Füüsika ja loodusõpetuse praktilised tööd

Praktilise töö tegija ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........ Praktilise töö tegemise reeglid: 1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid, s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi. 2. Praktilist tööd tehes vastutab töö läbiviija tema poolt kasutatavate katsevahendite eest. Kui mõnel katsevahendil on midagi

viga või juhtub sellega midagi, tuleb sellest koheselt õpetajale teada anda. 3. Katsevahendid tuleb peale töö lõpetamist kokku korjata ja viia tagasi selleks ettemääratud kohta. 4. Praktilist tööd tegema asudes loe esmalt läbi juhend, mitte ära hakka kohe katseid läbi viima. 5. Kõik praktilises töös tehtut tuleb kirjeldada töölehel (protokollis), kus kajastub nii töö eesmärk, kasutatavad töövahendid,

töö käik kui tulemused ja kokkuvõtted.

Praktiline töö RUUMALA MÄÄRAMINE 7. klass

Praktilise töö puhul on kombeks kõik väga täpselt kirja panna. Esmalt määratakse töö eesmärk ehk põhjus, miks tööd tehakse.

Töö eesmärk

Keha ruumala määramine otsesel ehk sukeldumismeetodil ja kaudsel ehk arvutuslikul meetodil (joonlauaga), nende omavaheline võrdlus.

Füüsikaliste suuruste vahelisi seoseid saab lühidalt väljendada valemite abil. Tuleta valem silindrikujulise keha

ruumala määramiseks. Selleks:

1. Tee joonis, kuhu märgi silindri põhja raadius ja silindri kõrgus.

2. Silindri põhjapindala valem on S = ………….

3. Silindri ruumala valem on V = ……….

A Silindrikujulise eseme ruumala mõõtmine joonlaua abil

Mõõtmistulemused: Arvutusvalem:

Arvutused (koos ühikutega!):

Otsitav: V - ?

Vastus: …………………………….

B Vedelike ja tahkete kehade ruumala määramine mõõtesilindri abil.

Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid.

Töövahendid – mõõtesilinder, anum veega, niit, silindrikujuline keha, mille ruumala sa juba arvutasid, korrapäratu kujuga ese, mis mahub mõõtesilindrisse.

Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Autor Ingrid Rõigas

Töö käik 1. Uuri, mis mõõtühikutes on skaala. Seda tuleb vaadata mõõteriistalt. Vastus: ………………… 2. Mis on skaala väikseima jaotise väärtus?

Mõõtesilindri skaala väikseima jaotise väärtus tähendab seda, kui palju vedelikku tuleb sinna juurde kallata, et vedelikutase tõuseks ühe kriipsuvahe võrra.

Minu mõõtesilindri kõige väiksema jaotise väärtus on : …………………….

3. Määra mõõtesilindri mõõtepiirkond.

Mõõtepiirkond on vahemik skaala esimesest kriipsust viimaseni. See näitab, millist ruumala saab selle mõõtesilindriga mõõta.

Minu mõõtesilindri mõõtepiirkond on ………………………………

4. KONTROLLPUNKT! Kalla veega täidetud anumast mõõtesilindrisse ….. ml vett. Palun näita nüüd õpetajale see ette, enne kui edasi lähed. Õpetaja kinnitus lubab sind edasisele tööle! ………………………………

5. Kalla mõõtesilindrisse 100 ml vett. Seo niidi külge silindrikujuline keha, mille ruumala sa joonlaua abil juba määrasid, ja lase see mõõtesilindrisse. Jälgi, et ese oleks täielikult vee all. Veetase tõuseb.

Skaala näit on nüüd vee ja vette lastud eseme ruumala summa! 6. Arvuta vette lastud keha ruumala:

Vett oli 100 ml.

Vee ja keha ruumala kokku on …………………

Järelikult keha ruumala on ……………..

7. Võrdle leitud ruumala väärtusega, mille said joonlauaga mõõtmisel. Arvuta, mitu protsenti erineb joonlauaga mõõdetust.

…………………………………………………………………………………………………………………...

8. Leia mõõtesilindri abil ühe korrapäratu kujuga eseme ruumala. Selleks võta keha niidi abil veest välja. Kontrolli, et vett oleks mõõtesilindris 100 ml, vajadusel kalla juurde. Nüüd uputa mõõtesilindrisse korrapäratu kujuga ese (ei pea niiti taha siduma).

Vett oli 100 ml.

Vee ja keha ruumala kokku on …………………

Järelikult keha ruumala on ……………..

9. Sõnasta reegel vette lastud keha ruumala leidmiseks:

…………………………………………………………………………………………………………………...

…………………………………………………………………………………………………………………...




Praktiline töö TEMPERATUURI MÕÕTMINE 7. klass


Töö eesmärk

Tutvuda erinevate termomeetrite ehitusega ja õppida lugema skaalalt näitu. Gradueerida termomeeter Celsiuse skaala järgi. Mõõta oma peopesa temperatuur.

Seos temperatuuri ja aineosakeste liikumise vahel.

Temperatuur iseloomustab keha ……………………………… …………………………..

Temperatuur on otseselt seotud ………………………. liikumisega. Mida ……………………………

aineosakesed liiguvad, seda ………………………….. on temperatuur. Tahke aine sulatamiseks tuleb tõsta

temperatuuri, et aineosakesed hakkaksid ………………………. liikuma ja sellega ……………………

nendevahelised sidemed. Kuuma auru jahutamisel aineosakeste liikumiskiirus …………………….., seega

jäävad nad …………………………………

Temperatuuri saab mõõta ainult otsesel/kaudsel (vale maha tõmmata) meetodil. Selleks kasutatakse

………………………, mille töö põhineb ……………………………………………..

