ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE...Mais kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga 2016–2019 jätkab valitsus kaitsekulude hoidmist vähemalt 2% tasemel SKPst, millele lisandub liitlaste

ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE 100 PÄEVA OLULISEMATEST TEGEVUSTEST

Vabariigi Valitsus pärast esimest istungit 9. aprillil 2015 Stenbocki maja rõdul. Foto: Raigo Pajula


2

Sisukord 1. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 2 2. ÜLEVAADE VALITSUSE ÜLDEESMÄRKIDE TÄITMISEST ................................................................ 4 2.1 Eesti julgeoleku tugevdamine ...................................................................................................... 4 2.2 Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine ................................................... 6 2.3 Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine ............................................................................. 8 2.4 Lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sünde toetava keskkonna edasiarendamine 9 2.5 Riigi ja kohaliku halduse reform ning ääremaastumise leevendamine ..................................... 10 3. OLULISEMAD TEGEVUSED TEISTES VALDKONDADES ................................................................ 12

1. KOKKUVÕTE Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsuse 100. ametisoleku päev täitub 17. juulil ning järgnev aruanne on ülevaade selle perioodi olulisematest tegevustest valitsuse tegevusprogrammi elluviimisel. Eelkõige keskendub ülevaade valitsuse viie üldeesmärgi/prioriteedi täitmiseks ning 100 päeva plaanis kokkulepitud tegevustele. Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine, madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sünde toetava keskkonna edasiarendamine ning riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Peaministri suuniste põhjal koostatud tegevuskava valitsuse prioriteetsete eesmärkide täitmiseks ametisoleku esimese 100 päeva jooksul kinnitas valitsus käesoleva aasta 16. aprillil. 28. mail kinnitas valitsus Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019, mis sisaldab konkreetseid tegevusi, vastutajaid ja tähtaegu kogu valitsusliidu tegevuskava elluviimiseks järgmise nelja aasta jooksul. Valitsuse 100 päeva plaanis on kokku 56 tegevust, millest on: - täidetud 47 tegevust (84%); - täitmata 9 tegevust (16%).


3

Kokkuvõte Eesti julgeoleku tugevdamiseks: - jätkab valitsus kaitsekulude hoidmist vähemalt 2% tasemel SKPst (sellele lisandub liitlaste vastuvõtmisega kaasnevate kulude rahastamine); - alustatud on liitlaste pidevaks kohaloluks, varustuse eelpaigutuseks ning NATO staabielemendi paigutamiseks vajaliku taristu arendamisega; - Eestit külastanud USA kaitseminister kinnitas USA tehnika ja varustuse eelpaigutamist Eestisse; - valminud on laiapindse riigikaitse õigusliku reguleerimise lähteülesanne, mille raames korrastatakse laiapindse riigikaitse tulemuslikuks rakendumiseks vajalik õigusruum. Majanduskasvu edendamiseks ja tööjõumaksude vähendamiseks: - vähendas valitsus sotsiaalmaksu määra senise 33 protsendi asemel 2018. aastaks 32 protsendile; - lepiti kokku maksuvaba tulu suurenemises järgmise nelja aasta jooksul 205 euroni kuus , sealjuures jääb keskmine pension maksuvabaks; - ettevõtjate tootlikkuse tõstmiseks ja ekspordivõimekuse toetamiseks avati ettevõtjatele 5 miljoni euro suurune kasvuvaldkondade toetusmeede. Madalapalgaliste toimetuleku suurendamiseks: - saavad iga-aastast tagasimakset 2017. aastal tuludeklaratsiooni esitades taotleda isikud, kes on täistööajaga töötanud vähemalt 6 kuud ning kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Sõltuvalt sissetulekute struktuurist ja maksuvabastustest on toetus maksimaalselt 59 eurot kuu kohta; - tõuseb toimetulekutoetus alates 2016. aastast 130 euroni; - leppis valitsus kokku üksi elavate pensionäride toetusskeemi põhimõtetes. Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja laste sünde toetava keskkonna edasiarendamiseks: - tõuseb lastetoetus 2019. aastaks 60 euroni (2016. aastaks 50 euroni, 2018. aastaks 55 euroni) ning 1. juulist 2017 jõustub lasterikka pere toetus kolme- ja enamalapselistele peredele; - kinnitati muudatus, millega laiendatakse lasterikaste perede kodutoetuse programmi ka vähemalt kolmelapselistele peredele. Riigi ja kohaliku halduse reformi eesmärgil ning ääremaastumise leevendamiseks: - loodi valitsuskomisjoni kohaliku halduse reformi ettevalmistamiseks ja valmistati ette haldusreformi ajakava ning otsustati kahekordistada omavalitsuste ühinemistoetusi. Kavandatava haldusreformi seaduse ja teiste reformi teostamiseks vajalike seaduste jõustumise plaanitav kuupäev on 1. juuli 2016. a; - lepiti kokku valitsemise mahu vähendamise põhimõtetes ja tegevuskavas. Otsuse tööjõukulude vähendamise kärpeprotsentide kohta teeb valitsus 2016. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel. Ettepanekud struktuurseteks ümberkorraldusteks esitatakse valitsusele järgmise aasta maiks; - hoidumaks ülereguleerimisest ja seaduste ületootmisest on valminud õigusloome mahu vähendamise kava.


