Füüsika

7/21/2019 Füüsika

http://slidepdf.com/reader/full/fuusika 1/25

Füüsika

Pärnu Koidula Gümnaasium;

Pärnu Sütevaka

Humanitaargümnaasium

Sander Gansen

7a./8a./9a/TH/SH. klass

!!7"!#

7/21/2019 Füüsika


Sisukord

1.1. Füüsika...................................................................................................................................................................41.2. Aine erinevates olekutes..................................................................................................................................... ....51.3. Aine tihedus............................................................................................................................................................ 6 1.3.1. Aine tiheduse tabel:............................................................................................................................................. 6

1.4. Ühtlane liikumine................................................................................................................................................... 81.4.1 Ühtlase liikumise kiirus........................................................................................................................................81.4.2. eskmine kiirus................................................................................................................................................... 81.4.3. !iikumiste "eo"raa#iline ku$utamine.................................................................................................................. %1.5. ehade vastastikune m&$u....................................................................................................................................1'1.5.1. (&ud.................................................................................................................................................................... 1'1.5.2. )ravitatsiooni$&ud........................................................................................................................................ .....1'1.5.3. *&&rde$&ud........................................................................................................................................................ 111.5.4. +lastsus$&ud....................................................................................................................................................... 111.5.5. ,esultant$&ud..................................................................................................................................................... 111.6. -ehaaniline r&hk................................................................................................................................................. 132.1. /tika....................................................................................................................................................................14

2.1.1 -iks me n0eme................................................................................................................................................. 142.1.2. al"use levimine............................................................................................................................................ ....142.1.3. al"usallikad $a tem/eratuur.............................................................................................................................142.1.4. al"e val"us kui liit val"us...............................................................................................................................142.1.5. al"e $a must /ind..............................................................................................................................................152.1.6. al"use sir"$ooneline levimine..........................................................................................................................152.1.. al"use /ee"eldamine........................................................................................................................................16 4.1. -ehaanika............................................................................................................................................................ 184.1.1. inemaatika.......................................................................................................................................................184.1.2. iirendus............................................................................................................................................................ 18

4.1.2.1. Kiirenduse tabel:..........................................................................................................................................19

4.1.3. (&ud $a im/ulss.................................................................................................................................................. 1%

4.1.4. $a ener"ia.................................................................................................................................................... 214.1.5. 7erioodilised liikumised.....................................................................................................................................214.2. Soo$us&/etus......................................................................................................................................................... 234.2.1. -olekulaar#üüsika alused................................................................................................................................. 234.2.2. deaalne "aas..................................................................................................................................................... 234.2.3. ermodünaamika............................................................................................................................................... 234.2.4. +ntroo/ia........................................................................................................................................................ ...244.2.5. ülmka// $a soo$us/um/.................................................................................................................................. 245.1. +lekter $a ma"netism............................................................................................................................................ 255.1.1 Staatiline elekter............................................................................................................................................. ....255.1.2 7in"e................................................................................................................................................................... 255.1.3 ondensaator $a elektrimahtuvus.......................................................................................................................25

5.1.4 akistus............................................................................................................................................................... 26 5.1.5 . &imsus................................................................................................................................................ ...... 26 5.1.6 (ada9 $a r/ühendus.........................................................................................................................................26

7/21/2019 Füüsika


1.1. Füüsika

Füüsika ; teadus mis uurib #üüsilisi n0htusi $a #üüsikaliste kehade omadusi.9< Füüsika on loodusteadus.

!=>S+A=>S

Füüsika eemia )eo"raadia ?ioloo"ia -atemaatika ......

1. Füüsikaline keha $a #üüsikalised n0htused. Füüsikaliseks n0htuseks nimetatakse k&iki looduses toimuvaid muutusi.9< Füüsikaliste n0htuste hulka kuuluvad: soo$uslikud n0htused elektrilised n0htused val"us n0htused $amehaanilised n0htused.

Füüsikaliseks kehaks nimetatakse k&iki meid ümbritsevaid esemeid.Füüsikas saadakse teadmisi vaatluste $a katsete abil.9< aatlus on #üüsikalise n0htuse $0l"imine ilma oma/oolse vahele se"amiseta.9< atse on #üüsikalise n0htuse teadlik esilekutsumine n0htuse vaatlemise $a uurimise eesm0r"il. aatluste $a katsete k0i"us m&&detakse #üüsikalisi suurusi.

-&&tmine

tsene m&&tmine audne m&&tmine

9< tsene m&&tmine on m&&detava keha v&rdlemine m&&teriista"a @nt keha/ikkus 9mass<.9< audseks m&&tmiseks nimetatakse sellist m&&tmist kus #üüsikaline suurus saadakse mitme varemm&&detud suuruse kaudu @nt. tihedus<. -&nda #üüsikalist suurust saab m&&ta nii otseselt kui kaudselt @nt. kiirust<. Füüsikaline suurus: 1< on m&&detav 2< on v0l$endatav arvuliselt 3< omab m&&tühikut 4< v&imaldabkir$utada lauseid lühidalt 9< Füüsikalised suurused on nt. /ikkus ae" tee/ikkus kiirus mass $ne.9< Füüsikaliste suuruste ülesm0rkimiseks kasutatakse mitmesu"useid t0hiseid. @nt. /ikkus ; l kiirus ; v

mass ; m ae" ; t tihedus ; B CrooD voolutu"evus ; $ne<9< +raldi t0hised on a"a m&&tühikutel. @nt. /ikkus C1mD mass C1k"D kiirus C1mEsD ae" C1sekD $ne< ,ahvusvaheliselt on k&i"e rohkem levinud m&&tühikute süsteem mida nimetatakse S9süsteemiks. Selles on /&hiühikut @C1k"D C1mD C1sekD C1AD ; am/er @voolutu"evus< C1molD ; mool @aine hulk< C1D ; kelvin @tem/eratuur< C1dD ; Gndela @voolutu"evus<.9< m&&tarv n0itab arvuliselt #üüsikalise suuruse m&&detavat v00rtust.

7/21/2019 Füüsika


1.2. Aine erinevates olekutes

Soo$us#üüsika /&hineb aine ehituse mudelil.

Aine ehituse mudel

&ik ained koosnevad &ik aine osakesed on &ik aine osakesed sakestest @molekul /idevas kaootilises m&$utavad teineteist

aatom ioon<. liikumises. vastastikku.

