Füüsika praktilised tööd gümnaasiumis

Praktilise töö tegijad ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........

Praktilise töö tegemise reeglid:

1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi.

2. Praktilist tööd tehes vastutab töö läbiviija tema poolt kasutatavate katsevahendite eest. Kui mõnel katsevahendil on midagi

viga või juhtub sellega midagi, tuleb sellest koheselt õpetajale teada anda.

3. Katsevahendid tuleb peale töö lõpetamist kokku korjata ja viia tagasi selleks ettemääratud kohta.

4. Praktilist tööd tegema asudes loe esmalt läbi juhend, mitte ära hakka kohe katseid läbi viima.

5. Kõik praktilises töös tehtut tuleb kirjeldada töölehel (protokollis), kus kajastub nii töö eesmärk, kasutatavad töövahendid,

töö käik kui tulemused ja kokkuvõtted.

Praktiline töö TÖÖ JA VÕIMSUSE MÄÄRAMINE II kursus (Mehaanika – dünaamika)

Praktilise töö puhul on kombeks kõik väga täpselt kirja panna. Esmalt määratakse töö eesmärk ehk põhjus, miks tööd tehakse.

Töö eesmärk

Teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määrata enda keskmine ja maksimaalne arendatav

võimsus.

Võrdleme seda etteantud suurustega.

Selleks tuleb valida sobiv trepikoda, kus pole takistavaid esemeid ja saaks tõusta vähemalt 2-3 korruse jagu.

Töö teoreetiline osa

Trepist üles minnes, kisub Maa sind enda poole, sina aga tahad temast eemalduda, järelikult tuleb trepist üles

kõndides teha tööd. Ideaalis mingit hõõrdejõudu sel ajal sul ületada pole vaja ja õhu takistusjõud on ka tühiselt

väike sinu arendatava kiiruse juures. Seetõttu pead ühtlasel liikumiskiirusel end ülespoole tõukama jõuga, mis on

……………………. sulle mõjuva Maa külgetõmbejõuga. Peale raskusjõu sõltub trepist üles liikumisel tehtav töö

veel ……………………………………………… Sest mõlemad siin mõjuvad jõud on vertikaalsihilised:

raskusjõu suund on alla, sinu jõud üles. Seepärast tuleb ka teepikkust mõõta püstsihis.

Kui sa kiiremini jooksed, väsid rohkem ära. Kui sa tahad hästi ruttu kohale jõuda, pead hoogu lisama. Kui sa

liigud jääva kiirusega kord kiiresti, kord aeglaselt, siis on su töö küll …………………………….., kuid sa

arendad erinevat ……………………………

1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse?

2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd (valem)? ……………………………………………………..

3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? ……………………………………………………..

4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Milline on samal ajal

töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? …………………………………………………………….

(Skeem E. Pärtel „Füüsika töövihik“ 8.

klassile, Koolibri)

Autor Ingrid Rõigas

Töövahendid ..............................................................................................................................................................

..................................................................................................................................................................................... Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Esmalt määra oma mass kaalumise teel. Arvuta endale mõjuv raskusjõud. Kõik andmed kanna tabelisse.

2. Seejärel mõõda oma tõusukõrgus. Selleks mõõda 10 erineva astme kõrgus h ja keskmista. Nüüd loe üle,

mitu astet tõused ja arvuta kogu tõusukõrgus H.

Mõõtmise

arv

Astmekõrgu

s h (cm)

Mõõtmise

arv

Astmekõrgu

s h (cm)

Mõõtmise arv Astmekõrgus

h (cm)

1. 5. 9.

2. 6. 10.

3. 7. Keskmine h

4. 8. Astmete arv N

Tõusukõrgus

H=hN (m)

3. Trepistõus normaalsel liikumisel. Läbi antud kõrgus 3 korda normaalsel kiirusel ja mõõda ajad.

Nr m (kg) F=mg (N) H (m) A=FH (J) t (s) N=A/t (W)

1.

2.

3.

Keskmine võimsus

Nk (W)

4. Trepistõus kiirel liikumisel. Läbi antud kõrgus 3 korda maksimaalsel kiirusel ja mõõda vastavad ajad.

Nr m (kg) F=mg (N) H (m) A=FH (J) t (s) Nmax=A/t (W)

1.

