Folgileht 2010

KOOSTÖÖPARTNERID: SUURTOETAJAD:

MEEDIAPARTNERID:

folgileht

:

«Tantsumasin»festivali tantsuteatris!

Loe lähemalt lk 3

FOTO

: M

ER

LI A

NTS

MA

A

ROOTSI SUURSAATKOND, KUNINGLIK NORRA SAATKOND, UNGARI INSTITUUT, SOOME SUURSAATKOND, IIRIMAA SUURSAATKOND, PORTUGALI SUURSAATKOND, HISPAANIA SUURSAATKOND, POOLA SUURSAATKOND

2 3

Nii et muru põrub!

Seeeeeeest tuleb üks tants, sest tuleb üks tants, sest tuleb üks vahva... Jah, mu sõbrad, XVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub tantsu-le. Tantsule, kui suhtlus- ja eneseväljendusvormile. Eelkõige aga kui tea-tud laadi rütmiliste liigutuste kogumile, mis määravad kultuurilise eri-pära ja päritolu.

Viljandi festival on läbi aegade otsinud võimalusi, kuidas muistsest talupoja-kultuurist pärit püsiväärtuslike (rahva)kunstinähtusi tänapäeva urbaniseerunud ühiskonnas loomulikul teel uutes olukordades elule aidata. Oleme palju pööra-nud tähelepanu pillimängule ja laulule, kuid tantsule, vaatamata sellele, et see on muusikaga lahutamatult seotud, andsime fookust seni liialt vähe. Saabunud on aeg tantsimise ning pillimängu omavahelist seost rõhutada ja tugevdada.

Aleksander Rybaki võidukale etteastele Eurovisiooni lauluvõistlusel tubli pa-nuse andnud Frikari-nimelise tantsutrupi vaatemängulist esitust jälgides tundsin rõõmu, et norralased oma traditsioone kõrgelt hinnates nii tugeva kultuurilise identiteediga vaatemängu oma rahvast esindama lähetasid. Nende seadetes kasu-tatud halling-tantsu elemendid olid ehedad ja traditsioonipärased. Teades, kui elujõulisel järjel on Skandinaavias pärimustants oma ehedal kujul, kui loomulik on sealsetel külapidudel rahvatantsude tantsimine, on see mind pan-nud mõtlema võimaluste üle eesti oma ehedat tantsukultuuri taaselustada. Tõsi – meil on rohkearvulise osalejaskonnaga la-vatantsukultuur oma järjest keerukama ja head treenitust nõud-va koreograafiaga. Kuid kas selle kõrval ei peaks olema ka vaba-de inimeste vaba suhtlus tantsu kaudu, tants kui elu hooratas? Kas tõesti on see pelgalt ööklubide ja diskosaalide pärusmaa?

Lavatantsu kõrvale on tasapisi kerkinud tantsuklubide kultuur, mis on eeskuju saanud ungarlaste kuulsalt tanchaz-liikumi-selt. Osalejaid on selles seni olnud suhteliselt vähe, kuid seda tähelepanuväärsem on nende innukus. Kutsun üles seda liikumist laiendama. Tänavune festival pakub sel-leks rikkalikku eeskuju nii lähedalt kui kaugelt, nii muusikutelt kui tantsijatelt. Oleme ekstra selle jaoks rajanud tantsuteatri ja vabaõhu tantsupõranda. Tantsigem siis nii, et muru põrub!

«Õiget tantsimist ei saa olla ilma kuratlikult hea pillimeheta ja vastupidi,» ütlevad «Tantsuma-sina» trupi liikmed oma etenduse tutvustuses. Kir-jutan sellele mõttele kindla käega alla.

ANDO KIVIBERG,festivali pealik

FRIKAR «MJØLK». Akrobaatiline avastusretk laudast piimapukini... (Norra)

Reedel, 23. juulil kell 19Norra tantsutrupi Frikar liik-med on viimase aasta jooksul tuntust kogunud Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Aleksander Rybaki taustatantsijatena. Laiem rahvusvaheline avalikkus ei tea, et need erakordsete akrobaati-liste võimetega noored on Nor-ras ühed silmapaistvamad päri-mustantsu hoidjad ja tutvusta-jad. Viljandis toob Frikar vaata-jate ette värske kava «Mjølk», mis põhineb rahvamuusikal ja rahvatantsul. Etendus pakatab sürrealismist, mis pääseb valla siis, kui akrobaatidel igav hak-kab.

PUERTO FLAMENCO «TRIANA».

Tajude trall metsikust lõbut-semisest härda pühalikkuse-ni... (Hispaania)

Neljapäeval, 22. juulil kell 22 ja laupäeval, 24. juulil kell 18Puerto Flamenco on tuntud fla-menkotrupp Hispaaniast Sevil-last. Viljandi festivali publikut kavatsevad nad köita muusika-lise lavastusega «Triana», mis pendeldab tajude trallina metsi-ku lõbutsemise ja härda püha-likkuse vahel. «Triana» viitab mitmekesistele pidusöökidele,

lõhnaküünaldest saadetud pal-verännakutele ja kõike haarava-le vitaalsusele, mis Lõuna-His-paaniat – seda nõiduslikku maa-nurka – iseloomustavad.

«TANTSUMASIN». Kosmofolkloorne keerutus olevikust minevikku... (Eesti)

Neljapäeval, 22. juulil kell 17 ja laupäeval, 24. juulil kell 23Tänavuste Eesti teatriauhinda-de jagamisel parima lavastuse kategoorias nelja silmapaistva-ma sekka valitud «Tantsuma-sin» heidab tantsulises keeles pilgu ühe vana mehe eluloole. Muusiku ja tantsija vahetu suht-luse teel tuuakse lavale midagi sellist, mis sunnib kaasa mõtle-ma. Lisaks autor Silver Sepale astuvad publiku ette tuntud ar-hailise ja kaasaegse muusika ühendajad Jaak Johanson, Tiit Kikas ja Cätlin Jaago, aga ka mitmed teised pärimusmuusika ja tantsu valdkonna andekad te-gijad. «Tantsumasin» esieten-dus Viljandi Pärimusmuusika Aidas 2009. aasta novembris.

«HINGED RÄNDAVAD KEVADETI».

Lõõtsaline lend siinpoolsu-sest sealpoolsusesse... (Eesti)

Reedel, 23. juulil kell 14Paljudest heli- ja valgusefekti-dest kantud tantsulis-laululine

Kui küsida, mis on pärimus-tants, jäävad paljud vastajad ilmselt jänni. Meelika Hain-soo, sina oled selle teemaga läbi aastate üsna intensiiv-selt tegelenud. Millist defi-nitsiooni pakud?

Eks seda olegi väga keeruli-ne defineerida, sest meie iga-päevases keeles on kasutuses mitmed mõisted, mis justkui tä-hendavad ühte ja sama asja: rah-vatants, folkloorne tants, päri-mustants, seltskonnatants jne. Inimesed tõlgendavad neid vä-ga erinevalt, keegi pole neid ku-nagi üheselt lahti seletanud.

Rahvatants on asi, mis täna-päeval toob enamikule silme et-te uusloomingulised tantsud, mida tantsitakse jooniste järgi suurtel staadionidel või lavadel. Folkloorne tants on jällegi mõis-te, mis seostub inimestele vana-de kirjelduste võimalikult täpse jäljendamisega.

Kui me räägime pärimus-tantsust, siis minu meelest võiks selle all mõista traditsioonilist

keha tunnetamise viisi. See on esteetika ja funktsiooni poolest hoopis midagi muud kui lava-tants. Pärimustantsu tantsitak-se rahulikult oma lõbuks ja suht-lemiseks. Väga oluline on ka see, et pärimustants loob ennast üha uuesti ning on selle poolest eri-nev ka folkloorsest tantsust. Tei-sisõnu me loome vanu mustreid jälgides uusi, vaid meile oma-seid tantse.

Tantsust on tõtt-öelda väga raske rääkida, sest see on asi, mida inimene tunnetab oma ke-haga. Nii mõnedki asjad pole seejuures sõnaliselt seletata-vad.

Niisiis: pärimustantse pole võimalik valesti tantsida?

Ei ole jah. Eesti inimesed ki-puvad sageli ütlema, et nad ei oska tantsida ja eelistavad see-pärast seina või platsi äärde jää-da. Tegelikult on küsimus ikka pealehakkamises – mõnikord piisab väikesest tõukest, et see õige tantsumõnu üles leida.

peaaegu väljasurnud. Vaid Kihnus ja Setomaal võib nä-ha, kuidas inimesed külapeol vähimagi valehäbita esi-meste pillihelide peale püs-ti hüppavad ja omi tantse keerutama hakkavad.

Tõsi ta on. Ühest küljest justkui on viimastel aastatel pärimustantsud inimeste juurde tagasi hakanud tule-ma, kuid teisest küljest kipu-takse sammude puhtust ja skeeme üle tähtsustama. Klas-sikalise muusika ja lavatantsu kultuur on meid läbi aasta-kümnete väga tugevalt puudutanud ja selle tõttu ei osata sageli end vabaks lasta – kõikjal ja kõiges püütakse näha õiget ja vale va-rianti. Pärimus-muusika tähtsus-tab aga just loo-mingulist vaba-dust traditsiooni piires ning sageli on just need niini-metatud valed as-jad need, mis mida-gi uut ja huvitavat sünnitavad.

Kujutagem ette olukorda, kus pilli-mees mängib tantsuks polkat ning avastab ühel hetkel, et ei mäleta enam, kuidas see lugu

edasi läheb. Ta ei saa ju külma kõhuga mängu pooleli jätta, vaid peab kohe midagi uut ase-mele looma. Samamoodi on tantsus.

Seda peetakse iseene-sest mõistetavaks, et

tantsija suudab lii-kuda muusika järgi. Aga kuivõrd hästi suudavad meie pä-rimusmuusikud tantsijaid tunneta-da ja hoo pealt oma

mängu nende järgi sättida?

Ideaalis peaks olema nii, et muusik ja tantsija

loovad omavahel ühe mõ-nusa palli. Kõige parem on

tantsida muusiku järgi, kes jälgib, mis toimub, aga suu-dab samas jääda kindlaks.

Eestis tehakse praegu vä-ga palju bände, mis iseene-sest on mõistagi tore. Kah-juks leitakse selle kõrvalt vä-

ga vähe aega üksi või ka-

hekesi mängida. Tantsijale on aga väga oluline kuulda nüans-se, mis suurte kontsertide pu-hul kipuvad trummide ja bassi-de sisse ära uppuma. Kui pilli-mehi on korraga palju, ei saa tantsija ja muusiku vahelist ka-hekõnet tekkida. Tantsukultuu-rile annaks väga palju juurde, kui muusikud hakkaks rohkem soolomuusikuna esinema.