Aine olekud: Aine olek

ahke olek vedel olek "aasiline olek

/lasma olek 9< ahke aine ehituse mudel: 1. Aine osakesed /aiknevad korra/0raselt 2. Aine osakesed asetsevad tihedalt üksteise k&rval 3. Aine osakesed on üksteise"a seotud @vastasm&$u $&ud< 4. Aine osakesed v&n"uvad vaid koha/eal 5. Aine osakesed ei saa kohalt lahkuda 6. ui aine on tahkes olekus siiss0ilitab ta oma ku$u $a ruumala.9< edeliku ehituse mudel: 1. edelas olekus olev aine s0ilitab ruumala $a on voolav 2. edellikus /aiknevad aine osakesed tihedalt 3. Aine osakeste vahel esineb üksikuid tühikuid 4. Aine osakesed

v&n"uvad nin" saavad liikuda ühest kohast teise 5. Aine okasekste omavaheline m&$u on n&r"em kui

tahkel ainel.9< )aasi ehituse mudel: 1. Aine osakesed /aiknevad "aasides suhteliselt h&redalt 2. Aine osakeste vahel t&mbe9 $a t&uke$&ud /uuduvadHHH 3. Aine osakeste liikumine on korra/0ratu 4. )aasid ei s0ilita ku$ue"a ruumala. ui vesi on vedel nimetatakse teda veeks kui tahke siis nimetatakse teda $00ks $a kui "aasiline siisnimetatakse teda vee auruks.9< ühe $a sama aine molekulid on ehituselt $a m&&tmetelt ühesu"used.9< erinevate ainete molekulid on ehituselt $a m&&tmetelt erinevad.9< ui aine l0heb üle ühest olekust teise siis muutuvad aine osakeste vahelised kau"used ei muutu a"a

aine osakeste ehitus e"a m&&tmed.

7/21/2019 Füüsika


1.3. Aine tihedus

Aine tiheduseks nimetatakse #üüsikalist suurust mis I aine massi $a tema ruumala $a"atise"a.@massEruumala I tihedus<

9< Aine tiheduseks nimetatakse #üüsikalist suurust mis I keha massi $a selle keha ruumala $a"atise"a9< Aine tiheduseks nimetatakse #üüsikalist suurust mis I tihedus n0itab kui suur on ühikulise ruumalaaine ku"use mass.9< tihedus I B @roo< BImE m I mass I ruumala iheduse ühikuna kasutatakse S9süsteemis C1k"Em3 D @loe: kilo"ramm kuu/meetri kohta< C1"Em3 D C1k"Edm3 D 9< C1k"Em3 I '''1 "Em3 D C1"Em3 I 1'''k"Em3 D C1"Em3 I 1k"Edm3 D +rinevatel ainetel on erinevad tihedused. ihedused /ai"utatakse tabelitesse.

1.3.1. Aine tiheduse tabel: k"Em3 "Em3

smium 226'' 226 (riidium 224'' 224 7laatina 215'' 215 uld 1%3'' 1%3 7lii 113'' 113 *&be 1'5'' 1'5ask 8%'' 8% -essin" 85'' 85eras ,aud 8'' 8ina 3'' 3

sink 1'' 1 -alm ''' ' orund 1''' 1' Alumiinium 2'' 2 -armor 2'' 2 laas 25'' 25 7ortselan 23'' 23 ?etoon 23'' 23ellis 18'' 18ükksuhkur 16'' 16 r"aaniline klaas 12'' 12 a/ron 11'' 11 7olüetüleen %2' '%2

7ara#iin %'' '% (00 %'' '%amme/uit @kuiv< '' ' -0nni/uit @kuiv< 4'' '4 ork 24' '24 umm 12'' 12 +lavh&be 136'' 136 00velha/e 18'' 18 -esi 135' 135 -erevesi 1'3' 1'30is/iim 1'3' 1'3esi @/uhas< 1''' 1'

7/21/2019 Füüsika


-asina&li %'' '% 7etrooleum 8'' '8 7iiritus 8'' '8 Ja#ta 8'' '8 Atsetoon %' '% +eter 1' '1 ?ensiin 1' '1edel tina tem/ 4''oG 68'' 68edel &hk tem/ 91%4oG 86' '86

loor 321' '''321 Süsiha//e"aas 1%8' '''1%8 *a/nik 143' '''143Khk tem/ 'oG 12%' '''12% !0mmastik 125' '''125in"u"aas @süsinikoksiid< 125' '''125 !ooduslik "aas '8'' ''''8eeaur tem/ 1''oG '5%' ''''5% *eelium '18' ''''18esinik ''%' '''''%

7/21/2019 Füüsika


1.4. Ühtlane liikumine

1. -ehaaniline liikumine -ehaaniliseks liikumiseks nimetatakse n0htust kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes.

-ehaanilise liikumise iseloomustamiseks kasutatakse: tra$ektori ku$u tee/ikkust ae"a kiirust.9< ra$ektoriks nimetatakse m&ttelist $oont mida mda keda lii"ub. ra$ektori ku$u $0r"i lii"itatakse liikumised sir"$oonelisteks $a k&ver$oonelisteks. iiruse $0r"i lii"itatakse liikumised: ühtlaseks $a mitteühtlaseks.9< Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist mille /uhul keha l0bib v&rdsetes a$avahemikes v&rdsed tee/ikkused.9< -itteühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist mille /uhul keha l0bib v&rdsetes a$avahemikeserinevad tee/ikkused. !iikumiste suhtelisus ; keha liikumine on alati suhteline $a s&ltub sellest millise keha suhtes liikumist vaadeldatkse.

9< !iikumise suhtelisus v0l$endub tra$ektoori suhtelisuse $a kiiruse suhtelisuse kaudu.9< ra$ektoori suhtelisus t0hendab et erinevate kehade suhtes v&ib liikuva keha tra$ektoor olla erinev.9< iiruse suhtelisus t0hendab et kiirus v&ib erinevate kehade suhtes olla erinev.

1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus eha kiirust nimetatakse #üüsikaliseks suuruseks mis v&rdub keha /oolt l0bitud tee/ikkuse $a sellel0bimiseks kulunud a$a suhte"a.

9< iiruse t0his on v $a ühik 1mEs. Cv I sEtD sI tee/ikkus C1mD t I ae" C1sekD vI kiirus C1mEsD 9< iiruse ühikuna kasutatakse veel kmEh1kmEh I 36 mEs iirus n0itab kui suure tee/ikkuse l0bib keha a$aühiku $ooksul.9< iiruse kaudseks m&&tmiseks m&&detakse 0ra tee/ikkus $a selle l0bimiseks kulunud ae" nin" kiirusarvutatakse.9< iiruse otseseks m&&tmiseks kasutatakse s/idomeetrit.