2.

3.

Keskmine võimsus

Nmaxk (W)

5. Tulemuste analüüs Võrdle oma keskmist ja maksimaalset keskmist võimsust lambipirni heledustega. Millisele lambile lähedaselt võimsust arendad (kuidas kiirgad)? Taskulambipirn (1-2) W

Laualambi säästupirn (11–18) W

Auto kaugtule pirn (50–60) W

Hõõglamp laualambis (75–100) W

Tänavavalgustuse lamp (250–400) W Lamp majaka valgustis (2000–4000) W

...............................................................................................................

...............................................................................................................

...............................................................................................................

...............................................................................................................

...............................................................................................................

.......

Väljenda oma mõlemad võimsused ka hobujõududes teades, et 1 hj on umbes 745,7 W.

.....................................................................................................................................................................................

Praktilise töö tegija ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........ Praktilise töö tegemise reeglid: 1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid, s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi. 2. Praktilist tööd tehes vastutab töö läbiviija tema poolt kasutatavate katsevahendite eest. Kui mõnel katsevahendil on midagi

viga või juhtub sellega midagi, tuleb sellest koheselt õpetajale teada anda. 3. Katsevahendid tuleb peale töö lõpetamist kokku korjata ja viia tagasi selleks ettemääratud kohta. 4. Praktilist tööd tegema asudes loe esmalt läbi juhend, mitte ära hakka kohe katseid läbi viima. 5. Kõik praktilises töös tehtut tuleb kirjeldada töölehel (protokollis), kus kajastub nii töö eesmärk, kasutatavad töövahendid,


Praktiline töö MATEMAATILISE PENDLI VÕNKUMISE UURIMINE II kursus (Mehaanika – perioodilised liikumised)


Töö eesmärk

Õppida määrama pendli võnkeperioodi ja –sagedust. Uurida, kuidas sõltuvad periood ja sagedus võnkuva pendli pikkusest. Määrata matemaatilise pendlivõnkeperioodi sõltuvus pendli pikkusest. Võrrelda mõõdetud võnkeperioodi

väärtusi arvutatud väärtustega.

Mõisted

Võnkeperiood - ……………………………………………………………………………………………….…...

Võnkesagedus - ……………………………………………………………………………………………….…...

Üks täisvõnge - ………………………………………………………………………………………………….....

Matemaatiline pendel - …………………………………………………………………………………………...

Mida pikem on pendel, seda …………………… on võnkeperiood ja seda ………..………….. on võnkesagedus.

Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – statiiv, koormis (50g), venimatu niit, käärid, mõõtejoonlaud (50 cm, täpsus 0,05 cm), stopper (mobiiltelefonilt). Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

A. Pendli valmistamine

1. Valmista pendel pikkusega l = 100 cm. Selleks lõika esmalt umbes 120 cm pikkune niit.

2. Seejärel kinnita koormis niidi otsa ja seo niit statiivi külge, nagu on näidatud joonisel. Esialgu ära väga tugevasti seo ning üleliigset niiti ära maha lõika.

3. Mõõda pendli pikkus niidi kinnituskohast kuni võnkuva koormise keskkohani (vt joonist (E.Pärtel „Füüsika

töövihik“ II osa, Koolibri 2009)). Säti pikkus õigeks ja kinnita tugevamini (ära üleliigset niiti lõika).

B. Võnkeperioodi sõltuvus pendli pikkusest

1. Mõõtmisel viib üks õpilane pendli ühte äärmisesse asendisse ja koos lahtilaskmisega ütleb „null“ ning kaaslane käivitab samal hetkel stopperi. Kui pendel on jõudnud uuesti samasse asendisse loendatakse „üks“. Kui pendel on jõudnud kümnendat korda samasse asendisse, öeldakse „kümme“ ja samaaegselt lülitatakse stopper kinni.


2. Võnkeperioodi T täpseks määramiseks tulebki mõõta minimaalselt kümne täisvõnke keskus t ja jagada saadud ajavahemik võngete arvuga N (kümnega), T=t/N.

