 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava. 2007. Tartu 10 AS Teede Tehnokeskus. 2012. Liiklusloenduse tulemused 2011.aastal. Tallinn.



Olemasolevad hooned ja ehitised on esitatud asendiplaanil (Joonis 9).

Kaitsealused objektid

Looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid

Alljärgnev kirjeldus on koostatud Eesti looduse Infosüsteemi Keskkonnaregistri andmetel. 11

Laguunile lähim looduse kaitseala on ligikaudu 350 meetri kaugusel põhja suunas asuv Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kärevere linnuala (EE0080371) ja Kärevere loodusala (EE0080371), millele on moodustatud Kärevere looduskaitseala (KLO1000600). Alad ulatuvad laguuni asukohast lõunast kirdesse.

Kärevere linnuala pindala on 2510 ha ning ala kaitse eesmärgiks olevad liigid on Aquila pomarina (väike-konnakotkas), Anser fabalis (rabahani), Ciconia nigra (must-toonekurg), Gallinago media (rohunepp) ja Haliaeetus albicilla (merikotkas).

Kärevere loodusala pindala on 2510 ha ning ala kaitse eesmärgiks olevad liigid on Cobitis taenia (hink), Cottus gobio (võldas), Misgurnus fossilis (vingerjas), Aspius aspius (tõugjas), Dytiscus latissimus (laiujur), Lycaena dispar (kuldtiib, suur-) ja Euphydryas maturna (mosaiikliblikas, suur-).

Kärevere looduskaitseala pindala on 1798,4 ha ning ala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide- musträhni (Dryocopus martius), hallpea-rähni (Picus canus), rukkiräägu (Crex crex), herilaseviu (Pernis apivorus), värbkaku (Glaucidium passerinum), händkaku (Strix uralensis), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), täpikhuigu (Porzana porzana), kes kõik on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ja teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade ning rabahane (Anser fabalis) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rohunditerikaste kuusikute (9050), vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), laiujuri (Dytiscus latissimus), karukolla (Lycopodium clavatum), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, direktiivis nimetamata II kategooria kaitsealuste liikide ning kattekolla (Lycopodium annotinum) elupaikade kaitse.

Laguuni asukoha lähiümbruses (ca 1,35 km raadiuses) on mitmed looduskaitsealused üksikobjektid (kaitstavate liikide kasvualad ja elupaigad). Kaitstavad liigid on: Ulmus laevis (künnapuu), Iris sibirica (siberi võhumõõk), Viola uliginosa (lodukannike), Dactylorhiza fuchsii (vööthuul sõrmkäpp), Cobitis taenia (hink), Dytiscus latissimus (laiujur), Misgurnus fossilis (vingerjas), Cottus gobio (võldas). 12

Lisaks on piirkonnas I ja II kaitsekategooriaga liike, mida siinkohal ei täpsustata ning kaitstavate loodusobjektide kaardil ei näidata.

11 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (16.10.2013) 12 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (16.10.2013)



Joonis 6. Lähimad looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid13

Kultuurimälestised

Alljärgnev kirjeldus on koostatud Kultuurimälestiste riikliku registri andmete põhjal.14 Laguuni asukohale lähim kultuurimälestis on ca 250 meetri kaugusel loode suunas olev

13 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (27.11.2013) 14 Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ (16.10.2013)



asulakoht (registri nr 13008) ning 324 meetri kaugusel asuv kivikalme (registri nr 13009). Kivikalme seisundiks on Kultuurimälestiste riiklikus registris märgitud „hävinud“.

Laguuni lähiümbruses asuvad kultuurimälestised on toodud Joonis 7 ning pärandkultuuriobjektid Joonis 8. Laguuni lähiümbruses on 11 pärandkultuuriobjekti.

Joonis 7. Lähimad kultuurimälestised.15

15 Kultuurimälestiste Riiklik Register ja kaardirakendus: Muinsuskaitseamet, Maa-amet (27.11.2013)



Joonis 8. Lähimad pärandkultuuriobjektid.16

16 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (27.11.2013)



Käitise asukohakaart

Käitise asukohakaardil17 (Joonis 1) on esitatud:

• käitise territoorium,

• käitise territooriumiga piirnevate alade maakasutuse sihtotstarbe liik;

• kaardi piirkonnas asuvate teiste käitiste ja saasteallikate territooriumide piirid ning lähimad olulised hooned ja rajatised;

• olemasolevad või kavandatavad veehaarded koos sanitaarkaitsealadega ning veekogud, mida käitise tegevus võib mõjutada. Naaberkinnistul asuva puurkaevu asukoht ja selle sanitaarkaitseala on ära näidatud Joonis 9.

