Nr 158 HALINGA VALLA TEATAJA september 2010 Hind 5 krooni

Täna lehes: * Koolialustajad * Rohelise Jõemaa Suvemängudel vallale II koht * Valla külade spordipäeva võit Vahenurmele

Vahenurme Lasteaed-algkooli I klass Libatse Lasteaed-algkooli I klass

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi I klass

Värsked koolijütsid

Valla Teataja2

VALLAVALITSUSE OTSUSED

Sotsiaaltoetuseks on eralda-tud 40 721,80 krooni; puu-dega inimese sotsiaaltoetuseks 6353,40 krooni; toimetuleku-toetuseks on eraldatud 117 913 krooni; hooldajatoetuseks on välja makstud 47 956 krooni; hooldajatoetuseks puudega laste hooldajatele on makstud 4200 krooni ja puudega laste sotsiaaltoetuseks on eraldatud 840 krooni. Projekteerimistingimused väl-jastati: AS Tootsi Turbale La-vassaare turbakaevandusala turbatootmise I 1 gr ja 2 gr plokiala freesturba tootmise ehitusprojekti koostamiseks; Tiina Sinijärvele üksikelamu projekteerimiseks; Jane Seme-novile üksikelamu ehituspro-jekti koostamiseks; Hõbetse talule tuletõrjetiigi rajamiseks koos metsloomade joomis-koha ja sellele juurdepääsutee ning tuletõrjeautodele teenin-dusplatsi väljaehitamiseks (ra-jatisele väljastati ka ehitus-luba);

Maa eraldati ostueesõigusega erastamise korras Eense külas Väino, Mart ja Krista Pitsalile.

Anti kirjalik nõusolek Maaja Kodasmale kamina ehitami-seks, Karli Kaldale kõrval-hoone püstitamiseks ja KÜ Li-batse 9 katlamaja ehitamiseks.

Ehitusluba väljastati: EestiEnergia Jaotusvõrgu OÜ- le Või alajaama 10/0,4 kV ala-jaama fiider F6 elektrivar-ustuse väljaehitamiseks ja alajaama toiteliini (10 kV maakaabelliin) väljaehita-miseks; Irina Uibole kõrval-hoone püstitamiseks ja AS-le Metaprint puidukuivati püsti-tamiseks Libatse külla.

Kasutusluba väljastati AS Tootsi Turbale heitvete puhas-tuslodu kasutuselevõtuks koos polderpumplaga, asukohaga Pitsalu küla Lavassaare turba-kaevandusalal.

Nõustuti Rukkiküla külas OÜ Metsagrupile kuuluva Põld-hiire ja Sõeru kinnistute jaga-miseks kaheks eraldi katastri-üksuseks ja Arvi Kruussalule kuuluva Väiksevälja kinnistu jagamisega samuti kaheks katastriüksuseks.

Nimetati Pärnu-Jaagupi ava-liku ruumi arendamise avali-kule ideekonkursile esitatavate ideekavandite hindamiseks žürii järgmises koosseisus:1. Ülle Vapper – Halinga val-lavanem, hankija esindaja; 2. Raul Peetson – Halinga Val-lavolikogu esimees, hankija esindaja;3. Mati Rosenstein - Halinga Vallavolikogu liige, hankija

esindaja;4. Urmas Laur – Halinga Val-lavolikogu ettevõtlus- ja aren-gukomisjoni esimees, hankija esindaja;5. Epp Kesküla-Erard – maas-tikuarhitektuuri ekspert, Atel-jee Süd OÜ; hankija esindaja;6. Hannes Koppel – arhitek-tuuriekspert, Kuressaare lin-naarhitekt, hankija esindaja.

Seati tähtajatu isiklik kasu-tusõigus Eesti Energia Jao-tusvõrk OÜ kasuks Halinga vallale kuuluvatele katastriük-sustele:1. Kergu maantee, 62701: 003:0056 (servituudi ala suu-rus 595m²);2. Uus tn 53, 62701:003:0008 (servituudi ala suurus 121m²);3. Tiigi tänav, 62701:003:0038 (servituudi ala suurus 173m²),4. Uus tänav lõik 1, 62701: 003:0047 (servituudi ala suu-rus 563m²).

Lülitati valla 2010. aasta eelarvesse järgmised

muudatused: suurendati eelarve tulusid summas 448 699,13 krooni alljärgnevalt (laekunud sum-made arvelt):1. Pärnu Maavalitsuselt 6650 krooni ujumise algõpetuse läbiviimiseks;2. Põllumajanduse Regis-

trite ja Informatsiooni Ame-tilt koolipuuvilja toetuseks 1366,80 krooni, 10 911,20 krooni ja 10 2098,60 krooni;3. Haridus- ja Teadusminis-teeriumilt 4000 krooni Ha-linga puhkpillifestivali läbivii-miseks;4. Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 10 575 krooni Li-batse Lasteaed-algkoolile pro-jekti läbiviimiseks;5. Eesti Kultuurkapitalilt 2610 krooni projektide läbivii-miseks;6. Ettevõtluse Arendamise SA-lt 6571,96 Libatse Laste-aed- algkoolile tuletõrjesigna-lisatsiooni väljaehitamiseks;7. Riigikantseleilt 38 350,30 krooni Halinga ja Vändra Val-lavalitsuste ühisprojektile;8. UAB Interneto Partneritelt 18 597,91 krooni Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumile pro-jekti läbiviimiseks;9. Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud täiendav summa 207 000 krooni toimetulekutoetuse väljamaksmiseks;10. SA Archimedes 149 967,36 krooni Libatse LA Comenius-projekti läbiviimiseks.

Suurendada eelarve kulusid summas 448 699,13

krooni alljärgnevalt:2.1. Libatse Lasteaed-algkool „Lepinguliste töötajate tööta-

Alates 15. juunist kuni 15. septembrini on valitsuses otsustatud järgmist:

1. septembril 2010 alustasid Halinga vallas kooliteed 17 tüdrukut ja 9 poissi,

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis: Käthriin Aasa, Aet Marliise Eriste, Lisandra Kalbus, Maris Kaldmäe, Steven Kaljur, Anita-Ly Laan, Iris Lõsjuk, Lisandra Pilli, Marcus Rannamägi, Erin Ruul, Reimo Saava, Mattias Sassor, Hedyt Sutt, Anne Marie Tasane ja Hanna Maria Tasane. Klassijuhataja Anneli Keerde

Libatse Lasteaias-algkoolis: Aigar Blande, Mairys Elvala, Avely Jantson, Helena-Reet Jõesaar, Johann Kalmet, Hendrik Kivisild, Kadi Kruusmann, Isabella Lepik, Remil Paroll ja Meeri Pärnik.Klassijuhataja Jane Siigur

Vahenurme Lasteaias-algkoolis Kairo Kiltmaa. Klassijuhataja Tarvi Tasane.

Siledat ja pikka kooliteed kõikidele koolilastele!

Valla Teataja 3

su“ 469 krooni, „Sotsiaalmaks“ 155 krooni, „Töötuskindlustusmaks“ 7 kr. 2.2. Libatse Lasteaed-algkool art 552520 „Üritused“ 9 944 krooni; 2.3. Libatse Lasteaed-algkool art 155600 „Muu amortiseeruv põhivara“ 6571,96 krooni;2.4. Libatse Lasteaed-algkool art 5525200 „Comenius-projekti kulud“ 149 967,36 krooni;2.5. Sotsiaalhooldus art 413445 „Koolipuuvili“ 4376,60 krooni;2.6. Sotsiaalhooldus art 413101 „Toimetulekutoetus“ 207 000 krooni;2.7. Pärnu-Jaagupi Spordi-keskus art 552520 „Üritused“ 860 krooni;2.8. Vee Rahvamaja art 552520 „Üritused“ 1750 krooni;2.9. Kultuuriüritused art 552520 „Üritused“ 4000 kroo-ni;2.10. Haridusüritused art 552520 „Üritused“ 6650 kroo-ni ujumise algõppeks;2.11. Pärnu-Jaagupi Gümnaa-sium art 552520 „Üritused“ 18 597,91;2.12. Vallavalitsus art 550401 „Koolituskulud KOV projekt“ 38 350,30 krooni.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvus-fondi (ÜF) esitatava taotluse koostamiseks esitatud pakku-miste hulgast tunnistati pari-maks pakkumiseks Innopolis Konsultatsioonid AS pakku-mine koos käibemaksuga sum-mas 142 800 krooni kui kõige odavam pakkumine. Kokku esitati kuus pakkumust.

Vähendati reservfondi sum-mas 7500 krooni ning eraldati see summa Pärnu-Jaagupi Tu-letõrjeseltsile osalemiseks tu-letõrjespordi maailmameistri-võistlusteks Donetskis.

Kinnitati Pärnu-Jaagupi Spordikeskuse ruumide

kasutamise uued hinnad:1. valla sportlastele 120 kr/h ja väljastpoolt valda 150 kr/h;2. saali kasutamine (piletiga) koos duši kasutamisega valla sportlastele 20 kr kord (1,5 h),

õpilased ja pensionärid 10 kr kord;3. saali kasutamine esmas-päevast neljapäevani 10 korra kliendikaart 180 kr. kuus, õpilased ja pensionärid 90 kr kuus;4. saali kasutamine (piletiga) koos sauna kasutamisega valla sportlastele 30 kr kord (1,5h), õpilased ja pensionärid 15 kr kord;5. lauatennise mängimine suu-res saalis (treeningul): täiskas-vanud 20 kr Lapsed on tasuta.6. sulgpalli mängimine 25 kr/h, õpilased ja pensionärid 15 kr/h;7. tennise mängimine 100 kr/h; 8. saali kasutamine võistluste läbiviimiseks (maakondlikud, üleriigilised) 220 kr/h;9. treeninglaagrid suures saalis 120 kr/h.

2. Jõusaali kasutamise hin-nad on järgmised:1. õpilased (16 aastat ja vane-mad) ja pensionärid 15 kr/h;2. täiskasvanud 30 kr/h;3. 10 korra kliendikaart 250 kr, õpilased ja pensionärid 100 kr;4. privaatne jõusaali aeg 150 kr/h;5. peale suure saali kasutamist (kuni 15 minutit) 5 kr.

3. Sauna kasutamise hinnad on järgmised:1. sauna kasutamine sauna-päeval (täiskasvanud) 40 kr/h;2. sauna kasutamine sauna-päeval (õpilane ja pensionär) 25 kr/h;3. peresaun esmaspäevast nel-japäevani ja pühapäeval ette broneerimisel (kuni 6 inimest) 100 kr/h ja saun treening-gruppidele (üle 6 inimese) 1 tund 150 kr.

4. Lasketiiru kasutamise hind on järgmine:1. lasketiirus ühe laskekoha tasu: lapsed (v.a treeningrüh-mad) 5 kr/h ja täiskasvanud 10 kr/h. Lasketiiru kasutamine ai-nult kokkuleppel lasketreene-riga.

5. Muude teenuste hinnad on järgmised:

1. lauatennise mängimine I korrusel: täiskasvanud 10 kr/h ja lapsed 5 kr/h;2. pesemine duši all 20 kr täis-kasvanud ja 15 kr õpilased ja pensionärid;3. pesumasina kasutamine (sisaldab pesupulbrit): lühike programm 20 kr/masinatäis ja pikk programm 30 kr/masina-täis;4. treeningtundide välisel ajal spordikeskuse võimla kasuta-mine õpilastele 5 kr;5. matimajutus 25 kr inimese kohta üks öö;6. I korrusel koosviibimiste läbiviimine 50 kr/h;7. privaatsete ruumide rent I korrusel (puhketuba) teenuste pakkujatele 50 kr/päev;8. I korrusel koroona mängi-mine 10 kr. õpilased ja pen-sionärid 5 kr/h.

6. Varustuse rentimise hin-nad on järgmised:1. poksikindad 20 kr/ kord;2. sulgpallireket ja pall 15 kr/ kord;3. koroona kii 5 kr/ kord;4. tennise reket ja pall 20 kr/kord.

7. Pärnu–Jaagupi Spordi-keskuse spordisaali kasu-tamise hinnad on alates 1. jaanuarist 2011. a järg-mised:1. valla sportlastele 7,67 eurot tund ja väljastpoolt valda 9,59 eurot tund;2. saali kasutamine (piletiga) koos duši kasutamisega valla sportlastele 1,28 eurot kord (1,5 h), õpilased ja pensio-närid 0,64 eurot kord;3. saali kasutamine esmas-päevast neljapäevani 10 korra kliendikaart 11,50 eurot kuus, õpilased ja pensionärid 5,75 eurot kuus;4. saali kasutamine (piletiga) koos sauna kasutamisega valla sportlastele 1,92 eurot kord (1,5 h), õpilased ja pension-ärid 0,96 eurot kord.5. lauatennise mängimine suu-res saalis (treeningul): täiskas-vanud 1,28 eurot. Lapsed on tasuta.6. sulgpalli mängimine 1,60 eurot tund, õpilased ja pen-

sionärid 0,96 eurot tund;7. tennise mängimine 6,39 eu-rot tund; 8. saali kasutamine võistluste läbiviimiseks (maakondlikud, üleriigilised) 14,06 eurot tund;9. treeninglaagrid suures saalis 7,67 eurot tund.

8. Jõusaali kasutamise hin-nad on alates 1. jaanuarist 2011.a järgmised:1. õpilased (16 aastat ja vane-mad) ja pensionärid 0,96 eurot tund;2. täiskasvanud 1,92 eurot tund;3. 10 korra kliendikaart 15,98 eurot, õpilased ja pensionärid 6,39 eurot;4. privaatne jõusaali aeg 9,59 eurot tund;5. peale suure saali kasutamist (kuni 15 minutit) 0,32 eurot.

9. Sauna kasutamise hinnad on alates 1. jaanuarist 2011.a järgmised:1. sauna kasutamine sau-napäeval (täiskasvanud) 2,56 eurot tund;2. sauna kasutamine sau-napäeval (õpilane ja pensio-när) 1,60 eurot tund;3. peresaun esmaspäevast neljapäevani ja pühapäeval ettebroneerimisel (kuni 6 ini-mest) 6,39 eurot tund ja saun treeninggruppidele (üle 6 ini-mese) 1 tund 9,59 eurot.

10. Lasketiiru kasutamise hind on alates 1. jaanuarist 2011. a järgmine:1. lasketiirus ühe laskekoha tasu: lapsed (v.a treeningrüh-mad) 0,32 eurot tund ja täis-kasvanud 0,64 eurot tund. Lasketiiru kasutamine ainult kokkuleppel lasketreeneriga.

11. Muude teenuste hinnad on 1. jaanuarist 2011. a järg-mised:1. lauatennise mängimine I korrusel: täiskasvanud 0,64 eurot tund ja lapsed 0,32 eurot tund;2. pesemine duši all 1,28 eu-rot täiskasvanud ja 0,96 eurot õpilased ja pensionärid;3. pesumasina kasutamine (sisaldab pesupulbrit): lühike programm 1,28 eurot masina-

Valla Teataja4

VOLIKOGU OTSUSED22. septembri volikogu is-tungil otsustati järgmisi kü-simusi:1. Kuulati vallaeelarve II kvartali täitmise aruannet

Tulusid oli laekunud esimese poolaasta jooksul 56% ja ku-lutusi on tehtud 54% eelarve mahust.

Maksutulud oli laekunud 55% ulatuses, sealhulgas füüsilise isiku tulumaksu on laeku-nud 54% planeeritust. Senine maamaksu laekumine on ol-nud 64%, kuna Maksu- ja Tolliamet muutis maamaksu tasumise tähtaegu tuues kogu maamaksu tasumise kohus-tuse aasta esimesse poolde, kui maamaks on alla tuhande krooni.

Tulu majandustegevusest on laekunud 49% ulatuses ja toetused 65% ulatuses. Riigi poolt eraldatava toetusfondi summad eraldatakse omavalit-sustele I poolaastal suuremas mahus kui II poolaastal. Seda tingib asjaolu, et pedagoogide puhkuserahad tuleb maksta välja esimesel poolaastal. Muud tulud, mis põhiosas koosnevad keskkonnatasu-dest, on laekunud 17% ulatu-ses, mis koos aastalõpu jää-

giga moodustavad 79%.

Kulude poolt on mõjutanud sel aastal erakordselt külm ja lumerohke talv. Selle tule-musena olid suured lumetõr-jetöödele tehtavad kulutused, samuti suurenesid hoonete kütmisega seotud kulud.

Kulude osas on suudetud kokku hoida, kui arvestada ka seda, et kulude täitmine 54% ulatuses sisaldab juba ka peda-googidele puhkuserahade (poole augustikuuni) välja-maksmisi. Hallatavate asutuste eelarve täitmine on ca 50% ulatuses. Õppeasutustel on kulud suure-mad, kuna suvel tegevust ei toimu ja kulutused jaotuvad aasta 9,5 kuu peale.

2. Loeti esimest korda Halin-ga valla lisaeelarvet

Vallavalitsuse tegi volikogule ettepaneku koostada valla 2010. aasta esimene lisaeelar-ve. Lisaeelarve koostamine on tingitud asjaolust, et tuludesse on laekunud Vabariigi Valit-suse poolt eraldatud toetus-fondi summa 846 000 krooni ja tulude poolele laekuvad 1. juulist ka Vahenurme sot-

siaalmaja elektri tarbimise eest makstavad summad. Arvestus-lik tulude suurenemine on 56 000 krooni. Kokku on tulude suurenemine 902 000 krooni.

Valitsuse ettepanek oli eralda-da lisaeelarvest valla hallata-vatele asutustele täiendavalt kütte- ja elektrikuluks vahen-deid. Seoses väga külma ke-vad- talvega on algselt pla-neeritud summad lõpukorral.

Suured kulud olid ka lumetõr-jetöödel, sisuliselt kulus esi-mesel poolaastal peaaegu kogu teede korrashoiuks eral-datud summa. Vallavalitsuse ettepanek on eraldada täien-davalt teede korrahoiuks 200 000 krooni.

Vallavalitsus on otsustanud läbi viia ideekonkursi Pärnu-Jaagupi keskuse tervikliku la-henduse saamiseks. Ideekon-kursile kuluks 50 000 krooni.

Laste arvu suurenemine Pär-nu-Jaagupi lasteaias tõi kaasa täiendava vajaduse 0,5 laste-aiaõpetaja koha moodusta-miseks 01. septembrist 2010. Selle ametikoha rahastamiseks kulub 2010. aastal 25 000 krooni.

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on planeeritust suuremad val-vekulud, remondikulud ja täiendavaid kulutusi on olnud ka internaadis.

3. Otsustati võtta laenu Otsustati võtta laenu Euroo-pa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) kaasabil elluviidava Pärnu-Jaagupi veemajandus-projekti omaosaluse ja mit-teabikõlbulike kulude kaasfi-nantseerimiseks.