Eriti vinge oleks, kui ka see-kordsel festivalil tekiks suuri masse ühendavate kontsertide kõrval hulganisti neid olukordi, kus tantsitakse ühe-kahe pilli-mehe saatel. Mida rohkem spontaansust, seda parem.

Viljandi pärimusmuusika festivalile on alati särtsu jagu-nud ning ma olen veendunud, et samamoodi läheb ka sel aas-tal.

Kirg ja tulisus võiksid olla need märksõnad, mis jäävad seda pidu iseloomustama. Kül-lap siis saab rohkem olema neid, kes mõistavad, et päri-mustants pole mõttetu tam-mumine, vaid midagi palju sü-gavamat.

Eesti pärimustantsu kohta on öeldud, et see on väliselt vä-heütlev, aga kantud väga suurest sisemisest energiast. See on vä-ga tabav kirjeldus.

RANNAR RABA,festivali pressipealik

(pühap. 22.30 < 20.00)

VIKING XPRS

08.00 > 10.30

Tallinn - Helsingi

14.00 < 11.30

18.00 > 20.30

24.00 < 21.30(pühap. 16.30 > 19.00)

PÕHJANAABRIDTANTSITAME

FOLGILETäie lauluga!

www.vikingline.ee

Premia Foodsi kaubamärgid on Premia, Väike Tom, Põhjatäht, Vau, Regatt,

Jocker, Eskimo, Maahärra, Bueno,Viking, Bravo, Cau, Klasika, Natali.

Premia on XVIII Viljandi pärimusmuusika

festivali suurtoetaja

e, on see mind pan-tantsukultuuri

jaskonnaga la-eenitust nõud-olema ka vaba-i elu hooratas? e pärusmaa?klubide kultuur,

az-liikumi-he, kuid un ülesb sel- nii

oks da.

lt a-r-

ERG,ealik

Seest tuleb üks... festival!

Pärimusmuusika festival on vaielda-matult Viljandi linna ja maakonna tippsündmus, sest sel puhul keera-vad oma kinganinad siia poole fol-kijad kogu Eestimaalt, aga ka kau-

gemalt. Sel aastal on nähtavasti tegu eeskätt tantsukingadega.

Nagu alati, on tänu tublidele tegijatele kokku pandud tihe ja kirev programm, mis peaks pakkuma midagi meelepärast igale pä-rimusmuusika gurmaanile. Samas pole prog-ramm ainus, mille pärast Viljandisse tullak-se. Osalejate, piduliste ja korraldajate kooslu-sest sünnib ikka ja jälle see «miski», mille pä-rast Viljandi elanike arv juulikuu viimasel nä-dalalõpul vaat et kahekordistub.

Olen alati nautinud hetki, mil piir publi-ku ja esinejate vahel kaob ning me kõik ole-me osa festivalimelust. See on aeg, kui mee-led on valla ja tundub, nagu oleksime osali-sed ühest suurest etendusest, mida lavasta-takse ja mängitakse meie endi kaasabil.

Need, kes on varem festivalil käinud, tea-vad, millest ma räägin. Need, kes tänavu esi-mest korda tulevad, saavad seda kindlasti teadma!

Tänan omalt poolt juba ette pärimusmuu-sika festivali korraldajaid ning tervitan peolisi, kes taas üle il-ma Viljandisse kogunevad. Päästkem rõõm tantsu ja laulu näol valla!

LEMBIT KRUUSE,Viljandi maavanem

Justkui suur sünnipäevapidu

Suve algust ja pärimusmuusika festi-vali lahutab vaid napp kuu ning ko-he pärast võidupüha ja jaanipäeva häälestub kogu meie linn festivalioo-tusele. Viljandi oli, on ja jääb Eesti

pärimusmuusika pealinnaks ja seda mitte üks-nes suvise festivali tõttu, vaid ka seepärast, et siin tegutseb Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Enam kui kaks aastat, mil Viljandi lossi-mägede servas on tegutsenud pärimusmuu-sikute kodu – Pärimusmuusika Ait –, on pä-rimusmuusikale pühendatud sündmused ol-nud Viljandi kultuurielu lahutamatuks osaks ka festivalide vahelisel ajal. Oleme saanud paljude toredate kontserdielamuste võrra rik-kamaks!

Ent juulikuine festival jääb siiski aasta tähtsaimaks sündmuseks, justkui sünnipäe-vapeoks, kuhu tulevad kokku kõik meie sõb-rad nii lähedalt kui kaugelt. Olen veendunud, et meid ootavad ka sel korral neli unustama-tut päeva ja ööd, mil saame suurepärasest muusikast saadetuna unustada argimured ja tunda end õnnelikuna.

Festival on alati olnud ka huvitavate koh-tumiste paik ning heade ideede sünnikoht. Seejuures ei saa ma märkimata jätta, et just mulluse pärimusmuusika festivali melu kes-kel leidis aset minu ning haridus- ja teadus-ministri mitmetunnine arutelu, mis oli algu-seks pöördumatutele protsessidele, mille tu-lemusena sünnib peagi Viljandis uus tänapäe-vane gümnaasium.

Soovin kõigile – nii korraldajatele, esine-jatele kui publikule – ilusaid, sooje ja prob-leemideta festivalipäevi. Tere tulemast Viljan-disse, tere tulemast folgile!

KALLE JENTS,Viljandi linnapea

urnud. Vaidaal võib nä-sed külapeoläbita esi-peale püs-

omi tantseavad.hest küljest tel aastatel

inimeste anud tule-üljest kipu-puhtust jatama. Klas-

a lavatantsu äbi aasta-valtleli

--

a-at

tte lli-

suks astab mäleta

edasi läheb. Ta ei saa ju külmkõhuga mängu pooleli jättvaid peab kohe midagi uut asmele looma. Samamoodi otantsus.

Seda peetakse iseene-sest mõistetavaks, et

tantsija suudab lii-kuda muusika järgAga kuivõrd hästisuudavad meie pärimusmuusikud tantsijaid tunnetada ja hoo pealt om

mängu nende järgisättida?

Ideaalis peaks olemnii, et muusik ja tantsi

loovad omavahel ühe mnusa palli. Kõige parem o

tantsida muusiku järgi, kjälgib, mis toimub, aga suudab samas jääda kindlaks.

Eestis tehakse praegu vga palju bände, mis iseensest on mõistagi tore. Kahjuks leitakse selle kõrvalt v

Muusik ja tantsija veeregu nagu üks mõnus pallEhkki laiem avalikkus teab Meelika Hainsood en-nekõike ansambli Vägilased laulja ja muusikuna, on ta suure osa oma loomingulisest energiast suunanud pärimustantsu õppimisele ja õpetami-sele. «Mõnu on tantsu puhul kõige olulisem,» teab ta kogenult rõhutada.

Meelika Hainsoo

Mõnu ongi tantsu puhul kõi-ge olulisem, ilma selleta pole as-jal mõtet. Kui me vaatame ringi Skandinaavia maades, Ungaris ja mitmetes teistes meie lähi-kondsetes riikides, kus pärimus-tants on oma loomulikul moel püsinud hea tervise juures, siis näeme, et mõnu tekitajad on kõikjal ühesugused. Igal pool tähtsustatakse keha hoiakut, pöörlemist ja sädet tantsija sil-mades. Tegu pole konkreetsete skeemide järgimisega, vaid kire otsimisega.

Pärimustantsu on üsna ras-ke õpetada. Samas on seda hõl-bus õppida – tuleb jälgida, mida teised teevad ja luua mõttes pilt, kuidas see sama asi sinu keha kaudu väljendatuna võiks välja näha. Kui tantsid koos inimese-ga, kes on selles vallas vilunud, saad need nipid kiiresti kätte.

Inimesed ei hakanud tantsi-ma selleks, et kellelegi esineda, pigem ikka selleks, et omavahel suhelda ja oma keha korras hoi-da. Ma ei pea siinkohal silmas päris seda sama, mida mõeldak-se spordi all, küll aga oma keha-ga kokkusaamist ja selle tund-maõppimist. Tantsimine on sel-leks kõige traditsioonilisem viis. Eks lõpuks saabki igaüks ise va-lida, kas ta eelistab tantsida või tegeleda näiteks joogaga.

Tundub, et Eestis on päri-muslik tantsutunne ja -tahe

«Eks lõ-puks saab-ki igaüks ise valida, kas ta ee-listab tant-sida või te-geleda näi-teks jooga-ga.»

«Inimesed ei hakanud tantsima selleks, et kel-lelegi esineda, pigem ik-ka selleks, et omavahel suhelda ja oma keha kor-ras hoida.»

as üle ilevad. u ja

ast folgile!

,

Tantsuteater tuksub Norra, Hispaania ja Eesti rütmidesSeekordse pärimusmuusika festivali kolmeks esi-meseks päevaks avab Viljandi spordihoone vanas osas uksed tantsuteater, kus kodumaiste tantsi-jate ja muusikute kõrval pakuvad elamusi ande-kad tegijad Norrast ja Hispaaniast.

lavastus «Hinged rändavad ke-vadeti» põhineb pärimuslikul ja autoriloomingulisel akordioni-muusikal, mida saab kuulda nii sooloesitusena kui vürtsitatuna kaasaegsete trummibiitide ja tromboonihelidega. Kulno Mal-va ja Loore Martma seatud lugu

räägib vendadest-õdedest, kes ootamatult hingede maailma sa-tuvad ega leia sealt tagasiteed maisesse maailma. «Hinged rändavad kevadeti» esietendus menukalt 28. mail Viljandi Päri-musmuusika Aida teise hooaja lõpupeol.

Frikari «Mjølk»

4 5

Ando Kiviberg, tänavu oled festivalil suisa kahes rollis, nii pealik kui programmi-pealik, mis tähendab, et esinejate valimine on sinu kätes.

Tõepoolest, viimati panin programmi täiesti ise kokku vist neli aastat tagasi. Päris to-re on jälle vanas rollis olla – inspireeriv.

Ilmselt pole programmi kokku panna nii lihtne, kui võiks arvata.

Ega ole küll. Kõigepealt tuleb välja valida kandidaadid ja siis selgub, et neid on tun-duvalt rohkem, kui program-mi mahuks. See tekitab di-lemmasid, keda valida ja keda mitte. Programm pole kum-mist ja inimesi ei tahaks liiga suure kirevusega ära kurnata. Sellest hoolimata usun, et ka-va sai järjekordselt väga hea.

Kelle kohalemeelitamine näo kõige rohkem naerule veab?

