Ilmub Balti-Ameerika Partneri us­programmi toel kord kuus

Nr. 4 (22) Reede

27. aprill 2001

KOD A N KUÜHISKONNA HÄÄ L E KAN D J A

_R_ik_a_s_t_e_f_ir_m_a_d_e_a_n_n_e_t_a_m_i_sv_õ_i_m_a_l_u_se_d_k_ah_a_n_e_S_id ___ --l,( Enne ettevõtte tulumaksu kaotamist võisid firmad puhaskasumist annetada kuni 10%. Vastavalt kehtivale maksusüsteemile võib iga tegutsev firma annetada tulumaksuvabalt kolmanda sektori ühingule 3-5% oma töötajate sotsiaalmaksu summast. Kui ettevõte maksab sotsiaalmaksu aastas miljoni krooni eest, siis annetada saab sellest maksuvabalt kuni 50 000 kr.

Hansapank

Enne 1.01.2000 oleks Hansa ank saanud eelmise aasta kasuminäitajate õh'al maksuvabalt annetada

saab annetada praegu kehtiva süsteemi järgi (summa kahanes 17 korda) Hansapanga puhaskasum 2000. aastaloli 1,28 mld kr, makstud töötajate sotsiaalmaks oli 151,8 min kr

AS SAKU ÕLLETEHAS 2000. aastal puhaskasum 23,4 min kr Makstud sotsiaalmaks 15,3 min kr

0,4 m n saab annetada praegu kehtiva süsteemi järgi (summa kahanes 9.5 korda)

2,3 min kr

AS EESTI GAAS 2000. aasta puhaskasum 74 min kr Makstud sotsiaalmaks 7,8 min kr

Rahandus­ministeeriumi maksude osakonna juhataja Lemmi Oro

sõnul on igal ettevõttel õigus annetada 3%, kuid kui ettevõte pole ära kasutanud esinduskulusid, siis on õigus ka esinduskulude (2%) ulatuses annetada.

,8 saab annetada praegu kehtiva süsteemi järgi (summa kahanes 2,9 korda)

Allikas: rahandusministeerium, firmade koduleheküljed, foto: Änpäev

Ettevõtte tulumaksu kaotamine pärsib maksuvaba annetamist Ettevõtjad sooviksid küll heategevusele annetada, kuid kellegi käest pole nõu küsida

MIRKa OJAKIVI mirko.ojakivi@postimees.ee

Ettevõtte tulumaksu kao­tamise järel reformitud an­netussüsteem on väga heategevusvaenulik. kinni ­tavad paljud firmajuhid. Kasumiprotsendi asemel kasutusele võetud paIga­süsteem vähendab mitu korda ettevõtjate maksu­vaba annetuspiiri.

Kui enne 2000. aasta jaa­nuari sai Baltimaade üks suuri­maid ettevõtteid Hansapank maksuvabalt annetada 128 miljonit krooni, siis praegu kehtivate seaduste kohaselt saab pank heategevusse male­suvabalt paisata umbes 7 mil­jonit krooni.

Hansapanga avalike suhe­te juhi Ando Noormetsa sõnul pani selline seadusemuudatus paljud suurettevõtted ebamu­gavasse olukorda, kuid hooli­mata sponsorluse kallinemi­sest ei plaani Hansapank an­netamist lõpetada.

Võimalus rohkematele

{{Annetussüsteemi muut­misel oli tegemist poliitilise ot­susega, sest riik pidi arvestama oma võimalustega ning kuna kasumit ei saanud enam mak­suvabalt annetatava raha alu­seks võtta, tuli leida uus alus ja selleks oli palk,» ütles rahan­dusministeeriumi maksu osa­konna juhataja Lemmi Oro.

Tema hinnangul on hetkel toimiv süsteem võrteldes eel-

«Onnetuseks ei suutnud ka Tartu linna ­valitsus midagi mõistlikku lausuda.»

Aune Past, kommunikatsioonispetsial~t, olu­korrast, kus ei suudetud otsustada, kes kõige enam toetust vajab

misega soodsam. «Möödunud aastal maksis kasumimaksu 40000 ettevõttest vaid paarsa­da, järelikult oleks maksuva­balt annetamise võimalusi palju vähem,» arvas Oro.

Riigi tekitatud keeruline olukord, kus ettevõtjad ühelt poolt soovilesid annetada, kuid teiselt poolt ei tahaks maksta sponsorluse pealt, võib tekita­da situatsiooni, kus ettevõtja proovib annetada maksuva­balt suurema summa eest, kui seadus ette näeb.

Salaannetamine

Erailiikooli EBS prorektori Endel Laanevee sõnul on nende koolis mitmeid tuden­geid, kes õpivad sponsorraha eest.

Lisaks vüele õpilasele. kes studeerivad kooli kulul, on EB­Sis ka õpilasi, kelle kulud kata­vad erafumad.

Heade koostöösuhete säili­tamise nimel pole EBSi pro­rektor nõus toetavate firmade nimesid välja ütlema.

«Kahjuks ei saa toetajaid avalikustada. kuna Eesti mak­susüsteem on vildakas ja ei soosi sponsorlust. Igaks ju­huks pole mõtet neid firma­sid nimepidi mainida, est

neil võib juhuslikult tekkida probleeme maksuametiga,» ütles Laanevee, kes pakub la­henduseks tõsta maksuvabalt annetatava protsendi suu­rust.

Lemmi Oro hinnangul aga ei võtaks ükski ettevõte endale riski, et asub annetama mak­sudest kõrvale hoides. {{Ma ei usu, et keegi jagaks oma raha salaja,» sõnas üro.

Lisaks vaenulikule maksu­süsteenlile näeb prorektor Laanevee suurt probleemi seaduseelnõus, mille kohaselt soovib riik kaotada soodustu­sed bensüni, reiside ja ka koo­lituskulude andmisel kom­pensatsioonina ettevõtte poolt maksuvabalt.

({Meil õpib päris palju tu­dengeid, kelle tööandja või tuttav ettevöte maksab kinni koolituskulud, kuid kahjuks klrjutati möödunud nädala Äripäevas, et selline toetami­ne on plaanis ära keelata,» tundis prorektor Laanevee ka­hetsust.

Raha jagav Ohing

Eesti heategevusmaailmas valitseb hetkelolukord, et ini­mesed ühelt poolt ei tea, kust Ja kellelt ralla või toetust küsi-

da, teisalt aga ei oska ettevõt­jad abi pakkuda, kartes, et äkki on kuskil ka hädalisemaid va­jajaid või tõsisemaid projekte.

Lahenduseks võiks olla sponsortaotlusi koguva ja neid firmadele vahendava mitte tu­lundusühingu loomine.

Mujal maailmas on sellist nõustamist juba aastaid edu­kalt pakutud. See on loonud soodsa pinnase, kus ettevõtjad on ise huvitatud heategevusse raha annetamisest. Samal ajal pakub riik sellistele heatege­vusraha vahendajatele ja nen­de abi kasutavatele firmadele mitmesuguseid maksusoo­dustu i.

