Mullu 10. juunil võetiArbi männi tüve põhjaküljest 1,3 mkõrguselt 50 cm pikkuse vanuse-

puuriga puiduproov. Tüve ümber-mõõt oli sel kõrgusel 390 cm, raadius 62,1 cm ja koore paksus 3 cm. Proovis loendati 278 aastarõngast: seega lei-dus seal puitu aastatest 1731–2008. Aastarõngaste laiuse järgi joonistati puu jämenemise graafik ( 2).

Päris kasvu alguspunti, tüve säsini puurproov paraku ei ulatunud. Männi ümbermõõdu järgi otsustades jäi puur-proovi ots tüve keskpunktist, kus säsi oletatavasti asub, 14,3 cm kaugusele. Kui palju aastarõngaid võib olla sel-les proovist välja jäänud sisemises pui-dulõigus? Et puuduvate aastarõngaste laius teada saada, tuleb pikendada puu jämenemise graafikut “sissepoole”. Sättides mitmesuguseid teoreetilisi kasvukõveraid puu tegeliku kasvu graafikule, selgus, et kõige täpsemalt ühilduvad sellega kolmanda, viienda ja kuuenda astme polünoom ( 2).

Milline kasvukõver on õige? Kuuenda astme polünoom eeldab, et puu jäme-nes esimestel eluaastatel selgelt kii-remini kui hiljem. Selle järgi mahub puurproovist välja jäänud tüveossa vaid 36 aastarõngast, mille keskmine laius on 4 mm. Esimene aastarõngas paikneks sel juhul 1695. aasta kohal.

Kolmanda astme polünoomi järgi võib puurproovist katmata tüve-osa sisaldada 51 aastarõngast, kesk-mise laiusega 2,8 mm. Sel juhul oleks puu oma elu alguses jämenenud vaid

pisut kiiremini kui hiljem: puurproovi sisse jäänud esimese poolsajandi aas-tarõngad on keskmiselt 2,4 mm laiad. Esimene aastarõngas paikneks 1680. aasta kohal.

Kolmas variant, viienda astme polü-noom, eeldab, et puu jämenes esimes-tel kümnenditel enam-vähem sama kiiresti kui hiljem, ning pakub puu-rimata jäänud 14 cm sisse 63 aasta-rõngast. Esimene aastarõngas oleks sel juhul tekkinud 1668. aastal.

Millist neist kolmest võimalusest pidada kõige tõepärasemaks? Jälgides hoolikamalt aastarõngaste laiuse muutusi aja jooksul ( 3), tundub, et esimeste puurproovi mahtunud aas-takümnete jooksul puu jämeduskasv ei aeglustunud. Nii võib oletada, et seda ei toimunud ka varem ning esi-mesed aastarõngad võivad olla pigem sama laiad või isegi kitsamad kui järg-nevatel kümnenditel. Sellest lähtuvalt pidasime kõige tõepärasemaks kasvu-kõveraks viimatinimetatut, viienda astme polünoomi, mille järgi sirgus männike proovivõtukõr-guseni 1,3 meetrit ning tekitas sel kõrgusel esimese aastarõnga aastal 1668. Võib arvata, et seemnest tärkas ta kümme-kond aastat varem: 1650. aas-tate lõpul.

Kuidas on aastarõngaste raadiused kooskõlas Arbi männi teadaoleva ajaloo ja mõõtmistega? Esimene kirjalik ajalooallikas mainib männi kohal Arbi veski asukohta, selle on üles tähendanud piiskop Theodericus V 1486. aastal [4]. Toonaseid puid ei ole Arbimäel säilinud. Siinne talu oli arvatavasti vana vabatalu. 1930. aas-tal hõlmas talu 32 ha [5].

1935. aasta looduskaitseseaduse alu-sel võeti Elvas Mäe-Arbi talu (omanik Marie Tamm) põllul kasvav mänd loo-duskaitse alla. 1937. aastal avaldatud andmete järgi oli puu rinnasümbermõõt 340 cm ja kõrgus 13 m [7]. Arvatavasti tehti mõõtmised vähemalt paar aastat varem, oletatavasti 1935. aastal.

Eeldades, et tüve ristlõige on enam-vähem ringikujuline, arvutame selle toonaseks raadiuseks 54,1 cm. See on heas kooskõlas 1935. aasta aastarõnga raadiusega 52,4 cm ( 2): erinevus 1,7 cm läheb koore (k.a. korba) paksuse arvele.

40

Arbi männi vanus aastarõngaste järgi

ALAR LÄÄNELAID, HELDUR SANDER

Mullu ilmus Eesti Looduses Enn Lumeti meeleolukas lugu Elva linna sümbolist Arbi männist. Loo pildid näitavad vapipuu muutumatut ilmet viimaste aastakümnete kestel [6]. Tookord oli männi tegelik vanus veel saladus – vaid mõni kuu hiljem leidis see lahenduse.

FOTO

: AIN

RA

AL

1. Alar Läänelaid mullu juunis Arbi mändi puurimas. Tüve ümber-mõõt puurimiskõrgusel oli ligi neli meetrit. Puurproov sisaldas 278 aastarõngast: puitu aastatest 1731–2008.