2.2.7 Käitise koordinaadistatud asendiplaan Käitise koordinaadistatud asendiplaan on esitatud Joonis 9. Plaanil on näidatud põhja–lõuna suund ning oluliste hoonete, rajatiste ja väljaspool neid toimuva tootmisega seotud tegevuse kohad.

17 Kaardialuseks on siin ja edaspidi kasutatud Maa-ameti Põhikaarti, juhul, kui kaardil ei ole viidatud teisiti.



Joonis 9. Rajatava laguuni ning olemasolevate silohoidlate asendiplaan

2.2.8 Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed

Käesoleva taotluse koostamise hetkel pole selgunud rajatava laguuni projekteerija ja ehitaja. Esialgsete prognooside kohaselt võiks laguuni ehitustööd alata 2014. aasta suvel.



3 KÄITISE TEGEVUS

Käesolevalt taotletakse keskkonnakompleksloa muudatust, mis seisneb selle, et Tartu Biogaas OÜ plaanib rajaga uue laguuni Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama tegevuse käigus tekkiva digestaadi hoiustamiseks. Laguuni mahutavuseks on planeeritud 14 000 m3.

Muus osas Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama tegevuses muudatusi ei toimu.



4 OLEMASOLEVA KÄITISE REKONSTRUEERIMINE

Käitis, millele käesolevalt keskkonnakompleksloa muudatust taotletakse on Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaam.

Käitist plaanitakse laiendada rajades 14 000 m3 mahutavusega laguun biogaasi- ja koostootmisjaamas tekkiva digestaadi hoiustamiseks.



5 PARIM VÕIMALIK TEHNIKA JA SAASTEHEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKA

Käesolevas peatüki informatsioon on kajastatud kehtivas keskkonnakompleksloas (muudatusi ei toimu) ning siinkohal ei taasesitata. Siiski, tulenevalt keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormides toimunud muudatustest on täiendatud ja korrigeeritud heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika tabelit.

5.1 Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Tabel 1 Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede / Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika

PVT vastavusmärge

Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta

Meetme rakendamise tähtaeg

Toorme säästlik kasutamine

Ei kohaldu Ei kohaldu - - -

Kemikaalide säästlik kasutamine

Kemikaalide kasutamise optimeerimine

Kemikaalide kasutuskoguste järgimine

Vastab - Pidev

Abimaterjalide säästlik kasutamine

Kasutatavate abimaterjalide kasutamise optimeerimine

Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine

Vastab - Pidev

Pooltoodete säästlik kasutamine


Vee säästlik kasutamine

Pesuvee taaskasutus. Pesuvee suunamine tootmisprotsessi (kääritisse)

Vastab - Pidev

Veetarbimise optimeerimine

Lekkevabad torustikud. Vastab - Pidev

Välisõhu saaste vältimine või vähendamine


Energia ja kütuse kasutamise vähendamine


Energia ja kütuse tõhus kasutamine

Energiasäästlike tehnikate ja võtete rakendamine

Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus.

Vastab - Pidev

Jäätmetekke vältimine

Segaolmejäätmete tekke minimeerimine

Korduskasutatavate pakendite kasutamine

Vastab - Pidev

Jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine

Taaskasutatavate jäätmete eraldikogumine ja tagastamine

Taaskasutatavate jäätmete eraldikogumine ja kogumine ja tagastamine võimalikult suures mahus.

Vastab - Pidev



Meede / Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika

PVT vastavusmärge

Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta

Meetme rakendamise tähtaeg

Jäätmete ringlussevõtt


Jäätmete muu taaskasutamine


Jäätmete kõrvaldamine

Keskkonnahoidlik jäätmekäitlus

Jäätmekäitluse rakendamine käitises vastavalt kehtivatele nõuetele

Vastab - Pidev

Reovee tekke vähendamine

Tarbetu veekasutuse vältimine

Lekete vältimine Vastab - Pidev

Pinnase kaitse Pinnasereostuse vältimine

Lekete ja avariide vältimine Vastab - Pidev

Pinna- ja põhjavee kaitse

Reostusjuhtumite vältimine.

Lekkekindlad mahutid ja torustikud. Lekete ja avariide vältimine ja kiire likvideerimine.

Vastab - Pidev

Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine


Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine


Muud asjakohased meetmed

Töötajate pädevuse tagamine

Regulaarne juhendamine ja koolitus

Vastab - Pidev

Muud asjakohased andmed

- - - - -



6 TOORME, ABIMATERJALIDE, POOLTOODETE, OHTLIKE AINETE JA SEGUDE KASUTAMINE, TOOTMINE JA SÄILITAMINE

Kuna käitise tegevuses toimuv muudatus on seotud vaid rajatava laguuniga, siis käesolevas peatükis kajastatakse ainult digestaadi (pooltoode) hoiustamise kohta käiv informatsioon.

