Eesti muinaslinnad

Linnused kui jlitkuv lugu

Heiki Vatk

Evatd T6nissoni lugu linnustest on Uhtaegu nji toppenud kui pooleli jHdnud. Siiski potetegemist piirisett toppenud looga. Se[[e ji itkumisest annavad selgesti tunnistust viima-sed, linnusteraamatu kiisikirja koostamisele jbrgnenud aastad, miI muutunud on niiteadaolevate muinastinnade nimekiri kui ka arheotooeilise uurimistcici kiiieus saadudteadmiste hutk.

Eesti l innuste koguarv jddb itmsett veel ijsna pikka aega muutuvaks suuruseks. Tulebt6deda, et seniajani puudub meiI ij levaade linnuste koguarvust, sest kaugeltki koiki pii-rimuses v6i kohanimedes [innamiigedena miiiirattetud paiku pole arheotoogid maastikuIiite vaadanud. Rahvaplirimuses [innamiigedeks peetavaid kiinkaid on tegelikutt patjurohkem kui ,,pdris" [innusekohti - neid, kus on olemas kultuurkiht, kaitseehitised voiniihtavad jdtjed koha kindtustamiseks tehtud muttatcjcjdest. Mitmedki plirimusteatedlinnamiigede kohta on kontrottimata ning osa neist v6iks arheotoogitiset uurimisel osu-tuda ka kultuurkihi jalvoi kaitseehitistega [innamiigedeks. Samas teidub Eesti maastikulkindtasti ka selliseid linnusekohti, mis on jiirjepidevast kuttuurimiilust kustunud ningmida voib teida ja lira tunda vaid arheotoogi voi kogenud muinsushuvitise silm. Mui-nastinnusekohti voiks olla ka m6nede keskaegsete ehitusmAtestiste alat. Nditeks Johvjkirikaias, kus 2007. a proovikaevamistel todeti muinasaegse kuttuurkihi otemasolu, v6iVana-Kastres.

Raamatu teise osa moodustavast linnuste kataloogist niihtub, et oige mitmed muinas[innad on arheotoogidete teatavak\ saanud attes kiiesoleval aastatuhandel. Nii avasta-ti 2001. aastal [innusekoht SateVere Salumdel (Mati Mandet), 2003. aastal leiti KeavaV1nnumiie [innus (Valter Langi ekspeditsioon) ja 2004. aastal toponii[imi kontrottimisetTruuta Nahaliin (Andres Vindi, T6nis Tiirna, Martti Vetdi). Attes 2006. aasta suvel saiarheotoogidete teatavaks muinsushuvitise Urmas Vahuri leitud Kurese ringvatt. 2005.aasta inspektsioonitutemuste p6hjat (Heiki Vatk) on [innuste nimekirja arvatud K6ristalinnamiigi, mis varem oli kaitse att petgupaigana, samuti piirimuses laagrikohaks peetudringvatl Jalukse[ (Mati Mandet).

Samas teidub ka attji irgnevarkatatoogis muistiseid, mille puhul on tosiseid kahttusi, kasikka on tegemist tli isviii irtustiku ja "pdris" linnusekohaga. Settised on niiiteks MellisteLingutusm2igi, Vihuta, Karitsa ja Patoveere linnamiigi ning otetatavad muinaslinnusedTarvastu ja Karksi ordutinnuste alat.

Piirast 2001. aastat toimunud arheoloogitisi uuringud on m6ned kohad esialgsest [in-nustenimekirjast vdtja arvatud. Nii on muinaslinnusekohtade loendist k6rvate jddnudKirumpiiii, Vastseliina ja Hetme keskaegsed kivilinnused, milte proovikaevamistel poletuvastatud rauaaegseid asustusjii lgi. Arheotoogitiste kaevamiste kiiigus itmnes, et SetiKantsimlie (Rapta khk) vatl kujutab endast looduslikku moodustist; kuttuurkihti ei tuvas-