3. Võnkesageduse f määramiseks tuleb arvutada võnkeperioodi T pöördväärtus, f=1/T.

4. Muuda nüüd pendli pikkust allpool tabelis toodud suuruste järgi ja mõõda iga kord kümne täisvõnke kestvus t, arvuta vastavad võnkeperioodid T ja sagedused f.

5. Kõik mõõtmis- ja arvutustulemused kanna tabelisse.

l (cm) t (s) T (s) f (Hz)

100

75

50

25

6. Koosta katseandmete põhjal graafik.

(E.Pärtel „Füüsika töövihik“ II osa, Koolibri 2009)

C. Matemaatilise pendli võnkumise uurimine katseliselt ja võrdlus arvutusvalemiga

1. Selleks, et uurida matemaatilise pendli võnkeperioodi sõltuvust pendli pikkusest, tuleb muuta pendli pikkust - algpikkusest l=100 cm 10 cm kaupa lühemaks ja mõõta iga pikkuse juures 10 täisvõnke (N) sooritamiseks kulunud aeg (t).

2. Võrdlusena arvutame kõrvale võnkeperioodi vastava arvutusvalemi järgi.

3. Kanda kõik andmed tabelisse ja arvutada juurde nõutud suurused:

3.1. võnkeperiood vastavalt katsetele N

tT ja

3.2. arvutusvalemile g

lTa 2 (g=9,8 m/s2),

3.3. vastavad mõõtmisvead N

T4,0

ja

3.4. aa Tl

lT

2

1, kus (Δl=0,1 cm),

3.5. mõlemale sagedusele arvuta juurde lubatud veapiirid T-ΔT ja T+ΔT ning Ta+ΔTa ja Ta+ΔTa.


KÕIK ARVUTUSED TEHAKSE PÕHIMÕÕTÜHIKUTES!

Nr l (m) N t (s) T (s) ΔT (s) Ta (s) ΔTa (s) 1. 0,1 10 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.

10. 4. Mõõtmisandmete täpsuse kontrollimiseks arvuta välja veapiirid ehk lubatud eksimispiir:

Nr katse alampiir T-ΔT (s)

katse ülempiir T+ΔT (s)

arvutuste alampiir Ta-ΔTa (s)

arvutuste ülempiir Ta+ΔTa (s)

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.

10. Järeldused 5. Töö lõpptulemuseks kanna graafikule kõik 6 joont – mõlemad sagedusjooned oma ülemise ja alumise veajoonega. Viiruta erinevalt need veakoridorid ja vaata, kas ja kuidas kokku langevad (100% ei saagi tulla).

E.Pärtel „Füüsika töövihik“ II osa, Koolibri 2009

Praktilise töö tegijad ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........

Praktilise töö tegemise reeglid:

1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi.

2. Praktilist tööd tehes vastutab töö läbiviija tema poolt kasutatavate katsevahendite eest. Kui mõnel katsevahendil on midagi

viga või juhtub sellega midagi, tuleb sellest koheselt õpetajale teada anda.

3. Katsevahendid tuleb peale töö lõpetamist kokku korjata ja viia tagasi selleks ettemääratud kohta.

4. Praktilist tööd tegema asudes loe esmalt läbi juhend, mitte ära hakka kohe katseid läbi viima.

5. Kõik praktilises töös tehtut tuleb kirjeldada töölehel (protokollis), kus kajastub nii töö eesmärk, kasutatavad töövahendid,


Praktiline töö VÕRDELINE SEOS FÜÜSIKALISTE SUURUSTE VAHEL hõõrdejõu ja

elastsusjõu näitel II kursus (Mehaanika – dünaamika)


Töö eesmärk

erinevate nähtuste kirjeldamisel võivad matemaatilised seosed füüsikaliste suuruste vahel olla sarnased;

see, mida tihti peetakse põhjuseks, võib olla hoopiski tagajärg, ja tagajärjeks peetav võib osutuda põhjuseks.

A. Seos elastsusjõu ja kummi pikenemise vahel

Aleksander Veiderma kirjutab 1918. aastal ilmunud õpikus "Eluta loodus" niimoodi:

Kehade omadust oma koguse ja kuju muutumisele vastu panna ja oma esialgset kuju ja kogust tagasi võtta, kui selle muutumise põhjus on katkestatud, nimetatakse vetruseks.