Eestil on võimalik Euroopa Liidu programmeerimisperi-oodil 2007–2013 kasutada veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimiseks ja aren-damiseks 6,4 miljardit krooni Euroopa Liidu Ühtekuuluvus-fondi (ÜF) vahendeid. ÜF ra-hale lisandub toetuse taotleja omafinantseering. Eesmärgiks on vee- ja kanalisatsiooni-rajatiste korrastamine ja nõuetele vastavusse viimine hea keskkonnaseisundi taga-miseks, millised kohustused võeti Euroopa Liiduga ühi-nemise lepingus. Seega on väga konkreetsed nõuded ja ka võimalus taotleda kaasra-hastamist nende nõuete täit-miseks. Käesolevaks ajaks muutunud rahastustingimused võimaldavad esitada taotluse

täis ja pikk programm 1,92 eu-rot masinatäis;4. treeningtundide välisel ajal spordikeskuse võimla kasuta-mine õpilastele 0,32 eurot;5. matimajutus 1,60 eurot ini-mese kohta üks öö;6. I korrusel koosviibimiste läbiviimine 3,20 eurot tund;7. privaatsete ruumide rent I korrusel (puhketuba) teenuste pakkujatele 3,20 eurot päev;8. I korrusel koroona mängi-mine 0,64 eurot, õpilased ja pensionärid 0,32 eurot tund.12. Varustuse rentimise hin-nad on alates 1. jaanuarist 2011. a järgmised:1. poksikindad 1,28 eurot kord;

2. sulgpallireket ja pall 0,96 eurot kord;3. koroona kii 0,32 eurot kord;4. tennise reket ja pall 1,28 eu-rot kord.

13. Hinnad renditud varus-tuse lõhkumise või kaota-mise korral1. Renditud varustuse lõhku-mise või kaotamise korral hüvitatakse lõhkuja poolt vas-tavalt eseme väärtusele (si-hilik lõhkumine annab spor-dikeskuse juhatajale õiguse küsida lõhutud või kaotatud eseme kahekordset hinda).

Are, Halinga ja Sauga val-lad moodustavad ühise jäät-

meveopiirkonna, kus alates 2007. aastast toimub korral-datud jäätmevedu. Esimene ainuõiguse periood kehtis kuni 31. augustini sel aastal ja sellest tulenevalt kuulutas Are, Halinga ja Sauga Vallavalit-suste poolt moodustatud ühis-komisjon maikuus välja uue avatud konkursi korraldatud jäätmeveoks. Pakkumiste esi-tamise tähtajaks 1 juuliks, esi-tati kolm pakkumist: AS ISS Eesti, AS Ragn-Sells ja AS Veolia Keskkonnateenused. Edukaks pakkujaks tunnistati AS Ragn-Sells, kellele anti ainuõigus segaolmejäätmete veoks viieks aastaks ning sõl-miti ka vastav leping.

AS Veolia Keskkonnateenused vaidlustas kohtus konkursi tu-lemused, mistõttu uue ainuõi-guse perioodi rakendamine on peatatud. Sõltumata sellest, missugune saab olema ja mil-lal tuleb kohtu otsus, jäätmed vedamata ei jää. Senikaua jätkab jäätmevedu olemasole-vatel tingimustel senine ve-daja AS Ragn-Sells.

Kaeveteööde luba väljastati 3E Projekt OÜ-le Ülase ala-jaamast Või 10/0,4 kV alajaa-ma ehitamiseks Pärnu-Jaagu-pi alevisse.

RIInI ÕIGEVallasekretär

Valla Teataja 5

ka Pärnu-Jaagupi alevi vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimiseks ja ehita-miseks. Aastatel 2001-2006 osales Halinga vald samalaadse taot-lusega Euroopa Liidu Eel-struktuurivahendite Tehnilise Abi programmi üheksa valla projektis. Koostati eelprojekt ja selle alusel taotlus rahasta-miseks, kuid rahaliste vahen-dite mujale suunamise tõttu kaasrahastamist EL poolt ei tulnud ja projekt jäi teosta-mata. Kuna investeeringud veemajandusse on suured, siis vahepealsetel aastatel on teos-tatud vastavalt vallapoolsetele kaasrahastamise võimalustele töid Libatses ja Vahenurmes. SA Keskkonnainvesteerin-gute Keskuse kaasrahastami-sel uuendati Libatse ja Vahe-nurme joogiveepumplad ning vahetati välja osa Vahenurme vee- ja kanalisatsioonitrasse. Pärnu-Jaagupi alevis jäid tööd pooleli aastal 2004, mil pidi rakenduma Eelstruktuuriva-hendite Tehnilise Abi projekt.

Veevarustuse ja kanalisatsioo-nirajatiste uuendamine ja osaline rajamine on vaja lõ-petada Pikal tänaval, Kalli maanteel ja Männi teel. Sa-mas on veel hulgaliselt lühe-maid renoveerimist vajavaid torustike lõike. Esmatähtsaks osutub aga Kergu maanteele vee- ja kanalisatsioonitorus-tiku rajamine, kuna Lääne Regionaalne Maanteeamet on planeerinud riigimaantee nr 19202 Pärnu-Jaagupi–Kergu rekonstrueerimise aastateks 2011-2012. Alevi piires raja-takse pikka aega päevakor-ral olnud kõnnitee ja korra-lik valgustus liiklusohutuse tõstmiseks. Seega on igati mõistlik rajada esmalt torus-tik ja seejärel rekonstrueerida maantee. Kuna praegusel ajal Kergu maantee majapidamis-tel üldse puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon, siis torus-tiku rajamisega haaratakse ca 60 majapidamist.

Võetava laenu suu-ruseks on planeeritud 9 mil-jonit krooni (575 205 EUR) 10 aastaks.

4. Võeti vastu Halinga valla arengukava aastateks 2010-2014Arengukava oli seekord voli-kogus teisel lugemisel. Peale esimest lugemist oli arengu-kava avalikustatud 5.-25. augustini vallamajas, valla raamatukogudes ning valla veebilehel. Vallaelanike poolt ettepane-kuid ei tulnud.Vallavalitsuse ettepanekul muudeti ja lisati tegevuska-vasse järgmised muudatused: tegevuskavas kajastatakse in-vesteeringud 2010. ja 2011. aastal kahes vääringus - kroonides ja eurodes, järgne-vad aastad ainult eurodes. Parema võrdluse ja ülevaate saamiseks on investeeringud kajastatud täiskroonides ja täiseurodes.Suurimad muudatused olid teema all „Kvaliteetne joo-givesi ja nõuetele vastav reo-veekäitlus“. Lisati Euroopa Liidu Üh-tekuuluvusfondile (ÜF) Pär-nu-Jaagupi veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatiste rekon-strueerimise taotluse koosta-mine. Investeering suuruses 142800 krooni (9127 eurot) kaetakse 100% vallaeelarvest.See tegevus on eelduseks, et saaks teostada Pärnu-Jaagupi alevi vee-ja kanalisatsiooni-trasside, reoveepumplate ning biopuhasti rekonstrueerimise. Kogumaksumuseks on 60 miljonit krooni (3 834 699 eu-rot). Valla eelarve osakaaluks on 15% kogumaksumusest. Omaosaluseks on 9 miljonit krooni (575 205 eurot), mida ei ole võimalik katta vallaeel-arvest.

5. Kinnitati konkursi Kaunim Kodu võitjadKonkursi Kaunim Kodu eesmärgiks on igal aastal kaunimate kodude ning hoo-neterühmade ja üksikhoonete

väljaselgitamine. Kaunima Kodu konkurss viiakse läbi järgmistes alagruppides: elamud; ühismajad ja hoo-neterühmad ja üksikhooned (kultuuri-, haridus-, teenin-dusasutused, tööstus-ja toot-mishooned, põllumajandus-keskused, tootmistalud, suvemajad, turismitalud jne). Konkursi läbiviimiseks on moodustatud viieliikmeline komisjon. Hooneid hindab iga komisjoni liige eraldi kümne-pallisüsteemis. Kaunim kodu selgub hindamistulemuste summeerimise teel. Hindamistulemuste alusel reastatakse elamute osas I, II ja III koht, ühismajadest üks kaunim kodu ning hoone-terühmadest ja üksikhoonetest üks kaunim hoone. Komisjon esitab konkursi võitjate nimekirja kinnita-miseks volikogule. Volikogu kinnitab oma otsusega rahalis-te autasude suurused. Konkursi võitjatele annab val-lavalitsus üle rahalise autasu, tänukirja ning tunnusmärgi "Kaunim kodu" omas grupis I koha saanule. Konkursi võitjad on:elamute grupis:Aylen ja Toomas Lusik (Uus 12,Pärnu-Jaagupi alev)I koht Merike ja Agu Annusver (Maima küla, Kalda kinnistu) II koht Anneli Keerde ja Valdur Sassor (Pärnu mnt 4, Pärnu-Jaagupi alev) III koht ühismajade grupis: Soo tn 8, Pärnu-Jaagupi alev

hooneterühma ja üksikhoonete grupis: Valdur Salomi tootmistalu (Anni kinnistu, Pitsalu küla) 6. Otsustati valla aukodaniku nimetuse andmineVastavalt Halinga valla põhi-määrusele antakse valla au-kodaniku nimetus volikogu otsusega. Valla aukodaniku nimetuse andmisel võetakse aluseks vallaelanike, volikogu, valit-

suse ja vallas tegutsevate jurii-diliste isikute taotlused. Taotlused tuli esitada kirjali-kult valitsusele 01. septemb-riks. Taotluses peab olema märgitud:1) tunnustamiseks esitatava isiku nimi, elukutse, amet, au-aste, töö- või teenistuskoht;2) tunnustamiseks esitatava isiku teenete nimekiri;3) formuleering ühe lausega, mille eest tunnustust aval-datakse;4) taotluse esitaja nimi, aadress, sidevahendite num-ber, taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.Aukodaniku nimetus antakse aastas ühele inimesele. Auko-daniku nimetust ei ole kohus-tus igal aastal välja anda.Valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või val-laelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab het-kel Halinga vallas ja on saa-vutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.

Aukodanikuks nimetati Jaan Roosileht kui teenekas koolijuht ja õpetaja.

7. Muudeti Halinga Vallavo-likogu määrusi seoses euro kasutusele võtmisega.

Määrusega muudeti Halinga Vallavolikogu määruseid seo-ses euro kasutusele võtmisega 1. jaanuarist 2011.Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lõike 1 kohaselt toimub krooni ümberarvesta-mine euroks euro- ja krooniühi-ku vahelise ümberarvestuskur-si alusel, mis määrati Euroopa Liidu Nõukogu poolt vasta-valt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Sama seaduse § 5 lõike 2 ko-haselt paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal

Valla Teataja6pärast koma olev arv on 1 kuni 4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5 kuni 9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ül-espoole.Ühest vääringust teise ümber-arvestamise aluseks on Eu-roopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vaheline ümberarvestuskurss suhtega 15,6466.Määrustes muudeti sätteid, mis sisaldasid viidet Eesti kroonile. Kõik arvud on üm-berarvestatud eurodeks ning sõna „kroon“ asendatud sõna-ga „euro“.

Maksude osas rakendas val-lavalitsus matemaatilist ümar-damist, ehk ei ole kasutatud

ümardamist ei üles ega al-lapoole, vaid on kasutanud ainult ettenähtud teisel kohal oleva numbri ümardamist sen-di täpsusega.Näiteks muusikakooli õppe-tasu (120 krooni=7,669 € ehk 7,67 €, koolieelses lasteasu-tuses vanemate poolt kaetava osa määra (100 krooni=6,391 € ehk 6,39 €), eluruumide alaliste kulude piirmäärad, puudega isikute hooldajatele makstavate hooldajatoetus-te piirmäärad, maamaksust vabastamise määr, müügipi-leti hinnad, üüri piirmäärad, korraldatud jäätmeveo piir-määrad jne.

Samuti on matemaatilist ümardamist kasutatud näiteks valitsusliikmete hüvituse ja volikogu liikmete hüvituse

ümberarvestamise puhul, et mitte mõjutada 2011. aasta eelarvet.Eesmärk on mitte tekitada val-larahvale eurole üleminekuga seonduvat hinnatõusu survet.

Ümardamist täiseurodeks on kasutatud näiteks sünni- ja matusetoetuse puhul, vas-tavalt 320 eurot ja 64 eurot ning teiste valla eelarvest makstavate toetuste sissetule-kute piirmäärade puhul.

8. Otsustati osalemine veema-janduse infrastruktuuri aren-damise Pärnu-Jaagupi projek-tis

Otsustati anda „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadu-sega” kinnitatud „Elukeskkon-na arendamise rakenduskava”

prioriteetse suuna „veema-janduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine” meetme „veemajanduse in-frastruktuuri arendamine” raames esitatud taotluse positiivse rahastusotsuse kor-ral AS Makole üle Halinga vallale kuuluvad vee- ja kana-lisatsioonisüsteemid ning ra-jatised ning nendega seotud varad, kusjuures nimetatud süsteemid, rajatised ja varad tuleb anda vajaliku omafinant-seeringu tagatiseks.

9. Kuulati volikogu esimehe informatsioon Maarahva V kongressi toimumise kohta

RIInI ÕIGEVallasekretär

Halinga valla Kaunim Kodu 2010

elamute grupis I kohtAylen ja Toomas Lusik (Uus 12, Pärnu-Jaagupi alev)

elamute grupis II kohtMerike ja Agu Annusver (Maima küla, Kalda kinnistu)

Valla Teataja 7

elamute grupis III kohtAnneli Keerde ja Valdur Sassor (Pärnu mnt 4, Pärnu-Jaagupi alev)

ühismajade grupis I koht Soo tn 8, Pärnu-Jaagupi alev

hooneterühma ja üksikhoonete grupis I kohtValdur Salomi tootmistalu (Anni kinnistu, Pitsalu küla)

Halinga valla Aukodanik 2010Jaan Roosileht

Teenekas koolijuht ja õpetaja.

AMETLIKUD TEADAAnDED

Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tal-linn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ koostamisel on töö teostaja Teede Teh-nokeskuse AS jõudnud sin-namaani, et täiendatud ja täp-sustatud eskiis hakkab kokku saama. Aasta lõpuks loode-takse jõuda niikaugele, et planeering avalikustamiseks

välja panna, mille käigus on võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Materjalid on kättesaadavad ka AS Teede tehnokeskus kodulehel.

Halinga valda puudutavas osas on võrreldes esialgse eskiisiga suurimaks muuda-tuseks trassi asukoha muutus Libatses, mille kohaselt tee-trass möödub nüüd Libatsest lääne poolt. Eelkõige on see

tingitud sellest, et olemas-oleva tee laiendamine ei ole võimalik lähedalasuvate ma-jade tõttu. Seega jääks prae-gune tee edaspidi kogujateeks.

Planeering on pikk ja keeru-line protsess ning reaalne ehi-tustööde algus väga kauges tulevikus. Liiklemine Via Baltical toimub aga iga päev ja on üsna ohtlik. Selleks, et liiklusohutust praegustes

oludes parandada, leidis Maanteeamet võimaluse oma liiklusohutuse programmist toetada valgustuse rajamist Kergu maantee ristmikul ja Pärnu-Jaagupisse sissesõidul nii Pärnu poolses kui Tallinna poolses otsas. Loodetavasti saavad lähiajal vajalikud tööd tehtud ja kõik paigaldatud val-gustid töökorda.

TIIT TALTSMajandusnõunik

Via Baltica planeering

Lääne Regionaalne Maan-teeamet plaanib aastatel 2011-2012 rekonstrueerida riigimaantee nr 19202 Pärnu-Jaagupi–Kergu, mille kohta on juba koostatud projekteeri-mistingimused. Töödega ta-hetakse alustada peale projekti

Kergu maantee rekonstrueerimine

valmimist järgmise aasta su-vel, alustades Kergu poolsest otsast. Maanteele planeerita-kse kogu ulatuses tolmuvaba kate, mis peaks sõidutingimu-si oluliselt parandama ning lahendama teeäärsete maja-pidamiste tolmumure. Sama

projektiga on plaan rajada Uduverest kuni Tallinn-Pär-nu-Ikla maanteeni kõnnitee ja uuendada tänavavalgustus ning teekate. Samaaegselt on valla poolt koostamisel Pärnu-Jaagupi alevi vee- ja kanalisatsioonirajatiste uuen-

damiseks taotlus Euroopa Li-idu Ühtekuuluvusfondi (ÜF), mille ühe osana rajataks vee- ja kanalisatsioonitorustikud ka Kergu maanteele.

TIIT TALTS

Majandusnõunik

Euroraha ajalugu 2002. aasta 1. jaanuaril tuli ka-heteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Juba 1999. aastast sai eurodes teha pangaülekandeid, kuid seitse pangatähte ja kaheksa münti jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem.1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrich-ti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahalii-dule. Liidul on kaks peamist eesmärki – kindlustada üht-lane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kont-rolli all.Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukal-liduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukates piirides ja nende liikumine on etteaimatav.

Eurole üleminek Eestis 1. juulist 2010 on kõigil kauplejatel kohustus näidata hindu kroonides ja eurodes.

Hinnad on kahes vääringus esitatud kuni 30. juunini 2011, et inimestel oleks piisavalt aega uue rahaga harjuda.13. juulil 2010 kinnitasid Eu-roopa Liidu rahandusministrid ametliku kursi kroonilt eu-role üleminekuks, milleks on 15,6466 krooni 1 euro eest.15. septembrist 2010 algab Eesti Panga poolt euromüntide eeljaotus kommertspankadele, kes omakorda alustavad kaas-eeljaotust oma äriklientidele.Alates oktoobrist 2010 toimub müntide kogumise kampaania, mille käigus on kõigil võima-lus tuua panka ja kanda oma arveldusarvele kodus olevad sendid ja kroonimündid ilma teenustasuta.Novembris saadavad rahan-dusministeerium koostöös Eu-roopa Komisjoniga ning Eesti Pank koostöös Euroopa Kesk-pangaga igale leibkonnale koju põhjalikud materjalid eu-role ülemineku ning euroraha tutvustamiseks. Materjalid si-

saldavad ka konventeerimise abivahendit ja eurokalkulaa-torit.15. novembrist 2010 algab Eesti Panga poolt euro pan-gatähtede eeljaotus kommerts-pankadele.1. detsembrist 2010 on kõigil eraisikutel võimalik vahetada teenustasuta krooni pangatähti eurodeks ametliku ümber-arvestamiskursi 1 EUR = 15,6466 EEK alusel kõigis sularahaga tegelevates pan-gakontorites. Algab pankade poolt euro pangatähtede kaas-eeljaotus äriklientidele.1. jaanuarist 2011 väljastavad sularahaautomaadid 5-, 10- ja 50-euroseid pangatähti. Kõik kroonihoiused muutuvad eu-rohoiusteks (muutub vaid arveldusühik). Kauplustes on võimalik maksta nii kroonides kui ka eurodes; pangaülekan-deid ja kaardimakseid saab teha ainult eurodes.14. jaanuarini 2011 on võima-lik sularahas makstes kasutada

nii kroone kui ka eurosid.15. jaanuarist 2011 ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis on euro.30. juunini 2011 peavad kaup-mehed näitama hindu nii kroo-nides kui ka eurodes.31. detsembrini 2011 vaheta-takse krooni kupüüre ja sente eurodeks pangakontorites.Eesti Pank vahetab kroone ja sente eurodeks tähtajatult, teenustasuta ja ametliku üm-berarvestuskursiga. Eurosedelid ja mündidEuro pangatähedPangatähtede esiküljel kuju-tatakse aknaid ja väravaid. Need sümboliseerivad Eu-roopas valitsevat avatuse ja koostöö vaimu. Euroopa Liidu (EL) 12 tähte sümboli-seerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat. Tagaküljel kujutatud sillad sümboliseerivad koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka kogu maailmas.