Nõuetekohane ülevaade on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2).



6.1 Ohtlikke aineid mittesisaldav toore, abimaterjalid või pooltooted Ohtlikke aineid mittesisaldavaks toormeks on vedel- ja tahesõnnik ning biojäätmed. Toorme info ei muutu.

Järgnevas tabelis kajastatakse vaid digestaadi (pooltoode) hoiustamise kohta käiv informatsioon.

Tabel 2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine

KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis18, mahuti tüüp

Nr plaanil või kaardil

Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m3

Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess

Kogus Erikulu t, m3, kWh või muud tonni tooteühiku kohta 19

Kokku, t/a Jääb tootesse, %20

Pooltooted

- digestaat järelkääriti 7 Ca 2700 m3 väetamine 2700 m3 - -

digestaat laguun 16 14 000 m3 väetamine 14 000 m3 - -

18 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp); maapinnal või maa all, väljas või siseruumis 19 Aluseks võetud aastane gaasitoodang ca 5,6 mln m3/a. 20 Pole võimalik hinnata



7 VESI Info on kajastatud kehtivas keskkonnakompleksloas (muudatusi ei toimu) ning siinkohal ei taasesitata.



8 VÄLISÕHK Käesolevas peatükis esitatakse biogaasi- ja koostootmisjaama juurde planeeritavast laguunist välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguste arvutused ning hinnatakse saasteainete hajumist ning tekkivat saastuse taset käitise lähiümbruses arvutimodelleerimise abil. Andmed teiste olemasolevas kompleksloas esitatud saasteallikate ja nendest väljuvate heidete kohta on andmed kehtivas keskkonnakompleksloas ning siinkohal pikemalt ei peatuta. Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama tegevuses muid muudatusi, peale rajatava laguuni, ei toimu.

Tartu Biogaas OÜ plaanib digestaadi hoiustamiseks rajada laguuni Silo (katastri nr 83101:001:0227) ja Näkinurme (katastri nr 83101:001:0309) kinnistutele Kardla külla Tähtvere valda Tartumaale.

8.1 Välisõhu saasteallikad Lisaks kehtivas keskkonnakompleksloas olevatele saasteallikatele hakkab saasteaineid välisõhku eraldama ka rajatav digestaadi hoiustamiseks planeeritav laguun. Saasteainete arvutamisel on arvestatud, et tegemist on 14 000 m3 mahutavusega katmata vedelsõnnikulaguuniga. Laguuni pindala on 5000 m2 ja selle kõrgus maapinnast on 2 m. Saasteallikas on märgitud saasteallika asendiplaanile tähisega S6.

Rajatava laguuni asukoht on esitatud saasteallikate asendiplaanil (Joonis 10).



Joonis 10 Saasteallikate asendiplaan

8.2 Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks

8.2.1 Hoiustamisaladelt lähtuva heitkoguse arvutamise metoodika Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutused keskkonnaministri määruses21 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.

Kuna antud metoodika ei kohaldu massi- ega ka pindala ühikukohta, on metaani heitkogused välja arvutatud vastavalt Guelph Ülikooli poolt tehtud uuringu "Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems" tulemustele.

21 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a. määrus nr 48



Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s)22. Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga.

8.2.2 Arvutiprogramm hajumise modelleerimiseks Arvutiprogramm ADMS 5. Saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga. Selleks kasutab ELLE Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumis-arvutusprogrammi ADMS 5. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. SIA ELLE Lätis omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2002. ELLE OÜ kasutab ADMS programmi alates 2005. aasta teisest poolest.

Norm. Eestis on nõuded hajumisarvutus-programmidele kehtestanud keskkonnaminister oma määrusega 23. ADMS 5 on nende nõuetega vastavuses.

Hajumisarvutused ja hajumiskaardid on koostatud ELLE OÜ poolt.

Tulemuste visualiseerimine. Üheks oluliseks ADMS 5 kasutamise eeliseks on hajumisarvutuste tulemuste – hajumisdiagrammide esitamise võimalus valitud kaardikihil, et visualiseerida tekkivat saastetaset.

Hajumise esitamise aluskaardiks kasutati Maa-Ameti rakendusest Eesti Põhikaarti.

Aluskaardile kanti modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena valmisid saasteainete hajumiskaardid.

Hajumiskaartide koostamiseks kasutati ArcGIS programmi.

Meteoandmed. Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja maapinnalähedane temperatuur. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise modelleerimisel.