Sõna vetrus viitab vedrudele, mida kasutati tol ajal näiteks tõldadel ja vankritel, et reisijad ja kaup munakiviteel vähem rappuksid. Tänapäeval kasutatakse selle kena sõna asemel mõistet elastsus.

Jõudu, mis keha kuju ..................................... tekib ja mis püüab keha esialgset kuju ....................................., nimetatakse ......................................

Uurime, millest sõltub elastsusjõud.

Mis juhtub, kui kumminööri ühest otsast kinni hoida ja teisest tõmmata?

.....................................................................................................................................................................................

On ju nii, et mida rohkem kummi välja venitada, seda rohkem tuleb selleks oma lihaseid pingutada. Seega, mida

pikemaks kumminöör venib, seda ........................................ elastsusjõud temas tekib. Kui nööri vaba ots lahti

lasta, siis võtab see ........................................ mõjul esialgse kuju.

Kui tõmbasid vaba otsa vasakule, oli elastsusjõud suunatud .................................... Kui tõmbasid paela vaba otsa

allapoole, mõjus elastsusjõud ........................................... Seega, elastsusjõud on suunatud alati

............................................

Mis on siin põhjus ja mis tagajärg? Teiste sõnadega - kas elastsusjõud põhjustab vedru pikenemise või hoopis

vedru pikenemine põhjustab elastsusjõu tekkimise?

.....................................................................................................................................................................................

Kontrollime ka katseliselt, kuidas elastsusjõud on seotud vedru pikenemisega.

Alustuseks pannake kirja kõik vajalikud töövahendid.

Töövahendid ..............................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

..................................................................................................................................................................................... Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Kinnitage uuritav kummipael statiivi külge ja riputage paela otsa tuntud massiga koormis.


2. Oodake, kuni koormis paigale jääb. Nüüd on koormusele mõjuv raskusjõud ja kummipaelas tekkinud

elastsusjõud arvuliselt võrdsed.

3. Märkige nööpnõeltega paela ülemises ja alumises osas ära kohad (saate kasutada juba paela kinnitamisel

statiivile, vt näidis), millede vahelist kaugust mõõtma hakkate.

4. Mõõtke paela algpikkus l0, selleks peab paela küljes rippuma üks koormis (mille massi pärast arvutustes ei

arvesta), et pael oleks sirge.

5. Mõõtke paela pikkus ja arvutage pikenemine erinevate koormuste korral, pannes neid paela otsa üksteisele

juurde kuni pael veel lauda ei puuduta.

6. Mõõtmistulemused ja arvutused kandke tabelisse.

Fr= ........................., Fe = ......................... k = .........................

Koormuste arv Koormuste Koormustele Paela pikkus Paela Paelas tekkinud Kummipaela

jäikus kogumass (kg)

mõjuv raskusjõud

(N) (m) pikenemine (m) elastsusjõud (N)

(N/m)

0 0 0 l0 = 0 0 0

1 m1 = Fr1 = l1 = l1 = Fe1 = k =

2

3

4

Arvuta siia välja kummipaela keskmine jäikus.

………………………………………………………………………………………………………………… Tulemuste analüüs

1. Jagame paarikaupa läbi kummipaela pikenemised ja neile vastavad elastsusjõudude väärtused.

2. Võrdle saadud jagatisi.

Kas ühe rea tehted annavad sama tulemuse? Kui jah, siis tähendab see, et nii mitu korda paela pikkus muutus, muutub ka temas tekkinud jõud ………………….. arv korda. Sel puhul öeldakse, et kummipaela elastsusjõud on ……………………….. tema pikenemisega.

3. Joonista graafik, mis väljendab kummipaelas tekkinud elastsusjõu sõltuvust tema pikenemisest.

Rõhtteljele märgi paela pikenemine, püstteljele aga paelas tekkinud elastsusjõud.

Millise kujuga on saadud graafik? …………………………………………………


B. Hõõrdejõu sõltuvus rõhumisjõust

Töövahendid

....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

Töö käik

1. Määrata klotsi algmass m0. Arvutada klotsile mõjuv raskusjõud Fr0.

2. Kinnitage klotsi külge dünamomeeter ja tõmmake seda ühtlaselt mööda puitu. Määrake veojõu suurus.

3. Edaspidi tuleb klotsi massile liita koormise mass(id) ja arvutada uus raskusjõud, siis saate ka uue veojõu.

4. Vasta küsimustele.

Millest sõltub hõõrdejõud ja kuidas on ta seotud ühtlase veojõuga?