1.4.2. eskmine kiirus eskmine kiirus n0itab kui suure tee/ikkuse l0bib keha keskmiselt a$aühikus. eskmine kiirus arvutatakse keha /oolt l0bitud ko"u tee /ikkuse $a selle l0bimiseks kulunud ko"u a$a $a"atisena. Cvk I sEtD @vk ; keskmine kiirus C1mEsD s ; ko"u l0bitud tee/ikkus C1mD t ; ko"u kulunud ae" C1sekD<

7/21/2019 Füüsika


1.4.3. !iikumiste "eo"raa#iline ku$utamine !iikumiste iseloomustamiseks kasutatakse liikumis"raa#ikuid $a kiiruse "raa#ikuid.9< !iikumise "raa#ikud on sellised "raa#ikud kus horisontaaltel$ele on kantud a$a v00rtused sobilikusm&&tkavas $a vertikaaltel$ele keha kordinaadi v00rtused sobilikus m&&tkavas.9< iiruse "raa#ik on selline "raa#ik kus horisontaaltel$ele on kantud a$a v00rtused sobilikus m&&tkavas $a vertikaaltel$ele kiiruse v00rtused sobilikus m&&tkavas.

7/21/2019 Füüsika


1.5. ehade vastastikune m&$u

ehade vastastikm&$u t&ttu muutub:9< eha kiiruse arvv00rtus $a suund.

9< eha ku$u. astastikm&$us osalevate suurema massi"a kehade kiirus muutub v0hem kui v0iksema massi"a kehadekiirus. astastikm&$u lii"id:9< )ra#itatsiooniline vastastikm&$u9< +lektroma"neetiline vastastikm&$u9< u"ev vastastikm&$u9< J&rk vastastikm&$u. astastikm&$u suuruse iseloomustamiseks kasutatakse $&udu.

1.5.1. (&ud (&ud on #üüsikaline suurus mis iseloomustab ühe keha m&$u teisele kehale.9< (&ud /&h$ustab keha kiiruse muutumise @kiiruse arvulise kui suuna muutumise<.9< (&u t0his on F $a ühikuks on C1JD @neLton< (&u ühik C1JD on kasutusel in"lise #üüsiku saa JeLtoni m0lestuseks.

(&ud on vektoriaalne suurus s.t. et lisaks arvulisele v00rtusele on $&ul veel ka suund. (&udu m&&detakse dünamomeetri"a @dünamomeeteri /&hiosaks on vedrud<. 1J I selline $&ud mis /&h$ustab kehade massi"a 1k" kiiruse muutumise 1sek $ooksul 1mEsek v&rra.

(&udu ku$utatakse "raa#iliselt suunatud sir"l&i"u abil. @al on al"us/unkt kindel /ikkus $a suund<9< ehale m&$uvat raskus$&udu 5'J ku$utatakse $0r"nevalt.

F I 5'J 5'J

F (&udude lii"itamise aluseks v&etakse nende olemus. Selleks v&rreldakse milline vastastikm&$ulii"i"a on

te"emist.

1.5.2. )ravitatsiooni$&ud 1. )ravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikust t&mbumist.2. )ravitatsiooni$&u abil iseloomustatakse arvuliselt "ravitatsioonilise vastastikm&$u suurust.3. )ravitatsiooni$&u suurus s&ltub vastastikm&$us olevate kehade massidest $a kehade vahelisest kau"usest. )ravitatsiooni$&ud on seda suurem mida suurem on keha mass. )ravitatsiooni$&ud on seda suurem mida v0iksem on kehade vaheline kau"us.

7/21/2019 Füüsika


,askus$&uks nimetatakse -aa v&i m&ne teise taevakeha l0hedal asuvale kehale m&$ubat )ravitatsiooni$&udu @F<. F I m" F ; "ravitatsiooni$&ud @raskus$&ud< C1JD m ; keha mass C1k"D " ; raskuskiirendus @" I%8JEk"<9< arvutis kasutada: " I 1'JEk" 9< ,askuskiiruse arvv00rtus s&ltub asukohast ; nt. -aa /oolustel on " I %84JEk" ekvaatoril " I %8

JEk". ,askus$&ud on $&ud mis on rakendatud kehale $a mis on alati suunatud vertikaalselt alla.

1.5.3. *&&rde$&ud *&&rde$&uks nimetatakse $&udu mis takistab kokku/uutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes.@F n ; h&&rde$&ud< C1JD

*&&rde$&ud on /&h$ustatud:1< okku/uutest /indade krobelisuses @konarused<2< okku/uutuvate kehade molekulide @aatomite< vahelistest $&ududest. *&&rde$&udu lii"itatakse: Seisu9 $a liu"eh&&rde$&uks.9< Seisuh&&rde$&uks nimetatakse h&&rde$&udu mis tekib keha liikuma hakkamisel.9< !iu"eh&&rde$&uks nimetatakse h&&rde$&udu mis tekib keha libisemisel teise keha /innal. 9< !iu"eh&&rde$&ud on keha liikumise vastassuunaline $&ud. *&&rde$&ud on $&ud mis m&$ub kehale. *&&rde$&ud on elektroma"netilise olemuse"a $&ud. ui keha lii"ub ühtlaselt siis on h&&rde$&ud v&rdne veo$&u"a @F v9"a< ; @F v I F k < .

1.5.4. +lastsus$&ud =e#ormatsiooniks nimetatakse keha ku$u muutumist @+lastne $a /lastine<.9< +lastne de#ormatsioon ; de#ormatsioon mille /uhul de#ormeeriva m&$u lakkamisel keha ku$u taastub.9< 7lastne de#ormatsioon ; de#ormatsioon mille /uhul de#ormeeriva m&$u lakkamisel keha esial"ne ku$uei taastu.

=e#ormatsiooni lii"id: /aine surve t&mme v00ne nihe. =e#ormatsioon /&h$ustab elastumis$&u. +lastsus$&uks nimetatakse kehas tekkivat $&udu mis on v&rdne kuid vastassuunaline kehade#ormeeriva $&u"a. F e ; t0his C1JD +lastsus$&udu saab "raa#iliselt ku$utada. +lastsus$&u alamliikideks on: toereaktsioon $a ri/utusvahendi /in"e.9< oereaktsiooniks nimetatakse kehale m&$uvat toetus /inna elastsus$&udu mis tasakaalustab raskus$&u.9< ,i/utusvahendi /in"eks nimetatakse kehale m&$uvat ri/utusvahendi @nt vedru< elastsus$&udu C1JD.

