Riigirahandus I OSA - sysadmin.ee · • Vaba turumajanduse korral eksisteerib mitmeid mõjuvõimsaid ja agressiivseid gruppe, millede käitumine võib olla ohtlik teistele ning kehtivatele

1

RIIGIRAHANDUS

LOENGUKONSPEKTI osa

UNO SILBERG [email protected]

5065533

U.Silberg, PhD 2009 2

Kava

U. SilbergEKSAM2E

U.SilbergSeminar – riigieelarve koostamine.4S25.01

U.SilbergSissetulekute ja tarbimise maksustamise teoreetilised alused. Müügimaksud ja lisandväärtuse maksustamine. Kohalike maksude teoreetilised alused. Vara maksustamise (omandimaksud). Euroopa Liidu olemus. Euroopa Liidufinantsraamistiku ja eelarve ülesehitus ning seos Eesti riigieelarvega. Euroopa Liidu eelarve tulude ja kulude olemust ja arengu iseärasusi. Euroopa Liidu eelarve reformikava suundumused ja Eesti osalus protsessis.

2L25.01

U.SilbergSissejuhatus ainesse. Riigirahanduse aine. Riigi ja majanduse suhted teoorias ja praktikas. Heaolu majandusteooria põhiteoreem ja riigirahandus. Avalik sektor ja avalikud kaubad. Valiku tegemine. Niskaneni bürokraatia mudel. Tulude ümberjaotamise kontseptuaalsed alused. Avalike projektide hindamise põhimõtted. Riigieelarve mõiste ja funktsioonid. Klassikalised eelarve printsiibid. Riigieelarve menetlus. Kohalike omavalitsuste rahastamine. Sissejuhatus maksundusse. Avalik sektor ja maksundus. Maksude ajalooline areng. Maksuteooria ja maksustamise põhiprintsiibid. Maksuohvri teooria alused. Maksutariif ja maksufunktsioon. Maksusüsteem. Maksude klassifikatsioon. Nõuded “heale” maksu-süsteemile. Maksuintsidentsi analüüsi ja teooria alused. Optimaalne maksustamine. Maksustamine ja majanduslik efektiivsus: tarbimine, tööjõu pakkumine. Liigne maksukoormus

6L24.01

ÕppejõudTeemaTundide arv ja töövorm

Kuu-päev


Avalik sektor ja riigirahandus

• Riigirahandus (Public Finance) on avaliku sektorimajandusteooria valdkond, mis tegeleb riigikulude, -tulude ja majandusagentide (valitsuse, kodumajapidamiste, ettevõtete ning kolmanda sektori) vaheliste suhete korraldamisega.

• Riigirahanduse eesmärk on riigi demokraatliku juhtimise kaudu ühiskonna kõigi (valikuline) liikmete heaolu suurendamine (maksimeerimine) ning majanduse jätkusuutlik arendamine konkurentsis teiste riikidega.


Avaliku sektori ökonoomika

FILOSOOFIA KUNST

TEADUS

Kajastab ühiskonna *arusaama õiglusest ja ebaõiglusest, *võrdsusest ja ebavõrdsusest, *vabadusest ja selle piiramisest, *riigi ja selle kodanike suhetest sissetulekute tagamisel ja rikkuse ümberjaotamisel.

Poliitika

Avaliku sektori ökonoomika nagu igasugune ökonoomika tegeleb nappide ressursside probleemiga.

Uurimisobjektiks on:

*ühiskonna ühised ressursid,

*nende jaotus valitsuse tegevusvaldkondade ja valitsustasandite vahel,

*avaliku sektori suuruse probleem;

*ajendid, mis sunnivad valitsust (bürokraatiat) tegutsema nii, nagu ta tegutseb;

*keskendub riigi majanduspoliitika tagajärgede uurimisele.


AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA

Avaliku sektori ökonoomika on avaliku sektori majandusteooria valdkonda kuuluv õppeaine ning avalikku sektorit on defineeritud mitmeti:– avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed;– avalik sektor on riigi üldine otsuste langetamine ja

selle tagajärjed;– avalik sektor on valitsuse kulud ja investeeringud;– avalik sektor on valitsuse toodang;– avalik sektor on valitsuse kulud, investeeringud ja

ülekanded.


• Avalik sektor on institutsioonide võrk mis, koordineerib mitmesuguste gruppide huve, kes eri meetoditega taotlevad mitmesuguste ühiskondliku tegevuse sfääri kuuluvate sammude astumist või meetmete rakendamist.

KULUD TULUD

Eelarve kulud

(riik / kohalik omavalitsus)

Eelarve tulud

(riik / kohalik omavalitsus)

2


Mida maksimeerivad avalikus sektoris osalejad?

ÜHISKOND:

• Ühiskonna liikmete heaolu / individuaalne heaolu

ÜKSIKISIKUD (kodanikud):

• Isiklik kasu

ETTEVÕTLUS:

• Kasum

KODANIKE ÜHENDUSED JA KOLMAS SEKTOR:

• Sektori liikmete heaolu

POLIITIKUD:

• Valijate hääled ja/või isiklik kasu

AMETNIKUD:• Eelarvet ja asutuse suurust, töökohaga kaasnevat hüvede hulka


Riigirahandus, fiskaalpoliitika ja fiskaalne keskkond

• Fiskaalpoliitika on valitsuse tegevus, mis puudutab kaupade ja teenuste riigile ostmist ja muude kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt.) kaudu; maksude ja muude riiklike koormiste suurust ja tüüpi ning nende mõju majanduse arengule.

• Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa).

• Riigirahanduse kulude ja tulude osa kokku annab riigi fiskaalse keskkonna.


Riigirahanduse funktsioonid

• 1. Allokatsioonifunktsioon.

• 2. Jaotusfunktsioon.

• 3. Majanduse stabiliseerimise funktsioon.

ALLOKATSIOONIFUNKTSIOON:• Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama

avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule.

• Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era- ja avalike kaupade vahel.

• Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevusemaht.


Riigirahanduse funktsioonid

JAOTUSFUNKTSIOON:• Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama

niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas.

MAJANDUSE STABILISEERIMISFUNKTSIOON:• Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa

aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning toimetuleku suurenemisele.

• Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja –maksebilansi.


RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS


Riigi olemus ja funktsioonid

• Riiki võib määratleda mitmeti — organisatsiooniliselt ja funktsionaalselt.

• Organisatsiooniliselt käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit.

• Valitsemist vaadeldakse kui seaduste loomise, kontrollimise, riigi suunamise ja reguleerimise protsessi.

3


Riigi, kui institutsiooni iseloomulikud jooned

• Riik on eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum - kujunevad välja riigi ja eraelu valdkonnad.

• Riik on suverään, kõrgeima võimu kandja oma territooriumil ning omab absoluutset võimu kõikide seaduste elluviimiseks ja nende täitmise kontrolliks.

• Riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele indiviididele ja seda rakendatakse võrdselt kõikide suhtes.

• Riigi koosseis värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks.

• Riigil on õigus koguda temale alluvalt elanikkonnalt makse oma tegevuse finantseerimiseks.


Riikide suveräänsuse ja võrdõiguslikkuse printsiip

Suveräänne võrdõiguslikkus sisaldab järgmisi elemente*:

– (a) RIIGID ON JURIIDILISELT VÕRDSED– (b) IGA RIIK OMAB TÄIELIKUST SUVERÄÄNSUSEST

LAHUTAMATUID ÕIGUSI– (c) IGA RIIK ON KOHUSTATUD RESPEKTEERIMA TEISE RIIGI

OMAPÄRA RIIGI TERRITORIAALNE TERVIKLIKUS JA POLIITILINE SÕLTUMATUS ON PUUTUMATUD

– (e) IGAL RIIGIL ON ÕIGUS VABALT VALIDA JA ARENDADA OMA POLIITILIST, SOTSIAALSET, MAJANDUSLIKKU JA KULTUURILIST SÜSTEEMI

– (f) IGA RIIK ON KOHUSTATUD TÄIELIKULT JA HEAS TAHTES TÄITMA OMA RAHVUSVAHELISI KOHUSTUSI JA ELAMA RAHUS TEISTE RIIKIDEGA

*Allikas: ÜRO deklaratsioon rahvusvahelise

õiguse printsiipide kohta


Funktsionaalsest aspektist saab riiki vaadelda:

• ex ante lähenemisviis määratleb riiki kui institutsioonide kogumit, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi või sihte.

• ex post lähenemisviis määratleb riiki tema tegevuse tulemuste põhjal, st kui sotsiaalse korra tagajat.

• Mõlema definitsiooni puhul määratletakse riiki kui ühtset subjekti, mis välistab võimaluse käsitleda riiki kui

indiviidide kogumit.


Riik kui sotsiaalse kooselu vorm

• Riik kui sotsiaalse kooselu vorm koosneb kolmest elemendist: territooriumist, kodanikkonnast ja kehtivast riigivõimust.

• Kodanikkond on vaadeldav kahest aspektist.

– Esiteks on kodanikkond riigi element, mis täidab riigivõimu subjekti funktsiooni, st teostab riigivõimu.

– Teiseks on kodanikkond riigivõimu tegevuse objekt, st riigivõim korraldab ja reguleerib kodanike ja ka mittekodanike elu.


Ühiskond

DEMOKRAATLIK ÜHISKORRALDUS

I

N

I

M

E

S

E

D

S

E

A

D

U

S

T

I

K

H

U

V

I

G

R

U

P

I

D

KLASS

PEREKOND

KIRIK

PARTEI

KLUBI

SELTS

ÜHISTU

KOGUKOND

ÜHING

ETTEVÕTE

KAUDNE, ESINDUS-DEMO-KRAATIA RIIK

OMAVALITSUS

OTSENEDEMO-KRAATIA RIIGI

KOHALIK

VÕIM

SEADUSANDLIK

TÄIDESAATEV

KOHTUVÕIM

AJAKIRJANDUS

LAHUSUSEPRINTSIIP

T

R

A

D

I

T

S

I

O

O

N

J. Ginter © 2003 U.Silberg, PhD 2009 18

Riigivõim ja riigivõimu organid

• Riigivõimu organid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi.

• Riigivõimu organite mõiste määratlemisel on erinevaid seisukohti ja teooriaid:

– Traditsioonilise teooria järgi on riigiorganid isikud või asutused, kes väljendavad riigi tahet oma pädevuse piires.

– Selle seisukoha järgi on riik ja riigiorganid oma koguhulgas üks ja seesama organisatsioon.

• Riik toimib ja saab eksisteerida üksnes oma organite (avaliku sektori) vahendusel, organid ei esinda riiki.

4


Riigivõimu organite paljusus

Riigivõimu organeid võib liigitada mitmeti:

– funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganid;

– asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organid;

– tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalsed; – tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning

iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; – püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt.


Riigivõimu organid ja riigivõimu kandjad

• Riigivõimu kandjaks on inimene, keda on võimalik mõjutada või distsiplineerida; – riigivõimu organi puhul ei ole see võimalik või on raskendatud.

• H. Kelseni normatiivse teooria järgi on riik ja õiguskord üks ja seesama nähtus.

• Sellest seisukohast on riigiorganite olemasolu väljaspool

õiguskorda mõttetus.