.....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

Kuidas määrata antud katsevahenditega hõõrdetegur , kuidas see on seotud raskusjõuga Fr?

.....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

s-

-

Kirjuta noolte juurde puuduvad jõudude nimetused (foto M.

Kuurme “Loodusõpetuse töölehtede kogu” 7.klassile, Avita 2001).


5. Mõõtmistulemused ja arvutused kandke tabelisse.

Koormuste arv Klotsi mass koos Raskusjõud Veojõud F

ühtlasel Hõõrdejõud Hõõrdetegur

(Fh/Fr) klotsil koormustega (kg) Fr (N) vedamisel (N) Fh (N)

0 m0 = Fr0 = F0 = Fh0 = 0 =

1

2

3

Arvuta siia välja puidu keskmine hõõrdetegur ja võrdle seda tabelis antuga (0,2-0,4). ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… Kui hõõrdejõu ja raskusjõu jagatised tulid enam-vähem võrdsed, siis võib väita, et hõõrdejõud muutus …………… arv kordi kui raskusjõud.

6. Joonista graafik, mis väljendab hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust.

Järeldused praktilisest tööst

Kummipaela elastsusjõud on ........................................ paela pikenemisega.

Hõõrdejõud on ........................................ rõhumisjõuga.




Praktiline töö MAGNETISM III kursus (Elektromagnetism – magnetväli)


Töö eesmärk

Tunnetada ja aru saada väljast ja teda iseloomustavatest suurustest. Õppida analüüsima nähtusid (praegu magnetismi näitel).

Magnetism Magnetväli eksisteerib alati ………………………… juhtme ümber. ………………………… nimetatakse keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magneteid iseloomustavad ………………………… - kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nimetatakse poolust, mis pöördub maakera ………………………… poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela …………………………. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse …………………………. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:

1) …………………………………………………… 2) ………………………….…………………………

…………………………. B iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetvälja visualiseeritakse …………………………. abil, mis on mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela ………………………….pooluselt ………………………….poolusele. Magnetväli on …………………………., st tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. Dielektrikust südamikule keritud traat moodustab …………………………. Elektromagnet on aga …………………………. pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik …………………………. ja sellega magnetväli tugevneb. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub …………………………. suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab …………………………. suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub …………………………., …………………………. näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav …………………………. näitab juhtmele mõjuva jõu suunda.

Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – laual on nelja peale rauapuru, O-magnet, ja kompass. Paari peale on kaks 4,5 V patareid, sirgmagnet, U-magnet, pool, A4 valge paber, ühendusjuhtmed, vasktraat, kaks krokodill-otsikut, petri alusel rauapuru ja mulla segu, raudkruvi, nööpnõel, suur ja väike magnetnõel. Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

A Tutvumine magnetitega 1. Kasuta erineva kujuga magneteid. Vaata, kus asuvad nende poolused ja kuidas on need märgistatud.

Tunneta magneteid üksteisele lähendades erinimeliste pooluste vahel tõmbejõudu ja samanimeliste pooluste vahel tõukejõudu.


2. Pooluste kindlakstegemiseks kasuta laual olevat kompassi. Millised on erinevate magnetite ja magnetnõelte erinevate pooluste värvikoodid?

3. Kuidas reageerivad magnetnõelad magnetite lähendamisele?

………………………….………………………….………………………….…………………………………

4. Joonista magnetid koos pooluste tähistega (ka värvierinevused) siia üles.

B Oerstedi katse kordamine

1. Oerstedi katse – juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. 2. Võta patarei ja ühenda sinna külge pikk juhe. 3. Hoia juhet keskelt võimalikult sirgelt. Kaaslane asetab ettevaatlikult juhtme alla (ei ole veel

kokkupuudet) magnetnõela. Kuidas magnetnõel pöördus? ………………………….………………………….………………………….…………………………………

4. Nüüd tõsta patarei koos juhtmega teisele poole magnetnõela (muudad voolu suunda magnetnõela suhtes). Kuidas nüüd magnetnõel käitus?

