Oli&On

Oli On Paide Ühisgümnaasium

www.paideyg.ee

Meie ajakirjanikud olid messi „Lingid tulevikku VII” ametli-kud ajakirjanikud.

Lk 2

23. mail startis kooli kõrvalt järjekordne klassitäis güm-nasiste, kes sõitsid Särghaual asuvasse Tallinna Tehnika-ülikooli maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppe-keskusesse.

Birgit Mallas

Kümnes klass oli juba teine klass meie koolist, kes osales KIKi toetusega projektis „Kivimid ja mineraalid“, va-rem oli samas projektis osale-nud 11. klass. Kohapeal toimus kolm töötuba. Esimeses uuriti mikroskoobiga

erinevaid mineraale ning igal õpilasel oli võimalus ka ise klaasaluse peal maarjajääd kasvatada.

Teises töötoas kuulati loengut erinevatest kivimitest, mida Eesti aladelt leida on, räägiti nii mitmesaja meetri süga-vusel asuvatest kivimitest kui ka maanteid katvast asfaldist. Veel lahendati rühmatööna ülesanne kivimite tekkimis-viisidest. Kolmas ehk viimane töötuba oli paljude arvates kõige huvitavam ja kindlasti ka meeldejäävaim. Igaüks sai

endale valida meelepärase kivi ja seda siis lihvima hakata.

Mõned poistest proovisid ka kive lõigata, et endale just sobiv tükk saada. Kõik soo-vijad said proovida kivi peale midagi endale meelepärast graveerida. Kõik lihvitud kivid oli võimalus endale jätta.

10. klassi õpilase Kelly arvates ei olnud projekti teoreetiline osa kuigi huvitav. „Mulle meeldis, et saime ise kristalle kasvatada ja hiljem oli ka kivide lihvimine huvitav,“ lausus ta.

&

Nr 4 (77) │ Mai 2016

Abituriendid oma tulevikust

Lk 6-7

Kümnendikud uurisid kivimeid

FOTO

D B

irgi

t M

alla

s

Valmis said imetillu-

kesed kristallid, mille

suurendus oli muljet

avaldav.

Maikuus õpitakse

rohkem mujal kui

klassiruumis.

Lk 5

Oli&On 2

Oli&On │ Nr 4 (77) │ Mai 2016 arvamus

See kooliaasta on minu jaoks

isiklikult läinud väga kiiresti.

Alles see oli, kui ma istusin

maha ja hakkasin esimest

juhtkirja kirjutama, nüüdseks

on käsil juba neljas. Suvi on

ukse ees, võib isegi öelda, et

käes. Ööd lähevad aina

valgemaks, päevad pikemaks.

Tänaval käies tunneb aina

tihemini grillimise lõhna ja

kuuleb mõnda lõbusat

seltskonda koos juttu ajamas.

Suvi on paljude lemmik-

aastaaeg. Ma mõistan väga

hästi, miks: vaba aega on

palju ja kohustusi tavaliselt

vähe. Kellele see ei meeldiks?

Abituuriumil on eksamid juba

läbi ja põhikooli lõpetajatel

veel ees. Tervele kooliperele

on raske midagi lühikest ja

asjakohast soovida, seega

jääb seda kirja lõpetama

paljudele tuttav lause: „May

the odds be ever in your

favor."

Saara Sion

J U H T K I R I

17. märtsil toimus Paide kultuurikeskuses info-mess „Lingid tulevikku VII". Üritus algas juba kell 11.00 ja maja sai peaaegu hetkega pilgeni täis. Messil olid esindatud paljud Järva-maa koolid, õpilasfirmad üle Eesti ja kutse- ning ülikoolid, kaasa arvatud Paide ühisgümnaasium. Avamisel esines meie kooli vilistlane Lauri Lugu.