Liberaalne, konservatiivne ja radikaalne riik

Liberaalse riigi korral riik sekkub aktiivselt indiviidide ja gruppide vabasse suhtlemisse:

• Vaba turumajanduse korral eksisteerib mitmeid mõjuvõimsaid ja agressiivseid gruppe, millede käitumine võib olla ohtlik teistele ning kehtivatele seadustele.

• Turumajanduse korral eksisteerib ühiskonnas ebavõrdsus, mistõttu paljud grupid kannatavad sotsiaalmajanduslikku puudust.

• Riik on reguleerija, hoides ära ja ohjeldades indiviidide ning gruppide käitumist, mis võiks ohustada avalikku huvi.


• Konservatiivses riigis on riigi osalus minimaalne:– Riik peaks omama militaarset ja poliitilist jõudu ainult

selleks, et kaitsta ühiskonda ja selle suveräänsust välise agressiooni eest, kuid ühiskonna sisemistesse protsessidesse riik ei tohiks sekkuda.

– Turumajandus suudab ise välja töötada optimaalse ning funktsioneeriva sotsiaalse ja majandusliku korra.

– Riigi osalus piirduks valvuri osaga, kes tagab põhilised õigused kõigile ühiskonna liikmetele.

– Ekstreemsemas vormis on öeldud, et mida vähem riiki, seda parem.


• Radikaalne riik järgib jäigalt ja kompromissitult kord omaksvõetud põhimõtteid:

– Radikaalseiks nimetatakse rühmitusi ja riike, mis oma sihte ja huvisid järgides ei soovi mõista ega arvestada teiste jõudude taotlusi.

– Riiki vaadeldakse kui institutsioonide kogumit, mille peamiseks ülesandeks on ühiskonnas domineeriva klassi huvide eest seismine.


Riigivalitsemise mudelid*

“HALB”:TÜRANNIA hirmuvalitsus.

OLIGARHIA väheste valitsus:

• Finantsoligarhia (võim kuulub suurmonopolidele)

• Võim kuulub parteiladvikule, võimurühmale.

DEMOKRAATIA rahvavõim:• Toimib rahva valitud saadikute

kaudu.• Võimalik vähemuse muutumine

enamuseks legaalsete vahendite kasutamise teel.

“HEA”:MONARHIA ainuvalitsus:• Piiramatu (absoluutne).• Piiratud (konstitutsiooniline).

ARISTOKRAATIA parimate võim:

• Pärilikud eesõigused vähemusele.

POLITEIA mitmekülgne

*Aristoteles "Ateena politeia"

5


Riik ja kohalik omavalitsus

RIIK

KOV

LINN, VALD

MAAKOND

PEALINN

J. Ginter © 2003 U.Silberg, PhD 2009 26

EESTI PÕHISEADUSLIK VALITSEMISSÜSTEEM

• Eesti põhiseaduses on konstitueeritud seaduslikkusel põhinev:

– parlamentaarne demokraatia ja õigusriigi põhimõte (I peatükk jne),

– mis rajaneb võimude lahususe (§ 4 ),

– rahvasuveräänsuse (§ 1 lg 1 ),

– vabariikluse (§ 1 lg 1 ) ja

– unitaarriikluse (§ 2 lg 2 ) kontseptsioonil.


Liitriigi ja riikide liidu põhimõttelised erinevused

OMAB ÕIGUSTEI OMA ÕIGUSTEI OMA ÕIGUST5. Liikmesriigi ühepoolne õigus denonsseerida (lõpetada) leping

LIIKMESRIIGID ON VÕRDÕIGUSLIKUD

OMAVAHEL, KESKVÕIM PUUDUB

LIIKMESRIIK ON ALAMUSLIK KESKVÕIMU

SUHTES

LIIKMESRIIK ON ALAMUSLIK KESKVÕIMU

SUHTES

4. Osapoolte õiguslikkus

EI OLE ÜLIMUSLIKÜLIMUSLIKÜLIMUSLIK3. Liidu õigus ja seadusandluse ülimuslikkus

EI OLEONON2. Keskse seadusandluse olemasolu

EI OLEONON1. Keskse täitev-võimu olemasolu

Riikide liitLiitriikEuroopa LiitTunnus



Ühiskond ja jõukus• Enamiku aja vältel inimkonna

ajaloos on majanduskasv olnud nii aeglane, et see on jäänud inimestele praktiliselt märkamatuks.

• Suuremas osas enne 18. sajandit oli rikkuse kasvu allikaks põllumajanduslik tootmine.

• Alles 18. sajandi keskpaigas tõi industrialiseerimine endaga kaasa tohutu hüppe tootlikkuses, mis omakorda aitas kaasa inimeste jõukuse olulisele kasvule ja elukvaliteedi parandamisele.

Väärtuste loomine Teadmiste ajastu Tehnoloogiaajastu Industriaalajastu Agraarajastu Rauaaeg Kiviaeg Aeg

Muutuste ajastud



RIKKUSE KOONDUMINE ÜHISKONNAS:

• Läbi sajandite on olnud probleemiks kas, kui palju ja kuidas peaks riik sekkuma majandusse, et riik (ühiskond ja selle liikmed) rikastuksid.

• Ehk teiste sõnadega, kuidas saaksid ühiskonnas toodetud hüvedest osa suurem hulk ühiskonna liikmetest.

• Industriaalajastul ja eriti tehnoloogiaajastul on toimunud ühiskonnas otsustajate ja ühiskonnas loodud rikkuse koondumine väheste kätte.

• Kas ja kuidas toimub areng edaspidi ka teadmiste ajastul on ja jääb tuleviku teadlaste analüüsida.

• Ühe võimaliku vastuse sellisele otsustuste ja rikkuse koondumisele on andnud Itaalia majandusteadlane Vilfreda Pareto (1848-1923).

• Tema avastust on siiani nimetatud mitmeti — Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20 – reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks.



Pareto avastas kaks seika:

• Esiteks, teatava inimkogumi (% rahvastikust) ja tulude ning ümberjaotatava rikkuse määra vahel valitseb kindlasuunaline matemaatiline suhe.

• Ehk lihtsamalt öeldes: kui 20 protsendile rahvastikust kuulus 80 protsenti rikkusest, siis võis usaldusväärselt prognoosida, et näiteks 10 protsendile kuulub 65 protsenti ja 5 protsendile 50 protsenti sellest rikkusest.

• Asja tuum ei ole protsentides, vaid tõigas, et rikkuse jaotumus rahvastikus on prognoositavalt tasakaalust väljas.

SISENDID VÄLJUNDID PÕJUSED TAGAJÄRJED TÖÖ TULEMUSED

Suhte 80:20 printsiip

6


Pareto 80:20:

• Teiseks, tasakaalutuse mudel kordus järjekindlalt, olenemata sellest, milliste perioodide või riikide andmeid ta ka ei uurinud.

• Tänapäeval on see meetod üsna tavaline ja põhjustanud pöördelisi avastusi äris ja majanduses.

• Pareto taipas oma avastuse tähtsust ja ulatuslikkust, kuid ta ei suutnud seda seletada.

• Kas see oli veider kokkusattumus või midagi sellist, mis on majandusele ja ühiskonnale oluliselt tähtis?

• Või midagi sellist, mis puudutab ka muid nähtusi kui rikkus ja tulud?




20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine• Keinsism on 20. sajandil üks levinumaid ja tunnustatumaid

majandusteooriaid, mille eestvedaja oli J.M. Keynes (1883-1946). Kaasaegse makroökonoomika rajaja.

• Keyns püüdis sobitada totaalsetele riikidel iseloomulikud reguleerimismeetodid demokraatlikele riidele.

• 1929-1933 aasta majanduskriis tõi välja kapitalismi puudused —ületootmine ja tööpuudus.

• Põhiideed: riiklikud kauba- ja teenuse ostud, uute töökohtade loomine.

• Riigi sekkumine majandusse: depressiooni olukorras riik suurendab nõudlust ja tõusuperioodiga seotud inflatsiooni puhul vähendab nõudmist ja seeläbi kogunõudmist.

Mõningaid seisukohti:– kapitalistlik majandus on oma olemuselt ebastabiilne;– enamik majandusprobleeme on seotud puuduliku ressursinõudlusega;– nõudlust tuleb pidevalt reguleerida;– majanduspoliitika peamine eesmärk on täieliku tööhõive saavutamine.



Milton Friedman (1912-) seostub mõistega “monetarist” ja esindab pakkumispoolseid teooriaid.

• Rõhutab indiviidi vabadust, vaba konkurentsi. • Tootjad ja tarbijad korraldavad majandust lähtudes individuaalsest

kasulikkusest.• Valitsuse ülesanne on rahu ja korra kui teenuse tootmine. • Mõõdukas eramonopol on väiksem pahe, kui riigimonopol.

Mõningaid seisukohti:-kapitalistlik majandus on sisemiselt stabiilne;-enamik majandusprobleeme on seotud puuduliku ressursside pakkumisega;-nõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleeruvat mehhanismi;-majanduspoliitika peamine eesmärk on stabiilsed hinnadisereguleeruvas mehhanismis.



D.C. Korten “Maailm suurfirmade haardes”. Tallinn: Tänapäev, 2000, 399 lk.

Finantsajakirjandus ja globaliseerumise toetajate uurimused väidavad, et globaliseerunud ideaalmaailm näeb välja järgmine:

• - Maailma raha, tehnoloogiat ja turgusid kontrollivad hiiglaslikud globaalsed korporatsioonid (suurfirmad, rahvusvahelised organisatsioonid, riikide liidud).

• - Ühine tarbimiskultuur ühendab kõik inimesed materiaalse heaolu taotlemises.

• - Toimub ideaalne globaalne konkurents tööliste ja paikkondade vahel investoritele soodsaimate tingimustega teenuste pakkumises.

• - Korporatsioonid võivad toimida üksnes kasulikkuse seisukohast lähtudes ilma riiklikke või kohalikke tagajärgi arvestamata.

• - Individuaalsed ja korporatiivsed suhted määratletakse täielikult turu poolt ning

• - ei tunta ustavust paiga ega kogukonna suhtes.



D.C. Korten:

• Majanduslikku globaliseerumist valmistatakse ette ja viiakse ellu kui poliitilist tegevuskava ilma avaliku arutluseta.

• See ei ole väikese elitaarse rühmituse salakoosolek, kus plaanitakse maailma vallutust.

• Kõik toimub paljuski sarnaselt suvalise koostöövõrgustiku või ühise kultuuriloomega, kus luuakse ja arendatakse koostööd isikute ja rühmade vahel.

• Mingit salaliitu ei ole, kuigi tulemused sarnanevad vandenõu tagajärgedega.

• Luuakse rahvusvahelised organisatsioonid, mille kaudu teostatakse eesmärkide saavutamist.– Organisatsioonid ja riikide erinevad liidud: WB, IMF, NATO,

GATT/WTO, OECD, NAFTA, Euroopa Liit.



D.C. Korten:

Kokkuvõttes: majanduslik globaliseerumine ei võitle inimeste huvide eest ega ole vältimatu.

Poliitilise võimu joondumine majandusliku võimu järgi on aksioom:- Mida suurem on majandusüksus ja tugevamad mängijad, seda enam koondub poliitiline võim korporatsioonide kätesse.- Mida suurem on korporatsioonide ja nende järgi joondujate poliitiline võim, seda vähem on poliitilist võimu inimestel ning seda tähtsusetumaks muutub demokraatia.- Selle alternatiiviks oleks kohalik majandus, majandusliku võimuhajutamine ning demokraatia lähendamine inimestel.