Raha ei osata jagada

({Meil oli 90ndate keskel raha, mida jagada, ja soovi­jad, kellele anda, kuid kahjuks ei suutnud me ise otsustada, keda toetada, ja pöördusime Tartu linna poole. Onnetu­seks ei suutnud ka Tartu lin­navalitus midagi mõistlikku lausuda,» kirjeldas oma kuna­gist negatiivset kogemust sponsorraha jaotamisel kom­munikatsioonispetsiali t Aune Past.

Viie aastaga on Pasti sõnul tekkinud palju uusi fonde ja nõustajaid, kelle abiga on praegu palju reaalsem, et abi jõuab vajajani.

Hansapanga avalike suhe­te juhi Ando Noormetsa mee­lest oleks tervitatav niisuguse mi ttetul undusühingu loomi­ne' kes aitaks koostöö ette­võtjatega välja selgitada head jq oetu t väärivad projektid. I

Korvamatu kapital «Kui sotsiaalsed investeeringud kord juba ära on jaanud, on seda võimatu korvata.»

Rein Ruutsoo, Tartu Ülikooli iildpolitoloogia õppetooli profe sor, sotsiaalsetest investeeringu­test tänapäeva Eestis

Ühiskond tõrjub sotsiaalseid probleeme KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Avatud Eesti Fondi kuuendal avatud ühiskonna foorumiI ({Sotsiaalsed in vesteeringud: miks ja kuidas?» tekitasid kõige elavamat arutelu Rein Ruutsoo mõtteavaldused kahest Eestist, mis sarnanes põhiideeit sot­siaalteadlaste kollektiivse pöör­dumisega.

Ruutsoo kinnitas oma ette­kandes, et üleminekuühiskond, millelt nõutakse kiiret jõukuse kasvu, tõrjub sotsiaalseid prob~ leeme. Et ühiskond sotsiaalse võõrandumise kriisist välja tuua, oleks tarvis rüklikku kok­kulepet.

{(Kui sotsiaalsed investee­ringud kord juba ära on jäänud. on seda võimatu korvata,») mär­kis Ruutsoo.

MaksusOsteem kriitikatules

Kommunikatsioonikonsul­tant Aune Past kinnitas oma kõnes, et talle on Euroopa Liidu imagouuringuid tehes selgeks saanud. et rill< raiskab asjatult raha propagandale ja manipu­latsioonile ega räägi rahvaga lihtsas keeles.

Teise teravama teemana kerkis üles riiklik maksusüs­teem, mis pärsib sotsiaalseid investeeringuid isegi ettevõtete sees, kui viimane soovib oma töötajate heaks midagi teha.

Sellele juhtis tähelepanu KTK OveraIli juhatuse esimees Andres Haamer, kes rääkis teda tabanud pettumusest, kui ta kuulis just kehtestatud reeglist, et töötajate firma kulul spordi­saali saatmine tähendab ette­võttele lisamaksu. {(See ahnus ei tee kedagi rikkamaks,) veenis Haamer.

Haamer sõnas, et ettevõtja maksab iga kuu sot iaalmak u, kusjuures tema firma töötajad

kasutavad arstiteenu t vähe ning ka kõrgepalgaliste pension ei erine madalapalgaliste omast kuigivõrd.

Avatud Eesti Fondi nõuko­gu esimees Peep Pruks kinni­tas, et Eesti ühiskonna sotsiaal­sest kapitalist on viimane aeg rääkida ning seega oli foorumi teemaküps.

«Erinevalt finantskapitalist, kus meil oli möödunud kümne aasta jooksul võimalik võtta läänest laenu - ja Un oli Eesti üliedukas - puudub meil sama võimalus sotsiaalse kapitali osas,) märkis Pruks.

Ärimeheä teadmatuses

Ligi 150 foorumikülalise seas olid ainult üksikud ärime­hed. Baltic Computer Systemsi nõukogu e imee Ants Hd sõ­nas, et ärimeeste vähene osa­Ius kurvastas. kuid selle põhju­seks või olla vähene teavita­mine.

Paljud kõned, eelkõige vä liskülaliste ettekanded, polnud ka häälestatud kõige tundliku­matele probleemidele, millel sotsiaalsetest investeeringutest kõneldes rääkida võiks.

Näiteks välisminister Too­mas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes peamiselt ühiste­gevuse. laulupidude ja seltsin­gute rollile Eesti ajaloos. pea­tumata seega ainsaIgi päeva­küsimusel.

Ants Sild ütles, et ttekan­ded oleksid võinud minna konkreetsemale ta andile. «Va­lisesinejate puhuloleks meid rohkem edasi aidanud konk­reetsed näited,» tõde Sild.

Ta lisas, et sotsiaal ete in­vesteeringute vajadust tead­vu tavad nii ettevõtjad kui mit­tetulundussektor, kuid praegu ei leita kokkupuutepunkti ning ei osata mõelda õigete prog­rammide peale.

EKAK anti Riigikogule K ERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Esmaspäeval andsid Ee ti mitte­tulundusühenduste ümarlaual valitud e induskogu liikmed Jaan Tõnissoni Instituudi direk­tor Agu Laius, Avatud Eesti Fon­di juhataja Mall Hetlam ja ürvu­na Kasvanute Lüdu esinaine Tii­na Koidu ligi kaks aastat koo ta­misel olnud Ee ti kodanikeühi -konna arengu kont eptsiooni (EKAK) üle Riigikogu juhatusele. Selle võtsid vastu Riigikogu esi­mees Tooma Savi ja asee i­mees Peeter Kreitzberg.

Agu Laius ütles EKAKd üle andes, et Eesti mittetulundus­sektor on valmis võtma suure­mat vastutust 0 alusdemokraa­tia arendami e ee t. «Soovime dokumendi kiiret menetle­mi t,>sõr s~u '.

Toomas Savi kinnitas, et kontseptsioon pakub huvi mit­mele parlamendikomi jonile ning leiab ilm eIt Riigikogus käsitlemist riiklikult tähtsa kü­siInusena.

Savi lisas, et kontsept iooni! võiks olla tähtis osa inimeste riigist võõrandumi e vähenda­misel ning et selline kokkulepe viib esti po tsot ialistlike riiki­de eas e ikoha] .

Üleandmi el osalenud Tiina Koidu avaldas Foorumile samu­ti lootu t, et dokument lähen­dab Riigikogu. valitsu t ja rah­vast. «Võitlust s tle nimel tuI k kindla ti jätkata.» märlds ta.

Kommenteeride ruVd1l1U t, et EKAK võiks jääda vaid dekla­ratiivseks paberiks, sõnas Koi­du, et seda Il gatiiv et ja la nl­

setut suhtumist paks teadIj­kulr uutg+J:tQ·IQ...lf~~

2

llvesekehv investeering Riigi esindajad hoiduvad selgetest

seisukohtadest, eelistades sisutühje fraase

E elmisel reedel toimunud avatud ühiskonna fo oru -mil {<Sotsiaalsed investeeringud: miks ja kuidas?» pi­das avakõne välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Taloli palutud kõnelda sellest, kuidas ettevõtjate inves­teerimine inimeste heaolusse riigis elu edendaks.