A Tutvumine termomeetriga.

Vaatle laual olevat piiritustermomeetrit (punase ainega, skaalaga). Tee selgitav joonis ja kanna peale termomeetri

ehitust kirjeldavad osad – paisumistoru ja paisuv aine selles, skaala, skaala väikseim jaotis, mahuti, korpus.

B Määra erinevate termomeetrite skaala väikseima jaotise väärtus ja mõõtepiirkond.

Termomeetri kasutusala (õue-,

toa- või meditsiini-)

Skaala min jaotise väärtus (kahe

lähima kriipsu vaheline väärtus)

Mõõtepiirkond (alumise kriipsu

väärtus ja ülemise kriipsu väärtus)


C Peopesa temperatuuri mõõtmine. Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – stopper, piiritustermomeeter. Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Töötage kahekesi: üks vaatab kella, teine oma peopesas oleva termomeetri näitu. Leppige kokku, kuidas kella vaataja õige mõõtmishetke kohta märku annab.

2. Vaata laual olevat piiritustermomeetrit ja pane tabelisse kirja termomeetri algnäit (õhutemperatuur).

3. Haara peopessa (millega sa ei kirjuta) termomeetri ots, kus paikneb vedelik. Kaaslane võtab kätte stopperi.

4. Kirjuta tabelisse termomeetri näit iga 5 või 10 sekundi järel. Vahepeal kella kinni ei pane ega termomeetrit käest lahti ei lase.

Ajahetk 0 s 5 s 10 s 15 s 20 s 30 s 40 s 50 s 1 min

Temperatuur

Kui termomeetri näit enam ei muutu, ongi termomeetris oleva vedeliku temperatuur võrdne sinu peopesa temperatuuriga.

Minu peopesa temperatuur on ………………………….. Temperatuuri mõõtmiseks pidin termomeetrit käes hoidma vähemalt …………………. sekundit.

D Termomeetri gradueerimine Celsiuse skaalasse.

Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – termoskoop (skaalata termomeeter), ämber jää ja vee seguga, piirituslamp, keeduklaas, vesi, statiiv, tikud, veekindel pliiats (mõned asjad on ees õpetajalaua peal). Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Pange paari cm jagu vett keeduklassi keema (statiivi peale piirituslambi kohale).

2. Asetage termomeeter jää ja vee segusse. Oodake natuke ja tähistage samba kõrgus märkides 0.

3. Asetage termomeeter keevasse vette. Oodake natuke ja tähistage samba kõrgus märkides 100.

4. Jaotage saadud kriipsude vahemik võimalikult paljudeks võrdseteks osadeks (vähemalt 10).

Võrrelge seda etteantud mõõtskaalaga termomeetriga. Kui täpselt suutsid gradueerida?

……………………………………………………………………………………………………………………….

Praktilise töö tegijad .............................................................................................. Kuupäev ........................... Klass ........

Praktilise töö tegemise reeglid: 1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi. 2. Praktilist tööd tehes vastutab töö läbiviija tema poolt kasutatavate katsevahendite eest. Kui mõnel

katsevahendil on midagi viga või juhtub sellega midagi, tuleb sellest koheselt õpetajale teada anda. 3. Katsevahendid tuleb peale töö lõpetamist kokku korjata ja viia tagasi selleks ettemääratud kohta. 4. Praktilist tööd tegema asudes loe esmalt läbi juhend, mitte ära hakka kohe katseid läbi viima. 5. Kõik praktilises töös tehtut tuleb kirjeldada töölehel (protokollis), kus kajastub nii töö eesmärk, kasutatavad

töövahendid, töö käik ja järeldused.

Praktiline töö VEE PUHASTAMINE 7. klass

Praktilise töö puhul on kombeks kõik väga täpselt kirja panna. Esmalt määratakse töö eesmärk ehk põhjus, miks tööd tehakse. Töö eesmärk – õppida tundma vee puhastamist, teha koolilabori tingimustes läbi praktiliselt esmased etapid – setitamine, nõrutamine, filtreerimine ja destilleerimine (antud töös ainult vee ära aurustamine). Seejärel pannake kirja kõik vajalikud töövahendid.

Töövahendid – must vesi keeduklaasis, plastmasslusikas, petri tass, klaaskolb, lehter, filterpaber, kuumutamiskindel portselankauss, statiiv, piirituslamp, tikud, kuumutamisalus, näpitsad, täpne kaal.

Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik: A. SETITAMINE

1. Keeduklaasi on sulle kallatud must vesi. 2. Jäta segu seisma ja vaatle toimuvat. 3. Kirjelda seguga toimuvaid muutusi:

.....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

Setitamiseks nimetatakse ............................................................................................................................................

Mida ....................................................... tükid, seda ............................................... vajusid põhja.

4. Katse lõppedes jäta hägune vesi alles. Tõsta pinnale kerkinud kergemate ainete segu ettevaatlikult lusikaga välja selleks ettenähtud klaasaluse (petri tassi) peale.

B. NÕRUTAMINE JA FILTREERIMINE

Ainete eraldamist .............................................. abil nimetatakse ..............................................................................

Filter on väga väikeste ............................... ehk ................................. sõel.

1. Murra filterpaber pooleks ja seejärel uuesti pooleks (moodustubki filter). 2. Pane filter lehtrisse ja kasta kraani alla õrnalt märjaks nii, et filter kleepuks vastu lehtri seinu. 3. Aseta nüüd lehter kaelaga anumasse ja hakka setitatud vett vaikselt peale kallama ehk nõrutama. Kallamise

tempo peab olema nii aeglane, et umbes 1 cm filtri ülemisest servast jääb veevabaks (et ei toimuks üleujutamist).