Meteoroloogilised andmed pärinevad Tartu meteoroloogiajaamast, mis on laguuni asukohale lähim meteojaam. Hajumisarvutustes on kasutatud 2012. aastal iga tunni tagant registreeritud andmeid: välisõhu temperatuur, tuule suund, tuule kiirus ja pilvisus.

Tuulte roos on esitatud peatükis Kliima.

22 Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. University of Minnesota 23 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120. RTL 2004, 128, 1984.



8.3 Heitkoguste arvutamine

Lämmastiku sisaldus

Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaamas kasutatakse samasugust tehnoloogiat ning sarnast toorainet kui praegu töötavas OÜ Aravete Biogaas koostootmisjaamas. Aravete koostootmisjaamas on tehtud mitmeid lämmastiku sisalduse analüüse digestaadis. Nende tulemuste põhjal võib olla lämmastiku sisaldus kuni 4,5 kg/t sõnnikus. Samas võib osaliselt tulevikus muutuda Ilmatsalu jaamas toorme koostis ning kuna ei ole täpselt teada, millist toorainet võidakse koostootmisjaamas kasutada tulevikus, siis võetakse lähtuvalt arendaja kogemusest heitkoguste arvutamisel maksimaalseks lämmastiku sisalduseks digestaadis kuni 6 kg/t sõnnikus. Seega on tegemist halvima võimaliku olukorraga.

Ammoniaak

Digestaadi hoiustamislaguunis (S6) hoiustatakse 14 000 m3 digestaati ning tegemist on nn katmata hoidlaga. Mahuti kõrguseks on 2 meetrit ja arvutuslik diameeter 79,81 m.

Digestaadi tihedus võrdsustatakse siinkohal vedelsõnniku tihedusega, milleks on 0,9 m3/t, ehk maksimaalselt hoiustatakse 14 000x0,9= 12 600 tonni digestaati.

N produktsiooni väljaheidetes saame kasutades järgmist valemit:

Nväljaheidetes, t/a =1000

kg/t etes, väljaheidNsisaldusmax t/akogus, teväljaheide × =

1000 6 12600 ×

=75,6 tonni

Digestaadihoidlast eralduv ammoniaagi heitkogus arvutatakse järgnevalt:

NH3, t/a =100

% lendumise NH3 t/aed,Nväljaheit × =

10040 75,6 ×

=30,24 t/a

NH3, g/s= 3600 h/a töötunnid, 000 000 1 t/aNH3,

××

=36008760

000 000 1 30,24×

× =0,959 g/s

*Katmata vedelsõnnikulaguunist on ammoniaagi lendumisprotsent 4024.

Metaan

Metaani heitkogus digestaadihoidlatest on esitatud järgnevalt (Tabel 3).

Tabel 3 Metaani heitkoguse arvutused

Saaste-allika nr Sõnnikuhoidla tüüp Eriheide, g/s

(m2 kohta) Sõnniku-

hoidla pindala, m2

Hetkeline heitkogus, g/s

Aastane heitkogus, t/a

S6 Digestaadihoidla (vedelsõnnikulaguun) 0,0000161 5000 0,081 2,539

24 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a. määrus nr 48



Dilämmastikoksiid

Dilämmastikoksiidi heitkogus digestaadihoidlast on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 4).

Tabel 4 Dilämmastikoksiidi heitkogus digestaadihoidlast

Saasteallika tähis Sõnniku liik

N produktsioon väljaheidetega

kokku, t/a Dilämmastikoksiidi

lendumine, % Hetkeline heitkogus,

g/s

Aastane heitkogus,

t/a S6 Vedelsõnnik 75,600 0,1 0,002 0,076

Andmed tegevusalade, tehnoloogiaprotsesside ja -seadmete ning püüdeseadmete kohta on esitatud alljärgnevas tabelis.



Tabel 5 Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine Saaste-allika nr plaanil

või kaardil

EMTAKi kood

Tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed

Nimetus, tüüp Arv

Puhastusaste, % Efektiivsus-

kontrolli sagedus

CAS/ EINECS/ ELINCS nr Nimetus

Aasta keskmine heitkogus väljuvate gaaside

mahuühiku kohta, mg/Nm3

Nimetus, tüüp arv Töötundide arv aastas Projekt Tegelik

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

35211 Vedelsõnniku hoiustamismahuti 1 8760 ujuvkate - - - -

7664-41-7 Ammoniaak 3,86 S1 74-82-8 Metaan 0,16

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,01

35211 Tahkematerjali vastuvõtusalved 1 8760 ujuvkate - - - -



35211 Tahkematerjali doseerimispunkrid 1 8760 ujuvkate - - - -



35301 Biogaasi mootor 1 8760 puuduvad - - - -

10102-44-0 Lämmastikoksiidid 145,16

S4 630-08-0 Süsinikoksiid 145,16

VOC-com Lenduvad org. ühendid 9,68

124-38-9 Süsinikdioksiid -

35301 Reservkatel 1 8760 puuduvad - - - -

10102-44-0 Lämmastikoksiidid 142,86

S5 630-08-0 Süsinikoksiid 142,86

VOC-com Lenduvad org. ühendid 9,52

124-38-9 Süsinikdioksiid -

35301 Digestaadi hoiustamislaguun 1 8760 ujuvkate - - - -





Andmed saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa on esitatud tabelis (Tabel 6).

