Hallitusseened Orissaare Gümnaasiumi Õpperuumides Mikk Kärner GLOBE

7/24/2019 Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides Mikk Krner GLOBE

1/33

Orissaare Gmnaasium

Hallitusseened Orissaare Gmnaasiumi pperuumides

Uurimist

Autor: Mikk Krner

11. klass

Juhendajad: p. Katrin Jgi

Liina Saar, Tartu likooli doktorant

Orissaare 2014


2/33

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3

HALLITUSSEENED ........................................................................................................ 5

1.1. ldiseloomustus................................................................................................. 5

1.2. Hallitusseente mju sisekeskkonnale ja esemetele............................................ 6

1.3. Hallitusseentest tingitud terviseprobleemid ....................................................... 7

1.4. Ruumihus sisalduvate hallitusseente soovituslikud piirnormid ....................... 7

2. MATERJAL JA METOODIKA ................................................................................ 9

2.1. Uuritavad ruumid ............................................................................................... 9

2.2. Hallitusseente koguse arvutamine ruumihus.................................................. 10

3. KATSETE TULEMUSED, ARUTELU JA JRELDUSED.................................. 12

4. KSITLUSE TULEMUSED JA ANALS......................................................... 16

KOKKUVTE............................................................................................................... 22

KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 24

LISAD ............................................................................................................................. 26

Lisa 1. Andmed katseruumide, analsi teostaja ja mdetud fsikaliste nitajate

kohta .......................................................................................................................... 26

Lisa 2. Icosagen AS Mikrobioloogia labori poolt vljastatud katseprotokoll............. 27

Lisa 3. Ksitlus............................................................................................................ 28

Lisa 4. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil: Kelder.................... 30

Lisa 5. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil: Ruum nr 117 Fsika.

.......................................................................................................................... 31

Lisa 6. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil: Ruum nr 107

Bioloogia ..................................................................................................................... 32

Lisa 7. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil: Ruum nr 103 Inglise

keel .......................................................................................................................... 33


3/33

3

SISSEJUHATUS

hk mbritseb meid kikjal. ldlevinud on teadmine, et hu koostises on 78%

lmmastikku, 20% hapnikku ning lejnud gaasid mahuvad ra 2% sisse. See pole aga

sugugi kik, mis hus leidub. Peale (ie)tolmu, mikroobide ja veeosakeste on hus

molekulid, millest liblikale piisab viiest ja inimesele miljonist, et tekitada

lhnaaistingut. Inimese haistmismeel on piiratud maksimaalselt 10 000 erineva lhnaga,

kuid sellegi poolest suudame eristada teravat, kipitavat, sumbunud ja kopitanud lhna.

Tihtilugu harjume uute lhnadega ning ei pra neile suuremat thelepanu. Hiriva

lhnaga koolis ppet ajal pidevalt kokku puutudes hakkas autorit huvitama, misphjustab hingamisteedele ebameeldivat tunnet. Kahtlemata pole kriipiv tunne ninas ja

kurgus just ppimist soodustav tegur. Ebameeldiva tunde vimalikuks phjuseks vis

olla hallitus.

hus leidub hallitusseente eoseid pea kikjal ja alati see on loomulik osa meie

elukeskkonnast. Tervisehdad tekivad siis, kui seente ja muude mikroorganismide

kontsentratsioon ruumihus muutub tavalisest krgemaks. Viimasel juhul vivad nad

ohustada lisaks inimese tervisele ka ehituskonstruktsioone [9]. Hallitusseened kuuluvad

bioloogiliste ohutegurite teise ohurhma, need on ohutegurid, mis ohustavad ttaja

tervist, kuid ei phjusta nakkusohtu elanikkonnale [2].

Kuna Orissaare Gmnaasiumi vanemas osas on ebameeldiva ja rritava kopituse lhna

le kaevanud ka mitmed t autori koolikaaslased, otsustas autor uurida hallitusseente

olemasolu pperuumides lhemalt. Tpsemalt huvitas autorit see, kui palju leidub

Orissaare Gmnaasiumi ruumihus hallitusseeni, millised on hallitusseente vimalikud

mjud tervisele ning kuidas hindavad pilased kooli ruumihku.

Sellest tulenevalt seadis autor eesmrkideks:

katseliselt mrata ja vrrelda hallitusseente koguseid koolimaja vanas ja uues

osas asuvate erinevate klasside ning keldri ruumihus;

vrrelda katsetest saadud tulemusi hallitusseente soovituslike piirnormidega

ruumihus;

kirjeldada pilaste aistinguid kooli ruumihu osas.


4/33

4

Pstitati kolm hpoteesi:

1. Koolimaja vanas osas asuvate klassiruumide hus on hallitusseente hulk suurem

kui uues osas asuvate klassiruumide hus.

2. Hallitusseente hulk koolimaja vanas osas asuvate klasside ruumihus letab niisgisel kui kevadel Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslikke hallitusseente

piirnorme.

3. Kooliruumides on vhemalt pooled ksitletud pilastest theldanud

hallitusseentele iseloomulikku ebameeldivat lhna.

Eesmrkide saavutamiseks ja hpoteesi testamiseks tideti jrgnevad lesanded:

- tutvuti teemakohase kirjandusega ning kasutati saadud teavet antud ts;

- teostati katsed;

- viidi lbi ksitlus pilaste hulgas;

- analsiti saadud tulemusi;

- koostati jreldused.

T referatiivses osas antakse levaade hallitusseente ehitusest, ainevahetusest,

paljunemisest, kasutades teemakohaseid raamatuid, artikleid ning internetiallikaid. T

praktiline osa jaguneb kaheks: esimeses osas esitatakse autori poolt lbiviidud katsete

tulemused, anals ja jreldused; teises osas esitatakse autori poolt lbiviidud ksitluse

tulemused, anals ja jreldused.


5/33

5

HALLITUSSEENED

1.1. ldiseloomustusHallitusseeni, keda tihti nimetatakse ka mikroseenteks, on erineva vlimuse ja

suurusega [12].Nad koosnevad niiditaolistest pikkadest hargnenud moodustistest ehk

hfidest, mille lbimdud varieeruvad 2-30m vahel ja pikkused 2m ning mitme

sentimeetri vahel [6]. Hfidest koosnevat seene keha nimetatakse mtseeliks.

Mtseelil eristatakse substraatset- ja hkmtseeli. Substraatne mtseel paikneb

substraadi ehk aluseks oleva aine sees ja pinnal, hkmtseel substraadi kohal,

kinnitudes ja toetudes toiduks olevale pinnale vaid mnes ksikus punktis. Harilikultasub kasvusubstraadi sees kuni mtseelist, lejnud on substraadi pinnal [6].