1 6 8

Linnused kui jiitkuv tugu

tatud ka Jiirikiita Madisemde[ (Kursi khk). Ka mitme esialgsest katatoogivisandist viitjajddnud, kuid riiktikus muinsuskaitseregistris |.innusena kaitse att oteva muistise puhul. onarheoloogide hinnanguI tegemist kas petgupaiga v6i iiksnes pdrimustiku linnusekohaga,mitte kohta arheoloogilised t6endid puuduvad.

readmised linnuste kohta tii ienevad pidevatt ka kaevamiste kiiigus. Et raamatus leiduv2001. aasta uurimisseisu kajastav tekst poteks sisutisett vananenud, lisagem siinkohallokkuv6tvatt ka vastavad tiiiendused. K6ige enam uut on piirast kdsikirja pootetijdd--ist lisandunud Kagu-Eesti, eeskdtt V6rumaa tinnamiigede kohta. Eesti kaguosas oniJ05.-2007. aastal viil itcicjd toimunud Eesti Teadusfondi rahastatava uurimisprojekti'(eskused ja kommunikatsioon L6una-Eestis nooremal rauaaja[ ja keskajat" (grant 6119),umes. 2005. a tehti proovikaevamisi Titteoru linnamiiel ning Vastsetiina ja Kirumpiiiireskaegsete [innuste varemetes - viimaste puhul eesmlirgiga kindtaks teha, kas kivitin-rse al[ teidub muinastinnuse kultuurkihti (Vatk 2006e). 2006. a toimusid kaevamised-.'rniata ja Urvaste linnamdet, samuti Vastsetiinas (Vatk 2007b). Viimased, 2007. aasta.atitci6d (Vatk 2008) teidsid aset Luht6s, Rosmas ja Sangastes, samuti Eesti piirist ligii <m [6una pool Kornetis, praegusel Liiti atat. V6rukeetne p6tisrahvas pote seatsest 19.r:andiI segaasustusega piirkonnast, mis kompensatsiooniks Vatga raudtees6tme eest ji i itxiiO. aastate atguses piirit6mbamiset Liiti vatdustesse, kadunud praegugi.

ist on olnud viiikesle proovikaevamistega, mitte kiiigus on enamasti tehtud tran-,abi linnusevatti ja uuritud vattitagust ata - [innuste arheotoogitisett koige kone-'d piirkondi (Titteoru, Urvaste, Hinniata, Sangaste, Rosma). Titleorus ja Hinnialas. et vatl on vatl kuhjatud kahes, Urvastes ja Rosmas aga lihes jiirgus. Vattita

tehti traniee Kornetis ja Luhtot. Keskaegsetes kivilinnustes uuriti piirkondi,.a'emete ja rootsiaegsete ptaanide p6hjat v6inuks eeldada suhtetisett viihest kiviru-

;r eeidatavasti siii l inud muinaskihti. Paraku ei 6nnestunud Vastsetiinas iiheski netjastist viil ja j6uda-kultuurkihi atumiste ladestusteni. Kirumpiiiit, kus tehti kaevand

reta linnuse6ue, samuti [innuse jatamit otevasse asutakihti, ldks paremini. M6te-lrut saadi sama tutemus: asustus on atanud attes plirast vatlutust - 13. sajandi

'xu voi teisel pootet.

€esti kaevamised on otutiselt tl ipsustanud piirkonna [innuste vanust ja andnudrttatavaid tutemusi. Setgus, et iikski uuritud linnustest ei ole olnud kasutuses

1a topusajanditel. Erandi moodustab vaid Sangaste, kus ehitusttii jd on atanude;ardi atgusveerandi vallutuss6dade aja[ ning on jddnudki l6petamata. Mitmed

osutusid.oodatust varasemaks. Nii plirinevad postidega kaitsetara p6tenud jdd-*rniata 6ueptatoo servas hilispronksiajast voi eetrooma rauaajast. Ajaarvamise

viitavaid dateeringuid on ka Kornetist ja Luhtott ning samale ajate osutab.eitud tekstiilkeraamika. K6ik setteaegsed [innused on otnud n6rga kultuurkihi:e teidudega. Uute kaevamistulemuste vatguses asetuvad teise konteksti kaed samaaegsed keraamikateiud teistett Kagu- ja lda-Eesti linnamiigedett - Ote-

r'skivilt ja Unipihast, kust niiv6rd varaseid kaitseehitisi seni teada pote. Samasrarajaste teidude t6tgendamisel arvesse v6tta ka naaberalade tausta. Kuna sette-

.'^rused on tavatised nii Ldti kirdeosas kui ka Peipsi-tagusel atat, potegi Kagu-huSte varane kasutusaeg sisutisett iittatav, vaid pigem ootuspdrane tutemus.

