Trefi Teataja

  • View
    224

  • Download
    3

Embed Size (px)

DESCRIPTION

25.05.2012 Trefi Teataja EST

Text of Trefi Teataja

  • Reede 25. mai 2012

    TREFI TEATAJA

    TALLINN TREFF FESTIVAL

    24.27.05. 2012

    Palju kultuure, ks keel

    www.nuku.ee/festival

    Kuklid tantsitasid Trefi avatuks PERSOONJim Barnardi emotsio-naalsed rnnakud

    ARVUSTUSPetruka suhtles publikuga

    UUDISPhjakonn hvitab Raekoja?

  • 2 Uudised2 Uudised

    Pepeljajevi konn hvitab Tallinna Raekoja?!Tnavune Treff annab vimaluse nautida kolme killukest geeniuskoreo-graafi Saa Pepeljajevi kujutlusmaailmast

    PIAMARIA UUETOA

    Festivali esimene pev pakkus nr-vikdi Gizzelleiga. Homme on suured ja vikesed treffijad ooda-tud kell 13.00 Raekoja platsile osa saama grandioossest msteeriu-mist Balthasar ja Phjakonn, mis avab htlasi ka Tallinna Vanalinna pevad.

    Ma olen natuke mures, et lap-sed lhevad paanikasse, kui Ph-jakonn neist mdub. See on ju hiigelsuur, tleb Pepeljajev eten-duse proovis. Kui vaadata, kuidas 16-meetrine (keha pikkus ilma sabata) kilest marionett Phjakonn liigub, vib vaataja end uuesti lap-sena tunda.

    Etenduses osaleb lavastaja snul umbes 170 inimest akrobaadid,

    kielkndijad, tantsijad ja ka ansambel Metsatll kik rita-vad Phjakonna tema 60-meetrise teekonna vltel peatada.

    Ilma paanikataLoodetavasti paanikat Raekoja platsil siiski ei teki, kuigi kui Anti Kobini hl ja kmmekond Nuku-teatri nitlejat abilistega proovis Konna liigutavad, tunnevad nad isegi teatavat aukartust selle msti-lise olendi ees. See on nii vimas, tleb nitleja Kadri Kalda. Saal on kik suurepraselt lbimeldud ja organiseeritud, lisab ta.

    Aleksander Pepeljajev sai eten-duse see loomiseks inspirat-siooni keskaegsest eesti ja vene primusest Phjakonna kohta, kes lugudes aplalt terveid klasid ra si. Balthasaris ja Phjakonnas proovib elukas hvitada Tallinna tuntuimat arhitektuurimlestist ja teda proovitakse takistada nii kul-tuuri kui ka kunstiga.

    Hoolimata eelpool kirjeldatule pole etenduse peategelaseks hiigel-suur konn, vaid hoopis Balthasar Russow, 16. sajandi kroonik. Vaate-mngu kulminatsiooniks nnestub kroonikul siiski Phjakonn alis-tada, ja Raekoda psta.

    Seos tarbimiskultuurigaMind pani Phjakonn mtlema ka tarbimiskultuurile. See koosneb leni kilest ja mis saab sellest kilest, kui see ei ole enam Phjakonn? Mtle, kui palju kilekotte tarbib ks inimene aastas. Ilmselt rohkem kui Phjakonnajagu, mtiskleb Pepeljajev.

    Ometigi vidab ta, et ei taha etendusega saata mingit poliitilist snumit, ega hvardada Tallinna linnavalitsust kultuuriinimeste vi-muprdega jne.

    Minu eesmrk on luua dra-maatiline illusioon, mida on kind-lasti pnev jlgida htmoodi lastel ja tiskasvanutel.

    Publik saab homses suurteoses nautida NUKU ja Vene Teatri trup-pide ning NUKU noortestuudio, Ellerheina ja Musamari noorte lauljate ja tsirkuseartistide ning Free Flow stuudio kabareetantsi-jate koostd. Muusikalise seade eest on hoolt kandnud srav Kaire Vilgats, kostmikunstnikud on Inga Vares ja Kristel Maamgi.