FOTO

D: E

VE

LEM

BER

|264| E E S T I L O O D U S M A I 2 0 0 9

EL05-09.indd 264EL05-09.indd 264 11.5.2009 11:11:0511.5.2009 11:11:05

Järgmine teade Arbi männi jäme-duse kohta pärineb 1960. aastast: puu ümbermõõduks antakse 366 cm ja kõr-guseks 10 m [3]. Ka seekord on puu tegelikult mõõdetud varem, oletagem, et 1958. aastal. Tüve raadiuseks arvutame 58,3 cm. Toonase aastarõnga raadius on 54,4 cm. Raadiuste vahe annab koore-korba paksuseks 3,9 cm: tublisti enam kui paarikümne aasta tagune 1,7 sen-timeetrit. Võimalikke seletusi on mitu. Võib-olla tehti mõõtmised siiski hiljem, nt. 1959. aastal. Nii jämeda tüve puhul oleneb ümbermõõt ilmselt sellestki, kas mõõdulint satub mõni sentimeeter kõr-gemale või madalamale, suurte korba-mügarate vahele või peale.

1999. aastal mõõdeti männi rinna-sümbermõõduks 378 cm ja kõrguseks 10 m [9]. Tüve raadiuseks saame 60,2 cm. Vastava aastarõnga raadius on

58,1 cm, raadiuste vahe 2,1 cm passib koore paksuseks. Jällegi on andmed heas kooskõlas.

Arbi männi seemnest tärkamise aegu 1650. aastate lõpul oli Eestis Rootsi aeg. Muistendi järgi olevat männi istu-tanud Rootsi kuningas Karl XII [8]. See oleks saanud juhtuda vaid Põhjasõja (1700–1721) ajal, kui kuningas oma vägedega Liivimaal viibis. Ent kui meie siinsed arvutused-oletused peavad paika, oli Arbi mänd 1700. aastal oli juba umbes 40-aastane, tema rinnasläbimõõt küündis 15 cm kanti. Säärast männi-noorukit olnuks isegi Rootsi kuningal raske istutada, kui tal ka sõjaväe juhti-misest vaba aega oleks jäänud.

Praegu on Arbi mänd umbes 352-aas-tane. Põlispuu on hea tervise juures, viimase kümne aasta keskmine aasta- rõngalaius on olnud üle ühe millimeetri.

Hariliku männi suurimaks elueaks maa-ilmas on nimetatud 800 aastat [1]. Eestis on Puhtulaiu männi vanuseks hinna-tud 490–560 aastat (1965. a.) [2] või 430 aastat (1998); Pedassaare männil (1999) 460 aastat [9]. Seega võib loota, et Arbi mänd elab veel sajandeid.

1957. aasta seadusega taastati selle puu looduskaitsestaatus ning praegu on mänd kantud maailma kaitstavate alade andmebaasi [3, 10].

1. Johnson, Owen 2005. Euroopa puud. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn.

2. Kaar, Elmar; Kalda, Aino 1970. Puhtu mets. – Kumari, Eerik (toim.). Lääne-Eesti rannikualade loodus. Valgus, Tallinn: 136–149.

3. Kumari, Eerik (toim.) 1960. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

4. Käo küla arengukava 2007–2013. 2006. rongu.ee/index.php?picfile=127

5. Kärner, Jaan (koost.) 1931. Elva. Ajalooline, maa-teaduslik ja tulunduslik kirjeldus. Elva alevivalit-suse kirjastus, Elva.

6. Lumet, Enn 2008. Puu kasvab märkamatult. – Eesti Loodus 59 (2): 48–49.

7. Maide, Johannes 1937. Looduskaitse alla võetud maa-alad ja esemed. – Vilbaste, Gustav (toim.). Looduskaitse I. Riigiparkide Valitsuse kirjastus. Tallinn.

8. Rehepapp. Rahvausundite ja muistendite andme-baas. 2008. RKM II 83, 563 (109). folklore.ee/rehe-papp/tekst.php?perpage=25&page=175

9. Relve, Hendrik 2001. Eesti jämedaimad, kõrgeimadja vanimad männid. – Eesti Loodus, (55) 12: 465–466.

10. World Database on Protected Areas (Site Code: 171234). sea.unep- wcmc.org/wdbpa/sitedetails.cfm?siteid=171234&level=nat

Alar Läänelaid (1951) on dendrokronoloog, mää-ranud aastarõngaste järgi puude, ehitiste ja maalide vanust; PhD, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi lektor.Heldur Sander (1946) on loodusgeograaf, Eesti maa-ülikooli metsanduse- ja maaehituse instituudi teadur.

41

4. Sõjaka kuninga Karl XII toimetusi mäletatakse paljudes maailma paikades. Eestisse jõudis ta arvatavasti siiski pisut hiljem kui Arbi mänd oma praegusel kohal kanda kinnitas.

3. Arbi männi aastarõngaste laiused viimasel 278 aastal, koos nende laiuse muutumise üldsuundumust kirjeldava polünoomjoonega. Tundub, et esimeste mõõdetud kümnendite jooksul aastarõngaste keskmine laius ei vähenenud, seega võib oletada, et rõngad olid ka varasematel kümnenditel sama laiad või isegi kitsamad.

2. Arbi männi jämeduse kasv aastarõngaste paiknemise järgi. Jäme joon näitab puuriga mõõdetud raadiusi, katkendjooned eri hinnanguid puuri mõõteulatusest välja jääva kasvu kohta: vasakult alates: 5. astme polünoom, 3. astme polünoom, 6. astme polünoom. Tõepäraseim on esimene neist, mis lõikub rõhtteljega 1667. aasta kohal. Seemnest tärkas mänd ilmselt kümmekond aastat varem, see aeg kulus tal proovivõtukoha ehk 1,3 m kõr-guseni sirgumiseks.

PILT

: DAV

ID V

ON

KR

AFF

T

M A I 2 0 0 9 E E S T I L O O D U S |265|

EL05-09.indd 265EL05-09.indd 265 11.5.2009 11:11:0511.5.2009 11:11:05