EESTi HAiGLATE LiiT

Tervis – kõige kallim varaHaiglad

Tervishoiutöötajate eeldused ja oskusedHaridus ja karjäär

EES

TI H

AIG

LATE

LIIT

� �

TErvIS – kõIGE kALLIm vArAkindlasti peab paika väide, et

tervis on meie kõige kallim vara.

Selle hindamatu ressursi hoidmine ei

sõltu alati ainult inimesest endast,

vaid eeldab kõigi inimeste solidaarset

soovi kaasinimest tema hädades

toetada. Viis, mil moel ühiskond

suudab abivajajat aidata, näitab meie

riigi arengutaset.

Töö tervishoiuvaldkonnas on

erakordselt huvitav, oluline ja vastu-

tusrikas ning igal meeskonnaliikmel

on asendamatu roll. Tervishoius on

toimunud ja kindlasti toimub ka tule-

vikus väga suur tehnoloogiline areng,

kuid patsiendi jaoks parim tulemus

saavutatakse ikkagi tänu kompetent-

sele diagnoosimisele, ravile, hoolitsu-

sele ning inimestevahelisele usaldu-

sele.

Just seetõttu on oluline, et meil

oleks piisavalt inimesi, kellele kaas-

kodaniku aitamine on sisemine soov,

kes tahavad oma elu sellele eesmär-

gile pühendada ja armastavad tegut-

seda meeskonnas.

Kaasaegne haigla on spetsialis-

tide organisatsioon, kuhu on koon-

dunud väga paljude erialade inimeste

parimad teadmised ja mis lisaks

huvitavale tööle pakub kindlasti ka

väga häid isiklikke arenguvõimalusi.

Töö tervishoiusektoris on

eelkõige töö inimestega ja inimeste

jaoks. Kui see on sinu kutsumus,

ootab sind kõigis Eesti haiglates

palju häid kolleege.

Head otsustamisjulgust elu

ristteel!

Urmas Sule Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

EESTI HAIGLATE LIITEesti Haiglate Liit on mittetulundusühing,

mis ühendab vabatahtlikkuse alusel

tervishoiuteenust pakkuvaid Eesti tervishoiu-

sektori tööandjaid. Eesti Haiglate Liit asutati

1994. aasta novembris. Liidu peamine

eesmärk on oma liikmete ühiste huvide eden-

damine tervisevaldkonnas, koostöö arenda-

mine liikmeks olevate haiglate vahel ning

samuti partneritega tervishoiusektoris.

Eesti Haiglate Liitu kuulub haiglavõrgu

arengukava haiglatest enamik haiglaid, liidul

on 22 liiget ja üks koostöölepinguga partner.

Piirkondlikud haigladSA Tartu Ülikooli KliinikumPuusepa 1A, 50406 Tartuwww.kliinikum.ee

SA Põhja-Eesti RegionaalhaiglaJ. Sütiste tee 19, 13419 Tallinnwww.regionaalhaigla.ee

SA Tallinna LastehaiglaTervise 28,13419 Tallinnwww.lastehaigla.ee

keskhaigladAS Ida-Tallinna KeskhaiglaRavi tn 18, 10138 Tallinnwww.itk.ee

AS Lääne-Tallinna KeskhaiglaPaldiski mnt 68, 10617 Tallinnwww.ltkh.ee

SA Pärnu HaiglaRistiku tn 1, 80010 Pärnuwww.ph.ee

SA Ida-Viru KeskhaiglaRavi 10, 30322 Kohtla-Järvewww.ivkh.ee

ÜldhaigladSA Narva HaiglaHaigla 7, 20104 Narvawww.narvahaigla.ee

SA Läänemaa HaiglaVaba 6, 90502 Haapsaluwww.salmh.ee

AS Rakvere HaiglaLõuna põik 1, 44302 Rakverewww.rh.ee

AS Järvamaa HaiglaTiigi tn 8, 72714 Paidewww.jmh.ee

AS Lõuna-Eesti HaiglaMeegomäe küla, Võru vald, 65526 Võrumaawww.vh.ee

AS Valga HaiglaPeetri 2, 68206 Valgawww.valgahaigla.ee

SA Rapla MaakonnahaiglaAlu tee 1, 79515 Raplawww.raplahaigla.ee

AS Põlva HaiglaUus tänav 2, 63308 Põlvawww.polvahgl.ee

SA Kuressaare HaiglaAia 25, 93815 Kuressaarewww.saarehaigla.ee

SA Viljandi HaiglaPärsti vald, 71024 Viljandimaawww.vmh.ee

SA Hiiumaa HaiglaRahu tn 2, 92414 Kärdla

muud liiki haigladSA Haapsalu Neuroloogiline RehabilitatsioonikeskusSadama 16, 90502 Haapsaluwww.hnrk.ee