1.5.5. ,esultant$&ud avaliselt m&$ub kehalt korra"a mitu $&udu. ,esultant$&uks nimetatakse k&ikide kehale m&$ubate $&udude summat.9< 0his ; , ühik ; C1JD

7/21/2019 Füüsika


9< ui kehale m&$uvad $&ud on samasuunalised siis tuleb resultant$&u leidmiseks $&ud kokku liita @, I F 1M F 2 <.9< ui kehale m&$uvad $&ud on vastassuunalised siis tuleb resultant$&u leidmiseks lahutada suuremast v0ikse $&ud. @, I F 2 ; F 1 <.

7/21/2019 Füüsika


1.6. -ehaaniline r&hk

-ehaaniliseks r&huks nimetatakse #üüsikalist suurust mis v&rdub /innale risti m&$uva $&u $a kehakokku/uute /inna /indala $a"atise"a.

/ I r&hu t0his / I FES ; / I r&hk F I $&ud S I /indala C1m2 D. ,&hu ühikuks on 7askal mis tuleneb /rantsuse teadlase ?laise 7asali nimest C17aD. 17a on niisu"une r&hk kui $&ud 1J m&$ub risti 1m 2 suurusele /innale. 17a I 1JEm2 . 7askal on vike r&hk.9< 1k7a I 1'''7a I 1'3 7a @kilo<9< 1-7a I 1''''''7a I 1'6 7a @me"a<9< 1)7a I 1'''''''''7a I 1'% 7a @"i"a< ,&hu suurendamiseks: 1< suurendatakse keha massi @$&udu< 2< v0hendatakse /indala. ,&hu v0hendamiseks: 1< 0hendatakse keha massi @$&udu< 2< suurendatakse /indala.

7/21/2019 Füüsika


PunaneOraanž

Kollane

Roheline

HelesinineSinine

Violetne

2.1. /tika

/tika on #üüsika osa mis te"eleb val"usn0htuste uurimise"a.9< o/sis ; n0"emine

2.1.1 -iks me n0eme al"usallikad ; val"ust kiir"avad kehad.9< al"usallikad $aotatakse: soo$uslikeks $a külmadeks.

9< Soo$uslikud val"usallikad on nt. 70ike h&&"lam/ $ne.9< ülmad val"usallikad on nt. kuvariekraan /0evaval"uslam/ $ne.

9< al"usallikad $aotatakse: looduslikud $a tehislikud.9< !ooduslikud val"usallikad on nt. 70ike 0ike virmalised $ne.

9< ehislikud val"usallikad on nt. taskulam/ küünal h&&"lam/ $ne.

2.1.2. al"use levimine. al"uselevimiseks nim. al"us ener"a kandumist ruumi.9< al"use levimine suunda ku$utatakse val"uskiire abil.

9< al"uskiirt ku$utatakse $oone abil millel olev nool n0itab val"use levimis suunda.9< *omo"eensetes keskondades levib val"us sir"$ooneliselt.

9< aakumis levib val"us kiiruse"a N31'8 mEs @k&i"e suurem kiirus üldse< Khus on kiirus umbes sama@see on N1'81'8 kmEh<

9< al"uskiiruse t0his on .

2.1.3. al"usallikad $a tem/eratuur. Soo$uslikud $a külmad val"usallikad erinevad teineteisest selle /oolest et külmad val"usallikad kiir"avad vaid val"ust $a soo$ad val"usallikad a"a val"ust $a soo$ust.9< al"usallika /oolt kiiratud val"use v0rvus s&ltub val"usallika tem/eratuurist.

9< -ida k&r"em on val"usallika tem/eratuur seda sinakamat val"ust ta kiir"ab.9< -ida k&r"em on val"usallika tem/eratuur seda rohkem val"ust $a kiir"ab.

2.1.4. al"e val"us kui liit val"us. &ik vikerkaare v0rvilised val"used on O/eidusOval"es val"uses seda t&estas in"lise #üüsik saa JeLton tehes katse klaas/risma"a.ikerkaare v0rvilist riba nimetas JeLton s/ektriks. Selle /&hi kom/onendid on:9< al"eval"us on liitval"us

Lainepikkuse lei!ise suund

7/21/2019 Füüsika


Punane al"usVal"e al"us

2.1.5. al"e $a must /ind Selleks et keha n0ha /eab kehalt tulev val"us lan"ema meile silma. ui val"us lan"eb kehale siisosa /ee"eldub osa neeldub.9< -ustana n0eme /inda milles /&hiline osa val"usest neeldub.

9< al"ena n0eme /inda millelt /&hiline osa val"ust /ee"eldub.9< *allina n0eme l0bi/aistvat keha.9< 0rvilistel /indadel on omadus /ee"eldada kindlat v0rvi val"ust. Jt. kui n0eme keha sinisena siissellelt kehalt sinine val"us /ee"eldub $a üle$00nud val"used neelduvad. 0rvilised l0bi/aistvad kehad lasevad l0bi kindlat v0rvi val"ust. Jt. /unane klaas laseb l0bi ainult /unast val"ust üle$nud val"used selles klaasis neelduvad.

eha mida n0eme /unases val"uses /unasena /aistab nt. sinises val"uses sinisena val"es val"usesa"a val"ena. eha v0rvuse all m&eldakse selle keha v0rvust val"es val"uses.

2.1.6. al"use sir"$ooneline levimine al"us levib o/tiliselt ühtlases keskkonnas sir"$ooneliselt.9< /tiliselt ühtlaseks keskkonnaks nimetatakse keskkonda milles val"use kiirus ei

muutu. al"use sir"$oonelise evimise"a seletatakse var$ude teket. ari on /iirkond kuhu ei lan"e val"us ener"iat. ari $a"uneb: t0isvari $a /oolvari.9< 0isvari on /iirkond kus olles ei ole val"usallikat n0ha.9< 7oolvari on /iirkond mis tekib koos t0isvar$u"a $a kus olles vaatle$a n0eb ainult osaval"usallikast. 0isvar$u tekkimise $oonis.

Punane klaas

-) Punktvalgusallikas on valgusallikas,mille mõõtmed võrreldes tõkkemõõtmetega on väikesed või kaugustõkke ja valgusallika vahel on suur.