Tabel 6 Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa

Tegevusala, tehnoloogia-protsess, seade Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine

EMTAKi kood Nimetus

Nr plaanil

või kaardil

Nimetus

Koordinaadid Ava läbi-

mõõt, D, m

Väljumis-kõrgus H, m

Maht-kiirus Vt,

m3/s

Tempera-tuur T, °C

CAS/ EINECS/

ELINCS nr Nimetus

Heitkogus

Ida-pikkus

Põhja-laius

Maksi-maalne

hetkeline, g/s

Tonni/a

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

35211 Vedelsõnniku hoiustamis-

mahuti S1

Vedelsõnniku hoiustamis-

mahuti 649152 6474595 9 2,5 0,1m/s

sarnane välis-

tempera-tuuriga

7664-41-7 Ammoniaak 0,025 0,774 74-82-8 Metaan 0,001 0,032

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,0001 0,002

35211 Tahkematerjali

vastu-võtusalved

S2 Tahkematerjali

vastuvõtu-salved

649175 6474607 12,4 2 0,1m/s sarnane

välis-tempera-tuuriga



35211 Tahkematerjali

doseerimis-punkrid

S3 Tahkematerjali

doseerimis-punkrid

649205 6474609 10,1 4 0,1m/s sarnane




35211 Digestaadi

hoiustamise laguun

S6 Digestaadi

hoiustamise laguun

650246 6481792 79,81 2 0,1m/s sarnane






8.4 Hajumisarvutused Rajatava laguuni saasteainete hajumisarvutustel arvestati ainult käesoleva laguuni heitkogustega ning koosmõju teiste saasteallikatega ei arvestatud, kuna digestaadihoidla asub teistest sama käitise alla kuuluvatest saasteallikatest piisavalt kaugel, et nende saasteainete mõjupiirkonnad kattuksid.

Metaani hajumisarvutusi ei ole teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus.

Dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud keskkonnaministri määrusega välisõhu saastatuse taseme piirväärtust, seega on võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18 mg/m3 (N2O piirnorm - keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m3). Kuna tekkivad kontsentratsioonid maapinna lähedases õhukihis on väga madalad ning vähe olulised, siis dilämmastikoksiidi kohta hajumiskaarti ei ole esitatud.

Hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa ja territooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju on lisatud tabelis (Tabel 7, Tabel 8).

Ammoniaagi hajumiskaart on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 11).

Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et kõigi saasteainete kontsentratsioonid välisõhus jäävad nii territooriumi siseselt kui ka väljaspool tootmisterritooriumi, lähimate elumajade juures, alla lubatud piirväärtuste või ohutut taset.



Tabel 7 Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa

Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine Saastetaseme arvutuse tulemused

nr plaanil

või kaardil

nimetus ava läbi-mõõt D, m

väljumis-kõrgus H, m

maht-kiirus

Vt m3/s

tempera-tuur T,

°C

CAS/ EINECS

/ELINCS nr nimetus

maksi-maaln

e hetke-

line heit-

kogus M, g/s

Sadene-mistegur

F

saaste-taseme

piir-väärtus SPV1, µg/m3

maksi-maalne

arvutuslik saaste-tase Cm, µg/m3

maksi-maalse saaste-taseme

tekkimise kaugus saaste-allikast Xm, m

suhe

kaug

us sa

aste-

allika

st, ku

s saa

vu-ta

takse

sa

aste-

tasem

e piirv

äärtu

s SPV

1, m

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Ilmatsalu Raba tee 4a kinnistu

S1 Vedelsõnniku hoiustamismahuti 9 2,5 0,1m/s

sarnane välis-

tempera-tuuriga

7664-41-7 Ammoniaak 0,025 1 200 188,5 - 0,9 -

10024-97-2

Dilämmastik-oksiid 0,000 1

18000 (ohutu tase)