Praktiline info eurole üleminekust

Valla Teataja8

Valla Teataja 9Pangatähtedel kujutatud aknad, väravad ja sillad on stiliseeritud illustratsioo-nid – tegemist ei ole reaalselt eksisteerivate objektide ja ehitistega.

Euro mündidKõigil euromüntidel on nomi-naali väärtusega külg ühise kujundusega. Tagumine külg on aga iga riigi rahvusliku ku-jundusega. Vaatamata sellele kehtivad kõikide riikide euro-mündid kogu euroalal.

Euro müntide ühine külgMüntide nimiväärtust näitav külg on kõikidel liikmes-riikidel ühine, kuid müntide teine külg on rahvuslik ja igas riigis erinev. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid seaduslikud makse-vahendid kogu euroalal, nii ka Eesti mündid.2- ja 1-eurosel ning 50-, 20- ja 10-sendisel kujutatakse Eu-roopa Liitu enne 1. mail 2004 toimunud laienemist. Alates 2007. aasta 1. jaanuarist emi-teeritavatel müntidel kuju-tatakse Euroopa geograafilist kaarti. Itaalias (k.a San Marino ja Vatikani Linnriik), Austrias ja Portugalis emiteeritud mün-tidest on hilisema kujunduse-ga vaid 2008. aastal või pärast seda käibele lastud mündid. 5-, 2- ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aaf-rika ja Aasia suhtes.

Eesti euromünt 2004. aasta juunis kuulutati välja konkurss Eesti euromün-di rahvusliku külje kujunduse leidmiseks. Konkursile laekus 19. oktoobriks õigeaegselt kokku 134 tööd. Eesti euro-mündi rahvusliku külje kujun-dusvõistluse võitjaks osutus Lembit Lõhmus.

Eesti euromüntide vermi-miseks korraldatud rahvusva-helisel konkursil, aastal 2005, tegi parima pakkumise Soome

rahapaja Mint of Finland. Ees-ti euromünte hakatakse vermi-ma pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist.Esimesed euro rahatähed han-gitakse Euroopa Keskpankade Süsteemi vahendusel. Euro ra-hatähtede trükikulud ja mün-tide vermimiskulud kannab Eesti Pank.Euromündi rahvusliku kül-je kujunduse muutmine ei ole võimalik välja arvatud monarhiates iga 15. aasta tagant või monarhi vahetumise korral. Erandiks on mäles-tusmündid (commemorative coins), milleks on oluliste riik-like sündmuste puhul erilise kujunduse ja piiratud koguses ringlusse lastav käibemünt. Nimetud mälestusmünte võib iga riik ringlusesse lasta kord aastas.Euroala riikide enda poolt emiteeritud mälestusmün-tidele lisanduvad ka euroala ühisprojekti raames emiteeri-tavad sarnased käibemündid, mida antakse välja meenuta-maks Euroopa Liidu olulisi sündmusi. Erilise kujundusega on ka meenemünid, mille ku-junduse osas ei ole piiranguid.

Euro sularaha turvalisusKuidas ära tunda valeraha?Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast rahatähte rahaga, mille õigsuses te veendunud olete. Kindlasti tuleks vaadata, kas rahatähe allikas ise on pi-isavalt usaldusväärne. Näiteks võib kindel olla, et sularaha-automaadist saab õige raha. Valeraha kahtluse korral on kõige mõistlikum küsida abi kommertspankade kontorit-est. Samuti teavitatakse enne eurole üleminekut avalikkust senisest enam euro rahatäht-ede ja müntide kujundusest, turvaelementidest jms.

Kui turvalised on euro ra-hatähed?Euro rahatähtedel kasutatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi turvaelemente, mis muudab nende reprodutseerimise äär-miselt keeruliseks. Turvaele-mentide abil saab rahatähtede ehtsust ka ise kontrollida, sel-leks on kolm lihtsat võimalust:Katsu reljeeftrükki: see eri-line trükitehnika annab panga-tähtedele ainulaadse tekstuuri. Rahatähe paber on krobeline ja tugev. Sõrmedega katsudes on tunda, et kohati on trükivärv tihedam.Vaata: Pangatähte vastu val-gust hoides on näha vesimärk (akna või värava motiiv ja ni-miväärtuse kujutis), turvaniit ja katkendlik number. Need kolm turvaelementi on nähta-vad ehtsate pangatähtede esi- ja tagaküljel.Kalluta: Pangatähte kalluta-des ilmub selle esiküljel aset-seval hologrammil nähtavale muutuv kujutis ja akna või värava kujutis. Tagaküljel on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurone) või muutuva vär-viga nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500-eurone). Mida on tehtud selleks, et nägemispuudega inimesed saaksid erinevatel euro ra-hatähtedel vahet teha?Euroraha kujundamise algfaa-sis konsulteeriti pidevalt Eu-roopa Liidu Pimedate Ühinguga. Kõik seitse raha-tähte on erineva suurusega, lihtsustades raha äratundmist kompamise teel. Samuti kan-navad rahatähed kombatavaid turvaelemente. Rahatähti on võimalik eristada ka selle järgi, et reljeefsused asuvad erinevates kohtades ja raha on kohati erineva paksusega. Osalise nägemispuudega inimestele mõeldes on iga rahatäht ise värvi (näiteks 20eurone on sinist värvi) ja ra-hanumbrid on trükitult suurelt ja väljapaistvalt. Kui arvate, et teie valdusse on sattunud valeraha, tuleb selle-ga pöörduda politseisse või kommertspanga kontorisse,

kes saadab raha edasi eksper-tiisi. Kas teadsid, et...Euro tähis on € ja lühend EUR.Eurosentidel eraldi tähistust ei ole.€-märk kirjutatakse pärast hin-nanumbrit.

Faktid• Eesti läheb eurole üle 1. jaanuaril 2011.• Kroonid vahetatakse eu-rodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni.• Panka viidud kroonid muu-tuvad €- päeval (1. jaanuaril 2011) kontodel automaatselt eurodeks, säilitades eurodes sama väärtuse.• Kontod konverteeritakse ühe eurosendi täpsusega ja lõppsummad ümardatakse kolmanda koha järgi pärast koma.• €-päevast alates ei saa üle-kandeid enam Eesti kroonides teha ning ka kaardimaksed muutuvad europõhisteks.• Kontoraha vahetusel eu-rodeks näidatakse kliendile kontoväljavõttes nii krooni-konto lõppsaldot, vahetuskurs-si kui ka eurokonto algsaldot.• Ettesaadetud ja lepingulised maksed konverteerib iga kom-mertspank ise eurodesse.• Lepingu tingimusi euro tu-lek ei mõjuta: kõik võetud ko-hustused jäävad kehtima ning lepinguid on endiselt võimalik muuta vaid poolte kokkulep-pel.• Alates €-päevast kehtib ka-henädalane paralleelkäibe periood, mil euro ja kroon on sularahas võrdväärsed makse-vahendid.• Kauplustes saab maksta nii eurodes kui kroonides, vahe-tusraha antakse üldjuhul tagasi eurodes.• Pärast paralleelkäibe peri-oodi on euro ainus seaduslik maksevahend Eestis.• Euro sularaha on võimalik saada sularaha automaatidest, kauplustes sularahas makstes ning panga kontorites raha va-hetades.• Ülekanded ja kaardimaksed

Kliima- ja Energiaagentuur asub toetama kortermajade energiatõhusat renoveerimist. Uue toetusmeetmega katab agentuur kuni 90% kortermaja renoveerimisprojekti koosta-misega kaasnevatest kuludest.

60 miljoni kroonise mahuga meetmega toetatakse korter-majade renoveerimisprojekti koostamist ja selleks vajalikke eeltöid, samuti hilisemat ehi-tustööde järelvalvet. 2010. aastal on toetuse kogumahuks 30 miljonit krooni. 2011. aas-tal lisandub sellele täiendavalt 30 miljonit.Kliima- ja Energiaagentuuri juhi Kristiina Rebase sõnul aitab projekteerimistoetus ühistutel julgemalt asuda hooneid renoveerima ja teha seda parimal võimalikul viisil. „Toetus katab 90% renoveeri-

Kliima- ja Energiaagentuuri projekteerimistoetus korteriühistutele

misprojekti ja selleks vaja-like eeltööde kuludest, ja mis veelgi olulisem, ühistud saa-vad selle raha kasutamiseks kohe, mitte tagantjärele, nagu paljude toetusmeetmete puhul tavaks on,“ rääkis Rebane. Agentuuri hoonete ener-giatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on projekteeri-mistoetuse abil korteriühis-tutel võimalik saada parim renoveerimisprojekt ning ehitusjärelvalve, mis tagab ka sisuliselt renoveerimiseks kulutatud raha otstarbeka ka-sutamise. „Oskamatult või pealiskaudselt renoveeritud hoone tekitab selle elanikele tavaliselt vaid lisakulusid. Tippspetsialistide tehtud kva-liteetne projekt ning asjako-hane järelevalveteenus aitavad aga probleeme vältida,“ selgi-tas Kuusk.

Planeeritavatele projekteeri-mistöödele seab Kliima- ja Energiaagentuur tingimuseks läbimõeldud energiatõhususe lahenduse.Projekteerimistöö peab pak-kuma terviklahendust kogu hoone renoveerimiseks. Re-noveerimise järgselt ei tohi hoone energiakulu ületada 150 kWh ruutmeetri kohta aastas.Hoone sisekliima peab reno-veerimise järel vastama sise-kliima standardi EVS- EN 15251:2007 II klassi nõuetele.Lisaks koostab agentuur toe-tuse taotlejale põhjaliku pro-jekteerimistööde lähteülesan-de ja koostöös projekteerijaga järelevalvetööde tegemise kohustusliku juhendi. Samuti kontrollib agentuur jooks-valt tööde vastavust meetme tehnilistele tingimustele.2010. aastal esitatud taotluste

puhul on korteriühistu omafi-nantseering vaid 10%. 2011. aastal tõuseb omafinantsee-ringu määr 25%-ni tehtavate tööde maksumusest.KENA toetuse abil tehtud ehi-tusprojekt on ühtlasi aluseks Kredexi jagatava renoveeri-mistoetuse taotlemisele.

Toetusskeemi tingimused ja selle juurde kuuluvad doku-mendid ilmuvad KENA kodu-lehel www.kena.ee järgmisel nädalal.

Lisainfo:KRISTIInA REBAnE

Kliima- ja Energiaagentuuri juhataja

5635 7532kristiina.rebane@kena.ee

Valla Teataja10toimuvad ainult eurodes.• Kroone saab eurodeks va-hetada üks kuu enne ja kuni pool aastat pärast €-päeva kõigis sularahaga tegelevates pangakontorites. Teenustasu selle eest ei võeta ning raha vahetuskursiks on ametlik üm-berarvestuskurss. Osas panga-kontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. Eesti Pangas saab kroone eurodeks vahetada

tähtajatult, vahendustasuta ja ametliku kursiga.• Kauplused näitavad hindu nii kroonides kui ka eurodes pool aastat enne ja pool aastat pärast €-päeva (1. juuli 2010 – 30. juuni 2011).• Tarbijakaitseamet jälgib hinnamuutusi enne ja pärast eurole üleminekut, kontrol-lib hindade õiget esitlemist ja ümardamisreeglite järgimist ning teavitab neist avalikkust.

• Maksud, toetused ja riigilõi-vud ümardatakse eurole üle-minekul inimestele soodsamas suunas.

NB! Kui enne €-päeva on kodus sularahas kroone, siis vahetage need ainult panga-kontorites. Teiste riikide ko-gemustest on teada, et petised võivad ära kasutada inimeste teadmatust ja neid tüssata pak-kudes heausksetele võimalust

raha kodus vahetada. Petetak-se vahetuskursiga või paku-takse valeeurosid.

Kellel võimalus, siis tutvuge infoga aadressil: http://euro.eesti.ee/.

Infot kogus RIInI ÕIGE

Vallasekretär

Halinga valla eestvedamisel kirjutati meetme «Avalike teenistujate, kohalike oma-valitsuste ja mittetulundus-ühingute töötajate koolitus ja arendamine» projektitaotlus nimetusega «Kahe omavalit-suse juhtimisvõimekuse aren-damise programm», mille alusel eraldati Halinga ja Vän-dra vallale 183 522 krooni. Toetus moodustab kuni 85% projekti abikõlbulike kulude maksumusest. Projekti peamiseks tulemu-seks on see, et läbi koolitus-programmi on tõusnud amet-nike võimekus oma valdkonda juhtida, mille läbi paraneb or-

ganisatsiooni üldine juhtimis-võimekus. Praktilised tead-mised ja ühine mõtlemine on loonud soodsa pinnase luua omavalitsuste töötajate vahel koostöösidemeid, millest on kasvavad ühised projektid ja koostöövõrgustik.

Koolituspäevadest on planee-ritud osa võtma 10 ametniku Vändra vallast ja 10 Halinga vallast.

Kokku koosneb koolitus 4. moodulist.1. moodul toimus 6.-7. mail ja teema oli «Projektide ja aja juhtimine», mille alateemad olid:

* Miks on vaja ajas juhti-mist? * Millal peaks ajajuhtimisele

tähelepanu pöörama?* Millised võimalused on

oma aja efektiivseimaks kasu-tamiseks läbi projekti?* Missuguseid meetodeid

saab aja juhtimiseks kasutada?* Kuidas ära hoida „tu-

lekahjusid“ oma aja planeeri-misel?* Mida peaks projekti pla-

neerimisel ette nägema?

2. moodul toimus 15.-16. septembril, teema oli «Koostööoskuste arendamine ja võrgustiku loomine» * Mis on koostöö ja kuidas

seda hinnata?* Millised on koostöö for-

maalsed ja sisulised elemen-did, millele tähelepanu pööra-ta?* Kuidas hoida võrgustikku

aktiivsena, millistes olukor-dades on võrgustiku tekkimine õigustatud?* Kes on osalised ja milline

on kasu, milline tulemus?* Kuidas arendada koostöö-

oskusi?

Arvamus esimese koolitus-mooduli kohta:

«Esimese mooduli koolitajaks oli Kristjan Otsmann, kes kut-sus kohe aktiivselt kaasa mõt-

Kahe valla ühine koolitusprojekt

Valla Teataja 11

KULTUURIUUDISED

Maakera läheb 19. novembril Halinga valla aukodaniku ja paljude muude aunimetuste ning medalitega vääristatud Sergei Seelandi elus 76. tiiru-le. Viimased aastad on meie kodu-uurijatele juubeliteroh-ked, aga elame üle. Kui kel-lelgi kohalikul või üleriigilisel tasandil on vaja midagi Pärnu-Jaagupi ajaloo kohta teada, siis üks telefoninumbreid, mida valitakse, on tema oma. Kui aga temast enesest on vaja midagi teada, võib seda kir-jatükki lugeda, aga sellise võib oma elukogemuse najal kerge vaevaga kokku seada iga tema lähedane tuttav.Sünnipäevalapse eesnimi ja elukäik ise on jäljed ajaloost. Sellise eesnime sai ristimis-veega kinnitada vaid õigeusu preester ja kus mujal kui ikka tema kodukohas Velisel. Kuidas aga sealtkandi mees Jaagupisse sattus, eks ikka omaaegse Pärnu-Jaagupi ra-jooni tõttu, mille piirid ulatusid kaugele tema kodukihelkonda Vigalasse. Mälestust rajoonist aitab hoida ainus elava aja-loojäljena meie gümnaasium, mille vilistlased on tänavuse suurkokkutuleku pärast mures. Küll on selle kooli toel tööta-nud õhtukool aidanud Sergeid haridusteel küpsustunnistuse-ni. Ja kohe tagantjärele tarkus – tulnuks latt kõrgemale seada ja teha nii nagu mõni kooli-vend – kohe ülikooli. Eks ta sellele mõtles palju, aga mõni julgustaja pidanuks rohkem olema. Ajaloolasele vajalikud ülikooliõpikud on tal omapead

Kodu-uurija Sergei Seeland 75

palju kordi läbi loetud, aga iseõppija leib on siiski kibe ja midagi jääb ikka puudu.Tean Sergeid juba pool sajan-dit. Varem elas ta valges ka-hekorruselises nn. Koopera-tiivi majas Pärnu mnt. 34, just seal kus minu ja mõnes mõttes temagi õpetaja Eduard Kildemaa. Koolipoisina seal majas tähtsaid postmargi või esperanto asju ajades mainis Kildemaa mõnigi kord Ser-gei nime. Minu lähem tutvus Sergeiga pärineb aga aastast 1970, kui Johan Kõpu Laiu-se kihelkonna ajalooraamatu eeskujul sai pähe võetud mõte koostada umbes samasugune Pärnu-Jaagupi kohta. Kuna kohapeal olid tugevad kodu-loolaste jõud, sai sellesse kaasa tõmmatud kümmekond meiekandi uurijat ja huvilist. Üks neist oli Sergei.Kavandatud kujul ei tulnud aga ajalooraamatu koostami-sest midagi välja, sest peagi selgus, et kodu-uurijaks olek ja kodukandi ajaloo kirjuta-mine on kaks erinevat asja. Üks, kes siiski oma ülesannete kõrgusel seisis, oli Sergei. Tema “vastutusalaks” oli ki-helkonna halduskorraldus. Et toime tulla, sirvis ta Jaagupis sidetööliseks olles mitme aasta jooksul Pärnu ja Tallinna raa-matukogudes läbi eranditult kõik talle kättesaadavad Riigi Teataja numbrid. See oli mam-muttöö, millega vaevalt keegi teine mistahes muu uurimis-teema puhul on iial pidanud just selle väljaandega tegema. Kindlasti on meie kodukant

Eestis ainus, mille iga piirini-hutus on ametlike dokumen-tidega täpipealt tõestatud. See töö oli talle haldusajaloo uurimise kõrval hariv ka igas muus mõttes. Sergeile avanes allikate ring küll käibinud raha ja postmarkide, küll perekon-nanimede eestistamiste ja üld-se riigielu toimimise kohta.Nagu öeldud, raamatust asja ei saanud, aga 1975. aastal valmis minu osavõtul Jaagupi kihelkonna käsikirjaline ka-heköiteline ajalugu elulugudes pealkirjaga «Tuntud korbelas-te elulood», mille maakaardi koostajaks oli Sergei.Sergeil endal on valminud pool riiulitäit põhiliselt Pärnu-Jaagupi kihelkonda, aga kitsa-malt Jaagupi alevit, Halinga ning Velise valda käsitlevaid ajalooalaseid nii pehmes kui ka kõvas köites trükiseid. Nen-de tutvustamine oleks eraldi teema nagu oleks seda tema perekonnaloolised uuringud, aga piirdume sellega, mis kõnealuse töö võimalikuks tegi.Loomulikult võimaldas seda

ajaloohuvi, mis on teda as-jaarmastajana tõuganud rohkem kui pool sajandit koguma kõike talle olulist minevikuhõngulist. See on si-saldanud Eesti perioodika ja ajalookirjanduse, samuti ko-halike ajalehtede, sealhulgas Töösangari ja kõikvõimalike muude kohalooliselt oluliste (alates pisitrükistest ja lõ-petades baltisaksa) allikate, samuti paljude arhiivide põh-jalikku läbitöötamist. Tema põhimõte on, et tuleb üles kor-jata vähimgi ajalookild, sest mägi koosneb liivateradest. Nii tehtud väljakirjutiste maht on aukartustäratavalt suur.Kirjasõna kõrval on veel üks allikas ja nimelt suuline pärimus. Neist ühel on oma, teisel oma võlu. Kogemus on õpetanud Sergeid neid ka-sutama ja tõe üle “kohtunik olema”. Siin ongi tegemist ühe olulise ajalooallikaga, mida iga uurija ei hinda, õigemini öeldes ei vaevu kasutama. Arhiivimaterjal ja trükisõna on tallel praegu ja kindlasti ka tuhande aasta pärast, aga

lema ja rääkima. Koolituse eesmärgiks oli õppida oma aega tõhusamalt kasutama ja toime tulema erinevate olu-kordadega. Näiteks kuidas aega juhtida siis, kui planeeri-tud päeva katkestavad oota-matud kiired ülesanded.Koolituselt saime praktilisi näpunäiteid, kuidas talletada

kõik ideed ning neid võima-likult kiiresti ja tulemuslikult ellu viia, kuidas vältida asjade unarusse jätmist, kuidas püsti-tada reaalseid ja konkreetseid eesmärke ning neid saavutada, kuidas vähendada tegemata as-jadest tingitud stressi. Saime teada, et kõige parem aja võit-mise viis on teha õigeid asju

õigel ajal ja õiges kohas.».

