FÜÜSIKA 8. KLASSILE

Kordamine 2. osa

Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis.

AINE TIHEDUS

AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist

suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja

selle keha ruumala jagatisega.

ruumala

masstihedus

V

m

MIDA NÄITAB AINE TIHEDUS

Tihedus näitab, kui suur on ühikulise

ruumalaga ainekoguse mass.

TIHEDUSE MÕÕTÜHIK

Tiheduse ühiku saamiseks tuleb

massiühik jagada

ruumalaühikuga

Tihedust tähistatakse valemites kreeka tähega roo ρ

MIS ON GRAVITATSIOON?

GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks

vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade

vastastikuse tõmbumise nähtust.

Gravitatsioon on nähtus.

Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus.

GRAVITATSIOONIJÕUD

Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust.

Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest.

Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud.

Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.

GRAVITATSIOONIJÕU MÕISTEKAART

MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK.

RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne

teise taevakeha lähedal asuvale kehale

mõjuvat gravitatsioonijõudu

MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK.

mgF F – jõud

m – keha mass

g– gravitatsiooniline

kiirendus

JÕU ÜHIK JA TÄHIS

Jõu ühikuks on 1N

Jõu tähiseks on F

JÕU MÕISTE

GRAVITATSIOON

RASKUSJÕUD

HÕÕRDUMINE

HÕÕRDUMINE on erinevate kehade

kokkupuutuvate pindade vahel esinev

vastastikmõju, mis taksitab nende kehade

liikumist teineteise suhtes.

Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil

HÕÕRDEJÕUD

Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab

kokkupuutes olevate kehade liikumist

teineteise suhtes.

Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha

liikumisele.

HÕÕRDUMISE TEKKIMINE

Kokkupuutes olevate pindade konaruste

haakumine on hõõrdumise tekkimise

peamiseks põhjuseks.

HÕÕRDEJÕU LIIGID

Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikuma

hakkamist, nimetatakse seisuhõõrdejõuks.

Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise

keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks.

MILLEST OLENEB HÕÕRDEJÕU SUURUS?

HÕ ÕRDEJÕU

SUURUS

RÕ HUMISJÕ UD

PINDADE

TÖ ÖTLUS

KEHADE

MATERJAL

HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST

Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda

rohkem pinnakonarudi haakub ja seda suurem

on hõõrdejõud.

Hõõrdejõu suurendamiseks pingutatakse

masinate veorihmu.

HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST

Mida sügavamad on pinnakonarused, seda

rohkem kehad haakuvad ja seda suurem on

hõõrdejõud.

Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle

liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad

püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed

karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse

kahade pindu.

HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST

Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse

kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise;

viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga.

Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski

HÕÕRDUMINE

HÕÕRDUMINE

•Mis on deformatsioon?

MIS ON DEFORMATSIOON?

DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju

muutmist.

DEFORMATSIOONI LIIGID

Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva

mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub.

Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve,

painde, vääne, nihke.

Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva

mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu.

ELASTNE DEFORMATSIOON

A- kokkusurutud õhk hoiab

palli seina sirge.

B - kokkupõrkel seinaga

deformeerub palli kest.

C – palli hakkab

elastsusjõu mõjul taastama

esialgset kuju.

Elastsusjõu mõjul liigub pall

tagasi

PLASTILINE JA ELASTNE DEFORMATSIOON

Keha kuju ei taastu pärast

deformeeriva jõu lakkamist.

Keha kuju taastub pärast

deformeeriva jõu lakkamist.

DÜNAMOMEETER

Deformatsiooni nähtusel põhineb dünamomeetri töö.

Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetris tekkiva elastsusjõuga.

Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega ehk deformatsiooni ulatusega.

Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.

•Mida näitab rõhk? Valem Ühik.

DEFORMATSIOON

RÕHUMISJÕUD

RÕHK

RÕHK

RÕHUKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega.

Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat jõudu.

Rõhu tähis on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal).

MIDA NÄITAB RÕHK? VALEM ÜHIK.

S

Fp

21

11

m

NPa

LUIK, HAUG JA VÄHK

Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas,siis nendel kuidagi ei vea

ja rist ning viletsus on nende ettevõte.Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte,

mis koos nad ühistööle viis,et koormat vedada ja selleks siis

nad kohe kolmekesi rakendusid ette.

Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa:

Luik tahab pilvi lennata,Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette.Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal,

kuid koorem praegugi on koha peal.

Ivan Krõlov

RESULTANTJÕUD

RESULTANTJÕUKS nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku.

Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse.

Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis temale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, see tähendab resultantjõud on võrdne nulliga.

PASCALI SEADUS

Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas

ühteviisi.

KUIDAS ARVUTATAKSE VEDELIKUSAMBA

RÕHKU?

Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba

kõrgusega ja vedeliku tihedusega.

Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu(p) saab

arvutada valemist p = ρgh, kus h on vedeliku

samba kõrgus q vedeliku tihedus ja

g = 9.8 N/kg.

ARCHIMEDESE SEADUS

oVedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne

keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.

oÜleslükke jõuks nim. jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud

keha üles.

gVFü

MILLAL KEHA HELJUB VEDELIKUS?

KEHA HELJUB VEDELIKUS, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange.

Üleslükkejõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.

Keha heljub, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne.

MILLAL KEHA UJUB VEDELIKUS?

KEHA TÕUSEB

VEDELIKUS ÜLES

siis kui üleslükke

jõud on raskusjõust

suurem.

Keha tihedus on

vedeliku tihedusest

väiksem.

MILLAL KEHA UPUB VEDELIKUS?

KEHA UPPUMISELon üleslükkejõud raskusjõust väiksem.

Keha upub vedelikus ja gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem.

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

cc. anmet.jg 2010