Edvistava olekuga minister astus kõnepulti ja ... rääkis eelmise sajandi ärkamisajast, puudutamata ainsatki tä­napäeva Eesti ees seisvat küsimust.

Tuntud poliitikategelased käituvad kõnesid pidades tihti nagu rokistaarid, kes Helsingis esinedes «Tere,

tockholm!» hüüavad. Nad on palutud esinema sellepä­rast, et nad on Riigikogu liikmed või ministrid, ja just täp­selt sellest vaatenurgast näevad seda ka nemad.

Nii tulevad nad ettevalmistamata, vaevalt teemaga kursis, teiste esinemise ajal saalist mobiilikõnede peale välja joostes.

Kuid eekord eksis ülejäänud paneeli juttu vadistanud ja poole pealt lahkunud välisminister Ilves eriti halval ajal. Just praegu on ühiskonna sotsiaalne kriis ja võimust võõrandumine jõudnud niikaugele, et see on igaühele äkki plahvatusliku selgusega tajutav.

Selle taustal ei saa poliitikud endale enam sellist hooli­nlatust lubada. Sest see lugupidamatus mõjub nagu aval­dus paljude samalaadsete avalduste reast, mille võiks kokku võtta lausega «valitsus pole midagi valesti teinud». Kõik jäävad kohtadele. Keegi ei vastuta.

llve est oleks lõbusa Thomas Hobbesi tsiteerimise ase­mel a jalik olnud võtta ette praegused avaliku arvamuse uuringud, mis näitavad inimeste sügavat võõrandumist üksteisest ja rügist.

entimise asemel, et sinimustvalge andis Eestile EÜS või et kultuuriseltsidel oli esimese laulupeo korraldamisel tähti roll, oleks võinud küsida, millist osa võiksid kodani­keorganisatsioonid ja ettevõtjad etendada praegu sot-iaalse ebavõrdsuse vähendamisel ja osalusdemokraatia

suurendanIi el. Mida tuleks eelkõige maksusoodustuste kaudu teha

riigil? Rõhutatult apoliitiHne Ilves ei maininud isegi mui­du tema kõnepruugis väga levinud sõnaühendit «Euroo­pa Liit».

Kurb on seegi, et paari erandiga ei astunud esinejatest ka keegi teine üles mõtteavaldustega, mis oleksid puudu­tanud teemaasetuse valusamaid pooli. Samal ajal koguti saalis allkirju Postimehes ilmunud sotsiaalteadlaste ühis­pöördumisele Eesti avalikkuse poole, mis kõneles lõhes­tunud, rikaste ja vaeste Eestist.

«Meil on enne jagama hakatud, kui rikkaks on saa­dud, ja mindud on väikse Peetri koti kallale,» ütles poli­toloogiaprofessor Rein Ruutsoo oma kõnes, mis pea ain ana olukorra tõsidust näitas. «(See võib olla vale, aga see on valdavavalik arvamus.» Teemaga tutvurnisse oleks pidanud hoolikamalt investeerima niisiis see, kel endal kapitali vähe.

Repliik

Riigile andmine kõ· ge suurem rõõm

ttevõtja, kes heast tahtest paran­dab äit ks lastekodu katust, on sunnitud koo heategevusega täit-

ma tuhandete kroonidega ka rügieelarve põrsa "to Tekkib küsimu , kas eelkõige reformierakondlastest maksuseaduse muutjad üldse on midagi kuulnud ha­la tus- ja missioonitundest.

Enne eadusemuudatust olid edukal ettevõttel ka umi jagamiseks suhteliselt vabad käed. Nüüd aga tuleb ühi konna Mirko 0)-akivi aitamisek mak ta töötajatele rohkem palka, est annetuste maksuvaba määr reporter on sõltuvuses töötajatele makstavast palgast.

Eestisse uunatud väli programmide raha liigub paratama­tult eda i karmimatesse piirkondadesse, kus demokraatia on vaid ilus raamatuist loetud sõna.

Kuna riigil rah. napib, sH õltub mittetulundussektori elu­järg peamiselt e ti ettevõtjate heldusest. Riik aga nõuab välja­pre ijalikuJt vähegi suuremalt annetuseIt neljandiku ühiskat­lasse ja ülejäänu lubab abivajajale anda.

Usaks maine tõstmi ele on annetamise juures väga oluline ka lihtsalt andmise rõõm. Kas ka riigile andmi e rõõm?

Kirjutag Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Liit. Pärnu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311210. tel 6 461005. e-post foorumOnetexpress.ee Toimetajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel

27. aprill 2001

Sl;NN i Vt\D

/

· Rahvalikud ühendused võtavad võimu M ilme aastakümne jook­

sul harjutati meid põhi­mõttega «üks erakond

on meie ajastu mõistus, au ja südametunnistus». Taasiseseis­vumise ajal olnud kõige raskem omandada kodanikeühiskonna põhimõtet.

Nüüd tuleb sellega alustada. Sellepärast ongi Riigikogu juha­tu ele üle antud ühistööna val­minud Eesti kodanikeühiskon­na arengu kontseptsioon (EKAK).

3. veebruaril Tallinnas kok­ku tulnud rahvalike ühenduste ümarlaud nimetas ühenduste arvuks juba 14 000.

Kuid ainult kord aastas koos käivast ümarlauast või isegi te­ma sagedamini kohtuvast esin­duskogust ei püsa kõigega tege~ lemiseks. Kindlasti on vaja ühenduste esindusi iga inimese kodule lähemal, et igaüks saaks osaleda oma kodukandi aren­gus.

Jällegi ei ole vaja midagi uut välja mõelda, sest sellised kes­kused nagu Abja-Paluoja, Ants­la, Elva, Kallaste, Lihula, Must­vee, Põltsamaa, Orissaare ja tei­sed on olemas ja neis tekkivad .ümarlauad, esinduskogud, suurkogud, või kuidas seal tek~ kivat esindust ka ei nimetata, ei välista keskustena jälle Amblat,

Aarne Maripuu Hiiumaa Suurkogu toimkonna liige

Järva-Jaanit, Karksi-Nuiat, Mõi­saküla või Mustlat esinduste tekkimisel.

Aasta tagasi tekkinud Hiiu­maa Sumkogu ei ole veel korda­gi kokku tulnud maakonna kes­kuses, vaid just seal, kus järsud muutused majanduses on rah­vast kõige rohkem räsinud.

Suurkogu töös osaleb 150-200 inimest. Kuid arutatav ei tarvitse kõiki ühtmoodi huvi­tada ning koosolekutel ei osale ühed ja samad inimesed. Koos käib 40-60 inimest korraga.

Suurkogu liige ollakse nelja­viietunnisel koosolekul osale­mise ajal, osaleda aga võivad kõik soovijad ühegi puranguta. Koosolekute paras vaheaeg on üks kuni kaks kuud, kusjuures vaheaegadel on töötoimkonnal tegevust rohkesti - aruteludest tulenevad otsused, seisukohad, pöördumised, suhtlemine isi­kute ja asutustega, eelseisva ka­vandamine.