7/21/2019 Füüsika


α αβ β

7oolvar$u tekkimise $oonis.

9< ar$ude tekke"a on seotud ka 70ikese $a uu var$utused.9< 70ikesevar$utuseks nimetatakse olukorda mis tekkib kui uu on -aa $a 70ikesevahel.

9< 70ikesevar$utuse a$al on uu 70ikese ees nin" uu ümber tekkib n.n. 70ikesekroon.9< 0iuslik /0ikesevar$utus kestab min 4'sek @tavaline avid 192min<9< -da maad lii"ub kuu vari mille diameeter on 2' km.9< 0iuslik /0ikesevar$utus al"ab $a l&//eb osalise /0ikesevar$utuse"a.9< Samas kohas on t0iuslik /0ikesevar$utus n0htav keskmiselt isa 2''a. ta"ant.

9< +estis on $0r"mine t0iuslik /0ikesevar$utus n0htav aastal 2126.9< uuvar$utus tekkib kui -aa on 70ikese $a uu vahel nin" uu on -aa t0isvar$ukoonuses.

2.1.. al"use /ee"eldamine al"use /ee"eldumiseks nimetatakse #üüsikalist n0htust mille /uhul val"us lan"eb kahe keskkonnalahutus /innale /rdub esimesse keskkonda ta"asi kas t0ielikult v&i osaliselt.

9< *a$us/ee"eldumine esineb /indadelt mille konarused on suuremad val"uslaine /ikkusest. @t0nusellele /ee"eldumisele on meid ümbritsevad esemed meile n0htavad< 9< 7ee"eldumine /ee"el/innalt esineb /indadelt mille konarused on v0iksemad v&i v&rdsedval"uslaine /ikkuse"a.

al"use /ee"eldumisel kehtivad val"use /ee"eldumis seadused. !an"evkiir /ee"eldunudkiir $a lan"emis/unktist /innale t&mmatud ristsir"e asuvad ühes tasa/innas.

al"use/ee"eldumis nurk I lan"emis nur"a"a @ P P Q

9< al"use /ee"eldumisel on val"uskiirte k0ik /ratav.

P9Plan"emisnurk 9 nurk mis $00b lan"eva kiire $a /inna ristsir"e vahele. C1 o D

#$isari

Poolari

Valguse Peegeldumine

Hajus valgusepeegeldumine

Peegelduminepeegelpinnalt

Peegeldumine tasapeeglilt

Peegeldumine sfääriliseltpeeglilt

7/21/2019 Füüsika


P9 /ee"eldumisnurk 9 nurk mis $00b /inna ristsir"e $a /ee"eldunud kiire vahele. C1 o D u$utis tasa/ee"lis.9< u$utise ku$utamiseks tasa/ee"lis saab kasutada:

9< 7ee"eldumis seadusi 9< Sümeetria seadusi

1< 7ee"eldumis seadus:

2< Sümeetria seadus:

u$utise ise0rasused tasa/ee"lis:1< u$utis on n0iline @ebaku$utis<2< Sama /idine3< Sama suur 4< Sama kau"el @teist/ool /ee"lit<

5< u$utise $a eseme vasak nin" /arem /ool on vahetatud. al"use /ee"eldumine s#00rilistelt /indadelt.

9< J&"us/ee"litel on /ee"eldav /ind n&"us /ind nin" n&"us/ee"lid koondavad val"ust.9< umer/ee"lid ha$utavad val"ust. S#00rilise /ee"li elemendid.

PO %

7/21/2019 Füüsika


4.1. -ehaanika

4.1.1. inemaatika inemaatika ehk mehaaniline liikumine !iikumine ; keha asukoha muutumine teatud a$a $ooksul. 9< !iikumine on /idev a$as $a ruumis.

9< !iikumine on suhteline. !iikumist kir$eldavate suuruste v00rtused s&ltuvad taussüsteemist. 7unktmass ; selline keha millel m&&tmeid /ole a"a tal on mass. ra$ektoor ; $oon mida mda keha lii"ub. ee/ikkus ; vahemaa mida keha l0bib liikudes /unktist a /unkti b. Jihe ; al"uskohast mda sir"$oont m&&detav kau"us. 9< sir"$ooneline liikumine ; liikumine kui tra$ektor on sir"e.

9< k&ver$ooneline liikumine ; liikumine kui tra$ektor ei ole sir"e. 9< rin"$ooneline liikumine ; k&ver$oonelise liikumise eri$uht kui liikumine toimub rin"iratast. austkeha ; keha mille suhtes teiste kehade asukohta kir$eldatakse. austkehaks v&ib valida

mistahes sobiva ob$ekti.

astastikm&$u ; n0htus kus ühe keha"a $uhtub mida"i teise keha m&$ul. ehada vastastikm&$utulemusena muutub kehade ku$u v&i liikumine @kiirus suund<.

)ravitatsioon ; üks vastastikm&$u vorm mis v&rreldes teiste vormide"a on m0r"atav ka v0"a suurtevahemaade ta"ant $a sellele m&$uvad k&ik kehad @s.h. val"us $a raadiolained<.

9< -aa kül"et&mme on "ravitatsiooni avaldumisvorm. 9< )ravitatsioon avaldub ainult t&mbumises.

9< )ravitatsioon on seotud massi"a mida suurem mass seda suurem "ravitatsioon. e/leri seadused: 9< 7laneedid tiirlevad ümber 70ikese mda elli/siku$ulisi tra$ektoore mille ühes #ookuses asub

70ike.