SA Elva HaiglaSupelranna 21, 61510 Elva

AS Räpina HaiglaVõru 1, 64504 Räpina

SA PJV HooldusraviVana tn 53, 87701 Vändrawww.hooldusravi.ee

koostööpartnerAS MedicumPunane tn 61, 13619 Tallinnwww.medicum.ee

EES

TI H

AIG

LATE

LIIT

� �

Tervishoiusektor on üks kiiremini

kasvavaid sektoreid maailmas.

Kogu maailmas praktiseerib ligi

6 miljonit arsti, vastavat haridust

saab ligi 1800 ülikoolis.

Tervis mõjutab inimese võimet

tulla toime igapäevaelus, tema

sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi

ülesehitamisel ja riigi üldist edu.

Inimeste tervis on oluline rahvuslik

ressurss. Igal Eesti inimesel peab

olema võimalus elada tervist toetavas

keskkonnas ja võimalus teha tervislikke

valikuid. Eestis on 6–7% potentsiaal-

sest tööjõust mitteaktiivsed – haiguse,

puude või vigastuse tõttu. Halb tervis

vähendab töövõimeliste inimeste arvu

ning töötavate inimeste töötundide

arvu ja ka produktiivsust.

Tervishoid hõlmab haiguste enne-

tust, ravi ja vaevuste leevendamist ning

tervise säilitamist tervishoiutöötajate

osutatud tervishoiuteenuste kaudu.

Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja

tegevus haiguse, vigastuse või mürgis-

tuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja

ravimiseks eesmärgiga leevendada

inimese vaevusi, hoida ära tema tervi-

seseisundi halvenemist või haiguse

ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiuteenused jagunevad: 1) statsionaarsed tervishoiuteenused,

mille osutamiseks on vajalik inimese

ööpäevaringne viibimine haiglas,

2) ambulatoorsed tervishoiutee-

nused, mille osutamiseks pole ööpäe-

varingne viibimine haiglas vajalik.

TERVISHoIUTööTAJAd on tervishoiu-

ametis registreeritud arst, hambaarst,

õde ja ämmaemand. Tervishoiutöötaja

võib osutada tervishoiuteenuseid

omandatud eriala piirides, mille kohta

talle on väljastatud tervishoiuameti

tõend tervishoiutöötajana registreeri-

mise kohta.

Tervisevaldkonnas tegutses

2006. aasta andmeil tööandjatena

TErvIS on rAHvuSLIk rESSurSS

EES

TI H

AIG

LATE

LIIT

� �

Ravija elukutse on üks vanimaid: kunagistest

pisut salapärastest aadrilaskjate ja habeme-

ajajate aegadest on tänane meditsiin

kasvanud suureks ja mõjukaks majandus-

haruks, integreerides kaasaegse teaduse ja

tehnoloogia igavikuliste humanistlike aade-

tega. Arstiteadus on «soolapuhumiselt ja

aadrilaskmiselt» teinud suure hüppe, täna-

päeva meditsiinisektoris leiavad tööd nii

arstid, õed kui ka näiteks bioloogid, genee-

tikud, füüsikud jt erialade spetsialistid.

Eesti üks vanimaid raviasutusi, SA Tartu

Ülikooli Kliinikum, on enam kui 200 aastat

olnud Eesti arstkonna kasvulava: alates

kliinikumi loomisest on arstiabi andmine

olnud lahutamatult seotud arstiteaduse

õpetamise ja teaduslike uuringutega.

Mitmete meditsiiniliste avastuste ja kliiniliste

erialade tekkimine on sellega tihedalt

seotud. Siinjuures saab sellega ühenduses

tuua näiteks vaid mõned, sealhulgas maail-

manimed: Karl Ernst von Baer (võrdlev

embrüoloogia, lokaalpatoloogia), Nikolai

Lunin (üks vitamiinide esmakirjeldajaid),

Werner Zoege von Manteuffel, Ernst von

Bergmann (aseptilise kirurgia pioneerid),

Ludvig Puusepp (neurokirurgia rajajaid

maailmas), Aleksander Paldrok (leepra ravi-

meetodite uurija ja kasutuselevõtja) jpt.