Alustame eestlastest. Nii Vägilased kui Ro:Toro on la-val värskete tantsuliste kava-dega, mis haakuvad suurepä-raselt seekordse teemaga «Seest tuleb üks tants!».

Eriti põnev ja erakordne on see, et Pärimusmuusika Aidas salvestab ETV kahel päeval kontserte, mida näida-takse aastavahetuse paiku.

Kaugemalt ootame väga kirevat ja äärmiselt kvaliteet-set seltskonda. Ale Möller Bandis on muusikuid Kana-dast, Kreekast, Lääne-Aafri-kast, Indiast ja muidugi Root-sist. Olen nende kontserte näinud kolmel maal – väga karismaatilised muusikud veel karismaatilisema liidriga.

Tsuumi Sound System Soomest on tipptasemel artis-tide seltskond, kes kombinee-rib üliosavalt pärimusmuusi-kat tänapäevaste ja kohati vä-ga keeruliste helikomposit-sioonidega. See kõik on väga rütmikas ja tantsuline.

Tantsuteemast ei saa mui-dugi üle ega ümber.

Meie kõige suurem tant-sukunsti võlu nautimise või-malus on kindlasti Frikar Nor-rast. See on vahva tantsukom-panii, kes loob uusi komposit-sioone, mis põhinevad väga heal tantsutraditsiooni tund-misel.

Puerto Flamenco Hispaa-niast on ehtne Andaluusia fla-menkotrupp, aga mitte selle sõna klassikalises mõttes. Ne-mad on samuti eksperimen-teerijad, kes kombineerivad iidset tantsutraditsiooni täna-päevaste urbanistlike olukor-dade ja nähtustega. See teeb etenduste jälgimise põnevaks ka neile, kes pole flamenko-kultuuriga lähemalt kursis.

Tegelikult ei saagi kunagi teada, kumb oli enne, kas muusika või tants. Need on lihtsalt nii orgaaniliselt seotud.

Just. Sageli ei ole tantsimi-seks mingisugust instrumen-ti vajagi, piisab inimese enda kehast.

Mesilastel on kõik muidu-gi paremini välja arenda-

tud, aga kindlasti on tants ka inimestele suhtlusvorm. Mis kõik tantsust välja ei või areneda!

Nagu ka varasematel aas-tatel, on festivali kavas filmi-programm. Selles on üks tore Portugali film, milles üks pa-pi jõuab tantsu teemal filoso-feerides järeldusele, et tants on vertikaalne tegevus hori-sontaalini jõudmiseks. Tantsu sigivusmaagilist rolli ei saa muidugi alahinnata.

Kristjan Torop ütles omal ajal äärmiselt ilusasti ja tabavalt, et tants on elurin-gi hooratas.

See on tõesti väga hästi öeldud.

Eks kõik festivalid ole taht-nud näidata, kuidas sajan-dite jooksul kogunenud väärtusi tänapäeval raken-dada.

Me ei ole kunagi püüdnud oma eesmärkidest taganeda või mööda hiilida. Tõsi, mind ennast on pannud üht-teist viimasel ajal mõtlema selle üle, millise suunitlusega muu-sikat Eestis pärimusmuusika sildi all tehakse. Meid on ha-kanud kummitama ülearran-žeerimise ja -moderniseeri-mise tont. Tahaks rohkem ehedat.

Mina kasutan selle kohta terminit «stuudiofolk».

Nojah, mis salata, muusi-kute pillimänguoskus on pa-ranenud ja juurde on kasva-nud tegijaid, kes on väga an-dekad ja võimekad. See on kaasa toonud katsetamisi ning piiride kompamist, aga mina igatsen seda, et jõud või vägi ei tuleks paljude muusikastii-lidega flirtimisest. Ikka sise-mine jõud on see, mis kuula-jat lummab.

Õige pärimusplaat peabki lõhnama heinamaa, mitte stuudiokemikaalide järe-le!

Ma olen selle võrdlusega täiesti päri.

Muide – millal pillimees ise tantsida saab?

Paneb lihtsalt pilli käest ära ja läheb tantsima. Nii ime-lik, kui see aga pole, ei tahagi paljud pillimehed üldse tant-sida. Neile piisab sellest, kui saavad teisi tantsitada.

MARGUS HAAV, Sakala

Pealiku igihaljas dilemma – keda võtta, keda jätta

RO:TORO (EESTI)N 01.00 aida suures saalis / L 18.00 Kultrahoovis

Ando: Ro:Toro oma põnevate eksperimen-tidega ja truudusega naturaalsele kõlale on nõudlikuma muusikalise maitsega pärimus-muusikaaustajaid võlunud ansambli loomi-sest alates. Pundi keskmes on kaks võluvat ja virtuoosset torupillitari, kes suuresti mää-ravad koosseisu repertuaari, mis põhineb nii ajaloolisel eesti torupillimuusikal kui omaloomingul.

Põnevat täiendust nende lugude valikus-se tõi Silver Sepa ekspeditsioon Handimaa-le. Kuuludes omas žanris Eesti absoluutses-se tippu, on Ro:Toro nii kõlalt kui reper-tuaarilt omanäoline ansambel mitte üksnes kodumaises kontekstis, vaid üleilmselt ning nendeta on raske ette kujutada ükskõik mil-list kodust pärimusmuusika festivali. Liiati-gi mängivad nad ohtrasti ka tantsulugusid ja on seega tänavusel festivalil absoluutselt möödapääsmatu valik.Marko: Olgem ausad, Ro:Toro helipilt on vähemalt osaliselt täpselt see, mis tavalisel festivalikülastajal Viljandi folgiga seostub. Sellest, et elektroonikaseadmed on kaugele maha jäetud, annavad aimu eesti rahva-muusikas tihti asendamatud torupillid. Kui elektrikitarr, saksofon ja vesitrumm para-jasti abiks ei ole, kostab torupillide igatsev hüüe üsna kaugele. Ja kui teised toetavad, saab olenevalt kuulaja temperamendist ka pead või jalgu kaasa nõksutada. Kui välis-maalastele peaks soovitama, keda kuulata, et eesti pärimusmuusika maitset suhu saa-da, vahepeal õite melanhoolselt, saadaksin nad ilmselt Ro:Torot kuulama küll.

IGALEMB (EESTI)R 16.00 Kaevumäel

Ando: Igalemb on noorte pealinna meeste elujaatav ja heatujuline punt, mis esitab mu-heda ja sümpaatse lustiga nii eesti uuemaid rahvalaule, lõõtspilli- ja karmoškamenure-pertuaari, aga mõnikord ka muudelt rahvas-telt laenuks võetud muusikat. Mina sattu-sin neid tähelepanelikult jälgima tänavu Moostes Moisekaitsi elohelü nimelisel kon-kursil, kus nad mind võlusid muu hulgas ka nostalgilise kõlavärvi tõttu, milline sündis eelkõige klarneti ja lõõtspilli dueti tõttu. Ka nende muusika on kaasakiskuvalt tantsi-tav.Marko: Polka, valss, rahvaviisid ja tants hommikuni. Igalembi mehed esindavad se-da žanrit, mida festivalikülalised näiteks öö-klubist otsivad. Kõlavad viiul, lõõts ja isegi mandoliin. Siia-sinna mõni lorilaul või nal-jalugu ja sekka omajagu äratundmisrõõmu eesti rahvamuusika tuntumatest tantsupa-ladest. Hea tuju garanteeritud!

ILGI (LÄTI)N 18.00 Kirsimäel / L 16.00 A. Le Coqi telgis

Ando: Läti postfolkloori (nende endi ter-min) kaasaegne absoluutne lipulaev on Vil-jandis juba kolmandat korda, mida pole fes-tivali 18-aastase ajaloo juures sugugi liiga palju. Ilgi oli juba 1995. aastal tähelepanu-väärne ja karismaatiline muusikaline selts-kond, kuid nüüdseks on nende areng teinud tohutu hüppe, mistõttu usun, et enamikul meie muusikutel on nendelt üksjagu õppi-da.

Ilgi lugude tuumiku moodustavad rah-valaulude töötlused. Kuid MILLISED tööt-lused! Tantsulised, sugestiivsed, haaravad, nõiduslikud. Teadjamatele ütlen vihjeks, et Ilgi on ilmselgelt eeskuju saanud Hednin-garna varasematest lugudest. Nad on olnud nutikad ja osavad õppijad, kes ei ole pelga kopeerimise lõksu kinni jäänud, vaid aren-danud välja oma, selgelt eristuva postfolk-loorse stiili.Marko: Ansamblid, kus rahvapillid kohtu-vad elektrikitarride, trummikomplekti ja bassiga ning traditsioonilistest lugudest saa-vad moodsama helipildiga palad, on Viljan-di folgil vist pea alati sooja vastuvõtu osali-seks saanud. Kujutan Ilgit ette mõnel suu-remal laval, kus on suured kõlarid ja pro-žektorite valgus takistab vahepeal solistide nägusid nägemast. Neil on lihtsalt sellist haaret, noh!

Lätlased pakuvad võluva naishääle esi-tuses hingestatud ballaade ja samas roki-maigulisi töötlusi lõunanaabrite pärimus-muusikast, kus laulavad mehed. Aga mui-dugi, lätlased on eestlased, ja vastupidi. Nii et lõunaeestlastele peaks ütlema, et Ilgi on vana hea keskaegne Liivimaa rockbänd.

ALE MÖLLER BAND (ROOTSI)R 20.00 Kaevumäel / L 22.00 Kirsimäel

Ando: Ale Möller on guru selle sõna kõige suuremas ja otsesemas mõttes. Pärimus- ja maailmamuusika ringkondades on tegemist absoluutse superstaariga, kellel minu hin-nangul on ühena vähestest inimestest maa-ilmas võime mitme erineva kultuuri muu-sikaid kokku siduda nii, et ükski identiteet ei lähe raisku. Tulemuseks on vaimukas, maitsekas ja mis peamine – vastupandama-tult haarav tervik. Tema ansambli muusikas põimuvad Quebecki, Lääne-Aafrika, Kree-ka ja Skandinaavia kõlad, mis ei jäta üks-kõikseks ka kõige paadunumat pintsaklips-last. Omavahel öeldes on Ale Möller Band üks nendest, kes kuuluvad meie festivali ammuste unistuste mitte ülearu pikka ni-mekirja. Nüüd on nad lõpuks siin!Marko: Maailmakuulus Grammyga pärja-tud Ale Möller Band esitab võluvalt har-

moonilist džässilikku segu maailmamuusi-kast – samas loos võivad vahetuda Rootsi väikekülast pärit tantsurütm, kreekalik kirg, türgi tarbuka ja senegali laul. Ale Möller üt-lebki, et mingist hetkest inspireerisid teda kõrvuti just rootsi ja kreeka rahvamuusi-ka.

