Tallinna Ülikool

Kasvatusteaduste instituut

Maile-Triin Nõlvak

GEPARD JA AMEERIKA

ÜHENDRIIGID

Referaat

Tallinn 2014

Maile-Triin

SISUKORD

SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3

1 Gepard............................................................................................................................... 4

1.1 Kirjeldus.................................................................................................................................. 4

1.2 Eluviis...................................................................................................................................... 4

1.3 Paljunemine........................................................................................................................... 4

1.4 Levila........................................................................................................................................ 5

2 Ameerika Ühendriigid.................................................................................................. 6

2.1 Riik............................................................................................................................................ 6

2.1.1 Riigivalitsemine..............................................................................................................................6

2.2 Loodus..................................................................................................................................... 7

2.2.1 Pinnamood ja maastikuline liigendus..................................................................................7

2.2.2 Geograafiline asend, riigikuju..................................................................................................8

2.2.3 Pinnamood.......................................................................................................................................9

2.2.4 Loodusvarad ja nende majandamine.................................................................................10

2.2.5 Laamtektoonika...........................................................................................................................13

2.2.6 Maavärinad ja vulkaanipursked...........................................................................................13

2.2.7 Kliima...............................................................................................................................................14

2.2.8 Vesi....................................................................................................................................................15

2.3 Ameerika Ühendriikide riigikaitse.............................................................................17

2.4 Ameerika Ühendriikide sisejulgeolek........................................................................17

2.5 Rahvastik............................................................................................................................. 17

2.5.1 Keel................................................................................................................................................... 18

2.5.2 Religioon.........................................................................................................................................18

2.6 Ajalugu.................................................................................................................................. 19

2.6.1 Eurooplaste asustus Ameerikas...........................................................................................19

2.6.2 Ameerika kolooniate iseseisvumine...................................................................................20

2.6.3 Ameerika Ühendriikide laienemine....................................................................................21

2.6.4 Kodusõda........................................................................................................................................22

2.7 Majandus.............................................................................................................................. 22

KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 23

Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 24

Maile-Triin

Maile-Triin

SISSEJUHATUS

Minu töö eesmärgiks on rakendada loengutes saadud teadmisi.

4

Maile-Triin

1 GepardGepard on kaslaste sugukonda kuuluv imetaja. (vt Joonis 1)

1.1 KirjeldusGepardi kehapikkus on 150 cm, sellele lisandub saba pikkusega 70 cm. Kaal on umbes

70 kg. Selle kaslase keha on otsekui jooksmiseks loodud. Gepard ei saa oma küüniseid

täies ulatuses sisse tõmmata.

1.2 EluviisEmasloomad elavad kas üksi või koos poegadega nende kasvamise ajal. Isased elavad

karjas, mille juht langetab kõik otsused. Kohtutakse ainult paaritumiseks.

Gepard on kiireim maismaaloom. Ta võib lühikesel distantsil (kuni 400 m) saavutada

kiiruse 120 km/h, mis võimaldab tal jahtida ka nii väledaid saakloomi nagu gasellid.

Siiski lõpeb rekordkiiruse omaniku jaht üheksal juhul kümnest läbikukkumisega. Jahti

peab gepard päeval.

1.3 PaljunemineGepard saavutab suguküpsuse umbes kolmeaastaselt. Tiinus kestab umbes 95 päeva.

Kui gepard parajasti jahti ei pea, siis viibib ta koopas, kus emasloom toob ilmale 4-6

pisikest, kes ei kaalu palju rohkem kui apelsin. Suurem osa neist langeb teiste kiskjate

saagiks. Pojad lahkuvad ema hoole alt umbes pooleteise aasta vanuselt, kuid elavad

koos vendade ja õdedega, kuni neist on saanud väga head jahimehed. Vabas looduses

võib gepard elada 15 aastaseks.

5

Maile-Triin

1.4 LevilaGepard oli varem levinud kogu Aafrikas ja Lõuna-Aasias, viimasel jääajal ka Euroopas

ja Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselt Saharast lõuna

pool. Iisraelis, Indias, Pakistanis ja Afganistanis on gepard välja surnud. Iraanis on

säilinud vabas looduses 50...200 looma, kuid sealne alamliik sureb asurkonna väiksuse

tõttu ilmselt välja hoolimata rangetest kaitsemeetmetest. Hinnanguliselt elab kogu

maailmas 9000 – 12 000 gepardit. (Vikipedia, 2014)

Joonis 1. Gepard1

1http://zaneqeckards.blogspot.com/2011/09/gepard-iii-by-ibgrafix-on.html

6

Maile-Triin

2 Ameerika ÜhendriigidAmeerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka

Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri

keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on

Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri

loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes

merepiir Venemaaga. USA-le kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas,

sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.

USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline

autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte

teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas

föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud

tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.

Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist,

millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks.

20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja

kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.

2.1 Riik

2.1.1Riigivalitsemine

Ameerika Ühendriikide kõrgemaks seadusandlikuks võimuks on Ameerika

Ühendriikide Kongress, mis koosneb kahest kojast: ülemkojast ehk Senat ja alamkojast

ehk Esindajatekojast. Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas

Kapitooliumis.

7

Maile-Triin

Riigi juhiks on President, täidesaatvaks võimuks on Ameerika Ühendriikide Presidendi

kabinet ehk valitsuskabinet, mille liikmeks olevad ministrid teostavad

riigijuhtimisülesandeid läbi neile alluvate ministeeriumite. Riigi välispoliitikat

teostatakse läbi välisministri ehk Ameerika Ühendriikide riigisekretäri.

2008. aastast on Ameerika Ühendriikide President Demokraatliku Partei esindaja

Barack Obama, asepresident on Joe Biden,

2.2 Loodus

2.2.1Pinnamood ja maastikuline liigendus

USA-s domineerib vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid, mis kulgeb põhja-lõuna

suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud

Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri

lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik.

2.2.1.1Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik

Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio

Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatšide Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub

laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi

osariigis ja lääne poole Balconese astanguni Texases.

Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava.

Kõrgus merepinnast on väike ja pinnavorme on minimaalselt.

8

Maile-Triin

Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New

Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning

meresaared Georgia ranniku lähedal.

Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes

12–13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. New

Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta.

2.2.2Geograafiline asend, riigikuju

Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud

sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril –

Kanada ja Mehhiko – on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi

olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite

arvel. Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga, olnud

tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidanud niiviisi kaasa USA

õitsengule.

Olgugi, et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide

kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed.

Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest.

Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemeremaade ja Musta

Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad – tuli ju sealt suurem osa Ameerika

Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on

praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.

Varem suheldi Euroopaga peamiselt põhjapoolsete sadamate kaudu, mis on

lõunapoolsega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad.

Kahjuks jäävad need sadamad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast

rekonstrueerimistöid Saint Lawrence’i jõel ja mitme kanali ümberehitust pääsesid

9

Maile-Triin

ookeanilaevad Suurele järvistule ja sealsed sadamad muutusid meresadamateks. Talveks

see meretee, aga kahjuks külmub.

Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada.

Kariibi mere istandusriikide ja mitme Ladina-Ameerika maaga. Pärast panama kanali

valmimist 1914. aastal viib siit otsetee ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikidesse.

Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust

paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Küll on aga läänerannikul vähe häid

looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja

partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, nagu näiteks Jaapan ja Hiina, on palju maad.

Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist

Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes

ja kagus on riigi maa-ala nagu välja veninud. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad.

Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saared.

Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125–68W ja 50–25N.

Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.

2.2.3Pinnamood

Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud,

kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud

Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037 m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille

kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim

tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõunasuunaline

mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada

(Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud

laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul).

10

Maile-Triin

2.2.3.1Pinnamoe mõju

Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu

sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu

kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10 °C madalam

kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid,

tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt

lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab

maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas

lääneosariigis.

2.2.4Loodusvarad ja nende majandamine

Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt

arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida.

Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda

väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult

väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on

USAl rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas – umbes 700 miljonit hektarit ehk

peaaegu 3 hektarit inimese kohta.

Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see

kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse

poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all

umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga põllumajanduseks ja metsanduseks

valdavalt kõlbmatu maa.

2.2.4.1Metsavarad

Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks

kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud.

Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette.

11

Maile-Triin

USAs kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud

okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas

kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle

keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna

tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi

on säilinud vaid mägedes lootuskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel

aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid

männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel.

Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt

okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.

2.2.4.2Kalavarud

Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures

järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi

ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga

rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja

läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul

hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete

laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti

välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine.

Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult.

Alles viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks

ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine

peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud. Atlandi ookeani veed USA rannikul

on kalast aga peaaegu tühjad.

2.2.4.3Veevarud

Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute

põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi,

Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane

äravool kokku on 2345 km3 (viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3

12

Maile-Triin

taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel

veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja

veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.

2.2.4.4Mineraalsed varad

Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid

varasid palju. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega

ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika

Ühendriigid mineraalsetelt varadelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa

riigid. Neid mineraalseid varasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida

naaberriikidest.

Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada

mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha

enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USAs

leidub rauamaaki suhteliselt vähe.

Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle

omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks

mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub

USAs ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas

sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste

metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide

paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi

väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju

kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa.

Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit.

13

Maile-Triin

2.2.4.5Energiavarad

Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat

tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika

Ühendriikides on mitmeid nafta- ja maagaasi leiukohti. Vanimad leiukohad

Ühendriikide kirdeosas ja Californias on ammendunud või ammendumas. Üsna tühjad

on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri keskosa basseinid Texase,

Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi

osariigis. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure

kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest

kuulub USAle, Venemaale ja Hiinale. Vanemad, kuulsamad ja kvaliteetsema söega

leiukohad asuvad idas, Apalatši mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas.

Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala

kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse

valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse

ka mujalt, näiteks Kanadast.

2.2.5Laamtektoonika

USA paikneb Põhja-Ameerika laam, võttes enda alla 60% laamast. Ta on

vanaaegkonna, keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi

pealiskorral.

2.2.6Maavärinad ja vulkaanipursked

Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks

aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud

maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964.

ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi

pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid.

14

Maile-Triin

2.2.7Kliima

USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub

troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad

niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-läänesuunaliste mäestike

puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur

ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on

Yukoni platool −30 °C, Ülemjärve ääres Duluthis −13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul

Juneau’s −1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades

valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud

Surmaorus (56,7 °C; läänepoolkera kõrgeim).

Keskmine temperatuur

Suvi Talv

Põhjaosa 8…16 °C 0…–32 °C

Lõunaosa 16…24 °C 0…–8 °C

Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000–4000 mm, Kaskaadides

kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000–1200 mm

aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: Kesktasandiku idaosas on see

kuni 1000 mm, Kaljumäestiku idajalamil 300 mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas

keskmiselt 250–500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000–3000 mm.

2.2.7.1Ilmastikukatastroofid

Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi.

Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb

kuumalaineid ja külmalaineid. Suuremad katastroofid on:

El Niño – põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, põuda ja üleujutusi;

orkaan Mitch 1998 – nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult

purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett;

15

Maile-Triin

orkaan Andrew 1992 – tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid

lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari),

inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele;

orkaan Katrina 2005 – põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, hukkus vähemalt

1836 inimest;

kuumalaine (juuni–september) 1980 – 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja

tööstusele, umbes 10 000 hukkunut;

üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis – mai 1995, kaasnesid tugevad

vihmasajud, rahe, tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut.

2.2.8Vesi

2.2.8.1Veevarad

Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute

põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel

olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide

vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand

USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord

niiskes idaosas – seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused.

2.2.8.2Veestik

Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete

mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik.

Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas

ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks.

Apalatšidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete

jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad

(Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA

põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatšide keskosas on palju väikesi

liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu Suur Soolajärv.

16

Maile-Triin

Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on

toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid,

mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed,

orkaanid.

2.2.8.3Suuremad jõed

Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on

toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid,

mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed,

orkaanid.

Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil

voolavad jõed nagu Mississippi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko

lahte; pikkus 3779 km), Missouri (algab väikejõgede liitumisega ja suubub

Mississippisse; pikkus 3726 km), Ohio-Allegheny (algab Pennsylvania osariigis ja

suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102 km), Colorado jõgi (algab Grandi maakonnas

USA-s ja suubub California lahte; pikkus 2333 km). Võrdluseks võib tuua Eesti pikima

Võhandu jõe, mille algus paikneb Otepää kõrgustikul ja mis suubub Lämmijärve,

läbides kokku 156 kilomeetrit.

2.2.8.4Suuremad järved

Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või

täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv (82 414 km2; suurim sügavus 406

m), Huroni järv (59 596 km2; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km2;

suurim sügavus 281 m), Erie järv (25 821 km2; suurim sügavus 64 m), Ontario järv (19

477 km2; suurim sügavus 237 m) ja Suur Soolajärv (4662 km2; suurim sügavus 7 m).

2.2.8.5Laevatavad veekogud

Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond

on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal

17

Maile-Triin

vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti

naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.

2.3 Ameerika Ühendriikide riigikaitseAmeerika Ühendriikide riigikaitse aluseks on Ameerika Ühendriikide relvajõud, kuhu

kuuluvad: maaväed (US Army), sõjalaevastik (US Navy), merejalavägi (US Marine

Corps), õhujõud (US Air Force) ja rannakaitse (US Coast Guard). Relvajõudude üle

teostab tsiviiljuhtimist Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium ning sõjaväe

operatiivjuhtimisorganiks on Staabiülemate ühendkomitee, mis ühendab eri väeliikide

staabiülemaid.