169

L

Eesti muinaslinnad

R6hutamist viii irib veel m6nede Kagu-Eesti [innamiigede iiks ehitustik isedrasus. Nimetton mitme linnuse kaitseehitiseks n6tvat, 6ueplatoost veidi madatamal terrassitaolineastang, mitte rajamisega on miien6tva iitaosa kunsttikutt ji irsendatud. Astang voib kut-geda iimber kogu mde, nii on see Luht6s ja Katoga Jaanimiiet. Samas v6ib tegemist ottaka mitme vdiksema astanguga. Hinniala linnamiiel paiknevad kaks viiikest k6rvatptatood(esimene neist'vdtiskiitjet vattiga kaitstud) ida-tii l ine-suunatise miie kagu' ja edetaser-vas. Rosmas voib tihet k6rgusjoonel kutgevat teeaseme-taotist n6lvaastangut tlihetdadap6hjapootse viiravakdigu tbhedat [innamde tooden6tvat. Samataadne astang on ka Maki-ta Kabelimae tiitinekt)tjet; sellegi kiinka taett on satmuti leitud ilksikuid varase rauaajasavin6ukilde (Vatk 1987a). Terrassid Kagu-Eesti linnamligede n6tvadelviitavad muistse-tete kontaktldele t6una suunas - Kirde-Liiti [innuste puhul on niisugused kaitseehitisedijsna tavatised (Urtans 1991 ). Kaitseotstarbetiste terrasside konteksti voiks paigutada kaSangaste linnamiie n6tval asuva ringvatti, kuid erinevatt vanema rauaaja linnustest onSangaste astang kivistjdamikuga ringvatti kandjaks.

Tiiiendavaid andmeid on uutel kaevamistel saadud ka vatliesiste kraavide v6i si.ivenditekohta. ltmnes, et Kornetis paikneb miien6tva ees u 1 m sijgavune ja 1 m laiune tera-vatiputine sissekaeve, kust saadud sUsinikuproov viitab 7. sajandi topu - 10. sajandiatguse vahemikule. Urvastes on seevaptu tegemist miirksa suuremate muttatci<idega.Kotmnurkse, atgse maapinna suhtes tigi 2 m siigavuse teravap6hjatise pohjaga kraaviteke seostub siin [innuse maapoolse otsan6lva ja settete tehtud vatti kuhjamisega - justsinna on pqndud kraavist plirinev pinnas. Si.jsinikuproovi pohjat seostuvad need mu[-tatci<id 6.-7.' sajandiga. Uued kaevamistutemused v6imatdavad t6deda, et Kagu-Eestiskasutati [innamiigesid kogu I aastatuhande v2ittel - nii sette algupoolde jddvat roomarauaaja[, rahvasterdndamisajal kui ka viikingiajat. Siiski pote tegemist kompaktsete jaintensiivsete, pika aja vdttel moodustunud kuttuurkihtidega. Pigem olid [innused kasu-tusel lihekordsett v6i ti.ihiajatisett'ning tevikukaartidel kajastuv tervik kujutab endasttegetikkuses eriaegsete [innuste koondpitti. Nii piirdub Hinniata linnuse kasutamisaegitmsett rahvasterzindamis- ja eetviikingiajaga; Titteoru seevastu nliib I aastatuhande tei-sel poolel otevat olnud kasutusel mitmel eratdi ajajdrgut. Samas pole viirst Jaroslavi1030. aasta paiku toimunud, tiuudide ja Tartu vastu suunatud sojakdigust kuni muinas-aja t6puni praeguse V6rumaa piirest teada iihtegi linnusekohta. Ka hitisema Tartumaapiires leiab iileminekuI viikingiajast hilisrauaaega aset [innuste iimberpaiknemine (Miie-salu, Vissak 2002).