Naissolisti esitatud kreekakeelsed vo-kaalpalad vahelduvad Senegali päritolu meessolisti esitatutega. Lugude taustad on tantsulised, kaasakiskuvad ja mitmekesised ning hoolimata mitmekeelsetest vokaalidest on alati tunda midagi põhjamaist. Öeldagu selle kohta siis näiteks «rootsilikku».

Ansambli koosseisus on lisaks rootslas-tele veel Mehhikost pärit perkussionist, kes on keskendunud traditsioonilistele ladina ja afro-kuuba rütmidele. Ja veel, mõlemad so-listid on salaja ühtlasi ka tantsijad – nii et kui publik on hea, võib laval ilmselt kõike juhtuda.

PANTOKRAATOR (EESTI)R 22.00 Kirsimäel

Ando: Pantokraatori kutsusime sel aastal sellepärast, et Lauri Saatpalu oskab neetult veenvalt rahvalaule laulda. Kui ainult tahab. Peale selle on neil pundis täiesti vastupan-damatud Triinu Taul ja Erik Sakkov. Ning kui Lauri mulle lubas, et Panto tuleb Viljan-disse regilaulukavaga, oli kaup kiiresti koos. Niisiis saame kuulda vanade regilaulude uu-si töötlusi, mitte vanade hittide uusi esitu-si.Marko: 1980. aastatel mõnuga regirokkinud ja 1990. aastal igasse vinüülplaadikogusse jõudnud Pantokraator, mis 1992. aastal laia-li läks, on pärast 2009. aastal ilmunud uut albumit lavadel tagasi. Nüüd siis pakuvad meile ka regilaululist kava.

Saatpalu ja Sakkov on alles! Klassikute kohta polegi vaja rohkem kirjutada. Aga okei, võib-olla keskealistele: «Bingo!» Ja noorematele: «Minge ikka ka vaatama, sest nad on Facebookis olemas ja ütlevad seal, et mitte keegi teine ei ühenda folki, rokki ja Shakespeare’i. Ürgne värk!»

KLAPP (EESTI)R 00.00 Kaevumäel / P 14.00 Kultrahoovis

Ando: Nemad on üks neid muusikalisi koos-seise, mis on omas kategoorias surmkindla kvaliteedigarantiiga. Maitsekas minimalism ja kammerlik, ent võimas kõlapilt on Klap-pi kuulikindlad väärtused. Kui sul mängib pundis kuningriigi parim lõõtsamees ning Värska kõige nunnum kitarripoiss, on me-nu kindel tulema. Ei ole vist vaja ekstra rõ-hutadagi, et ega neid instrumentaalset seto tantsumuusikat mängivaid punte üleliia pal-

ju pole, liiatigi veel nii kõrgest klassist kui Klapp.Marko: Vahel on lihtsalt nii, et kui kolm noort meest kogu hingest ja südamest muusikat teevad, kõlab see mõnusam, kui mõni rohke-arvulisem keskpäraselt turvaline kollektiiv. Klapp koosneb kolmest noorest Setomaa me-hest.

Õigemini «Seto Kuningriigi tunnustatud meistrist», nagu nad rõhutavad. Seega noo-red mehed, akustilised instrumendid, setu rahvarõivad ja kaasajastatud versioonid tra-ditsioonilistest paladest. Nad on toredad. Ja panevad teid tantsima.

NOLENS VOLENS (EESTI)L 15.00 Jaani kirikus

Ando: Tüdrukud on sirgete kõlavate häälte, ohtlikult veetleva väljanägemise ja elukutse-lise lavalise sarmiga. Liiatigi tuli neil äsja plaat välja. Tantsida ei saa, aga hing raputada küll. Ma olen teid hoiatanud.Marko: Ega siis, kui seitse väega noort naist lavale omi seadeid ja traditsioonilisi regi-laule laulma lasta, jää puutumata keegi. Ise ütlevad, et on ühtaegu leebed ja ürgnaiseli-kud.

Lavalt kostab puhas vokaal ja neidude laulu väljatulemist ei takista miski. Kuulda saame teatraalseid ja jõulisi lugusid koos tur-valiste ja uinutavate ballaadidega.

GJANGSTA (EESTI)R 20.00 A. Le Coqi telgis / P 17.00 aida suures saalis

Ando: Järjekordne noorte meeste koosseis, mis pidi läinud talve vaevlema kokkusaamis-igatsuses, kuna pooled poisid põikasid aas-taks muusikaõpinguid jätkama teisele poole Läänemerd.

Nad olid juba enne metsikult head, mis siis veel nüüd, kus välismaa vigurid külge õpitud… Gjangsta on puhas näppepillide punt, mis tänuväärselt eelkõige eesti päri-muslikku viiulimuusikat oma repertuaari va-linud ja seda kasvavale põlvkonnale süm-paatseks mängib.Marko: Nendel Viljandi kultuuriakadeemia keelpillikvarteti tüüpidel on nii karm nimi, et ei julge midagi muud öelda, kui et hea muu-sika, head mehed. Minge kõik vaatama, plak-sutage!

Tegelikult, lootuses, et midagi valesti ei sõnasta, olgu lisatud, et nad ise ütlevad end olevat kokku tulnud eesmärgiga pärimus-muusikas mandoliini ja kitarri kasutamist po-pulariseerida.

Gjangstade repertuaar koosneb omaloo-mingust ja tuntud pärimushittidest, mis on originaalis olnud palad, kus annab tooni viiul.

Tänu mandoliinile ja löökriistade puudu-misele tundub Gjangstat kuulates, nagu män-giks eriti elegantne keskaegne kammerorkes-ter mõnes suures külakõrtsis lõbusaid rahva-viise. Intelligentne värk.

OMIRI (PORTUGAL)N 01.00 Kultrahoovis / L 21.00 aida suures saalis

Ando: Omiri on midagi neile, keda erutavad pärimusmuusika ja kaasaegsete klubisaundi-de sümbioosid. Kui sulle mõjuvad ligitõmba-valt trumm ja bass või house ja selle taustal naturaalpillidel kõlav portugali pärimuslik tantsumuusika, on see sinu tass teed. Vahva on see, et kontsertidel on võimalik ka tradit-sioonilähedaselt kaasa tantsida, kuna sam-mud näidatakse kenasti ette.Marko: Kaheliikmeline Portugalist pärit kol-lektiiv ühendab külma kõhuga, ning sealjuu-res efektiivselt ja efektselt, folkloori laulva viiuli arvutist kostvate hüperkaasaegsete taustadega. Breakbeat ja jungle ilma viiulita (täpsemalt siiski nyckelharpata) on nii ühek-sakümnendad – breakbeat ja jungle polkat mängiva viiuliga on 2010.

Torupillid ja Vahemere kandis populaarne buzuki kohtuvad sämplerite, wah-wah efekti-de ja elektrikitarriga. Ja breakbeat’i unustades on osa lugude ajal hoopis tunne, et kui Metal-lica oleks folkansambel ja tema kontserdil tantsitaks Portugali ringtantse (päriselt!), oleks Metallica nende lugude ajal Omiri.

Grupp on huvitav veel selle poolest, et nen-de loomingu järgi ei saa mitte ainult tantsida, vaid kuna üks neist kütab VJna tööd teha, saab nende loomingut suurelt ekraanilt eriefektide ja fotokollaažide näol ka silmadega nautida.

CSÜRRENTÖ (UNGARI)N 00.00 Kaevumäel / P 16.00 Kaevumäel

Ando: Ungarlaste tantsumajade – tanchaz’ide liikumise ehedaim, kvaliteetseim ja sarmi-kaim esindaja. Temperamentset, peamiselt Rumeeniast ja Moldovast pärit muusikat mängides võluvad nad oma kaasakiskuva gruuvi ja võluva lavalise soojusega. Riskiva-ba elamusesaamise valik nii tantsulõvidele kui audiogurmaanidele. Marko: Egészségedre, Észtország! Ungari eriti tantsuline ansambel, mille nime tähendust Google Translate ei tea. Google ka ei tea. Ju siis ei tea keegi. Bänd mängib ja laulab peaasjali-kult Moldovas elutsevate ungari etnilise grupi csangóde traditsioonilist muusikat. Samas üt-levad nad, et tänaseks päevaks on nad reper-tuaari kaasanud lugusid ka Balkani maadest ja isegi Eestist. Ansambli kantavate traditsiooni-de muusikas annavad väga tuntavat tooni flööt ja viiul. Neile instrumentidele kostavad taus-taks Kesk-Euroopa ja Balkani rahvaste muusi-kast tuntud kiired umpa-umpa tantsurütmid.

Csangód elavad Karpaatide idaosas, kus on segunenud rumeenia, ungari, poola, vene ja Balkani rändhõimude tantsutraditsioonid. Csürrentö liikmed ise arvavad, et esitatava muusika tantsuosa näitab piirkonna kultuu-rilist mitmekesisust ja lauluosa ungari juuri.

Lisaks eeltoodutele astub Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis üles veel ligi 30 ansamb-lit, mille kohta on võimalik lähemalt lugeda inter-netilehelt www.folk.ee või festivali bukletist. Kõi-ge targem on aga võimalikult paljusid ise oma sil-maga vaatama ja kõrvaga kuulama minna!

Festival Värskast Havannani: vilkad virtuoosid, säravad seademeistridEsinejate tausta tutvustas Ando Kiviberg (festivali pealik ja programmijuht).Muusikat kuulas ja arvamust avaldas Marko Lepik (võhikust festivalikülaline aastast 1996).(Fotod muusikutelt, Liis Saarelt, Urmas Volmerilt ja Eesti Pärimusmuusika Keskuselt)

OTAVA YO (VENEMAA)R 00.00 A. Le Coqi telgis / L 20.00 Kaevumäel

Ando: Need piiteri folkhuligaanid võlusid meid kohe, kui Kairi meile Moskvast ansambli demo lähetas. Otava Yo (Отава ё) seljatas meid nii lu-gude vastupandamatu kõlapildi ja tempera-mentse tantsulisuse, kui ka oma armas-napaka lavalise väljanägemisega. Oli kohe selge, et see on kindla peale hea tuju lauskülvile minek. Näe-me A. Le Coqi telgis ;)Marko: Otava yo on kompromissitu tantsutaja. Selle bändi liikmed mängivad peaasjalikult ve-ne rahvaviise, mis olid populaarsed nende vane-mate noorusaastatel – kütavad naha märjaks, aga läkiläkisid nad sellegipoolest peast ära ei võ-ta. No ei võta!