Meile, kahele Oli&Oni toimetuse liikmele, Saarale ja Birgitile, avanes võimalus olla osa infomessi „Lingid tule-vikku VII" meeskonnast. Kummalegi meist ei olnud see esimene kord osaleda mõnel üritusele vabatahtlikuna. Info-messil sai meile osaks aga uudne ülesanne. Tavapäraselt on vaba-tahtlike tööülesannete

hulka kuulunud inimeste vastuvõtmine, juhata-mine ja muud kergemad tööd, sel korral oli meie tööks intervjueerida erinevaid messikülasta-jaid ja osalejaid ning hiljem kogu üritusest üks sisukas uudis kirjutada. Uudis avaldati Rajaleidja kodulehel.

Infomessil valitses üllata-valt meeldiv õhkkond. Enne ürituse algust kartsime me enim, et meie intervjueeritava-teks juhtuvad „tüüpilised eestlased", kes on teata-vasti napisõnalised ega soovi kellegagi rääkida. Meie intervjueeritavate hulka, keda oli kokku 12, ei sattunud aga keegi, kes ei oleks olnud meiega meelsasti suhtlemisaldis ja see tegi meie töö palju lihtsamaks.

Meie töö oli pealtnäha

väga kerge: läksime mõne messil osaleja või külastaja juurde ning küsisime temalt mõned küsimused, näiteks „Kui-das teile selleaastane mess meeldib?" või „Kas olete ka enne infomessi „Lingid tulevikku" külas-tanud?". Iga intervjueeri-tava kohta kirjutasime me üles põhilise, mida tema käest teada saime. Päeva lõpuks oli meil kahepeale kokku väga palju infot, millest ühe korraliku uudise kirjuta-mine oli järjekordne huvitav väljakutse.

Me mõlemad jäime otsusega osaleda info-messil ajakirjanikena vä-ga rahule. Huvitav oli näha messi korraldusliku poolt ning samuti saime proovida kätt ajakirja-nikena väljaspool kooli-lehte. Edaspidi tunneme end ajakirjaniku rollis palju kindlamalt. Sellistest võimalustest oleks mõistlik alati või-malusel kinni haarata, kuna meie kahekesi õppi-sime sellel päeval väga palju uut ja huvitavat. Loodetavasti olema ka järgmisel aastal Järvamaa suurima infomessi korral-damisega seotud ja näeme messil veelgi rohkem tuttavaid nägu-sid Paide ühisgümnaa-siumist kui sellel aastal.

Birgit Mallas Saara Sion

Ajakirjanikuna väljaspool OliOni

PRanne

Oli&On 3

arvamus

Teie arvamus palun...

Hiljuti jäin ma

koolis ilma ühest paarist peaaegu igaühe

garderoobi täiendavatest mustadest

tennistest. Ma ei tea siiani, kas keegi

otsustas, et tal on neid hädasti vaja või pakiti

need kogemata pärast kehalise kasvatuse

tundi enda kotti. Igatahes jäin ma mõtlema,

kas meie koolis on varastamine aktuaalne

probleem. Ma usun, et me kõik mäletame,

kuidas algklassides tuli tihti ette, et kellegi

kümme krooni või uus uhke kustukumm olid

kadunud. Kindlast umbes pooltel kordadel

olid need asjad ise ära kaotatud, aga

ülejäänud kordadel oli tegu varastamisega.

Algklassides on sellised juhused kergesti

mõistetavad: tegu on nii väikeste lastega,

kes ei pruugi arugi saada, et nende teguviis

on vale. Koolis omandavadki lapsed ju

arusaama, kuidas kõik toimib ja mis on

lubatud. Kuid küsimus jääb siiski õhku, kas

varastamine ei ole probleem või esineb seda

meie koolis siiski liialt?