Ameerika Ühendriikide eraldatuse tõttu potentsiaalsetest vaenlastest Vaikse ja Atlandi

ookeaniga ning ainsaks reaalseks ootamatu rünnaku ohuks Ameerikale on

mandritevaheliste või avakosmoses paiknevate raketikomplekside rünnak, mille

ärahoidmiseks ning õigeaegseks eelhoiatusprogrammiks on NORAD (Ameerika

Ühendriikide ja Kanada Põhja-Ameerika õhukaitsesüsteem), mille keskus asus algul

Colorado Springsis ja hiljem 1962. aastast Colorados Cheyenne mäes.

2.4 Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekAmeerika Ühendriikide sisejulgeoleksüsteemi ehk luurekogukonna moodustavad pärast

9/11 terrorirünnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused, mille juhiks on riikliku

julgeoleku direktor (ingl Director of National Intelligence) James R. Clapper Jr, kelle

üldalluvuses on Sisejulgeolekuministeerium, Föderaalne Juurdlusbüroo.

18

Maile-Triin

2.5 Rahvastik

USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele

immigratsioonile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka 21. sajandil, see on siiski aeglasem kui

vähearenenud maades.

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv

300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on

elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide

jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse Euroopa Liidu rahvastiku.

Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga mitmekesine maa. Rahvastiku üle peetakse

arvestust rassitunnuste ja etnilise päritolu järgi. 2010. aasta rahvaloenduse järgi on

rahvastikust 72,4% valgenahalised, 12,6% afroameeriklased, 4,8% Aasia päritolu

ameeriklased, 0,9% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,2% Hawaii ja teiste

Vaikse ookeani saarte põliselanikud, 6,2% muudest rassidest ja 2,9% kahest või

enamast rassist.

2.5.1Keel

Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt, kuid de facto on ametlik keel inglise keel. 27

osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel

New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis.

Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania

keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt

1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.

2.5.2Religioon

USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud.

19

Maile-Triin

17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni

suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus

asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur

usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.

2.6 AjaluguPõhja-Ameerika esmaasukad jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja Kanada

territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku

ajaks 16. sajandil olid indiaanlased hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao.

Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. Mehhikost põhja poole jäävatel

aladel elasid (enamasti väikestes külades) algonkinid, irokeesid, siuud, atapaskid jpt

indiaanlaste hõimud, kes tegelesid põllumajanduse, küttimise ja korilusega.

2.6.1Eurooplaste asustus Ameerikas

16. sajandi algul siirdusid Mehhiko ala hõivanud hispaanlased Floridasse ja sealt põhja

poole, 1565. aastal rajasid nad San Augustine'i, tänapäeva USA territooriumi esimese

eurooplaste püsiasunduse. 16. sajandil hakkasid Ameerikasse rändama ka prantslased ja

inglased. Esialgu tuli Euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17.

sajandi algul hakati rajama püsiasustust. Uus-Prantsusmaa koloonia, mis rajati 1604.

aastal, ulatus 1680. aastatel Suurest järvistust lõunasse.

Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal Virginias Walter Raleigh'

juhtimisel, kuid see ebaõnnestus. 1607. aastal rajas sadakond Inglismaalt pärit kolonisti

Chesapeake'i lahe äärde Jamestowni – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste

asunduse (sellest kasvas välja Virginia koloonia). Järgmise 150 aasta jooksul jätkus

kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku

moodustasid inglased, ent oli ka Hollandi (aastast 1613) ja Rootsi asundusi (aastast

1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt. 18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste

asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadusandlus,

ent Suurbritannia kuningriigi valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma:

20

Maile-Triin

Uus-Inglismaa (Massachusetts, Connecticut, Rhode Island, New Hampshire); Kesk-

(New York, New Jersey, Pennsylvania, Delaware) ja Lõuna kolooniad (Virginia,

Maryland, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia, kus kolonistid olid inglismaa

katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti

tubakakasvatusega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka

17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje.

Uus-Inglismaa kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad puritaanid.

Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (ümberasujate tuntuim laev on "Mayflower").

Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi

ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis

kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja

rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist kveeker William

Penni juhitud Pennsylvania.

Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult

kaasa kokkupõrked indiaanlastega (Indiaanisõjad). Esimene suurem sõda toimus 1622–

36 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema

relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa.

2.6.2Ameerika kolooniate iseseisvumine

Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast

Seitsmeaastast sõda. 1763. a Pariisi rahu lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise,

Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna

Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis Suurbritannia

parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid

nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja

iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim Vabaduse Pojad), boikoteeriti Briti kaupu

(Bostoni teejoomine).