Hallitusseene mtseel on vga vastupidav - see vib olla pikka aega kuivas ja jda

elama nii suuremate temperatuuri kikumiste kui ka lbiklmumise jrel. Seenehfid

vivad moodustada ka seenenre ehk risomorfe - 1-2mm lbimduga paksu tumeda

koorja kihiga kaetud moodustisi [13], mis vivad olla meetrite pikkused ning tungida

lbi ka krohvist vi tellismrist, levides mda anorgaanilise aine orgaanilist ainet

sisaldava tolmuga kaetud pinda, laiendades seelbi seene levikuala oluliselt [1].

Seened, seal hulgas ka hallitusseened, on heterotroofid - nad hangivad enda eluks

vajalikud ained vliskeskkonnast, lagundades endaga vahetus kontaktis olevaid

materjale ja aineid seenerakust vlja eritatud ensmide abil viksemateks

molekulideks, mis seejrel lbi seene hukese rakukesta ja -membraani seeneraku

sisemusse imbuvad [15]. Kuna hallitusseened on toiduga vahetus kontaktis, vahel isegi

toidu sees, tagab see neile head tingimused toidu hankimiseks. Peale toitainete on

hallitused muudele keskkonnateguritele vhenudlikud - kus on vhegi toitu (janiiskust), seal on ka hallitusseened. Erandiks on UV-kiirgus, mis on hallitusseentele

surmav, sealjuures kannatavad eosed rohkem UV-kiirgust kui seene mtseel [12].

Mikroskoopilised seened suudavad vahel toituda ka veetilgas leiduvatest orgaanilistest

ainetest mahutades ennast veetilga - toidu ja substraadi - sisse. Lisaks substraadile

vajavad hallitusseened soojust (temperatuur vahemikus +20kuni +30C); mdukalt

niiskust - eosed vajavad kasvama minemiseks substraadi lheduse niiskust vhemalt

70% ning substraadil endal peaks olema hallitusseente kasvama minemiseks sltuvaltmaterjalist 20-90% absoluutset niiskust, kusjuures hallitusseene kasvamine peatub, kui


6/33

6

suhteline huniiskus seent mbritsevas hus langeb alla 30% [12]; happelist keskkonda,

sest hallitusseen tekitab oma elutegevusega aluselisi hendeid, mis happelises

keskkonnas neutraliseeruvad; hapnikku olemasolu. Hallitusseened on valdavalt

aeroobsed, kuid leidub liike, kes saavad hakkama ka vga vikese koguse hapnikuga.

Ebasoodsates tingimustes seene kasv pidurdub vi isegi seiskub, kuid organism ei sure

ning on vimeline mbritseva keskkonna kasvutingimuste soodsamaks muutumisel taas

kasvama ja paljunema. Erinevad hallitusseene liigid eritavad substraadist lagundamise

teel toitainete saamiseks erinevaid ensme, ometigi suudavad hallitusseened oma

toitumisega kahjustada enamasti tugevalt vaid puitu ja muid orgaanilisi materjale.

Loomulikult kahjustavad hallitused ka erinevaid orgaanilisi materjale.

Nagu enamik seeni, paljunevad ka hallitusseened eoste ja mtseelitkikeste abil. Eosedon vga kerged ja vikesed - lbimt 1-50m [6]. Tnu oma mtmetele ja kergele

kaalule kanduvad eosed hlpsasti emaseenest eemale. huga kokkupuutel vivad

levitada eoseid ka vihm, putukad, loomad, inimesed ja kikvimalikud esemed -

seetttu on seeneeosed kikjal meie mber. Vikeste mtmete juures suudab seene eos

silitada idanemisvime rohkem kui 100 aastaks ning elada le isegi kuni 120C juures

kuumutamise [6].

1.2. Hallitusseente mju sisekeskkonnale ja esemetele

Hallitusseente philiseks funktsiooniks on looduses erinevate elutute materjalide

lagundamine, seetttu ritavad hallitusseened lagundada ka inimeste loodud esemeid ja

ehitistes kasutatavaid materjale. Sealhulgas kahjustavad mikroseened nn taastamatuid

vrtusi kultuuriprandit.

Kahjustused vib ldjoontes jagada kaheks: mehaanilised ja keemilised. Mehhaaniliste

kahjustuste puhul katavad hallitusseened materjali mtseeliga, mrivad pinna ningmuudavad nhtamatuks vi raskesti loetavaks seal asuva kujutise. Substraadi sees

kasvav mtseel lhub materjali mikro- ja makrostruktuuri, mistttu rajatised, seal

hulgas ka hooned, lagunevad. Biomaterjale lagundavad enim hallitusseente poolt

eritatavad ensmid. Hallitusseente tekitatud pigmendi- ja happelaike on vga raske

ning vahel ka vimatu puhastada.


7/33

7

1.3. Hall i tuss eentest t ingitu d terviseprob leem id

Arvatakse, et veidi vhem kui 10% inimestest on seente vastu allergia [7]. Mikroobide

sisalduse tusul hus tekivad tundlikel inimestel erinevate spooride tekitatud

smptomid, mida on peetud kujutletuks, sest need on olnud laiapiirilised ning

konkreetseid haigusi polnud vimalik nendega seostada. Seeneeoste sissehingamisel

vivad esile kerkivateks terviseprobleemideks olla silmade rritus, hingamisteedega

seotud haigused, peavalu, palavik, peapritus, vsimus [5], mlu nrgenemine,

valulikud hingamisteed, lihas- ja liigesevalud, immuunssteemi talitluse hired,

kantserogeensete alfatoksiinide poolt phjustatud vhk jm [1].

Vaid mned hallitusseened on vimelised kasvama ainult hallitusseenena. Enamustel

inimesele patogeensetel hallitusseentel esineb kasv kahe faasina ehk dimorfism.

Madalama temperatuuri (+25C kuni +28C) ja vhema toitainete juures on nad

hallitusseened, sattudes aga parematesse tingimustesse, niteks inimese organismi

(+37C ja klluslikult toitaineid), muutuvad prmseenteks, mis oma elutegevusega

inimesele mrgiseid hendeid hakkavad tootma.

Ebameeldiv on eluruumides ka hallituselehk, mis vib rritada nina limaskesta ning

tekitada aevastushooge. Hallituse lhn on inimesele seda ebameeldivam, et selletundmiseks ei pea olema litundlik lhna tunnevad pea kik inimesed ja loomad.