Eitada Hiiumaa Suurkogu ei ole enam võimalik - seda­võrd suur on osavõtjate arv ja oluline koosolekutel arutatav. Meie peamine saavutus on maakonna säilitamine - meie ettepanekul otsu tas vabariigi valitsus, et Hiiu säilib maakon­nana.

Oleme võrrelnud Ahvena­maa ja Ojamaa halduskorral­dust. Ojamaa allakäigu põhjal võib väita, et kui Hiiumaa valib valdade kaotamise, läheb meie­gasarnuti.

Praegu on Hiiumaal neli valda, aga kokku kaksteist valjatunnustega piirkon­

da. Tekkimas on Kassari vald. Palju oleme rääkinud ka elu või­malilekusest Hiiumaal üldse -tööhõivest, keskkonnakaitsest, ühendusest mandriga, haridu­sest.

Presidendiks pürgiv Peeter Tulviste, kes ka meie koosole­kulosalenud, on öelnud, et näeb Hiiumaa Suurkogus või­malust saare probleemide hea­tasemeliseks avalikuks arute­luks. Tema öeldu kätkeb väga olulist mõtet - rahvalike ühen­du ste üritustel jäävad peale elutarkus, haritus, teadmised ja kogemused.

Hiiumaa Suurkogu algata-

Vastukaja

jad teatasid kohe erakondlikust sõltumatusest ehk mõtteviiside erinevuse tunnistamisest, pea­legi on Hüumaal olemas ka era­kondade ümarlaud. Kahe esin­duse erinevus on selge - era­kondadele on omased kinnis­mõtted, mis vajavad rakenda­mist ja katsetamist, seega või­vad osutuda nii ka ulikeks kui ka kahjulikeks.

Rahvalikule esindusele on aga omased teadmised ja koge­mused, mis on juba leidnud ra­kendamist, seega juba katseta­tud.

RahvaLikele kogudele on EKAK riikliku dokumendina tähtis sellepärast, et see räägib avaliku ja rahvaliku võimu koostööst ja ühenduste rahasta­misest. Seni võis iga riigiasutuse töötaja vaadata, et see on mingi ebaoluline seltskond, kellega arvestama ei pea. Nüüd peab suhtumine muutuma.

Lühend EKAK ise ei tähen­da midagi muud kui kodanike­ühiskonna põhimõtteid . . Aga meil ei taheta öelda «heinate­gw>, vaid {<koresööda varumise organiseerimise kindlustamise tagamine seoses loomade üle­talve pidamisega». Kui me ta­hame, et rahvas selle olulise do­kumendi omaks võtaks, on vaja see eesti keelde tõlkida.

Loed lehte ja ei usu oma silmi Kulno Pajula Mustvee linnavolikogu esimees

N Ü mõtlesin 30. märts. i Foorumist Raimu Han­soni artiklit «Mustvee

arengukava tekitab konflikte» lugedes. Artikli juhtlauses ollak­se solvunud, et Mustvee aren­gukavas on öeldud, et Mustvee1 puudub turismiteenus.

Ei näe selleks põhjust, kuna seda tõesti pole. Suvel saab mo­tellis öö ära magada ja sööklas süüa. On ee siis turismiteenus?

«Mustvee linnavalitsus ja linnapea ei tea, millega ühing tegeleb,}) ahastab Keskküla. Mõ­tisklen - peale mulluse ladusa

laadakorralduse (laat oli tõesti hästi korraldatud) ja suveniiride müügi ei tea minagi, piinlik tun­nistada, millega ühing tegeleb.

Telefon pihku ja helistan vo­likogu liikmetele - «laat», «laat», «ei tea», «vist öömaja pakub». Targemaks ei tuhkagi. Helistan tuttavatele - «laat», «laah, <<Ameerika ülikoolist saadud dol­larid jagasid omavahel ära». Ikka sama tark.

«Ökoturismiühingu pabe­reist võib lugeda ... ») Huvitav oleks lugeda, mis seal kirjas on, sest volikogu liikmeid ei ole ala­tes 1999. aastast teavitatud ühestki Balti-Ameerika Partner­lusprogrammi rahastatud koo~

litusest, rääkimata osavõtukut­sest. Võibolla võtab nendest osa salastatud liikmeskond.

Meeri trump: sadam. Selle ütlusega tahetakse solvata kõiki Mustvee linna elanikke, sest see ei ole linnapea trump, see on kõigi mustveelaste trump. Un­napeale on pandud kohustus ülesanne eDu viia.

Sadam annab meile võima­luse saada investeeringuid, elav­dada majandust, luua töökohti, arendada turismi. Et võiks öelda: Mustvees pakutak. e turi mitee­nust. Aga see vajab investeerin­guid. Arusaamatuks jääb turis­miühingu hoiak: sadamaehitus ainult üle meie laiba. Tahaks na-

gu turismiga tegelda, aga peaasi, et sadamat ei hakataks ehitama

(Mustvee Ökoturismiühing ei ole sadamaala detailplanee­ringuga rahul,» nenditakse ar­tiklis. No kuidas saabki olla, kui arutelu toimus 14. augustil 2000 ning ajalehes väljakuulutatud üritusest võttis osa väga vähe huvilisi. uvipuuduse1 ei osale­nud seal ka ökoturismiühing.

Sooviks Mustvee Ökoturis­miühingule jõudu, häid ideid ja tahet oma tegevusest ka avalik­kust teavitada, kuid mitte selli­ses vormis nagu Foorumis. Ja voldikute vohimise kõrvalt võiks sadamale teisest vaate­nurgast mõtlema hakata.

27. aprill 2001

Kodanikud tulgu kommenteerima «Meie oleme süsteemi Oles ehitanud ja val­mis pakkuma õigusloomealast koolitust ja abi, kuid inimeste eest kommenteerima ha­kata me ei saa.»

010 Siivelt, avaliku sektori ja kolmanda sektori õigusioomealase koostöö arendamise projekti koordinaator, kutsudes kõiki kommenteerima

Kodanikud saavad osaleda seadusloomes AARNE SEPPEl

aarne.seppel@postimees.ee

Kodanikeühendused saavad Eesti Öiguskeskuse interneti­põhise foorumi vahendusel senisest mõjuvamalt kaasa rääkida avalikkuse huve tee­nivate seaduseelnõude ette­valmistamisel.

22. märtsil avatud õigus­keskuse interneti kodulehe­külg www.lc.ee/seadusIoome pakub praegu kommenteeri­miseks ravikindlustuse sea­duse eelnõu ja avaliku teenis­tuse seaduse eelnõu, kuid peagi on lisandumas teisigi eelnõusid.

Avaliku sektori jakolman­da sektori õigusloomealase koostöö arendamise projekti koordinaatori Ülo Siivelti sõ­nul on seaduseelnõude kom­menteerirniseks ja ettepane­kute tegemiseks loodud inter­netipõhise foorumi peaees­märk aidata kolmandal sekto­ril läbi suruda ettepanekuid nendes eelnõudes, mis puu­dutavad eelkõige neid endid.