"Eesti muinaslinnade" esiatgses kdsikirjas ei kajastunud ka Pohja-Tartumaa [innusteuuemad kaevamistutemused. Ain Lavi on 2001. a uurinud Kurista linnamlie pohjapootseteesvatti ja 2002. a Ripuka Punamdge (Lavi 2002b; 2003, 84-96), mida v6ib samasta-da Henriku kroonikas mainitud Riole linnusega. Kuristat teiti jddnused liivaga tdide-tud 11.-12. sajandi palktaranditest, mitte siseki.itje vastu toetusid varjuatused. Ripukatl6ikas suurem kaevand t6eniiotiselt 13. sajandi atguses p6lenud kaitseehitistega [oo-depootset otsavatti ning p6tenud hoonejiii inustega kihti sette siseki.il jet. Settete vatlileeelnesid niihtavasti puutaranditest kaitseehitised, mis voiksid piirineda 11. sajandi at-gupoolest. Linnuses v6ib eristada vanemasse rauaaega kuutuvat ja kaht hitisrauaaegset,11. sajandisseja 11. sajandi l l pootde - 13. sajandi atgusesse kuutuvatehitusj l i rku. P6h-

170

:=

ja-Tartumaa tinnustel toimunud kaevamiste tulemused on ka ijtdistavatt kokku v6etud,ettmas pidades nii kaitseehitisi ja nende arengut, tinnamiigede ajatist kuuluvust kui kanende s6jaajatootist ti ihendust (Lavi 2002a). Vaario mdrkiriist, ei nii nagu v6rumaal on:ettegi piirkonna [innused 11. sajandi atgupootet p6tenud. See losiasi niiib viitavat vijrstJaroslavi tSuudide-vastase s6jaretke utatustikkusete.

Sakala muinasmaakonna piires toimunud uurimistcjcid seostuvad eeskdtt Vitjandiga.Alates 1999. aastast on iga-aastased, mi.ii.iride konserveerimisega seotud uurimistcirjdjdrjepidevatt toimunud sealse.grdutinnuse varemetes (kirjandus vt katatoogi osa nr. 7g,lk.Z77). Kaevamiste kiiigus poie 12. sajandi - 13. sajandiatguse muinaslinnr.rse kuttuur-kihti seni ki.itt onndstunud leida - itmsett on see eematdatud ordulinnuse konvendihoo-ne ehitustcicide kiiigus. Samas on erinevatesse piir.kondadesse tehtud Surfidest teitudkonvendihoone ketdrisi.jvenditest piirit pinnase att viikingiaegset kuttuurkihti v6i settejiitgi. Muinastinnuse liihiiimbrusega seonduvad ka Lossimiigede ordutinnuse-taguses osasaastail 1999 kuni 2007 toimunud kaevamised. Seatsel Suusahiippemaet avastitud hitis-nuinasaegne asustusijksus kujutab endast viiiksele jiirsunotvaiisete kiinkale piistitatudemaette rajatist - otgu siis tegemist iitikutatu v6i linnuse eetkindlustusega v6i hoopisrittegi muuga. Eratdi tuleb esite tuua tutes hdvinud hoonet, mitte sciestunud atuspat-rrde vahel oti sakslaste ammunooleots. Suusahlippemiiel ja tema naaberktjngastei on''saks avastatud Vitjandi linnuse 1223. aasta piiramise aegsete kiviheitemasinite atus-gtatvormide jii i inused. Muinaslinnuse otsimise eesmiirgit toimusid proovikaevamisedItl06. aastal ka Helme ordutinnuse varemetes, mis paraku ei andnud oodatud tulemusilHaak 2007). Uut tiihelepanu on pZilvinud Vatgjdrve jdrveasuta (Roio 2003), kus aastaiI1998-2004 jdtkusid Ka[[e Virtaneni juhtimisel attveearheotoogitised uurimlsl ja moodis-tanistcirid (Virtanen 2006). \