Lhn on tugevam seal, kus hallitusseened kasvavad kige paremini (niisketes)

ruumides, kus huvahetus on vike.

1.4. Ruumihus sisalduvate hallitusseente soovituslikudpi i rnormid

Hgieeninorme hallitusseente piirarvu kohta ruumihus ning pindadel pole Eestis

kehtestatud. Erialakirjanduses varieeruvad soovituslikud piirid 50...10 000 PM/m

(hallitusseente kolooniate arvukust vljendav hik ehk pesasid moodustavad hik 1 m

ruumihu kohta).

Antud ts on aluseks vetud Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslikud

hallitusseente piirnormid, mis on vastavalt kontoriruumihus 50 PM kuupmeetri hu

kohta ja eluruumihus 500 PM kuupmeetri hu kohta [2].

Mkotoksiine tootvate hallitusseente esinemine ruumihus on igal juhul ebasoovitav. nneks ei ole kik hallitusseened siiski mrgised, seetttu pole nad terve


8/33

8

immuunssteemiga inimesele ka alati ohtlikud. Vaid juhul, kui eoste kontsentratsioon

on sisehus oluliselt suurem kui vlishus, tuleb kiki hallitusseeni liigist sltumata

kahjulikeks pidada, sest sissehingamisel ja/vi nahaga kokkupuutel phjustavad

seeneeosed gedaid rritus- ning allergianhte. Tervisehireid vivad tekitada ka

hallitusseente eritatavad keemilised ained ning kuivanult lendu tusnud eosed. [10]

Suurenenud bioaerosoolide sisaldusele ruumihus on eriti vastuvtlikud lapsed, kuna

nende immuunssteem ei ole veel tielikult vlja kujunenud. Allergilisi haigusi

pdevate laste osakaal on tusuteel. Seetttu vib juhtuda, et varem ohutuks peetud

hallitusseente hulk vib phjustada smptomite tekkimist vi aidata kaasa allergilise

haiguse genemisele. [4]

Siinkohal tuleb tdeda, et lasteaedades ning ppeasutustes peaks olemamikroorganismide piirmrad selgelt paigas. Hallitusseened vivad tugevalt prssida

lapse arengut, kui allergia ei lase keskenduda ppimisele.

Eesti haridusssteemi dokumendi Tervisekaitsenuded koolidele poolt antakse kll

selged ettekirjutused pperuumi sisustuse, valgustuse, koolihoone asukoha ja phiplaani

jms kohta, kuid otseseid ettekirjutusi mikroobide sisalduse kohta pperuumide hus

pole. Lhim vihje hus olevatele mikroobide liigse vohamise kahjulikkusele on

Tervisekaitsenuded koolidele paragrahv 12.1. Kooliruumis tuleb tagada pilaste

tervisele ohutu sisekliimaja paragrahv 12.2. pperuumis peab olema piisav huvahetus

[16]. Otseste piirnormide puudumise tttu ei saa ametlikult elda, milline klassihk on

sobiv ning milline inimesele ohtlik selles ruumis viibimiseks.


9/33

9

2. MATERJAL JA METOODIKA

Kesolevas uurimists Orissaare Gmnaasiumi ruumihu olukorra hindamiseks vetiproovid hallitusseente arvuliseks mramiseks lihtsadestusklvide meetodil

tardstmele, mida nimetatakse ka Kochi meetodiks ja eelduseks on, et igast

tardstmele klvatud elusrakust areneb ks koloonia. Seetttu nimetatakse ka neid

elusrakke kolooniaid moodustavateks hikuteks (colony-forming units). Tekkinud

kolooniad loendatakse teatud aja mdudes.

Tks vajalikud steriilsed spetsiaalse stmega Petri tassid saadi Saaremaa Veterinaar-

ja Toidulaboratooriumist ning Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist.

Proovivtuks asetati stmega Petri tassid avatuna teatud ajaks (sltuvalt

hutemperatuurist, huniiskusest ja aastaajast 15 minutiks vi pikemaks (Lisa 1)), mille

jooksul sadestusid hus olevad hallitusseente eosed, katseks valitud ruumi. Lisaks

mdeti ruumis hutemperatuur ja -niiskus.

Jrgnevalt inkubeeriti proovid 25 1C juures 5 peva klassis nr 217 katseklaaside

kuivatuskapis. Viie peva mdudes veti proovid kuivatuskapist vlja, loendati kokku

kasvama hakanud hallitusseente kolooniad ja pildistati.

Sgisel teostatud katseseeria kigus vetud proovid edastati analsimiseks Saaremaa

Veterinaar-ja Toidulaboratooriumisse. Kevadel teostas uurimist autor he katseseeria

ja analsi. Lisaks veti ja saadeti proovid analsiks Icosagen AS Mikrobioloogia

laborisse.

2.1. Uuritavad ruum id

Ts kasutatakse vljendeid koolimaja vana osa ja koolimaja uus osa, mis on

Orissaare Gmnaasiumi pilastele ja ttajatele tuntud vljendid Orissaare

Gmnaasiumi hoone jaotamise kohta. Koolimaja vana osa valmis 1955. aastal,

koolimaja uus osa valmis 1976. aastal juurdeehitusena [11].


10/33

10

Proove veti Orissaare Gmnaasiumi mitmest pperuumist ning gmnaasiumihoone

keldrikorruselt:

Ruum nr 103inglise keele klass, ppetst vabadel pevadel on ruumis tunda

hallitusele iseloomulikku lhna, pperuumis ttaval petajal esineb sagelismptomeid, mis vivad olla hallitusseente poolt phjustatud allergiline

reaktsioon; pperuum asub koolimaja vanas osas ning aasta tagasi on vahetatud

aknad.

Ruum nr 107 bioloogia klass, pilased on kurtnud spetsiifilise lhna ja

allergiliste reaktsioonide le antud ruumis viibimisel, seetttu on alust

kahtlustada, et pranda katte all ja ruumi tagaseinas vib olla hallitust.

pperuum asub koolimaja vanas osas halvasti ventileeritava keldri kohal. Ruum nr 117 fsika klass ja auditoorium, hallitust (lhna) ei ole theldatud,

mned aastad tagasi (2007) vahetati ruumi prandakate ja sisustus; pperuum

asub koolimaja uues osas.

Orissaare Gmnaasiumi koolimaja keldrikorrus ruumid on vga erineva

otstarbega, ppetks neid ei kasutata; vga tugev hallituse lhn puudub, on

niiske ning rske, ventilatsioon puudulik, proove veti koolimaja vanas osas.