0,8 - 0,0 -

S2 Tahkematerjali vastuvõtusalved 12,4 2 0,1m/s

sarnane välis-

tempera-tuuriga

7664-41-7 Ammoniaak 0,016 1 200 190,7 - 1,0 -

10024-97-2


18000 (ohutu tase)

94,7 - 0,0 -

S3 Tahkematerjali doseerimispunkrid 10,1 4 0,1m/s

sarnane välis-

tempera-tuuriga

7664-41-7 Ammoniaak 0,016 1 200 63,6 - 0,3 -

10024-97-2


18000 (ohutu tase)

31,7 - 0,0 -

S4 Biogaasi mootor 1,1 8 0,62 180

10102-44-0

Lämmastik-oksiidid 0,090 1 200 (1h,

99,79%) 50,9 - 0,3 -

630-08-0 Süsinik-oksiid 0,090 1 10000

(8h) 46,1 - 0,0 -

VOC-com Lenduvad org. 0,006 1 - 3,4 - - -



Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine Saastetaseme arvutuse tulemused

nr plaanil

või kaardil

nimetus ava läbi-mõõt D, m

väljumis-kõrgus H, m

maht-kiirus

Vt m3/s

tempera-tuur T,

°C

CAS/ EINECS

/ELINCS nr nimetus

maksi-maaln

e hetke-

line heit-

kogus M, g/s

Sadene-mistegur

F

saaste-taseme

piir-väärtus SPV1, µg/m3

maksi-maalne

arvutuslik saaste-tase Cm, µg/m3

maksi-maalse saaste-taseme

tekkimise kaugus saaste-allikast Xm, m

suhe

kaug

us sa

aste-

allika

st, ku

s saa

vu-ta

takse

sa

aste-

tasem

e piirv

äärtu

s SPV

1, m

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 ühendid

S5 Reservkatel 0,3 8 0,21 180

10102-44-0

Lämmastik-oksiidid 0,030 1 200 (1h,

99,79%) 49,4 - 0,2 -

630-08-0 Süsinik-oksiid 0,030 1 10000

(8h) 22,6 - 0,0 -

VOC-com Lenduvad org. ühendid 0,002 1 - 3,3 - - -

Silo ja Näkinurme kinnistu

S6 Digestaadi hoiustamis-

laguun 79,8

1 2 0,1 m/s

sarnane välis-

tempera-tuuriga

7664-41-7 Ammoniaak 0,959 1 200 200,07 0 1,0 -

10024-97-2


18000 (ohutu tase)

0,501 0 0,0 -



Tabel 8 Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju

Saasteaine Arvutuslik saastetase Peamised saasteallikad

CAS/ EINECS/

ELINCS nr nimetu

s

saas

tetas

eme p

iir-vä

ärtus

SPV

1, µg

/m3

Saas

te-all

ikate

arv

maks

imaa

lne ar

vutus

lik sa

astet

ase

ΣC m

, µg/m

3

maks

imaa

lse sa

astet

asem

e tek

kimise

kaug

us to

otmis-

territo

orium

i piiri

st, X

m, m

suhe

saas

tatus

e tas

e too

tmis-

territo

orium

i piiri

l Σ Ç

µg/m

3

suhe

fooni

saas

tatus

e tas

e too

tmis-

territo

orium

i piiri

l C, µ

g/m3

suhe

nr pl

aanil

või k

aard

il

saas

teallik

a osa

kaal

maks

imaa

lse

saas

tatus

e tas

eme p

õhjus

tamise

l, %

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Ilmatsalu Raba tee 4a kinnistu 7664-41-7 Ammoniaak 200 3 190,73 seespool 0,954 180 0,90 - 0,90 S1, S2, S3 100%

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 18000 (ohutu tase)

3 94,71 seespool 0,474 70 0,00 - 0,00 S1, S2, S3 100%

10102-44-0 Lämmastik-oksiidid

200 (1h, 99,79%) 2 83,39 seespool 0,417 70 0,35 - 0,35 S4, S5 100%

630-08-0 Süsinik-oksiid 10000 (8h) 2 56,72 seespool 0,284 45 0,00 - 0,00 S4, S5 100%

VOC-com Lenduvad org. ühendid - 2 5,56 seespool - 4,0 - - - S4, S5 100%

Silo ja Näkinurme kinnistu 7664-41-7 Ammoniaak 200 1 200,07 seespool 1,000 200 1,00 - 1,00 S6 100%

10024-97-2 Dilämmastik-oksiid

18000 (ohutu tase)

1 0,501 seespool 0,000 0,5 0,00 - 0,00 S6 100%



Joonis 11 Digestaadihoidlast lenduva ammoniaagi hajumiskaart



Koondandmete all välisõhku eralduvate saasteainete tegelike ja taotletavate heitkoguste kohta arvestatakse kõikide käitise alla kuuluvate saasteallikate saasteainete heitkogustega ning need on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 9).