TSUUMI SOUND SYSTEM (SOOME)N 20.00 Kaevumäel / L 20.00 A. Le Coqi telgis

Ando: Nii, mu sõbrad – see on midagi neile, kes on veendunud Värttinä kõrges kvaliteedis või siis sellest vähemalt kuulnud. Tsuumi Sound System teeb soome muusikat vähemalt sama ägedalt kui põhjanaabrite maailmamuusika li-pulaev, kuid vokaali puudumise kompenseeri-vad nad virtuoosse pillimängu ning ülimeister-like ja vaimukate seadetega.

Tsuumi on minu jaoks kindlasti üks selle peo palavamaid ootusi. See bänd tuksub ning kütab hambosid, polskasid, polkasid ja sottiseid nii mis suitseb!Marko: Maailmamuusikat Tallinnast kiviviske kauguselt. See on eestlasele muidugi kadedust-tekitavalt uskumatu, aga kaheksa soomlast mängivad folkloorist kantud akustilist džässi, Balkani rütme ja ladina käike sedavõrd meisterlikult, et nende Euroopa kontserdid on lõppenud katkematute ovatsioonidega. Soomes on ju külm, selline edu ei saa võima-lik olla! Aga näed, on.

See on nüüd see koht, kus me peame ütlema, et Soome on peaaegu nagu Eesti, sest Tsuumi Sound Sys-tem on pagana põnev ja üks sellistest orkestritest, mis kedagi külmaks ei jäta. Ega ilmaasjata ei ole arvustus-tes öeldud, et nende energia on «vulkaaniline» või «ennekuulmatu». Kui teile muidu folkmuusika ei meeldi, siis tsuumid korraldavad selle asja ära ja pärimusmuusika festival kipub juurdekasvanud publiku surve all järg-misel aastal veel rohkem lõhki minema.

HABANA SON CLUB (KUUBA)L 00.00 A. Le Coqi telgis / P 18.00 Kirsimäel

Ando: Habana Son Club on son-tantsumuusi-ka ehe ja parima kvaliteediline kandja ja esita-ja. Suurepärane heatujuorkester selle sõna pa-rimas tähenduses. Salsa, cha-cha-cha, rumba jne. Soojalt, kariibiselt, säravalt – nii nagu ai-nult päriskuubakatest tippmuusikud seda suu-davad. Nemad esindavad tänavu Viljandis Ameerikat.Marko: Kuubalastest koosnev Habana Son Club toob lavale congad, guiro, timbaled, flöödi ja elektriklaveri. Kõik ansambli liikmed on elukut-selised muusikud. Kas on vaja midagi lisada? Sõnad on liigsed. Puusad valmis, läheb salsaks, cha-cha’ks, rumbaks ja boleroks!

Ando Kiviberg

FOTO

: U

RM

AS

VO

LME

R

ZETOD (EESTI)N 00.00 A. Le Coqi telgis / L 18.00 Kirsimäel

Ando: Kuidas saaks üks Viljandi pärimusmuu-sika festival üle või ümber vabariigi parimast etnopoppide poiste pundist, kelle viimane kaua-mängiv säärast sümpaatset küpsust ilmutab! Neid ei ole vaja ei soovitada ega kommenteeri-da – niikuinii teevad publikurekordi!Marko: Kõik teavad, et rokimaitselised kaasaeg-sed käsitlused setu regilauludest on tantsuks hääd. Enamik eestlasi on harjunud setu laule kuulma naiste esituses, kus hääl paisub ja pai-sub kuskilt sealt suure sõle alt, otse südamest, aga viimastel aegadel on kuningriik hakanud laia ilma lähetama ka oma tublimaid poisslap-si. Ja väga võimsalt, nagu näha.

Zetod väntsutavad kuulajaid hoolega ja on paslik kahtlustada, et kui nii jätkub, siis on oo-data eesti ja setu rahva osalist segunemist, sest Kuningriigi saadikud on väga veenvad tantsu- ja muusikaterapeudid ning pingevabastajad.

See ei saa eesti soost printsesside seas märkamata jääda. Ainult see laul, kus refrään minut aega järjest karmoška saatel ska-taktis «lü-üdi, lü-üdi, lü-üdi, lü-üdi, lü-üdi, lü-üdi, lüdi, lüdi, lüdi, lüdi, lü-üdi, lü-üdi» käib, paneb mind küsima, et mida nad nüüd sellega eesti neidudele öelda tahavad. Eesti meeste eest varja-tud morsekood? Kutse tantsu asemel sõjale?

6 7

e-po

od: w

ww.

ekso

otik

a.ee

FOLGIME LÄBIAASTA !

Meil on Eesti parim valik

etnomuusika instrumente , riideid, sisustuskaupu,

mööblit, lõhnapirde, vesipiipe, ehteid ning

ilusaid kingitusi.

Meil on sõpru Indoneesias, Indias, Türgis, Nepalis,

Egiptuses, Tais, Aafrikas ning muidugi ka Eestis.

Tulge ja vaadake lähemalt, milliseid pille

maailma eri paigus mängitakse

ja milliseid asju teiste maade

käsitöö-

meistrid

teevad.

Olevimäel ja Tartus nüüd palju

toredaid etnoriideid !

Viikingilaeva puri heidab suveöösse müstikat

Ehtne viikingilaev, tuli, purjed, var-jud, tants, elav muusika… Eesti-ukraina folkan-sambel Svjata Vat-ra ootab kõiki fes-tivali külalisi Vil-jandi järve randa osa saama müsti-lisest purjevar-juetendusest.

Reede hilisõh-tul kell 23.30 publiku ette jõudva loo aluseks on vanad regilau-lud, mille sisu proovitakse edasi anda tuleleegist sündivate var-jude toel. Svjata Vatra mänedžeri Terje Trochynskyi soovituse kohaselt peaks vaataja etendusele saabudes end vabastama iga-sugustest ootustest, nautima valguse ja varjude vaatemängu ning laskma end muusikast kanda.

Enamasti lodjal toimunud purjevarjuteatri etendused on sedapuhku toodud viikingilaeva Turm pardale. Kui muusika-lise poole energilisem ja mehisem pool on Svjata Vatra kanda, siis pehmema ja naiselikuma poole eest on hoolitsenud Anni-ka Mändmaa. Lavastuse liikumised on seadnud Katrin Essen-son.

Purjevarjuteatris kasutatakse üksnes selle ettevõtmise jaoks loodud arranžeeringuid. Kasutatakse vaid naturaalseid vanu pille, mistõttu ei kõla tol õhtul ei trummid ega akordion. Sa-mas on kogu muusika ikkagi laetud Svjata Vatra energiaga ja esmakordselt on võimalus kuulda Ruslan Trochynskyit laul-mas eesti regilaulu.

Idee purjevarjuteatriks tekkis Emajõe Lodjaseltsi liikmetel, kes on aastaid koos Kinobussiga teinud Lodjakino projekti. Purjevarjuteatri esietendus oli sel aastal Pärnus rahvusvahelis-tel hansapäevadel. Nüüdseks on seda näinud ka Ventspilsi, Vis-by, Stockholmi, Sigtuna, Birka, Turu, Marienhami ja Tallinna publik.

LIIS LINN, Folgileht

Ait tüürib kolmanda hooaja poole

28. mail ametliku lõpu saanud Viljandi Pärimusmuusika Aida teine hooaeg pani aluse mitmele uuele sündmustesarjale.

Aida administraator Silja Soo avaldas veendumust, et ait elab praegusel majanduslikult keerulisel ajal üsna samasugust elu, nagu kõik Eesti kontserdimajad. «Meil on olnud kontser-te, mille puhul pole kõik soovijad saali mahtunud, aga ka selli-seid, kus vaatajaid-kuulajaid pole märkimisväärselt rohkem kui laval olijaid,» rääkis ta. Samas rõhutas ta, et tervikuna läks hoo-aeg hästi, pakkudes ehedaid elamusi tuhandetele muusikasõp-radele.

Hooaja tähtsaimaks märgiks võib pidada mitme uue sarja sündi. Näiteks tehti algust laupäevahommikuste perehommi-kutega, mis pakuvad head võimalust veeta kogu perega mõnus hommikupoolik pärimusmuusika seltsis. Samuti alustati ees-kätt eakamale publikule mõeldud päevaste kontsertkohtumis-te sarja.

Aida kolmas hooaeg mängitakse ja tantsitakse lahti 10. sep-tembril, mil lavale astub noor andekas lauljatar ja muusik Ma-ri Kalkun koos sõpradega. Õhtu peaesineja on ansambel Lind-priid.

LIIS LINN, Folgileht

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegut-seva August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons osales kevadel

Araabia Ühendemiraatide pea-linnas Abu Dhabis sealse valit-seva šeigi Khalifa bin Zayed Al Nahyani kokkukutsutud ümar-laual, mille eesmärk oli riigi kul-tuuripärand taas au sisse tõsta.

Joons, kes oli valmistunud kõnelema pärimusmuusika säi-litamisest ja propageerimisest UNESCO egiidi all toimuval konverentsil, leidis end korraga istumas ühe laua taga Abu Dha-bi kõrgete kultuuriametnikega, kes olid saanud ülesande pä-randkultuurile eluvaim sisse pu-huda.

Sofia Joons, sellise kaliibriga isikute ja maailma hinnatu-mate spetsialistidega ühe laua taha pääsemine oli sul-le ilmselt natuke ootamatu.

Oli küll, sest ma arvasin, et mind on kutsutud sootuks teist-sugusele üritusele. Samas oli kõik ikkagi äärmiselt huvitav. Ühendemiraatides ei ole demo-kraatiat ja seal käivad asjad hoo-pis teistmoodi. Tänu naftale on Abu Dhabi üks maailma rikka-maid linnu ja see paistab igal sammul välja.

Ei maksa unustada, et nad tulid kõrbest välja alles 1960. aastatel. Siis valitses neid teine šeik, kelle juhtimisel pandi naf-tast saadud raha tallele.

Üsna pea sai šeigiks tema vend, sest ta oli veendunud, et kõige tähtsam vara on inimesed ning raha tuleb panna hari-dusse, infrastruktuuri ja üldse sotsiaalsesse süs-teemi. Praegune pä-randkultuuri arendami-ne käib sellesama põhi-mõttega kokku.

Raha ei ole neile nii-siis mingi prob-leem.

Ei ole tõesti. Seal toimub kõik tohutu kiirusega.

Sealse rahva mõistmisel oli mul väga palju abi lapse-põlves kuuldud muinasjuttudest. Näiteks lugu me-hest, kelle puudu-tus muudab kõik kullaks. Või lugu kurvast printsessist, kelle lõbustamiseks kutsutakse kokku ini-mesi kõikjalt maail-mast: kes ajab ta naer-ma, saab pool ku-ningriiki endale.

