11
Forellijõgede problemaatika Eestis, leevendusmeetmed ja nende võimalikud rahastamis- allikad lähitulevikus. Tauno Jürgenstein EMÜ, SA Eesti Forell

Forellijõgede problemaatika Eestis, leevendusmeetmed ja ......EKF ! Fond jagab u 250 M kr/a, üksikprojektidele piiranguid pole, toetust antakse kuni 100% abikõlbulikest kuludest

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • Forellijõgede problemaatika Eestis,

    leevendusmeetmed ja nende võimalikud rahastamis-

    allikad lähitulevikus.

    Tauno Jürgenstein

    EMÜ, SA Eesti Forell

  • Millest me siin üldse räägime?   Määrus nr 73: 112 jõge, oja v nende osa

      Põhja-, Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis

      Kui palju harrastajad püüvad?   Lõhe viimase 4a keskmine: 2 600 kg (jõgedest 800 kg)   Meriforell 4a keskmine: 2 800 kg (jõgedest 40 kg)   Jõeforell Järvamaal 40 a keskmine: 400 kg/a

      Ja püüda tahetakse:   KKM uuring 2008

    1. Haug

    2. Ahven

    3. Jõeforell

    8. Meriforell

    9. Lõhe

  • Kas meil on probleeme?   Maaparandus

      Koprapaisud

      Inimeste paisud

      Röövpüük

  • Leevendusmeetmed: Koprapaisud

      Mida põhjalikumalt, seda tõenäolisemalt jääb uus olukord püsima

      Võib siiski vajada kordamist

      Olulisem rände eel – suve lõpus, sügisel

      Õige oleks kombineerida arvukuse piiramisega

      Ligipääs võib osutuda probleemiks!

      Mõne kopra võib rahule ka jätta… (Kaberla näide)

  • Leevendusmeetmed: inimtekkelised paisud

      Kõige raskem: kokkuleppele on vaja jõuda!   Tavalise inimese paneb liikuma surmahirm v isiklik kasu.

      Kalatrepp võib olla kenake kompromiss, aga näidake enne mõnda toimivat.

      Loodusele on parim lahendus madaldada ja kujundada kärestik.

  • Leevendusmeetmed: eesvoolust jõeks

      Looduslikkuse (taas)loomine:   Elu- ja kudepaigad   Setteprobleemi

    vähendamine

      Vana voolusängi taastamine

    Settimine

    Kärestik

    Süvik

    Erosioon

  • Mis see kõik maksma läheb?

      Aga mida te plaanite teha?

      1 koprapaisu eemaldamine ~ 6 000kr

      1 koelmu 8m laiusel ja 1m sügavusel jõel ~ 60 000kr

      Samasuguse kanaliseeritud jõe elupaigamitmekesisuse suurendamine vähemalt 25m sagedusega ühes 3 kude-alaga, 1km ~ 600 000 – … kr

      Jõe suunamine vanasse sängi (eeldab vana sängi lahti-kaevamist, sängimorfoloogia taastamist jne jne) ~… kr

  • Kes maksab?

      Riiklikud keskkonnakasutuse tasud – KIK   Keskkonnaprogrammi kalanduse programm   Kalandusalased teadusuuringud, taasootmine, kalavarude

    kasutamine ja kaitse

      Euroopa Kalandusfond (EKF) – PRIA   EKF meede 3.2 “Veeloomastiku ja -taimestiku kaitse ja

    arendamine”   Eesmärk on kalavarude loodusliku taastootmisvõime

    parandamine

      Ühtekuuluvusfond (ÜF) – KIK   Meede: “Vooluveekogude seisundi parandamine”   Alates 2010 keskelt

  • EKF   Fond jagab u 250 M kr/a, üksikprojektidele piiranguid pole, toetust

    antakse kuni 100% abikõlbulikest kuludest.

      Rakendusperiood: 2009-2013, projekti lõpp hiljemalt 30.06.2015

      Taotleda saavad: teadus-arendus- ja riigiasutused

      Toetatakse: kalade ja sõõrsuude kude- ja elupaikade taastamist, hooldamist,laiendamist ja parendamist ning kaladele kudepaikadele ligipääsude rajamist ning nendeks tegevusteks vajalike eeluuringute tegemist; kunstkoelmute rajamist ja paigaldamist.

      Kulud abikõlbulikud alates taotluse esitamisest (va 2009.a. projektid)

      Protsess: põllumajandusminiser kehtestab Kalandusnõukogu arvamusega arvestades toetuse kasutamise kava, kus on kirjas toetatavad projekid koos eelarvetega. Kavasid tehakse u 3 tk/a ja seal olevatele projektidele kuulutab PRIA välja taotlusvooru.

  • ÜF   Üksikprojektidele rahalisi piiranguid pole, riiklikult ja

    mittetulundus sektorilt omafinantseeringut ei nõuta.

      Rakendusperiood: 2010-2013

      Taotleda saavad: keskkonnakaitsega tegelevad asutused, jur. isikud, MTÜ-d ja SA-d; KOV-d ja KOV üksused; äriühingud; eraisikud, kelle kinnistul asub pais.

      Toetatakse mh: kalapääsude rajamist; sigimis- ja noorjärkude kasvualade taastamist ja rajamist; paisude ja paisuvarede likvideerimist; koelmualadena sobivate sootide avamist; settebasseinide ja lodude rajamist; koprapaisude likvideerimist ja kopra arvukuse piiramist; kalastiku ja jõeseiret.

      Jõgedele, mille valgala suurem kui 25km2.

  • Tänan kuulamast!

    Küsimused palun!