Tabel 9 Koondandmed välisõhku eralduvate saasteainete tegelike ja taotletavate heitkoguste kohta

Saasteaine Saaste-allikate

arv

Saasteallika nr plaanil või kaardil

Välisõhku eralduva saasteaine heitkogus CAS/

EINECS/ ELINCS nr

nimetus tegelik taotletav

maksimaalne hetkeline, g/s tonni/a maksimaalne

hetkeline, g/s tonni/a

1 2 3 4 5 6 7 8

7664-41-7 Ammoniaak 4 S1, S2, S3, S6 1,015 32,005 1,015 32,005

74-82-8 Metaan 4 S1, S2, S3, S6 0,085 2,673 0,085 0,134

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 4 S1, S2, S3, S6 0,004 0,127 0,004 0,051

1012-44-0 Lämmastik-oksiidid 2 S4, S5 0,12 8,554 0,12 8,554

630-08-0 Süsinikoksiid 2 S4, S5 0,12 8,554 0,12 8,554

VOC-com Lenduvad org. ühendid 2 S4, S5 0,008 0,57 0,008 0,57

124-38-9 Süsinikdioksiid 2 S4, S5 - 9101,862 - 9101,862

Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama keskkonnakompleksloa muutmise taotluse lisad


9 JÄÄTMEHOOLDUS Info on kajastatud kehtivas keskkonnakompleksloas (muudatusi ei toimu) ning siinkohal ei taasesitata.

10 KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE

Info on kajastatud kehtivas keskkonnakompleksloas (muudatusi ei toimu) ning siinkohal ei taasesitata.

11 VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV EBAMEELDIV VÕI ÄRRITAV LÕHN JA MÜRA




12 KÄITISE OMASEIRE Info on kajastatud kehtivas keskkonnakompleksloas (muudatusi ei toimu) ning siinkohal ei taasesitata.

12.1 Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama nõuetele vastava tegevuse käigus ei satu saasteaineid pinnasesse ega põhjavette, seega ei toimu ka pinnase ja põhjavee omaseiret.

Tabel 2. Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire Põhjaveekiht või proovivõtupunkti sügavus

Mõõtepunkti asukoht Saasteaine Seire sagedus

Kasutatavad mõõteriista ja seadmed

Analüüsi tegev labor Nr

plaanil või kaardil

E-EST97 koordinaadid

CAS, EINECS või ELINCS nr25

nimetus Nimetus, tüüp

kalibreerimissagedus

Ei kohaldu

25 Vastavalt keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrusele nr 32 „Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad”.



13 AVARIIDE VÄLTIMINE JA TAGAJÄRGEDE PIIRAMINE Info on kajastatud kehtivas keskkonnakompleksloas (muudatusi ei toimu) ning siinkohal ei taasesitata. Siiski, tulenevalt keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormides toimunud muudatustest on täiendatud ja korrigeeritud õnnetuste vältimise tabelit.

13.1 Käitise tegevuse tagajärjel tekkida võivate avariide või avariide ohu kirjeldus, võimaliku avarii ohu vältimiseks kehtestatud kord ja tegutsemisjuhised

Tabel 10. Õnnetuste vältimine

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku õnnetuse ohu kirjeldus

Õnnetuse vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks (lühikirjeldus)

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Vastutaja ametikoht

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev

Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine

Erinevad lekked Tööohutusjuhendid

Enesekontrolli plaan ja tuleohutuseeskiri Juhataja

Vastavalt töötervishoiu ja –ohutuse alaste õigusaktide nõuetele



14 TEGEVUSHÄLBED Info on kajastatud kehtivas keskkonnakompleksloas (muudatusi ei toimu) ning siinkohal ei taasesitata. Siiski, tulenevalt keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormides toimunud muudatustest on täiendatud ja korrigeeritud tegevushälvete puhul rakendatavad meetmete tabelit.

14.1 Puhastustöödel, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad meetmed

Tabel 11. Tegevushälvete puhul rakendatavad meetmed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede

Puhastustööd - -

Lekked Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine, digestaadi hoidmine

Remonditööd vastavalt konkreetsele lekkele.

Ajutised seisakud - -

Tootmisseadmete rikked Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine

Tootmistsükkel peatatakse ja rike kõrvaldatakse. Biogaasi välisõhku emiteerumise vältimiseks rakendatakse tööle varukatel

Puhastusseadmete rikked Biogaasi- ja koostootmine Puhastusseadmed puuduvad

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine

Töö alustamisel veendutakse, et seadmed on töökorras. Rikked parandatakse enne tööde alustamist või koheselt peale ilmnemist.