    Sellele osale festivalipublikust, kes ka Konnaga Pepeljajevist isu tis ei saa, avatakse homme htul NUKU ovaalsaali uksed kell 21.30, et nha tantsiva Shakes-pearei lugu. Departureis loob Pepeljajev kasutatavad nukud otse publiku silme all. Ainult et nukke pole priselt olemas tegemist on virtuaalse vaatemnguga. Depar-ture on tulem huvist selle vastu, kuidas panna nukk tantsima nagu inimene.

    Tiskasvanutele meldud vaate-mng sai teks koosts Kineetilise Teatriga.

    Hiiglaslik konn ei suutnud end Edzsi eest varjata

    25/05/2012

  • 3Uudised

    Itaalias tegutsev Scarlatti-neTeatro astub homme Trefi raames Linnateatri Taevala-vale vendade Grimmide mui-nasjutuga Sisale.

    ANNIKA ANDRESEN

    Lugu rgib rnnakust lbi pisi-kese kilpkonna Tat silmade. Lbusalt mngeldes lastepraste estide, miimika, vaikuse ja lau-lude vahel, luuakse vikelastele hubane meeleolu rndamiseks Tat munemispaika.

    Seejuures pivad nad teatri keelt, teatri alustalasid ning lavas-tuse teises osas saavad nad pi-tut laval ise, alateadlikult, jrele proovida.

    Lavastuses kasutatakse ksi-kuid rekvisiite, kuid see-eest on kilpkonnale ja lastele mngimi-seks seal 30 kilogrammi soola, millele kujundeid joonistades

    kuvab pilt ka lavale paigutatud ekraanile.

    Esimest korda Eestisse tulnud Fascendini on vga pnevil: Ma loodan nha palju Eesti lapsi, sest ma olen kindel, et nen ka nende

    silmades seda uudishimu, mida nen iga kord, kui olen Sisalet etendanud.

    Tema arvates on lavastuses kige huvitavam osa see, et eten-duse lpus on nha, kuidas vi-kesed lapsed loovad seoseid eten-duses nhtu ja iseenda kitumise vahel.

    Sisale vitis 2006. aastal Itaa-lias lapseliku stsenaariumi eest Scenario infanzia preemia ning etenduse menukusest rgib ka asjaolu, et Sisale on olnud Scar-lattineTeatro lavadel juba kuus aastat.

    Vikelapsed saavad homme koos Tatga Linnateatri vikeses saalis rnnakule asuda kolmel korral, kell 11.00, 13.00 ja 15.00. Etendus kestab umbes 40 minutit.

    3Uudised

    Teatrikoolid ja stuudiod ekperimenteerivad Trefi sulatusahjusAlates esimesest Tallinn Treff festivalist 2007. aas-tal on phiprogrammi krval olnud alati ka Eesti teatri-koolide ja stuudiote prog-ramm. Tnavuse kahekmne trupi hulgas on traditsioonili-sed kooliteatrid, draamarin-gid ja tantsustuudiod, kuid ka Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna likooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia tuden-geid, kes kivad teed juba professionaalsuse suunas.

    TRIINU SIKK

    Treff on nagu suur sulatusahi, mitte lpp, vaid algus, mitte resul-taat, vaid protsess, mille eesmr-giks on snnitada uusi ideid ja lla-tavaid kohtumisi, iseloomustab Trefi kunstiline juht Vahur Keller festivali thtsust ja mju noor-tele osalejatele. Etenduskunstide tudengid kohtuvad siin omavahel ja maailma tipp-professionaalidega selleks, et saada uut inspiratsiooni teiste tdest, workshoppidelt ja festivali klubis vaieldes ning tantsides.

    Valik on laiNoorteprogramm, millest mr-

    kimisvrne osa etendusi toimub linnamelu keskel, sisehoovides ja

    Kilpkonn Tat petab vikelastele teatrikeelt

    uedes, pakub publikule vrskust, energiat ja nooruslikku tegutse-mistahet. Publikul on vimalus nha klassika tlgendusi (Loo-made farm, Shakespearei kogu-tud teosed), muusikale (Ella niduslik elu), omaloomingut (BIO I, Egomaania), kaasaegset tantsu (Tdrukrblik, Exitus) ning muidugi erinevate stiilide ja kunstide smbioosi.

    AvastamisrmTudengiprogrammi juht Anti

    Kobin tleb, et festivalile on kut-sutud Eesti kooliteatrimaastiku omanolisemad ja eristuvamad trupid. Kobin peab thtsaimaks just noorte tegutsemistahet ja kart-matust eksida.

    Samuti rhutab ta seda, et kik esinejad peale teatrikoolide on ise-tegevuslikud ja seda just parimas mttes.

    Tudengite ja stuudiote tde phivrtus on avastamisrm, millega tegutsetakse, mitte tiuses, vaid kirglikus ebatiuslikkuses ja vluvates vigades, mida kogenud profid sageli enam teha ei tihka, lisab Vahur Keller.

    On suur rm, et Eestis on nii-vrd palju ettevtlikke noori, kellel kigil hine huvi TEATER! Just seda noortele ja publikule endile festivaliprogramm pakubki.

    Noortes on powerit FOTO: MARIE KLIIMAN

    estid ja miimika on osa etendusest

    25/05/2012

  • 4 Intervjuu

    Suurbritanniast prit Jim Barnard viibib vlisklalis-test kige kauem Trefil. Ta annab etendusi ja juhendab noori.

    LIISI AIBEL

    Aastal 1993 lpetas Jim Barnard Londoni Kaasaaegse Tantsu Kooli (London Contemporary Dance School). Tantsijana on ta osalenud rohkem kui kolmekmnes profes-sionaalses projektis, mitmes neist koos Hollandi parimate koreograa-fide ja tantsukompaniidega.

    ks koreograafidest, kellega Barnard mitmetes projektis koos-td tegi, oli kaheksa aastat Pina Bauschi tantsukompaniis tantsija. Tema on see, kes on ndsele nukukunstnikule kaasa andnud hed elu olulisimad petussnad, mida Barnard ka nukukunstiga tegeledes meeles hoiab. Bauschi pilane manitses teda: ra nita mulle liikuvat keha, nita mulle, mis seda keha liigutab!

    Kaheksa aastat tagasi hakkas Barnard ttama nukkudega ning teda vlus koheselt nukukunstiga kaasnevate teatriliste vimaluste paljusus.

    Ta nimetab oma peamiseks ees-mrgiks luua midagi, mis haarab publiku kaasa, julgustab neid oma elu le jrele mtlema ning viib esineja koos vaatajatega emotsio-naalsele rnnakule. Kui publik lah-kub teatrist samasuguses seisundis, nagu nad sinna saabusid, on eten-dus olnud mttetu.

    Praegu on Jim Barnard Scal-lywag Theatrei ihu ja hing ning rndab mda maailma oma soo-loetendustega STAN, mida on vimalik nautida ka Trefi publikul, ja Mr. Magic. Etendustes kasuta-tavad nukud valmistab Barnard ise ning ning teeb selles vallas viljakat koostd Duda Paivaga. Eestis teatriklastajad saavad Barnardi valmistatud nukke imetleda Duda Paiva lavastuses Ajuloputus, mis kuulub nukuteatri mngukavva.

    Enne kui Jim Barnard Tallinnasse judis, esitasime talle mned ksi-mused e-maili teel.

    Eestis arvavad paljud ini-mesed, et nukuteater on meldud vaid lastele. Miks peaksid inimesed oma eel-arvamused krvale heitma ja enda jaoks nukuteatri maa-gia avastama?Ma ei tahaks elda, et inimesed peaksid midagi tegema. Kuid ma julgustan inimesi hindama asjaolu, et nukud vimaldavad ksitleda mitmeid n- tiskasvanute prob-leeme, millele nitlejal on vib-olla raske lheneda. Kui nukunitleja on nukule elu andnud ning ini-mesed hetkeks oma umbusu kr-vale asetavad ja emotsionaalselt antud karakterisse investeerivad, on vimalik koos publikuga ini-mese pshe tumedaid salasoppe klastada.

    Tallinna Trefil neme homme sinu tiskasvanutele mel-

    dud monoetendust Stan, mis kujutab anti-uus meest, kes vljastpoolt vaadatuna jtab tahumatu ja karuse mulje, aga sisimas on vike poiss. Kellele Stan pakub ratundmisrmu? Ma arvan, et meil kigil on mingi mask vi soomusr, millega me end maailma uduste ja inimeste eest kaitseme. Mida kartlikumad oleme, seda ekstreemsem vi pealtnha agressiivsem see mask tundub olevat. Etenduses ritan sed