Kliinikum on sajandeid olnud ka uute

meetodite «maaletoomise» keskus. Näiteks

esimesed röntgeniülesvõtted tehti Tartus

juba mõni kuu pärast meetodi esmakirjelda-

mist Wilhelm-Conrad Röntgeni poolt 1895.

aastal. Hilisematest Eesti «esimestest» võib

nimetada näiteks südame sondeerimist,

pärgarterite šunteerimist, organite siirdamisi

(neerud, maks, luuüdi) ja palju muud.

Enam kui 3000 töötajaga Eesti meditsii-

nikultuuri keskus Tartu Ülikooli Kliinikum on

üks riigi suuremaid tööandjaid, pakkudes

läbi aegade hinnatud ametit kaasaegses

euroopalikus töökeskkonnas. 2008. aasta

detsembris avas kliinikum Põhja-Euroopa

kaasaegseima, ligi 1 miljard krooni maksva

ravikompleksi, kus kõik nn kirurgilised erialad

(sealhulgas ka intensiivravi, erakorraline

meditsiin, neuroloogia ja neurokirurgia,

onkokirurgia, günekoloogia ja sünnitusabi)

on koondatud ühte ravi- ja diagnostika-

kompleksi.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku arenda-

mine jätkub. Valitsus on kinnitanud perioodi

2007–2013 Euroopa struktuuritoetuste

meetme «Kesk- ja piirkondlike haiglate infra-

struktuuri optimeerimine» investeeringute

kava, kus Maarjamõisa meditsiinilinnaku

II ehitusjärgu tarvis nähakse ette toetus

ERdFi vahenditest 510 miljoni krooni

ulatuses.

TArTu ÜLIkooLI kLIInIkum – ArSTkonnA kASvuLAvA

Urmas Siigur Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees

1304 juriidilist isikut: haiglad, pere-

arstikeskused, hambaravikeskused,

kiirabiasutused ja õendusabiasutused.

Tervisesektoris töötas Tervise Arengu

Instituudi andmetel 2007. aasta lõikes

29 372 inimest, neist 5298 arsti, 1284

hambaarsti, 8851 õendusalatöötajat ja

416 ämmaemandat. Valdkonna toimi-

miseks on vajalikud ka muude erialade

esindajad, seega võib tervisesektori

töötajate nimekirjast leida ka juriste,

raamatupidajaid, farmatseute, tervise-

kaitse spetsialiste, radioloogiatehni-

kuid, füsioterapeute jt.

Tervishoidu rahastatakse riigieel-

arvest ravikindlustuse eelarve kaudu

läbi Eesti Haigekassa, samuti otseeral-

distena riigieelarvest, valla- ja linnaeel-

arvest, patsiendi poolt ja muudest alli-

katest. Eesti tervishoiusüsteem on

viimase kümnendi jooksul toimunud

arengu tulemusena kujunenud üheks

Euroopa kulutõhusamaks. Lisaks riikli-

kule statistikale viitavad sellele ka

sõltumatud rahvusvahelised uuringud.

Euroopa tervishoiuteenuste tarbija-

indeksi (Euro Health Consumer Index,

EHCI) järgi oli Eesti 2007. aastal tehtud

kulutuste ja saadava tervisekasu

poolest Euroopa Liidu parimate seas.

Üha olulisemaks muutub inimeste

tervisekäitumuslike valikute soodusta-

mine, tervist toetava keskkonna aren-

damine ning sotsiaalse kaitse ja tervis-

hoiusüsteemi osade integratsiooni

parandamine.

TERVISEVALdKoNNA PõHILISEd

TööANdJAd on haiglad. Eestis jagu-

nevad haiglad järgmistesse gruppi-

desse: piirkondlikud haiglad, kesk-

haiglad, üldhaiglad, taastusravihaiglad,

erihaiglad, hooldushaiglad ja kohalikud

haiglad. Valitsuse 2003. aasta määru-

sega nr 105 «Haiglavõrgu arengukava»

kehtestati tervishoiuteenuste ühtlase

kättesaadavuse tagamiseks piirkond-

like haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate,

kohalike haiglate ja erihaiglate loetelu.

FAkTE HAIGLATE TööST:• Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2007. aastal

Eesti haiglates 7473 voodikohta,

• 2007. aastal registreeriti 2 580 064 esmast

haigusjuhtu,

• 2007. aastal hospitaliseeriti 253 770 patsienti,

kusjuures haiglas viibitud voodipäevi oli kokku

2 028 945.