4. Kalla ettevaatlikult sette pealt vesi ära nii, et sodine põhi kaasa ei tuleks.

Nõrutamiseks nimetatakse .........................................................................................................................................


Kas nüüd saadud filtreeritud vesi on puhas? Vaata vastu valgust ja pane oma hüpotees kirja:

.....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

C. KEETMINE

Et teada saada, kas filtreeritud vesi sisaldab temas lahustunud aineid, on kõige kergem moodus vett keeta ja jälgida, kas tekib mingit sadet (nt valget soolaranti).

1. Määra enda kuumakindla portselankausi mass kaalumise teel. mkauss= ……………………………………..

2. Kalla kuumakindlasse portselankaussi umbes (2-3) mm jagu filtreeritud vett. Määra nüüd uus mass veega

täidetud kausi korral. mkauss+vesi= …………………………………….. Vett oli mvesi=

……………………………

3. Tõsta kauss koos veega statiivi kuumutamisalusele.

4. Tõsta piirituslambilt korgid ja pane põlema, tõsta lamp statiivile kuumutamisaluse alla (lamp ei ole külgedelt kuum, võid kinni võtta).

ETTEVAATUST – lambi leeki ei tohi ära puhuda, kustutamiseks pane peale suurem kork!

5. Oota, et vesi hakkaks keema ja aurustuma. 6. Mida natukese aja pärast märkad, kas tekib nn soolarant (vesi aurustub, kuid selles eelnevalt lahustunud sool

jääb kausi pinnale)? .......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................... 7. Kui kogu vesi on aurustunud, lase kausil natuke jahtuda – tõsta see eelnevalt näpitsatega kraanikaussi

jahtuma ja määra uuesti soolaga kausi mass. mkauss+sool= …………………………………….. Sool oli msool= ……………………………

Palun tee siia filtreerimise joonis!


Iga õpilane mõõdab ära enda koolilaua pikkuse ja märgib tabelisse.

Mõõdetud pikkus Mõõdetud pikkus Mõõdetud pikkus

1. Arvuta tulemuse aritmeetiline keskmine.

Aritmeetiline keskmine on ..........................................................

2. Tõmba tabelis suurimale mõõdetud väärtusele joon ümber.

3. Tõmba tabelis väikseimale mõõdetud väärtusele joon ümber.

4. Lahuta suurimast väärtusest väikseim. .......................................

5. Jaga saadud vahe kahega. ...........................................................

6. Kirjuta laua pikkus koos mõõtemääramatusega (±).

Iga õpilane mõõdab ära enda koolilaua pikkuse ja märgib tabelisse.

Mõõdetud pikkus Mõõdetud pikkus Mõõdetud pikkus

1. Arvuta tulemuse aritmeetiline keskmine.

Aritmeetiline keskmine on ..........................................................

2. Tõmba tabelis suurimale mõõdetud väärtusele joon ümber.

3. Tõmba tabelis väikseimale mõõdetud väärtusele joon ümber.

4. Lahuta suurimast väärtusest väikseim. .......................................

5. Jaga saadud vahe kahega. ...........................................................

6. Kirjuta laua pikkus koos mõõtemääramatusega (±).


VEE PUHASTAMINE

Töövahendid – petri tass, keeduklaas, lusikas, filterpaber, lehter, klaasanum, must vesi.

Töö käik:

A. SETITAMINE

1. Kalla keeduklaasi mulla ja vee segu. Sega hoolikalt.

2. Jäta segu seisma. Mis toimub?

……………………………………………………………………………

3. Setitamiseks nimetatakse .................................................................................

Mida ................................ tükid, seda ..................................... vajusid põhja.

4. Katse lõppedes jäta hägune vesi alles. Tõsta pinnale kerkinud kergemate ainete segu ettevaatlikult lusikaga petri tassi peale.

B. FILTREERIMINE

Ainete eraldamist ........................ abil nimetatakse ..............................................

Filter on väga väikeste ............................... ehk ................................. sõel.

1. Murra filterpaber pooleks ja seejärel uuesti pooleks (moodustubki filter).

2. Pane filter lehtrisse ja kasta kraani alla õrnalt märjaks nii, et filter kleepuks vastu lehtri seinu.

3. Aseta nüüd lehter klaasanumasse ja hakka setitatud vett vaikselt peale kallama. Kallamise tempo peab olema nii aeglane, et umbes 1 cm filtri ülemisest servast jääb veevabaks (et ei toimuks üleujutamist).

4. Kalla ettevaatlikult sette pealt vesi ära nii, et sodine põhi kaasa ei tuleks.

Kas nüüd saadud filtreeritud vesi on puhas? Vaata vastu valgust ja pane oma hüpotees kirja:

Palun tee lehe pöördele ka filtreerimise joonis!

VOOLURING

Töövahendid – lapik patarei, taskulambipirn alusel, lüliti, ühendusjuhtmed.

Töö käik:

1. Kontrolli et lüliti on avatud asendis.

2. Alustades vooluallika positiivsest ehk plusspoolusest, ühenda vooluringi järgemööda avatud lüliti ja taskulambipatarei.

3. Viimase juhtme abil ühenda pirn vooluallika negatiivse ehk miinuspooluse külge.

4. Sulge lüliti.

5. Kui lamp hakkab põlema, oled üleande edukalt täitnud.

6. Kui lamp põlema ei hakka, kontrolli üle oma ühendused või vaheta mõni töövahend ümber.

Elektrivooluks nimetatakse …………………………… laengukandjate ……………………….. liikumist ja selle suund on kokkuleppeliselt ………….. märgilt ………….. märgile.