4

2. ÜLEVAADE VALITSUSE ÜLDEESMÄRKIDE TÄITMISEST

2.1 Eesti julgeoleku tugevdamine Mais kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga 2016–2019 jätkab valitsus kaitsekulude hoidmist vähemalt 2% tasemel SKPst, millele lisandub liitlaste vastuvõtmisega kaasnevate kulude rahastamine. Eesti kui vastuvõtva riigi toetavate tegevuste raames luuakse 40,64 miljoni euro eest vajalik taristu kahe liitlaste kompanii kohalolekuks, NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit - NFIU) paigutamiseks, mehhaniseeritud pataljoni varustuse eelpaigutuseks ning soomustehnika (jalaväe lahingumasinad, tankid) väljaõppevõimalusteks keskpolügoonil. Hetkel on käimas hange kasarmu ehitamiseks Tapale. Juulis kiitis valitsus heaks uue – Soodla - harjutusvälja asutamiseks, mille eesmärk on harjutusala loomine soomusmanöövervõime arendamiseks ja koostöö harjutamiseks liitlaste soomusüksustega. Käimas on läbirääkimised Soodla harjutusväljale jäävate eramaade ostmiseks. NFIU ehitustöödega alustati juunis. Vastuvõtva riigi toetavate tegevuste raames eraldas valitsus 170 500 eurot operatiivraadioside parandamiseks, et tagada liitlasvägede parem kaitse Eestis. 15. juunil käivitati Eestis NATO staabielement (NFIU). Staabielemendi käsutusse anti ruumid ja Eesti mehitas oma võtmepositsioonid. Staabielemendi ülesanne on ette valmistada ja toetada NATO kiirreageerimisüksuste vastuvõtmist ning nende tegevusi Eesti territooriumil. Eesmärk on saavutada NATO staabielemendi täielik tegutsemisvõime NATO Varssavi tippkohtumiseks 2016. aastal. Tallinnas paikneva hakkava staabielemendi töös osalevad lisaks Eesti kaitseväelastele veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Ungarist. 23. juunil Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide kaitseminister Asthon Carter kinnitas Ameerika Ühendriikide tehnika ja varustuse eelpaigutamist NATO piiririikidesse sh Eestisse. Koos varustuse eelpaigutamisega saadab NATO liitlasvägede üksuste kohalolek võimalikule agressorile selge heidutava sõnumi. Ameerika Ühendriikide maaväe ja õhuväe üksuste väljaõpe Eestis on osa Ameerika Ühendriikide heidutusmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas. Ameerika Ühendriikde maaväe üksused on Eestis harjutanud tegutsemist tankidega M1A2 Abrams, jalaväe lahngumasinatega Bradley ja soomustransportööridega Stryker. Ameerika Ühendriikide õhuvägi on harjutanud Eestis lähiõhutuletoetust hävituslennukite F-16 ja ründelennukitega A-10, Poola õhuvägi ründelennukitega Su-22. Väljaõppe eesmärkideks on koostöö harjutamine Eesti Kaitseväe ja Kaitseliiduga, milleks Ameerika Ühendriikide sõdurid viivad läbi erinevaid taktikalisi harjutusi kaitseväe keskpolügoonil ja Nursipalu harjutusalal. Õhuturvet tagavad Ämarist Ühendkuningriigi hävitajad Eurofighter Typhoon.


5

15. mail jõudis lõpule kõigi aegade suurim ja kogu Eestit hõlmanud õppus „Siil“, milles osales üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse peamisteks eesmärkideks oli kontrollida kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste lahinguvalmidust, mille käigus kontrolliti üksuste koosseisude teavitamist, formeerimist, täiend- ja koostegevusõppe läbiviimist, väljaõpet koondumisaladel ja 1.jalaväebrigaadi konventsionaalset lahingtegevust ning koostööd liitlastega. Õppuse strateegilised eesmärgid täideti ja saadi vajalikke õppetunde mobilisatsioonisüsteemi edasiarendamieks. Aprillis-mais viidi läbi kriisireguleerimisõppus CONEX 2015, kus mängiti läbi otsuste tegemise protseduurid laiaulatuslikus kriisiolukorras. Lauaõppus keskendus eelkõige strateegilisele juhtimistasandile, kus erinevate valdkondade tippspetsialistid, peadirektorid, kantslerid ja ministrid lahendasid erinevate valdkondade kriisiolukordi. Õppuse tulemusena on riigi valmisolek kriisiolukordi lahendada suurem, samas tõi õppus välja probleemkohti, millest olulisemad on lisatud valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019. Juuni lõpus toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel võttis NATO vastu otsuse ettevaatava kaitseplaneerimise parendamiseks, mis annab pikaajalised sihid nii kiirreageerimisjõududele kui ka kogu alliansile tervikuna. Samuti vaadati üle mulluse Wales’i tippkohtumisel kinnitatud valmiduse tegevuskava elluviimise plaanid, et järgmise aasta Varssavi tippkohtumise ajaks oleks planeeritud võimekused ka tegutsemisvõimelised. Selle aasta algusest kuni tänavu 30. juunini osales Eesti Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus. Eesti panustas Põhjala lahingugruppi tsiviil-militaarkoostöö meeskonna, sõjaväepolitsei, demineerimismeeskonna logistikute ja militaargeograafidega. Samuti kuulus Eesti kontingendi koosseisu rahvuslik logistiline toetuselement koos liikumise kontrolli meeskonnaga. Ligi 2500 liikmeline Põhjala lahingugrupp oli 2015. aasta esimesel poolaastal valmisolekus, et osaleda Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel. Eesti on varasemalt Põhjala lahingugrupis osalenud 2008. ja 2011. aastal. Algatatud on laiapindse riigikaitse õigusliku reguleerimise lähteülesanne, mille eesmärk on määratleda laiapindse riigikaitse kontseptsiooni rakendamise seisukohalt olulised valdkonnad ja teemad, mis vajavad täiendavat reguleerimist pärast Riigikogu veebruaris vastu võetud riigikaitseseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2016. a. Valitsuse tegevusprogramm seab eesmärgiks töötada välja veebruaris vastuvõetud uue riigikaitseseaduse rakendamiseks vajalikud õigusaktid. Eesti idapiiri väljaehitamiseks ning selle tehnilise ja elektroonilise valvega katmiseks on valitsus otsustanud 2016. aastaks eraldada täiendavalt 20 miljonit eurot. Praeguseks on raadatud umbes 300 hektarist ligi 200 hektarit ehk 72 km piiririba, samuti jätkuvad läbirääkimised piiriäärsete maaomanikega. Juunis pandi nurgakivi järgmise aasta kevadel valmivale Piusa uuele piirivalvekordonile, mis tagab paremad töötingimused piirkonna piirivalvuritele. Juuli alguseks rekonstrueeriti Narva maanteepiiripunkti sõiduautode, busside ja jalakäijate terminalid. Päästeteenistuse varustuse täiendamiseks kuulutati välja hanked Päästeameti 43 põhi-, kaheksa konteiner- ning 26 paakauto soetamiseks. 15. mail avas siseminister Vormsi päästjate ja politsei ühishoone, mis parandab päästjate ja politseinike olmetingimusi ning väljaõppe võimalusi. Samuti aitavad kaasaegsed tingimused