EES

TI H

AIG

LATE

LIIT

� �

Töötamaks tervishoiusektoris, on

enamikul ametikohtadest nõutav

vastav eriharidus. Enamasti on see

kõrgharidus vastaval erialal, nt arsti,

õe, ämmaemanda, füsioterapeudi või

proviisori erialal; või kutseharidus nt

hooldustöötaja ametikohal töötami-

seks. Järgnevalt kirjeldame tervishoiu-

valdkonna erialasid ja nendel töötamise

eeldusi.

Arsti elukutse on vastutusrikas ja

pingeline, nõuab põhjalikke teadmisi

loodusteadustest ja inimese kehast.

Amet on väärikas ja lugupeetud,

arstiks õppida on raske ja huvitav. Arst

peab olema võimeline kriitiliselt analüü-

sima teaduse ja tehnoloogia arengust

tulenevaid meditsiini võimaluste

muutusi. Arstide põhiülesanne on

hoolitseda selle eest, et inimesed

oleksid terved.

Kutsenõuded arstidele on väga

kõrged. diagnoosima ja ravima peab

vastavalt meditsiinis tõestatud põhi-

mõtetele ja meetoditele, järgides arsti-

eetikat. Arstitöö tähtsaim põhimõte on

patsienti mitte kahjustada.

Vajalikud on üldteadmised majan-

dusest ja sotsiaalpoliitikast, meditsiini

ja tervishoiu olukorrast ning arengust

nii Eestis kui mujal maailmas. Samuti

on vajalik võõrkeelte valdamine erialase

keele tasandil, millest üks on kindlasti

ladina keel.

Erialateadmised algavad inimese

ehituse ehk anatoomia tundmisest (nt

inimesel on luid üle 2000 ja arstid

teavad nende nimetusi nii eesti kui

ladina keeles). Keemia-, bioloogia- ja

füüsikateadmised aitavad põhjalikult

tunda inimese organite talitlust: füsio-

loogiat ja selle patoloogiaid ehk

haigusi. Erinevaid haigusi on palju ning

arst peab patsiendilt saadud andmete

ehk anamneesi ja uuringute põhjal

otsustama, millist haigust patsient

põeb, ning määrama talle parima ravi.

Kaasaegne meditsiin kasutab

diagnoosimiseks ja raviks kalleid tehni-

lisi ja elektroonilisi vahendeid, mis

nõuavad õiget käsitsemisoskust (sh

erinevate numbrite, sümbolite, graafi-

liste kujundite järgi uuringutulemuste

analüüsimist).

Arstide põhitöö on inimeste ravi-

mine, mistõttu neil on põhjalikud tead-

mised erinevatest ravimeetoditest ja

farmakoloogiast (ravimiteadus).

Paljusid protseduure teevad õed, kuid

kõige keerulisemaid protseduure ja

uuringuid teevad arstid. Arstitöö on

raske nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Arst

puutub iga päev kokku haiguste ja

muredega. Ta peab olema hooliv,

kõrge pingetaluvusega, otsusekindel,

kiire reageerimis- ja kohanemisvõi-

mega. Parima ravitulemuse saavutami-

seks on vajalik hea koostöövõime

kolleegide, õdede, patsientidega.

Õde on tervishoiuala töötaja, kelle töö

on suunatud elanikkonna tervise eden-

damisele, haiguste ennetamisele ja

patsientide ning nende lähedaste abis-

tamisele, toetamisele ning juhendami-

sele professionaalse õendustegevuse

kaudu. õe elukutse sobib neile, kes

hoolivad enda tervisest ja soovivad

elanikkonnal aidata säilitada head

tervist, teha tervislikke valikuid ja

soodustada tervisliku keskkonna

loomist. õde iseloomustab kohuse-

tundlikkus ja empaatiavõime. See on

aegumatu väärtusega elukutse, mida

ühiskond alati vajab. omandatud tead-

misi saab rakendada ka väljaspool

kutsealast tegevust, võimalus on leida

tööd nii meeskonnas kui iseseisva abi

osutajana, nii haiglas kui ka kliendi

juures tööl, koolis või kodus.

Õendus on õe kutsealane tegevus,

mille eesmärk on inimese tervise eden-

damine ja säilitamine, haiguste välti-

mine, tervise ja töövõime taastamine

ning kannatuste vältimine. õenduse

sihtrühma moodustavad üksikisik,

perekond või elanikkond oma füüsi-

liste, psüühiliste ja sotsiaalsete vaja-

dustega.