KW1a aga paljud seadused mõjutavad laiemalt kogu ko­danikkonda, mitte ainult mit­tetulundusühinguid, siis on foorwniI kommenteeIimiseks avatud ka avalikkusele huvi­pakkuvaid seaduseelnõusid.

Käivitub teine etapp Siivelt rääkis, et ei oota

nad inimestelt ja organisat­sioonideIt juriidilist teksti, vaid vabas vormis ettepane­kuid ja kommentaare, mille põhjal koostab õiguskeskus vastava eelnõuga tegeleva ministeeriumi jaoks raporti.

Siivelti sõnul sai foorumi avamisega tllidetud avaliku ja kolmanda sektori vahelise õigusloomealase koostööpro­jekti esimene etapp - süstee­mi ülesehitamine. Teise etapi

peaülesanne on foorumi tut­vustamine ja propageeIimine.

<<Inimestel tuleb aidata üle saada seadusi puuduta­vast usaldustõrkest,» ütles Sii­velt. «Paljud ei suuda lihtsalt uskuda, et ministeerium nen­de arvamust ka kuulda võiks võtta.}) Siivelti hinnangul on seda seisukohta võimalik murda aktiivselt kommentee­rides ja ettepanekuid tehes.

Sõltub ministeeriumist

«Meie oleme süsteemi üles ehitanud ja valmis pak­kuma õigusloomealast kooli­tust ja abi, kuid inimeste eest kommenteerima hakata me ei saa,» vihjas Siivelt kodanike­ühenduste praegusele suhte­liselt madalale aktiivsusele.

Positiivse näitena tõi ta meresõiduohutuse seaduse eelnõu, millele esitatud mitte­tulundusühenduste parandu­si ministeerium arvestas. Ühena järgmistest peakski avalikkuse ette toodama see­sama eelnõu, nüüd aga juba täiendatud kujul.

Siivelti sõnul ei ole täp­seid reegleid, millal eelnõu kommenteerimiseks välja pannakse. «Väga palju sõltub ministeeriumist, mis staadiu­mis eelnõu on nad valmis kommenteerimiseks andma,» ütles Süvelt.

Esmapilgul keerulisena tunduva internetilehekülje kasutamise hõlbustamiseks korraldab õiguskeskusõppe­päevi.

Oppepäevade raames plaanib õiguskeskus läbi sõita kogu Eesti. Siivelt rääkis, et nad loodavad mai jooksullä­bi käia Rakvere, Paide, Rapla, Haapsalu ja Võru. Kokkulep­pimisel on praegu Pärnu, Ku­ressaare ja Viljandi. Seni on üritused toimunud Tartus ja Valgas. Lisainfo www.lc.ee.

Koristustalgud Räpina järve ääres

Tartu Vabatahtlike Keskus koristas eelmisel reedel Rapina paisjärve kallast ning istutas sinna puid. Üritusest võtsid osa Rapina OhisgOmnaasiumi ja aianduskooli õpilased ning vaba­tahtlikud Tartust ja Narvast. Pärast koristustalguid toimus tea­tevõistJus ning peeti pidu. (Foorum) PEETER UNT

Heategevusjuht: rikkad pangu Ees · s raha kokku KERTU Ruus foorum@express.ee

Ärimeeste raha mittetulun­dusühinguteie jagava Chari­ties Aid Foundationi (CAF) tegevdirektor Michael Brop­hy usub, et riigi huvides on teha mittetulundusühendus­teie annetavatele firmadele maksusoodustusi.

Arusaadav, mis ühendusi selle juures võlub. Aga miks ärime­hed seda teevad?

CAF on ise registreeritud hea­tegevusliku organisatsioonina. Seetähendab,etmeilelaienevad ärimeestele teenuseid pakkudes samuti maksusoodustused. Me oleme endale riigilt mitmed eri­õigused välja kaubelnud.

Näiteks arve, mille nad meie panga juures avavad, on maksu­dest vabastatud. See on kaunis keeruline süsteem.

Kui soojad on teie suhted rügi­tegelastega?

Üldiselt pole mõtet rahan­dusministeeriumit enne avali­kult rünnata, kui me pole neile nelja silma all oma arvamusest teada andnud. Seadsime sisse ÜlDarlaua, mis käib koos kinnis­te uste taga. Teisalttuleb muidu­gi ka avalikkust teavitada.

Miks peaks rük annetajatele maksusoodustusi tegema?

Selline tavaline vastus oleks, et ühendused teevad riigi töö väiksema raha eest ära. Välle kee­rulisem on seletada seda, et on tarvis iseseisvat sektorit, kus ini­mesed oma huvides tegutsevad.

AnItlustes selle üle, kuidas see sektor täpselt välja näeb, rää­gitakse palju erinevatest võima­lustest. Näiteks USAs määravad rohkem üksikisikud, Põhjamaa­des riik. Usun, et Briti peaministli kolmas tee oleks õige ka Eestile.

Ka meie olime kunagi palju kehvemas olukorras - veel I982. aastal tohtis firma maksuvabalt annetada vaid 3000 naela aastas ning siis pidi lubama toetust seitse aastat jätkata. Piirangud kadusid järk-järgult.

Me räägime rikkuse (ümber) jagamisest. Kuid kas Eesti ühiskonnas pole küsimuseks, kuidas rikkust luua?

Rikkuse loomine on eduka ühiskonna sine qua non. See on valitsuse põhiline mure ja kui ra­ha pole, on väga raske rääkida jagamissüsteemidest. Aga küsi­da tuleb, kuhu soovitakse välja jõuda.

Kas Eestis võiks midagi CAFi­sarnast teha?

Määravaks saab see, kui palju siin rikkaid leidub. Praegu neist väikses Eestis ilmselt ei püsa. Kuid võibolla oleks asi mõeldav, kui kaasataks kõik Balti riigid.

Alustada võiks mittetulun­dusühendusi teenindava raha­fondi tegemisega.

Praegu on mittetulundussek­torile mõeldud raha siin ju kõik­jallaiali, aga see oleks otstarbe­kas ühte kohta koondada, sest süs saaks selle panna suuremaid intresse teeruma.

See tähendaks aga ka, et peaks võtma kokku grupi rik­kaid, kes oma raha Hidaksid. Eesti mittetulundussektor, mis praegu projektist projektini elab ja vahepeal uue välisabi saabumiseni talveund magab, vajab toetust just kohalikelt ri­kastelt.

Charities Aid Foundationi tegevdirektor Michael Brophy leiab, et alustuseks võiksid Baltimaade mittetulundusühingud raha kokku panna ja oma rahafondi teha. EGERT KAMENIK

........................................................................................................................................... . 'Ii!~alE!Vra I e

• Sündinud 1937. Liitus 16-aastasena Kuningliku . Laevastikuga, kus tema eriaiaks said lennuki­kandjatelt õhku tõusvad lennukid. Läks erru kõrgema ohvitserina 1966.