Linnused kui jlitkuv tugu

aette viii irivad esiletoomist 2001.-2005. a arheotoogilised kaevamised Keava linnu-rLang jt 2002,2003,2004,2005; Lang, Konsa zoo4\. Ka siin andis tiibi vatti tehtud

ijtevaate linnuse6ue kaitserajatiste ehitusest. llmnes, et vatlis on tervenisti viis:usjdrku, mitte varaseim piirineb 5.-6. sajandist ja hitiseim muinasaja t6pust. Uud-s ja ootamatuks tulemuseks on vatti atl otnud kitsa viiravakdigu teidmine. Et tegemist.aid veidi enam kui meetri laiuse ja miien6tvale avanenud tiibipiidsuga, on iaruuuetus i..iksnes tingtik. Kuna vatti vdtiskiJtg oti piiramise ajat maha kaevatud, jddb tead-

. kas kiiigu vlitjapiiiisuosa oti viitjast niihtav v6i kaetud niiiteks miitastega. Viimaselvoiks julgesti konelda satakdigust. Sama ekspeditsiooni raames avastati l innus

a [innamde tdhedatt v1nnumiielt (Lang jt 2004, zo05). see muistis, mida uuriti5ike ja rohkete Surfidega 2003-2005, osutus plirinevaks eelrooma rauaajast, 4.-3.:ist eKr. Lipa varase ringvatt-tinnuse 2005. a kaevamistulemused (KonJa jt 2006)ad rooma rauaajate.

r-Eesti l innuste kohta on uut teadmist andnud ka 2005. ja2007. a Jiigata linnamiielrson, veldi 2006; L6hmus, oras, 2008) toimunud arheotoogitised kaevamised, mit--rriti [innusevatti erinevaid piirkondi. Vatti siJdamikust avastati Eestis seni vanimad'anditega val[ikonstruktsiooni jdiinused; sijsinikuproovide pohjat piirinevad need

I eetrooma v6i vanemast rooma rauaajast. p6tengukohate kuhjatud uus, paeptaa-

171

=Ei

-----

Eesti muinaslinnad

tidega vooderdatud ja ehk ka harja[ oleva paemilliriga liivavatt voiks kuuluda rahvaste-riindamisaega.

Sette raamatu klisikirja vatmimisete jiirgnenud aeg on toonud linnuste kohta ka uusi [it-distusi. Nende tutvustus on seda olutisem, et "Eesti muinastinnade" vastavad peatiikidjdid kirjutamata ja viimasgd suuremad kokkuv6tted piirduvad Evald T6nissoni kiisikir-jatise doktoritcicj omadega. Triikis itmunud kokkuv6te on aga veelgi varasem ja sisatdub1982. aastal itmunud ,,Eesti esiajaloos".

Kindtasti on Eesti muinaslinnadel olnud, viil isete sarnasusete vaatamata, patju erinevaidtiihendusi. Kui patjud neist on ikkagi otnud ,,pdris" linnused, s.t kaitse-eesmiirgitisedrajatised, on viimaste aastate uurimistulemuste vatguses muutunud m6neti ebakindta-maks. Piirast 2001. aastat on k6ige enam irmber m6testatud Eesti varaseid, vanemastrauaajast, s.t I aastatuhandest eKr ja meie ajaarvamise atgussajanditest piirit [innuse-kohti. Asjaitmunud laiemas ijtevaates Eesti pronksiaja ja vanema rauaaja kohta erista-takse nende muististe seas omaette riihmadena kindtustatud asutaid, miiepeatseid asu-laid, madataid ringvalle ning varaseid neemiktinnuseid, mittel v6is otta erinev otstarveja tiihendus (Lang 2007b, 55-83). Nii on kindtustatud asutaid (Asva, lru, Ridata) peetudeeskiitt piirkondtikeks v6imu- ja maksustamiskeskusteks, kuhu koondus ka iitiku kontrot-li atl otev kdsitcjij. Miiepeatseid asulaid on t6[gendatud kui keskseid dominantseid talu-sid = piirkondtikke tiidrite eluasemeid, mille paiknemine miietipus r6hutab etanike eri-list, teistest k6rgemat i.jhiskondtikku positsioolri. Samas [eidus k6rvuti nendega ka teisi,avamaastikel paiknevaid dominantseid tatusid. Madalate ringvattide puhut (nt Piielda,V6hma, Satevere) pole tegemist mitte niiv6rd kaitseotstarbeliste, kuiv6rd kuttuslike voirituaatse tiihendusega rajatistega. Niiib, et valli esmane eesmiirk pote siin olnud mitteterritooriumi kaitsmine, vaid piirittemine. Samasugust tiihendust ei saa viitistada kavarajastel, itma kuttuurkihita neemiktinnustet. Dominantse talu mudetit kasutades onanatiii.isitud m6ningate lda-Eesti [innuste ja tarandkatmete omavahetist paiknemissuhetja joutud jliretdusele, et rooma rauaajal ei saanud suhtlus keskuse ja tagamaade vahelotta enam ainult veeteede-p6hine (Vetdi 2006).