ÄmmAemAnd on spetsialist, kes on

suuteline hooldama, juhendama ja

nõustama naist raseduse, sünnituse ja

lapsevoodi perioodil. Ämmaemand on

suuteline juhtima sünnitusi omal vastu-

tusel ning hooldama vastsündinut ja

väikelast. Ämmaemanda töö hõlmab

ka ebanormaalsete olukordade välja-

selgitamist emal ja lapsel ning ka

arstiabi hankimist ja abistamist häda-

olukordades, mil arstiabi pole kätte-

saadav. Ämmaemandal on oluline roll

naiste, perede ja ühiskonna tervisekas-

vatuses ja -nõustamises. Ämma-

emanda töö käsitleb ka sünnituseelset

kasvatust ja vanemate ettevalmistamist

lapsevanema rolliks.

HooldustöötAjA on erialase ette-

valmistusega tervishoiu ja hoolekande

esmatasandi töötaja, kelle töö eesmärk

on aidata abivajajat tervisekahjustuste,

funktsionaalsete häirete ja rehabilitat-

siooni korral. Ta aitab haigel ja erivaja-

dusega inimesel tervist taastada ja

säilitada ning toetab teda surma lähe-

nedes.

FArmAtseut on spetsialist, kes

tunneb hästi ravimeid ja apteegitööd.

Ta tegeleb apteegis ravimite valmista-

mise ja väljastamisega, samuti ravimi-

alase kliendinõustamisega. Farmatseut

võib töötada ka ravimifirmades või

farmaatsiaettevõtetes. Töö sellel erialal

eeldab täpsust, korrektsust ja head

suhtlemisoskust.

TErvISHoIuTööTAjAd – EELduSEd jA oSkuSEd

EES

TI H

AIG

LATE

LIIT

10 11

Tartu Ülikooli arstiteaduskond on

Eestis ainuke akadeemiline medit-

siiniõppeasutus, kus on võimalik

õppida järgmistel õppekavadel: arsti-

teadus, hambaarstiteadus ja proviiso-

riõpe ning eriarstiõpe ehk residentuur.

Arstiteaduskond vastutab ka

magistri- ja doktoriõppe eest kõikidel

meditsiinierialadel, sealhulgas õendus

ja rahvatervishoid. Vastuvõtukvoodid

riiklikult rahastatavatele arstiteadus-

konna põhiõppe, magistri ja doktori-

õppe kohtadele kehtestab haridus- ja

teadusministeerium sotsiaalministee-

riumi koolituskomisjoni ja arstiteadus-

konna ettepanekute põhjal ning kokku-

leppel erialaühendustega.

Tartu Ülikoolil ja arstiteaduskonnal

on õigus arstiteaduskonna põhiõppe

erialadele täiendavalt vastu võtta üliõpi-

lasi, kes tasuvad oma hariduse eest

ise. Neil üliõpilastel on õigus jätkata

õpinguid riiklikult rahastatavatel

kohtadel, mis nende õpingute ajal

vabanevad. Tartu Ülikool on seda

võimalust kasutanud 10% ulatuses

vastuvõetud üliõpilaste koguarvust

ning on vastu võtnud ka üliõpilasi teis-

test riikidest, peamiselt Soomest.

Residentuur on täielikult riigi

rahastatav ning kulud kaetakse riigieel-

arvest sotsiaalministeeriumi kaudu.

Riikliku residentuuritellimuse esitamisel

lähtub sotsiaalministeerium tervishoiu-

optometrist on spetsialist, kelle

põhiülesanne on inimeste nägemis-

funktsiooni uurimine ja korrigeerimine,

prillide, kontaktläätsede ja teiste opti-

liste abivahendite sobitamine, valmista-

mine ja remont. optometrist tegutseb

eksperdina, kes lahendab nägemis-

probleeme, mis tulenevad keskkonnast

ja nõuavad valguse-, värvi- ning vormi-

tajualaseid teadmisi.

HAmbAteHnik on spetsialist, kelle

teadmiste ja oskuste tase võimaldab

koostöös hambaarstiga valmistada ja

parandada suust eemaldatavaid ja

suhu fikseeritud proteese ning orto-

dontilisi raviaparaate.

tegevusterApeut on erialase

kõrgharidusega tegevuse ja tegevus-

võime spetsialist, kes kasutab oma

töös vahenditena igapäevategevusi.