………………………….………………………….………………………….………………………………… C Magnetvälja jõujooned

1. Raputa A4 paberile pool rauapuru kogusest. Liiguta võimalikult ühtlaselt paberile keskele see laiali. 2. Tõsta paber nüüd ühe magneti peale. Kuidas rauapuru käitub? 3. Joonista siia paberil nähtud jõujoonte pilt. 4. Korda sama veel kahe teise magnetiga. Joonista ka need pildid.

D Magnetvälja tekkimine

1. Ühenda pool patareiga. 2. Lähenda poolile magnetnõelad, kompass ja nööpnõel. 3. Kuidas need käituvad? Anna nende liikumisele selgitus!

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………


………………………….………………………….………………………….…………………………………

E Pooli tegemine – kruvi magneetimine 1. Tavaolekus nööpnõel raudkruvi külge ei jää. Mõnel juhul võib nööpnõel enne kruvi külge jääda, kuid

selle põhjuseks on eelnev kokkupuude magnetiga (magneetumine). 2. Keeruta nüüd vasktraat tugevasti tihedalt ümber raudkruvi nii, et mõlemast otsast jääb 2-3 cm traati

sirgelt üle. 3. Ühenda voolujuhtmed patareiga, teise otsa pane krokodill-otsikud. 4. Ühenda raudkruvi vasktraadi otste abil krokodill-otsikute külge. 5. Proovi nüüd kruviga laualt nööpnõela üles tõsta hoides kruvi otsa nööpnõela kohal. 6. Nüüd peaks vastastikmõju olema tugevam, nööpnõel ei kuku nii kergelt maha. Kas on nii? Selgita

nähtust! ………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

F Rauapuru otsimine 1. Lähenda magnet petri tassis oleva mullasegu kohale (ära pane vastu!). 2. Vaata, kas magnet tõmbab enda külge metallipuru. Korda seda katset kõigi 3 magnetiga. 3. Pane kirja, mida näed. Milline koht tõmbas enda külge rauapuru ja milline mitte? Miks see nii on? ………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

4. Rauapuru eemaldamisel magneti küljest ole ettevaatlik – ära tee seda kiiresti (oht sisse lõigata!).

KUI PRAKTILISED TÖÖD ON LÄBITUD, PALUN KORISTA OMA TÖÖKOHT ÄRA (ASJAD JÄÄVAD NII NAGU NEED TÖÖD ALUSTADES OLID)!




Praktiline töö ELEKTROLÜÜS Valikkursus Füüsika ja tehnika


Töö eesmärk

Õppida tegema etteantud kontsentratsiooniga lahust. Õppida analüüsima nähtusid (praegu elektrolüüsi näitel).

Elektrolüüs

Elektrolüüs -"lagunemine vee toimel" - elektrolüütide lahustes ja sulatistes, elektrivoolu toimel kulgev redoksprotsess. Redutseerumine ja oksüdeerumine kulgevad elektroodide pinnal.

Katood – elektrood, millel toimub …………………………………………………………………

Anood – elektrood, millel toimub ………………………………………………………………….

(http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2013/keemia_re_2009-2012_ylesanded.pdf)

Vedelikes ja gaasides on vabadeks laengukandjateks ……………………………… Elektrit juhtiv vedelik on

………………………………. lahus. Elektrivoolu olemasolu korral vedelikus eraldub elektroodidel

……………… Seda nähtust nimetatakse …………………........, millel põhineb ka esemete katmine õhukese

metallkihiga.

A Kas puhas kraanivesi juhib elektrit? Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – keeduklaas, 3-elemendiline patarei, madalapingeline lamp alusel, 2 krokodillotsikut, ühendusjuhtmed, Zn-nael, Fe-nael.


Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Koosta vooluring patareist, lambist, juhtmetest ja naeltest, pannes mõlema naela otsa krokodillotsiku ja teisest otsast läheb juhe edasi. Patarei „-“-klemmiga ühenda Fe-nael ja „+“-klemmiga Zn-nael.