Araabia Ühend-emiraatide kultuuri-ministeeriumis töö-tab nelisada inimest! Abu Dhabis käib meeletu ehitustege-vus. Kui näed, et maja küljes on mi-dagi, mis tundub olevat kuld, siis see ongi kuld. Nüüd plaanivad nad merre

ehitada tohutut saart ja saarele kultuurilinna. Valmis peab see saama nelja aastaga.

Mida siis õieti raha eest saab?

Sinna saarele tuleb kokku maailmakultuur: Louvre’i filiaal, Guggenheimi muuseumi koopia ja muu säärane. Seda kõike saab raha eest. Aga raha eest ei saa oma pärandkultuuri.

Kas sealne rahvas tahab üld-se minevikku mäletada? Ehk soovitakse kunagist nomaa-dielu kõrbes meeltest pühki-da?

Sealsed kõrgetel positsioo-nidel olevad inimesed on saa-nud Euroopas või Ameerikas suurepärase hariduse, neil on Oxfordi ja Harvardi kraadid. Et raha pole takistuseks, korralda-vad nad nõupidamisi, kuhu kut-sutakse kokku maailma oma ala tipud, ja ühele niisugusele sattu-sin ka mina.

Küsisin, kuidas nad asju aru-tavad – demokraatiat neil ju po-le. Vastuseks sain, et see on vä-ga lihtne. Meie siin peame mõt-lema valimiste peale, nemad aga mõtlevad kohe probleemile. Se-da arutatakse, otsi-

takse lahendusi, küsitakse nõu ja võetakse käsile programm, mis on kõikidele parim.

Nii et nad siiski tahaksid mi-nevikku paremini mäletada.

Milline see Araabia identi-teet üldse on? Meie poolt vaa-dates võib arvata, et islam. Ab-soluutselt kõik rääkisid aga identiteedikriisist. Nendele on keskpunkt hõim, kuhu nad kuu-luvad ja mille seas elasid kõrbes. Selle järel tuleb kuningriigi iden-titeet ja pärast seda eri piirkon-dade oma.

Kui vaadata Euroopa Liitu, siis selles on koos kõik demo-kraatlikud riigid ja mängureeg-lid on kokku lepitud. Araabias on kuningriigid ja vabariigid, maailma rikkamad ja vaesemad riigid kõik segamini. Siin tuleb-ki mängu pärandkultuur.

Ühiseks nimetajaks on neile kaamelid, oaasid ja kõik muu säärane. Neid huvitab ka väga, kuidas oma kultuuri maailmale vahendada. Teisest küljest taha-vad nad seda kindlasti hoida ja kasutada ka oma rahva sees, et ei tekiks tühjusetunne.

Eestis on inimesi, kes taha-vad midagi teha, aga ei leia

selleks raha. Seal muud po-legi kui raha, aga kas on ka selliseid inimesi?

Täpselt. Nad peavad leidma võimalusi, kuidas inimesi moti-veerida.

Rääkisin väga konkreetselt meie õpistust. Meil on ju mitte-tulundusühing ja keegi ei ütle meile, mida me tegema peaksi-me. Nad küsisid igaks juhuks üle, et keegi ju ikka peab mida-gi käskima. Seletasin, et meile ei ütle keegi ette, me vaatame ise, mida teha. See tundus neile täiesti võõras.

Kui teha midagi vastu taht-mist, siis pole kindel, kas sõnum ikka kohale jõuab. Minu põhi-sõnum oligi see, et me peame suurendama rahulolu, mis tekib pärandkultuuriga tegeldes. Nad olid tõesti väga üllatunud, et Eestis inimeste enda initsiatiivil sellega tegeldakse.

Kohati tekkis seal ikka väga absurdne, lausa printsessi tun-ne. Tehti väga uhkeid kingitusi. Oli väga huvitav näha, mis juh-tub, kui absoluutselt kõigeks on meeletutes kogustes raha.

See kogemus oli ilmselt ai-nulaadne.

Isegi teraapiline. See rikkus, mida nad näitavad, on nii mee-letu, et muutub lausa sürreaal-seks. Selline elu on tuttav ainult muinasjuttudest.

Kummaline on, et sul peab olema tohutult raha, saa-maks aru, et kõike raha eest ei saa.

Jah. Nii nad murravadki pead, mida teha ja kust ideid saada. Kodanikuühiskonnast tulnule oli imelik näha, et nii, nagu šeik ütleb, nii ka tehakse. Meie teeme jupphaaval, vahe-tub valitsus, vahetuvad eelis-tused. Seal nähakse tervi-kut.

Vahel tundub tõesti, et demokraatia ei toimi.

(Naerab.) Ma olen hariduselt sotsioloog ja kohtusin seal ühe kollee-giga Oxfordist. Arutasi-me temaga, mis tegeli-kult nende ilusate fassaa-dide taga toimub. See on

nagu kapitalistlikus maail-mas toimiv kommunistlik

kuningriik: raha kogutakse nagu kapitalismis, aga jaga-

takse nagu kommunismis.Nad, muide, ei tahtnud al-

gul üldse kõrbetest linna tulla, šeik pidi neid meeletult meeli-tama.

Neid huvitab väga see, et pä-randkultuur poleks ainult muu-seumides, vaid ikka elaks. Tut-vustasin neile põhjalikult, kui-das meie seda asja ajame. Mei-le on väga oluline, et teeme se-da, mille vastu inimestel huvi on. Raha eest saab küll eksper-te palgata, aga et asi argiellu jõuaks, on vaja lähtuda rohu-juure tasandilt. Selle järeldu-seni konverentsi lõpuks ka

jõuti.

MARGUS HAAV, Sakala

Miljardite eest pärandit ei osta

sutud sootuks teistitusele. Samas oli äärmiselt huvitav.

aatides ei ole demo-al käivad asjad hoo-di. Tänu naftale on üks maailma rikka-ja see paistab igal a.a unustada, et nad st välja alles 1960.

valitses neid teine htimisel pandi naf-raha tallele.

a sai šeigiks tema a oli veendunud, et m vara on inimesed uleb panna hari-struktuuri ja alsesse süs-egune pä-arendami-

sama põhi-kku.

neile nii-gi prob-

õesti. Sealk tohutu

rahva oli mul

bi lapse-uuldud udest. u me-

puudu-b kõik

õi luguntsessist,tamiseks

kokku ini-lt maail-b ta naer-pool ku-dale.Ühend-

kultuuri-mis töö-nimest! s käib ustege-äed, et on mi-tundub siis see

Nüüdad merre

Küsisin, kuidas nad asju arutavad – demokraatiat neil ju po-le. Vastuseks sain, et see on vä-ga lihtne. Meie siin peame mõt-lema valimiste peale, nemad agamõtlevad kohe probleemile. Se-da arutatakse, otsi-

vahendada. Teisest küljest tahavad nad seda kindlasti hoida ja kasutada ka oma rahva sees, et ei tekiks tühjusetunne.

Eestis on inimesi, kes taha-vad midagi teha, aga ei leia

sõnum oligi see, et msuurendama rahulolu,pärandkultuuriga tegeolid tõesti väga üllaEestis inimeste enda isellega tegeldakse.

Kohati tekkis seal absurdne, lausa printne. Tehti väga uhkeid Oli väga huvitav nähatub, kui absoluutselt kmeeletutes kogustes r

See kogemus oli ilmnulaadne.

Isegi teraapiline. Smida nad näitavad, onletu, et muutub lausaseks. Selline elu on tutmuinasjuttudest.

Kummaline on, et olema tohutult ramaks aru, et kõike ei saa.

Jah. Nii nad mpead, mida teha ja ksaada. Kodanikuühtulnule oli imelik nänagu šeik ütleb, nii kMeie teeme jupphaatub valitsus, vahetutused. Seal nähakkut.

Vahel tundub tdemokraatia e

(Naerab.) hariduselt sotskohtusin seal ügiga Oxfordistme temaga, mkult nende ilusadide taga toimu

nagu kapitalistlikmas toimiv kom

kuningriik: raha knagu kapitalismis,

takse nagu kommunNad, muide, ei ta

gul üldse kõrbetest lišeik pidi neid meeletutama.

Neid huvitab väga randkultuur poleks ainseumides, vaid ikka evustasin neile põhjalidas meie seda asja ajale on väga oluline, et da, mille vastu inimon. Raha eest saab küte palgata, aga et ajõuaks, on vaja lähtjuure tasandilt. Sellseni konverentsi l

jõuti.

MARGU

«Sealse rahva mõistmi-sel oli mul väga palju abi lapsepõlves kuuldud muinasjuttudest.»

«Seletasin, et meile ei üt-le keegi ette, me vaatame ise, mida teha. See tun-dus neile täiesti võõras.»

FOTO: ELMO RIIG, SAKALASofia Joons

Nagu enamikul suvistel vaba-õhusündmustel, moodustavad ka Viljandi festivalil tekkivatest jäätmetest lõviosa toidu või joo-kidega määritud pakendid, mil-lest on tänapäevase tehnoloogia abil võimalik 100 protsenti taas-kasutada.

Festivalialalt kokku kogutud pakendijäätmed muudetakse

pärast sorteerimist ja tükelda-mist graanuliteks. Seda mater-jali kasutavad mitmed ettevõt-ted uute toodete toorainena, säästes seejuures võrreldes es-mase tooraine kasutamisega ku-ni 90 protsenti veekulust ja 2/3 energiast.

Eestis toodetakse taaskasu-tatud plastpudelitest näiteks

patjade ja tekkide sisu, uut plast-taarat ja tööstustarvikuid. Pabe-rist pakendeid kasutatakse pak-kematerjalide, mappide, trükis-te ja majapidamispaberi valmis-tamiseks. Klaaspakenditest saab uuesti klaastaara ja puidust mööblitööstuse detailid või küt-tegraanul.

Pakenditest, mis on taaska-sutusmaterjaliks töötlemiseks liialt määrdunud, toodetakse jäätmekütust. See tähendab, et sorteerimisel eraldatakse jäät-memassist põlev osa, purusta-takse see näpuotsasuurusteks tükkideks ja saadakse kõrge kütteväärtusega materjal. Eel-misel aastal Tallinnas peetud

laulu- ja tantsupeolt koguti sel-list materjali 140 tonni ning see rändas aktsiaseltsi Kunda Nordic Tsement kateldesse ja asendas sooja tootmises põlev-kivi.