6

paremini hoida päästetehnikat valmisolekus ning parandada nende hoiu- ja hooldustingimusi. Juuli alguses valmis sarnane ühishoone Võrus. Täitmata 100 päeva ülesanded 100 päeva plaanis kavandatud tegevustest hilineb julgeoleku valdkonnas kolme ülesande täitmine. Politsei- ja Piirivalveameti seirelennuki ja multifunktsionaalse laeva hange kuulutatakse välja septembris, sest vajalik oli täpsustada tehnilisi tingimusi ning Päästeameti kuus redelautot jõuavad Eestisse selle aasta oktoobris.

2.2 Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine Tulumaksuseaduse muudatustega tõuseb maksuvaba tulu 205 euroni kuus nelja aasta jooksul, seejuures 170 euroni 2016. aastal ning jätkuvalt suureneb pensionile kohaldatav täiendav maksuvaba tulu nii, et keskmine pension jääb maksuvabaks. Sotsiaalmaksu määr väheneb kahes osas: seniselt 33 protsendilt langeb sotsiaalmaksu määr 2017. aastal 32,5 protsendini ja 2018. aastal 32 protsendini. Mõju pensionisüsteemi ega Haigekassa tuludele ei ole, sest sätestatakse kompensatsioonimehhanism, millega väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarvevahendite arvelt. Seeläbi kahaneb ettevõtete maksukoormus aastas vastavalt 40,5 ning 86 miljonit eurot. Uue kindlustustegevuse seadusega tagatakse, et Eestis asutatud kindlustusandja on maksejõuline, jätkusuutlik, hästi juhitud, oma tegevuses läbipaistev ning rakendatavad järelevalvemehhanismid aitavad kaitsta klientide huve. Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reformi rakendamisega muudetakse kindlustusandja kapitalivajaduse määramist nii, et kapitalinõue kajastab kõiki riske, millega kindlustusandja oma tegevuses kokku puutub. Tänu aruandlus- ja teavitamiskohustuse suurenemisele on järelevalveasutustel võimalik õigeaegselt sekkuda, kui kindlustusandja ei oma piisavalt vahendeid kohustuste täitmiseks või kui kindlustusandja ei suuda muul viisil tagada kindlustusandja usaldusväärset juhtimist. Uus seadus tagab ka, et kindlustusvahendajad on professionaalsed ja tegutsevad kliendi parimatest huvidest lähtuvalt. Investeerimisfondide seaduse muudatustega muudeti Eesti pensionifondide vara investeerimise reegleid senisest paindlikumaks. See võimaldab muuhulgas ka tänasest suuremas mahus investeerida Eesti majandusse. Senise 10% asemel on nüüd võimalik investeerida pensionifondide vara börsil noteerimata väärtpaberitesse 30%. Samuti võib pensionifond muudatuse tulemusena omandada ettevõtetes kontrollosalusi. Varem on olnud võimalik omandada üksnes kuni 10% ühe ettevõtte aktsiatest. Kohustusliku pensionifondi vara võib investeerida ühte konkreetsesse kinnisasja 2% asemel nüüd 5% fondi varadest. Samuti võib kuni 5% pensionifondi varast investeerida nüüd ka väärismetallidesse. Varem on väärismetallidesse investeerimine olnud keelatud. Lisaks võib pensionifondi vara paigutada senisest rohkem erinevatesse taristuobjektidesse. Valitsus kiitis heaks väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob senisest paremad võimalused Eesti väikese- ja keskmise suurusega äriühingutele väärtpaberiturult kapitali