Saara Sion

„Õpetaja tegi liiga raske kontrolltöö", „Mul kadus see leht ära, ma ei saanud teha", „Mul on tehtud aga jäi koju." Kindlasti olete neid vabandusi palju kuulnud, võib-olla mõnda isegi kasutanud. Tegelikkus on aga see, et lihtsalt ei viitsinud õppida, kuna õues oli ilus ilm, sõbrad ootasid või uni kimbutas. Kõik õpetajad saavad aru, et tegemist on valedega. Selline põhjenduste otsimine on kuidagi veel aktsepteeritav põhikoolis, aga gümnaasiumis peaksid õpilased juba vastutama oma tegude eest ise. Kui otsustasid kontrolltööks mitte õppida, siis arvesta ka sellega, et su tulemused on halvemad. Kui jätsid koduse töö tegemata, pole mõtet õpetajat kiruda, et ta nõuab liiga palju. Gümnaasium on aeg, kus peaks saama iseseisvaks.

Birgit Mallas

Kuidas suhtuvad kooliõpilased üks-teisesse? Klassides on väga palju näha seda, et on tekkinud erinevad grupid, kuhu osasid õpilasi lihtsalt tema välimuse ja ka käitumise pärast ei võeta, samuti ei taheta võtta gruppi eriti selliseid õpilasi, kes nii öelda on tuupurid ja nohkarid. Kuid miks? Inimesi on ju erinevaid, me saa käituda kaasõpilaste vastu eba-viisakalt, sest me kõik oleme erinevad. Seepärast ütlen, õpilasi ei tohi võtta tema rahakoti paksuse järgi, vaid tuleb võtta inimest kui tervikut, tema iseloomu järgi. „Vaata inimest sisu järgi, mitte kaante järgi,” ütles mulle kunagi keegi. Olge viisakad üksteise vastu, sest see, keda norite, võib olla tulevikus just teie ülemus.

Piret Ranne

Minu arvates oli see hea mõte pakkuda

gümnaasiumiastmes valikkursusena prak-

tilist ajakirjandust. Kui veel möödunud

kevadel paistis tulevik tume ja noored

ajakirjanikud koolilehe homse pärast

mures, siis nüüdseks on olukord lahenenud

ja toimetus leidnud mitu algatusvõimelist ja

uudishimuga ellu suhtuvat noort, kellele

võib alati loota. Kui sel aastal kesken-

dusime uue toimetusega sellele, et kirju-

tada erinevatel teemadel, siis järgmisel

aastal peame enim tegelema žanri-

tunnustega. Kindlasti toetavad seda taot-

lust ka 11. klassi keelekursused „Meedia ja

mõjutamine” ning „Praktiline eesti keel II”. Loodetavasti on praegustel ajakirjanikel

jaksu jätkata ning ka tulevaste gümnasistide

hulgas on neid, kes pingelist ajakirjaniku-

tööd proovida tahavad.

Anne Kivimäe

Oli&On 4

Oli&On Nr 4 (77) │ Mai 2016 uudised

Sellest sügisest õpinguid alustanud fotograafia valik-aine õpilased on jõudnud esimese näituse avamiseni.

Birgit Mallas

19. aprillil avati Paide ühisgümnaasiumi fotograafia kursuse õpilaste näitus „Järvamaa enne ja nüüd“. Näitust saab näha kuni 3. juunini Paide vallitornis.

Näituse avamisele olid kohale tulnud fotograafiakursuse õpilased ja nende juhendaja Andrus Kopliste. Muuseumi esindaja Ründo Mülts, Paide linnapea Siret Pihelgas ning Paide ühisgümnaasiumi direk-tor Kersti Laastau. Lisaks oli üritust oma silmaga kaema tulnud fotograaf Rene Viljat.

Alustuseks lausus Ründo Mülts paar sõna meie kogunemise põhjuse kohta. Järgnevalt esinesid 2.a klassi ansambel ning nende juhen-daja Piret Järvet.

Peale mudilaskoori esinemist rääkis Mülts pikemalt sellest, kuidas projekt kooli ja muuseumi vahel alguse sai. Ta tänas kõiki noori foto-graafe ning lisas, et koostöö muuseumi ja kooli vahel kindlasti jätkub. Õpilased said endale muuseumi poolt tänutäheks väikse meene ja võimaluse paari lausega öelda mis see kogemus neile andis.