7


Avaliku sektori uurimine / analüüs

Avaliku sektori tegevusalad ja kuidas on need korraldatud

Valitsuse tegevuse tagajärgedest võimalikult täielik arusaamine ja nende ettenägemine

Alternatiivsete poliitiliste abinõude hindamine: *abinõude tagajärjed? *hindamiskriteeriumid?

ANALÜÜS - MUDELID

Konkurentsi määr majanduses Reaktsiooni tugevus majandusele

Liberaalsetes demokraatiates ehk niinimetatud kapitalistlikes demokraatlikes ühiskondades on oluline vahetegemine kahe majanduse või ühiskonna sektori vahel:

AVALIK SEKTOR ERASEKTOR

KOMPROMISS


Avaliku sektori suurus (J-E. Lane):?

Avaliku sektori suuruse all võib eristada vähemalt kuut eri küsimust:

1. Mis on riigivõimu positsioon ühiskonnas (isikliku vabaduse probleem)?

2. Kui suur osa avalikust ressursist tuleks jätta riigi valikusfääri avalike kulude ja investeeringutena (assingneeringute probleem)?

3. Kui suur peaks olema valitsuse eelarve (jaotuse probleem)?

4. Kui suur osa avalikku kaupa peaks riik tootma või ostma (tootmise probleem)?

5. Kui suur osa tootmisvahenditest peaks kuuluma riigile (omanduse probleem)?

6. Kui suur osa tööjõust peaks olema riigi teenistuses (bürokraatia probleem)?


Avalik ja era?

• “Kaks meetodit asjaajamises ühiskonnas (Mises, 1962):

– bürokraatlik haldamine ja – kasumit taotlev haldamine.

• “Ühiskond peab olema rajatud (Mises, Hayek):

– Tootmisvahendite eraomandus (kapitalism, turumajandus).

– Tootmisvahendite avalik kontroll (sotsialism, kommunism, plaanimajandus).


Turu ja avaliku eelarve mehhanismid

Turg Avalik eelarve

ERA AVALIK

I II

III IV

Konkurents Hierarhia

ERA AVALIK

I II

III IV

OMANDUS v. ASSIGNEERINGUTE

MEHHANISM

OMANDUS v. VASTASMÕJU MUDEL


Turg Avalik eelarve Konkurents Hierarhia

I II

III IV

Turg Avalik eelarve Turg Eelarve koostamine

I II

III IV

ASSIGNEERINGUTE MEHHANISM v.

KOOSTEGEVUSE MUDELID

KONTROLLI VORMID JA

ASSIGNEERINGUTE MEHHANISMI TÜÜBID


Turg Avalik eelarve Laissez-faire Planeerimine

I II

III IV

Tootmine Tarbimine Kõrvale jätmatus Eelarve koostamine

I II

III IV

TOOTMINE JA TARBIMINE v. TURG JA

AVALIKU EELARVE KOOSTAMINE

ASJADE VÕI KAUPADE TÜPOLOOGIA

8


Rahvamajanduse arvepidamine

Kodumaja-

pidamis sektor

Avalik

sektor Ettevõtlus-

sektor

Tulud ja kulud, sissetulekud ja väljaminekud

TEGURITULUD

PALK INTRESS

RENT JAOTAMATA KASUM

-

TOOTMISTEGURID

TÖÖ

MAA KAPITAL

=

SISSETULEK

-

VÄLJAMINEK+MAKSUD

TULUD=MAKSUD

- EELARVE KULUD

=

SÄÄST

INVESTEERING

TOODANGU MÜÜK

- TOOTMIS SISENDID+

MAKSUD

=

SÄÄST- JAOTAMATA KASUM

NELJAS

SEKTOR- TEISED RIIGID

TASAKAAL

Avaliku sektori tulud ja kulud

Igal majandussektoril on erinevad tulud

ja kulud, sissetulekud ja väljaminekud:


Kaup ja teenused Kaup ja teenused Kaup ja Raha

teenusused Raha Raha Sissetulekutoetus ja Subsiidiumid subsiidiumid Maksud, lõivud, Maksud, lõivud,

tasud ….tasud

Valitsuse teenused Valitsuse teenused Ressurss Raha Raha Raha Ressurss Ressurss

VALITSUS

FIRMAD

KODU- MAJA-

PIDAMISED

Sisendturud

Väljundturud

Riigirahanduse ja mitmekülgse majanduse ringkäik


Valitsuse tegevusHeaoluökonoomika teoreemid• Miks peetakse vajalikuks

valitsuse sekkumist konkurentsiturgude toimimisse?

• Heaoluökonoomika esimese teoreemi kohaselt tekib konkurentsiturgudel teatud tingimustel ressursside jaotus, mille kohaselt ei ole võimalik ressursse teisiti ümber jaotada ilma et kellegi olukord paraneks ilma kellegi teise olukorda halvendamata.

• Isegi pareto-efektiivse jaotuse korral peab valitsus sekkuma majandusse, sest ka väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale meeldida.

• Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui konkurentsituru loodud ressursside (tulude) jaotus ei rahulda ühiskonda, pole see veel põhjus turumehhanismist loobuda.

• Tuleb toimetada mõningaid ümberjaotamisi ja muu jätta turumehhanismi hooleks.

• Olukorda, kus turg ei tule toime oma rolliga, s.t., kus turg iseenesest ei toimi ega loo Pareto-efektiivset allokatsiooni(ressursside niisugust jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata), nimetatakse itaalia majandusteadlase ja sotsioloogi Vilfredo Pareto (1848�1923) järgi, turutõrkeks.


Heaoluökonoomika esimene ja teine põhiteoreem

• Heaoluökonoomika esimene põhiteoreemväidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E).

• Heaoluökonoomika teine põhiteoreemväidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E´) võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil.

Võimaliku kasulikkuse kõver EEVA

kasulikkus

AADAMA kasulikkus

E`

E


Mõningaid seisukohti I:

• Heaolumajanduse põhilise lähenemisviisi kohaselt on jaotuse tõhususel kaks komponenti (Bergson, 1969; Lange, 1969):

– Vahetuse efektiivsus (edasine äri ei saa edendada ühegi üksiku kodaniku kasu ilma teise kasusid vähendamata).

– Tootmise efektiivsus (mitte mingi vahetus mõjuva jõu sisestamises ei too kaasa mingi kauba väljalaset).


Mõningaid seisukohti II:

• Barone´i teoreem – avalik poliitika võib rahuldada ka efektiivsuse tingimusi, kui valitsuse käsutuses on sama informatsioon, mida kasutades toimib turg (Barone, 1935).

• Kas on võimalik koguda selline tohutu informatsioon kodanike eelistustest ja tootmisvõimalustest (Hayek, 1935)?

• Vastuolu plaanimajanduse ja turumajanduse vahel võib taandada informatsiooni ja ajendi probleemile (Lange ja Taylor, 1964).

• Planeerimine ei saa kaasa aidata efektiivsuse kasvule erakaupade jaotamise osas (Caidenja Wildavsky, 1974).

9


Mõningaid seisukohti III:

• Heaolumajanduse teoreem jaotamise efektiivsuse hädavajalikest tingimustest on pööratud turu ja selle institutsioonide vastu pooldamaks avalikku poliitikat, riiklikku planeerimist või tootmisvahendite omandust (Lerner, 1944; Radomysler, 1969; Little, 1973).

• Väidetakse, et turg, nii nagu ta toimib tegelikus elus, ei vasta kaugeltki täiusliku konkurentsi mudelile oma monopolide, oligopolide ja monopolistliku konkurentsi nähtustega (Schumpeter, 1965).

• Erakaupade turu kaudu jaotamine ei rahulda efektiivsuse tingimusi, mida aga saaks saavutada avaliku poliitika ja planeerimise vahenditega (Bohem, 1976).


Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina

Olukorda, kus turg ei tule toime oma rolliga, st kus turg iseenesest ei toimi ega loo Pareto-efektiivset ressursside allokatsiooni, nimetatakse turutõrkeks.

• Turutõrke puhul peetakse põhjendatuks valitsuse sekkumist ja kui see on seotud turutõrke likvideerimisega.

• Turutõrgete aspektist peaks valitsus tegutsema järgmistes valdkondades ja järgmistel puhkudel:

– Vaba konkurents ehk konkurentsi tõkestavate monopolide tegevuse piiramine.

– Avalike kaupade tootmine või nendega varustamine.– Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud.

– Puudulikud turud.– Infotõrked.

– Majanduse tasakaalutus (tööpuudus ja inflatsioon).


VÄLISMÕJUDTurutõrgete üheks osaks on nn “välismõjud”.• Vee ja õhu saastamine on kaks kõige üldisemat näidet nähtuste kohta, mida

majandusteadlased nimetavad välismõjudeks.• Kui üksikisik või firma mõjutab oma tegevusega teist isikut või firmat, kes

selle eest ei maksa ega saa tasu - on samuti tegemist välismõjuga.VÄLISTEGURITE ERINEVUSED• Positiivsed välismõjud:• -mesinik;• -lilleaed;• -väikesed hulgifirmad suurema läheduses.• Negatiivsed välismõjud:• -vee või õhu saastamine• Tähtis välismõjude liigitus hõlmab ühisest ressursist tulenevaid

probleeme:• -nafta;• -kala.• *Välismõjusid tekitavad tootjad ja tarbijad:• -mittesuitsetaja suitsetajatega ühes ruumis;• -praht minu murul (otsesed).


VÄLISMÕJUD

Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab:• -maksud ja trahvid;• -subsiidiumid positiivsete mõjude puhul;• -keelud ja kitsendused (litsentsid);• -omandiõiguse kehtestamine seaduslikke teid pidi• Trahvid• Pigou maks (negatiivsed välistegurid).Pigou soovitab maksustada saastajat maksuga iga ühiskondlikult

efektiivses mahus toodetud ühiku pealt.Pigou maksu puhul on probleemiks saaste piirmäära funktsioon, mille

alusel peaks kujunema maksumäär.

• Subsiidiumid (positiivsete välismõjude puhul)• -maksusoodustused (kultuuripärandi säilitamine).• Subsiidiumid (negatiivsete välismõjude puhul).


Välismõjude esinemine probleemid:

• Välismõjude esinemine on valitsuse tegutsemise alusena heaoluökonoomia traditsioonis tüüpiliseks argumendiks (Baumol, 1965).

• Väidetakse, et valitsus peab negatiivsete välismõjude vastu seisma ja realiseerima kasvavaid tulusid mastaabi pealt (Lane, 1993).

• Avalike ressursside kõrvalejätmatus on lihtsalt välisuse kontseptsiooni puhtakujuline vorm. Kui tahetakse kasutada kõrvalejätmatuse kriteeriumi argumendina valitsuspoolse ressursside jaotamise poolt, peab olema uus kriteerium, mis lisaks ütleb, mis välismõju on aluseks kui paljudele valitsuse tegevusele (Head, 1974).