Niisiis annab lisaks [innuste kaevamisete teadmist nende tiihenduse kohta ka tagamaa-de ja seostuva asustusmustri uurimine. Vastavaid uurimistcjid on noorema rauaaja osastehtud eeskiitt L6una-Harjumaat, lda-Saaremaal ja Liii inemaat. Neis piirkondades ontiihelepanu piilvinud ka [innuste kui haldus- ja v6imukeskuste ki.isimus. L6una-Harjumaaasustusmustri ja Taani Hindamisraamatu andmete k6rvutamisele rajaneb t6demus, etkeskajast teada olev vakuste sijsteem v6iks utatuda tagasi muinasaega (Lang 2002b).Settisett pinnatt tdhtudes on Eesti hitisrauaaja linnuseid t6lgendatud kui maksustamis-keskusi, mitte tagamaadeks oli i iks voi enamasti mitu vakust. V6imusuhete vaatenurgastk2isitletakse linnuseid mitte enam kogukondtike, vaid iitikutinnustena ja mitte niiv6rdmaakondade ja kihetkondade siisteemi osana, kuivord omaette haldusterritooriumite -[innusepiirkondade keskustena (Lang 2002b; Lavi 2002a , 261-267; Mandel 2006). Liii ine-maa [innuste k6rvutamine sealsete hiisti viitjasetgitatud asutakohtadega niiitab, et needkaitserajatised ei suutnud oma viiiksuse t6ttu pakkuda varju enamikule oma tagamaadeelanikest. Seega on seatgi tegemist olnud i,il ikulinnustega, kust s6ja korral leidis kaitset

172

E : .

Linnused kui jdtkuv tugu

vaid sotsiaalne eliit oma kaaskondtaste ja tdhimate kijtade elanikega (Mandet ZO04a).Saaremaa [innuseid on kdsittetud piirkondtike potiititiste keskustena ja vaadetdud nen-de esilekerkimist seoses suuremate territoriaatsete ijksuste vdtjakujunemisega (M6gi2002a, b). Seoses Viljandimaaga on juhitud tiihetepanu asjaotute, et v6imukeskused onpiirast va[lutust suures osas iimber paiknenud: reeglina pole kirik ehitatud muinaslinnu-se asukohta (Haak 2005).

Tiihelepanu on pciciratud ka [innuste ,,inimgeograafitisete" ja majandustikute tiihendu-sete' 'Nii on tugeva kuttuurkihiga hitismuinasaegseid tinnuseid p""tuo miirgiks varasest[innastumisprotsessist, mis kutges mitmes erinevas arenguvormis (Lang zOoly. Leiuma-teljati analiil is (Tvauri 2002) nditab, et hilismuinataegsJtett linnustett saadud teidudeLitditme on teistsugune kui neit, mis pdrinevad tdhikonnas olevatett samaaegsetelt asu-[akohtadett: [innustes on tegetdud kdsitcidga hoopis rohkem kui enam-viihem agraarseitmega ki.itades.