Arvamus teise koolitus-mooduli kohta:

«Koolitus täitis kindlasti loo-tused ning antud koolitusest saadavat kasu on võimalik hinnata oma igapäevases töös. Meile kõigile on oluline os-

kus arendada enda võimekust eduka koostöö ja võrgustiku loomiseks. Sageli on vajadus osata olla ka enesekriitiline. Koolituse peamised oskused edastati meile läbi praktiliste harjutuste, mis kindlasti täitsid oma eesmärki.».

RIInI ÕIGEvallasekretär

Valla Teataja12

ajaloomälu ja ajaloole värvi andvad inimesed kõnnivad maakamaral vaid kosmilise silmapilgu. Jättes nad küsitle-mata, viivad nad kogu oma tarkuse sellesama kamara alla. Sergei võib koostada pika nimekirja neist, keda enam pole, aga kelle mälestused on tema paberites elavalt olemas. Nii ja teisiti kogutu pole jää-nud üksi tema teada. Ta on tut-vustanud ja teeb seda edaspi-digi oma trükiste kaudu igale huvilisele.Muidugi on õnn see, et tema ellu tuli “õigel ajal” arvuti. Õnn seegi, et ta on oma trükis avaldamiseks palju raha nõud-vale raamatukaubale alati turu ehk tellija ja ostja leidnud.Siin võib tekkida küsimus, kus on nende teaduslikud tööd, kes erinevates instituutides ja aja-

looasutustes iga päev kaheksa tundi tähtsalt laua taga istuvad ja pensionile minnes on vaid paar kahtlast kirjutist näiteks sotsialistlikust võistlusest ette näidata? Ka panevad Sergeid muigama need, kes alatasa ko-du-uurijaid õpetavad, aga ise hetkegi kohalooga tegelnud pole. Ka on tal raske kutse-listele ajaloolastele andestada nende soovimatust koha-like olusid tundma õppida ja vääriliselt hinnata kodu-uuri-jate töid.Kellele on antud, sellele on ikka kapaga antud. Ületamatu töövõime, järjekindluse, pü-sivuse ja muude ajaloolasele heade omaduste kõrval on Sergei ka humoorika ütlemi-sega sõnakas muusikamees, kunstihuviline, käeliselt ül-etamatult osav ning loomu-

likult bibliofiili tunnustega raamatusõber ja muidugi kõikvõimalike huvitavate as-jade koguja. Tema kodu on hiigelsuur arhiivraamatukogu, fototeek, muuseum ja mis veel. Tänu Sergeile on Jaagupi ajaloole päästetud, säilitatud ja kättesaadavaks tehtud mit-mesugused kultuurivarad, eriti fotod ja nende negatiivid, mis temata oleksid kaotsi läinud ja hävinenud. Muret teeb see, et mida aeg edasi, seda kiire-maks läheb. Sündmus ja üritus ajavad Sergei elus teineteist taga. Vaevu jõuab sinna, kuhu vaja. Kindlasti tuleb ka mil-lestki loobuda.Maailmavaatelt on Sergei ära-ostmatu rahvuslane, kes hu-vitub kõige muu kõrval Eesti

ajaloo pöördelistest ja seni mahavaikitud teemadest nagu metsavendlus jms. Ajalooal-lika või muu info kiiremaks kättesaamiseks on ta suhelnud väga paljude Eesti tippteadlas-tega. Ka on ta sidunud oma elu mitmete Eesti teadusseltside ja ühendustega, samuti kohaliku muinsuskaitse seltsi, klubiga Vaim ja hing ning alevi raama-tukogu juures tulemuslikult tegutseva kodulooringiga.

Juubilarile, tema abikaasale Airele, tütrele Ingridile ja pojale Ivarile ning lastelas-tele õnne selleks perekondli-kuks suursündmuseks!

ALDO KALS

Sergei peab oma 50. a. tööjuubelit 9. oktoobril

7. septembril sai 50. aastaseks meie lasketreener Alar Palk. Laskmisega tegi Alar ise al-gust Nõukogude ajal VTK mitmevõistlust harrastades, kus laskeharjutused olid kavas nii suvel kui talvel, teenides sealjuures erisüsteemide riik-likel meistrivõistlustel mit-meid medaleid. Mõte hakata välja koolitama uusi laskureid tekkis 1998. aastal. Esimesed treeningud tehti Libatse Laste-aed-algkoolis paiknenud ka-herajalises sportpüssitiirus. Hiljem Pärnus Raba tänava lasketiirus ja Pärnu-Jaagupi spordikeskuse valmides vii-di treeningud üle sealsesse kuuekohalisse õhupüssitiiru. Treenerina on Alar väga rahu-lik ja kannatlik, ta teab, mil-lal meid aidata ja nõu anda ning millal on targem meid rahule jätta. Võistlustel (eriti mitmepäevastel) on ta meile tavaliselt vabaks ajaks mida-gi põnevat planeerinud, olgu selleks siis väljasõit mõne hu-viobjekti juurde või lihtsalt ra-hulik grilliõhtu lõbusaid seiku meenutades.Vaatamata kehvavõitu tree-

Meie treener 50

Võistlustel treeneri ülesandeid täitmas

ningtingimustele (Pärnu- Jaagupi tiir on väga väike, Pärnus on aga keeruline käia, ka vajalikku varustust ei jagu alati kõigile huvilistele) on alati keegi Alari ’lastest’ kuu-lunud Eesti koondisesse ning läbi aegade on SK Tervise laskjatele kuulunud mitmeid nii individuaal- kui ka võist-kondlikke Eesti rekordeid.

Isa laskepisikust on mõnel määral mõjutatud olnud ka mõlemad Alari tütred, Kaire ja Merle, kes on laskespor-diga tegelenud ja seda väga edukalt (Merle kuulus mitmed aaastad Eesti laskekoondisse). Treeneriameti kõrvalt võtab Alar aeg-ajalt ka ise püssi ikka kätte ning võistleb koos meiega. Muuhulgas on Alari

algatusel kehtestatud ka tingi-mus, et kes temast vähem laseb, läheb koju jala. Siiski pole keegi meist hoolimata tu-lemustest sellist trenni tegema pidanud.Treeneriamet ei ole Alari põhitöökoht – ta töötab OÜ Lamiflex’is tsehhijuhatajana. Töökaaslased on Alarit ise-loomustanud väga leebe ja

Valla Teataja 13

SK Tervise laskeseltskond 2009. aastal

Meie Alarsüdamliku inimesena, kes arvestab teistega ja kellega saab alati palju nalja.Alar on ka teada-tuntud loo-dushuviline, meelsasti käib ta seenel ja kui vaja päästab ka kaevikutest väikesi konnakesi.Nende aastate jooksul, mil meie oleme tema käe all laskespordiga tegelenud, oleme õppinud nii mõndagi tiimitöö, üksteisega arvesta-mise ja laskespordi kohta ning paremat treenerit on tõesti raske tahta. Alaril ja meie nii-öelda abitreeneril, Pärnumaa Spordiliidu esinaisel Kaiu Kustasson’il on õnnestunud kujundada meist kokkuhoidev ja sõbralik seltskond, kes oma hea läbisaamisega paistab silma nii igapäevaelus kui ka võistlustel.

Mälumäng alustab taas oktoobris

Halinga valla mälumäng alustab taas 21. oktoobril algusega kell 19.00 Pärnu-Jaagupi Rahvamajas. Osavõtusoovist palume võistkonna esindajatel teada anda hiljemalt 14. oktoobriks 2010 helistades

telefonil 4473707 või saates e-kirja aadressil: tiia.k@halingavald.eeKüsimused koostab Tiit Margna.

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi koolimuuseumi uudiseid

• Muuseumi lahtiolekuajadSellel õppeaastal on muuseum 1. oktoobrist alates huvilistele avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kl 14-16, neljapäeviti kl 9-13.

Võimalusel saab kokku leppida ka muu konkreetse külastusaja. Kahjuks tuleb ette, et mõnel lahtiolekupäeval võib muuseum olla juhataja tööülesannete, koolituste vmt tõttu suletud. Sel juhul on eelnevalt asjakohane info üleval gümnaasiumi kodulehel http://

jaagupi.parnu.ee. Oktoobris on muuseum suletud 6., 14., 26., 27. kuupäeval. Muuseumi telefon on endiselt 5300 6320.

• Mihklipäev muuseumis28. septembril räägitakse muuseumis 1.-5. klassi lastele mihklipäevast ja saab näha lambavillaga ning ketramisega seotud

tegevusi. 1. ja 4. klass – 11.30-12.15, 2. ja 3. klass – 12.30-13.15, 5. klass – 6. tunni ajal.

• Kasutatud õpikute ja raamatute müük7. oktoobril kl 14-18 pakub gümnaasium võimalust soetada endale varasematel aastatel koolis kasutusel olnud ja

nüüdseks mittevajalikke õpikuid, samuti muid raamatuid. Teaviku saab välja lunastada 1-2 kr eest. Kauplemine võimalik! Raamatuhuvilised ja bibliomaanid, olete oodatud! Tegevuspaik on muuseumi õuel.

TIIT MARGnAkoolimuuseumi juhataja

Suur aitäh Alarile, et oled ikka leidnud tahtmist meiega tegeleda ja kuigi aeg-ajalt võib meie-ga pisut keeruline olla, loodame et sul

jätkub kannatust, lõbusaid lu-gusid ja kasulikke nõuandeid ka edaspidiseks.

KARInA KOTKAS, LIISA MöLDER &

MERILIn EnnO

Valla Teataja14

19.-24. juulil 2010 tähistas spordikeskus 10. juubelit. Kogu nädala jooksul pakkusime spordirahvale erinevaid võistlusi ja tur-niire. 19. juulil toimus spordikes-kuses perekondade sopsu-võistlus.

SPORDIKESKUSE 10. SÜnnIPÄEV

SPORDIUUDISED

3. juulil sportisid ühiselt Halinga valla külad. Kahjuks jäid külade read hõredaks, sest Halinga vallas on külasid märksa rohkem, kui staadionil esindatud oli. Kiitus tublidele osalejatele: Vahenurme, Libatse, Maima/Pitsalu ja Uduvere küladele. Võisteldi mitmel alal: sopsu- võistlus lastele, rannavõrkpall, piimanõude vedamine mees-tele, teatejooks, triikraua heide naistele, pendelteatejooks, 300 meetri jooks ja üllatusalana palgi saagimine kahemehe saega.Sopsus võisteldi mitmes vanuseklassis. Nooremas grupis– lapsed kuni 14 aas-tat sai poiste arvestuses esimese koha Romet Unt (Libatse), teise Ainar Kukk (Maima/Pitsalu), kolmas-, neljas koht läks jagamisele Mattias Nurmiku (Uduvere) ja Markus Noore (Libatse) vahel. Tüdrukutest sai esimese koha Emma Jõgi Uduverest. Rohkem vastaseid Emmal ei olnud.Vanemas vanusegrupis sai poistest esikoha Ben Pipar Uduverest ja tüdrukutest läks esikoht jagamisele Maarja Kodasma (Vahenurme) ja Kaidi Oago (Libatse) vahel.Rannavõrkpallis sai esimese koha Vahenurme trio Libatse ja Uduvere ees. Piimanõude vedamises olid tugevamad Mihkel Marvig (Libatse), Ainar Nurmik (Uduvere) ja Uno Unt (Libatse). Teatejooksu võit läks Vahenurmele, teine oli Uduvere ja kolmas Libatse.

Triikrauaheide jäi päris lühike-seks kuna Halinga vallas elavad nii tugevad naised, et vana triikraud ei pidanud kuigi kaua vastu. Võitis Mailis Kibal (Vahenurmest), teine oli Eda Pipar (Uduverest) ja kolmas Mari Kirsipuu (Libatsest). Pendelteatejooksu võitis Libatse, Vahenurme ja Maima/Pitsalu ees. 300 meetri jooks tõi rajale erinevad vanuseklassid: tüdrukute ar-vestuses võitis Sirelin Siigur (Libatse), teine Kaidi Oago (Libatse) ja kolmas Maarja Kodasma (Vahenurme). Poiste võidu viis koju Taago Tõnisson Vahenurmest, teine oli Mattias Nurmik (Uduvere), ja kolmas Romet Unt

(Libatse). Naistest võitis Ave Vainu (Uduvere), teiseks tuli Leila Pink (Maima/Pitsalu) ja kolmandaks Hiie Laimets Libatse külast. Meeste võidu viis endaga Mihkel Marvig (Libatse), teine Allar Arumäe (Uduvere) ja kolmas Kristjan Mitt (Uduvere). Üllatusala, palgi saagimise, suhteliselt roostes saega võitsid Udu-verekad, Vahenurme ja Libatse julgete metsameeste- naiste ees.Ning esikoht läks Vahenurmele alles kaptenite sopsuvõistluse järel. Kuna punktitabel näitas peale viimast ala, rannavollet, viigiseisu siis tuli läbi viia sopsuvõistlus. Vahenurme kapten Tauno Õige sai vääri-

ka, kuid napi võidu Libatse kapteni Mikk Mölderi üle. Seega rändkarikas läks Vahe-nurme ja jääb ootama uusi võite ning uusi külasid.

Tänan kõiki, kes osalesid, pealtvaatajaid ning erilised tänud kuuluvad Anne-Mai Tammelehele, Riini Õigele, Piret Jaanikivile, Janno Remmelile, Kertu Tammelehele, Enn Vainule ja Evi Pipar’ile.

Kohtume järgmisel suvel, mil toimuvad II Halinga valla Külade spordimängud.

HEVELIn KÄRP

KÜLADE SPORDIPÄEVA VÕITIS VAHEnURME

Uduvere võistkond: Erika ja Ainar palki saagimas

20. juulil kohtusid staadionil kaks tugevat jalgpallimeeskon-da. Mäng oli tõeliselt põnev ja lõppes seisuga 2:1. Võitjate meeskonnas mängisid: Tarvo Kumel, Tauno Õige, Tarmo Kalbus, Jaanus Mölder, Rain Kärner, Madis Laanesoo, Andrus Siim, Janno Stolts,

Margus Amor, Leho Tamvere. Kohtunik oli Ain Kärner.21. juulil toimus rannavolle- turniir. Kohal oli kolm nais- ja viis meeskonda. Naistest saavutas esikoha võistkond Maanaised koosseisus: Kait Arenberg, Elise Algo, Leila Pink ja Marge Pähkel. II

koha saavutas võistkond Linnavurled koosseisus: Marve Markson, Taimi Markson, Mari-Liis Luik ja Maarja Luik. III koht kuulus võistkonnale Kobakäpp koos-seisus: Ave Vainu, Eda Pipar, Hiie Laimets ja Erika Lilleorg. Meeste volleheitluses saavutas

Valla Teataja 15

I koha võistkond Higi Silma, koosseisuga Tauno Õige, Arvi Lensment, Taivo Kalden ja Anton Kaljur. II koha sai võistkond Tarkleon– Tarmo Kalbus, Mikus Veltson, Rain Enni ja Urmas Peterson. Kol-mandaks tuli võistkond Tauno Võrkpalliklubi – Rain Kärner, Madis Laanesoo, Margus Kallaste ja Tarmo Nairis.Tänud kohtunikele: Riini Õige ja Janno Remmel.Nooretele kunstnikele kuulu-tasime välja joonistusvõistluse teemal „Sport ja Mina“. Lae-kus uskumatult palju kauneid ja huvitavaid pilte Libatse ja Pärnu-Jaagupi lastelt. Iga töö oli omaette meistriteos, milledega kaunistasime spor-dikeskuse seinad ning nende hulgast said külastajad valida oma lemmikud. Auhinnalised kohad jagunesid järgnevalt:7-10 aastased:I koht Marta Tamm, II Teddy Tammik, III Cäroly Loorits11-15 aastased:I koht Kristiina Libatse Lasteaed-algkoolist, II Karmo Pani ja III Angelika Lükk.22. juuli oli mõeldud väikes-tele spordisõpradele, kus lastele toimusid erinevad teatevõistlused ja jalgratta vigursõit. Parimatest parimad said diplomi ja auhinna ning kõik osalejad said sünnipäeva puhul suu magusaks.Reedel, 23. juulil kutsusime Pärnu-Jaagupi Rahvamajja kokku oma sõbrad, toetajad ja kõik praegused ning endised töötajad, et neid tänada meeldiva koostöö eest. Kokkuvõtte meie maja 10. aastasest tegevusest tegi Astrid Hallik ja silmailu pakkus Marge Rull oma tantsutüdrukutega.Sünnipäevanädal kulmineerus 24. juulil sugulusturniiriga korvpallis. Turniiril osales kokku viis võistkonda. Võitjateks tulid Joonas Russak, Joosep Russak ja Indrek Bauer, II koha saavutasid Rain Kärner, Marko Kärner ja Ain Kärner ning III auhinnaline koht kuulus Vahur Kappakule,

Vardo Kappakule ja Priit Kappakule. 4. Mirjo Koit, Janno Liik, Taivo Kalden ning 5. Mikk Mölder, Rait Mölder, Marko Mölder ja Keit Mölder.Suured tänud kohtunikele- Arli Kanter ja Janno Remmel.Tänan kõiki, kes osalesid ja aitasid läbi viia spordi-keskuse juubelinädalat.