7

kaasamiseks, vähendades äriühingute halduskoormust ja soodustades väärtpaberituru läbipaistvust. Mai lõpus jõustus klastrite arendamise toetamise meetme määrus ning juuni algusest on avatud esimene 5 miljoni eurone taotlusvoor ettevõtjatele. Uuel perioodil rahastatakse klastreid, kes panustavad sealhulgas kasvualade edendamisse kõrge lisandväärtuse saavutamisele suunatud koostöö ja seda toetava ühisturunduse läbiviimise kaudu. Meede toetab valitsuse eesmärki suurendada Eesti ettevõtjate tootlikkust ning ekspordivõimekust. Doing Business 2015 arvestuse kohaselt paikneb Eesti maksejõuetusõiguses 37. kohal, mis ei vasta OECD riikide keskmisele näitajale. Eesti maksejõuetusõiguse konkurentsivõimet tuleb parandada ja tõsta see vähemalt OECD-riikide keskmiste hulka. Maksejõuetusõiguse revisjoni lähteülesande koostamise algatamine kiideti heaks juunis. Revisjoni kõige suurema eesmärgina saab esile tuua konkurentsivõimelise maksejõuetusõiguse loomise, mis vastaks rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele. Sealhulgas on eesmärgiks parandada võlausaldajate nõuete rahuldamise määra, lühendada maksejõuetusmenetluse läbiviimise aega ja vähendada raugemisega lõppenud pankrotimenetluste arvu. See omakorda mõjutab terviklikult kogu ärikeskkonda, investeerimisjulgust ja parandab kindlasti ka maksude laekumist. Maksejõuetuse revisjoniga seotud eelnõude ettevalmistamine kestab eeldatavasti kuni juunini 2017. Kasvuettevõtete kapitali kättesaadavuse parandamiseks kinnitas juulis ettevõtlusminister seitsme miljoni euro suuruse toetusmeetme iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia. Täiskasvanute oskuste arendamiseks ning tööhõives osalemise võimaluste parandamiseks (sh eakate ümberõppeks) avati juuni alguses toetusmeede täiskasvanuhariduse edendamiseks ja õppimisvõimaluste avardamiseks. Meetme tegevuste keskmes on üld- ja kutsehariduse paindlikumaks muutmine täiskasvanutele, erinevate täiendus- ja ümberõppevõimaluste pakkumine ning erinevate osapoolte piirkondliku koostöö soodustamine vähemmotiveeritud täiskasvanute õppimise juurde tagasitoomiseks. Toetatakse üle 34 300 inimese koolitustel osalemist. Töövõimereformi elluviimise raames kinnitas sotsiaalkaitseminister tööealiste inimeste töövõime säilitamisele ja parandamisele suunatud toetusmeetme „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine”, mille raames edendatakse kaitstud töötamise teenust ning tagatakse töötamiseks vajalike abivahendite kättesaadavus ning viipekeeletõlgi teenuse kättesaadavus vähenenud töövõimega inimestele. Eesti kui turismi sihtkohamaa populariseerimiseks allkirjastas ettevõtlusminister juuli alguses turisminõudluse suurendamise toetusmeetme. Toetuse tulemusena suureneb Eesti turismiettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime ning turismiteenuste eksport. Juulis arutas valitsus Eesti võrgustiku kontseptsiooni, mille eesmärk on täiendava globaalse koostööinstrumendi arendamine ekspordi hoogustamiseks ja investeeringute toomiseks Eestisse.


8

Käivitus e-residentsuse taotlemise portaal aadressil e-resident.gov.ee, mis lubab kõikjalt maailmast saata avalduse Eesti digitaalse isikutunnistuse saamiseks. Ühtlasi käivitati e-residentsuse väljastamine 38 Eesti välisesinduses. 7. juuli 2015 seisuga on e-residendiks saamiseks taotluse esitanud kokku 3680 inimest, kellest digi-ID on kätte saanud 1576. Juulis kiitis valitsus heaks raamatupidamise seaduse muudatused, millega lihtsustatakse mikro- ja väikeettevõtjate majandusaasta aruande nõudmisi. Mikroettevõtja ei pea esitama edaspidi enam tegevusaruannet, edaspidi tuleb esitada üksnes majandusaasta aruanne, mis koosneb kahest põhiaruandest (lühike bilanss ja kasumiaruanne) ja kuni kolmest lisast. Väikeettevõtjal tuleb esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb tegevusaruandest ja kahest põhiaruandest (detailne bilanss ja kasumiaruanne) ning kuni üheksast lisast. Valitsus suurendas välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 32 eurolt 50 euroni (esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot), et töötajate välislähetusega seotud täiendavad igapäevakulud saaks jätkuvalt hüvitada maksuvabalt. Maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tasemel ehk 32 eurot alates 1994. aastast. Täitmata 100 päeva ülesanded Majanduskasvu valdkonnas jääb 100 päeva plaanis kavandatud tegevustest 100 päeva jooksul täitmata neli tegevust. Hilineb parema ja konkurentsivõimelisema ärikeskkonna regulatsiooni lähteülesande väljatöötamine, mille ettevalmistamiseks on kokku kutsutud töörühm. Lähteülesande koostamine nõuab põhjalikke läbirääkimisi erinevate osapooltega ning on seetõttu võtnud eeldatust kauem aega. Samas algatati juunis maksujõuetuse revisjon. Osapoolte eriarvamuste ning planeeritust pikemaks osutunud kooskõlastusprotsessi tõttu kinnitatakse ettevõtlikkust ja ettevõtlusõppe arendamist toetav meede eeldatavalt juuli lõpus. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringute toetuse andmise tingimuste avamine on võtnud planeeritust kauem aega, kuna toetuse andmise tingimuste kohta esitati mitmeid täiendusettepanekuid, mida on püütud arvesse võtta. Toetuse andmise tingimused esitati ametlikule kooskõlastamisele juuli alguses.