Tegevusteraapia eesmärk on säilitada

või saavutada optimaalne funktsio-

naalne võime ja elukvaliteet inimese

tavalises igapäevaelus ja loomulikus

keskkonnas.

terviseedendAjA on spetsialist,

kelle tegevus on suunatud indiviidide,

gruppide, organisatsioonide ja elanik-

konna tervise ning elukvaliteedi aren-

damisele. Terviseedendaja töö

eesmärk on tervist toetava keskkonna

ja võrdsete võimaluste loomine erine-

vatele sotsiaalsetele gruppidele ning

nende tervise edendamine.

bioAnAlüütik on spetsialist, kes

tegeleb inimese ja tema elukeskkonna

analüüsiga. Bioanalüütikul on tead-

mised ja oskused töötamaks laborites,

kus uuritakse organismi seisundit ning

organismis toimunud histoloogilisi,

bioloogilisi ja biokeemilisi muutusi koe,

raku ja molekuli tasandil. Bioanalüütiku

töö hõlmab laboriuuringuid, patsientide

ettevalmistamist laborianalüüsideks,

patsientide turvalisuse tagamist analüü-

side teostamisel, laboritööalase koostöö

korraldamist ning laboritöö ja selle kvali-

teedi juhtimist ning arendamist.

tervisekAitse spetsiAlist on

ametnik, kes seisab hea tervisliku

elukeskkonna ja igapäevase heaolu

eest. Tema tööülesanne on tervise-

kaitse nõuetest kinnipidamise kontrolli-

mine ja vajadusel nõustamine või sunni

rakendamine.

FüsioterApeut on taastusravi spet-

sialist, kes taastab või säilitab inimese

häirunud liikumis- ja tegevusvõimet.

Füsioterapeudi tööülesanneteks on

kliendi funktsionaalsete võimete hinda-

mine ja parandamine, nõustamine, töö

dokumenteerimine ja abivahendite

kohandamine. Füsioteraapia protsess

koosneb füsioterapeutilisest hindami-

sest, füsioteraapia planeerimisest ja

teostusest, kasutades kehalisi harju-

tusi, massaaži ja erinevaid füüsikalise

ravi meetodeid, ning seatud eesmärki-

dele hinnangu andmisest.

HArIduS

EES

TI H

AIG

LATE

LIIT

1� 1�

teenuste osutajate, arstide ja hamba-

arstide erialakomisjonide ning ülikooli

ettepanekutest, samuti riigieelarves

residentuurikuludeks ettenähtud

vahenditest. Residentuuri ja õppetööd

korraldab Tartu Ülikool. Arst-residendid

on töövõtjad, kes sõlmivad tähtajalise

töölepingu residentuuri baasasutus-

tega lähtudes residentuuriprogrammis

ettenähtud praktilise väljaõppe kestu-

sest.

Arstiteaduskonnas on

kuueaastane õpe arstitea-

duse ja viieaastane õpe

hambaarstiteaduse ning

proviisori erialadel. Alates

1997. aastast on need

õppekavad kooskõlas

Euroopa Liidu koolituse

miinimumnõuetega. Kooli-

tusprogrammid said 2002.

aastal Euroopa Komisjoni

heakskiidu.

Arsti- ja hambaarsti

põhiõppe lõpetanutel on

võimalik spetsialiseeruda eriarstiks

soovitud erialal residentuuris või jätkata

õpinguid doktorantuuris teadusliku

kraadi saamiseks ülikooli nõukogu

kehtestatud korras.

Residentuuri kestus on erialast

sõltuvalt kolm kuni viis aastat. Eriarsti

kutset on võimalik omandada 33 arsti

ja kahel hambaarsti erialal. Alates

1995. aastast on eriarstiõpe kooskõlas

Euroopa Liidu eriarstiõppe koolituse

miinimumnõuetega.

õpe residentuuris lõpeb eksa-

miga, mille sooritanud isikule väljastab

Tartu Ülikool tunnistuse, mis tõendab

eriarsti kutsekvalifikatsiooni vastaval

arsti või hambaarsti erialal.

Alates 1997. aastast on proviisori

õppekava kooskõlas Euroopa Liidu

koolituse miinimumnõuetega. Proviiso-

riõppe nominaalkestus on viis aastat,

mis koosneb nelja ja poole aastasest

teoreetilisest ja praktilisest õppest ning

kuuekuulisest praktikast. Proviisoriõpe

toimub ülikoolis, kusjuures proviisori-

õppe praktiline osa võib toimuda

ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli.

Praktika toimub jaemüügi-

apteegis või haiglas kõnealuse haigla

farmaatsiaosakonna järelevalve all.