• Charities Aid Foundatoni tegevjuht 1982. aas­tast. Euroopa Kodanike Ühenduse (ECAS) esi­mees.

• Olnud ka Euroopa Fondide Keskuse ja üle­maailmse kodanikeühenduste liidu ClVICUS esimees.

• Charities Aid Foundation on 1924. aastalloodud heategevusorgani. satsioon, mis jagab aastas heategevuseks 300 miljonit eurot ning mil­le varade väärtus on 1,5 miljardit eurot.

• CAFiI on kolm investeerimisfondi ja laenufond ning harukontorid kümnes riigis, sealhulgas Venemaal ja Bulgaarias.

Suurem osa eraannetustest tuleb kõikjal üksikisikuteit, mitte firmadelt.

Nii hakkavad osanikud teeni­ma ja võivad liikuda edasi inves­teeringute juurde.

CAFil on kolm investeerimis­agentuuri. Nii tuleb liikuda edasi aina keerukamate süsteemide poole ja lõpuks on mittetulundu­sühingutel kõik samamoodi üles ehitatud nagu ärisektoril. Ning maksusoodustustega saab siin väga palju reguleerida.

Miks ei või ühendused sama­h ästi praegu panka laenama minna?

Pangad ei tunne seda temaa­tikat. See vajab erinevaid kritee­riume. Meie spetsialiseerume ja oleme seeläbi nagu pankade võistlejad.

Kuid samal ajal peaks pank käituma mittetulundussektorit toetades pangana, selle aseme] et anda mõned kasutatud arvutid.

See tähendab - raha pannak­se raha tegema, ja samas on tead­mine, et seda kasutatakse hästi.

Kuidas mõjutab siinset heate­gevust see, et Eesti linnad on Skandinaaviale ja mujale ma-

• ha müüdud?

See sõltub seaduste t. Ameerika firmad on pidanud näiteks oma sotsiaalseid kulu­tusi tegema USAs ka siis. kui nad tegutsevad mujal.

Exxon on kuulus näide, mis sai poole kasumist mujal. aga tegi 90% oma sotsiaalkulutus­testUSAs.

Sellest tekkis suur vaidlus, eriti siis, kui ExxoniI tekkisid väljaspool Ameerikat problee­mid looduskait ega.

Mis paneks firmad kulutama seal, kus nad kasumit teeni­vad?

Tarbijad on hakanud oma käitumi ega neid mõjutama. Et­tevõtted kaotavad turuosa, kui nende vastutustundetust käitu­misest teada saadakse. Sellele aitab palju kaasa internet.

On igapidi, ka majandusli­kult mõttekas teha sotsiaalseid kulutusi piirkonnas, ku toimub tootmine. Nii peavad ka Rootsi firmad oma Eesti turu peale mõtlema.

Kuid nü nagu äri peab muu­tuma sotsiaalselt vastutustund­likl.lmaks, nii peavad ka mõned mittetulundusühendused hak­kama käituma vastavalt ärimaa­ilma reeglitele.

Prahas koguneb korruptsiooni­konverents Prahas koguneb 7.-11. ok­toobrini 10. korruptsioom ~ vastane konverents. T ehhi Transparency lnternationali korraldatud konverentsil arutatakse korruptsiooni vastu võitlemise võimalusi, analüü itakse cri riikide juh­tumeid ning püütakse paika panna üJemaailms id prio­riteete.

Paralleelselt toimub e i­mest korda üliõpilaste foo­mm 50 üliõpila ele kogu maailmast. Kandideerida soovijad peavad saatma 15. maiks lühikese ettepaneku ettekande kohta. valitud koo tavad ettekanded ning parimad esitavad eile. Lisa­informatsioon www.10ia­ee. org. (Foorum)

Haapsalus avati puuetega inimeste värkstuba Haap alus avas Läänemaa Puuetega Inimeste Koda 3. aprillil värkstoa, mis annab igapäevast tööd viiele puu­de ga inimesele.

Eesti esimeses omataoli­se värkstoas valmistavad töötajad külastajale silme all Läänemaa traditsioonide järgi rahvuslikke käsitööe 'c­meid, näiteks koovad kan­ga telgedel saanivaipu.

Värkstoa perenaise Reet Siimeri sõnul on tuba muu­tunud ka pi'ut kultuuri- ja tunnismikeskuscks ning suhtumine selle töötajatesse on olnud väga toetav. Töö­tajaile endile on see tema sõnul andnud uue elukvali­teedi.

Enne seda õpetas koda toimetulekut ning andis koolitust 21 kohalikule puu­dega inimesele. (Foorum)

Tallinnas loodi haridusuurijate keskus Eesti 1 [midusfoomm kutsus 6.-7. apriUini Tallinnas kok­ku rahvusvahelise konve­rentsi, kus analüüsiti Balti riikide haridusrefonne ning loodi Balti-Põhjamaade Ha­ridusuuringute Foorum.

Kaheksast riigist 0 avõtja­tega kohtumise korraldaja, Tallilma Pedagoogikaüli­kooli professor Viive Ruus (pildil) märkis, et praegu ei vaadelda Eesti hariduses~tOl­muvat üldse rallVusvahelisel taustal. «See on oluline, et saaksime oma otsuste õig-u e kindlam ad olla,» sõ­

nas Ruus. KohtumiseJ viibis ka

OECD esindaja, üks Eesti haridust puudutava DE raporti autor Aims McGuin­ness. Peagi i1muv raport toob Eesti õnnestumiste kõrval välja mitmed nõrgad kohad, nagu kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse olu­kord. (Foorum)

Viive Ruus PEETER lANGOVITS

elmi 'es Foorumis oli uudi es ((Koostöökoda pi dab EKAKi» ekslikult kõnel­dud Keskerakonna fraktsioo ­ni juhatajast Tooma Vare­!dst, kuid mõeldud ollAndre Varikut Ee timaa Hahvalii­dust. Foorum vabandab mõ­lema ees. (Foorum)

...

Lühidalt

'~idalas peeti omakultuuri päeva Laupäeval, 21. aprillil peeti Ridala valla omakultuuri päeva, mi tutvllsta maal pakutavaid teenuseid ja too­teid, enama ti lambavilIast ;'2. puidu t käsitöid. Neljal külal, Kiideval, Hae kal, Pui­sel ja Asukülal, oli oma eks­ponaadituba.

Kaheteistkümnele oma­kultuuri edendajale andis vallavalitsus Sädeinimese auhinna, preemiad panid välja kohalikud firmad.

Ridala vallavalit u algata poolteist aastat tagasi liiku­mise «Külast külla», mis on aidanud kutsuda ellu kuus küla eltsi. Ridala vaII, maa­elu osakonna juhataja Maire Vllba kinnita, et seltsid on

. r hikese ajaga palju muut­nud, se t inime ed on haka­nud ühi eit tegutsema.

(~Näiteks Kiidevas, ku nüüd on kalurimuu eum, räägiti pärast kaluriküla päe­va, et eal polnud 30 aastat ühisüritust toimunud,» õ­nasVilbas.