Kuigi viimased seitse aastat on lisanud meie teadmistesse linnuste kohta v6rreldeskdesoteva raamatu pohitekstiga m6ndagi uut, pote kahttust, et juba kijmnekonna aas-ta pdrast on pitt taas teisenenud. Uued kaevamised annavad uusi teadmisi. pidevattmuutuvad ka muinasteaduse r6huasetused ja totgendused ning k6ik see puudutab mui-nastinnasidki. Uut teadmist [innr,iste kohta tuteb ka Eesti naabiratadelt, kus toimuvatekaevamiste tulemused on samuti otuliseks v6tmeks meie [innusekohade ja seatsete lei-dude m6istmiset. M5rgiks sellest, et linnuste uurimine jdtkub, on ka kiiesoteva raamatuitmumise aja[ Tartus toimuv rahvusvahetine konverents 11.-13. sajandi [innustest jav6imukeskustest Ldiinemere ruumis - sealsete ettekannete pohjat on kava, vdtja andaMuinasaja Teaduse omaette number. Nii nagu kiiesotev raamat, on ka teadmine Eestimuinastinnusest kindta l6puta lugu, kuhu aeg jiiHb tooma pidevatt ti i iendusi.

173

Eesti muinaslinnad

Strongholds: a continuous story

Heiki Vatk

Evatd T6nisson's book on strongholds is both finished and unfinished. However, the storycontinues. Since 2001 when the author's work stopped, it has been complemented withmany new sentences.

ln these years into the catatogue of Estonian strongholds the early forts of Satevere,Keava V6nnumdgi, Kurese and Jatukse in continental western Estonia, as well as Truu-ta and K6rista hittforts in V6rumaa have been added. Trial excavations have excludedfrom the tist the ring fort of Seti and Ji..iriki..ita Madisemiigi hittfort. Excavations havealso given no date of a prehistoric hittfort at the medieval casttes of Hetme, Vastsetiinaand Kirumpiiii where a stronghotd of that time was suggested before. Nevertheless,the catalogue stit[ inctudes some sites whose meaning of hittforts remains questionabte(Mettiste, Vihuta, Karitsa, Patoveere and presumed hittforts at Tarvastu and Karksi ordercastles). The total number of Estonian stronghotds wi[[ continue to be changing, sincefar not a[[ placbs mentioned in the oral tradition as hitlforts have not been checked inthe landscape and presumabty, in addition to them, atso some totatty forgotten siteswitt be discovered in the course of forthcoming fietd inventories. A few prehistoric fortsmay be located atso at the place of medieval sites.

At excavations since 2001 much information has been gathered from south-easternEstonia where in the frameworks of a special research project fietdworks on severelhittforts occurred in 2005-2007 (Vatk 2006, 2007, 2008). In 2005 works took ptace onTitteoru hittfort and in the ruins of Vastseliina and Kirumpiiii castles; in 2006 on Hinniataand Urvaste hitlforts and atso in Vastseliina; in 2007 on the hittforts of Luht6, Rosma,Sangaste and Koreneti (the tast in present-day Latvia, 2 km south of Estonian border). Incourse of the sma[[ trial excavations mostty a trench cutting the edge of the fort, oftenwith the rampart, was made. In some cases it was complemented with trial ptot(s) inthe yard.

New excavation results refer to the presence of stronghotds in south-eastern Estoniathroughout the first millennium AD but the cuttural layers are thin and refer to their of-ten short-time use. From the time after prince Yarostav's raid against the Chud aroun(1030 untit the crusades of the 13th century there are no data about hillforts in V6ru-maa. From the investigated stronghotds onty Sangaste has a Latest lron Age date but theconstruction works (which remained unfinished) started there onty during the crusadewars of the 1 3th century. Several sites gave dates earlier than expected. Thus the burntremains of a timber watl at the edge of Hinniala plateau come from the Late Bronze orEarly lron Age. To the Late-Pre-Roman or Roman lron Age refer data from Korneti, Luht6and Rosma. Att hittforts of that time have a weak cuttural layer and few finds. A specificfeature is a surrounding step-tike belt (Luht6, Katoga) or a similar shorter zone aroundthe upper part of the slope (Hinniata, Makita, Rosma) of some hittforts in south-eastern

174

=EE.