2.3 Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine Madala sissetulekuga inimeste olukorra parandamiseks kiitis juunis Riigikogu heaks valitsuse algatatud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega loodi töötavatele madala sissetulekuga inimestele toetusmeede. Toetust saavad 2017. aastal tuludeklaratsiooni esitades taotleda isikud, kes on täistööajaga töötanud vähemalt 6 kuud ning kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Prognoositavalt on neid inimesi 103 600, tagasimakse sõltub sissetulekute struktuurist, muudest maksuvabastustest ning seda administreerib Maksu- ja Tolliamet. Kui inimene töötab täistööajaga ja kasutab maksuvabastustest vaid maksuvaba tulu, on 410 eurose palga puhul tema prognoositav tagasimakse 540 eurot.


9

Teiseks oluliseks muudatuseks madalapalgaliste inimeste toimetuleku parandamisele suunatud tegevustes oli toimetulekutoetuse määra tõstmine 130 euroni kuus puuduses oleva pere toetamiseks, mille valitsus kinnitas mais riigi eelarvestrateegia 2016–2019 heakskiitmisega. Tegemist on olulise tõusuga, arvestades, et käesoleval aastal on toimetulekupiir 90 eurot kuus. Pensionäride olukorra parandamiseks arutas valitsus juunis üksi elavate pensionäride toetusskeemi loomise võimalusi ning otsustas alates 2017. aastast maksta rahvastikuregistri andmetel üksi elavale vanaduspensioniealisele pensionärile 115 euro suurust täiendavat toetust. Toetust makstakse pensionärile, kelle pension jääb alla kehtestatud määra (näiteks elatusmiinimumi kahekordne määr). Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine isik töötab või ei tööta, samuti ei arvestata isikule makstavaid muid sotsiaaltoetusi, mistõttu ei oma toetus negatiivset mõju vanemaealiste tööhõivele. Noorte konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ning üldise tõrjutusriski vähendamiseks kinnitas haridus- ja teadusminister 29. juunil toetuse andmise tingimused "Tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks". Meetmega panustab riik noortesse 10,5 miljonit eurot ja toetatavatest tegevustest saavad aastani 2019 kasu kokku 130 000 noort, muuhulgas tihendatakse toetuse abil noorte kokkupuudet tööeluga. Samuti arendatakse välja terviklik tugiteenuste pakett ca 8600-le kõige raskemates oludes noorele, kes ei õpi ega tööta. Eesmärk on, et vähemalt 40% neist siirdub järgmise kolme aasta jooksul õppima või tööle. Lisaks innustatakse naaberomavalitsuste koostööd noorsootöö teenuste pakkumisel ja ajakohastatakse noorteseire süsteemi.

2.4 Lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sünde toetava keskkonna edasiarendamine Üheks olulisemaks lastega perede toimetulekut mõjutavaks valitsuse tegevuseks on valitsuse poolt algatatud ja juunis Riigikogus kinnitatud riiklike peretoetuste seaduse muudatus, mis määrab lastetoetuste tõusu järgnevaks neljaks aastaks. Sellest tulenevalt on alates 1. jaanuarist 2016 lastetoetuse suurus 50 eurot, alates 1. jaanuarist 2018 55 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 60 eurot. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta. Kolme- ja enamalapselistele peredele loodi uus peretoetus – lasterikka pere toetus, mida makstakse peredele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetusele õigust omavat last. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on toetus 200 eurot ning seitset ja enamat last kasvatavale perele 370 eurot. Uus peretoetus jõustub 1. juulist 2017. Valitsuse eesmärgiks on toetada lahuselavate vanemate lapsi juhul kui lahuselav vanem ei maksa elatist. Juuli arutas valitsus võimalusi käivitada alates 1. jaanuarist 2017 elatisabiskeem, mille eesmärk on maksta 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Oluline perepoliitika osa on lastehoiukohtade piisava olemasolu tagamine. Kohtade nappust aitab vähendada sotsiaalkaitseministri poolt mais kinnitatud meede „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele". Meetmest saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused lapsehoiuteenuse pakkumiseks või lasteaiakohtade loomiseks.