9< iirlemise ki"us katab /laneeti $a 70ikest ühendav sir"l&ik v&rdsetes a$avahemikes v&rdse /indala. 9< +rinevate /laneetide tiirlemis/eriood ruutude suhe on v&rdne nende /laneetide $a 70ikese keskmiste

vahede kau"uste kuu/ide suhte"a: 12 E 22 I r 13 Er 23 . Khk takistab vabalt kukkumist. Khu /uudumisel tekib n0htus nime"a vabalan"emine mis t0hendab et üksk&ik millised kehad

lan"evad samal kiirusel olenemata raskusest v&i ku$ust.

abalan"emise ühik on C%8mEs2 D $a t0his I "

4.1.2. iirendus iirendus on kiiruse muutumise kiirus. 9< -uutuv liikumine v&ib olla kiirenev v&i ae"lustuv. iirenduse t0his I a valem I a I @v9v' <Et

b

nihea

7/21/2019 Füüsika


9< v I l&//kiirus v' I al"kiirus t I ae" a I kiirendus 9< v I at M v'

9< S I v' t M at 2 E2 9< S I @v29v'

2 <E2a iirenduse ühik: C1mEs2 D

4.1.2.1. iirenduse tabel: !iikuv keha iirendus @mEs2 < ,eisiron" '35ramm '6 iirli#t '%R16 Startiv s&iduauto Ford +sort ,S 16''i 32 7idurdav auto 94R96 Startiv v&idus&iduauto -!auren F1 8 -aanduv reaktiivlennud 95R98abalt lan"ev keha artus $a allinnas %818

Startiv kosmoselaev 3'R%' 7idurdamine lan"evar$u avanemisel 96' Suurim inimesele talutav kiirendus 1''ihma/iisa /idurduine maandumisel 925' uul /üssitoru 1'''''

4.1.3. (&ud $a im/ulss

JeLtoni 1. seadus ; vastastikm&$u /uudumisel lii"ub keha ühtlaselt $a sir"$ooneliselt. -ehaanika seadused ei kehti k&i"is taustsüsteemides. nerts ; n0htus kus k&ik kehad /üüavad oma liikumise kiirust s0ilitada. -ehaanikaseadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. 9< -aa"a seotud taustsüsteem on /eaae"u inertsiaalne. Saadav kiirendus s&ltub keha inertsusest. 9< mass I inertsus 9< -ass on inertsuse m&&t $a massiühik I C1k"D iirendus on /rdv&rdeline massi"a. 9< a1 Ea2 I m2 Em1

iirendus on v&rdeline vastastikm&$u intensiivsuse"a. 9< (&ud on vastastikm&$u m&&t. 9< (&ud on vektoriaalne suurus. JeLtoni 2. seadus ; keha kiirendus on v&rdeline temale m&$uva $&u"a $a /rdv&rdeline massi"a. valem: a I FEm F I ma (&udu m&&detakse tema tekitatud de#ormatsiooi v&i kiirenduse kaudu. (&ud 1J annab 1k" massi"a kehale kiirenduse 1mEs2

JeLtoni "ravitatsiooniseadus ; aks /unktmassi t&mbavad teineteist $&u"a mis on v&rdeline nendemasside korrutise"a $a /rdv&rdeline nendevahelise kau"use ruudu"a.

7/21/2019 Füüsika


valem: F I ) m1m2 Er 2 9< m1 $a m2 t0histavad kumma"i keha @/unktmassi< masse nin" r nendevahelist kau"ust. 0he"a )

t0histatud te"urit nimetatakse "ravitatsioonikonstandiks. 9< )ravitatsioonikonstandi t0his I ) $a ühik I 6 1'911 Jm2 Ek" 2

a I FEm I )-mE,2m ehk a I )-E,2

aba lan"emise kiirendus on "ravitatsioonikiirendus.

ui keha ei asu maa/innal vaid k&r"usel h on keha $a maakera massikeskmete vahekau"us r I ,Mh.

,askus$&u valem: F I )-mE@,Mh<2

)ravitatsioonikiirenduse valem: " I )-@,Mh<2

,askus$&ud $a ;kiirendus s&ltuvad k&r"usest. aal on $&ud mille"a keha m&$utab tu"e. aalu t0his on 7. *&&rde$&ud m&$ub maa/ealsetest tin"imustest k&ikidele liikuvatele kehadele. ui liikumist ei s0ilita

teine $&ud $00b i"a keha h&&rde$&u t&ttu l&/uks seisma. *&&rde$&ud m&$ub liikuvatele $a /ai"alseisvatele kehadele.

*&&rde$&ud tekib alati kehade vahetul kokku/uutel $a m&$ub /iki kokku/uute/inda. Seisuh&&rdumine ; min"i $&ud F /üüab keha /ai"alt nihutada kuid h&&rdumise t&ttu $00b keha

/ai"ale. @F h I 9F< !iu"eh&&rdumine ; kui keha lii"ub $a libiseb mda teise keha /inda. @F I TJ< *&&rdumist /&h$ustavad /innakonarused $a molekulide t&mbe$&ud. @J I r&humis$&ud T I

h&&rdete"ur< *&&rdumist v0hendatakse m00rimise"a. +lastsus$&ud ; keha ku$u muutumisel ehk de#ormeerimisel tekkiv $&ud. 7eale /aindumise on ka teisi v&imalusi keha ku$u muutmiseks ; n0iteks venitamine $a

kokkusurumine.

=e#ormatsioonilii"ist s&ltumata on elastsus$&ud alati de#ormatsiooni"a vastassuunaline elastsus$&ud /üüab keha esial"set ku$u taastada.

+lastusus$&ud on v&rdeline de#ormatsiooni"a. &rdete"urit k nimetatakse de#ormeeritud keha $0ikuseks. (0ikus s&ltub keha mater$alist $a ku$ust. 9< (0ikuse m&&tühik 9 C1 JEmD JeLtoni seadus on m&$u $a vastasm&$u seadus. ui kehale m&$ub min"i $&ud /eab kindlasti eksisteerima selle $&u tekita$ana ka min"i teine keha. astastikm&$us osalevad kehad /aarikau/a.

9< F 1 I 9F 2

(&ud m&$uvad m&lemale kehale. astastikm&$ud ei tasakaalustu vastastikku sest m&$uvad eri kehadele. eha im/ulss ehk liikumishulk on keha massi $a kiiruse korrutis. 9< / I mv 9< ühik ; C1 k"mEsD t0his ; /. m/ulss on vektoriaalne suurus mille suund ühtib kiirusvektori suuna"a. m/ulss on $00v kuid selle tin"imuseks on suletud süsteem ehk süsteem kuhu kuuluvad kehad on

vastastikm&$us vaid omavahel $a süsteemiv0liste kehade m&$u v&ib $0tta arvestada. Suletud süsteemi ko"uim/ulss on sinna kuuluvate kehade i"asu"usel vastastikm&$ul $00v.

7/21/2019 Füüsika


4.1.4. $a ener"ia tin"imuseks on $&ud $a liikumine. d teeb liikumise sihiline $&ukom/onent. on v&rdne kehale m&$uva $&u $a selle $&u m&$ul l0bitud tee/ikkuse korrutise"a.