Vilbase sõnul on vald püüdnud eItse toetada ruu­midega, mida ta tasuta ren­dile annab. ccHaeska selts sai suure tühja kauplusehoone, kus nad koos käivad ja kur­su eid teevad,» viitas Vilbas. Jargrni el aastal oovib valla­valitsus innustada külasid heakorrastama. (Foorum)

Avatud Eesti Fond jagas Koosmeele auhindu Nädal tagasi. 19. aprillil an­di Avatud Eesti Fond linna­teatri kammersaalis üle 2001. aasta Koosmeele au­hinnad.

Auhinna said Natalja 1al­viSLC inimest väärtustavate ja väljapeetud aadete tegemi-

1 ~b eest venekeelses televi-i oru, elli Kalikava ihi­

kindla tegevuse ee t aid i problemaatika teadvustami-el ja haigu e piiramisel ning

Mihkel Mutt (pildil) ühis­kondlikke protses e ja Eesti tulevikku käsitlevate teema­de meisterliku ja intrigeeriva käsitlemise ee t. Auhinnaga kaasneb 20 000 krooni ja graafiline leht.

Fond lõi Koosmeele au­hinna 1997. aastal neile, kes on kaa a aidanud Ee tis ela­vate rahva te ja otsiaal ete gmppide ükstei emõi tmi-ele ning ühi e tuleviku Ee ti

ehitami ele. Tänaseks on antud välja kaksteist auhin­da. (Foorum)

Mihkel Mutt OVE MAIDLA

eliit ku ub konverentsile 4. mail peetakse Tallinnas kcskkonnruninistceriumi hoones kiiInnes paekonve­rents, mil1e teema on kesk­kOlmahoidIik paeka. utu .. Sellele eelnevad 3. mail Va-alemma .. ja Padisel mõtte­

laIgud. Ugi kümme aa tat tegut-

cnud 41 lü melise 'e ri Paeliidu põhiee märk on pa > kui E ti rahvu kivi taas­väärtu tamine. Li ainfo ja r ouand d t lefonil 634 5906,

<1 Uit <-hdt.e • (floorum

Ba V kiir anna tuli Peterburist Pe ·psi ümbruse ~lu edendama Lõuna-Uuralites sündinud Gulnara Roll soovitab eluga toimetulekuks õpinguid

RAIMU HANSON raimu.hanson@postimees.ee

Peipsi ümbruse elanike elu Peterburist edendama tul­nud ba~kiirlanna Gulnara Roll (36) rõhutab õppimise vajalikkust ja jätkab ka ise õpinguid.

Mittetulundusühingu Peipsi Koostöö Kesku juhatuse esinai­ne, kelle eesnimi tähendab pär­sia keeles granaatõunaõit, asus mullu septembris õppima Tartu Ülikooli eurokolledZis. Ta soo­vib saavutada magistrikraadi.

Oppimise tarvidust põhjen­dab Gulnara muutustega elus. «Uskumatu, kui kiiresti kõik muutub. See tähendab aga se­da. et inimesteIgi tuleb ennast muuta. Peaksime olema paind­likud, et toime tulla ka näiteks viie ja kümne aasta pärast,» soo­vitab ta eneseharimist teistelegi.

Ee ti minekut Euroopa Lütu peab emandust õppiv tartlanna iseenesestmõistetavaks. Kas see juhtub enne, kui ta saab Eesti kodanikuks, ei oska keegi arvata.

Sundinud Ufas Lõuna-Uuralitest parema]

pool paikneva Baskortostani pealinnas Ufas 1987. aastal üli­kooli majandusgeograafina lõ­petanud ning Peterburi ülikoo­lis teaduskandidaaeti kraadi aastal 1991 kaitsnud tõmmu kaunitar leidis, et senisest hari­dusest ei piisa.

Ta] õnnestus 1992. aastal pääseda Ungarisse, et õppida kaks kuud Kesk-Euroopa üli­koolis ja viibida sama program­mi raames täiendusel USAs Browni ülikooli keskkonna­uuringute keskuses.

Välismaal viibimine andis lisaks enesetäiendusele võima­luse kohtuda tulevase abikaa­saga, aga ka idee rajada mitte­tulundusühing Peipsi Järve Projekt, millest nüüdseks on kasvanud rahvusvaheline Peip­si Koostöö Keskus.

Kaheksa aastat tagaSi Ees­tisse elama asunud ja tartlasest teadlase, praeguse ettevõtja Margus Rolliga abiellunud Gul­nara lSkuzina eesti keel on te­ma enda hinnangul ideaalist kaugel. Seevastu kolleegid kii­davad, et ta on suuteline eesti keeles isegi kirjutama.

1993. aastal sündi Marguse ja Gulnara Rolli peresse tütar. «Eesti keelt hakkasin õppima lapse kõrvalt. Palju aitas ämma, abikaasa tädi ja lastega suhtle­mine,>~ ütles seitsmeaastase Lii-aema.

«Mõned grammatikavead siiski lip avad sisse. Juba mitu aastat loen Postimeest, sellest on kindlasti kasu olnud. Nüüd pööran tähelepanu häälduse parandamisele. Minu praegune õpetaja Tiiu Puik aitab ka Vane­muise näitlejatel kõnet selge­maks muuta,» rääki Gulnara.

Ühtlasi ütles baskiirlanna, et kirjutab rohkem inglise kee­les, sest Peipsi Koostöö Keskuse põhiline raha tuleb rahvusva­heli test fondide t.

«Kahjuks ei ole Eesti riik ja kohalikud ärimehed veel või­meli ed kolmandat sektorit pii-avalt toetama, ehkki valmis­

olek selleks on juba olemas. Ee ti mittetulundusühingute tegevust toetavad tänuväärselt tihti välisriigid ja rahvusvaheli­sed fondid,» tunnistas ta.

ah svaheline tegevus ei

Baskortostan

Gulnara Roll on sUndinud laskortostani pealinnas Ufas.

1

A1lika5; ENE kaardid ott Rammo

ole tema jutu järgi sugugi nii roosiline kui esmapilgul tun­dub. (,Erinevad töökogemused ja ootused, arusaamise ja usal­duse nappus partnerite vahel ning muud tegurid võivad koostööd oluliselt takistada.»

Miljonid raja tagant

Kuigi Gulnara silmis ei saa kõike rahaga mõõta, märkis ta siiski, et tema tegevuse tulemu­sel on laekunud välismaalt Ees­ti elu arendamiseks raha aasta­aastalt üha enam: 1995-1996 tuli 600 000 krooni, 1997 -1 500 000, 1998 - 1 600 000, 1999 - 5 000 000 ja mullu -5 500 000 krooni.

«Oleme suutnud luua hea meeskonna, see kajastub arvu­des. Raha on põhiliselt läinud erinevatele koolitustele, kesk­konna- ja sotsioloogiliste uurin­gute läbiviimiseks, kirjastami­seks, keelelaagrite ja laste loo­mingu konkursi korraldami­seks,» selgitas Gulnara

Teda rõõmustab, et tänavu kinnitati kaks väga mahukat keskkonnaprojekti.