Elektriseerumuse aluseks on aine ehitus. Kõik ained koosnevad …………………………., milles on tuum ja selle ümber tiirlevad ………………………… laenguga ……………………….. Tuumas on …………………………… laenguga ………………………… ja laenguta ……………………….. Välisel ……………………………….. paiknevad elektronid saavad osa võtta elektrivoolust ehk nad muutuvad kõigile aatomitele ühisteks elektronideks. Selle omaduse järgi jaotatakse aineid:

1. ………………………….., kus on …………………… laengukandjaid ning nende liikumine on ………………………………

2. ………………………………., kus on ……………………… laengukandjaid ning millede liikumine on ………………………..

Ühenda joonisel kujutatud vooluringi osad omavahel nii, et tekiks vooluring.


TEMPERATUURI MÕÕTMINE Töövahendid – kolm erinevat termomeetrit.

Töö käik:

1. Vaatle termomeetreid.

2. Pane tabelisse kirja, kus on võimalik nendega temperatuuri mõõta (õues, toas, meditsiinis).

3. Määra ära iga termomeetri mõõtepiirkond, pane tabelisse kirja.

4. Märgi tabelisse ka iga termomeetri vähima jaotise väärtus.

Termomeetri nimetus või kasutusala

Skaala väikseima jaotise väärtus

Mõõtepiirkond

5. Vaatle ühte termomeetrit. Tee selgitav joonis ja kanna peale termomeetri osad – korpus, paisumistoru, mahuti, skaala, skaala väikseim jaotis.

6. Pane kirja hetke ruumi temperatuuri väärtus …………………

MASSI MÕÕTMINE KANGKAALUDEGA Töövahendid – kokkupandud ja tasakaalustatud kangkaalud, kaaluvihtide karp pintsettidega.

Töö käik:

1. Ava ettevaatlikult kaaluvihtide karp. 2. Täida tabel. Pane kirja kõikide erinevate vihtide massid. Milligrammides

antud massid teisenda grammidesse.

3. Aseta vasakpoolsele kaalukausile järjest kolm etteantud eset ning määra

nende massid. Eseme nimetus Kaalukausile pandud

vihtide massid Eseme mass

Vihi mass Mass grammides Vihtide arv


DÜNAMOMEETRI VALMISTAMINE

(E. Pärtel „Loodusõpetus“ 7 .klassile, Koolibri 2010 järgi)

(Pilt E. Pärtel „Loodusõpetus“ 7 .klassile, Koolibri 2010)

Töövahendid – kummipael, 10 cm pikkune niit, kaks kirjaklambrit, läbipaistev voolik, 50 g koormised, veekindel pliiats, käärid.

Töö käik:

1. Lõika kummipael katki ja seo niidiga kokku. Proovi teha võimalikult väike, kuid kindel sõlm. Üleliigsed väikesed otsad lõika ettevaatlikult maha.

2. Tõmba niit läbi vooliku nii, et ühest otsast on väljas kummipaelaots ja teisest niit.

3. Sõlmi mõlemasse otsa kirjaklamber (kummipaela pikkus voolikus võiks olla 1/3 vooliku pikkusest).

4. Aseta nüüd seade püsti nii, et kummipael on ülevalpool, tõmba kergelt alumisest kirjaklambrist, nii et kummipael oleks sirge.

5. Tee vooliku peale sõlme kohale veekindla pliiatsiga märge „0“. 6. Riputa alumise kirjaklambri külge 50 g koormis. Tee sõlme venimise

kohale vooliku peale märge „0,5N“. 7. Kui vooliku pikkus veel võimaldab, siis kinnita klambrile kaks 50 g

koormist ja tee sõlme venimise kohale voolikule märge „1“N.




Praktiline töö ELASTSUSJÕUD 8. klass


Töö eesmärk

erinevate nähtuste kirjeldamisel võivad matemaatilised seosed füüsikaliste suuruste vahel olla sarnased;

see, mida tihti peetakse põhjuseks, võib olla hoopiski tagajärg, ja tagajärjeks peetav võib osutuda põhjuseks. Seos elastsusjõu ja kummi pikenemise vahel

Aleksander Veiderma kirjutab 1918. aastal ilmunud õpikus "Eluta loodus" niimoodi: Kehade omadust oma koguse ja kuju muutumisele vastu panna ja oma esialgset kuju ja kogust tagasi võtta, kui selle muutumise põhjus on katkestatud, nimetatakse vetruseks.

Sõna vetrus viitab vedrudele, mida kasutati tol ajal näiteks tõldadel ja vankritel, et reisijad ja kaup munakiviteel vähem rappuksid. Tänapäeval kasutatakse selle kena sõna asemel mõistet elastsus. Jõudu, mis keha kuju ..................................... (millal?) tekib ja mis püüab keha esialgset kuju ..................................... (mida teha?), nimetatakse ...................................... Uurime, millest sõltub elastsusjõud. Mis juhtub, kui kumminööri ühest otsast kinni hoida ja teisest tõmmata? ..................................................................................................................................................................................... On ju nii, et mida rohkem kummi välja venitada, seda rohkem tuleb selleks oma lihaseid pingutada. Seega, mida pikemaks kumminöör venib, seda ........................................ elastsusjõud temas tekib. Kui nööri vaba ots lahti lasta, siis võtab see ........................................ mõjul esialgse kuju. Kui tõmbasid vaba otsa vasakule, oli elastsusjõud suunatud .................................... Kui tõmbasid paela vaba otsa allapoole, mõjus elastsusjõud ........................................... Seega, elastsusjõud on suunatud alati ............................................ Mis on siin põhjus ja mis tagajärg? Teiste sõnadega - kas elastsusjõud põhjustab vedru pikenemise või hoopis vedru pikenemine põhjustab elastsusjõu tekkimise? .....................................................................................................................................................................................