2. Kontrolli lambi ja patarei töökorras olekut pannes naelad üksteise vastu. Lamp peab süttima.

3. Pane naelad vette nii, et nad kokku ei puutu. Kas lamp süttib? …………………….

4. Joonista vastav katseskeem.

B Kas kuiv keedusool juhib elektrit? Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – petri tass, plastmasslusikas, 3-elemendiline patarei, madalapingeline lamp alusel, 2 krokodillotsikut, ühendusjuhtmed, Zn-nael, Fe-nael. Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Kasuta eelmise etapi vooluringi.

2. Pane 2 lusikatäit kuiva soola petri tassi peale.


4. Pane naelad kuiva soola sisse nii, et nad kokku ei puutu. Kas lamp süttib? ……………………. Miks?

……………………………………………………………………………………………………………


C Kas keedusoola vesilahus juhib elektrit? Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – klaaspulk, 3-elemendiline patarei, madalapingeline lamp alusel, 2 krokodillotsikut, ühendusjuhtmed, Zn-nael, Fe-nael, keeduklaas veega, petri tass soolaga.


Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Kasuta eelmise etapi vooluringi.

2. Kalla petri tassi pealt sool keeduklaasi ja lisa nii palju toasooja vett kraanist, et sool lahustuks (rohkem pole vaja). Segamiseks kasuta klaaspulka.


4. Pane naelad vesilahuse sisse nii, et nad kokku ei puutu. Kas lamp süttib? ……………………. Miks?

…………………………………………………………………………………………………………


D Etteantud kontsentratsiooniga lahuse valmistamine Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – statiiv, keeduklaas, piirituslamp, tikud, termomeeter, 0,1 g täpsusega kaal, aluspaber, plastmasslusikas, klassist segamispulk, vasksulfaat. Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Pese keeduklaas ja täida see uuesti 30 ml veega ning soojenda seda kuni 50 ºC- ni.

2. Vahepeal arvuta välja, kui palju vasksulfaati pead kaaluma, et saada 20% lahus.

Tee siia korralik arvutuskäik!

3. Kaalu nõutud vasksulfaadi kogus paberile (tõsta lusikaga). Kaalumisel pane esmalt paber kaalu peale ja nulli näit, alles seejärel tõsta aine.

4. Lisa see soojendatud veele ja sega klaaspulgaga kuni täieliku lahustumiseni.

E Elektrolüüs Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – keeduklaas elektrolüüdi lahusega, 3-elemendiline patarei, madalapingeline lamp alusel, 2 krokodillotsikut, ühendusjuhtmed, Zn-nael, Fe-nael. Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Pööra naeltel teine ots (et mõlemad oleks puhtad ja kuivad).


2. Pane uuesti ülejäänud vooluallikaga ühendatud naelad lahusesse nii, et nad omavahel kokku ei puutu.

3. Oota natuke.

4. Mida märkad? Kas lamp läheb põlema (natuke), mis toimub lahuses?

………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………

5. Võta nüüd naelad välja. Mida märkad?

………………………………………………………………………………………………………………

Proovi setet naelte pealt eemaldada. Mida märkad?

………………………………………………………………………………………………………………

Mis juhtus Zn-naelaga ja miks? Seleta nähtust võttes aluseks metallide reageerimise pingerea.

………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………

Mis juhtus Fe-naelaga ja miks? Seleta nähtust võttes aluseks metallide reageerimise pingerea.

………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………


KATSE I NAFTAREOSTUSE KORISTAMINE Võtta viis ühesugust plasttopsi, märkida markeriga topsile lisatava absorbendi nimetus ja mõõta igasse 100 ml sama temperatuuriga vett. Igasse topsi lisada võrdne kogus - näiteks 3 tilka - naftat. Tekkinud naftalaigud peaksid olema võrdse pindalaga. Niimoodi saame võrreldavad katsed, sest need muutujad on konstantsed. Nüüd lisada igasse topsi võrdne kogus (1 plastlusika täis) absorbenti (esimene muutuja): liiva, turvast, saepuru, penoplasti ja türoksit. Lasta seista 2 minutit ja visuaalselt vaadelda, millise absorbendiga topsis on naftalaik kõige väiksem (teine muutuja). Katsevahendid: kummikindad, 5 plastiktopsi või keeduklaasi, vesi, pipett, plastlusikas, pintsetid, nafta, liiv, turvas, saepuru, penoplasti ja türoksi tükid. Katse tulemused vormistada tabelina. Keskkonnasõbralikkust võib hinnata 5-pallilisel skaalal.