2.2. Hallitusseente koguse arvutamine ruumihus

Kikide proovide puhul arvutati vlja PM kuupmeetri hu kohta. PM on suhteline

nitaja ning seda peetakse ebatpseks. PM arvutamise aluseks on teadmine, et viie

minuti jooksul sadestub 100 cm2pinnale nii palju mikroobe, kui neid on 10 liitris hus.

Tpsemad kirjeldused valemis esinevatele suurustele on jrgmised:

kolooniate arvkolooniate arv Petri tassil;

5 aeg minutites, mille jooksul sadestunud mikroobide arv on vrdne 10

liitris hus sisalduvate mikroobide arvuga;

100leminek (teisendamine) 10 liitrilt 1 kuupmeetrile (1 m3= 1000 l);

Petri tassi pindala he Petri tassi pindala, mis on ligikaudu 56,72 cm2

(arvutatud valemiga S = r

2

; on teada, et Petri tassi diameeter on ligikaudu 8,5cm, seega raadius on ligikaudu 4,25 cm);


11/33

11

aeg aeg minutites, mil Petri tass oli avatud ning mikroobid said sellele

sadestuda;

mthikuks on PM/m3 (kolooniat moodustav hik ehk mikroobe

kuupmeetri hu kohta).

Kuna Petri tassi pind ei ole 100 cm2ja tass vib olla avatud kauem kui 5 minutit, siis

tuleb teha vastavad mberarvutused, kasutades ristkorrutist. Esiteks leitakse, kui palju

oleks olnud kolooniaid 100 cm2 suurusel stme pinnal. See jrel korrutatakse saadud

tulemus 100-ga, et saada liitritest kuupmeeter, ning jagatakse viimaseks arvuga, mitu

korda oli Petri tassi lahtiolekuaeg suurem viiest minutist. Tulemuseks on mikroobide

arv 1 m3 hus.

Nagu peatkis 2.6. mainitud, on kesolevas ts vetud vrdlemise aluseks SoomeTtervishoiu Instituudi soovituslikud hallitusseente piirnormid, milleks on kontori

hus 50 PM/m3ja eluruumi hus 500 PM/m3[14].

Andmettluseks kasutati programmi MS Excel.


12/33

12

3. KATSETE TULEMUSED, ARUTELU JA JRELDUSED

Katseseeriad teostati neljas ruumis: ruum nr 107 (bioloogia klass); ruum nr 117 (fsika

klass ja auditoorium); ruum nr 103 (inglise keele klass); vana osa kelder. Katsed teostati

2013. aasta sgisel, 23. septembril, 2014. aasta kevadel, 16. aprillil ja 17. aprillil.

23. septembril vetud huproovid edastati kasvatamiseks ja analsimiseks koheselt

Saaremaa Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi. Analside tulemused vljastati

uurimist autorile meili teel mitteametliku vastusena. Viimase phjal oli 23.

septembril ruumi nr 107 hes kuupmeetris hus hallitusseente sisaldus 1236 PM ja

keldri hes kuupmeetris hus 3886 PM. Vttes aluseks Soome Ttervishoiu

Instituudi soovituslikud hallitusseente piirnormid eluruumile (500 PM/m3), oli sgisel

lbiviidud katse ajal ruumis nr 107 hallitusseeni ligi kaks ja pool kordasoovituslikust

piirnormist rohkem (Joonis 1). Vrreldeskatse tulemust Soome Ttervishoiu Instituudi

soovituslike hallitusseente piirnormidega kontoris (50 PM/m3) selgus, et ruumis nr

107 (kus samal peval toimus tavaprane ppet) viibimine ohustab pilaste tervist

norme letati ligi 25 kordselt (Joonis 1).

Joonis 1. 23. septembril 2013 sooritatud katsete kigus mdetud hallitusseentekogused (PM/m3) ja nende vrdlus Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslikehallitusseente piirnormidega ruumihus

0 1000 2000 3000 4000

Nr 107 Bioloogia

Kelder

Soome ruumihu normelutoas

Soome ruumihu normkontoris

1236

3886

500

50

PM/m3


13/33

13

Kevadel autori poolt sooritatud katsete phjal oli ruumis nr 107 hallitusseeni 176

PM/m3ja keldris 228 PM/m3 (Joonis 2). Mlemad tulemused jid antud ts

kasutatavate Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslike piirnormide raamidesse.

Koolimaja uude osasse jvast ruumist nr 117 vrdluseks vetud proovi tulemused olid

5 PM/m3ruumihu kohta ning koolimaja vanasse ossa jvast ruumist nr 103 saadud

proovides oli hallitusseente sisaldus 88 PM/m3. Seega, koolimaja uuest osast ruumist

nr 117 vetud proovid jid samuti soovituslike piirnormide raamidesse, kuid kolooniaid

moodustavate hikute arv ji enam kui 35 kordselt alla ruumis nr 107 mdetud

ruumihus sisalduvate hallitusseente hulgale. Ruumist nr 103 vetud proovi PM/m 3

nitaja oli poole vrra viksem ruumi nr 107 omast, kuid letas siiski rohkem kui 17

kordselt koolimaja uuest osast vetud ruumi nr 117 proovi PM/m3nitajat (Joonis 2).

Joonis 2. 16. aprillil 2014 sooritatud katsete kigus mdetud hallitusseentekogused (PM/m3) ja nende vrdlus Soome Ttervishoiu Instituudi pooltsoovituslike hallitusseente piirnormidega ruumihus

Icosagen AS Mikrobioloogia labori ametliku analsi tulemused olid autori poolt

sooritatud katsetele sarnaste tulemustega. Suurim erinevus oli ruumist nr 107 vetud

proovide tulemustes, kus autori sooritatud katsete tulemusena saadi tunduvalt suurem

PM kui ametlikust analsist. See juures tuleb mrkida, et tenoliselt mngis siis

suurimat rolli mitte kuupevaline erinevus, vaid kellaaegautor sooritas katse ruumis,

kus oli algamas esimene ainetund sellel peval, ametliku analsi puhul oli aga ruumis

nr 107 toimunud juba kolm ainetundi ning tenoliselt oli klass selleks hetkeks

0 100 200 300 400 500

Soome ruumihu norm elutoas

Soome ruumihu norm kontoris

Nr 117 Fsika

Nr 103 Inglise keel

Nr 107 Bioloogia

Kelder

500

50

5

88

176

228

PM/m3


14/33

14

tuulutatud. Ametliku analsi tulemuste jrgi oli kikides ruumides, kus katse lbi viidi,

ruumihk ts kasutatavate soovituslike normidele vastav: ruumis nr 107 oli katse

sooritamise hetkel hus 37 PM/m3, ruumis nr 117 15 PM/m3ja keldris 294 PM/m3

(Joonis 3).