Valitsuse tegevus turutõrgete korral

Looma tingimused

vabaks konkurentsiks

Tagama avalike

kaupade tootmise või

nendega varustamise

Sekkuma oma

tegevusega välis- või kõrval-

mõjudesse

Korraldama puudulikud

turud

Tootma informatsiooni ja nõudma selle avalikustamist

Reguleerima majanduse tasakaalu

(tööpuudus, inflatsioon)

Stabiilne õigus-

süsteem

Vaba konkurents

Stabiilne maksusüsteem

Majandustehingute korrektsus,

makromajanduslik stabiilsus

Konkurentsi-võimeline

hariduslik ja sotsiaalne keskkond

Riigi ülesandeks on majanduse ja ettevõtluskeskkonna arenguks võimalikult soodsa keskkonna loomine

10


Ühiskondlike ressursside jaotuse õigustus

• Seega tekib meil vajadus uue kriteeriumi järele – vajadus teada eelistusi, mis aitaksid meil jõuda selgusele välismõjude mõjul avalikule poliitikale.

• Otsuse rahuldada üks või teine sotsiaalne vajadus peab kuidagi tuletama grupi individuaalse liikme tegelikest eelistustest, mis on määratletud sümpaatiaga ja tema “õiglase” osaga täiskohaga töötamisel saadavast sissetulekust. Turumehhanism tuleb asendada poliitilise protsessiga (Musgrave, 1959).

• “Riigiteooria” kaudu püütakse kindlaks määrata, mis tingimustel inimesed mingis majandussüsteemis leiavad, et nende endi majanduslike huvide kõige efektiivsemaks ajamiseks on vaja valitsuse võimupiire laiendada (Baumol, 1965).


• Avaliku sektori suuruse määramiseks peame lisaks majanduslikule ja tehnilisele kriteeriumile omama veel poliitilist kriteeriumi, mis esitaks, kuidas kodanike eelistused nende kaupade suhtes, ms rahuldavad välisuse ja koosluse kriteeriume, tuleb ühildada kollektiivseks otsustuseks. Seda nimetatakse

sotsiaalse heaolu funktsiooniks (Mishan, 1981).


Avalik kaup

• Avalike kaupade tarbimine on konkurentsitu ehk lisaisiku tarbimise piirkulu on null.

• Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada (majakas, millest saavad kasu nii laevad merel, kui inimesed maal suuna seadmiseks).

• Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga, kui hüvist kasutab täiendav isik (majakas+1 laev).


Avalik kaup

• Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: nende kasutamist ei saa normeerida (näiteks riigikaitse, riiklik tervisekaitse programm, vaktsineerimine, perekond).

• Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda).

• Avalike kaupade klassifikatsioon ei ole täielik ega lõplik


Osaliselt üldkasutatavad hüvised

• Poolsotsiaalne või mittepuhas avalik kaup, mille tarbimist on võimalik piirata, normeerida või välja lülitada – näiteks raamatukogu lugemissaal,– tasuta WC, – tänavavalgustus, – haridusteenus, – arstiabi.

• Hüvised, mille pakkumise piirkulu on null tuleks anda tasuta, olenemata sellest, kas nende eest on võimalik tasu võtta


Avalikult toodetud erakaubad

• Avalikult pakutud erakauba tarbimise normeerimismeetodid:– hind;– toota võrdne kogus kaupu

igaühele (haridus);– järjekorras olek;– riigi, valla toetus.

• Hüvised, mille pakkumisel välistamine on võimalik, kuid kulukas

• Enamiku tasuliste hüviste välistamiskulud on suhteliselt väikesed, võivad mõnede üldkasutatavatena pakutavate hüviste välistamiskulud olla (liialt) suured.

• Otsustamaks, kas kaupa tuleks pakkuda üldkasutatavana, tuleb võrrelda tehingukulude säästu ja tarbimise suurendamisest saadava kasu summat:

– 1. kauba ülemäärasest tarbimisest tekkiva kahjuga;

– 2. kauba finantseerimiseks vajaliku tulu hankimiseks kasutatavate maksudega kaasnevast moonutustest tekkiva kahju summaga

11


Üldkasutatav ja tasuline hüvis

Üldkasutatavatena pakutavad tasulised hüvised

• Üldkasutatavatena pakutavad hüvised, mille pakkumisega täiendavatele isikutele kaasneb suur piirkulu -nimetatakse üldkasutatavatena pakutavateks tasulisteks hüvisteks.

• Kui tasulist hüvist pakutakse tasuta, tekib selle ülemäärane tarbimine

Üldkasutatavatena ja tasulistena pakutavate hüviste vahelise tasakaalu muutumine

• Kui inimesed pettuvad eraelus, siis pöörduvad ühiskondlike teenuste ja kaupade poole.

• Kui nende ootused ei täitu, siis omakorda jälle pettunult tagasi tasuliste hüvede turule (Albert Hirschman, Princeton).

• Näited:– Televisioon– Telefon– Metroo– Kiigud


Avaliku kauba efektiivse pakkumise tingimused

• Kui palju tuleb avalikke kaupu toota?

- eraturg: kaupade asendatavuse piirmäär oleks võrdne muundumise piirmääraga;

- erakaupa asendatavuse piirmäär avaliku kaubaga: kui palju erakaupa igaüks soovib ära anda, et saada lisaühik avalikku kaupa.

• Ühiskonna kohta tervikuna tuleb leida nende kaupade summa.

• Samas tingimus: ühiskonna heaolu peab olema kõrgem, kui avalikku kaupa toodetakse


Kollektiivse tegutsemise loogika

1. Tasuta kaasasõitja probleem - N-1 probleem:

• N isikust koosnev grupp pakub avalikku kaupa, siis N-1 isikut võivad olla tasuta kaasasõitjad, kuni leidub veel vähemalt üks isik, kes seda kaupa pakub.

2. 1/n probleem:• Kui mõned pakuvad mingit avalikku kaupa,

siis igaüks võib kasutada vaid 1/n osa sellest.


Üldine huvi

John Locke, üks liberalismi rajajaid, kirjutab raamatus "Teine traktaat riigist" :

• "Inimesed, kui nad liituvad ühiskonda, annavad ühiskonnale üle nende endi loomuomase võrdsuse, vabaduse ja tegutsemisvabaduse, kuid seda ei tohi kasutada enamaks kui üldise hüve edendamiseks. /…/

• Need, kelle käes on seadusandlik ehk ülim võim igas ühiskonnas, ei tohi suunata seda muuks, kui inimeste rahu, ohutuse ja üldhuvi edendamiseks."


Poliitika ja administreerimine• Üldiselt määratletakse poliitikat kui tegevust läbi üldhuvi. • Poliitika on ühiskondliku sfääri korraldamiseks

mõeldud tegevus. • Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav

tegevus.

• Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes: – poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb

ning – administreerimine on vastuvõetud otsuste elluviimise protsess.

• Kaasajal on otsuste elluviimise protsessil kahene jaotus: – halduspoliitika (public policy) ning – administreerimine (public administration).


Tagajärjestatud mõtteviis

• Tagajärjestatud mõtteviisi üheks vormiks on utilitarism (Jeremy Benthami ja John Stuart Mill)

• Tegevuste või poliitikate headust või halbust võib hinnata selle järgi, mis toob suurima võimaliku heade tagajärgede tasakaalu või vähima halbade tagajärgede tasakaalu.

• Utilitarismi arutluskäik: moraalne või õige käitumine on selline, mille puhul maailm muutub kõigi jaoks paremaks. Inimene muudab maailma paremaks ainult siis, kui tema tegevus suurendab heaolu.

12


Tagajärjestamatu mõtteviis• Tagajärjestamatu mõtteviis (deontoloogiliseks e

kohustusele tuginev) (Immanuel Kant).• Selle mõtteviisi kohaselt on kohustuse kontseptsioon

sõltumatu headuse kontseptsioonist:– Inimesed peaksid toimima mitte ainult vastavalt kohustusele,

vaid kohustuse enda pärast. – Ei piisa vaid sellest, et käitutakse moraalselt korrektselt, kuna

kohustust võib täita ka enese huvidest lähtuvalt, millel pole mingit seost moraalsusega.

– Moraalsus annab printsiipide ja reeglite ratsionaalse raamistiku, mis juhib ja piirab igaüht, sõltumata isiklikest eesmärkidest ja eelistustest.

– Inimese tegevusel on moraalne väärtus vaid siis, kui ta toetub reeglile, mis määrab ära inimese tahte.

– Moraalne väärtus on teol vaid siis, kui inimesel on hea tahe; hea tahe on inimesel vaid siis, kui ainus tegevuse motiiv on kehtivale reeglile toetuv moraalne kohustus.


Valitsuse valikudPolitoloogia ja majandusteadus• Traditsiooniliste kaupade pakkumine

on määratud turujõudude poolt. • Kuidas määrata avalikele kaupadele

tehtavate kulutuste tase demokraatlikus ühiskonnas?

• Kui täpselt peegeldub kodanike eelistus? Kas pakkumine on Pareto-efektiivne?

• Millised on avalike hüviste kulutused?• Kas avalike hüviste taseme

määramiseks on paremaid demokraatlikke protseduure?

• Neile küsimustele tuleb vastust otsida politoloogia ja majandusteaduse kattuvus aladelt ning selgitada, miks poliitiliste parteid nihkuvad tsentri suunas?

• Mille tulemusena jääb hääletajale suhteliselt vähe valikut?

• Kuidas prognoosida valimiste tulemusi tuginedes majanduslikele muutujatele?

Erasektori mehhanismid ressursside jaotamiseks:

• tasuliste hüviste taseme määramiseks – hinnasüsteem;

• eraturu tasakaal - nõudluse, pakkumise tasakaal;

• info firmadele inimeste eelistustest hinnasüsteemi kaudu;

Riigi ja omavalitsuste mehhanismid ressursside jaotamiseks:

• üksikisikud valivad hääletamise teel esindajad

• rahvasaadik esindab valijaskonna seisukohti, selleks:

1. peab rahvasaadik kindlaks tegema valijaskonna seisukohad;

2. kuna seisukohad ei ole ühesugused, siis peab ta otsustama eri seisukohtade tasakaalu (subjektiivsus).


Avaliku sektori peamised printsiibid (J-E. Lane):

10. Avalikus sektoris valitseb üks domineeriv huvi. See on avalik ehk ühiskondlik huvi, mis seab piirid omahuvide mõjule poliitikas ja juhtimises.

9. Avaliku sektori töötajad peavad suhtuma oma tööülesannetesse, kui kutsumusse või nende rollist tulenevasse kohustusse.

8. Ametnik ei tohi ära kasutada oma positsiooni isiklikel eesmärkidel.

7. Organisatsioonide ressursid on täiesti eraldatud nende liikmete kui üksikindiviidide ressurssidest.

6. Ametnikud ja ülesanded on järjestatud hierarhiliselt järjestatud. Võimupiirid juhtimise ja kaebuste esitamise osas on kindlaks määratud. Võrdõiguslikkuse juures tehakse eelis tendentsile tsentraliseerimise suunas.

5. Ülesanded või funktsioonid on jaotatud funktsionaalselt eraldiseisvatesse sfääridesse. Igaüks neist omab vajalikku autoriteeti ja õigust sanktsioonide kehtestamisele.

4. Reeglid, mille alusel tööd tehakse võivad olla kas tehnilist või juriidilist laadi (väljaõppinud personal).

3. Ühiskondlikud ülesanded organiseeritakse jätkuvuse, reeglipärasuse põhjal.