Peamiselt toodi välja, et keeruline oli üles leida õiget nurka pildistamiseks, aga üleüldine kogemus oli hea.

Järgmisena anti sõna õpeta-jale Andrus Koplistele, kes omalt poolt tänas kõiki õpilasi ning muuseumi. Temagi kinni-tas, et muuseumiga koostöö ei lõppe.

Samuti õnnitlesid fotograafe Siret Pihelgas, Kersti Laastau ja Rene Viljat. Kõik tunnis-tasid, et vanade fotode uuesti pildistamine on keeruline. Viljat rääkis, kuidas tihti ei leitagi õiget kohta mida pil-distada või polegi enam mõn-da maja olemas.

Kõned peetud ja tänusõnad edastatud, oli osalistele val-mis pandud väike suupiste-laud. Üritus jätkus mõnusas õhkkonnas, maitsti erinevaid

suupisteid ning joodi morssi.

Kogu see projekt sai aga alguse juba 11. novembril, mil fotograafiakursuse õpilased käisid Järvamaa muuseumis kuulamas loengut fotograafia ajaloost. Loengut viisid läbi Rene Viljat ja Ründo Mülts. Sellesama loengu lõpus said kõik noored fotograafid enda-le kodutöö. Nimelt anti neile kätte vanaaegne foto mõnest Järvamaa kohast ning nende ülesanne oli koht üles leida ja sellest tänapäevane variant teha.

Peale pildistamist tehti koolitunnis kõik koos fotodele järeltöötlus. Pildid anti üle muuseumile, kust need trükki saadeti ja valmistati ette näitus.

Õpilaste fotod pandi välja

LÜHIUUDISEID

18. mail toimus Paide gümnaasiumis Järvamaa 3. -4. klasside võistlus Vigurvänt. Oma teadmisi tuli näidata liiklustestide lahendamisel, osavus pandi proovile rattaga vigursõitu tehes ja nutikust läks vaja viktoriinis. Võist-kond, kuhu kuulusid 3.a klassi õpilased Marie Marleen Jaanof, Keitlin Jüristo, Raimond Lepiste ja Oliver Õun, saavutas 3. koha. Lapsi juhendas õpetaja Merike Laas.

*

12. mail toimus Paide ühisgümnaasiumis tänuüritus „Aasta gala 2016“, kus tunnustati tublimaid noori, õpetajaid ja meie toetajaid, kes oma vastutulelikkuse ja suure südamega on aidanud kaasa huvitegevuse heaks toimimiseks. Sel aastas seati üles 18 nominenti ja nendest kuulutati kümme meie kooli päikesekildudeks. 2016. aasta väljavalitud olid 9.b klassi poisid kollektiivselt, peale nende Karolina Anvelt, Emili Liis Osula, Jaagup Lööper, Johanna Tuisk, Romet Jürgenson, Sabine Krais, Keitlin Jüristo, Kersti Mikutaite ja Kelly Nägelik.

*

6. mail toimus Paide güm-naasiumi staadionil Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti Kooli-spordi Liidu poolt korral-datud Järvamaa koolide 1.-3. klasside jalgpallivõistlus. Meie kooli võistkonna koos-seisus said kolmanda koha Bert Johannes Paatsi, Robin Randrüüt, Kaspar Kerro, Jaan Joosep Kuuse, Martin Mõttus, Kert Kürsa, Keiro Tischler, Kaspar Ivanov ja Rando Isakar.

FOTO

An

dru

s K

op

liste

Tervitussõnad ütleb linnapea Siret Pihelgas.

Kooliaasta lõpuaktused toimuvad

3. juunil 1.-8. ning 10-11. klassi õpilastele

18. juunil 9. klassi lõpuaktus kell 12.00

mmmmm12. klassi lõpuaktus kell 16.00

Oli&On 5

uudised

7. klassis oleme aasta jooksul õppinud eesti keele tundides meediateemat. Nüüd, kooli-aasta lõpupoole tegime õppekäigu ringhäälingu-muuseumisse, kus salvesta-sime ka oma klassi uudiste-saate.