Joonis 3. AS Icosagen Mikrobioloogia laborist tellitud analsi tulemused ja janende vrdlus Soome Ttervishoiu Instituudi poolt soovituslike hallitusseentepiirnormidega ruumihus

Vrreldes sgisel ja kevadel samast ruumist vetud tulemusi, oli hallitusseente sisalduse

vahe ruumihkudes mitmekmnekordne (Joonis 4).

Joonis 4. Sgisel ja kevadel sooritatud katsete tulemuste vrdlus

Katsete tulemustest selgus, et sgisel oli Orissaare Gmnaasiumi ruumihus hoolimata

vhesest niiskusest tunduvalt rohkem hallitusseente eoseid kui ruumis nr 117, kushallituse lhna pole theldatud.

0 100 200 300 400 500

Soome ruumihu norm

Soome ruumihu norm

Nr 107 Bioloogia

Nr 117 Fsika

Kelder

500

50

37

15

294

PM/m3

0

1000

2000

3000

4000

sgis 2013 kevad 2014

5

88

1236

176

3886

228

PM

/m3


15/33

15

Sgiseste ja kevadiste katsete PM/m3 nitajate suured erinevad vivad olla tingitud

asjaolust, et suve lpus ja sgise alguses on huniiskus kige suurem ja kevadel

viksem (Lisa 1, [12]). Kevadiste katsete lbiviimise ajal oli huniiskus pperuumides

suhteliselt madal letamata kordagi 50% niteks oli 16. aprillil ruumis nr 107

huniiskus vaid 31%. Kuna hallitusseente heks kige olulisemaks kasvuteguriks on

niiskus, mjutab aastaaeg oluliselt hallitusseente kasvu siseruumihus.Ka varasemates

uuringutes on leitud, et suhteline huniiskus ja pinnase niiskusesisaldus on olulisteks

teguriteks ehitiste kahjustumisel hallitusseente tttu [3]. Kuiva hu vastukaaluks oli

temperatuur ruumi nr 107 hus kevadel paar kraadi krgem kui sgisel.

Sgisel sooritatud katsete puhul letasid arvutatud PM/m3 nitajad Soome

Ttervishoiu Instituudi poolt soovituslike hallitusseente piirnorme nii keldris kui karuumi nr 107 hus. Krge hallitusseente eoste hulk ruumi nr 107 hus viitab vohavale

hallitusseenele, mis vib ohustada ruumis viibivate inimeste tervist. Keldris ppetd ei

toimu, seetttu sealne hallitus otsest ohtu pilaste tervisele ei kujuta, kll aga vib

avaldada mju ehituskonstruktsioonidele. Kuna hallitusseened levivad eostega ning hu

kaudu, vib hallitus kiirelt levida keldrist vljapoole ning hakata levima ning hakata

kasvama niiskemates koolimaja osades. Eriti tuleks jlgida vana osa pperuume, kuna

neid vivad hallitusseened ohustada puuduliku ventilatsiooni tttu kige enam.

Autori lbiviidud katse tulemused olid sarnased Icosagen AS Mikrobioloogia laborist

tellitud analsi tulemustele. Kevadistest katseseeriate ametlikud tulemustes nitasid, et

keldri hus on hallitusseente eoseid tunduvalt rohkem kui ruum nr 107 hus. Vrreldes

kevadel ruumides nr 107 ja nr 117 lbiviidud katsete tulemusi, neme, et ruumis nr 107

on ikkagi hallitusseente hulk mrgatavalt suurem, kui ruumis nr 117.

On alust kahtlustada, et ka ruumis nr 103 vib kasvada lubatust enam hallitusseeni, sest

hallitusseente sisaldus oli tunduvalt suurem kui ruumis nr 117. Ruumis nr 103 ttavpetaja on kirjeldanud temal esinevaid terviseprobleeme, mille tunnused viitavad

allergilisele reaktsioonile ja mis ilmnevad hallitusseentele kasvuks soodsate

ilmastikutingimuste korral ning mis sarnanevad allergia tunnustele. Autoril pole

piisavalt alusmaterjali vitmiseks, et ruumis nr 103 oleks hallitusseente sisaldus inimese

tervist kahjustav. Viimase testamiseks oleks vaja viia lbi tiendavad katsed ja

mtmised antud ruumis.


16/33

16

4. KSITLUSE TULEMUSED JA ANALS

Ksitlus pilaste hallitusseentega kokku puutumise osas koostati ja viidi lbi

veebikeskkonnas Google Docs. Ksitleti Orissaare Gmnaasiumi 5., 7. ja 9. kuni 11.

klassi pilasi. Vastajate valiku kriteeriumiks olid tehnilised vimalused,

kokkupuutumine murettekitavate klassiruumidega ning vastanute teadlikkus allergia ja

hallituse osas. Ksitlusele vastasid Orissaare Gmnaasiumi 5. kuni11. klassi pilased

vanuses 10 18 eluaastat, kokku 64 pilast. Jrgnevalt on esitatud levaade ksitluse

tulemustest (Lisa 3).

Ankeedi esimene ksimus Teie sugu: oli vajalik vimalike eriprade vljatoomiseks

allergiliste reaktsioonide esinemisel mees- ja naissoost vastanute seas. Ksimuselevastas 64 pilast, neist meessoost 55% ehk 35 vastajat ja naissoost 45% ehk 29 vastajat

(Joonis 5).

Joonis 5. Ksitluses osalenute sooline jaotus

Ksimusega Kas oled tundnud mnes Orissaare Gmnaasiumi pperuumis

ebameeldivat "kopitanud"/hallituse lhna? sooviti teada pilaste thelepanekuid

Orissaare Gmnaasiumi pperuumides esinevatest vrastest ebameeldivatest

lhnadest. Selgus, et hallituse lhn on tuttav paljudele Orissaare Gmnaasiumi 5.11.

klassi pilastele. Nimelt vitis 72% (46 vastajat) vastanust, et on tundunud Orissaare

Gmnaasiumi pperuumides hallituse vi n kopitanud lhna (Joonis 6).