Stronghotds: a continuous story

Estonia. Terraces on the slopes of Earty lron Age hittforts refer to contacts with Latvianterritory. A similar bett on the slope of Sangaste hittfort bears a rampart with a stonecore and is of later origin.

ln northern Tartumaa the hittforts of Kurista12001) and Ripuka (2002)were studied (Lavi2002b,2003). In Kurista rampart remains of 11th-12th cc timber cetts fitted with sand.as we[[ as shelters on their inner side were found. In Ripuka ilre nortrr-w;; ;;;;iwith burnt buitding on.it sinner side might be preceded' by fortifications of timber celtsfrom the first hatf of the 11th century. The latest stage oi the fort comes from the 2ndhatf of the 11th - early 13th century. About the hittiorts of northern Tartumaa atso ageneral survey was presented (Lavi 2002a).

In ancient'sakala district since 1999 vitjandi hittfort has been studied with triat ptots.The cutturat layers of the Latest lron Age are missing, probabty removed in the course ofconstruction of the medieval convent house. nrom diiferent itots, however, remains ofViking Age cultural layer were found. Investigations have occurred also on hitts 110-140m south of the hittfort.where.cultural [ayers from the Late lronAge, inctuding remainsof burnt houses from the earty 13th ceniury as wetl as remains of trebuche platformsfrom the crusade wars were found.

Excavations at Keava^hittfort (2001-2005), Harjumaa county (Lang ef a].2002,2003,2004; Lang, Konsa 2004), gave a survey of rampart with 5 stages, earliest of them formthe 5th-6th cc and the latest from the finat.siage of prehisffi Under the rampart ahidden passage was found. The discovered Vonnumde fort at Keava (Lang ef at.2004)originates from the 4th-3th cc. BC, the earty ring fort of Lipa lzoosy _ from the Romanlron Age (Konsa 2006). .

with excavation in Jii_gata (2005 and 2007) two sections of the ramparr were made (Jo-hanson, Vetdi 2006; L6hmus, Oras 2008). lnside it the remains of eartiest known timbercelts (farands) of Estonia from the late pre-Roman or early Roman lron Age were found;:he stone rampart above the debris might be from the tr,tiirailon eerioo.

At the [eve[ of conclusions most new has been presented about the early ring forts of:he pre-Roman and Roman lron Age: among them fortified setttements, hilltop settte-1ents, early ring forts. and earty promontory forts, sites pronaniy of different functionsand meaning' were distinguished (Lang 2007b,55-g3).'usrng i'he model of dominant'armsteads, the study of location betweLn Roman lron Age .",i"t"ri", and hittforts (Vet-I 2006) has shown that in that time communication wJs not based only on waterwaysany more.

-'e place of strongholds as administrative and power centres within the general sett-'€'nent pattern was studied in southern Harjumaa, eastern saaremaa and Lddnemaa.ir'iestigations in southern Harjumaa enable to ctaim that the ,yit"r of medieval taxa-i'on units (uakus), might stretch into prehistory (Lang 2002b;. tn sucn a context Later'r' Age hittforts have been regarded also as taxation centres. They are interpreted

175

j:!:!II.

Eesti muinaslinnad

to be bound not this much with "traditional" major prehistoric administrative units(maakond and kihelkond) but as centres of stronghotd areas (Lang 2002a, b; Lavi 2002a,261-267; Mandel 2006). The stronghotds are not considered, as before, to betong to thecommunities but they are interpreted as nobitity forts. The comparison of Liiiinemaastronghotds with the setttement pattern shows that the forts coutd shetter onty thepoputation of the ctosest surroundings (Mandel 2004). The ring forts of Saaremaa havebeen regarded as potitical centres; their formation has been retated to the formation oftargeSt territorial units (Mligi 2002a, b). Atso a discontinuity of power centres has beennoted: in Ugandi after the end of the Viking Age (Miiesatu, Vissak 2002), in Vitjandimaaat transition from prehistory to the Middte Ages (Haak 2005). The stronghotds with athick cuttural layer have been interpreted as a sign of earty urbanisation processes(Lang 2004). The comparison of finds from stronghotds and setttements shows that han-dicraft is concentrated more on hittforts than in the vittages (Tvauri 2002).

Work on the ancient stronghold continues, both in Estonia and the neighboring areas.New resutts of it which witt be presented on a conference in Tartu at the time when thisbook appears are expected to be pubtished in a special votume of MuinasajaTeadus.