Proviisoriõpe lõpeb lõpueksami soori-

tamisega või lõputöö kaitsmisega ning

selle lõpetanutel on samuti võimalik

jätkata õpinguid doktorantuuris. Provii-

soriõppe lõpetanud isikul on õigus

osutada apteegiteenust ravimisea-

duses kehtestatud tingimustel ja

korras.

Eestis on kaks rakenduskõrg-

kooli, kus on võimalik läbida õe ja

ämmaemanda põhikoolitust – Tartu

Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna

Tervishoiu Kõrgkool. Põhikoolituse

järel on võimalik neis koolides spetsiali-

seeruda neljal õenduse erialal:

• terviseõendus,

• kliiniline õendus,

• intensiivõendus,

• vaimse tervise õendus.

õe põhikoolitus kestab kolm ja

pool aastat ning ämmaemanda

koolitus neli ja pool aastat. Spetsiali-

seerumine õde-spetsialistiks kestab

ühe õppeaasta. Alates 1996. aastast

on õe ja ämmaemanda õppekavad

vastavuses Euroopa Liidu õe ja ämma-

emanda koolituse miinimumnõuetega.

Koolitus koosneb teoreetilisest ja

praktilisest õppest ning toimub raken-

duskõrgkoolis, kusjuures õe- ja ämma-

emanda õppe kliiniline osa võib

toimuda rakenduskõrgkooli järelevalve

all väljaspool rakenduskõrgkooli. õe ja

ämmaemanda õppe lõpetanutel on

võimalik jätkata õpinguid Tartu Ülikooli

arstiteaduskonnas magistrikraadi

saamiseks. Magistrikraadiga õdesid

peetakse õdede täienduskoolituse

eestvedamise ja läbiviimise peamiseks

ressursiks.

Ester Pruuden, Eesti õdede

Liidu president:”õde töötab tänapäeva

tervishoius iseseisvalt, olles partner nii

arstidele kui ka patsientidele ja nende

lähedastele. õde esindab ühte

ilusamat ja inimlikumat kutset tervis-

hoius. Arstid fokuseerivad tähelepanu

haiguste diagnoosimisele ja ravile, õed

aga keskenduvad tervise hoidmisele ja

inimeste eest hoolitsemisele. õde näeb

inimest terviklikult ning pakub patsien-

dile asjatundlikku tuge tervise hoid-

misel ja parandamisel.”

Aastatel 1997–2008 on õendus-

teaduse osakonnas kaitstud

20 magistrikraadi. Lisaks õe ja ämma-

emanda kutsele on tervishoiu kõrgkoo-

lides võimalik omandada rakendus-

kõrgharidust ka optometristi, farmat-

seudi, tervisekaitse spetsialisti, tervi-

seedendaja, radioloogiatehniku, füsio-

terapeudi, bioanalüütiku, hambateh-

niku ja tegevusterapeudi kutsealal ning

kutseharidust hooldustöötajana.

Tartu Ülikoolis on võimalik oman-

dada ka magistrikraad rahvatervises.

Alates 2000. aastast on toimunud vastu-

võtt rahvatervise magistriõppesse järg-

mistel õppesuundadel: tervishoiu juhti-

mine, tervisekaitse ja tervise edendus.

olgugi et tervishoiutöötajate

planeerimine tervishoiusektori jaoks on

viimastel aastatel edenenud, ei ole

Eestil piisavalt terviseökonomiste,

rahvatervise spetsialiste ja terviseinfor-

maatikaspetsialiste ning puudub selge

kontseptsioon, kui palju rahvatervise

spetsialiste vajatakse.

EES

TI H

AIG

LATE

LIIT

1� 1�

Tervisevaldkonnas töötamise eelised

on:

• võimalus ennast oma erialal

pidevalt täiendada, kuna valdkond

areneb hoogsalt,

• lai tööpõld ja avarad võima-

lused töötamiseks erinevates Eesti ja

Euroopa Liidu tervishoiuasutustes,

• õppe- ja teadustöö jätkamise

võimalus,

• oma erialal noorte spetsialistide

õpetamise võimalus.

Arstiteaduskonna lõpetanud

headel spetsialistidel ei ole Eestis

töökoha leidmisega probleeme. Kuna

kõik õppekavad on akrediteeritud, ei

ole raskusi töökoha leidmisega ka

Euroopa Liidu riikides. Enamik

arstiõppe lõpetanutest jätkab eriarsti

kutse saamiseks õpinguid residen-

tuuris. Teadusehuvilisi lõpetajaid ootab

arstiteaduskond doktorantuuri – järel-

kasvuks õppejõududele ja teaduritele.