35; 55%29; 45%Mees

Naine


17/33

17

Joonis 6. Kopitanud/hallituse lhna theldamine pilaste seas

Hallituse vi kopitanud lhna polnud tajunud nooremad pilased. Vanemate klasside

puhul oli mainitud lhna tajumise protsent tunduvalt krgem. Niteks oli 5. klassi

pilastest vaid 30% theldanud gmnaasiumi hoones hallituse/kopitanud lhna, samas

aga 9. klassi pilastest oli seda tundnud 100 % vastanutest (Joonis 7).

Joonis 7. "Kopitanud"/hallitusseene lhna theldamise jaotus 5. ja 9. klassipilaste seas

Autori arvates ei saa nii suure hulga inimeste puhul olla tegu mne muu lhnatekitajaga,

mida nii paljud pilased viksid kirjeldada vralt tenoliselt on mrganud ning

olnud hiritud hallituse/kopitanud lhnast enamus Orissaare Gmnaasiumi pilasi.

46; 72%

18; 28%

Jah

Ei

30%

100%

70%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5. klass 9. klass

Ei

Jah


18/33

18

Ebameeldivas keskkonnas ppimine on aga ppimist raskendav asjaolu ning seelbi

vib hallituselhn mjutada ka Orissaare Gmnaasiumi pilaste pitulemusi.

Ksimuse Kas teil on esinenud koolis mni allergiline reaktsioon? tulemused pidid

oodatavalt andma teavet allergiate esinemise kohta ldiselt Orissaare Gmnaasiumipilaste seas. Vastanutest 27% ehk 17 vastajat 66-st tunnistas, et neil on esinenud

koolis mni allergiline reaktsioon, lejnud 73% pilastel allergilist reaktsiooni

Orissaare Gmnaasiumi pperuumides ksitluse tulemuste phjal esinenud ei ole

(Joonis 8).

Joonis 8. Allergiliste reaktsioonide esinemine pilastel koolis

Allergiate esinemise krge protsent vib tuleneda ka vastanute vrast arusaamast

(allergia miste osas), kuna jrgnevatest ksimuste vastustest vis jreldada, et vastaja

polnud ilmselt mistnud ksimuse phisna allergia igesti. Suurema ksitlejate

arvuga C. Lingi poolt lbi viidud uuringu phjal oli aga 2012. aastal Orissaare

Gmnaasiumis allergiat pdenud lapsi 32% [8]. See arv on tenoliselt sna tpne, kuna

maakoolina on allergiaid tenoliselt pilastel vhem, kui linnakoolides. Vastavalt on

vljaspool Tallinnat on terviseprobleeme keskmiselt le 50% pilastest. Autor tuletab

meelde, et vljaspool Tallinnat on Eestis veel linnu - nende koolid tstavad

terviseprobleemide esinemise protsendi krgemaks, kui see maakoolides on [4].

Ksimuse Milliseid allergilisi reaktsioone on Teil koolis esinenud? eesmrgiks oli

vlja selgitada erinevaid esinenud allergilisi reaktsioone. Ligi kolmveerandil

vastanutest, kellel oli koolis allergia esinenud, vljendus see hingamishirena (29% ehk

17; 27%

47; 73%

Jah

Ei


19/33

19

5 vastajat) vi silmade, nina vi kurgu rritusena (47% ehk 8 vastajat). Fakt viitab

asjaolule, et kooli siseruumide hk on problemaatiline. lejnud vastajatel esines

nahalve (6% ehk 1 vastaja) vi mni muu allergia vorm (18% ehk 3 vastajat).

Fakt viitab asjaolule, et kooli siseruumide hk on problemaatiline. heks probleemikssiin on lbiviidud katsete tulemusel vanas koolimaja osas vohavad hallitusseened, kuid

see ei ole kindlasti ainus murekoht.

Joonis 9. Allergiliste reaktsioonide esinemine koolis

Ksimuse Mis on koolis olnud allergia phjustajaks? koostamisel taheti vastajal

anda vimalus kirjeldada koolis esinenud allergia phjustajat. 70% allergilist

reaktsiooni tunnetanud vastanutest kahtlustas allergia phjustajana imelikku vi hirivat

lhna, mis tulenes hallitusseentest vi klassiruumis kasutatud ehitusmaterjalidest.

Katsete phjal vib vita, et selline levinud arvamus on igati phjendatud - tepoolest

vib olla Orissaare Gmnaasiumis allergia tekitajateks vohavad hallitusseened.

Allergeenidena kirjeldati veel mustust ja tolmu, klassis kasvavaid taimi, kuid 17%

allergiat tunnetanud vastanutest ei osanud allergia phjust elda (Joonis 10).

8; 47%

5; 29%

3; 18%

1; 6%

Silmade, nina vi kurgu rritus

Hingamishire

Nahalve

Muu


20/33

20

Joonis 10. Allergiliste reaktsioonide phjused ksitlusele vastanute arvates

Ksimusega Kas oled teadlik, et tolm, mustus, hallituslhn ruumides vib olla

rrituskha ning astma phjustajaks? taheti teada Orissaare Gmnaasiumi

vanemate pilaste teadlikkusest igapevastena tunduvate khimiste vi astma

phjustatusest hallituse, mustuse vi tolmu poolt. Vastanutest 89% (57 vastanut) vitsid,

et on eelpool loetletud phjustajatest teadlikud (Joonis 11). Jrelikult on Orissaare

Gmnaasiumi pilaste teadlikkus hallitusseentest ja allergiatest pigem hea. Sama

tulemus tuli vlja ka kaks aastat varem lbiviidud suurema ksitlejate arvuga tst

Orissaare Gmnaasiumi pilaste allergiad ja nende seos koolikeskkonnaga [8].

Joonis 11. Teadlikkus rrituskha ja astma phjustajatest

12

2

7

3

0 2 4 6 8 10 12 14

Imelik/hiriv lhn, mis vib tuleneda

hallitusest/ehitusmaterjalidest

Klassiruumides sel hetkel olnud taimed

Tolm, mustus

Muu

pilaste arv

57; 89%

7; 11%

Jah

Ei


21/33

21

Ksimus Mitmendas klassis Te pite? oli vajalik vimalike korduvate vastuste

vljapraakimiseks, vttes aluseks klassis ppivate pilaste arvu. Samuti oli vimalik

selle alusel tuua vlja klassid,kus allergiaid on kige enim esinenud. Antud ksimusele

vastamine oli kohustuslik. htegi jreldust vaid sellele ksimusele toetudes ei tehtud.


22/33

22

KOKKUVTE

Hallitusseene eoseid esineb pea kikjal hus. Nad on kll vga olulised looduslikeslagundamisprotsessides, kuid inimesega he katuse alla pole nad loodud elutsema.