Lauri Luuk

Vaatasime esmaspäeval, 23. mail eesti keele tunnis enda

tehtud telesaadet ja män-gisime „Kuldvillakut“ selle kohta, mida nädal enne Türil ringhäälingumuuseumis nägi-me ja kuulsime.

Alustasime saate jaoks ettevalmistusi reedel, 13. mail, kui kavandasime, millistest sündmustest uudi-sed kirjutame. Jagunesime viieliikmelistesse rühmadesse

ja iga rühm asus koguma materjali ning uudist kirju-tama. Kaisa, Andra, Markus ja Kaur eraldusid õpetaja taga-ruumi ning kirjutasid pidu-likust galast, kus kuulutati välja PÜG 2016. aasta päikesekillud. Raido, Mia, Aneta ja Elo-Ann kavandasid, kiiresti gallupi jaoks kaks küsimust, et uurida, mida meie klassi õpilased arvavad riigigümnaasiumi ehitamisest Paidesse. Mikk-Marten, Kenno, Sander ja Karl otsisid materjali mai lõpus toimuvate kooli olümpiamängude kohta ning Keir, Liisa, Cecile ja Anna Mari läksid tööle raamatu-kokku, et kirjutada uudis KIK-i projekti kaudu toimuvate õppekäikude kohta.

Kuna me reedel kõike valmis ei jõudnud, saime esmas-päeval, 16. mail koolis esi-mese tunni ajal kokku ning lõpetasime oma uudised.

Seejärel sõitsime liinibussiga Türile ringhäälingumuuseumi. Seal räägiti meile, kuidas me saadet tegema hakkame ja seejärel filmisimegi uudiste-saate. Peale seda tutvustati meile muuseumis raadio ja televisiooni ajalugu. Viima-sena tegime veel paar in-tervjuud saate jaoks ning sõitsime tagasi Paidesse.

Kokkuvõttes oli see tore õppimisviis. Mia arvates oli kõige vahvam muuseumis laua taga istuda ja diktorina saadet sisse lugeda. „See andis nii palju kogemusi,” selgitas ta.

Ka Keirile avaldas muljet telesaate tegemine, kuid ta lisas: „Huvitav oli teada saada, millised olid vanimad teleripuldid ja värvitelerid.”

7.a mängis ajakirjanikke

Kool valmistub olümpiamängudeks

FOTO

era

kogu

Anna Mari küsitleb Miat.

Mai lõpus toimuvad Paide ühisgümnaasiumis suve-olüpiamängud, milleks käivad palavad ettevalmistused. Piret Ranne 30.-31. mail toimuvad olümpiamängud on pannud kõik tegutsema. On näha, et koolis on siginat-saginat, nagu oleks sattunud tõelisesse sipelgapessa. Tundub, et kõik ootavad seda päeva, millal saaks Vana-Kreeka riietes ringi käia ja sporti teha. Iga klass valmistub ürituseks: teeb valmis plakati, valib riided, millega oma kokku-kuuluvust näidata.

Kui küsida huvijuhilt Marika Kuusikult olümpiamängude eesmärgi kohta, vastab ta, et see on olümpiaideede tutvus-tamine õpilastele ja spordi-harrastuse populariseerimine koolide spordielu värvikamaks muutmise kaudu. Samas ei ole kooliolümpia üleriiklik üritus, kuhu valikvõistluste kaudu jõuavad üksnes pari-mad, vaid mõeldud igale õpilasele, olenemata tema võimekusest ja oskustest. „Just see on see, miks olüm-piamänge koolides korral-datakse ning miks on noored alati valmis aktiivselt osa-lema,” seletab ta.