2. Juhtimine põhineb kirjalikel dokumentidel.

1. Ühiskondlike institutsioonide ülesannete üle peavad otsustama poliitikud, kuid täide peavad need viima administraatorid, et see korraldus rahuldaks ratsionaalse otsuse tegemise mudelit.


Tootmine ja ametnikkond riigi- ja omavalitsussektoris

• *Valitsusel on keskne roll tootmise korraldamisel:• -toodab ise• -mõjutab maksude• -mõjutab maksukulutuste mõjutab erafirmade• -dotatsioonide tootmisalaseid otsuseid

-regulatsioonide kaudu• *Arvatakse, et valitsus on ebaefektiivne tootja.• *Kas valitsuse bürokraatia on vähem efektiivne, kui erasektoris?• *Tasuliste hüviste tootmine riigi- ja munitsipaalettevõtete poolt:• - Postiteenus• - Elektrienergia• - Raudtee• - Kindlustus• - Pangandus ja krediit• - Maa ja ressursside haldamine• *Valitsus peab üldkasutatavaid hüviseid (riigikaitse, haridus...)

finantseerima, kuid ei pea neid tootma



• *Valitsuse tähtsaim “tootmistegevus” on avaliku seadustiku ja riiklike programmide elluviimine.

• *Valitsuse programmide elluviimisega tegeleb valitsuse ametnikkond.

• *Valitsuse tootmismudelite muutumine.• - Valimised (olukord võib muutuda).• - Keskmine valija (olukord ei muutu eriti).

• *Valitsusepoolse tasuliste hüviste tootmise põhjendus: TURUTÕRKED.



• *Riigi- ja omavalitsustöötajate ebakompetentsus paistab väga silma• *Erafirmade ebakompetentsus ei ärata nii palju tähelepanu• *Riigi- ja munitsipaalettevõtete motivatsioon• -väike pankroti oht;• -vähene konkurentsi kartus.• *Üksikisiku motivatsioon (Riigi- ja munitsipaalettevõtetes)• -palgasüsteemi piirangud;• -töökoha kindlus.• *Ametnikkond• (Erafirma / riigiametnik)• -töötulemustega seotud probleemid:• . kasum?• . edukus?• . panus?• . eesmärkide paljusus?• *Parkinsoni seadus kirjeldab ühiskondlike organisatsioonide kasvu ja põhineb kahel

hüpoteesil:• 1.ametnik soovib mitmekordistada oma alluvate, mitte konkurentide arvu;• 2.ametnikud loovad üksteise jaoks tööd.

13


Tõhususe, efektiivsuse, haldussuutlikkuse hindamine?

AVALIKU HALDUSE valdkond

POLIITIKA-valdkond

SOTSIAAL-valdkond

MAJANDUS-valdkond

haldussuutlikefektiivsus, mõjusus,

mõju, toimivus

(töö)jõudlus, tõhusus,

produktiivsus, teovõime

säästlikkus, kokkuhoid,

ökonoomsus, otstarbekas korraldus

Administrative capacity?

EFFECTIVE-NESS

EFFICIENCYECONOMY


Efektiivsus ja produktiivsus ning eesmärgipärasus?

PRODUKTIIVSUS

EFEKTIIVSUS

Eesmärgi saavutamine

Ebaõnnestumine eesmärgi

saavutamisel

Kulude minimeerimine

Raiskamine

I II

III IV

Allkas: Lane 1996


Efektiivsuse võrdlus• Max Weberi (1921-1922) - 10 ideaalsele ametnikule iseloomulikku

tunnust (tõlgendus): kui kaugel asub bürokraat ideaal tüübist?

10. Alluvad ühtsele distsipliinile ja kontrollile

5. Kvalifikatsioon

9. Töövahendite lahusus isiklikust varast

4. Töö lepingu põhjal

8. Karjääri süsteem3. Kindel ameti kompetentsus

7. Amet on põhiline elukutse2. Kindel ameti hierarhia

6. Kindel palk (sõltub staažist, positsioonist)

1. Isiklik vabadus – allub ametikohustustele


Ametniku huvid• Mis on ametnikele kasulik?• Erasektori töötaja püüab maksimeerida firma kasumit.• Bürokraat püüdleb enda, oma asutuse hea maine poole, võimu ja tähtsuse

poole.• Mida ametnikud püüavad maksimeerida?• Ühe võimaliku vastuse annab W.A.Niskanen (Reagani administratsiooni

Majanduskonsultantide Nõukogu liige ja endise Ford Motor Company aseesimees)• 1. Ta väitis, et ametnikud püüavad maksimeerida oma asutuse suurust.

Ametnikke huvitab nende palk, ametikohaga kaasnevad lisasoodustused, reputatsioon ühiskonnas, võim, patronaaz, mis on kõik seotud nende asutuse suurusega.

• 2. Ametnikkonnas toimub üha süvenev tsentraliseerimine (ja seega konkurentsi vähenemine).

• *Ametnik konkureerib summade saamiseks teiste ametnikega. Ametnikevaheline konkurents asendab turukonkurentsi.

• *Ametnik reageerib nende riigikogu liikmetele soovidele, kes töötavad nendes komisjonides ja allkomisjonides, millele asutus allub.

• *Seega pole ametnike väidetav ebaefektiivsus osaliselt mitte ametnikkonnast tulenev vaid pigem seadusandliku (Riigikogu, Kongressi) ebaefektiivsuse ilming.

• *Kui ametkondade vahel pole erilist konkurentsi, võivad ametnike huvid minna üldsuse huvidest tunduvalt lahku.


NISKANENI BÜROKRAATIAMUDEL

Töömahu maksimeerimise kaudu toimub eelarve maksimeerimine:

• Kui vaadelda ametnikku mingit teenust osutava monopolistina ja väidame, et ametnik soovib oma asutuse suurust maksimeerida, siis on võimlik ametniku käitumist prognoosida.

• Ametnik suurendaks ebaefektiivsust tasemeni, kus hind (kulud kaetakse).

• Raske on kindlaks teha, kas ametnik on ebaefektiivne või mitte.

• Ametniku üheks suuremaks mureks on, et ei tuleks ilmsiks, et ta saab oma tööd väiksemate kuludega teha (nn. aastalõpu “ärakulutamise probleem” jne.).

Hind KULUKÕVER CC C EELARVE VV V C V Töömahu maksimeerimine 0 Q Q´

Optimaalne töömaht Tegelik töömaht (tulud = kulud)


Bürokraatia kasv• Wagneri seadus (1883) väidab, et riigi kulude osatähtsus kasvab koos

üldise majandusarenguga. • (Keynesi teooria suurendas riigi rolli majanduses, Friedmani teooria

vähendas).

• Riigiaparaadil on kalduvus kasvada.• *20. sajandi viimaste aastakümnete probleemiks oli:• -kuidas vähendada riigi kulusid;• -kuidas saada mõistlikkuse piiridesse liiga suureks paisunud

bürokraatiaaparaat;• -kuidas alandada maksukoormust, mis kipub majandust kägistama;• -kuidas säilitada väiksemate kuludega avalikud teenused nendes

valdkondades, millega turg toime ei tule.• Puudulik info ja eelarved:• -ametnikel on olulised informatsioonilised eelised riigikogu (kongressi)

liikme ees• -ametnikud näitavad kulusid väiksemana (kui programm käivitub, siis

saab lisa)• -kulutuste ületamine on eriti iseloomulik sõjaväehangetele

14


Bürokraatia kasv ja ametkonna reformimine

Ametnik saab:• -kulusid vääriti esitada• -kasusid ja kulusid mõjutada• *nn. ähvardused;• *piiratud arvu variantide esitamine.• Asjaajamise kord ja riskidest hoidumine• -ametnik võib ennast vabastada vastustusest oma eksimuste eest,

järgides teatavaid asjaajamise reegleid;• -kindlustunne, et tema tegevus kontrollitakse teiste poolt üle;• -riskimine on vastumeelne, kõik peab käima vastavate kanalite

(bürokraatia) kaudu;• -ametnikevahelised usaldatavuse küsimused (võõras raha).• Ametnikkonna reformimine• -riigiteenistujate seadus (ATS) kaitseb ametnikke vallandamise eest• (uute valimistega ei saa “lihtsalt” määrata uusi inimesi ametisse);• -samade tööde teostamiseks konkurents;• -süsteemi reformist on kasu vaid siis, kui see muudaks töö

motivatsiooni (M.P.Fiorina).


Uued rõhuasetused haldusjuhtimises (J-E. Lane):

Avaliku sektori töötajatel pole tegutsemiseks mingit erilist motivatsiooni, vaid nad juhinduvad oma tegutsemises soovist maksimaalselt rahuldada oma isiklikke huve, milleks on palk, prestiiž ja võim (Downs, 1967; Tullock, 1970).

Haldusjuhtimises võib esineda irratsionaalsuse tendentse või tõsine nn. prügikastiprotsesside risk (March ja Olsen, 1976).

Ühiskondlike institutsioonide süsteemid funktsioneerivad kõige efektiivsemalt, kui nad on detsentraliseeritud (Williams ja Elmore, 1976).

Tsentraliseerimine avalikus sektoris võib viia paindumatusele ja hierarhia haldusjuhtimises võib kaasa tuua puudused selle elluviimisel (Crozier, 1964; Hanf ja Scharpf, 1978).

Haldusjuhtimist ei tohi kammitseda protseduurireeglitega, sest tähtis on eesmärgi saavutamine ja efektiivsus (Novick, 1965).

Haldusjuhtimisega saavad kõige paremini hakkama iseseisvad grupid (Argyris, 1960).

Poliitika elluviimine ülevalt alla ei toimi, mistõttu automaatne eesmärkide saavutamine ei ole avalikus sektoris võimalik (Wildavsky, 1979; Pressmann ja Wildavsky, 1984).

Ratsionaalne otsuste tegemine ühiskondlikes institutsioonides ei ole teostatav, realistlik on vaid piiratud ratsionaalsus (Simon, 1947; Lindblom, 1959; Wildavsky, 1984).

Vahetegemine poliitika ja juhtimise vahel on ebaoluline ja kahtlustäratav (Appleby, 1949).


AVALIKU TEENISTUSE EETIKAKOODEKS Avaliku teenistuse seaduse lisa 1

1. Ametnik on kodanik rahva teenistuses.2. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud

austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.3. Ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi

saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet.4. Avalikku võimu tohib kasutada ainult avalikes huvides.5. Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel.6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus.7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus.8. Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka

ebapopulaarsete otsuste tegemiseks.9. Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike

osavõtu poole võimu teostamisest.


• 10. Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele.

• 11. Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu.• 12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest

kriteeriumidest.• 13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada

kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.• 14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult,

otstarbekalt ja heaperemehelikult.• 15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud

informatsiooni ainult avalikes huvides.• 16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse

ja kaastöötaja vastu.• 17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis.• 18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik.• 19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima

andmise avalikus teenistuses.• 20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule.


TULUDE ÜMBERJAOTAMISE KONTSEPTUAALSED ALUSED

Avalike projektide hindamise põhimõtted

• Heaolu majandusteooria teise põhiteoreemi tähtsaks kaasnähtuseks on see, et Pareto-efektiivse jaotuse võib saavutada mingi detsentraliseeritud turumehhanismi kaudu.

• Tulude ümberjaotamine saab toimuda tulude ümberjaotamise kaudu, kasutades maksude ja toetuste mehhanismi.