Autor seadis antud ts eesmrgiks mrata katseliselt hallitusseente kogus koolimaja

vanas ja uues osas asuvate erinevate klasside ruumihus kolmes katseseerias, sgisel

he ja kevadel kahe katseseeriaga; teostada vrdluseks paralleel katsed keldris;

kirjeldada pilaste subjektiivseid aistinguid kooli ruumihu osas. Katsed viidi lbi

sgisel 23. septembril 2013 ja kevadel 16. ja 17. aprillil 2014.

T teoreetilises osas kirjeldati seeni ja hallitusseeni ldisemalt, ning toodi vljalevaade hallitusseente toitumisest, paljunemisest, ainevahetusest, thtsamatest liikidest

ning hallitusseentega seonduvatest terviseprobleemidest ja nende ennetamisest.

Uurimus viidi lbi sadestusmeetodil, kus agarstmega Petri tass jeti mdetud ajaks

avatuna uuritavasse ruumi. Uuritavaid ruume oli kokku neli. Seejrel saadeti Petri tassid

analsideks laboritesse vi asetati psiva temperatuuri juurde viieks pevaks

kasvama, selle mdudes tassid pildistati, loeti kokku kasvama hakanud hallituspesad

ning teostati arvutused hallitusseente sisalduse leidmiseks ruumihus.

Uurimusest selgus, et ruumi nr 107 hus oli sgisel lubatud normidest mitmeid kordi

rohkem hallitusseeni ehk ruumis viibimine kahjustas inimese tervist. Ruumi nr 107

hutatakse korrapraselt, sest klassi hk muutub kiirelt sumbunuks ja hallitusseene lhn

oleks hutamata ruumis vga ebameeldivalt vnge. Koolimaja vana osa keldrist vetud

krge hallitusseente sisaldusega proovid vihjavad, et hallitusseened prinevad

klassiruumi pranda alt.

Kevadel vetud proovid nitasid, et kikide ruumide, kus proovid veti (kelder, ruum nr

103, ruum nr 107, ruum nr 117), ruumihus ei olnud liiga palju hallitusseeni. Kll oli

aga nha, et vanas osas oli hallitusseente sisaldus ruumihus tunduvalt krgem kui uues

osas. Hallitusseente hulga suurt vahet sgisel ja kevadel ruumihus phjustab

huniiskus - selle langemisel 30% ligidale peatub enamus hallitusseente kasv, mistttu

ka hallitusseente sisaldus ruumihus langeb. Uurimusest selgus, et suur osa Orissaare

Gmnaasiumi pilastest on theldanud ppetks ettenhtud ruumides hallitusseentele


23/33

23

iseloomulikku lhna. Ligi viiendik vastanutest pidas endal esinenud hingamisteedes ja

silmades esineva allergia phjuseks just hallitusseeni.

Ts pstitatud kolmest hpoteesist ks ei pidanud paika ning kaks leidsid kinnitust:

Hpotees koolimaja vanas osas asuvate klassiruumide hus on hallitusseente

hulk suurem kui uues osas asuvate klassiruumide hus pidas paika, sest uues

osas oli hallitusseente hulk kikides lbiviidud katsete tulemustes vhemalt kaks

korda madalam, kui vanas osas lbiviidud katsete tulemustes.

Hpotees hallitusseente hulk koolimaja vanas osas asuva klassi ruumihus on

nii sgisel kui kevadel suurem kui Soome Ttervishoiu Instituudi soovituslikud

hallitusseente piirnormid ei pidanud paika, sest kevadel oli ruumi nr 107

hallitusseente sisaldus madalam kui Soome Ttervishoiu Instituudisoovituslikud hallitusseente piirnormid eluruumidele.

Hpotees: kooliruumides on vhemalt pooled ksitletud pilastest theldanud

hallitusseentele iseloomulikku ebameeldivat lhna pidas paika, sest ksitluse

tulemuste jrgi on theldanud rohkem kui Orissaare Gmnaasiumi pilastest

Orissaare Gmnaasiumi ppehoones hallitusseene vi kopitanud lhna.

Kuna hallitusseente hulk oli sgisel ruumi nr 107 hus niivrd suur, soovib autor tuua

vlja, et antud ruumis ppet lbiviimine on sgiseti eelkige ohtlik petajale japilastele ning ruumi kasutamist ppetks tuleks sgavalt kaaluda. Pealegi on peva

esimeste ainetundide jooksul ruumis nr 107 hallitusseene lhn vga terav ja ebameeldiv

ning seega segab ppetle keskendumist. Kaaluda tasuks ka ruumi nr 103 ruumihu

phjalikku uurimist, kuna lbiviidud katsete phjal on alust arvata, et ka seal on

probleeme hallitusseente vohamisega.

Autori arvates on Orissaare Gmnaasiumi vana osa hallitusseente sisaldus ruumihus

muret tekitav ning lhtuvalt katse tulemustest prineb vana osa all asuvast keldrist, kustuleks vimalusel viia lbi tiendavad uuringud hallitusseente esinemisest koolimaja

vanas osas ning vtta kasutusele meetmed, mis krvaldaksid kesolevas uurimists

vlja toodud probleemi.


24/33

24

KASUTATUD KIRJANDUS

[1] Bech-Andersen, J. (2005) Sisekliima ja hallitusseened. [www]

http://mycology.ee/test/images/upload/qzcke4bf514dd48574_hallitusseened.pdf

(17.03.2014).

[2] Bioloogilistest ohuteguritest mjutatud tkeskkonna ttervishoiu ja tohutuse

nuded. (2013). Riigi Teataja I osa. [www]

https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017 (18.04.2014).

[3] Gutarowska, B., Piotrowska, M. (2007). "Methods of mycological analysis in

buildings." Building and Environment 42: 1843-1850.

[4] Hallitusseentest ruumihus. (2014). Eesti Tervisekaitse Selts 54. konverentsi 120

aastat sanitaarkontrolli Eestis ettekannete kogumik, lk 86 90. [www]

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/ETS_kogumik_54.pdf

(17.04.2014).

[5] Kaila, P. (1999). Majatohter. 3.osa. Tallinn: Ehitaja raamatukogu.

[6] Konsa, K., Pilt, K. (2012). Hoonete biokahjustused. Tartu: Atlex. 59.

[7] Lee, T., Grishpuna, S. A., Martuzeviciusa, D., Adhikaria, A., Crawforda, C.,

Reponena, T. (2006). Culturability and concentration of indoor and outdoor airborne

fungi in six single-family homes. Atmospheric Environment 40: 2902-2910.