Olete alati oodatud ja teretulnud Pärnu-Jaagupi

Spordikeskusesse!AnnE-MAI TAMMELEHT

Spordikeskuse kollektiiv

Auhinnatud joonistused

Tantsuprogramm peolistele

Valla Teataja16

Halinga Rammumees toimus Pärnumaal Halinga lauluvälja-kul juba seitsmendat korda. Võistlejaid kahjuks väga palju polnud kuna tegemist hooaja lõpuga, aga sellegipoolest oli võistlema tulnud ka üks Eesti tuntumaid rammumehi Tarmo Mitt. Võistlusaladeks oli kohvrite kandmine, palgi surumine, traktorirehvi kanti-mine, veoauto vedamine ning hantlite surumine.

Viiest alast neli võitis Tarmo Mitt ja saavutas seega ka üldvõidu ning Halinga Rammumees 2010 tiitli. Teise koha saavutas Gunnar Gimbutas, kes võttis traktorirehvi kantimises alavõidu ja väga napilt, kõigest mõne kümnendikuga jäi teiseks auto vedamises Tarmo Miti järel. Kolmanda koha saavutas Gunnar Gimbutase noorem vend Kristjan Gimbutas. Kristjan on vanuse poolest võistlemas alles noorte klassis, kuid tegi Halingas meeste arvestuses väga hea etteaste. Tulemused olid Kristjanil oma vanuse kohta väga head, mis lubab arvata, et õige treeningu korral võib ta meeste klassis ka häid tulemusi näidata.

Suured tänud võistluse peakorraldajale: Valdur Sassorile, abimeestele, sekretariaadile ning kõigile toetajatele: OÜ Grundar Puit, Halinga Vallavalitsus, OÜ Halinga, OÜ Halinga Keskus, Ain Avingu, Peeter Aan, OÜ Siidivennad, OÜ Pagostar, OÜ Welmet, OÜ Home Builders ja OÜ ValiceCar.

Tekst: Peeter AanFotod: Tauno Õige

Halinga Rammumees 2010

Rehvi kantimine

Korraldajad ja võistlejad, tagareas vasakult esimene võitja Tarmo Mitt

Kohalik rammumees

Valla Teataja 17

Rohelise Jõemaa I suvemängudel Halinga vallale II koht

Rohelise Jõemaa I suvemän-gud toimusid 21. augustil 2010 Tori Põhikooli staadio-nil ja kooli lähistel asuvatel võistluspaikadel. Eesmärgiks oli välja selgitada Rohelise Jõemaa suvemängude võitjad individuaal- ja võistkondlikel sordialadel.Mängude ettevalmistamist ja läbiviimist korraldas Pärnu-maa Spordiliit koostöös Tori vallaga.Meie valla sportlased saavuta-sid väga häid tulemusi:I koht pendelteatejooksus: Jana Gnezdova, Riine Mölder, Pirgit Tamm, Ave Vainu, Mihkel Marvig, Rain Kärner, Andro Oviir ja Vahur Kappak;II koht jahilaskmises: Kaimo Kivikas, Kaido Kivikas ja Koit Kivikas;III koht võrkpallis: Arvi Lensment, Taivo Kalden, Raido Mets, Karel Kappak, Vahur Kappak; Sten-Aron Õige, Tauno Õige, Ervin Kuldkepp;III koht sulgpallis: Angela Sander, Kertu Tammeleht ja Getter Kallastu;Kergejõustikus: Andro Oviir, 60m jooks II koht; Liisu Aulik, kuulitõuge I koht; Mihkel Marvig, 1000m jooks III koht; Karel Kappak, kuu-litõuge III koht; Arvi Lensment, kaugushüpe I koht; Eda Pipar, kuulitõuge I koht; Riine Mölder 60m jooks I koht; Bruno Born, 1000m jooks III koht. Lisaks nendele, kes võitsid medaleid, andsid oma parima, tõid vallale väga vajalikke punkte ja saavutasid häid tulemusi: Kaido Kohv, Erika Lilleorg, Jaanus Mäe ja Mikk Mölder.

Suured tänud kõikidele võistlejatele, Janno Remelile ja Anne-Mai Tammelehele Halinga valla esindamise eest.

TIIA KALLASTU

Liisu Aulik kuulitõuge I koht

Eda Pipar ja Ave Vainu süstasõidul

Kertu Tammeleht ja Angela Sander sulgpalliplatsil

Valla Teataja18

Toimus VII Pärnu-Jaagupi Poolmaratoni teatejooks18. septembril 2010 algusega kell 12.00 anti start järjekord-sele poolmaratoni ekidenvõist-lusele, kuhu oli registreerunud 11 võistkonda. Joosti järjes-tuses 2,5 km - 5 km - 2,5 km - 5 km – 2,5 km – 3,5 km. Li-saks olid päevakavas ka last-ejooksud ning tervisekäimine.

Jooksupäevale, kus päike va-heldus hoovihmaga, oli põhi-jooksu nimekirja kantud 66 sportlast 11 võistkonna arves-tuses. Kell 11.30 startinud ja teist korda peetaval lastejook-sul osales 14 last – 9 poissi ja 5 tüdrukut. Paraku ei läinud kõige paremini esmakordselt toimunud Pärnu-Jaagupi Ter-visekäimise võistlusel. Nimelt oli vihmast ilma trotsides ko-hale tulnud kõigest kaks ter-visekäijat.

Võidutsesid Audentese SK noored sportlasedKui läbitud oli ekidenivõist-luse esimene etapp, omasid märkimisväärset edu teiste ees Audentese SK esindaja Hans-Peeter Tulmin (8.44) ja SK Audru vanade avavõistleja Tarvo Rõõmussar (8.55), pi-kalt ei jäänud neist maha ka võistkonna Septembrikuus esindaja Margus Kokk, kelle 2,5 km etapi ajaks fikseeriti 9.14.

Teise etapi, 5 km, jõujooned pani paika Septembrikuus võistkonna liige ja üks Pärnu parimatest jooksjatest Paavo Vaher, kes suurepärase etapia-jaga 16.59 oli kerge edu saa-vutnud Audentese SK ees (Sander Virgla, 17.27). Tun-duvalt jäi esikahest maha SK Audru vanade võistkond Mar-tin Kala esinduses (18.11). Hea etapiaja jooksis välja võistkonna GreenAll teine number ja Eesti naisjooks-jate paremikku kuuluv Kris-tina Dolmatova (19.27), kelle võistkond hoidis tol hetkel neljandat positsiooni.

Kolmanda etapi lõpuks, mille pikkuseks 2,5 km, oli pare-musjärjestus kardinaalselt muutunud. Liidripositsiooni hoidis uuesti Audentese SK (Siim Oja, 8.42), pikalt oli maha jäänud võistkond Sep-

tembrikuus, kus nooruke jooksja Risto Vaher finišeerus vahetuspunkti ajaga 10.09.Võistluse käigus jooksid suu-repärased etapiajad välja veel Audentese esindajad Taavi Kruut (5 km, 16.58), Jan Õig-lane (2,5 km, 8.13) ja Kauri Lillemäe (3,5 km, 11.57). SK Audru vanade head posit-siooni hoidis neljanda etapi võistleja ja edukas jooksja Mario Mustasaar.

Lõppseisuks kujunes järg-mine: poolmaratoni ekideni võitis ajaga 1:12.11 Audentese SK, neile järgnesid SK Audru vanad (1:16.01) ja segavõist-kond GreenAll (1:16.50). Võistluspinget pakkunud Sep-tembrikuus esindus pidi leppi-ma aga kuuenda kohaga ning ajaga 1:23,27.Hästi esinesid ka SK Audru noorte võistkond (1:22.58) ja Valgu Põhikooli kaks noorte esindust, kelle poolmaratoni aegadeks fikseeriti vastavalt 1:34.19 ja 1:40.09.

Veteranide au hoidsid SK Saarde ja Vändra TK MispoMeesveterane esindas SK Saarde võistkond koosseisus Toivo Tallo, Janek Ollep, Ar-nold Laasu, Arnold Schmidt, Meelis Kukk ja Kalle Koop, kelle ajaks fikseeriti 1:21.54 ja saavutuseks üldine neljas koht. Võistkonna eestvedaja Kalle Koopi sõnutsi tulid nad rajale rohkem lõdvestuma, sest nädala eest osales nende esindus Tallinnas SEB Mara-tonil ja sellest taastumine võtab omajagu aega. Viimasena finišeerusid ainu-kesed naisveteranid Vändra TK Mispo esinduses. Võist-konna koosseisus olid Juta Tammai, Merike Tohv, Elle Tedre, Terje Õiglane, Ene Toomsalu ja Ene Tõnisoja. Võistkonna ajaks fikseeriti 1:53.26. Vändra TK Mispo esindus on traditsiooni koha-selt igal aastal poolmaratoni ekidenil osalemas.

Esindatud oli ka Halinga valla võistkondHalinga valla au hoidsid kõrgel Halinga valla noorte segavõistkond, kelle lõpptule-museks fikseeriti 1:46.54 ja

sellele vastav 10. koht. Võist-kond osales koosseisus Andre Keerde, Ranne Kuldmaa, Siret Laanemets, Marek Põder, Ras-mus Karits ja Getter Kallastu. Noorte segavõistkondade arvestuses omistati Halinga valla koosseisule teine koht. Siinkohal loodame, et järgne-val poolmaratoni teatejooksul osaleb juba rohkem koha-likke võistkondi, sest tähtis pole nimelt joostud aeg, vaid osavõtt.

LõppsõnadEelmise aasta osavõtjate rekord – 15 võistkonda ja lastejooksu 21 osavõtjat – jäi seekord löömata. Samuti jäi purustamata eelmise aasta võiduaeg, milleks oli 1:10.24. Vähene osavõtt tulenes kind-lasti ühelt poolt halvast ja vih-masest ilmast, mis muutis õhu-temperatuuri madalaks ja raja sopaseks, samuti ei puudunud stardialalt ka tugev tuul. Teisalt võis olla takistavaks faktoriks nädala eest toimunud Tallinna SEB Maraton, millest taastumine nõuab paadunud spordimehelt vähemalt kaks nädalat. Võib-olla oleksime siis Pärnu-Jaagupis stardis näinud ka eelmise aasta võitjat – VAK Staierit. Paljud jooksusõbrad osalesid ka järgneval päeval toimunud Tartu SEB Rattamaratonil, mis kindlasti röövis poolmaratoni ekidenilt osad võistlejad.Loodame rohkelt osavõtjaid järgneval aastal ka tervisekäi-misele. Sel korral käimisel osalenud Riinale ja Piretile olid auhindadeks Peterspordi poolt kepikõnnivarustus.

Jooksu sponsoreerisid ja toetasid Petersport, OÜ Ha-linga, Pärnu 2 Silla klubi, OÜ Leheris, OÜ Hellar ja Po-jad, Lamiflex Eesti OÜ, AS Baltic Pack, Pärnu-Jaagupi Spordikeskus ja Halinga vald. Medalid jooksjatele valmistas Age Alus.

Jooksu peakohtunik oli Priit Neeme ja kommentaator Va-hur Mäe. Jooksu aitasid läbi viia spordikeskuse juhataja kt Anne-Mai Tammeleht, sotsiaaltööspetsialist Jaanus Mäe, vallasekretär Riini Õige,

haridus- ja kultuurinõunik Tiia Kallastu, noortekeskuse juhataja Mari Kirsipuu ja spordivõistluste eestvedaja Janno Remmel. Lisaks olid abiks Meribel Soovik, Kertu Tammeleht ja Andrus Peet-son. Võistluse rajameister oli Elmar Laur. Tervisekäimist viis läbi atesteeritud juhendaja Riina Altpere.

JAAnUS MÄE

koondprotokoll 18. 09. 2010a1 Audentese SK 1:12.11 Hans-Peeter Tulmin 1993 8.44 Sander Virgla 1992 17.37 Siim Oja 1992 8.42 Taavi Kruut 1993 16.58 Jan Õiglane 1991 8.13Kauri Lillemäe 1992 11.57

2 SK Audru vanad 1:16.01 Tarvo Rõõmussaar 1979 8.55 Martin Kala 1991 18.11Taavi Engman 1991 9.23 Mario Mustasaar 1984 17.13 Laurits Puust 1990 9.17 Üllar Pärnat 1990 13.02 3 Greenall T l 1:16.50 Angelina Ikko 1990 10.30 Kristiina Dolmatova 1990 19.27 Anton Puzõjov 1993 8.23 Ilja Dzjuba 1983 17.18 Valeri Poddevalin 1992 8.43 Vladimir Vaher 1992 12.29 4 SK Saarde(veteranid)1:21.54Toivo Tallo 9.50 Janek Ollep 19.47 Arnold Laasu 1960 9.30Arnold Schmit 1955 19.49 Meelis Kukk 1959 9.46 Kalle Koop 1967 13.12

5 SK Audru 1:22.58 Andreas Lünekund 1995 10.00 Vahur Mäe 1998 19.14Marie-Mädli Kivimäe1996 10.46 Simo Suursild 1993 18.38 Piret Mäe 1999 10.41 Kristjan Viir 199413.396 Septembrikuus 1:23.27 Margus Kokk 1964 9.14 PaavoVaher 1974 16.59 RistoVaher 1998 10.09 Teet Kokk 1995 20.45 Karmel-Helena Kokk 1996 11.55 Meelis Kokk 1961 14.257 Valgu noored I 1:34.19 Kevin Põlluvee 1996 11.32 Tim-Sander Söödor 1996 21.46 Peep Lehisaar 9.45Raul Maasikas 1994 23.45 Siim Maasikas 1997 11.41 Priit Maasikas 1995 15.50

Valla Teataja 19

KORVPALLIKLUBI PÄRNU-JAAGUPI

Korvpalliklubi Pärnu-Jaagupi kutsub uueks alga-vaks hooajaks treeningutele poisse sünniaastaga 1998

ja hiljem sündinud.

Treeningud toimuvad kolm korda nädalas (teisipäeval, kolmapäeval, reedel).

Treeningute osavõtumaks on 150 krooni kuus.

Septembrikuu treeningud toimuvad väljas, vaid halva ilma korral harjutame võimlas.

Priit Pihelgas KK Pärnu-Jaagupi treener

tel. 55 55 60 59

TULE AEROOBIKASSE!

pühapäeviti kell 17.00

Pärnu-Jaagupi Spordikeskuses

Treener Ulvi Sikut

Sügisel alustas spordikeskuses uus treeningrühm

Septembris alustas Spordikeskuse jõusaalis uus treeningrühm – ringtreening.

Ringtreening on üha rohkem populaarsust koguv rühmatreening jõusaalis. Muusika saatel toimuv vaheldusrikas

ja lihasvastupidavust arendav intervalltreening viiakse läbi jõusaalis erinevatel masinatel, kasutatakse ka abivahendeid. Koormust on võimalik reguleerida vastavalt oma füüsilisele

ettevalmistusele. Oodatud on nii naised kui mehed. Treeningut alustatakse soojendusega ja lõpetatakse venitusega.

Kestab tund aega.

Treeningud toimuvad kaks korda nädalas – teisipäeval ja neljapäeval kell 18.00Vajalik eelnev registreerimine.

Info: 55932951 Hevelin, Spordikeskus 44 97065, 53472302

Tule trenni!

8 Valgu noored II 1:40.09 Rando Kristal 2002 11.58 Rivo Kristal 2000 25.04 Karl Lõhmus 2000 13.00 Mehis Heinla 2000 24.44 Eero Maasikas 1998 10.40 Andres Sõlg 2001 14.439 Pärnu Sõudeklubi n 1:43.17 Keret Einaste 1992 12.44 Anni Rava 1990 25.20 Liina Kaabel 1991 13.16 Mari Kodasma 1993 23.46Anita Hohlov 1993 11.49 Mirell Põlma 1993 17.32

10 Halinga (noored) 1:46.54 Andre Keerde 1993 11.33 Ranne Kuldmaa 1996 25.57 Siret Laanemets 1995 13.35 Marek Põder 1993 23.12 Rasmus Karits 1996 11.09 Getter Kallastu 1994 21.28 11 Vändra TK Mispo 1:53.26 Juta Tammai 1961 12.58 Merike Tohv 1960 24.17 Elle Tedre 15.17 Terje Õiglane 1968 27.31 Ene Toomsalu 1959 15.04 Ene Tõnisoja 1967 18.19

II Pärnu –Jaagupi Poolmaratoni lastejooks

300mTüdrukud kuni 12a1. 58,1 Piret Mäe 19992. 1.04,9 Gelli Lainet 20003. 1.07,9 Laura Kalvet 20024. 1.13,9 Martha-Liset Rõõmussaar 20045. 1.56,2 Lisandra Kalbus 2003 Poisid kuni 12 a 1. 58,5 HenriVainu 19982. 59,0 Andres Sõlg 20013. 1.01,2 Mehis Heinla 2000

4. 1.01,6 Andre Liin 20015. 1.02,6 Rando Kristal 20026. 1.03,4 Karlo Lõhmus 20007. 1.04,7 Rivo Kristal 20008. 1.11,2 Joosep Mattis Eriste 20009. 1.51,5 Tom Lainet 2007Peakohtunik: Priit neeme

*viimasena märgitud poolmaratoni võistleja etapiaeg (lastejooksude aeg märgitud saavutatud koha järel)Peakohtunik: P. Neeme Rahvusvahe-line kategooria – A-litsents

KÜLALIIKUMINE

Juba kaheksandat aastat järjest peale jaanipäeva, esimesel nädalavahetusel, toimus Vahenurme külas võrkpalli mängupäev. Ilm soosis mänguhuvilisi. Mõõtu võtsid seekord neli naiskonda ja kolm meeskonda. Tasavägistes lahingutes jäid lõpuks peale naiskond TIUKS koosseeisus:

Tiiu, Ludmilla, Taimi ja Karin ning meestest võitis meeskond, kuhu kuulusid Jaanus, Reimo ja Jürgen.Esikoha omanikud said võidukarikad. Võistluspäeva toetas Halinga vald.

Eelmise aasta jõludeks kirjuta-sime projekti „Atraktiivne

elukeskond Vahenurmes“ Leader tegevusgrupi Rohelise Jõemaa koostöökogule. Ees-märk oli soetada külaseltsile murutraktor, korraldada haljastusalane õppereis ja koolitus ning soetada kooli-tuse jaoks vajalik tehnika. Posiktiivse vastuse PRIA-lt saime juunikuus.

Projekti elluviimise jagasime kolme etappi.

Esmalt soetasime murutraktori, et korras hoida mänguväljakut, palliplatse ning korteriühistute haljas-alasid.