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine

Erimeetmete vajadus puudub

Muud tööd - -



15 KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE VÕI VÄHENDAMINE KÄITISE SULGEMISE KORRAL JA JÄRELHOOLDE MEETMED




16 LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Vastavalt Tööstusheite seaduse § 165-le kohaldatakse kuni 2014. aasta 7. jaanuarini Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama suhtes saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadust. Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne esitatakse vastavalt tööstusheite seaduse §-s 57 sätestatule alates 7. jaanuarist 2014.a. enne järgmist käitise korrapärast keskkonnaalast kontrolli.



17 KIRJANDUS JA SISU ÜLDARUSAADAV LÜHIKOKKUVÕTE

17.1 Kasutatud materjalid • Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise alased EV kehtivad õigusaktid

• Muud asjakohased õigusaktid

Juhendmaterjalid:

• Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. University of Minnesota

Avalikud andmebaasid ja registrid:

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee

• Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/

• Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/

• Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee

Muu materjal

• AS Teede Tehnokeskus. 2012. Liiklusloenduse tulemused 2011.aastal. Tallinn.

• Keskkonnaministeerium. 2010. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.

• Peipsi alamvesikonna veemajanduskava. 2007. Tartu

• Puurkaevu arvestuskaardid, katastri numbrid 7143 ja 23044

• Tähtvere Vallavalitsus. 2012. Tähtvere valla arengukava 2013-2025. Ilmatsalu

17.2 Tegevuse, millele kompleksluba muudatust taotletakse, lühikirjeldus

Keskkonnakompleksluba taotletakse Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama tegevusele. Ettevõtte põhitegevuseks on elektri ja sooja tootmine. Protsessi vahesaaduseks, mida koostootmisjaamas kasutatakse, on biogaas. Jaamas hakatakse peamiselt sea- ja veise vedelsõnnikust, veise tahesõnnikust ja muudest sõnnikutest ning biojäätmetest tootma anaeroobse kääritamise teel biogaasi. Jaama võimsus on ca 1,5 MW ning sisendtooraine kogus on ca 80 000 tonni aastas (ca 219 t ööpäevas).

Tartu Biogaas OÜ plaanib rajada Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama tegevuse käigus tekkiva digestaadi hoiustamiseks laguuni Silo kinnistule (katastri nr 83101:001:0227) Kardla külla Tähtvere valda Tartumaale.

17.3 Lühiülevaade käitise peamistest tootmisprotsessidest lihtsustatud plokkskeemi kujul koos vastavate selgitustega

Peamised käitise tootmisetapid on järgmised:

1. toorme kogumine ja ettevalmistamine;



2. biogaasi tootmine metaankäärituse abil vastavates mahutites (kääritites);

3. biogaasi kogumine ja puhastamine;

4. biogaasi kasutamine koostootmisjaamas - soojuse ja elektrienergia tootmine;

5. kääritusjäägi ehk digestaadi pumpamine olemasolevasse sõnnikumahutisse ja transport laguunidesse ja/või digestaadihoidlatesse.

Plokkskeem on esitatud alljärgneval joonisel.

Joonis 12. Tehnoloogiaprotsesside skeem

17.4 Lühikokkuvõte kasutatava tehnika võrdlusest parima võimaliku tehnikaga ja käitise vastavusest keskkonnakvaliteedi normidele ning keskkonnamõju eri liikidest

Biogaasi- ja koostootmisjaama jaoks puudub eraldi PVT referentsdokument ning seetõttu tavapärast hinnangut anda pole võimalik. Arvestades aga jäätmete töötlemise PVT referentsdokumenti, võib järeldada, et tegevus vastab parimale võimalikule tehnikale. Seda enam, et kogu sisseseade saab olema uus ning parimaid praktikaid arvestav.

Käitise jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele.

Käitises kasutusele võetav tehnika ning rakendatavad võtted tagavad tekkiva negatiivse keskkonnamõju leevendamise sellisel määral, et nii sotsiaalse kui looduskeskkonna kvaliteet käitise mõjupiirkonnas säilib senisel tasemel.

Kasutatava tehnika võrdlus parima võimaliku tehnikaga on kajastatud olemasolevas keskkonnakompleksloas.



18 LISAD

Lisa 1. Kinnituskirjad.

Dokumendid, mis tõendavad käitise asukoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas loa alusel.

Documents

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama … · 2018. 7. 4. · Ligikaudu 69 m sügavuselt algavad Alam-Siluri dolomiidi, lubjakivi ja savi kihid. 2.2.4 Hüdrogeoloogiline