[8] Ling, C. (2012). Orissaare Gmnaasiumi pilaste allergiad ja nende seos

koolikeskkonnaga. Orissaare Gmnaasium. [Uurimist]. Orissaare.

[9] Mikrobioloogiamikroorganismid. (2013). Hariduskeskus. [www]

http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROORGANISMID

(17.03.2014).

[10] Nuter, V. (2008). Hallitus, ohtlik vrleegion. [www] http://hallitus.ee/hallitus-

ohtlik-voorleegion/ (17.03.2014).

[11] Orissaare Gmnaasium. (2014). Ajalugu. [www] http://oris.edu.ee/ajalugu

(6.04.2014).

[12] Pilt, K. (2014). Ehitusmkoloogia. Mikro- ehk hallitusseened. [www]

http://mycology.ee/UserFiles/File/mikro-ehk%20halllitusseened.pdf (17.03.2014).
http://mycology.ee/test/images/upload/qzcke4bf514dd48574_hallitusseened.pdfhttps://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/ETS_kogumik_54.pdfhttp://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROORGANISMIDhttp://hallitus.ee/hallitus-ohtlik-voorleegion/http://hallitus.ee/hallitus-ohtlik-voorleegion/http://oris.edu.ee/ajaluguhttp://halllitusseened.pdf/http://halllitusseened.pdf/http://oris.edu.ee/ajaluguhttp://hallitus.ee/hallitus-ohtlik-voorleegion/http://hallitus.ee/hallitus-ohtlik-voorleegion/http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROORGANISMIDhttp://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/ETS_kogumik_54.pdfhttps://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017http://mycology.ee/test/images/upload/qzcke4bf514dd48574_hallitusseened.pdf


25/33

25

[13] Puuseentest. (2014). Haapsalu KHK. [www]

http://www.hkhk.edu.ee/puuseened/puuseentest.html (19.04.2014).

[14] Sadam, A., Indermitte, E. (2013). Hallitusseened kui hoonete bioloogilised

ohutegurid. - Keskkonnatehnika, nr 3, lk 26-28. [www]http://www.keskkonnatehnika.ee/client/common-docs/2013_pdf/KKT_2013_03.pdf

(20.04.2014).

[15] Sarapuu, T. (2003). Bioloogia gmnaasiumile. 1. osa. Tartu: Eesti Loodusfoto.

[16] Tervisekaitsenuded koolidele. (2013). Riigiteataja I osa. [www]

https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010 (17.03.2014).
http://www.hkhk.edu.ee/puuseened/puuseentest.htmlhttp://www.keskkonnatehnika.ee/client/common-docs/2013_pdf/KKT_2013_03.pdfhttps://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010http://www.keskkonnatehnika.ee/client/common-docs/2013_pdf/KKT_2013_03.pdfhttp://www.hkhk.edu.ee/puuseened/puuseentest.html


26/33

26

LISAD

Lisa 1. Andmed katseruumide, analsi teostaja ja mdetudfsikaliste nitajate kohta

Katse

seeria

Kuupev Analsi teostaja Uuritav

ruum

Aeg (min) Temperatu

ur ( C)

Suhteline

huniiskus

(%)

1. 23.

september

2013

Saaremaa

Veterinaar- ja

Toidulaboratoorium

nr 107,

bioloogia

10 18 56

kelder 10 16 79

2. 16.

aprill

2014

Uurimist autor nr 107,

bioloogia

51 21 31

nr 103,

inglise k.

51 21 35

nr 117,

fsika

805 20 38

kelder 795 17 60

3. 17.

aprill

2014

Icosagen AS

Mikrobioloogia

labor

nr 107,

bioloogia

120 25 42

nr 117,

fsika

120 20 35

kelder 120 17 62


27/33

27

Lis a 2. Icosagen AS Mikrobioloogia labori poolt vljastatudkatseprotokol l


28/33

28

Lisa 3. Ksitlus

(asub lingil:

https://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elT

o/viewform)

OG klassiruumide hk ja selle vimalikud mjud pilaste tervisele

Tere. Mina olen Mikk Krner, Orissaare Gmnaasiumi 11. klassi pilane ning uurin

Orissaare Gmnaasiumi pperuumide hku ning selles sisalduvaid vimalikke

hallitusseeni.

Tuletan Teile meelde, et allergiliseks reaktsiooniks vib olla ka hust tingitud

ebameeldivus tunne ninas (sh sgelus, pidev "aevastus tunne"), aevastamine, khimine,hingamisteede kipitamine, sgelus nahal, punetus jm allergilised reaktsioonid.

Edu vastamisel.

* Kohustuslik

Teie sugu: *

Mees

Naine

Mitmendas klassis Te pite?*

Kas Teil on esinenud koolis mni allergiline reaktsioon?*

Jaatava vastuse korraljtkake ksimustiku titmist. Eitava vastuse korral vite

jtta kaks jrgmist ksimust vahele.

Jah

Ei

Milliseid allergilisi reaktsioone on Teil koolis esinenud?

Mis on olnud koolis allergia phjustajaks?

Tolm, mustus
https://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewformhttps://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewformhttps://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewformhttps://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewformhttps://docs.google.com/forms/d/1ticFFeAC1EGzEHhXTfYKXev3L1sbtG0C6Quwxj0elTo/viewform


29/33

29

Imelik/hiriv lhn klassiruumides, mis vib tuleneda

hallitusest/ehitusmaterjalidest

Klassiruumides sel hetkel olnud taimed

Muu:

Kas oled teadlik, et tolm, mustus, hallituslhn ruumides vib olla

rrituskha ning astma phjustajaks?*

Jah

Ei

Kas oled tundnud mnes Orissaare Gmnaasiumi pperuumis

ebameeldivat "kopitanud"/hallitusseente lhna?*

Jah

Ei


30/33

30

Lisa 4. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil:Kelder

(Autori erakogu)


31/33

31

Lisa 5. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petritassi l :Ruum nr 117 Fsika

(Autori erakogu)


32/33

32

Lis a 6. Hall itus seened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil:Ruum nr 107 Bioloogia

(Autori erakogu)


33/33

Lisa 7. Hallitusseened 16.04.2014 vetud proovide Petri tassil:Ruum nr 103 Ingl ise keel

(Autori erakogu)

Documents

Hallitusseened Orissaare Gümnaasiumi Õpperuumides Mikk Kärner GLOBE