10

Siseministeeriumi hallatava linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meetme raames rahastatakse teiste tegevuste hulgas lasteaia- ja hoiukohtade loomist Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. Mais kinnitas riigihalduse minister juhised, mille alusel saavad linnapiirkonnad hakata projektide nimekirju koostama. Juulis kinnitas ettevõtlusminister käskkirja muudatuse, millega laieneb lasterikaste perede kodutoetuse programm edaspidi ka vähemalt kolmelapselistele peredele. Mai lõpus kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ eesmärk on tõsta asendushoolduse kvaliteeti, arendada asendushoolduse tugi- ja järelhooldusteenuseid ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka. Tegevused on suunatud asendushoolduse vormide mitmekesistamisele, asendushoolduse pakkujate (perekonnas hooldajad, eestkostjad, lapsendajad, asenduskoduteenuse osutajad) ettevalmistuse ning tugiteenuste arendamisele ja pakkumisele ning asendushoolduselt elluastuvate noorte iseseisva toimetuleku parandamisele. Arendatakse ning pakutakse nii perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui asenduskoduteenuse osutajatele vajalikke koolitusi ja tugiteenuseid. Lisaks katsetatakse kutselise erihoolduspere teenust ning pakutakse järelevalve tõhustamiseks ja sisulisemaks arendamiseks järelevalve teostajatele koolitusi ning juhismaterjale. Samuti on oluliseks tegevuseks järelhoolduse arendamine, mille raames töötatakse välja asendushoolduselt elluastuvatele noortele toetavad tugiteenused (näiteks tugiisik), et tagada asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisev toimetulek peale asendushoolduselt lahkumist. Perioodil 2015–2020 toetatakse tegevusi Euroopa Sotsiaalfondist umbes 6 miljoni euro ulatuses.

2.5 Riigi ja kohaliku halduse reform ning ääremaastumise leevendamine Kohaliku omavalitsuse reformi eesmärk on hästi toimivad ja võimekad kohalikud omavalitsused, kes suudavad tagada oma elanikele kvaliteetseid põhiteenuseid, kelle juhtimine on asjatundlik, demokraatlik ja tõhus ning kes suudavad edendada elukeskkonda, kogukondi ja kohalikku ettevõtlust. Reformi toetamiseks loodi mais peaministri juhitav valitsuskomisjon ning valitsus otsustas kahekordistada omavalitsuste ühinemistoetusi ja kiitis heaks kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava. Esmaste sammudena on plaanis välja töötada kohaliku omavalitsuse reformi põhimõtted ning valmistada ette haldusreformi seaduse eelnõu, mille vastuvõtmist kavandatakse 1. juuliks 2016. Seejärel hinnatakse omavalitsuste vastavust seaduses sätestatud kriteeriumitele. Kriteeriumitele mittevastavatel omavalitsustel on võimalik omaalgatuslikult ühineda kuni 2017. aasta sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimisteni, pärast seda algatab vajalikud toimumata ühinemised valitsus. Valitsuse eesmärgiks on valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähendamine kooskõlas tööealise elanikkonnaga ning paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus valitsussektoris. Valitsus on kokku leppinud valitsuse mahu vähendamise põhimõtetes ja tegevuskavas. 2016. aasta riigieelarve eelnõu koostamise protsessis teeb valitsus otsuse vähendamise kärpeprotsentide kohta. 2016. a. maiks esitatakse valitsusele ettepanekud struktuurseteks ümberkorraldusteks ning juuniks ettepanekud ühishoonesse asuvate ministeeriumide sisu- ja tugivaldkondade konsolideerimiseks.


11

Kulutuste ja töötajate arvu vähendamiseks jätkatakse ka tugiteenuste konsolideerimist. Valitsuse otsuse kohaselt konsolideeritakse kõigi ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste ning Riigikantselei finants-, personali- ja palgaarvestus Riigi Tugiteenuste Keskusesse 1. septembriks 2016. a., põhjendatud juhtudel hiljemalt 1. aprilliks 2017.a. Ääremaastumise leevendamiseks viiakse 1. jaanuariks 2018. a. vähemalt 50% arvestusteenuse osutamisega seotud töökohtadest väljapoole Tallinna. Luuakse Rahandus- ja Justiitsministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste ning Riigikantselei ühtne hankeüksus ning jätkatakse ettevalmistustöid kesksete koolituste korraldamise ja riiginõuete haldamise konsolideerimise läbiviimiseks. E-teenuste kasutamise lihtustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks koostati avalike teenuste omanike määratlemise kontseptsioon, mille üheks eesmärgis on riigi poolt pakutavate e-teenuste kvaliteedi mõõtmine ja kanalite koondamine. Kontseptsioon määrab teenuste kvaliteedi eest konkreetsed vastutajad, kelle ülesandeks saab e-teenuste kaardistamine ja hindamine ühtsetel alustel. Tulemusena tekib avalikult valitsusasutuste veebilehitsejatel kättesaadav ülevaade asutuste poolt osutatavate teenuste kasutatavusest, nende maksumusest ja kvaliteedist. Plaani kohaselt on kaardistatud kõik riigi e-teenused tuleva aasta märtsiks. Riigi- ja kohaliku halduse reformi elluviimiseks ning valdkondade terviklikumaks juhtimiseks algatati Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine, millega korraldatakse 1. septembrist 2015 ümber ministeeriumite vastutusalad regionaalhalduse ja -arengu, ruumilise planeerimise ning konkurentsijärelevalvega seotud valdkondades ning nimetatakse Põllumajandusministeerium ümber Maaeluministeeriumiks. Täiendavalt on 2016. aasta maiks plaanis töötada välja ettepanekud kalanduse ja maapõue ressursside haldamise valdkondade ümberkorraldamiseks, et oleks tagatud selge vastutusjaotus, dubleerimise vähendamine ning riigi majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide tasakaalustamine. Valitsus on võtnud eesmärgiks suurendada valitsuse toimimise efektiivsust ja paindlikkust, edendades ministeeriumide vahelist koostööd, tõhustades poliitiliste prioriteetide elluviimist ja korrastades juhtimist. Kokku lepitud tegevuskava kohaselt valmistatakse sel eesmärgil ette 31. märtsiks 2016 a. Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu kontseptsioon ja 31. märtsiks 2017 a. halduskorralduse seaduse eelnõu kontseptsioon. Hoidumaks ülereguleerimisest ja seaduste ületootmisest koostati õigusloome mahu vähendamise kava. Kava elluviimisel on eesmärgiks vähendada õigusloome mahtu ja bürokraatiat, kehtestada põhjalikumalt läbimõeldud reegleid, arvestada õiguse kujundamisel sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti ning vähendada Eesti ja EL-i õigusega ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Juunis kinnitati personalipoliitika valge raamatu tegevuskava. Tegevuskavaga määratletakse valge raamatu kümne valdkonna lõikes eesmärgid, tegevused, tulemused ja tegevuste elluviijad perioodiks 2015–2018. 2015. aastaks näeb tegevuskava muuhulgas ette keskse arendus- ja koolitusüksuse toimemudeli ja rahastamissüsteemi väljatöötamise, Eesti avaliku teenistuse palgataseme rahvusvahelise võrdluse ning personali- ja palgaanalüüsi metoodika väljatöötamise. Kaardistamaks riigiettevõtete osaluspoliitika kitsaskohad, on valminud riigiettevõtteid ja riigi sihtasutusi puudutav osaluspoliitika roheline raamat. Selle põhjal on järgmise sammuna kavas