A I Fs os U 0his I A ühik C1(D @dVaul< 9< 1( I 1J m ui $&ud soodustab liikumist on t /ostiivne kui a"a takistab siis on ne"atiivne. !iikumissuuna"a ristiolev $&ud td ei tee. ui $&ud /ole liikumise kestel $00v vaid muutub ei saa tema /oolt tehtavat td arvutada

tavavalemi"a $a /eab kasutama valemit A I FsE2 I ks2 E2. &imsus on t te"emise kiirus. J I AEt

0his I J ühik ; C1WD @Latt< J I AEt I FsEt I Fv +ner"ia on keha v&ime teha td. +ner"iat on kahte liiki: kineetiline $a /otensiaalne. !iikumisener"ia on kineetiline. ineetiline ener"ia s&ltub kiirusest $a massist. + k I mv2 E2 7otensiaalne ehk vastastikm&$u ener"ia s&ltub kehade vastastikusest asendist. A I Fs I m"h + / I m"h 7otentsiaalne ener"ia s&ltub nullnivoo valikust.

7otentsiaalne ener"ia saab olla ka ne"atiivne. o"uener"ia on kineetilise $a /otentsiaalse ener"ia summa. + I + k M + / +ner"ia m&&tühik on dVaul C1(D

4.1.5. 7erioodilised liikumised ,in"liikumine on liikumine kus keha /unktide tra$ektorid on rin"$ooneku$ulised. 9< ,in"liikumise eri$uhud on rin"$ooneline liikumine $a /rlemine. ee/ikkus on v&rdne kaare /ikkuse"a ; l I r. 9< 7rdenurk on k&ikidel /unktidel ühesu"une. Jur"aühik on 1 radiaan ; C1 radD9< Ühes t0isrin"is on 2X rad. @628rad I 36'' < (oonkiirus on rin"liikumisel l0bitud tee/ikkuse $a liikumisa$a suhe. Jurkkiiruse t0his I Y ühik C1radEsD

9< Y I ZEt I lEtr I vEr 7erioodi t0his I ühik C1sekD

7/21/2019 Füüsika


9< 7eriood $a sa"edus on seotud nurkkiiruse"a. Sa"eduse t0his I # ühik I C1*[D iirus on suunatud /iki /uutu$ate risti raadiuse"a. 9< eskt&mbekiirendus on kiiruse"a risti. 9< (&u m&$u s&ltub ka rakendus/unktist. 9< (&u&l" on risti $&u m&$usir"e"a.

! I /r F I -Er / ; /' I -tEr ! Imvr I /r Suure keha im/ulsimoment on tema osade im/ulsimomentide summa.

9< ui $&umoment /uudub siis im/ulsimoment ei muutu. &nkumine on liikumine mis kordub /erioodiliselt edasi9ta"asi sama tra$ektoori mda. 9< &nkumised v&ivad olla vabad $a sunnitud sumbumatud $a sumbuvad. 9< &nkumisel kordub liikumine v&rdsete a$avahemike ta"ant. 9< abad v&nkumised toimuvad süsteemi sise$&udude m&$ul. 9< abav&nkumiste tekkimiseks /eab olema /üsiv tasakaaluasend $a v0line t&u"e. 7erioodiline v0lis$&ud tekitab sundv&nkumise. &nkumisel on ener"ia.

7eriood on t0isv&nke sooritamise ae". Sa"edus on a$aühikus tehtavate t0isv&n"ete arv.

*0lve on keha kau"us tasakaaluasendist. Am/lituud on maksimaalne v&n"e. ,esonants on n0htus kus /erioodilise v0lism&$u $a süsteemi vabade v&nkumiste sa"eduse

kokkulan"emisel kasvab v&nkeam/lituud $0rsult. 9< ,esonantsi saab kasutada $a tuleb arvestada. &nkumist mida saab kir$eldada siinus#unktsiooni abil nimetatakse harmooniliseks. \Er I sin Z Z I Yt \ I r sin Yt ,in"9 ehk nurksa"edus ehk v&nkesa"eduse"a m00ratud suurus.

Y I 2X# ühik C1radEsD !aine on liikumine $a tekib ümbritseva h0irimisel. 9< !aine on v&nkumiste edasikandumine ruumis. 7unktides mille vahekau"us on v&rdne laine/ikkuse"a on h0lve $a kiirus ühesu"used. !aine/ikkuse t0his ] ühik C1mD v I ]E I ]# !ainete liitumisel tekib inter#rents ehk m&nes /unktis liituvad lained v&imendavad teistes

n&r"endavad üksteist.

nter#rentsi tin"imuseks on laine/ikkuste v&rdsus.

*u^"ensi /rintsii/: keskkonna i"a /unkt milleni laine on $&udnud on ise uue elementaarlaineallikaks.

7/21/2019 Füüsika


4.2. Soo$us&/etus

4.2.1. -olekulaar#üüsika alused 9< d I 1'91' m -akro/arameetrid: mass ruumala s&rk tem/eratuur. -ikro/arameetrid: molekuli mass molekulikiirus molekuli kontsentratsioon.

-udel on l0hend te"elikkusele kus on toodud vaid olulised as$ad ; mida v0iksem $a l0hem ta onseda /arem on teda uurida.

9< -udelit kasutatakse v0"a v0ikeste as$ade t0/semaks uurimiseks v&i vastu/idi v0"a suurte as$adeuurimiseks v&i min"isu"use as$a uurimiseks mis v&ib osutuda lii"a ohtlikuks v&i on m&ni asi lii"a kallis.

4.2.2. deaalne "aas deaalne "aas ; "aasi mudel sest te"elikud "aasid ei ole niiv&rd uuritatavad.

9< deaalse "aasi /uhul on molekulid /unktmassid ehk me ei /ea arvestama tema m&&tmeid kuid massi arvestame siiski.

9< 7&rked anuma seinte"a on absoluutselt elastsed ehk visates vastu seina /&rkab see t0/selt samatu"evalt ta"asi.

9< -olekulid vahel ei ole vastastikm&$u. ,&hk: / I 1E3n m' v2

9< n I konsentratsioon.

em/eratuur: n0itab et mida suurem on aineosakeste keskmine kineetiline ener"ia seda suurem onka tem/eratuur.

9< I tem/eratuur. em/eratuuril on alati olemas absoluutne miinimum @923'G<. Füüsikas

kasutatakse kelvini skaalat kus 923 kraadi on seal hoo/is ' kraadi. / I onst kui I onst @isotermiline /rotsess< E I onst kui / I onst @isobaariline /rotsess< /E I onst kui I onst @isohooriline /rotsess< 9< /1 1 E 1 I /2 2 E 2 deaalse "aasi v&rrand: / I mE-,

4.2.3. ermodünaamika eha siseener"ia koosneb /otentsiaalsest $a kineetilisest ener"iast. _ I > M A 9< _ I termodünaamika esimene /rintsii/ A I v0lis$&udude vastu tehtav t. A I / asute"ur on kasuliku t $a ko"ut suhe.