Tänavu ei pea ükski folgili-ne kartma, et tema poolt kon-

teinerisse või kogumiskotti vii-dud väärtuslik pakendimaterjal jõuaks prügimäele, sest paken-dite kogumist ja taaskasutamist organiseeriv Eesti Pakendiring-lus suunab kõik jäätmed prügi-mäest mööda ja otse taaskasu-tusse. Informatsiooni nende toi-mingute kohta leiab nii kontei-nerite pealt kui ka festivali ajal Rohelise lava juures tegutsevast MTÜ Eesti Pakendiringluse tel-gist.

Festivali heakorra eest vas-tutav Raido Nurk avaldas veen-dumust, et valdaval osal festiva-li külalistest pole ükskõik, mis nende käe läbi tekkivatest jäät-metest pärast prügikasti heit-

mist saab. «See, kui jäätmed va-rahommikul meie akna alt ära viiakse, ei tähenda, et neid enam olemas ei ole. Ei pea olema öko-hull taipamaks, et lõputult pole võimalik kõike ühekordselt ka-sutada ning taaskasutusest peab saama meie elus igapäevane nähtus,» rääkis Nurk.

Taaskasutusest on tasapisi kujunemas elustiil, mis lisaks jäätmemajandusele hõlmab ka moetööstust ja paljusid teisi valdkondi – ka kultuuri. Viljan-di pärimusmuusika festival as-tub taas kord teenäitajate sek-ka ning annab oma panuse meie ökoloogilise jälje vähen-damisse.

Festivali prügi rändab padja sisseTähtsustamaks keskkonnasäästlikku mõtlemist, teeb Viljandi pärimusmuusika festival sel aastal koostööd MTÜ Eesti Pakendiringlusega, kes aitab peo käigus tekkivad jäätmed kokku koguda ja taaskasutusse suunata.

Lühiuudised

Folgirong toob ja viibNagu mitmel varasemalgi korral, paneb Edelaraudtee ka sel aastal rööbastele fol-girongi. Väljumised 22. juulil liinil Tallinn-Viljandi: Balti jaam 10.32, Tallinn-Väike 10.41, Liiva 10.47, Saku 10.58, Kohila 11.14, Rapla 11.31, Türi 12.06, Viljandi 12.55. Väl-jumised 25. juulil liinil Viljandi-Tallinn: Vil-jandi 20.34, Türi 21.23, Rapla 21.58, Kohi-la 22.16, Kiisa 22.23, Saku 22.31, Liiva 22.42, Tallinn-Väike 22.48, Balti jaam 22.56.

Festivalimeeleolu aitavad rongis luua lõõtsamehed Ragnar Toompuu ja Asso Int.

Festival jõuab aastavahetusel ETV ekraanileAvalik-õiguslik Eesti Televisioon pakub oma vaatajatele võimalust järgmisel aas-tavahetusel osa saada tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil salvestatud kontsertidest. Neljapäeval ja reedel «pan-nakse purki» aida suures saalis toimu-vad kontserdid, kus astuvad üles eesti pä-rimusmuusika tublimad pojad ja tütred. Neljapäeval, 22. juulil: Svajata Vatra (kell 17.00), Oort (kell 21.00), Ro:Toro (kell 01.00). Reedel, 23. juulil: Paabel (kell 17.00), Vä-gilased (kell 21.00), viiuliduo Maarja Nuut ja Karoliina Kreintaal koos Tõnu Tubliga (kell 01.00). Festivali passi või päevapassi omanikud pääsevad sisekontsertidele soodsama hinnaga!

Ülekanded internetis ja Elioni digi-TVsFestivali kontsertide videoülekandeid teeb juba 12. korda folgi videotiim. Pilt ja heli jõuavad reaalajas Elioni digi-TVsse ja flash-videona festivali kodulehele. Nagu

varasematelgi aastatel, tegutseb Päri-musmuusika Aida pööningukorrusel saa-tekeskus, mis edastab programmi kol-melt lavalt. Internetiülekande nägemiseks peab arvutis olema internetibrauser Ado-be Flash pluginaga (kui arvuti näitab YouTube’i pilti, näitab see ka festivali üle-kandeid).

Öised sussid sahisevad selgi korralTeist aastat järjest on festivali program-mis koha leidnud öine sussisahistamine, kuhu on oodatud kõik need, kes soovivad tantsida vanu seltskonnatantse elava ja inspireeriva pillimuusika saatel. Niisiis: laupäeva öösel vastu pühapäeva alguse-ga kell 01.00 tõmbavad Kagu-Eesti mä-gilased Lauri Õunapuu ja Tarmo Noor-maa aida suures saalis lõõtsad lahti ning aitavad ööpimeduses sisemist tantsutun-net leida.

Spordiplats täitub telkidegaTänavu on festivali külaliste teenistuses üks telkla, mis asub aastatega äraproo-vitud kohas – Valuoja kooli staadionil (sis-sepääsuga Hariduse tänavalt).

Telklaager avatakse neljapäeval, 22. juulil kell 10 ja suletakse esmaspäeval, 28. juulil kell 12. Plats on täies ulatuses piiratud aiaga ning seal peetakse ööpäeva ringset valvet.

Telkla on jaotatud mitmesajaks telgi-platsiks, mille vahele tekivad vahekäigud ning telkla töötajad jälgivad, et ala ei saaks ülerahvastatud. Telkimise hind on ühele inimesele 25 krooni öö ning tasuda saab kohapeal.

Passiomanikud soodsalt teatrisseUgala teatris etendub festivali ajal Silvia So-ro lavastus «Nähta-matu varandus», mida pärimusmuusika festiva-li passi ja päevapassi oma-nikud saavad nautida tava-hinnast tunduvalt soodsamalt. Lavastus pälvis viimasel teat-ripreemiate jagamisel parima muusikali-se kujunduse au-hinna.

Paljude mui-nasjuttude teema keerleb peidetud varanduse ümber. Kes leiab varanduse, saab õnnelikuks. Mida aga teha, kui annad unistuste va-randuse eest ühe nähtamatu ja näiliselt olematu asja – oma hinge – ja avastad siis, et õnne kauba peale ei saanudki? Sel-le loo peategelane saab võima-luse kurikavalast kaubast ta-ganeda, kui kogub kotitäie nähtamatut varandust. Seik-

lusrikkal rännakul saab talle selgeks, et varandus, mis õnnelikuks teeb, on-gi enamasti mitte ainult peidetud, vaid lausa nähtamatu.

Aidast saab laenata väikelastele kõrvaklappe

Suurte lavade läheduses ta-sub meeles pidada, et he-

livõimendus, mis täis-kasvanutele on nau-

ditav, ei pruugi las-te habrastele kõr-vadele olla sama-võrd ohutu. Vasta-valt seadusele on kontserdisaalides ja vabaõhukont-sertidel lubatud

keskmine helirõhu tase kuni 100 detsi-

belli ja tippväärtus kuni 115 detsibelli. Päri-musmuusika festivali

suurtel lavadel ongi keskmine helirõhu tase enamasti nor-milähedane, mis-tõttu pole soovitav viibida kontserdi ajal väikelastega lava vahetus lähe-duses. Samuti on tark kasutada las-te kõrvade kait-seks spetsiaalseid kõrvaklappe, mi-da on võimalik festivali ajal ren-tida Pärimus-muusika Aida majajuhi juu-rest.

Lavade kujundusedNagu juba hea mitu aastat, on festivali la-vakujunduste autorid seegi kord TÜ Vil-jandi kultuuriakadeemia õppejõud, kunst-nikud Kersti Rattus ja Ave Matsin. Kujun-duste teostajatena osalesid tänavu Age Raudsepp, Grete Ojamaa, Malle Valli, Mo-nika Hint, Kadri Vissel ja Kersti Roosmaa. Kuna selle suve festivali teema on tants, on nii Kirsimäe kui Kaevumäe lavakujun-dustes kasutatud kolmest jooksvast ja-last moodustatud kujundit triskelet. Sel-lele kujundile on omistatud kurja eema-le peletavat võimet ja see on sümbolisee-rinud päikest, kuud ning liikumist ja kul-gu üldisemalt.

Vihaga festivalile!TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusli-ku ehituse eriala tudengid panevad festi-vali ajaks Valuoja kooli taha (telkla juur-de) püsti ehtsa palksauna, kus festivali külalised saavad mõõduka tasu eest lei-li võtta. Võta viht kaasa ja astu ligi!

siks, mille vahele tekivad vahekäigud telkla töötajad jälgivad, et ala ei

ks ülerahvastatud. Telkimise on ühele inimesele 25

oni öö ning tasuda saabapeal.

ssiomanikudodsalt atrissela teatris etendub vali ajal Silvia So-avastus «Nähta-u varandus», mida musmuusika festiva-ssi ja päevapassi oma-d saavad nautida tava-ast tunduvalt soodsamalt.

astus pälvis viimasel teat-eemiate jagamisel ma muusikali-ujunduse au-a.

aljude mui-juttude teemarleb peidetud varanduseber. Kes leiab varanduse,b õnnelikuks. Mida aga a, kui annad unistuste va-duse eest ühe nähtamatu äiliselt olematu asja – omage – ja avastad siis, et õnneba peale ei saanudki? Sel-o peategelane saab võima-

e kurikavalast kaubast ta-eda, kui kogub kotitäie tamatut varandust. Seik-

Aidast saab laenata väikelastele kõrvaklappe

Suurte lavade läheduses ta-sub meeles pidada, et he-

livõimendus, mis täis-kasvanutele on nau-

ditav, ei pruugi las-te habrastele kõr-vadele olla sama-võrd ohutu. Vasta-valt seadusele onkontserdisaalidesja vabaõhukont-sertidel lubatud

keskmine helirõhutase kuni 100 detsi-

belli ja tippväärtuskuni 115 detsibelli. Päri-musmuusika festival

suurtel lavadel ongkeskmine helirõhutase enamasti nor-milähedane, mis-tõttu pole soovitavviibida kontserdajal väikelastegalava vahetus lähe-duses. Samuti ontark kasutada las-te kõrvade kait-seks spetsiaalseidkõrvaklappe, mi-da on võimalikfestivali ajal ren-tida Pärimus-muusika Aidamajajuhi juu-rest.