Lisaks spordivõistlustele toi-mub olümpiamängude esime-sel päeval, 30. mail kultuuri-programm, mille käigus saavad noored palju teada olümpiamängudest üldise-malt, joonistada, teha viktoriine, lahendada tundides erinevaid ülesandeid ja teha kõike muud toredat, mis annab igapäevasele koolielule veidi enam „vürtsi". Meie koolis toimuvad sel aastal kolmandad suve-olümpiamängud ning kokku-võttes juba viiendad mängud: vaheldumisi tali- ja suve-olümpiamängud nagu päris spordieluski. Kuusiku arvates

nõuab kõikide mängude ette-valmistus palju pühendumist, pidevalt uusi värskeid mõtteid ning head koostööd. Olümpia-mängud on võimalus haarata lisaks õpilastele tegevusse ka kõik õpetajad, kes saavad käsitleda teemat oma aine-tundides ning samuti anda oma panus kohtunikuna spordipeol. Marika Kuusik usub, et mitte ainult talle, vaid ka kõigile teistele see üritus meeldib. „Ega muidu ei tuleks noored kaasa igasuguste „kiiksude-ga", mida kõigi olümpia-mängude eel välja pakkunud olen,” selgitas ta.

Oli&On 6

Oli&On Nr 4 (77) │ Mai 2016 persoonid

FOTO

D K

aro

la K

iilm

ann

Mida teha edasi?

Kui toimetus sellekevadist abituuriumi lehekülge kavandas, otsustasime, et kasutame ära meie koolis õpetajapraktikal olnud sakslanna Rebekka Schulzi kogemuse. Nimelt on tema lõpetanud gümnaasiumi kolm aastat tagasi, samas tähelepanuväärselt palju jõudnud. Oma abiturientidel palusime siiski ette kujutada, mida nemad teevad viie aasta pärast.

Olivia-Ly Orav

Saara Sion

Jaagup: Hetkel ma ühtki konkreetset otsust

tuleviku kohta langetanud pole, on vaid igasugused fantaasiad. Tunnistan, et eriala valikuks ma praegu

veel valmis ei ole, kuid suunitlus on käes—sinna riigi ja ühiskonna kanti.

Üleüldisem plaan elus on investeerida tööga

teenitud raha niiviisi, et passiivne sissetulek

võimaldaks ära elada ilma töötamise ja ka

pensionita. Lihtsalt ei kujuta ennast töötamas peaaegu 40 aastat igal argipäeval kaheksast

viieni.

Agnes: „Millisena kujutad enda elu ette 5 aasta

pärast?” on üks keeruline küsimus, millele palutakse aina sagedamini vastata.

Öeldakse, et inimene peaks seadma endale eesmärke, mille poole

püüelda ning 5-aastane vahemik on selleks

ideaalne. Lõpetades aga keskkooli on nende

eesmärkide seadmine väga raske. Loomulikult

on meil kõigil unistus saada kiiresti edukaks

ning leida endale hingelähedane eriala. Paraku aga ei käi kõik

plaanide järgi ning siis on kerge tulema pettumine

ning alla andmine. Vastuseks küsimusele

ütleksin, et 5 aasta pärast loodan olla uhke enda

saavutuste üle ning loodetavasti on pilt

maailmast ning tulevikust mulle selgemaks saanud.

Kätlin: Sügisel lähen Tartu ülikooli

kehakultuuri õppima Kavatsen ära teha nii

magistri kui bakalaureuse ehk siis õpin seal viis aastat. Samal ajal üritan ka

juba veidi tööd teha. Peale viit aastat

ülikoolis saab minust võimlemistreener ja

kes teab, võib-olla isegi mingi kooli kehalise kasvatuse õpetaja.

Elama soovin jääda kas Tartusse või minna

Pärnusse.

Kristo: Viie aasta pärast soovin olla iseseisev, olen lõpetanud mõne ülikooli

või leidnud ala, kus soovin karjääri teha. Ei tahaks leida ennast olukorras,

kus pean kaheksast viieni tööd tegema, et ära

elada. Oma hobiga (kick-poksiga) soovin tegeleda edasi, kuid ei oska hetkel

öelda, kas siis juba tipptasemel või

hobikorras. Kuna kohe peale lõpetamist pean minema kaitseväkke ja sellel ajal trenni teha ei

saa.