7/21/2019 Füüsika


9< a on suht arv $a tal /ole ühikut 9< ` I AE_ I @_19_2 <E_1 1'' I @ 19 2 <E 1 9< ` 1 < ` I 1 ainult siis kui 2 on '.

4.2.4. +ntroo/ia +ntroo/ia on se"aduse m&&t. 9< !ooduslikes /rotsessides saab iseenesest tekkida vaid se"adus ehk /rotsess saab ainult taanduda

mitte kasvada ; aine osakesed saavad iseenesest ainult seisma $00da. 9< seenesest ei saa entroo/ia kuna"i v0heneda. +ntroo/ia kir$eldab ener"ia kvaliteeti. 9< +ntroo/ia v&ib n0idata ka kau"ust tasakaaluolekust.

Suletud süsteemis soo$uslikus /rotsessi tulemusena entroo/ia kasvab. ermodünaamika teine seadus: cuumem keha saab anda soo$ust külmemale kehale.

4.2.5. ülmka// $a soo$us/um/ ülmka// v&tab enda seest soo$ust $a viib seda v0l$a. Soo$us/um/ on sarnane kümka/ile lihtsalt /iltlikult külmka/i soo$em osa on &ues $a külmka/i külm

osa on toas sees /ool.

7/21/2019 Füüsika


5.1. +lekter $a ma"netism

Sellel kursusel l0bi v&etavad teemad on:1. Staatiline elekter 9 n seisvad elektrilaen"ud@kam/sun sel"a $a tuleb s0rin /imedas v&ib n0ha kav0lk<.

2. +lektrivool 9 oomi seadus $ne. elektrivool on /idevalt olemas.3. -a"netism 9 ma"netn0htused $a elekter nin" ma"net koos $uhatavad sisse $0r"mise kursuse.

5.1.1 Staatiline elekter +lektrilaen" @< 9 n0itab 0ra kuidas keha osaleb elektrima"netilises vastastikm&$us. 9< S&na laen" kasutatakse keha omaduse v0l$endamisel. 9< +lektrilaen"ud on /ositiivsed $a ne"atiivsed @nad on kokkule//elised< nin" samanimelised t&ukuvad $aerinimelised t&mbuvad. < &i"e v0iksem laen" mis looduses eksisteerib on elementaarlaen" mida t0histatakse e"a. +lektronilaen" on t0/selt sama m0r"i"a $a /rootoni laen" on lihtsalt miinusm0r"i"a. e"elikult on loodusesolemas ka murdarvulised laen"ud ehk kvar"id mille laen"ud on 2E3 $a 91E3 nin" nii elektronid /rootonid kui ka neutronid koosnevad k&ik kolmest kvar"ist ehk siiani on elementaarlaen"ud ainsad laen"ud missaavad eksisteerida ka üksi sest kvarke /ole suutnud teadlased seni veel eraldada. 9< ui me v&tame tervikuna laen"ute arvu siis see on $00v suurus sest laen"ud ei kao kuskile 0ra e"ateki kuskilt $uurde @see toimub muidu"i ainult siis kui on suletud süsteem ; te"elikult ka -aa on suletussüsteem sest see summaarne elektrilaen"ude arv on sama<. +lektroskoo/ n0itab laen"ute te"utsemist ehk ta on selline seadeldis mis n0itab laen"ute olemasolu. Goulombi seadus ; vaatab millised $&ud tekivad kahe /unktlaen"u vahel $a selle seaduse ku$u on: 9< F I @12 <Er 2

< I %1'% Jm2 EG 2

5.1.2 7in"e 7otentsiaalne ener"ia ; kehade vahel m&$uv $&ud mis suureneb k&r"useEvahemaa suurenedes. 7in"e ; n0itab olukorra /in"elisust $a mida k&r"em on /otentsiaalide vahe seda /in"elisem. 9< J0itab kui suurt td teeb elektriv0li /otensiaalse laen"u"a keha viimisel ühest /unktist teise. 9< Ühik ; > alem ; > I A @t< E @laen"< C1 I 1(E1GD < + @elektriv0l$a tu"evus< I > @/in"e< E d @kau"us< J0itab kui suur $&ud m&$ub selles v0l$as ühikulise /sotiivse laen"u"a kehale. 9< + I F E + I k E r 2

9< C1J ehk 1EmD

5.1.3 ondensaator $a elektrimahtuvus +lektrit saab s0ilitada kondensaatoris. 9< ondensaator on seadeldis kus saab hoida olemasolevat elektrit. < ondensaator koosneb lihtsalt eldes kahest /laadist @elektrit saab hoida /indade /eal< millel onvahe vahel et elekter edasi minna ei saaks. < ema t/&him&te on erinevatel /indadel erinevate laen"ute tekitamine @üks /ind laetakse /ositiivselt $a teine ne"atiivselt< nin" nende vahele tekib /in"e. < +lektrit on va$a s0ilitada sest osades elektrisüsteemides /ole /in"e alati ühtne.

7/21/2019 Füüsika


< ondensaatorit v&ib kasutada /raktiliselt i"avesti sest seal ei toimu min"it liikumist $a see"a ei olekuluvaid osasid. =ielektrik ; aine mis ei $uhi elektrit. +lektrimahtuvus ; G N+ @mater$al mis on dielektrikuks< S @/laatide /indala< E d @/laatide kau"us< 9< Ühik I #arad @1F I 1GE1<

5.1.4 akistus akistus s&ltub tem/eratuurist. Üli$uhtivus ; h0sti madalatel tem/eratuuridel takistus kaob.

5.1.5 . &imsus -ehaaniline t ; A C1(D soo$us ; _ C1(D &imsus ; J C1WD A I J t C1( I 1W 1sD @1kWh<

5.1.6 (ada9 $a r/ühendus (adaühendus: , I ,1 M ,2 M R M,n

,/ühendus: 1E, I 1E,1 M 1E,2 M R M 1E,n

I > E , 9< I + E ,Mr

5.1. -a"netism !iikuvate laen"ute ümber tekib ma"netv0li. Suund on sel"itatav kruviree"li"a.

&

Documents

Füüsika