Teise etapina käisi-me juuli lõpus õppereisil Põltsamaa roosikasvatuses ja

Vaheka seltsi tegemistest

Valla Teataja20

Septembris toimus eakatele teabepäev tuleohutu-sest. Koolituse eesmärk oli vähendada tulekahjudes huk-kuvate eakate arvu. Nii tore, et Vahenurme kandis elab noor rahvas, eakaid polegi rohkem kui viis inimest. Koolitus oli õpetlik, esitus oli väga huvitav ja kaasakiskuv. Kõikidele küsimustele saadi vastused otse spetsialistide käest. Kas kõik ikka teavad, kuidas helistada hädaabinumbrile 112 ja käituda õnnetuse korral? Tegelikkuses on tihti inimene nii ähmi täis ega oska midagi peale hakata. Riina kustutab

Võrkpallinaiskonnad

Võrkpallimeeskonnad

Lõpuks demostreeriti meile kustutusteki kasutust ning iga soovija sai oma käega proovida tulekustutiga kustutamist.Kõige lihtsam võimalus ennetada tulekahju on oma küttekolded korda seada ja korstnad pühkida vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kord aastas. Kortermajades tuleb kasutada litsentseeritud korstnapühkija teenuseid.

Suur tänu Päästeametist Ivar Tõnismaale ja Katrin Zagorskile.

MILLA JA TAIMI

Reisiseltskond botaanikaaias

Tartu botaanikaaias. Aiandus-huvilistest osavõtjaid oli üle valla. Tore oli vaadata inimesi, kel paberid, pliiatsid käes, märkmeid tegemas ja nuusutamas roosilõhna, mida võiks oma aeda soetada. Kohapealt oli võimalus soodsa hinnaga istikuid kaasa osta ning paljud seda võimalust ka kasutasid. Suurem õiteilu oli tänu kuumalainele möödas aga vaadata oli sellegipoolest küll ja küll. Tartu botaanikaaed köitis eelkõige oma kiviktaimlaga. Reisilised said palju ideid kuidas ja millega oma koduaedu kujundada. See läbi muutub ka vald kaunimaks.

Kolmas etapp: haljas-tusalane koolitus on peagi tulemas. Huvilised jälgige reklaami.

Valla Teataja 21

23. juunil toimus Uduvere pargis Jaanik, kus korraldati mänge lastele, toimus Rammumehe võistlus, köie-vedu ja tantsuks mängis Kalev. Sel aastal oli rammumeestel tõeliselt suured raskused kanda, võistlust aitas korral-dada Valdur Sassor, kes ka ise võistlusel osales. Esikoha võitiski Valdur Sassor, teise koha saavutas Kalev Reimets, kolmandaks tuli Ainar Nurmik. Hilisemal punktide ülevaatamisel selgus, et Ainariga sama palju punkte sai Andre Keerde, niisiis läks kolmas koht tegelikult jagamisele.

Kohaliku Omaalgatuse Programmi kaasrahasta-misel said 11 meie valla last kaks nädalat natukene tööd teha ja aktiivselt koos puhata. Koos tehti talutöid ja heakorratöid. Lapsed õppisid täiskasvanute juhendamisel juurde palju kasulikke töövõtteid.Toimusid ka õppepäevad, teemadeks oli jäätmekäit-lus ja turvalisus meie ümber. Laager lõppes preemiareisiga Vembu-Tembumaale.

Suvised tegemised Uduveres

10. juulil toimus VI Uduvere kodukraami laat, mis tähistas saja aasta möödumist esime-sest Uduvere laadast. Laadal esinesid kohalikud taidlejad ja külalised Kaismalt. Pensio-näride Ühendus korraldas rongkäigu, kus riietus oli valitud talupoja-aegadest. Rongkäiku oli kaasatud ka mustlaspere. Mustlaspere kõige vanem daam tegeles kogu laada vältel ka kaartide järgi ennustamisega. Laadal müüdi käsitöökaupa ja talutöödeks vajalikku kraami.

ERIKA LILLEORG

Lastevõistlused ja rammumehed Jaanikul

Ujumismõnud ja puude ladumine laagrilastele

Laadarongkäik ja laadakaup

Valla Teataja22

SOTSIAALVALKONDMis on koduõendusteenus?Koduõendusteenus on kvalifit-seeritud õendusteenus, mida osutatakse patsiendile tema kodus.

Mis on teenuse eesmärk?Eesmärgiks on pakkuda õendusabi patsientidele kes ei vaja haiglaravi, kuid kelle tervislik seisund vajab õendusabi.Koduõendusteenuse osutami-se põhieesmärk on õpetamise ja juhendamise teel saavutada kliendi ja tema perekonna edaspidine iseseisev toime-tulek.

Kellele osutatakse kodu-õendusteenust?* kroonilisi haigusi põdevatele patsientidele haiguse ägenemise perioodil

(nahahaavandid, luu- ja lii-gesehaigused, südame- ja veresoonkonna haigused jne.)* haavaravi vajavatele pat-sientidele* puudega patsientidele* neuroloogiliste kahjustus-tega patsientidele* vähihaigetele koduse toe-tusravi osutamiseks

Milliseid protseduure kodu-õde teostab?* Koduõde teostab kodus vajalikke meditsiinilisi prot-seduure vastavalt saatekirjale.* Esmalt koostab ta lähtuvalt patisendi diagnoosist ja üld-seisundist õendusplaani. Tule-nevalt õendusplaanist teostab ta vajalikke protseduure:* seob haavu ja haavandeid

* mõõdab vererõhku* mõõdab veresuhkrut

* manustab ravimeid* võtab analüüse* teostab kateetri paigal-duse ja hoolduse* teostab stoomide hool-duse* teostab lamatiste ja asendiravi* teostab vähihaige sümp-tomaatilist ravi* nõustab nii patsiente kui ka tema lähedasi ning annab tagasisidet pereliikmetele patsiendi tervisliku seisundi kohta

Kui pikk on õendusteenuse periood?Õendusteenuse perioodi pik-kus ja koduvisiitide sagedus tuleneb patisendi tervislikust seisundist.

Kuidas koduõendusteenust saada? Raviarst või perearst suunab patsiendi saatekirjaga kodu-õendusteenusele ja selle alusel tuleb koduõde patsiendile koju.

Kes maksab koduõe visiidi ja tehtud protseduuride eest?Koduõe visiidi eest tasub täies mahus Haigekassa. Koduõendusteenuse käigus vajaminevad ravimid peab patsient aga ise ostma, ravi osutamiseks vajaminevad vahendid on teenuse osutaja poolt.

Koduõendusteenust pakub Halinga vallas PJV Hooldusravi SA. Lisainformatsioon teenuse kohta telefonil 55 609 597 Merike Lahesaare’lt

Koduõendusteenus

Eakate või puuetega inimeste ja nende lähikondlaste igipõline mure- kas vanur tuleb endaga üksinda kodus turvaliselt toime - on saanud kõikjal üle Eesti uut leevendust. Pidev muretsemine viib nii mõnegi sugulase mõtted hool-dekodule, kus vanainimene on hoolduspersonali silme all ning probleemide korral on abi käeulatuses. Samas tõdeme sedagi, et inimesed hea meelega oma kodust lahkuda ei soovi ja veedaksid ka oma vanaduspäevi ikka oma armsaks saanud kodus. Tekibki küsimus kuidas oma kodus iseseisvalt elamist turvaliselt ja muretumalt või-maldada.Meditech Estonia on selle aasta kevadest käivitanud esimesena üle-Eestilise häire-nuputeenuse, mis juhatuse liikme Risto Eelmaa sõnul loob vanurite ning puuetega inimeste hoolekandes täiesti uue kvaliteedi hõlbustades ka koduhooldajate tööd.Pidevalt käeulatuses olev häirenupp võimaldab vajadu-sel kohe abi kutsuda ja end kodus turvalisemalt tunda. Üleriiklik häirenuputeenus aitab eelkõige eakaid ja puue-tega inimesi, kes ühtpidi soovi-

vad iseseisvat elu, teisalt aga kindlustunnet, et kui inimene peaks kasvõi kukkuma ja ise püsti ei saa, on abi kogu aeg ühe nupuvajutuse kaugusel. Ka väga eakad teenuse tarbijad kinnitavad, et teenus annab juurde kindlustunnet, seade on väga lihtne ja selle kasutamist ei pea küll keegi pelgama. Süsteem koosneb tavatelefoni- või mobiilivõrku ühendatud hoolekandetelefonist ja rand-mel kantavast häirenupust. Punasele nupule vajutades helistab sotsiaalvalvesüsteem koheselt ööpäevaringselt töötavasse Medkõnekesku-sesse, kus saab abi nii eesti kui vene keeles. Hoole-kandetelefon võimaldab kahepoolset suhtlemist abivajaja ja kõnekeskuse telefonioperaatoriga ning võimaldab edastada abis-tajatele teate korteri või maja igast nurgast - eeldusel, et vaheuksed on avatud ning abivajaja kuuleb hoolekande-telefoni kõlari kaudu suhtlevat operaatorit ning vastupidi. Vastavalt häire sisule informeerib operaator häire andja kontaktisikuid, kelleks võib olla omavalitsuse hooldustöötaja, lähedased, naaber jt või kriitilise olukorra puhul kiirabi, päästeametit,

politseid. Kui aga operaator abivajajat ei kuule, edasta-takse siiski häireteade kontaktisikule, kes läheb seejärel kohale asjaolusid kontrollima, seega ei pea ini-mene muretsema ka juhul, kui ta asub hoolekandetelefoni kuuldeulatusest kaugemal, näiteks koduhoovis.Sotsiaalvalvesüsteemiga saabsiduda lisaks ka erinevaid andureid, millest kõige olu-lisemaks on kindlasti suitsu-andur, mis lisaks kohapealsele häirele informeerib koheselt ka kõnekeskust, mistõttu on võimalik saata koheselt kohale abi. Seega aitab üle-Eestiline häirenuputeenus li-saks tervisehädadele inimesi ka tuleõnnetuste või turva-probleemide korral.

Sotsiaalvalvesüsteem

Hoolekandetelefon ja randmel või kaelas kantav häirenuppHoolekandetelefon ühendub nii lauatelefoni- kui mobiilivõrku. Häirenupp töötab valveseadmest kuni 150

meetri raadiuses. Saadaval erinevad lisaseadmed- suitsu-andur, kukkumisandur, liiku-misandur jpm.HäirenuputeenusHäirenupule vajutades võtab hoolekandetelefon ühendust 24h töötava kõnekeskusegaKõnekeskus võtab häireteate vastu, püüab isikuga suhelda, selgitada välja häire põhjuse ja mure tõsiduse ning seejärellahendab probleemi telefoni teel teavitab häire andnu kontaktisikuid- hooldustööta-ja, sugulane, naaber vmvajadusel kutsub viivitamatult välja kiirabi, päästeameti, või politsei. Kõned salvestatakse ja kõnestatistikat analüüsitakse personaalsemaks teenindami-seks.MaksumusTeenuse kuutasu on alates 345 kr/22 EUR ja teenus on ühtse hinnaga kättesaadav kõikjal üle Eesti. Mobiilivõrku ühendatava sotsiaalvalvesüsteemi puhul katab ka sidekulud Meditech Estonia.

Lisainformatsioon:Risto EelmaaJuhatuse liige

Meditech Estoniatel: +372 661 8181mob: +372 50 78691

e-post: risto.eelmaa@medi.e

Häirenuputeenus kindlustab hädalisele kiire abi kõikjal Eestis

Valla Teataja 23

LUGEJA KIRJUTAB

19. juuli Hommikul kella seitsme paiku alustasime pikka teekonda Poolasse. Reisist võtsid osa Piret, Siim ja Kalev Aarna, Melissa ja Jan-Jesaja Alliku, Hilse-Hell Jõesaar, Maret Kaldmäe, Hetkar Klaar, Liina Laks, Sander Mägi, Eidi ja Kaidi Oago, Kerli Reinson, Sander Sootna ning Carolina Tali. Õpetajatest olid kaasas Urve Indermitte ja Hille Uustamm.

Sõit kestis umbes 13 tundi, millesse mahtus kolm poole tunnist peatust. Kõige huvitavam oli kõigile GPS-seade, kust sai jälgida teekonna pikkust. Kui ekraanile tuli 100 km veel, siis tundus kõigile, et nii vähe on jäänud – jäi ju 800 km selja taha.

Lõpuks jõudsimegi Nagoszewosse. Koolimaja juures ootasid meid Malgorzata, vallavanem Waldemar ja kooli direktor Henryk. Viisime kõik oma asjad klassidesse. Meie jaoks olid valmis pandud täitsa uued välivoodid. Üks tüdrukutes suutis kohe ühe voodi laiaks istuda – see asendati kohe uuega. Muidugi hiljem õhtul selgus, et ka üks teine vajus laiaks kõige väiksema poisi all! Tutvusime koolimajaga ja läksime õhtust sööma. Pärast oli vaba aeg jalutamiseks ja võrkpalli mänguks. Kell 23.00 algas öörahu.

20. juuli Hommik algas kell 8.00 hommikusöögiga. Meie üllatuseks sai krõbinaid süüa kuuma piimaga. 8.30 ootas meid suur buss, mis viis meid Ostrow Mazowieckasse. Kõigepealt külastasime metsanduskeskust. Seal räägiti, kui palju on nende piirkonnas metsa ja millega tegeldakse. Juurde näidati slaidiesitust. Õpilased said ka kaasa metsandust tutvustavad õppematerjalid.

Edasi sõitsime jahimajja. Seal on võimalik ööbida kümnel inimesel ja käia jahil. Alustuseks jalutasime jõe äärde, et vaadelda linde.

Neid eriti seal ei olnud ja need, kes olid, olid meie õpilastele tundmatud. Seejärel suundusime metsa alla, kus tuli igaühel valmistada pilt loodusliku materjaliga. Paremate piltide eest jagati ka auhindu. Parimaks tunnistati Hetkari teos, millel oli lisaks muule ka üks laiaks kuivanud konn. Auhinnaks oli DVD Poola loodusfilmidega. Veel said auhindu Kaidi, Carolina ja Sander. Õpetajaid said linnulauluga CD-d. Järmiseks jagati õpilased rühmadeks ning anti kätte töövihikud, kuhu tuli taimede ja loomade alla kirjutada eestikeelsed nimetused. Pärast luges meie vastuvõtja neid eesti keeles ette – meie muidugi saime parandada hääldust ja seejärel kordasime samu nimetusi poola keeles. See osutus päris lõbusaks. Peale tarkuse omandamist tuleb muidugi ka midagi süüa. Kõik said pikad oksad, mille otsa torgati grillvorstid ja lõkkes valmis küpsetati. Kui kõik olid kõhu täis saanud, siis läksime majja ja vaatasime loodusfilmi neljast aastaajast Poolas. Lahkudes saime koolile kingituseks fotoraamatu Poola loodusest, taimedest ja loomadest.

Peale lõunasööki viidi meid Ostrow Mazowieckasse ujulasse. Seal tekkis aga väike probleem, nimelt meil ei olnud ujumismütse, aga Poola basseinides on need kohustuslikud. Malgorzata hankis meile mütsid. Meie õpilased ei olnud kunagi varem ujumismütse kasutanud ning raskusi tekitas ka pikkade juuste mütsi sisse mahutamine. Ujulas oli ka üks tagasihoidlik toru, mis lõpuks ka meie laste jaoks avati. Aga mullivann oli ilma veeta! Peale õhtusööki toimus disko koos Poola õpilastega. Algul tantsisid peamiselt meie tüdrukud, aga kui juba pimedamaks läks oli tantsijaid rohkem. Kuigi Poola poisid päeval meie tüdrukute pärast kohal käisid, siis õhtul hoidsid rohkem omaette.

21. juuli Hommik algas varjase tõusmisega. Ees ootas sõit Varssavisse. Kõigepealt külastasime Varssavi Ülestõusu muuseumi. Meie giidiks oli mees, kes oli poisikesena osalenud 1. augustil 1944. aastal alanud Varssavi ülestõusus. Giid rääkis vene keeles ja meie bussijuht Endel tõlkis eesti

keelde. Saime teada palju uut ja huvitavat II maailmasõja kohta. Ja just seda, millest alles hiljuti võis hakata rääkima. Ta rääkis uhkusega Poolast ja poola rahvast, kes tegid kõik selleks, et Poola saaks iseseisvaks riigiks. Vene väed ootasid nii kaua Varssavi piiri taga, kui saksa väed olid linna maatasa teinud. Linnast hävis 84% ja hukkus ligikaudu 200 000 elanikku. Ühel seinal võis näha esitlust, millised olid tuntud hooned enne ja pärast hävitamist. Ka oli näha osa linnaalusest kanalisatsioonist, mida mööda ülestõusjad liikusid. Üleüldse oli muuseumi kogutud kõik, mis oli seotud Varssavi ülestõusuga ning lisaks sai vaadata ka selleaegseid ringvaateid. Järgmisena külasta-sime 1818. aastal rajatud botaanikaaeda. Seal pargis kasvab ligikaudu 7000 erinevat liiki. Seal jalutasime ringi ja imetlesime kauneid lilli. Kahjuks olid sellise kuumuse tõttu juba paljud lilled juba ära õitsenud, eriti puudutas see roose. Edasi jalutasime parki, kus oli Frederic Chopin`i mälestusmärk. Poolakad on uhked oma helilooja üle ja ka käesolev aasta on kuulutatud

Pärnu-Jaagupi – Ostrow Mazowiecka19. – 25. juuli 2010

Reisiseltskond

Valla Teataja24ülemaailmseks Chopin`i aastaks. Mälestusmärgi ees oli kaunis roosiväli. Lõ u n a t s õ ime McDonaldsis. Peale seda oli meil võimalus külastada suurt ostukeskust M1. Loomulikult jäi õpetajatel 1,5 tunnist väheks – jõudsime vahest kolmandiku poodidest läbi käia! Õhtu möödus vaikselt ja rahulikult koolimajas.

22. juuli Ka tänane hommik algas vara. Meid ootas ees peaaegu kolme tunnine sõit Bielowiezasse. Veetsime terve päeva Bielowiezas Rahvuspargis. Kõige pealt oli ekskursioon kohalikus l o o d u s l o o m u u s e u m i s . Vaatesaal oli ehitatud spiraalselt, iga teatud vahemaa pärast oli ekspositsioon. Allpool võis näha seda, mis toimub looduses maa all ja kes seal elavad. Terve saal oli hämar. Giidil oli pult, mille abil valgustas ainult seda ekspositsiooni, millest parajasti rääkis. Võisime näha tüüpilis Poolale iseloomulikke taimi ja loomi. Hästi vahvad olid putukad ja tõugud, mis olid tohutult suurendatud. Meie giid töötas õpetajana ja rääkis kõigest huvitavalt ja arusaadavalt. Seejärel jalutasime ka õues. Palkidel olid loomade jäljed, mida mööda sai edasi minna ja siis võis lõpus näha, kelle jälgedega on tegemist. Veel oli mitmeid loodusega seotud mängulaudu. Kui enne lõunat olime näinud loomade topiseid, siis peale lõunat läksime elusaid loomi vaatama. Bialowiezys elavad Euroopa suurimad loomad – piisonid. Palavuse tõttu, oli peaaegu 40 kraadi, oli loomi vähe näha. Õnnestus kohtuda ühe väikese piisoni karjaga, kus oli ka kolm vasikat. Loomulikult tahtsid kõik näha neid loomi, kellele

pole veel nimetustki välja mõeldud. Nende loomade ema oli lehm ja isa piison. Nad nägid välja nagu suured tumedad lehmad. Kahjuks nad ei tõusnud üles, ega tulnud lähemale. Lõpuks pakkusid kõige rohkem elevust metssead oma põrsastega. Vaatasime üle ka suveniiride putkad. Kõik said osta kodustele väikseid meeneid. Seal müüdi paljude erinevate maitsetega mett ja ka puhtast loodusest maitseainete- ja teede segusid. Must mesi oli täitsa huvitava maitsega. Müüdi ka piisoni heina. Selle kõrtest valmistatakse Poola rahvuslikku jooki subrovkat. Neid kõrsi soovitatakse ka pesukapis hoida, sest need on head koitõrjeks. Neil kõrtel on väga omapärane lõhn. Kuigi seda heina nimetatakse piisoni heinaks, siis piisonid seda tegelikult ei söö. Õhtul jõudsime hiljem tagasi. Kuna enamus õpilastest oli jõudnud tagasisõidu ajal puhata, siis jaksasid nad ka veel diskol tantsida.