Kontrollime ka katseliselt, kuidas elastsusjõud on seotud kummipaela pikenemisega. Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid .............................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................................................... Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti. Töö käik

1. Uuritav kummipael on kinnitatud statiivi külge. Riputage paela otsa tuntud massiga (50 g) koormis. 2. Oodake, kuni koormis paigale jääb. Nüüd on koormusele mõjuv raskusjõud Fr ja kummipaelas tekkinud

elastsusjõud Fe arvuliselt võrdsed Fr = Fe. 3. Nööpnõeltega on märgitud paela ülemises ja alumises osas ära kohad, millede vahelist kaugust mõõtma


hakkate. 4. Mõõtke paela algpikkus l0, selleks peab paela küljes rippuma üks koormus (mille massi pärast arvutustes ei

arvesta), et pael oleks sirge. 5. Mõõtke paela pikkus ja arvutage pikenemine erinevate koormuste korral, pannes neid paela otsa üksteisele

juurde kuni pael veel lauda ei puuduta. 6. Mõõtmistulemused ja arvutused kandke tabelisse Valem arvutamiseks on järgmine Fr= ......................... (g=10

N/kg)

Koormuste arv Koormuste Koormustele Paela pikkus Paela Paelas tekkinud

kogumass m

(kg) mõjuv raskusjõud

Fr (N) l (m)

pikenemine l=l-l0 (m)

elastsusjõud Fe (N)

0 0 (esimest 50 g

ei arvesta) 0 l0 = 0 0

1 m1=50g=0,05 Fr1 = l1 = l1 = Fe1 =

2

3

4

Arvuta siia kummipaelas tekkinud keskmine elastsusjõud (pane ka arvutustehe kirja!). ………………………………………………………………………………………………………………… Tulemuste analüüs ja järeldus. Nii mitu korda kui paela pikkus muutus, muutub ka temas tekkinud jõud. Sel puhul öeldakse, et kummipaela elastsusjõud on võrdeline tema pikenemisega. 1. Joonista graafik, mis väljendab kummipaelas tekkinud elastsusjõu sõltuvust tema pikenemisest. Horisontaalsele teljele märgi paela pikenemine, püstteljele aga paelas tekkinud elastsusjõud.

Millise kujuga on saadud graafik? …………………………………………………

s

-

Praktilise töö tegijad ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........

Praktilise töö tegemise reeglid: 1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi. 2. Praktilist tööd tehes vastutab töö läbiviija tema poolt kasutatavate katsevahendite eest. Kui mõnel katsevahendil on midagi



Praktiline töö KUIDAS HÕÕRDEJÕUD Fh SÕLTUB RÕHUMISJÕUST Fr 8. klass

Praktilise töö puhul on kombeks kõik väga täpselt kirja panna. Esmalt määratakse töö eesmärk ehk põhjus, miks tööd

tehakse.

Töö eesmärk

erinevate nähtuste kirjeldamisel võivad matemaatilised seosed füüsikaliste suuruste vahel olla

sarnased;

see, mida tihti peetakse põhjuseks, võib olla hoopiski tagajärg, ja tagajärjeks peetav võib osutuda

põhjuseks.

Hõõrdejõu Fh sõltuvus rõhumisjõust Fr

(foto M. Kuurme “Loodusõpetuse töölehtede kogu” 7.klassile, Avita 2001)

Rõhumisjõud F on jõud, millega keha toetub pinnale (võrdub raskusjõuga Fr) ja mis põhjustab

hõõrdejõu Fh.

Töövahendid

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

Töö käik

1. Määrata klotsi algmass m0. Arvutada klotsile mõjuv raskusjõud Fr0.

2. Kinnitage klotsi külge dünamomeeter ja tõmmake seda ühtlaselt mööda puitu. Määrake veojõu Fv

suurus.


3. Edaspidi tuleb klotsi massile liita koormise mass(id) (ühe mass 50 g) ja arvutada uus raskusjõud Fr,

siis saate ka uue veojõu Fv.

4. Vasta küsimustele.

Millest sõltub hõõrdejõud Fh ja kuidas on ta seotud ühtlase veojõuga Fv?

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

5. Mõõtmistulemused ja arvutused kandke tabelisse.

Koormuste Klotsi mass koos Raskusjõud Veojõud Fv Hõõrdejõud arv klotsil koormustega (kg) Fr (N) vedamisel (N) Fh (N)

0

1

2

3

6. Joonista graafik, mis väljendab hõõrdejõu Fh sõltuvust rõhumisjõust Fr.

Järeldused praktilisest tööst

Graafikuks on …………………………………., seega hõõrdejõud Fh on ........................................

rõhumisjõuga Fr.

Praktilise töö tegijad ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........

Praktilise töö tegemise reeglid: 1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi. 2. Praktilist tööd tehes vastutab töö läbiviija tema poolt kasutatavate katsevahendite eest. Kui mõnel katsevahendil on midagi



Praktiline töö TÖÖ JA VÕIMSUSE MÄÄRAMINE 8. klass


Töö eesmärk Teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määrata enda keskmine ja maksimaalne arendatav

võimsus. Võrdleme seda etteantud suurustega. Selleks tuleb valida sobiv trepikoda, kus pole takistavaid esemeid ja saaks tõusta vähemalt 2-3 korruse jagu.