21

Maile-Triin

1774. aasta 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress, kus kinnitati

lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti

päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia

valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. 19. aprillil 1775.

aastal tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja (Ameerika

Ühendriikide Iseseisvussõda) puhkemise.

10. mail 1775. aastal kogunes II Kontinentaalkongress, mis valis loodava ameerika

kolonistide armee etteotsa Virginiast pärit George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis II

Kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni koostatud Ameerika Ühendriikide

Iseseisvusdeklaratsiooni, millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja

loodi Ameerika Ühendriigid.

Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud

Iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega

Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.

2.6.3Ameerika Ühendriikide laienemine

1803. aastal ostsid Ameerika Ühendriigid Prantsusmaalt Louisiana ning selle ostuga

kasvas USA territoorium peaaegu kahekordseks.

Laieneval ning majanduslikult kiiresti areneval Ameerika Ühendriikidel tekkis

merekaubanduse pinnal konflikt Suurbritanniaga ning 1812 kuulutati endisele

emamaale sõda, mille käigus 1814 vallutasid inglased küll Washingtoni linna, ent

ameeriklased suutsid oma iseseisvust kaitsta. Sõja lõpetanud 1814. aasta Genti

rahulepinguga taastati sõjaeelne seisukord. Põhja- Ameerika mandril asuv Kanada jäi

endiselt Suurbritannia kolooniaks.

1823. aastal kuulutas president James Monroe USA välispoliitika alusena välja

Ameerika laienemise strateegilisi huve kaitsva seisukoha, mille järgi Ühendriigid

22

Maile-Triin

vastustasid Euroopa mõju laienemist Ameerikas (Monroe doktriin). USA ise oli sel ajal

üha laienemas läände: 1845. aastal annekteeriti algselt Mehhiko valduses olnud ja 1836

iseseisvunud Texas, 1846. aastal sunniti Suurbritannia loobuma Oregonist. Mehhiko

alasid liidendati ka Ameerika Ühendriikide – Mehhiko sõjaga. Seejärel ulatus USA

ühest ookeanist teiseni. 1853. aastal ostis USA Mehhikolt veel väikese maariba Arizona

ja New Mexico lõunaosas ning sellega oli saavutatud riigi tänapäevane ulatus (hiljem

lisandusid veel 1867. aastal Venemaalt ostetud Alaska ning 1898. aastal annekteeritud

Hawaii. 1898 puhkes Hispaania-Ameerika sõda, mille tulemusena sai USA Hispaanialt

Guami, Puerto Rico ja Filipiinid ning kehtestas protektoraadi Kuuba üle.

2.6.4Kodusõda

Farmerite tööle ja tööstusele tuginevate ja kaitsetolle pooldavate põhjaosariikide ning

suuristandustele tuginevate ja vabakaubandust toetavate lõunaosariikide vastuolud

kasvasid, ning põhiliseks pingeallikaks oli jätkuvalt orjanduse küsimus. 1854. aastal

asutasid orjusevastased põhjaosariiklased Vabariiklik Partei, mille kandidaat Abraham

Lincoln võitis 1860. aasta presidendivalimised. 1861. aastal lõid Ühendriikidest lahku 7

lõunaosariiki (hiljem veel 4), kes moodustanud Konföderatsiooni. 12. aprillil 1861.

aastal puhkes Ameerika Ühendriikide kodusõda, mis lõppes 9. aprillil 1865

põhjaosariikide võiduga. Sõja käigus 1. jaanuaril 1863. aastal kehtestatud

proklamatsiooni kohaselt kuulutati kõik orjad vabaks.

2.7 MajandusAmeerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne SKP oli

2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma

majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st

moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad

kaubanduspartnerid on Hiina, Mehhiko ja Kanada.

Töötute osakaal oli juunis 2011 9,2%.

23

Maile-Triin

Riigivõlg on septembris 2011 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab 100% riigi SKP-st.

(Vikipedia, 2014)

24

Maile-Triin

KOKKUVÕTE

Mina õppisin loengutes referaadi vormistamise osas juurde kuidas lisada pildile pealdis,

ristviide ja kuidas lisada pealdise rea lõppu joonealune märkus pildi aadressiga. Veel

õppisin kuidas lisada päisesse oma nimi ja kuidas automaatselt koostada kasutatud

kirjanduse loetelu.

25

Maile-Triin

Kasutatud kirjandus

Vikipedia. (2014, 10 30). Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Gepard.

Vikipedia. (2014, 10 30). Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid.

26