• Utilitaristid väidavad, et ühiskonna heaolu on kõigi tema liikmete heaolude (kasude) summa.

• Utilitaristide seisukoht on, et kui rikka võit on palju suurem kui vaese kaotus, võib ka vaese rahulolu kärpida ja ühiskonna kui terviku heaolu kasvab ikkagi.

• Rawlsianistide arvates sõltub ühiskonna heaolu kõige vaesema ühiskonnaliikme heaolust (John Rawls).

• Rawlsianistid ei tegele võrdsuse ja efektiivsuse kompromissi otsimisega.

• Ümberjaotamise vajadust põhjendatakse sotsiaalse stabiilsuse tagamise vajadusega (liiga vaesed kalduvad kuritegevusele ja muutuvad ühiskonnale ohtlikuks)


Eraprojektid ja avalikud projektid

• Erafirmade tasuvusanalüüsi korral ei ole järgmise aasta dollaril sama väärtust, mis tänasel.

• Avalike projektide analüüs on keeruline ja on ebatõenäoline, et suudetakse projekti kõiki tagajärgi välja selgitada.

• Valitsuse poolt kasutatavat diskontomäära nimetatakse vahel sotsiaalseks diskontomääraks.

• Keskseks probleemiks on suhe ühelt poolt tarbijate ja teiselt poolt tootjate poolt makstava intressimääraga.

• Pikaajaliste projektide hindamisel on diskontomäära valik kriitilise tähtsusega: tammi (elektrienergia saamiseks) ehitus kas 3% või 10% intressimääraga.

• Küsimus, millistest intressimääradest lähtuda?

• Selleks tuleb uurida projekti mõju majandusele ja kes sellest kasu saab ning kes katab kulutused:

*eri põlvkondade kasude ja kahjude hindamise sotsiaalne heaolu; *looduse (keskkonna) ja majanduse taustauuringud.

• Valitsus võib kasutada projektide hindamiseks teistsugust diskontomäära kui erafirmad.

15


Avalikud projektid ja varihinnad

Varihinnad ja turuhinnad• Turutõrgete korral ei tarvitse

turuhinnad tegelikke sotsiaalseid piirkulusid ega -kasusid kajastada.

• Majandusteadlased püüavad arvutada tegelikke sotsiaalseid piirkulusid või -kasu, mis kaasnevad näiteks täiendava töötaja töölevõtmisega või täiendavate kaupade importimisega või eksportimisega.

• Selliseid tegelikke sotsiaalseid piirkulusid või -kasu nimetatakse:

“sotsiaalseks hinnaks” ehk “varihinnaks”.

• Varihinda tegelikult turul ei eksisteeri, kuid need on tegelikud sotsiaalsed hinnad, mis kajastuvad turuhinnas puudulikult.

• Enamikus arengumaades on kõrge tööpuudus, seega on töötaja töölevõtmise sotsiaalne piirkulu väga madal.

• Kuid linnast töötu töölevõtmine võib ajendada maatöötajaid linnadesse migreeruma.

• Seega linnast töötaja palkamise sotsiaalne kulu sisaldab ka põllumajandussektori toodangu vähenemist ning varipalk on suurem, kui migratsiooni puudumisel


Avalike projektide hindamise põhimõtted:

1. hinnatakse programmi sobivust majanduspoliitilisse konteksti;

2. analüüsil seostatakse programmi vajadust turutõrgetega:-mittetäiuslik konkurents;-avalikud kaubad;-välismõjud;-ebatäiuslikud turud või turu puudumine;-info puudus.

3. analüüsil kaalutakse interventsiooni alternatiivseid vorme:-avalike kaupade ja teenuste tootmine;-eratootmise maksustamine ja subsideerimine;-eratootmise reguleerimine valitsuse poolt, et ergutada firmasid

tegutsema mingis kindlas suunas;


Avalikud projektid püüavad maksimeerida ühiskonna heaolu:

4. analüüsitakse alternatiivsete programmide väärtust:• -toetuste mõju;• -sissetulekute mõju;

5. programmi tagajärgede hindamine (levik);

6. efektiivsuse ja võrdsuse kompromissid;

7. tulude - kulude analüüs:• - leitakse investeeringu praegune väärtus• - erafirmade tulusid - kulusid määratakse

turuhindades;• - avaliku kauba tulud - kulud?


Järeldused:• Erafirma projekt peab tooma kasumit.

• Valitsuse projektid reeglina ei taotle hetkekasumit, vaid mingitsuuremat, kaugemat ja laiemat eesmärki:(heaolu suurendamine, vaeste olukorra parandamine, ökoloogilise seisundi paranemine, rahva tervise paranemine jmt.).

• Erafirmade tulusid ja kulusid saab määrata, lähtudes turuhindadest.

• Kui võimalik, tuleb ka valitsusprojektide puhul lähtuda turuhindadest.

• Valitsusprojektide hindamisel ei saa turuhindu aluseks võtta kahel juhul:

– turuhindu lihtsalt pole (ei ole ju 1 km riigipiiri kaitsmise turuhinda);

– turuhinnad ei kajasta sotsiaalseid piirtulusid ja -kulusid õigesti.


Mittemüüdavate kaupade väärtuse hindamine• Kui väärtuslik on aga silla ehitus? • Näide kus valitsus võib kehtestada hinna (silla

ületuseks), kuid ei tee seda. • Selleks analüüsitakse läbi olukord, kui silla

ületuseks oleks kehtestatud maks. • Küsimus, kui palju silla ehitus parandab

inimeste olukorda:• -aja säästmine;• -transpordikulude vähenemine.• Selleks koostatakse kompenseeritud

nõudluse kõver:

1) tarbijalt küsitakse, kui palju on ta nõus maksma silla ühekordse ületuse eest;

2) kui palju on nõus maksma lisaks, et kasutada silda kaks korda jne.Silla kasutamise piirkulu on null kuni läbilaskevõime piirini.

Hind (sillamaks)

Läbilaskevõime

NÕUDLUS (reiside arv)


Mittemüüdavate kaupade väärtuse hindamineKompenseeritud nõudluse kõvera erinevus tavalisest

nõudluskõverast:

• Tavalise nõudluse igas punktis on inimese heaolu isesugune.

• Kompenseeritud nõudluse kõveral inimese sissetulek hindade muutudes pidevalt suureneb või väheneb, nii et heaolu tase püsib sama.

• Jääb aga küsimus, kes saab kasu ja kes kannab kulud?

• Sotsiaalse tasuvusanalüüsi keskseks probleemiks on asjaolu, et paljusid kulusid ja kasusid ei müüda:

• - päästetud elud (ravimite alase regulatsiooni, madratsite mittesüttivuse normide kehtestamise, trammi mugavuste või ellujäämiskursuste läbiviimise reeglite kehtestamisega);

• - tuletõrje.

16


Aja väärtustamineAja väärtustamine / hindamine (ehk “aeg on raha”):

• Aega, mida säästetakse näiteks uue silla käikulaskmise tulemusena, hinnatakse palga (sissetuleku) kaudu.

• Palk on seotud ajaga töö- ja vabaaja kaudu ja annab silla tõttu võidetud ajale rahalise väärtuse; – inimene võidab silla kasutusel kulutuste vähenemise (lühem tee,

väiksemad kulutused) tõttu;– lihtsates majandusmudelites kujutatakse inimest valimas oma

vaba aja hulga ja töö vahel; – seega võimaldab palk aega rahaliselt hinnata (kui metroo

lühendaks tööl käimise aega 30 minuti võrra ja kui palk on 30 krooni tunnis, on säästetud aja väärtus 15 krooni inimese kohta).

• Paljud inimesed tahaksid oma palgamääraga rohkem tööd teha, kuid ei leia sellise palgaga täiendavat tööd, sest nende töötundide arv on piiratud.

• Seega hindavad inimesed oma vaba aega küllaltki madalalt.


Elu väärtustamineElu väärtustamine, valitsused ei saa kulutada 50% oma rahvatulust

liiklusohutusele ega 50% rahvatulust tervishoiule. Inimelu väärtuse hindamiseks kasutatakse kahte meetodit:• a) Konstruktiivne meetod - s.t. hinnatakse, kui palju oleks inimene

teeninud, kui ta oleks ellu jäänud (kuni “normaalse” suremuseni); kuid jäetakse arvestama ühiskonna kulud inimese ülalpidamiseks (väljaõpe jne.); samuti ei ole võimalik määrata, kui palju inimese kulutusi tuleks lahutada, et inimese elu majanduslikku väärtust hinnata.

Selle meetodi järgi on inimelu väärtus null peale pensionile jäämist, kuna tema teenistus ei lähe kaotsi.

See on aga selgelt väär. Inimesed on nõus töötama suurema suremusega (kaevurid) töökohal, kui saavad eluajal suuremat sissetulekut.

• b) Kaudne meetod - hinnatakse elu väärtust selle alusel, kui palju inimesed vajavad surma tõenäosuse suurenemise kompenseerimiseks täiendavat sissetulekut.

Arvatakse, et see meetod alahindab suuresti elu väärtust. Inimesed ei ole riskidest informeeritud või püüavad riski informatsiooni ignoreerida.


Mittemüüdavate kaupade väärtuse tuletamine

• Kokkuvõtteks peab valitsus mittemüüdavate tagajärgede - näiteks päästetud elude ja säästetud aja - väärtuse tuletama (turuandmete või tähelepanekute alusel).

• Sotsiaalse tasuvusanalüüsi teostatakse samal viisil, kui erafirmade tasuvusanalüüsi, kuid selleks arvestatakse ka laiemaid tagajärgi:– ning sisendeid ja väljundeid võidakse mitte arvestada turuhindades

(turuhindu pole olemas);– turuhinnad ei peegelda turutõrgete tõttu sotsiaalseid piirkulusid ja -

kasusid täpselt.

• Sotsiaalse tasuvusanalüüsi teostamisel tuleb arvestada ka kõigi isikute vahel ka geograafilisi piire ja asukohta (äri piirkond):

• - kes võidavad silla (metroo) ehitusest (kahe valla inimesed);• - metroo jaama ehitusest võidab eraettevõtlus ja äritegevus.


HARIDUS JA HARIDUSÖKONOOMIKA ALUSED

Haridusökonoomika tegeleb:– hariduse tootmisprotsessiga;

– haridusteenuse jaotamisega omavahel konkureerivate inimrühmade ja indiviidide vahel ja;

– küsimustega, kui palju peaks ühiskond (valitsus või indiviid) kulutama haridustegevusele ja millised haridustegevuse liigid valida.


Inimarenguindeks ja hariduse osaindeks

Inimarenguindeks

Eluea osaindeks Elatustaseme

osaindeks Harituse

osaindeks

Eeldatav eluiga sünnihetkel (a.) Korrigeeritud

ostujõud

SKP ühe elaniku kohta (ostujõud

USD)

Kirjaoskuse osaindeks

Kooliaastate osaindeks

Kirjaoskajaid 15a. ja vanemate hulgas (%)

Keskmine koolis käidud aastate arv 27a. ja vanematel

Miinimum MaksimumEeldatav eluiga (aastat) 25 85Kirjaoskus (%) 0 100Kooliaastate arv 0 15

SKP ostujõud USD 200 40 000U.Silberg, PhD 2009 96

Hariduse kasu ja inimkapitali väärtus

• Adam Smith aastal 1776 ja Marshall 1890. aastatel leidsid:– et haridus annab otsest ja kaudset kasu nii inimesele,

kes haridust omandab;

– kui ka ühiskonnale, kuhu haritud inimene kuulub.