Töö teoreetiline osa Trepist üles minnes, kisub Maa sind enda poole, sina aga tahad temast eemalduda, järelikult tuleb trepist üles

kõndides teha tööd. Ideaalis mingit hõõrdejõudu sel ajal sul ületada pole vaja ja õhu takistusjõud on ka tühiselt

väike sinu arendatava kiiruse juures. Seetõttu pead ühtlasel liikumiskiirusel end ülespoole tõukama jõuga, mis on

……………………. sulle mõjuva Maa külgetõmbejõuga. Peale raskusjõu sõltub trepist üles liikumisel tehtav töö

veel ……………………………………………… Seepärast tuleb ka teepikkust mõõta püstsihis.

Kui sa kiiremini jooksed, väsid rohkem ära. Kui sa tahad hästi ruttu kohale jõuda, pead hoogu lisama. Kui sa

liigud jääva kiirusega kord kiiresti, kord aeglaselt, siis on su töö küll …………………………….., kuid sa

arendad erinevat ……………………………

1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse?

2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd (valem)? ……………………………………………………..

(Skeem E. Pärtel „Füüsika töövihik“ 8. klassile, Koolibri)


Töövahendid ..............................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti. Töö käik

1. Esmalt määra oma mass kaalumise teel. Arvuta endale mõjuv raskusjõud. Kõik andmed kanna tabelisse.

2. Seejärel mõõda oma tõusukõrgus. Selleks mõõda 3 erineva astme kõrgus h ja arvuta keskmine. Nüüd loe

üle, mitu astet tõused ja arvuta kogu tõusukõrgus H.

Mõõtmise

arv

Astmekõrgus h

(cm)

Keskmine h Astmete arv N Tõusukõrgus

H=hN (m)

1.

2.

3.

3. Trepistõus normaalsel liikumisel. Läbi antud kõrgus 3 korda normaalsel kiirusel ja mõõda ajad.

Nr m (kg) F=mg (N) H (m) A=FH (J) t (s) N=A/t (W)

1.

2.

3.

Keskmine võimsus

Nk (W)

4. Trepistõus kiirel liikumisel. Läbi antud kõrgus 3 korda maksimaalsel kiirusel ja mõõda vastavad ajad.

Nr m (kg) F=mg (N) H (m) A=FH (J) t (s) Nmax=A/t (W)

1.

2.

3.

Keskmine võimsus

Nmaxk (W)


PRAKTILINE TÖÖ – KUMERLÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE MÄÄRAMINE 8.klass

Töö autorid ………………………………..

Töö eesmärk

Mõõta kumerläätse fookuskaugus ja arvutada selle kaudu antud kumerläätse optiline tugevus. Töövahendid - ..............................., ..............................., ..............................., ..............................., ..............................., ..............................., ............................... Teoreetiline osa

Valguse murdumiseks nimetatakse ……………………. ……………………………………………………………………………...… Lääts on ………………………. keha, mis …………………… valgust. Läätsesid on kahte liiki - …………… lääts, mis …………………. valgust ja ………………. lääts, mis ………………….. valgust. Läätse optilise tugevuse saamiseks tuleb määrata läätse ..............................., väljendada see ............................... ja seejärel arvutada optiline tugevus valemi ............................... kaudu. Kumerläätse fookuskauguseks (f) nimetatakse ............................... ja ........................................................ vahelist kaugust. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast ............................... läbimist ............................... läätsele langev paralleelne valgusvihk. Töö käik 1. Paiguta valgusallikas, lääts ja ekraan ühele joonele, nii et

valgusallikas on laua ühes servas ja ekraan teises.

2. Liigutades läätse ekraanist alustades valgusallika poole tekita ekraanile kauge valgusallika terav kujutis, selles punktis asubki läätse fookus F.

3. Terava kujutise saamisel mõõda fookuskaugus f, väljenda see meetrites ja arvuta vastava valemi järgi optiline tugevus D dioptriates.

4. Korda mõõtmist viiel korral võttes vahepeal läätse ära ja alustades uuesti ekraanist liikudes terava kujutise leidmist.

5. Mõõtmistulemused ja arvutused kanna tabelisse.

Katse nr

Fookuskaugus (f/cm)

Fookuskaugus meetrites (f/m)

Optiline tugevus (D/dpt)

1.

2.

3.

4.

5.

Katse lõpptulemuseks arvuta vastava kumerläätse fookuskauguse ja optilise tugevuse keskväärtused. Arvutustehted: Vastus: Vastava kumerläätse fookuskaugus on f = ........ ..............

ja optiline tugevus D = ........ ..............




Praktiline töö MAGNETISM 9. klass


Töö eesmärk

Tunnetada ja mõista magnetvälja ning teda iseloomustavaid suuruseid. Õppida analüüsima nähtusid (magnetismi näitel).

Magnetism Magnetväli eksisteerib alati ………………………… juhtme ümber. ………………………… nimetatakse keha,

mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magneteid iseloomustavad ………………………… -

kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nimetatakse poolust, mis pöördub

maakera ……………………..……… …………………… poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab

magnetnõela …………………………. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka

ise magnetvälja, nimetatakse ………………………….

Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:

1) ……………………………………………………

2) ………………………….…………………………

Magnetvälja visualiseeritakse …………………………. abil, mis on mõttelised jooned. Püsimagneti jõujooned

kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela ………………………….pooluselt

………………………….poolusele. Magnetväli on …………………………., st tema jõujooned on kinnised ilma

alguse ja lõputa.

Dielektrikust südamikule keritud traat moodustab …………………………. Elektromagnet on aga

…………………………. pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik …………………………. ja sellega

magnetväli tugevneb.

Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub …………………………. suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab

…………………………. suunda.

Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetväli suubub ………………………….,

…………………………. näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav ………………………….

näitab juhtmele mõjuva jõu suunda.


Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – rauapuru topsis, O-magnet, sirgmagnet, U-magnet, 4,5 V patarei, pool, valge paber, ühendusjuhtmed, vasktraat, kaks krokodill-otsikut, petri tassis rauapuru ja mulla segu, raudkruvi, nööpnõel, suur ja väike magnetnõel, kompass. Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

A Tutvumine magnetitega 1. Kasuta erineva kujuga magneteid. Vaata, kus asuvad nende poolused ja kuidas on need märgistatud.

Tunneta, magneteid üksteisele lähendades, erinimeliste pooluste vahel tõmbejõudu ja samanimeliste pooluste vahel tõukejõudu.

2. Pooluste kindlakstegemiseks kasuta laual olevat kompassi. Millised on erinevate magnetite ja magnetnõelte erinevate pooluste värvikoodid?

3. Kuidas reageerivad magnetnõelad magnetite lähendamisele?

………………………….………………………….………………………….…………………………………

4. Joonista magnetid koos pooluste tähistega (ka värvierinevused) siia üles.

B Oerstedi katse kordamine

1. Oerstedi katse – juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. 2. Tõsta kõik magnetid enda eest eemale. 3. Võta patarei ja ühenda sinna külge pikk juhe. 4. Hoia juhet keskelt võimalikult sirgelt. Kaaslane asetab ettevaatlikult juhtme alla (ei ole kokkupuudet)

magnetnõela. Kuidas magnetnõel pöördus? ………………………….………………………….………………………….…………………………………

5. Nüüd tõsta patarei koos juhtmega teisele poole magnetnõela (muudad voolu suunda magnetnõela suhtes). Kuidas nüüd magnetnõel käitus?

………………………….………………………….………………………….…………………………………

C Magnetvälja jõujooned 1. Raputa valgele paberile rauapuru. Liiguta võimalikult ühtlaselt paberi keskele see laiali. 2. Tõsta paber nüüd ühe magneti peale. Kuidas rauapuru käitub? 3. Joonista siia paberil nähtud jõujoonte pilt. 4. Korda sama veel kahe teise magnetiga. Joonista ka need pildid. 5. Ole ettevaatlik, et rauapuru ei läheks O-magneti külge – pead selle sealt ära võtma!


D Magnetvälja tekkimine

1. Ühenda pool patareiga. 2. Lähenda poolile magnetnõelad, kompass ja nööpnõel. 3. Kuidas need käituvad? Anna nende liikumisele selgitus!

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

E Pooli tegemine – kruvi magneetimine 1. Tavaolekus nööpnõel raudkruvi külge ei jää. Mõnel juhul võib nööpnõel enne kruvi külge jääda, kuid

selle põhjuseks on eelnev kokkupuude magnetiga (magneetumine). 2. Keeruta nüüd vasktraat tugevasti tihedalt ümber raudkruvi nii, et mõlemast otsast jääb 2-3 cm traati

sirgelt üle. 3. Ühenda voolujuhtmed patareiga, teise otsa pane krokodill-otsikud. 4. Ühenda raudkruvi vasktraadi otste abil krokodill-otsikute külge. 5. Proovi nüüd kruviga laualt nööpnõela üles tõsta hoides kruvi otsa nööpnõela kohal. 6. Nüüd peaks vastastikmõju olema tugevam, nööpnõel ei kuku nii kergelt maha. Kas on nii? Selgita

nähtust! ………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

F Rauapuru otsimine (ei kasuta O-magnetiti!) 1. Lähenda surg- või U-magnet petri tassis oleva mullasegu kohale (ära pane vastu!). 2. Vaata, kas magnet tõmbab enda külge metallipuru. 3. Pane kirja, mida näed. Milline koht tõmbas enda külge rauapuru ja milline mitte? Miks see nii on? ………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

4. Rauapuru eemaldamisel magneti küljest ole ettevaatlik – ära tee seda kiiresti (oht sisse lõigata!).

KUI PRAKTILISED TÖÖD ON LÄBITUD, PALUN KORISTA OMA TÖÖKOHT ÄRA (ASJAD JÄÄVAD NII NAGU NEED TÖÖD ALUSTADES OLID)!




Praktiline töö ELEKTRIVOOL METALLIDES JA ELEKTROLÜÜTIDE VESILAHUSTES

9. klass


Töö eesmärk Metallis on vabadeks laengukandjateks elektronid. Millised laetud osakesed on vabadeks laengukandjateks elektrolüütide vesilahustes?

Milline on metallide siseehitus? Mis on neil vabadeks laengukandjateks? …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..………………………………………………

Kirjelda elektrivoolu tekkimist metalljuhtmes, kasutades väljendeid: vabad elektronid, metalljuhe,

elektriväli, korrapäratu liikumine, suunatud liikumine.

………………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………………

A Kas puhas kraanivesi juhib elektrit? Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – keeduklaas kraaniveega, alalisvooluallikas, madalapingeline lamp alusel, 3 ühendusjuhet, 2 kirjaklambrit. Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik 1. Koosta vooluring alalisvooluallikast (kasuta 4,5 V), lambist ja 2 juhtmest. Kontrolli, kas süsteem töötab –

lamp läheb põlema.

2. Ühenda lambist üks juhe lahti, lisa sinna kolmas juhe. Nüüd torka mõlema vaba juhtme otsa kirjaklambrid.

3. Kontrolli uuesti süsteemi töökorras olekut pannes kirjaklambrid üksteise vastu. Lamp peab süttima.

4. Pane kirjaklambrid vette nii, et nad kokku ei puutu. Kas lamp süttib? ……………………………………..

Miks lamp ei sütti - milline on puhta vee siseehitus? Mis on elektrivoolu tekkeks puudu?

..........................................................................................................................................................................………………………………………………………………………………………………………….....………..