12

valge raamatu koostamine, mis esitab ettepanekud kaardistatud kitsaskohtade ületamiseks seoses riigi eesmärkidega osaluste omamisel, riigi teistest ülesannetest tulenevate rollikonfliktidega, riigi kui omaniku ootuste defineerimisega ning tegevusvormide valiku ja ühingute tegevuspõhimõtetega. Täitmata 100 päeva ülesanded

Valminud on, kuid 100 päeva jooksul jääb valitsuse poolt arutamata analüüs ja ettepanekud riigivaraseaduse ja maareformi seaduse muutmise vajalikkuse kohta. Valitsus soovib soodustada ettevõtluse ja elamuehituse arenguks vajaliku riigi omandis oleva maa eraldamist kohalikule omavalitsusele ja lihtsustada maa minekut tsiviilkäibesse. Rahandusministeeriumi juhitud töörühma juuni lõpus valminud analüüsi alusel arutab valitsus ettepanekuid eesmärgi saavutamiseks vajalike muudatuste tegemiseks riigivaraseaduses, maareformi seaduses ja planeerimisseaduses seoses riigihalduse ministri puhkusega juuli lõpus või augustis. Valitsuskabineti arutelu jäävad ootama kaks eelnõu, mis toetavad üleriigiliste kvaliteetsete esmatasandi tervishoiuteenuste pakkumist. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette pereõele retsepti väljakirjutamise õigus, mis võimaldab terviklikumat krooniliste haigete jälgimist ja tervisealast nõustamist. Perearstid saavad iseseisva vastuvõtu käigus viia nõustamise ja teenuse osutamise lõpuni ning ei pea vastuvõtujärgselt paluma arstilt retsepti väljakirjutamist. Valitsuse arutelu ootab ka tervise- ja tööministri määruse „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ eelnõu, mille abil luuakse vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust, mis tagavad kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi tervishoiu teenused kogu riigi ulatuses. Tervisekeskuses pakutakse samaaegselt üldarstiabi, õendusabi, ämmaemanda ja füsioteraapia teenuseid.

3. OLULISEMAD TEGEVUSED TEISTES VALDKONDADES Valitsus jätkab vastutustundliku eelarvepoliitikaga, et hoida valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon kõikidel aastatel ülejäägis. Valitsuse algatatud ning Riigikogu poolt heaks kiidetud käibemaksuseaduse muudatusega vähendatakse majutusasutuste käibemaksu erisust, millega on 2017. aasta 1. jaanuarist majutusteenuste käibemaksumäär 14 protsenti. Antud muudatus suurendab käibemaksu laekumist 2017. aastal ca 10,2 miljoni euro võrra. Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 64,7 miljonit eurot. Aastatel 2016–2018 tõstetakse 10% bensiinide aktsiisimäära. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14% ning 10% aastatel 2017–2018. Eriotstarbelisele diislikütusele nähakse ette alates 2016. aastast aktsiisimäär, mis moodustab 27% diislikütuse aktsiisimäärast. Lisaks tõstetakse 2016. aastast raske kütteõli aktsiisimäära 15,01 eurolt 58 eurole 1000 kg kohta, põlevkivikütteõli aktsiisimäära 15,01 eurolt 57 eurole 1000 kg kohta ning soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe,