• W. Petty (1699) inimkapitali väärtuse hinnangu kaks olulisest eeldusest:– töötasu võrdub riigi kuludega, millest on maha

arvatud maa ja muu kapitali kasum;

– ühiskonnaliikmete rahalise väärtuse saab arvutada, kui töö aastatasu korrutada kahekümnega.

17


Inimkapitali hindamine

• Inimkapitali hindamiseks on teadlased kasutanud kaht põhilist meetodit:– Inimese väärtust käsitletakse tema tootmiseks

tehtud kulude kaudu (toit, rõivad, eluase, haridus jm. kulud väärtuse hindamise momendini).

– Kapitaliseeritud töötasu meetodi puhul on väärtuse hindamisel aluseks loodetava töötasu nüüdisväärtus.


• Kolmas variant või õieti teise variandi arendus lähtub inimkapitali netoväärtusest. Netoväärtus leitakse loodetavate tulude ja kulude ajaldatud väärtuste vahena järgmise valemi järgi:

– kus Px on aastate arv sünnist x aastani; – vt = (1+ i)-t — ühe rahaühiku (näiteks krooni) ajaldatud väärtus t

aasta pärast, kui intressimäär on i; – Lx — inimeste keskmine arv, kes elavad x vanusest x + 1

vanuseni; – wx — töötasu aastas ühe inimese kohta vanusevahemikus x ja x

+ 1; – gx — hõivatute osatähtsus aastal vanuses x kuni x + 1; – Cx + t — ülalpidamiskulud.

∑∞

=

++++−=

0

)(1

t

txtxtxtx

t

x

x cgwLvP

V


• Inimelu väärtuse hindamiseks kasutatakse kahte meetodit:

– konstruktiivne meetod - s.t. hinnatakse, kui palju oleks inimene teeninud, kui ta oleks ellu jäänud (kuni “normaalse” suremuseni);

– hinnatakse elu väärtust selle alusel, kui palju inimesed vajavad surma tõenäosuse suurenemise kompenseerimiseks täiendavat sissetulekut.


Kaks teooriat hariduse ja sissetulekute seose kohta

• Inimkapitali teooria (human capital theory):– Haridusse ja kutseoskuse omandamisse tehtud

investeeringud suurendavad inimese töövõimet ja produktiivsust.

– Töö produktiivsuse tõus on põhjus, miks haritud inimene teenib rohkem võrreldes nendega, kellel on vähem haridust.

– Inimkapitali teooria põhjendab ebavõrdseid palgatingimusi erineva produktiivsusega (kõrgema haridustasemega töötajad on produktiivsemad, seetõttu peavad neil olema ka kõrgemad palgad).


• Sõela hüpotees (screening (or credetialism) hypothesis) (J. E. Stiglitz, K. J. Arrow jt.):

– Haridusasutus on toiminud sõela või filtrina, eraldades vähem võimekad ja andes diplomi või kutse-tunnistuse neile, kes on jäänud sõelale.

– Palka tõstab diplom, mis annab tunnistust sellest, et sissesaamisel õppeasutusse on selle omanik läbinud sõela, omandanud teadmisi, oskusi ning saanud diplomi, mis tunnistab ainult seda, et programm on läbitud.


Hariduse tarbimis- ja investeerimisefektHariduse kasusid on klassifitseeritud väga mitmeti: – majanduse kasu haridusest;– potentsiaalsete talentide avastamine;– kohanemisvõime kasv muutuvates majandustingimustes, – tööjõu taastootmine;– õpetajate ettevalmistamine; – enesetäiendustegevuse aktiveerumine; – paremate riigikodanike kasvatamine;– majandusarenguks vajaliku kultuuri- ja muude teenuste tarbimise

harjumuse kujundamine;– demokraatliku ühiskonna arenguks eelduste loomine; – lootus, et laste haridustaseme aluseks on nende vanemate

haridustase;– iga järgmine põlvkond on parema haridusega, nende sissetulekud

on suuremad ja nad elavad paremini.

18


• Üksikisiku seisukohalt saab hariduse kasu jaotada kahte rühma: – hariduse kui tarbekauba tarbimisest tulenev kasu ja

– hariduse kui investeerimiskauba omandamisega seotud kasu.

• Väljapool erakasusid on:– maksud, mida indiviid maksab oma tuludelt on seda

suuremad, mida haritum on inimene;

– hariduse investeeringu positiivne välismõju ehk kõrvaltoime.


• Probleemid: – tööpuudus;

– arenenud ühiskonnad ei oska “lumpenproletariaati” kasutada;

– iga organisatsioon kaitseb oma huve ja tulemuseks on süsteem, mis reageerib liiga aeglaselt ühiskonna vajadustele.

– koolis mittekäivad lapsed;

– noortele rakenduse leidmine.


Hariduse tootmisfunktsioon• Harilikult mõõdetakse maa (riigi) majanduskasvu SKP

aastase juurdekasvuga jooksvates hindades. • Pikema perioodi kohta annab püsihindades arvutatud

SKP kasv olukorrast tõesema pildi. • Elatustaseme muutumist iseloomustab paremini SKP

ühe elaniku kohta. Inimkapitali teooria võrdsustab SKP sissetulekutega ja viimased omakorda heaoluga.

• SKP kasvu mõjutavateks teguriteks (tootmissisenditeks) peetakse tööd (L), kapitali (K) ja maad (A). Nende mõjuulatuse uurimiseks kasutatakse tootmisfunktsiooni.

• Kui agregeeritud SKP tähistada Xga, siis on tootmisfunktsiooni üldkuju järgmine:

X = f (L, K, A)


• Hariduse tootmisfunktsiooni kirjeldamiseks on vaja kirjeldada hariduse sisendeid, väljundeid ja transformatsiooniprotsessi.Hariduse sisendid:– inimressurss (õpetajad, töötasu);– materiaalne ressurss (koolimajad, klassitoa sisustus,

õppevahendid);– mõjutavad ka koolivälised sisendid.

• Näitajad:– klassi täituvus;– õpetaja koormus;– õpetajate arv;– põrandapind ühe õpilase kohta jt.

Hariduse väljundid:– tarbimine;– investeeringud.


Hariduse tootmisfunktsiooni matemaatiline kirjeldus

• väljundite vektori tähiseks Q: q1, q2,…,qn; • sisendite vektoril X: x1,x2, …,xk; • kooliväliste sisendite vektor S : s1, s2, …, sm. • Sel juhul on meil kokku n väljundit ja k + m

sisendit. • tootmisfunktsioon oleks sel juhul üldkujul

järgmine:f(Q, X/S) = 0

• Kui kooliväliste sisendite taset vaadelda kui etteantud suurust, sõltub väljundite tase kooliga seotud sisenditest ja funktsioonist f, mis annab tootmisfunktsioonile kuju.


• Kõige lihtsam on käsitleda muutujate lineaarset seost.

• Lineaarse seose puhul omandab tootmisfunktsioon järgmise kuju:

– kus ai on konstantne suurus;– bigs, cihs ja dijs — koefitsiendid (kalded),

mida me tahame mõõta;– ei — stohhastilise vea näitaja.

∑ ∑ ∑= = =

++++=n

g

k

h

m

j

ijijhihgigi esdxcqbaq1 1 1

1

19


SOTSIAALHOOLDUS JA -KINDLUSTUS

Sissetulekute tagamise poliitika

• Kõikides arenenud riikides rakendatakse sissetulekute tagamise poliitikat, mis eeldab maksevõime ülekandmist:– töötavatelt inimestelt töötutele;

– tervetelt haigetele;

– tööealistelt noortele ja vanadele;

– rikastelt vaestele.


• Sotsiaalhooldus ja sotsiaalkindlustus erinevad üksteisest järgmiselt:– allika poolest:

• sotsiaalkindlustusfond luuakse kindlustusmeetodil reeglina töötajate ja tööandjate maksetest,

• sotsiaalhooldus aga toimub riigieelarve kaudu;

– sotsiaalkindlustusega on haaratud: • töösuhetes olijad ja • nende perekonnaliikmed, • sotsiaalhooldus aga puudutab kõiki (ka invaliidina

sündinuid ja neid, kellele sotsiaalkindlustus ei laiene).


Pensionikindlustussüsteemid• Pensionikindlustuses eristatakse järgmisi süsteeme:

– Rahvapensionisüsteem (võimaldab ühtset põhipensioni).– Kindlustus- või tööpensionisüsteem, mida rakendatakse kas

solidaarsus- või kogumisprintsiibi alusel.

• Valdavalt rakendatakse solidaarsusprintsiipi: – Selle kohaselt maksab iga töötav generatsioon pensioni nendele,

kes enam ei tööta (pay-as-you-go printsiip).

• Kogumisprintsiibi kohaselt peaks:– iga generatsioon ise koguma oma pensionikapitali, – investeerima selle ja – saama pensionile jäädes kätte sissemaksed koos protsentidega .

• Kahe eelmise kombinatsioon, milles on ühendatud esmavajadustest lähtuvalt arvutatud minimaal- ja tööpension.


• Pay-as-you-go süsteemil on puudusi:– puudub töötamisperioodil tehtud

sissemaksete ja vanaduses saadavate elatusrahade otseseos;

– seose puudumise tõttu suundub osa töövõtjaid varimajandusse;

– rahvastiku vananemisel väheneb maksumaksjate arv ja tekib vajadus suurendada töölkäijate maksukoormust;

– ei tehta reaalseid investeeringuid ning seega ei toimu ka tootlikkuse tõusu majanduses ega soodustata majanduskasvu.


Pensioni ja palga suhte probleem

Riiklikupensioniprogrammi

eesmärk

Heaolugaranteerimine

tulevikus

Ümberjaotamine

Pensionieas(minimaalsel tasemel)

Samal tasemel kui ennepensioni

Vahepealsel tasemel(30−75%

pensionieelsest palgast)

Rikastelt vaestele

Töövõimelistelttöövõimetutele


Eesti pensionikindlustussüsteem

Vabatahtlik erakindlustus

Kohustuslik erakindlustus

Kohustuslik riiklik kindlustus Miinimumpension (rahvapension)

Isiklik pensioniplaan

Isiklik pensioniplaan III

II

I

20


Erakindlustus

• Teiste riikide praktikast on tuntud kaks põhilist vormi: – Kindlustamiseks kindlustusseltside kaudu on tavaliselt

mitut võimalust, millest tavalisemad on annuiteedid ja kindlustusleping ühekordselt väljamakstava summa peale.

– Eraõiguslike pensionifondide puhul saab kindlustatu pensionile jäädes iga kuu raha vastavalt tema pensioniarvele kogunenud summa suurusele.