23. juuli Täna ei olnud enam pikki sõite. Alustasime päeva Ostrow Mazowieckas vallamaja külastamisega. Meid võttis vastu vallavanem Waldemar ja tutvustas meile kõige tähtsamat vallaga seonduvat. Vallas on umbes 13 000 elanikku ja 14 kooli, millest 10 on algkoolid. Poolas on kooliastmete nimetused teistsugused kui meil. Kuus aastat õpitakse algkoolis, siis kolm aastat gümnaasiumis ja seejärel minnakse keskkooli. Külastasime ka mõningaid kabinette, sealhulgas ka vallavanema oma. Tal oli seal väga uhke auhindade laud. Külastus lõppes ühispildiga vallamaja trepil. Edasi suundusime Jelonki jahuveskisse. Alustasime laborist, kus

kontrollitakse vilja kvaliteeti. Seal saime selga ka valged kitlid ja mütsid pähe. Üksteist oli kohe päris raske ära tunda. Seejärel nägime erinevates ruumides ja korrustel vilja teekonda jahupakkidesse. Kontrolliti ka jahu kvaliteeti ning seal töötas ka pagar, kes tegi prooviküpsetamisi.

Veel käisime Komorowos, kus oli mälestusmärkide allee. Kõige kuulsam oli marssal Josef Pilsudskiego ausammas. Seal oli ka mahajäetud hooneid, mis kuulusid kunagi sõjaväele.

Peale lõunat käisime jälle basseinis ujumas.

Õhtul toimus koolimaja taga oleva staadioni ääres lõkkeõhtu. Muidugi oli selle platsi kohta raske staadion öelda, sest see kujutas endast kahe jalgpalliväravaga heinamaad. Meiega tulid kohtuma need Poola õpilased, kes pidid Eestisse tulema ja ka nende vanemad. Paljud lapsed said omavahel sõpradeks. Küpsetasime jälle lõkkes grillvorste. Et huvitavamalt aega sisustada, siis esitasime ka mõned laulud – “Põdramaja” ja “Kui sul tuju hea...” Teise loo ajal panime ka poolakad kaasa tegema. Nemadki vastasid oma lauludega. Vanemad olid huvitatud sellest, mida pakutakse nende lastele Eestis. Õhtu lõppes ühispildiga.

24. juuli Eelmisel õhtul selgus, et bussil oli seismise ajal aku tühjaks saanud. Nii poisid kui tüdrukud lükkasid bussi paar korda edasi-tagasi, aga kasu ei olnud. Hommikul toodi laadija, mis osutus mittekõlbulikuks. Pärast toodud laadija küll töötas mõne aja, aga siis läks vool ära. Hiljem selgus, et terve suur vald oli ilma vooluta. Aga juba esimese lükkamisega buss käivitus. Hommikul sõitsime

Broki. Külastasime katoliku kirikut. Preester tutvustas meile kirikut ja selles asuvaid kunstiväärtusi. Hiljem käisime ühes puhkekülas, kus oli võimalik lihtsalt puhata või mitmesuguseid üritusi korraldada. Seal oli ka väike rand ja saime Buki jões ujuda. Kuna oli küllaltki tuuline, siis oli jões vool päris kiire. Kohal oli ka mitu vetelpäästjat ja nad olid poid üpris kalda lähedale tõstnud. Seega oli ujumiseks ainult väike ala. Aga rõõmu oli sellstki. Peale lõunat toimus kohaliku raadio RDC piknik. Meie mõistes siiski suvepidu, kus olid müügiputkad, mitmesugused atraktsioonid, konkursid, kontserdid jm. Meid kutsusid kohe enda juurde metsatöötajad. Puu otsa oli riputatud korv ja all ootas ämbritäis männikäbisid. Kes sai käbi korvi visatud, sai auhinnaks pakikese. Pakis oli kõrrejook ja mitmesugust näksimist. Mõni pidi mitu korda rivi lõppu minema, et oma kotike välja lunastada. Eraldi võistlus oli ka poistele. Puupakku tuli lüüa nael. Aga mitte niisama, vaid enne igat lööki tuli ka ring teha. Peagi juhtus, et mõned löögid läksid naelast täitsa mööda. Hiljem leidsid kõik endale tegevust platsil. Õhtul jagasime ka kingitused oma vastuvõtjatele.

25. juuli Seekord sõime hommikust varakult, et asuda pikale tagasisõidule. Kuna oli pühapäev, siis oli liiklus hõre ja me saime kiiresti edasi liikuda. Ikla peatuse ajal tänasime ka bussijuhte, kes olid väga toredad ja aitasid meid igati. Kõik olid rõõmsad koju jõudmise üle. Nii mõnelgi oli tekkinud koduigatsus. See oli kõigile huvitav ja meeldejääv reis. Aitäh Halinga Vallavalisusele!

HILLE UUSTAMM

Halinga valla delegatsioon külastas Poola sõprusvalda8.-13. septembrini 2010.a. külastas Halinga Vallavalit-suse, -volikogu komisjonide esimeeste ning ettevõtjate ühi-ne delegatsioon Poola sõprus-

valda Ostrów Mazowieckat. Meie sõprusvald tähistas pidu-likult mitut sündmust: valla 20-ndat sünnipäeva, kohalike farmerite lõikuspidu ja Jelon-

ki külas asuva kiriku 500. juubelisünnipäeva. Seal oldud aeg oli tihedalt täis kohtumisi ja tutvumisi koha-liku eluoluga. Külastasime

vallamaja, kus meil oli amet-lik kohtumine vallajuhtidega, ametnikega ja volikogu liik-metega. Arutasime meie val-dade erinevusi ja ühiseid jooni

Valla Teataja 25

nii omavalitsussektoris, hari-duses kui ka sotsiaalvaldkon-nas. Arutasime avameelselt ja vabas õhkkonnas oma valla õnnestumisi ja vajakajäämisi, hetke majandussituatsiooni ning tegime ühiseid koostöö-plaane tulevikuks. Väga meel-div oli, et kogu arutelu toimus väga sõbralikus õhkkonnas, täis tahtmist koostööd jätkata ja sidemeid arendada. Püüame üheskoos leida võimalusi koostada taotlusi fondidesse rahaliste vahendite saamiseks ühistele koostööprojektidele. Leppisime kokku, et järgmisel aastal jätkuvad vastastikku õpilasrühmade vahetused ja samuti jätkame koostööd täis-kasvanute delegatsioonide va-hetustega. Huvipakkuvad olid kohtu-mised kohalike ettevõtjatega ühes Poola suurimas jahu-veskis Jelonkis, õunte ja muu köögivilja kasvajate taluga ning metskonna inimestega.

Lisaks avanes meil suure-pärane võimalus külastada Valgevene piiri ääres asuvat Bielowieza Rahvusparki, kus elab ca 1000 metsikut piisonit ning teha mõnetunnine tutvus Poola pealinna Varssaviga.Võimsad ja suursugused olid valla pidustused, nii aktus Jelonki küla koolihoones, kui vallarahva ühine lõikuspidu õues. Huvitav ja meie jaoks äärmiselt emotsionaalne oli jumalateenistus kirikus. Täname Ostrów Mazowiecka valla rahvast sooja ja südam-liku vastuvõtu eest ning suu-rimad tänud vallajuhtidele vallavanemale Waldemar Brzostekile ja volikogu esime-hele Tadeusz Jabłonkale ning ühtlasi hoiame neile pöialt eelseisvatel valimistel no-vembrikuus.

ÜLLE VAPPERVallavanem

Aktusel

Hullusärgis on kitsas

Henn Lahesaare järjejutt

X

Jüri tuli laost töölt. Kõik läks-ki nii, nagu võis arvata. Lisa-ks proua Mälgu kallistustele oli temast saanud ka Terje armuke. Vilistades astus ta trepist üles, andis uksekella ja sanitar lasi ta sisse. Pesnud ja ümber riietunud, sättis ta end lugema. Seda aga ei õn-nestunud tal teha, valveõde andis korralduse arsti juurde minekuks. Mees imestas sel-lise hilise kutse üle, aga arsti juures selgus kõik. Naine oli andnud sisse lahutuse. Nii! Jüri hingas raskelt välja ja tun-dis, kuidas midagi võõrast ja tühjusttekitavat hinge puges. Kõik - finita la commedia! Arst tutvustas tema kui haigla patsiendi õigust mitte ilmuda kohtusse. Loomulikult ei lähe ta kohtusse, loomulikult an-nab ta lahutuse. Kuradile, ku-radile kõik! Nii Meeli, proua Mälk, Terje kui ka kõik teised

naised- kuradile kõik!Arsti kabinetist väljudes oli tal tunne, nagu oleks ta sada aastat vanemaks saanud. Mõt-ted uitasid läbisegi peas, hin-gel oli nagu kivikoorem, mis rõhus, koormas ja lämmatas. Seda oli ta saanud oma joo-miste ja orgiatega! Kui palju kordi olid sõbrad, sugulased ja tuttavad teda hoiatanud võimaliku krahhi eest. Aga tema, ikka jäärapäiselt edasi! Ole siis nüüd mees ja lörbi ära see supp, mille oled valmis keetnud. Ta palus sanitarilt end korraks välja lasta. Saa-nud loa, läks ta otseteed Terje juurde.Terje elas samas, personalile määratud majas. Andnud uk-sekella, jäi ta ootama. Kuul-dusid kerged sammud, uks avanes ja naine seisiski lävel. Üllatunult ajas ta silmad suu-reks. Oli neil ju kokkulepe, et

patsiendina ta Terjet kodus ei külasta. Mees lipsas avatud uksest sisse ja informeeris naist lühidalt olukorrast. Pais-tis, et viimasele oli uudis üs-nagi meeltmööda. Naine lohu-tas meest, kuidas oskas. Lubas igati aidata ja oma Jürikest hä-das mitte üksi jätta. Ta tõusis, avas baarikapi ja asetas laua-le pudeli Moskva viina. Jüri põrkus nagu katkust eemale. Terje aga kuristas naerda ning rääkis midagi surmatõvest ja viinast abisaamisest. Mees haaras pudeli ja valas laual seisva pokaali triiki viina täis. Harjunud liigutusega viis ta

klaasi suu juurde ja juba voo-las märjuke kõrist alla…Jüri ärkas, pea lõhkus valu-tada. Ta ei taibanud kohe, kus ta võiks küll viibida. Tõus-nud küünarnukkidele, nägi ta enda kõrval alasti naisekeha ja laual… Kolme tühjaks-joodud pudelit. Kell seinal näitas viiendat hommikutundi. „Kurat, mis nüüd saab?”, so-sistasid jahmunud huuled ja kohkunud mees tegi katset oma purupurjus ja purupal-jast voodinaabrit tulutult üles äratada.

järgenb...

Valla Teataja26

MUL MEELES VEEL...Täna 25 aastat tagasi August 1985

2. august Käesoleval aastal tuli esimene signaal kartulimardika kohta Häädemeeste kolhoosist, kus neid leiti ühel individuaalkar-tulimaal.Viimastel päevadel oli teatatud kartulimardika esinemisest 18. majandis nii majandi põllul kui individuaalpõldudel. Et see karantiinne kahjur esineb rajooni majandeis, annab tun-nistust sellest, et möödunud aastail tehti nõrka tööd ja nende kolded jäid mõnedes kohtades avastamata ning lik-videerimata.

3. augustPiima tootmine oli Pärnu ra-joonis allamäge minemas. Sellele ei olnud suutnud vastu seista partorgide ja majandi juhtide nõupidamine. Kõvad käsud anti zootehnikutele. Juulikuust alates ei tohtinud piim lehma kohta langeda roh-kem kui 100 grammi päevas. Augustis lubati 200 grammi langeda! Loomakasvatajad olid mures, kuidas need käsud Punikutele ja Kirjakutele sel-geks teha! Aga käsku tuli täita.

7. august Kell 17 kukkus Valgu Paisu-maa sohu kahekohaline nelja raketti kandev sõjaväelennuk. Soisest pinnasest paistis välja ainult saba ja purunenud tii-bade tükid. Lennukis olnud pi-loot hukkus. Kohe tuli kohale neli helikopterit ja terve hulk soldateid. Niisama lihtsalt ru-sude kättesaamine tõstmise teel ei õnnestunud pehme maa tõttu. Praegu levisid jutud tük-kide välja vedamisest. Prae-guseks oli teada, et must kast oli üles leitud ja lennuk oli üles tõusnud Haapsalu lennu-väljalt.

17. augustPärnu-Jaagupi rahvamaja oli täna kohaliku aiandus-seltsi valduses. Siia saali oli välja pandud seltsi liikmete ja teiste käsitöönäitus. Siin oli aiasaadusi, siin oli nii meeste kui naiste käsitöid. Pea terve päeva sõelusid inimesed sisse välja. Nii naised kui mehed tundsid elavat huvi naabrite ja kaugemate tööde ja tegemiste vastu. Kena üritus oli. 21. augustVanemad inimesed mäletavad Vahenurme poole minnes enne Sahamaa metsatukka väikest maja mida Kaarli saunaks kut-suti. Alates tänasest seda ma-jakest enam polnud. Selle lõh-kusid seal elanud Mart Lepp ja Mati Lepp ära.

Hiljuti istusime koos kohvi-lauas kuuekesi, kelle ühiseks omaduseks on see, et kõigil taskus juristidiplom. Veel ühendas meid see, et nn nõu-ka ajal tegime tutvust vangi-laagriga. Erinevatel põhjustel koristati meid tollaste võimu-kandjate jalust pikemaks või lühemaks ajaks trellide taha. See kõik on minevik ja ei tahakski nagu sellest rääkida, aga siiski peab. Sageli võtavad

ajalehtede veergudel sõna ju-riidilistel teemadel inimesed, kes antud teemal kaunikesti eluvõõrad. Eriti torkab see silma seljuhul, kui ajakirjanik püüab kirjutada elust vanglas või siis tahab anda pilti retsist, kes suurem osa elust vaadanud pilvi läbi trellide. Loodud pil-did on sageli nii eluvõõrad, et profesionaalse juristi ja ise vangla läbi elanud inimese paneb see pehmelt öeldes

muigama. Samal ajal jäetakse külmalt kõrvale nende ini-meste lood, kes ise laagrielu läbi elanud ja tahavad sellest ka kirjutada. Olen seda koge-nud ka omal nahal. Seega võib julgelt öelda, et meie vabas ühiskonnas valitseb ajakirjan-duses ikka tendents, et sageli pole tähtis MIDA ja MIL-LEST kirjutatakse vaid KES kirjutab. Tahaks loota, et an-tud tähelepanu pööramine kir-

jateel ajaleheveergudel paneb profesionaalsed ajakirjanikud mõtlema ja arvestama ka nen-de inimeste kirjutamisega, kes ühel või teisel moel antud teemat valdavad. Elame ju de-mokraatlikus ühiskonnas, kus sõnavabadus on kuldsel troo-nil. Kas ikka on??

HEnn LAHESAARE

Eluvõõrad pildid

Politseil miilitsa kombed!?

On avalik saladus, et korra-kaitsjaisse ei suhtuta just suure armastusega (valda-valt) ega neid kallistama ka ei kiputa. Samas on aga igale normaalsele inimesele selge, et ilma politseita kohe kuida-gi ei saa. Pole saladuseks, et mundrimehed on päästnud nii mõnegi inimese elu, kõrval-danud ühiskonnast mõrvareid, vargaid, vägistajaid ja muud inimsaasta. Nii, et - ilma nendeta ikkagi ei saa. Samas

teeb meele mõruks mõne mundrimehe käitumine. Kuri-tegude avastamist hinnatakse protsentuaarlselt - mida kõr-gem protsent, seda tulusam on politsei töö. Samas paneb mõtlema ja nördima meeto-did, kuidas tulemusi saadak-se. Toon vaid ühe näite. Tu-levad kaks noormeest sõbra pulmast. Nad ei kisa, tuigu ega riku muul moel avalikku korda. Juurde astub polit-seinik ja käseb puhuda alko-

meetrisse!! Miks? Nad ei ole ju roolis? Loomulikult näitab aparaat mingisugust joobeas-tet. Koostatakse noormeestele (21 ja 19 aastane) protokoll ja neil tuleb maksta trahv avali-kus kohas joobes oleku eest. Tule taevas appi! Tahtmatult meenub nõukogude miilitsa töö, kes pulkade (töö näitaja-te) saamiseks pratullisid salaja Pärnu kalakombinaadi lähis-tel ja pidasid kinni pisiriisu-jaid - lömmis konservikarpi

koju viia üritanuid. Saadi kirja töötulemus, mis rahvast pani nördima, lömmis konserv visati parem minema, kanti maha. Kas meie politseil on miilitsa kombed? Kordan en-nast - kord ja seaduste täitmine peab kehtima, aga narrusteni ei maksa laskuda, et kunstli-kult "töönäitajaid" tõsta nagu nõukogude miilitsa ajal.

HEnn LAHESAARE

Valla Teataja 27

September 19851. septemberPärnu-Jaagupi villavaheta-jad olid teinud ettevalmistusi lõngade vahetuseks Kihnu saarel. Saare naised ootasid seda reklaamitud päeva piki-silmi. Siit inimesed olid vara-kult Pärnu lennujaamas. Nad ootasid ja ootasid. Ootasid len-nuki õhkutõusmist. Ootamise asemel tuli aga ootamatus. Teatati, et täna lennuk ei sõida tugeva idatuule tõttu. „Ega sealt idast pole kunagi midagi head tulnud,“ kirusid ootajad ja otsisid võimalusi kottidega

koju tagasi saamiseks. Võis oletada, et seekordseks tuule põhjustajaks oli mees, kes oli täna Kihnus. See oli ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esi-mees sm Arnold rüütel.