13

koksi ja põlevkivi aktsiisimäära 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Tervishoiupoliitika eesmärke toetab ja riigi tulude suurendamisele aitab kaasa alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine. Alkoholi aktsiisimäär tõuseb järgmise aasta 1. veebruarist 15%. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga. Tubakaaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 24 miljonit eurot. Alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu hinnanguliselt 22 miljonit eurot rohkem. Transpordi valdkonnas tegi Eesti suuri samme edasi Rail Balticu ehitamisel – Euroopa Liit eraldas rahvusvahelise rongiühenduse projekteerimis- ja ehitustöödeks 213 miljonit eurot ning viie riigi ministrid allkirjastasid Rail Balticu koostööprotokolli, mis on oluline samm projekti edasiseks arendamiseks ja tehniliste lahenduste ühtlustamiseks. Mandri ja Vormsi vahel sõidab juunist Saaremaal ehitatud uus parvlaev Ormsö, mis tõstab oluliselt saare ja mandri vahelise laevaühenduse kvaliteeti. Alustatud on riigile kuuluvate transpordi äriühingute viimist ühtsesse selge tegevusfookusega üksuse alla, et tagada aktsionäripoolne eesmärgipärane juhtimine, leida ettevõtete vahel sünergiaid ning hoida kokku kulusid. Energeetika valdkonnas ostis põhivõrguettevõte Elering Gazpromi osaluse AS Võrguteenus Valduses, mis on suur samm lähemale gaasi põhivõrgu täielikuks omandamiseks riigi äriühingu poolt, tekitamaks gaasiturul konkurentsi. Hariduse valdkonnas koostati koostöös koolijuhtide ja koolipidajate ühendustega ning saadeti partneritele seaduse väljatöötamiskavatsus, et anda koolidirektoritele edaspidi regulaarset tagasisidet nende töö ja ametialase arengu kohta. Eesmärk on luua hindamis- ja tagasisidesüsteem, millega saab toetada ja arendada koolidirektorite ametipädevusi. Väljapaistvatele koolijuhtidele luuakse aga võimalus jagada oma kogemusi ning toetada seeläbi teiste koolidirektorite arengut (nt mentorlus). Samuti on valminud ja partneritele saadetud seaduse väljatöötamiskavatsus, et anda koolitöötajatele senisest selgemad õigused õpilase ning kooli turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ja vajadusel sekkumiseks. E-õppevara kättesaadavuse laiendamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium koondanud digitaalselt kättesaadava õppekirjanduse digiõpiku portaali www.hm.ee/digiõpik. Aasta lõpuks valmib digiõpiku portaali edasiarendus e-koolikott, mis lisaks õppekirjandusele koondab ka muud õppevara ning võimaldab õpetajatel luua ja teha õpilastele kättesaadavaks e-õppekomplekte. E-koolikott on osa Hariduspilve tehnoloogianeutraalsest keskkonnast.


14

Sotsiaalkaitse valdkonnas kiitis valitsus 2. juulil heaks okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muudatuse, millega lihtsustatakse senist toetussüsteemi ja vähendatakse bürokraatiat. Alates 2016. aastast kehtestatakse tervise taastamise toetuse (160 eurot kalendriaastas) ja sõidusoodustuse (32 eurot kalendriaastas) asemel represseeritu toetus, mille suurus on 192 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist. Represseeritu toetus määratakse isiku taotluse alusel. Toetuse saamiseks piisab edaspidi vaid ühekordsest taotluse esitamisest. Isikud, kes on varem tervise taastamise toetust või sõidusoodustust taotlenud, ei pea uut avaldust esitama. Kultuuri valdkonnas on valitsuse eesmärgiks lähtuda oma tegevustes kultuuripoliitika põhialustest aastani 2020. Kultuuriminister tutvustas 10. juunil Riigikogu täiskogu istungil kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020 esimest, 2014. aasta rakendamise aruannet. Mitmed tegevused on käivitunud, muuhulgas on käimas muuseumide ümberkorraldamine sihtasutusteks ning välja on töötatud põhimõtted kultuurivaldkonna arendamiseks välisvahendite kaasabil. Lõimumise valdkonnas tutvustas kultuuriminister mais valitsusele lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2014. aasta kokkuvõtet. Eelmise aasta olulisemad algatused olid venekeelse telekanali loomise otsus, samuti Euroopa Sotsiaalfondi toetusmeetmete tingimuste väljatöötamine Eesti ühiskonda vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate toetamiseks. Välja on töötatud ka soovituslik mudel osalisele eestikeelsele aineõppele üleminekuks põhikoolis. Lisaks jätkusid keelekümblusprogramm, interaktiivse portaali „Jurist aitab“ venekeelse mooduli ettevalmistamine ja paljud muud tegevused. Keskkonna valdkonnas täpsustati olmejäätmete sortimise ja kogumise nõudeid. Olmejäätmete sortimist ja liigitamist reguleeriva määruse muudatustega täpsustati tekkekohas liigiti kogutavate jäätmete nimekirja (lisanduvad klaasi-, plasti- ja metallijäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed). Lisaks pakutakse välja kolm võimalust jäätmete sortimise ja liigiti kogumise paremaks korralduseks. Muudatused aitavad täita Eestile võetud eesmärki, mille kohaselt tuleb aastaks 2020 ringlusse võtta 50% olmejäätmetest.

Documents

ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE...Mais kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga 2016–2019 jätkab valitsus kaitsekulude hoidmist vähemalt 2% tasemel SKPst, millele lisandub liitlaste