NELJ

APÄE

V, 2

2. JU

ULI

13:00

114:00

155:00

16:6:00

17:0000

18:00018:0019::0019:00

200:002

11:0021

2:0022

3:0023

:0000::0001

2:0002

03:000

04:000

133:00

14:44:00

15:05:00

16:006:00

17:007:00

18:008:0019:009:00

20:000:00

21:00

222:00

23:00

000:0001:00

022:00

033:00

004:00

KIRSIMÄGI KAEVUMÄGI KULTRAHOOV A.Le Coq TELK AIT JAANI KIRIK TANTSUTEATER ROHELINE LAVA

AVAMINEtasuta

Alpin Ramblaz(Austria) 125.-

Tuulepuu25.-

Trallikud

VEM

Rota Bene

Fibrill25.-

ÖÖKLUBIKihnu Poisid

ja Zetod175.-

Csürrentö (Ungari)

150.-

Tsuumi SoundSystem

(Soome) 150.-

Eesti ETNO tasuta

Ilgi (Läti) 100.-

Suurõ´ Pilvõ´75.-

Viljandi Guitar Trio75.-/50.-

Strand...Rand100.-/50.-

Svjata Vatra150.-/75.-

Tantsumasin125.-/75.-

Puerto Flamenco (Hispaania)250.-/175.-

OORT125.-/75.-

RO:TORO125.-/75.-

Janusz PrusinowskiTrio (Poola) 150.-

Omiri (Portugal)

125.-

Vägilased 125.-

Mordens

Regilaulupesa / 16.00-22.00Kondase keskuse aed (Pikk tn 8)

FESTIVALI TEEMANÄITUS / Rohelise lava juures

“Esimene tants on...” / 13.00-21.00

MAAKONNAKONTSERTHalliste kirik / 20.00 / 5ste kirik / 20.00 / 50 krHalliste kirik rooniooniHalliste kirik / 20 00 / 50 krooniViiuliduo Maarja Nuliduo Maarja NuutViiuliduo M j jjaaj aroliina KreintaaaKaroliina Kreintaal LD / SIL

Ööülikool Pärimusmuusika Aida väikeses saalis – kell 00.00, „Mida teha, kui on keha?“,

lektor Maret Mursa Tormis (Alexanderi tehnika õpetaja), pilet 25 krooni

13:00

14:00

15:00

016:00

17:00117:00

18:00188:00:0019:9:00

:0020:00

:0021:00

:0022: 0

0023: 0

0000:00001:0

0002:0

0003:00

04:00

13:00

114:00

15:0015:00

16:0016:00

7:0017 00

8:0018 00:0019: 0

0020:00

0021:00

0022:00

23:0023:00

00:0000:00001:00

02:00

03:00

04:00

Igalemb50.-

Ale Möller Band(Rootsi) 175.-

Klapp125.-

Virre100.-

Gjangsta100.-

ÖÖKLUBIOtava Yo

(Venemaa )

175.-

Noored muusikud

Jõgeva muusikakoolJJvok.ans. Viisipidajannadv

SireliDialekt

Big Band TartuPärnu Poisid

Nikn Suns 75.-

Michelle O`Brien and Friends

(Iiri) 175.-

Pantokraator175.-

Katariini diplom25.-

Sw(f)Est(Eesti/Rootsi) ( 100.-/50.-

Etnodisko - DJ Harl:Etno

& DJ Poder100.-

Antt i & Esko Järvelä(Soome) 125-

Elletuse150.-/75.-

Krüüsel50.-/25.-

Paabel150.-/75.-

Vägilased150.-/75.-

Viiuliduo MaarjaNuut ja KaroliinaKreintaal 100.-/50.-

Hinged rändavad kevadeti...

100.-/50.-

FRIKAR (Norra)

275.-/225.-

Purjevarjuteater Viljandi järve rannas / 23.30 / Svajata Vatra jt.


MAAKONNAKONTSERDID0 / 50 krorik / 19.00 / 50 krooni - Karksi kir s VoNolens Volens / Lilian pKKapp ja PriitP treLaat

19.00 /Jaani kirik / 19.00 / 50 krooni - Suure-Ja Tuulepuustu (I Mulgi jooksumaraton) / 19.30 / 50 krooni - TarvastTarvastu (I Mulgi jooksumaraton) / 19 30 / 50 krooni - illiFibriFibrill


REED

E, 2

3. JU

ULI


13:00

014:00

015:00

016:00

017:00

18:00188:000199:00

0:00200:00

1:0021:00

2:0022 00

:0023 0

:0000::0001:

:0002:

0003:0

0004:00

13:00

114:00

15:0015:00

16:0016:00

7:0017:00

8:0018:009:0019 00

:0020: 0

0021:00

0022:00

023:00

000:0001:00

02:00

03:00

04:00

0Csürrentö (Ungari)

150.-Virre

75.-

Untsakad ja SÕBRAD

125.-

Ando ja sõbrad75.-

Michelle O`Brien and Friends (Iiri) 150.-

Habana Son Club

(Kuuba) 150.-Antt i & Esko Järvelä

(Soome) 100.-

Klapp100.-

Gjangsta75.-/50.-

Sw(f)Est(Eesti/Rootsi)

75.-/50.-/

Sireli

Abra Makabra

Karoliina ja kramp

MordensPärnu poisid

PÜH

APÄE

V, 2

5. JU

ULI


11.00 - Kasu, kasu... Titelaulutuba / Mari Hanson, Lagle Aim, Liisi Laineste / Viljandi Vaba Waldorfkool11.00 - Pillituba - eesti tantsulood / Klapp / Aida väike saal11.00 - Meestelaulutuba / Lauri Õunapuu ja Harju mehed / klubi Puhas Kuld13.00 - Eesti tantsud - Setu / Õie Sarv, Maarja Sarv, Jaan Sarv / Tantsuteater13.00 - Austria tantsud / Hermann ja sõbrad / Tantsupõrand15.15 - Eesti tantsud / Leigarid / Tantsupõrand16.00 - Kogupere laulu- ja mänguring / Annika Mändmaa / Viljandi Vaba Waldorfkool19.15 - Eesti tantsud / Leigarid / Tantsupõrand

ÕPITOAD


ÖPÖFF-i FILMIPROGRAMM / 11.00 / Must Tuba / 40 krooni“Dances of Ecstasy” (“Ekstaasitantsud”) / (2004) / rez. Michelle Mahrer /

Austraalia. 58 min / inglise keelesAustraalia. 58 min / inglise keeles

13:00

14:00

115:00

166:00

1777:00

188:000199:000

20:0020:000

21:0021:000

022:002

023:002

00:0000001:000

002:000

03:00

04:00

1313:00

14:0::00

15:00:000

16:006:00

17:007:00

18:008:0019:00:00

20::00

21::00

22::00

23:00

00::0001:00

02::00

03::00

0404:00

00

00

Janusz PrusinowskiTrio (Poola) 100.-

Otava YoYY (Venemaa)

175.-

Svjata Vatra + P Julm

175.-

Ilgi (Läti)

125.-

Tsuumi Sound System

(Soome) 175.-

ÖÖKLUBIHabana Son Club

(Kuuba) 175.-

Karoliina ja kramp

Abra Makabra

DialektVEM

Eesti ETNOAngõrhain

Trallikud

Alpin Ramblaz (Austria) 150.-

Zetod175.-

Ale Möller Band (Rootsi) 225.-

RO:TORO125.-

Paabel150.-

Bashment125.-

Lilian Kapp ja PriitLaatre 50.-

SILD (Eesti/Wales)

75.-/50.-

Linnamuusikud150.-/75.-

Nolens Volens50.-/25.-

Tsibihärblaseq50.-/25.-

Omiri (Portugal)

175.-/100.-

Öine sussisahis-tamine Lauri ja

Tarmoga 75.-/50.-

Strand ... Rand125.-/75.-

Puerto Flamenco

(Hispaania)

250.-/175.-

Tantsumasin125.-/75.-


LAUP

ÄEV,

24.

JUUL

I




11.00 - Kasu, kasu... Titelaulutuba / Mari Hanson, Lagle Aim, Liisi Laineste / Viljandi Vaba Waldorfkool11.00 - Pillituba - eesti tantsulood / Krista ja Raivo Sildoja / Aida väike saal11.00 - Meeste tantsutuba / Silver Sepp, Tarmo Noormaa, Jaak Johanson / Tantsupõrand13.00 - Ungari tantsud / Csürrentö / Tantsupõrand13.00 - Eesti tantsud - Labajalg / Silver Sepp, Kadri Lepasson / Must Tuba

14.00 - Aasta publikatsioonid / Sille Kapper / Aida väike saal15.15 - Eesti tantsud / Leigarid / Tantsupõrand16.00 - Kogupere laulu- ja mänguring / Annika Mändmaa / Viljandi Vaba Waldorfkool17.15 - Poola tantsud / Janusz Prusinowski Trio / Tantsupõrand

19.15 - Eesti tantsud / Leigarid / Tantsupõrand ÕPITOAD

ÕPITOAD

PILLILAAT / Viljandi spordihoone (Vaksali tn 4) / 11.00-17.00



11.00 - Kasu, kasu... Titelaulutuba / Mari Hanson, Lagle Aim, Liisi Laineste / Viljandi Vaba Waldorfkool11.00 - Pillituba - eesti tantsulood / Maarja Nuut ja Karoliina Kreintaal / Aida väike saal11.00 - Meestelaulutuba / Ando Kiviberg jt / klubi Puhas Kuld13.00 - Iiri tantsud / Michelle O`Brien & Friends / Tantsupõrand13.00 - Eesti tantsud - Kihnu / Kihnu naised / Must Tuba

15.00 - Aasta publikatsioonid - Kihnu tantsude CD / Ingrid Rüütel, rista Sildoja ja Kihnu naised / Aida väike saal15.15 - Eesti tantsud / Lubas malka / Tantsupõrand16.00 - Kogupere laulu- ja mänguring / Eve Padar / Viljandi Vaba Waldorfkool17.15 - Hispaania tantsud / Puerto Flamenco / Tantsupõrand19.15 - Eesti tantsud / Lubas malka / Tantsupõrand

15.15 - Tantsupõranda avamine / Lubas malka / Tantsupõrand Jaani kiriku esises vallikraavis

16.00 - Kogupere laulu- ja mänguring / Eve Padar / Viljandi Vaba Waldorfkool

17.15 - Vene tantsud / Otava yo / Tantsupõrand

19.15 - Eesti tantsud / Lubas malka / Tantsupõrand ÕPITOAD

PÖFF-i FILMIPROGRAMM / 11.00 / Must Tuba/ 40 krooni“Flamenco” 1995 / rez. Carlos Saura / Hispaania /

100 min /hispaania keeles

(inglisekeelsed subtiitrid)

PÖFF-i FILMIPROGRAMM /11.00 / Must Tuba /40 krooni“Manda Adiante” / rez

Tiago Pereira / Portugal / 27

min / portugali keeles


“Arrhytmia” / rez Tiago

Pereira / Portugal / 44 min /

portugali keeles


Purjevarjuteater Viljandi järve rannas / 23.30 / Svajata Vatra jt.

Folgilehe toimetaja: Rannar Raba, e-mail: [email protected], tel: 434 2055, www.folk.ee

Documents

Folgileht 2010