B Kas kuiv sool juhib elektrit? Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – tops soolaga, alalisvooluallikas (4,5 V), madalapingeline lamp alusel, 3 ühendusjuhet, 2 kirjaklambrit. Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik 1. Tõsta keeduklaas veega kõrvale ja asenda see kuiva soola topsiga.

2. Pane kirjaklambrid soola sisse nii, et nad kokku ei puutu. Kas lamp süttib? ………………………………

Miks - milline on kuiva keedusoola siseehitus? Mis on elektrivoolu tekkeks puudu?

..........................................................................................................................................................................…………………………………………………………………………………………………………….………..

C Kas soola (elektrolüüdi) vesilahus juhib elektrit? Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid. Töövahendid – keeduklaas veega ja tops soolaga, plastlusikas, alalisvooluallikas (4,5 V), madalapingeline lamp alusel, 3 ühendusjuhet, 2 kirjaklambrit. Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik 1. Sega veega täidetud keeduklaasi üks lusikatäis soola. Sega, kuni sool on praktiliselt lahustunud. 2. Pane kirjaklambrid elektrolüüdi lahusesse nii, et nad kokku ei puutu. Kas lamp süttib? ………………….. Miks - milline on keedusoola vesilahuse siseehitus? .…………………………………………………………………………………………………..……………………………………………………………………………………………………………..…………………...

3. Võta kirjaklambrid välja ja lisa veel üks lusika täis soola. Sega hoolikalt! 4. Pane kirjaklambrid uuesti lahusesse nii, et nad omavahel kokku ei puutu. Kirjelda nüüd lambi põlemist. Miks võiks nüüd lamp erksamalt põlema hakata (kuigi silmaga seda ei pruugi

näha)? ……………..………….…………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………………...

KOKKUVÕTE

Kirjelda elektrivoolu tekkimist elektrolüüdi vesilahuses, kasutades väljendeid: positiivsed ioonid,

negatiivsed ioonid, elektrolüüdi vesilahus, elektriväli, korrapäratu liikumine, suunatud liikumine, positiivne

poolus, negatiivne poolus.

………………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………………


KATSE I NAFTAREOSTUSE KORISTAMINE Võtta viis ühesugust plasttopsi, märkida markeriga topsile lisatava absorbendi nimetus ja mõõta igasse 100 ml sama temperatuuriga vett. Igasse topsi lisada võrdne kogus - näiteks 3 tilka - naftat. Tekkinud naftalaigud peaksid olema võrdse pindalaga. Niimoodi saame võrreldavad katsed, sest need muutujad on konstantsed. Nüüd lisada igasse topsi võrdne kogus (1 plastlusika täis) absorbenti (esimene muutuja): liiva, turvast, saepuru, penoplasti ja türoksit. Lasta seista 2 minutit ja visuaalselt vaadelda, millise absorbendiga topsis on naftalaik kõige väiksem (teine muutuja). Katsevahendid: kummikindad, 5 plastiktopsi või keeduklaasi, vesi, pipett, plastlusikas, pintsetid, nafta, liiv, turvas, saepuru, penoplasti ja türoksi tükid. Katse tulemused vormistada tabelina. Keskkonnasõbralikkust võib hinnata 5-pallilisel skaalal.

Järeldus: vedela naftalaigu koristamiseks maal on sobivaim materjal .........................., sest selle nafta imamise võime on ....................................., see on keskkonnasõbralik.

Absorbent Silmaga nähtav

pooride suurus/

õhulisus ja hulk

Naftalaigu

vähenemine (nafta

imamise võime)

Keskkonna‐

sõbralikkus

Liiv

Turvas

Saepuru

Penoplast

Türoks


KATSE II LINDUDE NAFTAST PUHASTAMISE MODELLEERIMINE

Võtta 3 plasttopsi, kirjutada markeriga peale lisatava puhastusvahendi nimetus, ja mõõta 100 ml vett ning lisada võrdses koguses puhastusvahendit (esimene muutuja): nõudepesuvahendit Fairy, pesupulbrit Mayer ja vedelat kätepesuseepi. Nüüd võtta 3 linnusulge, iga sulg tõmmata läbi nafta. Suled panna kaheks minutiks valmis lahusesse. Kui otsustate segada, siis kõiki sulgi ja sama kaua aega. Seejärel võtta suled välja paberist käterätikule jättes meelde puhastusvahendi nimetuse. Võrrelda, milline puhastusvahendiga saavutatud tulemus on parim. Mõõta paberile jäänud naftapleki suurust (teine muutuja). Katsevahendid: kummikindad, 3 plastiktopsi või keeduklaasi, vesi, plastlusikas, pintsetid, nõudepesuvahend Fairy, pesupulber Mayer, vedel kätepesuseep. Tulemused vormistada tabelina. Keskkonnasõbralikkust ja odavust võib hinnata 5-pallilisel skaalal. Puhastusvahend

Puhastus‐

võime

Keskkonna‐

sõbralikkus

Sobivus

elusorganismi

puhastamiseks

Kättesaadavus/

odavus

Pesupulber

Mayer

Nõudepesuva‐

hend Fairy

Vedel

kätepesuseep

Järeldus: naftaga määrdunud lindude puhastamiseks on sobivaim materjal .........................................................., sest selle puhastusvõime on suurim, see on keskkonnasõbralik, kahjustab elusorganismi vähe ja on kõige kergemini kättesaadav/odavam.

Loode-Eesti naftareostuse järel puhastati lindusid nõudepesuvahendi Fairyga. Seejärel linde kuivatati ja hoiti mõned päevad karantiinis. Küsimusele: kui paljud neid ellu jäid, vastust pole.

Documents

Füüsika ja loodusõpetuse praktilised tööd