Pensionikindlustuse privatiseerimise head ja vead

• Erasüsteemil on võrreldes riiklikuga mitu eelist: – avardab valikut, annab indiviidile võimaluse valida sobiv

kindlustustoode;– stimuleerib säästmist, suurendab selle kaudu investeerimisvõimalusi; – pensionifondide tootlikkuse kasvades suurenevad kodumajapidamiste

sissetulekud;– kohustuslik riiklik kindlustus võib mõjutada töö- ja vabaaja suhet

(pärssida tööinitsiatiivi), erakindlustus ei mõjuta.• Erakindlustuse nõrgaks küljeks on:

– suured tehingukulud;– eraõiguslikud pensionifondid peavad arvestama sotsiaalsete

riskidega;– kahjulik valik, (näiteks toitjakaotuspensioni puhul on oht sõlmida

le-ping inimesega, kes võib juba homme surra);– moraalirisk, keegi ei tea, kui palju talle elupäevi on antud;– keegi ei oska prognoosida, kui töövõimeline on inimene 63-, 65- või

70aastasena.


TERVISHOIUÖKONOOMIKA ALUSED

• Tervishoid kui erilise väärtusega kauptarbimise kasvu on põhjustanud väga mitmesugused tegurid:– arstiteaduse arenguga seotud tegurid;– arsti positsiooni muutumisega seotud tegurid;– majandusarenguga seotud tegurid;– tervishoiuteenuse muutumine erakaubast

avalikuks kaubaks.


Tervishoiuteenuse turu iseärasused• Tervishoiuteenusel on terve hulk iseärasusi, mistõttu see

turg ei tule oma ülesannetega toime:– tervishoiutoodangu väärtust on raske hinnata; – patsient kui tarbija ei tea, mida ja mis hinnaga ta vajab;– kasumitaotluse puudumine;– konkurentsipiirangud;– personalikulude suur osatähtsus;– tervishoid on kujunenud inimvajaduseks;– haigestumine on ootamatu sündmus, mille saabumist ei saa

ennustada;– välismõjud;– tervishoiukuludes on koos nii tarbimise kui ka investeeringute

element. • Tervishoiuteenuse iseärasuste tõttu ei võimalda selle

väärtust hinnata turuhinnas. Väärtust hinnatakse tehtud kulude alusel (SKP arvutamisel).


Tervisevaru mudel

• Tervise nõudluse teooriatest üks tuntumaid on Grossmani tervisevaru mudel, mis väidab, et inimesed valivad suurel määral ise oma tervisliku seisundi.

• Hea tervis on võrreldav kapitalikaubaga, – mida vajatakse selleks, et toota selle abil teisi kaupu

pikema perioodi jooksul. • Grossmanni teooria järgi on

– igal ajahetkel (t) – inimesel tervisevaru (H), – mis aja möödudes kahaneb, – ja kui varu langeb liiga madalale tasemele, saabub

surm.U.Silberg, PhD 2009 120

Inimese tervisevaru

Inimese tervisevaru (H) kahanemist ajahetkede t ja t + 1vahel saab väljendada võrrandiga

Ht+1 = Ht – dHt,– kus dH on tervisevaru – H kahanemise määr

• investeering tervisesse ajahetkel t (It), siisHt+1 = Ht + It – dHt

– Tuues Ht võrduse vasakule pooleleHt+1 – Ht = It – dHt

tervisevaru muutumine puhasinvesteering tervisevarusse

Probleem:• suvalise ajaperioodi jooksul tehtud investeeringute mahu

ja tervisevaru mõõtmine.

21


• Grossmann võtab tervisevaru piirtoodanguks:– terve oldud päevade arv, mille on loonud investeering

tervisesse +– palgamääraga=– tervisevarus peituv tootmisvõime.

• Ratsionaalse käitumise korral kulutab inimene ressursse oma tervisevaru suurendamiseks kuni punktini, – kus koguinvesteeringu piirkulud vaadeldaval

ajavahemikul on võrdsed tulevaste terveoleku lisapäevade praeguse väärtusega.


Tervise tootmisfunktsioon

• Tervise sõltuvust tervisele tehtud panusest väljendab tervise tootmisfunktsioon:

H = f (Q),

– kus H — tervise tase (vertikaalteljel);

– Q — kulutatud ressursid (horisontaalteljel).

Ressursid (Q)

Tervis(H)

H2

H1H = F(Q)

0 Q1 Q2

•Kahaneva piirkasulikkuse teooria kohaselt võib iga hüvise tarbimisel eksisteerida küllastuspunkt, millest alates piirkasulikkus muutub negatiivseks. •Tervise tootmisfunktsiooni võib tuua nii riigi kui ka üksikisiku, tervishoiuasutuse või ravimenetluse kohta.


• Teoreetiliselt võib vaatlusalune objekt olla ühes neljast järgmisest seisundist:– piirtootlikkuse absoluutväärtus on suurem kui üks

• ( 0 < Q < Q1), tähendab, et ühe ressursiühiku lisamine suurendab tervisevaru üle ühe ühiku;

– piirtootlikkus nulli ja ühe vahel• (Q1 < Q < Q2) tähistab olukorda, kus ressursiühiku lisamisest

saadakse veel kasu (tervisevaru suureneb), kuid vähem kui esimeses punktis märgitud olukorras;

– piirtootlikkus on null• (Q = Q2) tähendab, et ressursiühiku lisamine jätab tervisevaru

muutumatuks;

– piirtootlikkus on negatiivne• (Q > Q2) tähendab, et täiendava ressursiühiku lisamine

vähendab tervisevaru.


Tervisehoiuteenuse optimaalne kogus

• Ratsionaalselt käituv tarbija püüab oma sissetulekuid tarbimissuundade vahel jaotada nii, et – heaolutase oleks

võimalikult kõrge, ehk

– teisisõnu, ta maksimeerib oma kasusid.

• Olemasolevate võimaluste piires on kasu maksimumis punktis m,

a

C Muud kaubad (C)

1 b

mch

Tervis-hoid(h)

d

23 Samahüvejooned

Eelarvepiirang

0


Tervishoiu finantseerimine

• Tervishoiu finantseerimiseks on järgmised võimalused:– tervishoiuteenuste ost-müük vabaturu hindadega,

kusjuures iga inimene tasub teenuse eest ise;

– arstiabi riiklik garanteerimine riigieelarvest (nõukogudeaegne süsteem);

– eelarveväline riiklik ravikindlustussüsteem, millel on oma sissetulekuallikas riikliku maksu näol (riik tellib haigekassade kaudu tervishoiuteenust riiklikelt või eratervishoiuasutustelt);

– eelnimetatud süsteemide kombinatsioon.


• Tervishoiuteenuste ost-müük süsteemi head küljed:– inimene vastutab oma tervise eest ise ja kannab riski

tervise kaotuse korral;– inimene valib ise endale sobiva teenindustaseme ja

kvaliteedi.

• Erasüsteemi puudused:– häda ei hüüa tulles ja abivajaja (vanur, töötu) ei

pruugi olla maksevõimeline; – isegi kui inimene on maksevõimeline, – võib ootamatu tervise halvenemine, millega tavaliselt

kaasneb sissetulekute järsk vähenemine, tuua endaga kaasa majandusliku kitsikuse mitte ainult inimesele endale, vaid kogu perekonnale.

22


Riikliku tervishoiu mudelid• Klassikalisi riiklikke tervishoiumudeleid on kaks:

– Riiklikul finantseerimisel põhinev lord Beveridge’i mudel, mis näeb ette tasuta täisväärtuslikku arstiabi kõigile kodanikele.

• Arstid on selles süsteemis riigiteenistujad. • Süsteem käivitus Suurbritannias 1948. a.

– Otto von Bismarcki mudel, mis toetub peamiselt kindlustuse kaudu laekuvatele vahenditele ja on:

• mõeldud töötajate kaitsmiseks õnnetusjuhtumite, haigestumise, töövõimetuse ja vanaduse korral, võeti kasutusele Saksamaal 1881. a.

• Selle süsteemi puhul kogutakse kindlustusmaksetest laekuv raha spetsiaalsetesse valitsusvälistesse fondidesse (haigekassa), mille kaudu tasutakse teenuste eest.

• Arstid, kui nad ei tööta haiglas, on vabakutselised.

– Puhast klassikalist mudelit ükski riik käesoleval ajal ei kasuta. – Iga riik on loonud oma mudeli, milles on nii riikliku eelarvelise

finantseerimise kui ka kindlustamise elemente.


Tsentraliseeritud planeerimine ja finantseerimine

• Tsentraliseeritud planeerimise ja finantseerimise eelised: – kõiki ressursse saab kasutada mobiilselt kõikideks

vajadusteks ja kassatagavara võib olla minimaalne; – ära jäävad aeganõudvad demokraatlikud

kooskõlastamised ja avalikud arutelud rahajaotuse otsustamise protsessis.

• Riikliku finantseerimise vorm on end õigustanud madala arengutasemega riikides, kus sellega tagatakse minimaalne meditsiinilise teenindamise tase.


• Arenenud riikides võib riiklik finantseerimine hakata toimima arengu pidurina:

– ressursid on alati piiratud, aga meditsiin nagu iga teinegi ala nõuab eelarvest üha rohkem;

– meditsiinitöötajad väidavad, et nad on alafinantseeritud ja ülekoormatud;

– tasuta teenust tarbitakse üle vajaduste üha rohkem;– meditsiiniteenuste nõudmine ületab pakkumise, tekivad

järjekorrad, mis on ka üks tasuta teenuste normeerimise moodus;

– süsteem bürokratiseerub, korrumpeerub, kaotab efektiivsust ja produktiivsust;

– kulude kasvuga ei kaasne teenuste kvaliteedi kasvu, sest puudub konkurents;

– puudub side kulude, nende finantseerimiseallikate jameditsiiniasutuste töötulemuste vahel.


Tervisekindlustussüsteemid

• Tervisekindlustussüsteemi tunnusjoonteks on:– kindlustusmaksete kogumine potentsiaalsetelt

teenuse kasutajatelt;– ühisvaru loomine ning kasutamine vastavalt

otsustatud korrale;– riikliku kohustusliku ravikindlustuse puhul

määrab valitsus meditsiiniteenuste hinnad, korraldab haigekassade süsteemi, kehtestab ravikindlustusmaksu.


Tervisekindlustus

Kohustuslik

Tööandjad

Töövõtjad

Vabatahtlik

Makse maksavadOsavõtjad

Vabatahtlik süsteemi puudusi:•inimene loodab, et ta ei jää haigeks, hoiab raha kokku, riskib ega kindlusta ennast, aga jääb siiski haigeks;

•kõigil ei ole piisavalt sissetulekuid, et osta kindlustuspoliis.U.Silberg, PhD 2009 132

• Kohustuslik kindlustus eeldab haigekassade olemasolu, kes koguvad makseid ja tellivad meedikutelt kindlustatute jaoks teenust.

• Vabatahtlik on ravikindlustus, mida pakuvad erafirmad ja kui inimesed kindlustavad end haigestumisriski vastu vabatahtlikult:– on mõeldav ka riiklik vabatahtlik kindlustus;– tervisekindlustussüsteemi võivad käivitada kas valitsus;– kasumit taotlevad organisatsioonid või

heategevusorganisatsioonid;– võimalik on ka oma töötajate tervisekindlustus firma poolt.

Tervisekindlustussüsteemid erinevad ka selle poolest, kas kindlustusmakseid maksab tööandja, töövõtja või mõlemad.

Documents

Riigirahandus I OSA - sysadmin.ee · • Vaba turumajanduse korral eksisteerib mitmeid mõjuvõimsaid ja agressiivseid gruppe, millede käitumine võib olla ohtlik teistele ning kehtivatele