Järeldus: vedela naftalaigu koristamiseks maal on sobivaim materjal .........................., sest selle nafta imamise võime on ....................................., see on keskkonnasõbralik.

Absorbent Silmaga nähtav

pooride suurus/

õhulisus ja hulk

Naftalaigu

vähenemine (nafta

imamise võime)

Keskkonna‐

sõbralikkus

Liiv

Turvas

Saepuru

Penoplast

Türoks


KATSE II LINDUDE NAFTAST PUHASTAMISE MODELLEERIMINE

Võtta 3 plasttopsi, kirjutada markeriga peale lisatava puhastusvahendi nimetus, ja mõõta 100 ml vett ning lisada võrdses koguses puhastusvahendit (esimene muutuja): nõudepesuvahendit Fairy, pesupulbrit Mayer ja vedelat kätepesuseepi. Nüüd võtta 3 linnusulge, iga sulg tõmmata läbi nafta. Suled panna kaheks minutiks valmis lahusesse. Kui otsustate segada, siis kõiki sulgi ja sama kaua aega. Seejärel võtta suled välja paberist käterätikule jättes meelde puhastusvahendi nimetuse. Võrrelda, milline puhastusvahendiga saavutatud tulemus on parim. Mõõta paberile jäänud naftapleki suurust (teine muutuja). Katsevahendid: kummikindad, 3 plastiktopsi või keeduklaasi, vesi, plastlusikas, pintsetid, nõudepesuvahend Fairy, pesupulber Mayer, vedel kätepesuseep. Tulemused vormistada tabelina. Keskkonnasõbralikkust ja odavust võib hinnata 5-pallilisel skaalal. Puhastusvahend

Puhastus‐

võime

Keskkonna‐

sõbralikkus

Sobivus

elusorganismi

puhastamiseks

Kättesaadavus/

odavus

Pesupulber

Mayer

Nõudepesuva‐

hend Fairy

Vedel

kätepesuseep

Järeldus: naftaga määrdunud lindude puhastamiseks on sobivaim materjal .........................................................., sest selle puhastusvõime on suurim, see on keskkonnasõbralik, kahjustab elusorganismi vähe ja on kõige kergemini kättesaadav/odavam.

Loode-Eesti naftareostuse järel puhastati lindusid nõudepesuvahendi Fairyga. Seejärel linde kuivatati ja hoiti mõned päevad karantiinis. Küsimusele: kui paljud neid ellu jäid, vastust pole.


Mõõtemääramatusega tutvumine koolilaua pikkuse määramise näitel 1 kursus FLA

Iga õpilane mõõdab ära enda koolilaua pikkuse ja märgib tabelisse.

Mõõdetud pikkus Mõõdetud pikkus Mõõdetud pikkus

1. Arvuta tulemuse aritmeetiline keskmine.

Aritmeetiline keskmine on ..........................................................

2. Tõmba tabelis suurimale mõõdetud väärtusele joon ümber.

3. Tõmba tabelis väikseimale mõõdetud väärtusele joon ümber.

4. Lahuta suurimast väärtusest väikseim. .......................................

5. Jaga saadud vahe kahega. ...........................................................

6. Kirjuta laua pikkus koos mõõtemääramatusega (±).

Iga õpilane mõõdab ära enda koolilaua pikkuse ja märgib tabelisse.

Mõõdetud pikkus Mõõdetud pikkus Mõõdetud pikkus

1. Arvuta tulemuse aritmeetiline keskmine.

Aritmeetiline keskmine on ..........................................................

2. Tõmba tabelis suurimale mõõdetud väärtusele joon ümber.

3. Tõmba tabelis väikseimale mõõdetud väärtusele joon ümber.

4. Lahuta suurimast väärtusest väikseim. .......................................

5. Jaga saadud vahe kahega. ...........................................................

6. Kirjuta laua pikkus koos mõõtemääramatusega (±).

Documents

Füüsika praktilised tööd gümnaasiumis