Maailma Keskkonnafond hakkab rahastama Peipsi järve valgala veemajandusprogram­mi väljatöötamist ja osaliselt ka rakendamist. Ettevõtmine al­gab kavakohaselt sügisel, kes­tab kolm aastat ja toob sisse miljon USA dollarit.

Veebruaris algas keskkon­napoliitika ja -uuringute kolm aastat villtav projekt «MANTRA East», mis toob Eestisse ligi kümme miljonit krooni. Sel­le eest tuleb teha erinevaid töid alates vee kvaliteedi määrami­sest ja lõpetades keskkonna­teadlikkuse kujundami ega.

Rõõmuhetked Seoses viimati nimetatud

suurettevõtmisega teeb Peipsi Koostöö Keskus koostööd küm­ne erineva institutsiooniga kuuest riigi t. Eestis on parme­riteks Tartu Ülikool, Eesti Põl­lumajandusillikool ja Tallinna Tehnikaülikool.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekants­leri Harry Liivi sõnul on Gulna­ra Roll korraldanud protsesse, mis on vajalikud kohalikule elule, kuid samas kogu Eestile. «Meie koostöö ei ole koormav kummalegi poolele,» märkis asekantsler tunnustavalt.

Gulnara tunneb rõõmu, kui Peipsi-äärse rahvaga vesteldes ilmneb, et juba Pihkvas e are­nenud Peipsi Koo töö'K kuse

«Kahjuks ei ole Eesti riik ja kohalikud ärimehed veel võimelised kolmandat sektorit piisavalt toetama,» selgitas Gulnara Rolf, miks suurem osa rahast tuleb vAljapoolt Eestit. AIN PROTSIN

tegevus on tulnud neile kasuks. Eraelus naudib ta nädalalõppe, mil kogu pere - tema mehe po­jad esimesest abielust sealhul­gas - saab minna sportima.

«Armastan squash'i mängi­da, ujuda ja jooksmas käia. Töö edeneb paremini, kui saan kõi­ke seda koos kallite inimestega teha,» tunnistas ta naeratades.

Kui granaatõunaõielt nime saanud tartlanna sõidaks prae­gu ema ja isa juurde Baskor­tostani, ei näeks ta granaatõu­napuid õitsemas. «Seal neid vist ei kasvagi,» selgitas Gulna­ra.

Seetõttu ootab ta pikisilmi Maarjamaa kirsside õidepuh­kemist.

Peipsi naised valInistusid Rootsis ettevõtluseks RAIMU HANSON raimu.hanson@postimees.ee

Aprilli alguses naasis Rootsist veerandsada Peipsi lähedal elavat naisettevõtjat, kes käi­sid sealseteit naisettevõtjatelt kogemusi omandamas.

Peipsi Koostöö Keskuse projektijuhi Angellka Rehema teatel külasta id meie nais et -tevõtjad Rootsi väikekohvi­kuid, majutusasutusi ja tutvu­sid teiste turismiteenustega.

Oppereis oli 18 kuud kest­ud harlvq tegevuse ük osi.

Phare programmi LIEN ra­hastatud ja Peipsi Koostöö Keskuse korraJdatud koolitus tegi siinsetele naistele selgeks ettevõtluse alused, raamatupi­damise, suhtlemise ja enese­kehtestamise, projektide kirju­tamise ja suhtekorralduse.

Rehema andmeil varmis­tas end mitu naist ettevõtjaks juba koolituse aegu ning mit­mel on plaanis oma ettevõte registreerida lähemal ajal.

Koolltuses osale poolsada naist tosinast erinevast Peipsi­äärse vallast ja -linnast.' , r

27. aprill 2001

((Siin pole mingit tegemist pahataht­likkusega.»

Childerik Schaapveld «Demokraatia programmi» eks­pert, projekti venimise põhjustest

Eurokomisjoni delegatsioon ei anna infot KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Eesti ühendustele mõeldud Euroopa Liidu abiprogramme koordineeriv Euroopa Komis­joni Delegatsioon on kaotanud usalduse paljude mittetulun­dusorganisatsioonide silmis, sest sealt on ka hilinemiste pu­hul võimatu programme puu­dutavat teavet saada.

Sel aastal on käigus kolm otseselt ühendustele mõeldud programmi: inimõigusi puudu­tav ~~Demokraatia programm» (l10 000 eurot), kodanikuühis­konna arengule mõeldud ACCESS (850 000 eurot) ja Euroopa Liidu tutvustamiseks mõeldud «Väikeprojektide programm» (150000 eurot).

Kolmest on korralikult käi­vitunud vaid viimane. mis mõeldud Euroopa Liidu propa­geerimiseks.

Tumm delegatsioon «Demokraatia» jaACCESS ei

jäänud küll otseselt hiljaks, kuid ühendused ootasid nende käi­vitumist ammu. Seepärast teki­tas ka meelehärmi, et delegat­sioon päringutele ei vastanud. Komisjon ei andnud selgitusi, kui see hiljuti «Demokraatia programmi» tulemustega teata­misega neli kuud hilines.

Tartumaa mittetulundusor­ganisatsioonide info- ja nõus­tamiskeskuse juhataja Madis Saluveer on üks neist, kes peab vastama küsimustele liidu abi­programmide kohta.

«Suurim kaotus on usaldu­se kaotus, et on olemas rahaal­likas, mille jagamise reeglid on kindlad ja otsustamine läbi­paistev,» märkis Saluveer.

MTÜ Eesti Haridusfoorum juhataja VLive Jüriso kinnitas, et temas tekitas suuremat meele­paha just suhtumine, et kes maksab, tellib muusika.

Olisalajane burokraatia «Demokraatia programmis)}

Brüsseli-poolse eksperdina osalenud Chllderik Schaapveldi kinnitusel tehti kõik reeglite ko­haselt ning see võttiski aega. ({Läbipaistvus on nii delegat­siooni huvi kui poliitika, ja seda on delegatsioon ka üritanud ol­la,}) sõnas ta John Kjaeri artiklile viidates (Äripäev, 6. aprill).

«Siin pole mingit tegemist pahatahtlikkusega, kui keegi leiab, et põhjustest ei piisa.» Schaapveld tunnista, et Elis takerdub palju bürokraatiasse.

Eesti delegatsioon ei vasta­nud ligi kahe nädala jooksul Foorumi korduvatele arupäri­mistele programmi venimise kohta ega andnud ka üldist in­fot delegatsiooni kaudu liikuva Eli toetu e kohta ühendu tele.

Euroopa Lüdu seaduste alu­sel tegutsev delegatsioon väljas­tab konkurssidest väga vähe tea­vet. Näiteks on salastatud eks­pertide nimed, arv ja valikukri­teeriumid. Schaapveldi sõnul peetakse praegu Brüsselis nõu, kas ekspertide nimesid ei peaks tagantjärele avalikustama. ' -t