14. septemberGorbatšovi kuiv seadus tekitas plaani täitmises ääretult totra seisu. Enne seda seadust sõi-mati, noomiti ja karistati kui ei suuda plaani täita ja tootmist suurendada. Nüüd alkoholi-vastane võitlus tähendas aga,

et aasta möödudes kutsuti par-tei keskkomiteesse vaibale. Mehed, mis toimub, miks toot-mist ei ole vähendatud? Kui enne jagati au ja kuulsust neile kes suutsid rohkem toota. Siis nüüd said punalippe ja autoostulubasid need kes vähendasid tootmist rohkem kui plaan ette nägi. Kas oleks viinavabriku täie-liku sulgemise puhul antud töökale kollektiivile Nõuko-gude Liidu sotsialistliku töö kangelase nimetus, pole teada.

Aga oletada võis!

29. septemberNõukogude Liidu ühtse aja- ja etalonsageduste riiklik komis-jon teatab, et 20. septembrist 1985 tühistatakse kogu Nõuk-ogude Liidu territooriumil „suvine“ aeg. „Suvine“ aeg tühistatakse 29. septembril 1985 kell 3.00 tunni osuti pööramisega üks tund tagasi.

Ajalukku kirjutanud ELMU RUKKI

Vanavanemate päeval tahtis noormees Tõrdu külla minna. Vanaema oli nõus hea meele-ga teed juhatama. „Mine ale-vis Pika kõrtsini ja keera sealt paremale!“ „Kuule, ma ei tea kus Pikk kõrts on?“ „Ei sel-lest pole ju mitte midagi. Su ees on pikk, sirge kuusiku va-heline tee. Enne lõppu keera paremale. Sa ei näe, aga seal kaugel metsa taga tulevad põl-

Tule taevas appi!lud. Enne seda keera tingi-mata vasakule, sest paremale keerata sa ei saa. Pole tänavat ja seal ongi Tõrdu “

„Kuule seal riigi piiri peal maksab pool liitrit viina ainult kolm krooni.“ „Ei saa olla. See on ju puhta vale!“ „Vale küll, aga mõtle kui odav!“ selgitas

esimene. Ja mõlemad imesta-sid, kuidas küll ühes riigis nii suured hindade vahed küll on! Kas niisugust Eestit taht-simegi!

Mehel seisis ees tüütavalt pikk ootamine. Millal ükskord jõuab päike õhtusse ja telekast hakkavad „seebikad“ tulema? Siis on mamma kedagi näge-

mata ja kuulmata teleka ees või kui saaks, siis päris selle sisse minemas. „Siis saan üks-kord kuuri alla minna,“ mõtles mees. Ootamine kandis vilja. Aeg tuli maa ja mere peal, küll andis oodata. Ei poolt nii armas polnud toas, kui kuuris rüübata.

ELMU RUKKI

„Kas sa oled kalmistul käi-nud?“ küsis meile tulnud külaline enne kui „tere“ jõu-dis ütelda. „Ei ole, ma ei taha sinna minna. Seal tulevad ini-mesed ja kaebavad oma hä-dasid. Ja neid on palju: pole vett, nõud on kõik katki, töö-riistadest on vaid paar katkist labida vart! Mine kas või Taavi poest lillede kastmiseks vett ostma! Aga masu aeg, raha vähe.“ Maipühal sai kiita valla üritust „“Teeme ära“. Kalmistul jõuti palju ära teha. Loodus ei jätnud aga oma osa pooleli ja jälle oli rohtu ja mujalt tulnud rämpsu küllus-es. Tundus nagu oleks maitöö ürituse õige nimi „Aitame küll kui seda jätkataks.“ „Mine vaata! See pole enam see kalmistu,“ nõu-dis külaline edasi. Järgmisel hommi-kul varakult seadsin sammud

kalmistu poole. Peas kumises laulujoru. „Miks surnuaed korrast on ära, me isade emade paik. Küll rahvas teeb vahest ka kära, kuid kirik on endiselt vait. Külalisel oli tõesti õigus. Peale kalmistu esiosa, mis ka varemalt oli paremini üle käidud, oli tööjärg kaugele edasi läinud. Enamuses pindalal oli trimmer palju tööd teinud. Pikad tuule käes vilistavad massilisel hulgal kõrred oli kadunud. Kaevu peal oli kord loodud. Pump töötas ja oli nõusid kuhu vett lasta. Töö-riistu oli omajagu. Mõnda roh-kemgi kui vaja. Ülelugemise tulemusena sain rehasid kolm-teist. Need ei kartnud varasta-mist, millega varem põhjen-dati nende puudust. Kaugemal töötas keegi nääpsuke naisterahvas. Lähemale jõudes leidsin

selleks Epp Sokk olevat. „Jõudu tööle!“ Ta jättis õlal rippu-va masina seisma. „Mis, kas hakkas häbi meie korra-tuma kalmistu väljanägemise pärast?“ “Mitte just seda, aga ma võtsin poolest aastast selle kohustuse enda peale,“ vastas ta.Epp oli nüüd palju päevi trim-merdanud ja lihvinud meie ül-dist rahupaika. Minu kiitus on siin kohal küll esialgne, kuid tema näos peitus tahtejõud mis üt-les, et peagi hakkavad ka teised koos vallaga temale häid sõnu ütlema. Pole vaja enam nii palju neid õpetlikke sõnu ja puudele naelutatud suunaviite, vaid tegusid. Ei tohi salata ka seda, kus paljud perekonnad on siin haudade ümbruses ise korda saatnud. Kõikidele jäi meldiv tunne meie kalmistu sellest osast, kuhu äsja maeti riiklikul

tasemel meie kangelasvõitleja. Keegi ei tundnud siin häbi kodu kalmistu korrasoleku üle. Selle kalmistu taganurga hooldamise on kaunis laialda-sel pinnal oma kätte võtnud Tõrdu Anni Uno Mölderi perekond. Vallarahvas on ar-vamusel, et tähtis pole ük-sinda kalmistu sisemuse korrasolek, vaid ka aiatagune olukord. Nii loodetakse, et Halinga OÜ ja Vahenurme Agro leiavad võimalusi mõne koorma peenema killustiku toomiseks aiatagus-te teeau-kude täitmiseks, mis muidu vihmade perioodil muutuvad koledateks poriaukudeks ja sõiduautodele pea-aegu läbi-matuteks. Loodame kiriku ja majandite edukatele läbirääki-mistele! Algus on hästi tehtud. Jõudu lätkule!

ELMU RUKKI

Mine vaatama!

Valla Teataja28

HEIFER PROJEKTI InFOPÄEV

Heifer programmi raames läbiviidava projekti kaudu on hu-vilistel võimalik saada Angoora või Kalifornia tõugu küülikuid ja ka kompostusse. Projekti planeeritava tegevuse tutvustamine toimub laupäeval 2. oktoobril 2010 algusega kell 11.00 Suigu Seltsimajas, orjenteeruv lõpp 18.00. Registreeri oma osalemine

hiljemalt 30. september marju0026@gmail.com või telefonil 58366080.

Lõunasupp ettetellimisel (20.-)

Täpsem info heifer programmist www.heifer.ee

TEADE

Halinga Vallavalitsus teatab, et valla sotsiaalametnikud võtavad inimesi vastu ka Libatse Lasteaed-algkoolis (sissepääs

lasteaia poolt) ja Vahenurme Lasteaed- algkoolis (sissepääs maja tagant, vastuvõtt vanas postkontori ruumis).

Vastuvõtupäevad Libatses ja Vahenurmes on iga kuu neljapäev enne 20. kuupäeva. Kuupäevad on järgmised: 14 oktoober, 18

november ja 16 detsember.Libatses toimub vastuvõtt kl 10.00-11.00 ja

Vahenurmes kl 13.00-14.00.

Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda korraldab pühapäeval, 7. novembril Teatris Endla teist "Puuetega inimeste kultuurifestivali-messi"

Ootame esinema Pärnumaal tegutsevaid puuetega inimeste kollektiive. Oodatud on lauljad tantsijad, lühinäidendid jne. Kava pikkus võib olla max 20 minutit. Esinejaid saab registreerida 25. septembrini. Selleks tuleb võtta ühendust

Toomas Mihkelsoniga (tel 4425741 või 56648265). Samal ajal on võimalus Endla sammassaalis kõigil puudega inimestel oma käsitööd teistele näidata ja müüa.

Ootame aktiivset kaasalöömist. Teeme endile koos ühe toreda päeva!

Lisainfot saab kojast Toomas Mihkelsonilttelefon 44 25 741 või 56 64 82 65

parnukoda@hot.eeKäsitöö kohta kogu info ja registreerimine Siivi Teinfeldilt:

telefon 44 37 388 või 55 42 495 siivi.teinfeldt@mail.ee

Kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine toimub:

8. oktoobril kell 9.00-11.00 Libatse külas nn vanal tuletõrjestaadionil;15. oktoobril kell 9.00-12.00 Pärnu-Jaagupi rahvamaja juures;

22. oktoobril kell 9.00-11.00 Vahenurme Seltsimaja juures.

Tasuta marutaudivastane vaktsineerimine toimub üle aasta, niisiis, need loomad, kes said eelmisel aastal vaktsineeritud, sel aastal tasuta vaktsiini ei saa.

Võimalus on teha ka komplekssüsti, see on tasuline ja tuleks vähemalt nädal aega enne ette tellida.

Info telefonil 5143418 Marika Juhani

TEADE!

13. oktoobril kell 9.00 toimub Libatse raamatukogus kohtumine kirjanikuga. Külla tuleb

ANDRUS KIVIRÄHK.

AILI LUIK

Libatse raamatukogu juhataja kt

Tänuavaldus

Täname Halinga Vallavalitsusest hr. Jüri Kirti, AS Mako juhatajat ning töömeest, kes said

Vahenurme elanike palvest aru ning heakorrastasid bussijaama lähedal olevad rohtu kasvanud maatükid.

Tänulikud Vahenurme külaelanikud

Valla Teataja 29

Halinga Vallavalitsus tänab kõiki abilisi ja osalejaid suvelõpupeo

kordamineku eest!

ICU

Empty Mind

Smilers

Peeter Jõgioja tule- ja trummishow

Valla Teataja30

PÄRnUMAA AASTA ÕPPIJA nOMInEnDID

1. Siiri Haugas, Pärnu,4455705; siiri@pkr.ee

2. Liis Jõerand, Pärnu4420322;

liis.joerand@mail.ee

3. Agor Tettermann Paikuse 53 443174; agor.

tettermann@gmail.com

4. Ojar Jõekallas, Pärnu56 454201; oj.ar@mail.ee

5. Tarmo Tuuling, Häädemeeste

56783797; tarmotuuling@hotmail.com

PÄRnUMAA AASTA KOOLITAJA 2010 –

Maret Põlluste, Pärnu, 5537931,

maretpolluste@hot.ee

XIII TÄISKASVAnUD ÕPPIJA nÄDALÕPPIMINE SEOB PÕLVKONDI

8.-15. oktoobrini 2010

Vanaemad-vanaisad, emad-isad, lapsed-lapselapsed, kõik vanad ja noored – sel nädalal mõtleme rikkusele, mis meil põlvkondade näol on, väärtustame üksteise oskusi ja kogemusi, oleme ja teeme koos.

Leiame üksteise jaoks aega!

Vabariiklikud üritused:Avaüritus 8. oktoobril Moostes, Põlvamaal

Grundtvigi päev 12. oktoobril TallinnasE-õppe päev 13. oktoobril

Täiskasvanuhariduse foorum 15. oktoobril Tallinnas

Maakondlike ürituste ja kõige muu asjassepuutuva kohta saab informatsiooni Pärnumaa TÕNi koordinaatorilt, kelleks on: Sirje Pauskar, tel 55642968, sirje.pauskar@hariduskeskus.ee

ning www.andras.ee

KOHTUME TÕnil!

21. oktoobril kell 17.00 Pärnu-Jaagupi Rahvamajaskoolitus „Vitsaga või vitsata”

Lektor Merle Tomson puudutab alljärgnevaid teemasid:- käitumise aken, kellel on probleem ( veidi kordamist eelmiselt loengult, kuna osalejate seas võib olla ka neid vanemaid, kes viibivad esimest korda loengul). - suhtlemise kaks poolt - kuulamine ja rääki-mine- mina sõnum- rollimängud suhtlemistehnikate kinnista-miseks- väärtused vaadatuna nii lapse kui täiskasvanu aspektist võetuna- tunnete viseerimine, selle teadvustamise olulisus

Oodatud on kõik huvilised. Koolitus on tasuta

Valla Teataja 31

MÄLESTAME LAHKUnUID

KOGUDUSETEATED

KALEV AARnA 08.05.1967-03.07.2010

EVALD KInGISEPP24.05.1934-05.08.2010

HILDA MAIMETS15.05.1921-11.08.2010

LIIDIA LUIK08.08.1947-13.08.2010

JÜRI PÄRTEL30.04.1947-26.08.2010

AARE VIIRMAA26.10.1984-29.08.2010

ERLAnD KUTSAR27.04.1928-08.09.2010

MAIMU TALUR21.02.1924-11.09.2010

OKTOOBRIKUU JUMALATEENISTUSED PÄRNU-JAKOBI KIRIKUS

03. oktoober Missa kell 12.0010. oktoober Lõikustänupüha. Missa kell 12.0017. oktoober Missa kell 12.0024. oktoober Missa kell 12.0031. oktoober Missa kell 12.00

Koguduse käsitööring alustab oma uut hooaega 05. oktoobril kell 11.00 kogudusemaja kaminasaalis.

Koguduse kantselei on avatud T-n 10.00-13.00 ja 14.00-16.00

ÄRIKUULUTUSED

Tisler valmistab eritellimusel mööblit.

Kontaktid: Urmas Tammik

tel 55629489 tuumees@hot.ee

Pärnu-Jaagupi Spordikeskus on avatud järgnevalt:

E-R kell 8.00-22.00L suletud (avatud ainult ürituste ajal)

P- 14.00- 18.00

SAUnAPÄEVReede kell 15.00-19.00

SOLAARIUME-R kell 8.00-20.00

P- 14.00- 17.00

Info: 4497065 ja 53472302

Pikaajalise kogemusega ehitusmaterjalide hulgimüügiga tegelev ettevõte müüb

üldehitusmaterjale koos veoga üle Pärnumaa kliendile koju ja objektile.

Hinnad soodsad! Küsi pakkumist

Tel: 5224204, info@ehitusmaterjalid.eu

www.ehitusmaterjalid.eu

Janno Partnerid OÜ- usaldusväärne partner

Kütteladu müüb pakitudTURBABRIKETTIPUIDUBRIKETTI

kohalevedutel: 5149745

Valla Teataja32

Hea inimene,

Kui Sa oled üle vaadanud oma pere riidekapi ja leiad, et on mõned riided ja jalanõud jms, mille võiks ära anda, müüa või vahetada, siis tule 16. oktoobril 2010 kella 10.00 kuni 13.00ni Pärnu-Jaagupi Rahvamajja. Võimalus on Sul endal oma asju ära anda, müüa või vahetada.

Küsi lähemalt telefonil 5533811 Erika

Valla Teataja 33

ÕNNITLEME LAPSEVANEMAID!

Jaana Kullaseppal ja Raul Männikul sündis 23. juunil tütar

ELIISE

Käde ja Kristo Vahenurmel sündis 27. juunil tütar

MIIA

Maarika Tsilkil ja Marek Siimustel sündis 28. juunil tütar

MARIBEL

Kristel Elveltil sündis 12. juulil poeg

RENAR

Heidi Ristalil ja Janar Armasel sündis 30. juulil poeg

JENS-CHRISTJAN

Maiu ja Argo Elmendil sündis 13. augustil 2010 poeg

EGERT

Keidy Jaksonil sündis 15. septembril tütar

HEILY

3. oktoobril tähistab Merike Lahesaare

50. juubelisünnipäeva

5. oktoobril on Merike ja Henn Lahesaarel hõbepulmad!

Palju õnne, tugevat tervist ja kauneid kooselu aastaid!

ÕnnITLEVADSõbrad ja tuttavad

Laupäeval, 2. oktoobril kell 11.00 Anelema raamatukogus

nÕELVILDITUD KÄEVÕRU VALMISTAMInE

Juhendab Signe SumeOsalemissoovist teatada telefonil 445 7282 Merike

Valla Teataja nr 158 toimetus: Ave Vainu Telefon: 44 73 700, faks 447 3701, 53999848 e-mail: ajaleht@halingavald.ee Valla veebilehe aadress: http://www.halingavald.eeLugupeetud Halinga Valla Teataja kaasautor! Et tagada valla lehe tõrgeteta ilmumine kuu lõpuks, ootan materjale oktoobrikuu 15. kuupäevaks aadressile: ajaleht@halingavald.eeNB! Tekstid palume koostada Wordi- dokumendina, kirjastiiliga NORMAL ja fondiga Times New Roman. Saata elektronposti teel. Toimetus jätab endale õiguse, selguse huvides tekste redigeerida.

ÕNNITLEME

SEPTEMBRI JA OKTOOBRIKUUSÜNNIPÄEVALAPSI

Valla Teataja34

Luule Mäenurm 01.09.1938Leida Rubin 02.09.1923Eino Liivastik 03.09.1925Leili Simm 04.09.1935Taimi Muhu 05.09.1932Maimu Kumel 06.09.1934Antonina Vain 07.09.1935Ain Livental 07.09.1940Ants Merisaar 08.09.1938Helvi Kallasmaa 09.09.1937Maret Tammsalu 09.09.1938Leida Tõnisson 10.09.1922Oskar Tõnisson 11.09.1922Meeta Jürisoo 12.09.1933Laine Raidla 14.09.1925Arvo Pink 14.09.1940Mare-Pauliine Mölder 14.09.1940Õie Vänter 15.09.1933Ilmar Vaidla 15.09.1937Elvira Päärson 15.09.1939Leida Lõo 16.09.1936Mihkel Univer 16.09.1938Aime Jaaniste 16.09.1939Helli Laur 17.09.1934Lembit Tamvere 17.09.1938Virve Merede 18.09.1934Magda Teppand 20.09.1919Helmi Õige 23.09.1925Maria Pappel 23.09.1935Velda Tomson 23.09.1939Salme Virula 25.09.1919Valdo Paara 26.09.1934Mai Lünekund 26.09.1938Taimi Koplimaa 27.09.1938Zoja Türk 28.09.1937 Helgi Pärnsalu 29.09.1927Ants Haidla 29.09.1940

Hilda Kuusikmaa 01.10.1924Liisa Ojasaar 02.10.1913Adolf Nuume 02.10.1911Vaiki Kaldmäe 05.10.1921Elmar Aimla 05.10.1931Ellen Kold 06.10.1926Vaike Lassel 16.10.1931Rudolf Aas 17.10.1934Heino Lillemägi 18.10.1936Ants Koodi 18.10.1939Salme Kingisepp 19.10.1928Valve Toomsalu 19.10.1931Heino Kesanurm 21.10.1929Ilmar Moose 21.10.1934Juta Rannamees 22.10.1934Vello Kallasmaa 24.10.1930Saima Stolts 26.10.1930Liivi Kuldmaa 26.10.1940Niina Kalmet 27.10.1922Aino Jakobson 28.10.1922Vilma-Mirkadie Reidla 28.10.1922Jaan Pärna 28.10.1923Linda Teng 29.10.1922Ilme Kallasmaa 29.10.1929Mart Juhani 29.10.1939Leida Jeeser 31.10.1939