Oli&On 7

persoonid

Rebekka: Mul ei olnud 2013. aastal aimugi, mida ma peale kooli lõpetamist edasi tahan

teha ning ma polnud endas ka väga kindel. Esmatähtis peale gümnaasiumi lõpetamist oli

rohkem iseseisvuda ja ennast tundma õppida. Ma tahtsin oma

uut elu alustada kaugel oma kodulinnast. Siiski oli minu jaoks tähtis jääda suhtlema sõprade ja

klassikaaslastega. Mul oli eesmärgiks nagu paljudel

eestlastelgi lõpetada ülikool ja luua pere, kuid ma ei

survestanud ennast mingite tärminitega.

Otsustasin mõnda aega reisida ja maailma näha. Nüüdseks olen

ma veetnud aasta Ghanas, natuke aega Inglismaal ja nüüd

ka Eestis. Ma teadsin juba keskkoli järel, et tulevikus tahan töötada koos lastega, aga nüüd

ma olen selles kindel, sest maailma nähes veendusin

selles, mida mulle teha meeldib, ning mõne aja pärast saab

minust õpetaja.

Praegustele lõpetajatele soovitan samuti võtta aega

iseenda jaoks ja mõelda, mida elult tahta.

Geili: Ma tõesti ei tea. Pikalt ei oska ma küll

midagi öelda, aga loodan, et viie aasta pärast olen kuskile paikseks jäänud,

kusagil välismaal. Olen leidnud töö, mida

armastan, ja mehe ka äkki, aga vahepeal olen

hästi palju reisinud, unistusi täitnud ja noorust nautinud.

Kimberly: Loodan et 5 aasta pärast olen oma

eluga jõudnud sinnamaale, et on

olemas oma kodu ja töötan alal, mis mulle väga meeldib. Loodan teenida ka palju raha,

et tulevikus siis lihtsam hakkama oleks saada.

Kui võrrelda Rebekkat ja praegusi meie kooli lõpetajaid, siis

näib, et praegustel lõpetajatel on enamusel üsna kindlad

plaanid tulevikuks valmis, kuigi nad teavad ka, et suuremate

otsuste tegemine võib olla raske. Ühine neil kõigil praegustel

lõpetajatel on see, et kõik nad soovivad teha tööd, mis neile

meeldib. Ma arvan, et meie kooli lõpetajad on üsna arukad,

kuna nad ei vali elukutset raha pärast, nagu enamik inimesi

tänapäeval teeb, et teenida rohkem raha ning saada rikkaks.

Olivia-Ly Orav

Sigrit: Kui väiksena arvasin, et 25-aastasena olen

jõudnud poolele maailmale tiiru peale teha, siis praegu oma elule tagasi vaadates

tundub viis aastat ikka väga lühike aeg. Viie

aasta pärast olen ilmselt endiselt jätkamas oma

haridusteed, töötamas kohas, kuhu igal päeval minnes võin tunda end

hästi ja õnnelikuna ning sel ajal elan juba

oma elu Paidest väljaspool, aga kindlasti oma

kodumaal Eestis.

FOTo

An

dru

s K

op

liste

Oli&On 8

TOIMETUS

Peatoimetaja: Saara Sion Reporterid-toimetajad: Birgit Mallas, Kimberly Jakobson, Elen Hermanson,

Piret Ranne, Olivia-Ly Orav

Oli&On Nr 4 (77) │ Mai 2016 meelelahutus

Abiturient in progres

Vaata, kui totrad

riided tal seljas on!

Kas ma sain just

veepommiga

pihta???

Mis ta jälle

seletab, võiks

juba tantsima

hakata!

Vaata, paparatsod!

Kõik on 3D’s.

Üks on loll ja teine on

laisk ja mina pean üksi

rabama!

FOTOD Karola Kiilmann

Mina pole täna kordagi

märjaks saanud!

Jaagup, ole nüüd

mees ja vaata ka

kaamerasse!

Kui ma vaikselt istun, siis nad ei märka, et

mu lammas on ühe silmaga.