Eesti tervishoiutöötajaid tunnus-

tatakse ka Euroopa Liidus ja

võimalused välisriikidesse ennast täien-

dama või tööle minna on väga head.

Kui tervishoiutöötajana registreeritud

isik soovib töötada väljaspool Eestit,

taotleb ta enda kutsekvalifikatsiooni

tunnustamist, esitades tervishoiuame-

tile vastava taotluse. Isikute vaba liiku-

mine on üks EÜ õigusega tagatud

põhivabadustest.

Viimaste aastate andmete koha-

selt lähevad Eesti arstid, õed ja muud

tervisevaldkonnas töötavad inimesed

ennast täiendama ja töötama peami-

selt Soome (65%), Rootsi (9%) ja Inglis-

maale (11%). Samas on reaalselt emig-

reerunud tervishoiutöötajate arv umbes

3% tervishoiutöötajate koguarvust ning

välismaale tööle suundumiseks tõendi

võtjate arv on viimaste aastate jooksul

pigem vähenenud.

kArjäärIvõImALuSEd EESTIS jA väLISmAAL

õPPImIST väärT AmET

Markko PärtelpoegSA Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloog

Arstiamet on õppimist väärt, sest see

eriala annab huvitava, mitmekülgse ja

kindla ameti. Vaatamata tervishoius

toimunud reformidele ja muutustele,

mis on mõjutanud arstide tööd ja

sotsiaalmajanduslikke tingimusi, ei ole

Eestis töö leidmine suur probleem.

Edasiõppimine ei pea olema

seotud vaid otseselt meditsiiniga ja

kraadiõpe ei pea jätkuma arsti-

teaduste doktorantuuris, ülikoolid

pakuvad välja teisigi magistrantuure,

mis meditsiinitaustaga inimesele

sobivad, et siis jätkata kas admi-

nistratiivset karjääri või siduda õpitud

eriala kliinilise tööga. olen lõpetanud

Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste

magistrantuuri organisatsioonikäitu-

mise erialal, mis laiendas minu silma-

ringi ja andis karjääriredelil uusi

võimalusi.

Et tervishoiuteenus põhineb

universaalsetel teadmistel ja tehnilistel

oskustel, annab see hea võimaluse

minna end täiendama või tööle

mõnda välisriiki. Nii olen minagi, nagu

paljud mu kursusekaaslased ja

kolleegid, käinud võõrsil ennast täien-

damas ja kogemusi omandamas.

HEAd võImALuSEd ArEnGukS

Jarno HabichtWHo esindaja Eestis Maailma Terviseorganisatsioon

Arsti elukutse ümber on alati valitsenud salapära ja

aukartus, sest selles ametis tegeletakse inimesele kõige

olulisema – tema elu ja tervisega. Minul tekkis arstiks

õppimise soov põhikoolis, gümnaasiumis see ainult

süvenes.

Esimestel ülikooliaastatel, kui käisin vanas anatoomi-

kumis, keemiahoones, kliinikumi hoonetes ja teistes

ajaloolistes paikades, laienes minu silmaring oluliselt ning

nägin palju erinevaid võimalusi edasiseks arenguks.

Esmajärjekorras on arstina võimalik aidata inimestel

muuta oma eluviisi tervislikumaks ning ravida haiguseid.

Väljakutseid pakub see amet nii perearsti töökohal kui ka

kõrgtehnoloogiaga varustatud haiglas. Samuti on

võimalus pühenduda teadusele ning tegeleda innovatiiv-

sete valdkondadega nagu näiteks biotehnoloogia. Ka

mina veetsin ülikooli ajast mõned aastad laboris pipetee-

rides ja geene uurides ning kaalusin väga tõsiselt selles

valdkonnas jätkamist. Muidugi on võimalik tegeleda ka

tervisesüsteemi juhtimise ja korraldamisega. Kogu

maailma majandusest on umbes kümnendik seotud tervi-

sesüsteemiga ning kiirelt muutuvas maailmas pakub see

palju väljakutseid.

Mina tegin oma valiku tervishoiu korralduse kasuks,

kuna tunnen, et sedasi saan kõige enam rakendada oma

võimeid muutmaks inimeste elu ja tervist paremaks. Tartu

Ülikooli arstiteaduskond on mulle edasiseks arenguks

andnud hea aluse, mis on igakülgselt abiks, et olla

edukas praegusel töökohal Maailma Terviseorganisat-

sioonis.

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

Teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Eesti Haiglate Liit

Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel