HARKU VALLA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2011-2016 › aktilisa › 4150 › 1201 › ...2015”). Suvituspiirkondadeks on kujunenud Vääna, Vääna-Jõesuu ja Türisalu piirkonnad

1

Harku Vallavolikogu 27.10.2011 määruse nr 18

Lisa

HARKU VALLA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2011-2016

Arengukava valmimist toetati Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi 2007-2013 projekti CEBARE4YOU raames

Harku vald 2011

2

Sisukord

SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2

MÕISTED ............................................................................................................................................................ 3

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 4

1. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE............................................................................................................... 5

1.1 HARKU VALLA ASUKOHA JA RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS ......................................................................... 5 1.2 HARKU VALLA NOORSOOTÖÖ HETKEOLUKORD JA ARENGUVÕIMALUSED ................................................. 9 1.2.1. NOORSOOTÖÖ HARKU VALLAS ................................................................................................................................ 9 1.2.2 ERINOORSOOTÖÖ HARKU VALLAS ........................................................................................................................ 11 1.2.3 EELARVE JA NOORSOOTÖÖD TOETAVAD INVESTEERINGUD .............................................................................. 11 1.2.4 NOORSOOTÖÖ SWOT ANALÜÜS ........................................................................................................................... 15

2. NOORSOOTÖÖ VISIOON, MISSIOON JA PÕHIPRINTSIIBID ......................................................... 18

2.1 VISIOON ....................................................................................................................................................... 18 2.2 MISSIOON ..................................................................................................................................................... 18 2.3 NOORSOOTÖÖ PÕHIPRINTSIIBID ............................................................................................................... 18

3. NOORSOOTÖÖ STRATEEGILISED EESMÄRGID............................................................................... 19

4. NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA ............................................................................... 22

5. ARENGUKAVA RAKENDAMINE ............................................................................................................ 26

6. RISKIANALÜÜS .......................................................................................................................................... 27

KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................................................ 29

LISAD ................................................................................................................................................................. 30

LISA 1: ARENGUKAVA KOOSTAMISEL OSALENUTE NIMEKIRI .......................................................................... 30 LISA 2: NOORSOOTÖÖD REGULEERIVAD DOKUMENDID .................................................................................. 31 LISA 3: TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS ............................................................................................ 35

3

Mõisted

Arengukava – arendustegevuse aluseks olev dokument.

Strateegiadokumendid – erinevate tasandite (riiklik, regionaalne, omavalitsuse) arengusuundi

määratlevad strateegiad ja arengukavad, mis on aluseks vastava tasandi arendustegevustele.

Põhiprintsiibid – tõekspidamised, millele põhineb Harku valla noorsootöö arengukava realiseerimine ning mida selle protsessi osalistel on õigustatud eeldada kõigilt teistelt protsessi partneritelt.

Visioon – soovitud seisundi kirjeldus, milline peaks tulevikus olema noorsootöö Harku vallas.

Missioon – noorsootöö eksisteerimise mõte ja tema põhiline olemuslik eesmärk.

Strateegilised eesmärgid – eesmärgid, mis on püstitatud valdkonnasiseselt ning mille saavutamist

saab mõõta.

Tegevuskava – kava, kus määratletakse olulised tegevused, mis ei pruugi olla ajaliselt ja

summaliselt täpsete piiridega, ning mis ei ole projektilise iseloomuga.

PESTLE analüüs – analüüsimeetod väliste muutujate iseloomustamiseks läbi kuue erineva aspekti:

political, economical, social, technological, legislative, environmental (poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised, seadusandlikud ja keskkonna-alased).

SWOT analüüs – analüüsimeetod, mis on mõeldud mingi valdkonna (nt noorsootöö) tugevuste

(strenghts – S), nõrkuste (weaknesses – W), võimaluste (opportunities – O) ja ohtude (threats – T) kaardistamiseks.

Noor – Eesti Noorsootöö seaduse mõistes 7-26aastane füüsiline isik.

Noortepoliitika – laiem valdkond - ühtne lähenemine kõikides noore elu puudutavates valdkondades

noortele suunatud tegevuste põhimõtetele.

Noorsootöö – kitsam valdkond - noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö sisuks on

noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.

Noorsootöö valdkond - noorsootöö teenuste grupp, mis põhineb institutsionaalsel, sisulisel ja/või

vormilisel sarnasusel.

Noorsootööasutus – Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine.

Erivajadus – termin, millega iseloomustatakse indiviide, kellel on meditsiinilised, mentaalsed või psühholoogilised kõrvalekalded. Seega on erivajadusega noor inimene, kes vajab täiendavat

tähelepanu vastava ala spetsialistide poolt.

Erinoorsootöö - riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine

noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu.

4

Sissejuhatus Harku valla noorsootöö arengukava on valla arengukava toetav dokument, milles on kirjeldatud valla

noorsootöö tegevussuunad ja - plaanid aastateks 2011-2016. Arengukava eesmärgiks on määratleda noorsootöö arenguperspektiiv, luua alus noorsootöö järjepidevusele, plaanipärasele arengule koos

vajalike ressursside kavandamisega ja täpsustada arengudokumentides seatud eesmärke valdkonna

tasandil. Arengukava kehtestab noorsootöö valdkonna arendamise strateegilised eesmärgid, lähtudes valla sotsiaalsest hetkeolukorrast, arengusuundade prognoosist, vallaelanike huvidest ning

kehtestatud arengudokumentidest, sealhulgas eelarvestrateegiast ja vallaeelarve võimalustest.

Harku valla noorsootöö arengukava koostamine algatati Harku Vallavolikogu 25. novembri 2010. a otsusega nr 103.

Arengukava koostamise protsessi käigus perioodil jaanuar kuni juuni 2011 viidi läbi 3 seminari, mille eesmärgid olid alljärgnevad:

1. kaardistada hetkeolukord, viies selleks läbi SWOT analüüs ja leppida kokku visioonis, missioonis ning noorsootöö põhiprintsiipides;

2. määratleda strateegilised eesmärgid ja mõõdikud ning viia läbi ajurünnak tegevusplaani jaoks

ideede genereerimiseks; 3. koostada arengukavale riskianalüüs.

Iga järgneva seminari algul korrigeeriti eelmise seminari jooksul kokku lepitut.

Arengukava koostamisel on arvestatud Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistikuga 2010-2018, Eesti noorsootöö strateegiaga 2006-2013, Noorsootöö seaduse ja teiste noorsootöö valdkonda puudutavate õigusaktidega ning Harku valla arengukavaga.

Arengukava dokument koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Harku valla ja noorsootöö hetkeolukorrast. Teises peatükis on välja toodud noorsootöö visioon, missioon ja

põhiprintsiibid. Kolmas osa keskendub strateegilistele eesmärkidele ning neljas peatükk on

tegevuskava. Viiendas peatükis on ära toodud arengukava rakendamise printsiibid ning kuues peatükk on riskianalüüs. Lisaks on välja toodud mõistete seletused ning kasutatud materjalide loetelu.

Arengukava koostamise protsessi ning materjalide kogumist juhtis OÜ Cumulus Consulting konsultant

Jaan Urb. Protsessis osalenud juhtrühma nimekiri on ära toodud dokumendi lisas 1.

Noorsootöö arengukava koostamist kaasrahastas Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi 2007-

2013 noorsootöö arendamise projekt “CEBARE4YOU”.

5

1. Hetkeolukorra ülevaade

1.1 Harku valla asukoha ja rahvastiku iseloomustus

Harku vald asub Harjumaa põhjaosas, piirnedes idast Tallinna linnaga, lõunast Saue vallaga, edelast Keila linna ja Keila vallaga, valla lääne ja põhjapiiriks on Soome laht (joonis 1). Valla keskuseks on

enam kui 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast 13 kilomeetri kaugusel. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik. Harku valla pindala on 159,7

km².

Joonis 1. Harku valla paiknemine

Allikas: www.harku.ee Harku vallas on kaks alevikku: Tabasalu (3332 elanikku1) ja Harku (658 elanikku). Valla külad on

alljärgnevad: Harkujärve (603), Tiskre (742), Rannamõisa (684), Laabi (88), Sõrve (202), Liikva

(312), Vaila (78), Vääna (266), Vahi (84), Tutermaa (270), Kumna (292), Kütke (91), Humala (33), Adra (89), Türisalu (517), Naage (124), Vääna-Jõesuu (746), Viti (350), Suurupi (811), Muraste

(1486), Ilmandu (437).

Harku vald moodustab ligikaudu 3,7 % Harjumaa valdade pindalast. Harku valla asustus on

koondunud liiklussõlmede äärde, mis asuvad Tallinna ja Keila linnade ning ranna- ja suvituspiirkondade lähedal. Tihedamalt asustatud alad on Tabasalu-Rannamõisa, Harku, Harkujärve-

Tiskre ja Muraste-Suurupi piirkond (teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015”). Suvituspiirkondadeks on kujunenud Vääna, Vääna-Jõesuu ja Türisalu piirkonnad. Väiksema

asustusega on Sõrve, Vaila, Adra, Naage ja Humala külade piirkonnad.

1 Kõik elanike arvud on seisuga 1.01.2011

6

Harku valla kantideks on: 1. Tabasalu-Rannamõisa kant (4655);2

2. Muraste-Suurupi kant (2297); 3. Harkujärve-Tiskre kant (1345);

4. Vääna-Jõesuu kant (1220);

5. Vääna kant (740); 6. Harku kant (658);

7. Kumna-Tutermaa kant (653); 8. Türisalu kant (606).

Joonis 2. Harku valla kaart ja kandid

Allikas: Harku Vallavalitsus Rahvastikuregistri andmetel on vallaelanike arv 2011. aasta 1. jaanuaril 12 359 inimest.

Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse prognoosi kohaselt jätkab Harku valla elanike arv tõusmist, kusjuures iga-aastaselt suureneb elanike arv ligikaudu 500 inimese võrra. Aastaks 2022 on elanike

arvuks prognoositud 18 101 inimest (joonis 3). Korrelatsioonis kogu elanike arvuga suureneb ka noorte hulk.

2 Sulgudes on ära toodud elanike arv

7

Joonis 3. Elanike arvu prognoos aastani 2022

Allikas: Harku Vallavalitsus

Joonis 4. Harku valla noorte arv Harku valla asulates (seisuga 1.03.2011)


1. jaanuaril 2011 elas Harku vallas 2 949 noort. Noorte osakaal vallaelanike koguarvust (12 359) on 23,7%.

Prognoosimaks Harku valla noorte arvu aastani 2022, võeti aluseks kogu rahvastikuprognoos ning

võrreldi seda noorte osakaaluga vallas (eelduseks oli, et osakaal jääb muutumatuks; joonis 5).

8

Joonis 5. Harku valla noorte arvu prognoos aastani 2022


Prognoosi kohaselt suureneb noorte arv vallas iga-aastaselt keskmiselt 125 noore võrra ning aastaks 2022 on vallas 4290 noort. Võib eeldada, et see arv on tegelikkuses suurem, kuna linnalähedase

vallana on Harku noortele peredele atraktiivne, mis võib tähendada noorte osakaalu suurenemist

elanikkonna hulgas.

9

1.2 Harku valla noorsootöö hetkeolukord ja arenguvõimalused

Noorsootöö hetkeolukorra kaardistamiseks tehti kokkuvõte Harku valla arengukavast, eelarvest,

informatsioonist asutuste, seltside ja teiste organisatsioonide osas tuginedes Harku valla veebilehe andmetele ja viidi läbi SWOT analüüs projekti juhtgrupiga.

1.2.1. Noorsootöö Harku vallas Noorsootöökeskus

Harku Vallavolikogu 25.10.2001 korraldusega nr 15 asutati munitsipaalasutus Tabasalu Noortekeskus ning kinnitati Tabasalu Noortekeskuse põhimäärus. 2006. aastal nimetati Tabasalu Noortekeskus

ümber Harku Valla Noorsootöö Keskuseks ning ühtlasi kinnitati Harku valla Noorsootöö Keskuse põhimäärus. Noorsootöökeskuse tegevusvaldkond on noorsootöö korraldamine ja arendamine Harku

vallas.

Ühise nimetaja alla, Harku valla Noorsootöökeskus, on koondunud 2 noortekeskust: Tabasalu ja

Harku. Noortekeskustes on kokku kolm noorsootöötajat ning juhataja ja lisaks lepingulised ringijuhid.

Olemasolev noortekeskus Tabasalus on 124,5 m2 ja igapäevaselt osaleb noortekeskuse töös ligikaudu 40 noort. Noortekeskus asub siiani selleks kohandatud endise Ranna sovhoosi ruumides, mida

jagatakse Hiina meditsiini kabineti, õmblusateljee ja toitlustusfirmaga. Ruumide vähesus ei võimalda

igapäevaselt suuremat arvu noori kaasata.

Harku Noortekeskus tegutseb alates 2002. aastast ühes majas raamatukogu, lasteaia ja perearstiga. Ruumid olid algselt mõeldud bürooruumideks. Harku Noortekeskust külastab keskmiselt 10-15 noort

päevas.

Noortekeskustes toimuvad mitmed huviringid, tegeletakse narkomaania ja AIDSi levikut pidurdava

ennetustööga, viiakse läbi laagreid ja projekte erinevatele vanusegruppidele. Korraldatakse ülevallalisi suurüritusi, kuhu on kaasatud Harku valla koolid ja noortega tegelevad valla organisatsioonid.

Valla haridusasutused

Harku valla suurim haridusasutus on Tabasalu Ühisgümnaasium, kus õpib kokku pisut üle 800 õpilase. Õpilaste arv on viimaste aastate jooksul kasvanud. Tabasalu Ühisgümnaasiumis on tegev

õpilasesindus ning tegutsevad mitmed huviringid. Koolil on sõpruskoolid välismaal ning osaletakse mitmesugustes projektides. Ühisgümnaasiumis pakuvad õpilastele erinevaid tugiteenuseid

koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog ja logopeed. Koolis toimib parandusõpe ja pikapäevarühm.

Tabasalus tegutseb ka muusikakool, kus on võimalik õppida mitmesuguseid instrumente, lisaks

tegutsevad koolis koor ja erinevad ansamblid. Muusikakoolis õpib ligikaudu 160 noort.

Lastele pakuvad võimalusi huvitegevuseks ka Vääna Mõisakool ning Harkujärve Põhikool, kus õpib

kokku ligikaudu 200 õpilast.

Harku vallas on veel 7 lastehoiuga tegelevat asutust, mis otseselt noorsootööga ei tegele. Lisaks asuvad vallas Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool ning Sisekaitseakadeemia Politsei- ja

Piirivalvekolledž, mis on riigi õppeasutused.

Tabasalu Spordikompleks

Spordikompleksis on loodud mitmekülgsed võimalused erinevatele huvigruppidele meelepärase

sportliku tegevuse harrastamiseks. Kompleksis on olemas erinevad saunad, jõusaal, bassein ning pallisaalid. Spordikompleksi ruume kasutab ka Ühisgümnaasium oma treeningute läbiviimiseks.

10

Kumna Kultuuriait

Kumna Kultuuriait on valla asutus, mis täidab külakeskuse rolli, toimides samaaegselt avatud

noortekeskusena. Kultuuriait on avatud lõunast õhtuni ja igapäevaselt käib seal ligikaudu 10 noort.

Kultuuriseltsid

Tabasalu Kultuuriselts korraldab mitmeid Harku vallas toimuvaid kultuuriüritusi. Suurimateks neist on

iga-aastased Harku valla laululapse konkursid ja suvine muusikafestival Tabasalu JazzFest. Seltsi kuuluvad ka Tabasalu kammerkoor, puhkpilliorkester, memmede rahvatantsurühm, naiste

rahvatantsurühm Harku Harakad ja segarahvatantsurühm.

MTÜ Harku Valla Ajaloo Sõprade Seltsi eesmärgiks on erinevate valdkondade ja põlvkondade

esindajate kaasamine koduloo uuringutesse. Ajaloolise Harku valla ajaloopärandi uurimine, säilitamine ja tutvustamine. Noortele on suunatud ajalookonkurss, lisaks korraldatakse arhiivitunde.

Spordiseltsid

Tabasalu Palliklubi korraldab korvpalli- ja jalgpallitreeninguid, samuti valla meistrivõistlusi

võrkpallis, jalgpallis, korvpallis, saalijalgpallis ning Tabasalu tänavakorvpalliturniiri. Tabasalu Triatloniklubi korraldab treeninguid, treeninglaagreid ja võistlusi (Tabasalu laste ja

noorte basseinitriatlon (Eesti lahtised võistlused), Harku valla sportlik perepäev Tabasalu Jooks,

rahvusvaheline Tabasalu duatlon). Osaletakse triatloni-, duatloni- ja talitriatloni võistlustel kogu vabariigis.

Türisalu Spordiklubi korraldab Türisalu piirkonna elanike sporditegevust, laste pallimängu,

täiskasvanute ja võrkpalli treeninguid. Traditsioonilised üritused on Türisalu õuevõrkpall, Türisalu metsajooks ning kaks korda aastas toimuv rahvaspordipäev Türisalu Kuulijänn.

Tabasalu Ujumisklubi korraldab ujumistreeninguid eri vanuserühmadele Tabasalu

Spordikompleksis, samuti valla meistrivõistlusi ujumises ning suvist laste ujumislaagrit.

Tabasalu Motoklubi edendab mootorrattasporti vallas.

Tabasalu Kardiklubi viib läbi kardispordi treeninguid.

Kukrumäe Ratsatalu viib läbi ratsutamistunde eri vanusegruppidele, ratsutamisteraapiat ja pakub

talliteenuseid. Vääna Ratsutajate tegevuseks on ratsutamistundide andmine lastele ja täiskasvanuile ning

klientide hobuste hoidmine.

Harku Valla Spordiklubi HAVASi eesmärgiks on edendada tennist ja kergejõustikku Harku vallas.

Noorte Golfi Toetajate Ühing korraldab golfitreeninguid kuni 21aastastele noortele.

MTÜ Noortesport tegeleb tänavakorvpalli edendamisega.

Tabasalu Võrkpalliklubi korraldab võrkpalli treeninguid ja spordivõistlusi.

Otemarina Jahtklubi organiseerib purjespordi treeninguid noortele.

Terves Kehas Terve Vaim viib läbi saalihoki treeningud (enamjaolt täiskasvanutele).

Kergejõustikuklubi TIPP viib läbi kergejõustiku treeninguid.

Noorsooühingud

MTÜ Harku Valla Lastekaitse Ühingu eesmärgiks on laste huvide ja õiguste kaitsmine, laste ja perede

mitmekülgse arengu toetamine ning tervislike eluviiside kujundamine. Ühing korraldab

Lastekaitsepäeva, Südamepäeva, Jõuluretke, omaloomingu-konkursse ja mitmesuguseid ennetusprojekte koostöös vallavalitsuse ja teiste valla asutustega. Vald toetab seltsi tegevust ka

rahaliselt.

MTÜ Tondisalu Lipkond eesmärgiks on skautluse propageerimine ja noortele vaba aja veetmise

võimaluste pakkumine.

Lipkond Okaskannel (Eesti Skautide Ühing) korraldab skaudiüritusi Vääna Külakojas.

11

MTÜ Tabasalu Patriootide Ühendus toetab piirkonna haridus- ja kultuurielu ning edendab

vilistlastegevust, korraldab traditsioonilisi suurüritusi Tabasalu Talvepäev ja kevadine Rattaretk ning premeerib rahaliselt parimaid Tabasalu Ühisgümnaasiumi lõpetajaid.

Külaseltsid

Külaseltsid on noorsootöö seisukohalt olulised mitmesuguste pereürituste korraldajatena. Harku vallas tegutsevad külaseltsid on alljärgnevad:

Vääna Külakoda

Vääna-Jõesuu Külaselts

Alasniidu Selts

Suurupi Selts

Muraste Külaselts

Kumna Küla Selts

Türisalu Külaselts

1.2.2 Erinoorsootöö Harku vallas

Koostöös Harku Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti ja Harku valla Noorsootöö Keskusega toimub töö

riskirühma noortega peamiselt noortekeskustes ja koolides. Töö riskirühma ja erivajadustega noortega toimub võrgustikutöö põhimõttel, kuhu on kaasatud tugispetsialistid. Erivajadustega laste ja

noorte puhul kasutatakse ka Tallinna linna teenuseid, pikapäevarühma jmt näol.

1.2.3 Eelarve ja noorsootööd toetavad investeeringud

Noorsootöö korraldamiseks Harku vallas on tagatud iga-aastased tegevusrahad valla eelarvest.

Tabelist 1 on näha, et vallaeelarve kulude maht vähenes 2009. aastal, mis mõjutas ühtlasi ka noorsootöö ja noortekeskuste eelarverida. 2010. aastast on eelarve kulude pool taas suurenenud,

sama on teinud ka noorsootöö valdkonna eelarve. Lisaks noorsootöö valdkonna eelarvele on oluline arvestada, et märkimisväärne osa noortega seonduvatest investeeringutest asuvad hariduse, spordi ja

kultuuri kuluridadel. Näiteks oli Harku valla eelarve kulude mahuks aastal 2010 pisut enam kui 190

miljonit krooni, millest vabale ajale, spordile ja kultuurile kulus kokku enam kui 17 miljonit krooni.

2010. ja 2011. a puhul on välja toodud ka muud vabale ajale, spordile ja kultuurile minevad summad (tabelid 2 ja 3).

Tabel 1. Vallaeelarve dünaamika aastatel 2007-2011 ja noorsootöö osa selles (kroonides)

2007 2008 2009 2010 20113

Eelarve kulud 187,365,500 195,676,865 185,091,265 190,007,516 198,716,248

Noorsootöö ja

noortekeskused 1,387,800 1,588,000 1,451,400 3,426,700 2,888,112

Noorsootöö valdkonna kulude

osakaal (%)

0,74% 0,81% 0,78% 1,80% 1,45%


3 Võrreldavuse tagamiseks on 2011. a eelarve arvutatud ümber kroonideks kursiga 1 EUR – 15,6466

EEK.

12

Tabel 2. Väljavõte Harku valla eelarvest (2010)

Kokku (tuhandetes kroonides 17 369 300

Sporditegevus ja -teenused 2 584 600

Puhkepargid, mänguväljakud ja supelrannad 1 434 300

Laste muusika-ja kunstikoolid 3 939 600

Noorsootöö ja noortekeskused 3 426 700

Vabaaja üritused 187 000

Raamatukogud 2 637 700

Rahva ja kultuurimajad 705 400

Kultuuriüritused 1 521 000

Ringhäälingu-ja kirjastamisteenused 666 800

Spordi, vabaaja ja kultuuriga seotud tegevuste haldamine 266 200

Allikas: Harku Vallavalitsus Protsentuaalselt kulus 2010. aastal noortele ja huvitegevusele ligikaudu 9,5% kogu eelarvest.

Arvestada tuleb, et ka haridusasutuste majandamiskulud sisaldavad kaudselt kulutusi noorsootööle, kuivõrd huvitegevuseks kasutatakse nende ruume ning õpetajaid.

Tabel 3. Väljavõte Harku valla eelarvest (2011)

Kokku (tuhandetes kroonides) 17 656 600

Sporditegevus ja -teenused 2 972 700

Puhkepargid, mänguväljakud ja supelrannad 930 900

Laste muusika-ja kunstikoolid 4 133 200

Noorsootöö ja noortekeskused 2 888 100

Vabaaja üritused 274 000

Raamatukogud 2 593 700

Rahva ja kultuurimajad 719 900

Kultuuriüritused 1 759 700

Ringhäälingu-ja kirjastamisteenused 928 800

Spordi, vabaaja ja kultuuriga seotud tegevuste haldamine 455 600


Kahest ülaltoodud tabelist on näha, et otseselt noorsootööle kulunud summad 2010. ja 2011. aastal on jäänud sarnaseks. Aastatel 2010-2011 on kulude hulka arvestatud ka Interreg IVa projekti kulud,

mistõttu on tabelis nendel aastatel näha ligi poole suuremat kulutust noorsootöö valdkonnale. Noorsootöö eelarvet mõjutas negatiivselt majanduslangus aastatel 2009-2010. Majanduse

stabiliseerumise järel suurenevad järk-järgult ka kulutused noorsootöö valdkonnale.

Alljärgnevas tabelis on kokku võetud peamised Harku valla noorsootööd iseloomustavad näitajad.

Tabel 5. Harku valla noorsootöö kokkuvõte (finantseerimine on näidatud 2011. a seisuga)

Objekt/ element

Võimalused Kasutajad Finantseerimine

Tabasalu

Noortekeskus

Huviringid: kitarritund, keraamika, loovustuba. Lisaks

nõustamine.

Keskmiselt 40

noort päevas

184 584 eurot (sellest 97 300 on Noorsootöö-keskuse

rida, ülejäänu osalemine

13

Lisaks võimalused vaba aja veetmiseks ning igakuised

teemaõhtud.

projektis “CEBARE4YOU”)

Harku

Noortekeskus

Huviringid: maaliring, meisterdamis- ja loovusring,

karate, õpiabi.

Lisaks võimalused vaba aja

veetmiseks ning igakuised teemaõhtud.

Keskmiselt 10-15 noort

päevas

Tabasalu

Ühisgümnaasium

Tugiteenused: psühholoog,

sotsiaalpedagoog, logopeed, parandusõpe.

Huviringid: aeroobika, võrkpall,

jalgpall, sõjandus- ja politoloogia, sulgpall,

kergejõustik, koorid, malering

jmt.

Kokku üle 800

õpilase, ringides osaleb

keskmiselt 550 õpilast

1 036 718 eurot (sisaldab ka huviringijuhtide ja

tugiteenistujate palkasid)

Tabasalu Muusikakool

Erialad: klaver, viiul, kitarr,

laulmine, löökpillid, flööt,

saksofon, trompet, metsasarv, tromboon, tenor, tuuba,

väikekannel. Tegutseb koor, puhkpilliorkester,

vanamuusikaansambel, saksofonikvartett,

kitarriansambel ja

vaskpillikvintett.

Nimekirjas on

ligikaudu 160

õpilast

264 161 eurot

Kumna Kultuuriait

Toimib avatud noortekeskuse

põhimõttel. Toimub kunstiring

ja tantsurühm.

Keskmiselt 10 noort päevas

26 836 eurot

Vääna Külakoda

Konkreetselt noortega

tegelevat inimest ei ole.

Olemas on aga erinevad ringiõpetajad. Vanemad

noored korraldavad teistele üritusi.

Keskmiselt 10 noort päevas

19 173 eurot on valla toetus

Tabasalu

Spordikompleks

Mitmesugused erinevad

spordiringid, sh ujula, jõusaal, saunad

külastatakse

väga aktiivselt

189 991 eurot (kogu

sporditegevuse ja –teenuste eelarve)

Kultuuriseltsid

Noortega puutub kokku 2 seltsi

– Tabasalu Kultuuriselts ja Harku Valla Ajaloo Sõprade

Selts

34 512 eurot (Kultuuriselts)

Spordiseltsid Noortega puutub kokku 14

seltsi. -

Sisaldub spordikompleksi

eelarves

Noorsooühingud

Vallas tegutseb kokku 4 noorsooühingut.

-

320 eurot (Tondisalu Lipkond); 320

(Okaskannel); 14 765

(Lastekaitse-ühing).

Külaseltsid Noortega tegeletakse 6

külaseltsis. - 3 779 eurot

14

Lisaks toetatakse 2011. aasta vallaeelarvest veel mänguväljakute rajamist, vabaaja- ja noorsooüritusi

(17 513 eurot), kultuuriüritusi (112 465 eurot) ning hallatakse spordi, vabaaja ja kultuuritegevusi (29 118 eurot).

15

1.2.4 Noorsootöö SWOT analüüs Noorsootöö tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude hindamine toimus töögrupi arutelu tulemusena. Analüüsi koostamisel kasutati PEST-analüüsi meetodit:

see tähendab, et valdkonnad tuletati poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalkultuurilistest ja tehnoloogilistest teguritest (Political, Economical, Socio-Cultural, Technological=PEST). Analüüsi koostamisel osalenud inimeste algset sõnastust on täpsuse huvides muudetud nii vähe kui võimalik.

Tabel 4. SWOT analüüs

Tugevused Nõrkused Poliitiline

1. Noorsootöö Harku vallas toimib stabiilselt alates 2002-st aastast.

2. Vallapoolne tahe noorsootööd toetada on olemas.

3. Huvi noorsootöö vastu vallas on tõusnud.

Poliitiline

1. Arusaam noorsootööst vallas on erinev ja puuduvad ühtsed

seisukohad.

Sotsiaalkultuuriline

1. Teatav omavaheline koostöö valla asutuste (koolid, lasteaiad,

raamatukogud), kultuuri-, spordi-, noorsootööühingute ja küla (kandi) seltside vahel.

2. Küla (kandi) seltside initsiatiivikus laste vaba aja sisustamisel ja noorsootöö toetamisel.

3. Olemas on mitmekülgsed võimalused huvitegevuseks.

4. Toimib koostöö naabervaldade ja nende noortekeskustega. 5. Koostöö sõprusomavalitsustega Soomes (Eura), Poolas, Rootsis,

Norras, Valgevenes ja Lätis. 6. On olemas kogemused projektitööks (ka rahvusvahelised

projektid) 7. Võimekate noorsootöötajate olemasolu

8. Aktiivne TÜG õpilasesindus.


1. Vabatahtlike vähene huvi.

2. Noortel puudub teadmine projektide kirjutamiseks. 3. Noortele suunatud tegevused on peamiselt mõeldud noorematele,

puuduvad võimalused alates teismeeast. 4. Olemas on ainult üks seltskond aktiivseid noori (igal pool aktiivsed,

seega ei jätku neid kõikjale).

5. Erinevate asutuste soovimatus lasta oma ruume kasutada.

16

Majanduslik

1. Eelarvepõhine jooksvate kulude katmine on piisav.

2. Transport kõigile õpilastele koju ja kooli on tagatud.

3. Erinevate projektide kirjutamine ja nende toetamine valla poolt.

Majanduslik

1. Noorte arv on kasvanud pidevalt, kuid võimalused on jäänud samaks.

2. Ruumipuudus (korraga mahub noortekeskusesse umbes 20 last).

3. Puudub suurem saal ürituste läbiviimiseks 4. Noorte osalemine koolivälistel üritustel sõltub transpordist.

5. Inim- ja rahaline ressurss on piiratud.

Tehnoloogiline

1. Kumna Kultuuriaida ja Vääna Külakoja ruumid täidavad kohalike

noorte vajadused vaba aja veetmiseks. 2. Ruumide olemasolu Harku ja Tabasalus noortekeskuse tööks

3. Sportimisvõimalused olemasolevatel terviseradadel (Tabasalu

Looduspark, Harku terviserada, Türisalu ja Tabasalu terviserajad) ning spordiväljakutel.

4. Raamatukogude olemasolu.

Tehnoloogiline

1. Mitmetes kandikeskustes ei ole loodud võimalusi noorsootöö alaseks

tegevuseks. 2. Noortekeskused on sobitatud maja järgi, kus need asuvad, mitte

noorte reaalsete vajaduste kohaselt.

3. Vähene inventar.

Võimalused Ohud

Poliitiline

1. On olemas vallapoolne avatus läbirääkimisteks.

2. Uued töökohad Noorsootöö Keskuse juurde. 3. Noorte enda potentsiaali kasutamine poliitika vallas (noortekogud,

õpilasomavalitsus, noortevolikogu).

Poliitiline

1. Noorsootöö alased küsimused ja otsused võetakse vastu

konsulteerimata spetsialistide ja huvigruppidega.


1. Integratsioonipõhised projektid. Tihedam koostöö külakodade,

seltsidega, MTÜdega (vaba aja veetmise võimaluste ja noortele pakutavate teenuste hulga suurendamine).

2. Kaasata erinevaid noorteorganisatsioone ja vähemusrahvuseid.

3. Koostöö koolide ja lasteaedadega. 4. Harku valla koolides mittekäivate noorte kaasamine

huvitegevusse.


1. Noorte ja nendega tegelevate inimeste lahkumine vallast.

2. Noorsootöö muutumine privileegiks, millele saavad ligi vaid vähesed. 3. Vähene omavaheline koostöö noorsootööd korraldavate asutuste

vahel, mis toob omakorda kaasa ressursside killustumise.

17

Majanduslik

1. Uute hoonete/ruumide rajamine.

2. Konkurentsivõimeline palk noorsootöö spetsialistidele.

3. Vallapoolse rahastuse suurendamine, mis annaks võimalusi uuteks projektideks ja ideedeks.

Majanduslik

1. Noorsootöö valdkonnale ei eraldata piisavalt rahalisi vahendeid.

2. Noorsootöötajate palgatase jääb võrreldes teiste elualadega

madalamaks.

Tehnoloogiline

1. Noorsootöökeskuse rajamine Rannamõisa kultuurikülla. 2. Uued võimalused koostööks Internetis (Facebook,

veebileheküljed, uued tehnoloogiad). 3. Inventari soetamine noortekeskustele

4. Vallasisese transpordivõimaluste parandamine, et anda noortele

suurem liikumisvõimalus osalemaks koolivälistel noorte üritustel.

Tehnoloogiline

1. Ruumide arv ei vasta noorte hulgale. 2. Hoonete amortiseerumine.

18

2. Noorsootöö visioon, missioon ja põhiprintsiibid

2.1 Visioon Visioon aastaks 2016

Järjepideva noorsootöö tulemusena on noored täisväärtuslikud ühiskonna liikmed. Valla noortele

pakutakse mitmekülgseid võimalusi arenemiseks laia silmaringiga aktiivseteks kodanikeks. Noored

teavad, kust saada abi ning informatsiooni. Valdkonnasisene koostöö on hästi toimiv. Pere ja kodu toetusel on noore arengu juures oluline roll.

Visiooni täitmist iseloomustab:

1. suurenenud aktiivsete noorte osakaal; 2. hästi toimiv koostöö, sh rahvusvaheline;

3. kogukond on noori toetav, mõistev ning eelarvamustevaba; 4. informatsioon pakutavatest võimalustest jõuab kõikide noorteni, kes seda soovivad;

5. vald panustab järjepidevalt noorsootööd toetava infrastruktuuri arendamisse.

2.2 Missioon

Harku valla noorsootöö missiooniks on tagada noortele mitmekülgselt arendavaid vaba aja tegevusi

selleks, et ennetada riskikäitumist, kujundada ümbritsevast keskkonnast ning oma kogukonnast hoolivaid inimesi, avardada noorte maailmapilti ja suurendada nende konkurentsivõimet.

2.3 Noorsootöö põhiprintsiibid Põhiprintsiipide väljatoomisega määratletakse noorsootöö elluviimise seisukohalt need olulised

sisemised hoiakud, mis aitavad kõigil osapooltel igapäevaselt täita arengukava missiooni ning olla edukad visioonini jõudmisel.

1. Jätkusuutlikkus – noortega tegelemise protsess on katkematu, samas arenev, maailmale avatud.

2. Turvalisus/kindlus/usaldusväärsus – süsteem on toimiv ja arenev. 3. Kompetentsus – noorsootööga tegelevad inimesed on oma ala spetsialistid.

4. Kättesaadavus – noorsootööteenused on kõigile kättesaadavad.

5. Koostöövalmidus – ideid ollakse alati valmis ära kuulama ja kaasa mõtlema; osapoolte soov teha koostööd, olla teadlik üksteise tegevustest. Noorte arvamusega arvestatakse otsuste

tegemisel. 6. Ettevõtlikkus – tegutsemistahte olemasolu, julgus proovida ja vastutada.

7. Päikselisus – osapooled on positiivsed, sõbralikud, optimistlikud, elujaatavad, motiveeritud, lahendusi otsivad.

19

3. Noorsootöö strateegilised eesmärgid

Strateegiliste eesmärkide seadmisel võeti aluseks Eesti Noorsootöö Strateegias välja toodud noorsootöö valdkonnad (tinglikult kokku 10), vt Lisa 2, millest rahvusvaheline noorsootöö ja noorte

osalus on horisontaalsed, st valdkonnaülesed.

Strateegiline eesmärk 1: toimiv noorte teavitamise ja nõustamise süsteem

Soovitud seisund Lahendamist ootavad väljakutsed

Noortele suunatud info on sihtgrupipõhine ning

kõigile kättesaadav

Tõhus infovahetus noortelt noortele.

Harku vald pakub noortele kvaliteetset

psühholoogilise nõustamise teenust

Psühholoogilise nõustaja4 tööle võtmine

Noorsootöö Keskuse alla.

Harku vald pakub noortele kvaliteetset

karjäärinõustamise teenust (sh. õppimis- ja töötamisvõimaluste tutvustamine töötutele ja

mitteõppivatele noortele)

Vastavale sihtgrupile rohkema tähelepanu

pööramine, vajalike teenuste väljatöötamine. Noorsootöötajate ettevalmistus

karjäärinõustamises osalemiseks.

Erinoorsootöö sihtgruppi kuuluvatel noortel on

ligipääs vajalikele teenustele.

Erinoorsootöötaja ametikoha loomine. 5

Noorsootöö korraldamine vallas toimub koostöös

lapse perekonnaga

Lapsevanemates huvi kasvatamine lapse

tegemiste vastu. Lapsevanemate kaasamine

noorsootöö ürituste läbiviimisesse.

Tagamaks efektiivset noorte teavitamise ja nõustamisesüsteemi on Noorsootöö Keskuse personali vajadus vähemalt 10 inimest.

4 Psühholoogiline nõustaja peaks olema Noorsootöö Keskuse all, kuna psühholoog loob sidemed

noortega, õpib neid tundma, tekib usalduslik vahekord ja saab probleemile kiiresti reageerida. Lapse

usalduse võitmiseks kulub aega, seda ei saavutata paari kohtumiskorraga. Noorsootöö Keskuse psühholoog peab olema valmis nõustama kõikides valla noortekeskustes, kuna tema pidev töökoht

tagab selle, et ta tunneb nii lapsi kui vanemaid saab ta vajadusel suunata edasi järgmiste spetsialistide poole. Psühholoog nõustab samas ka töötajaid, kes tegelevad noortega ja on pinge all ning näeb

kõrvalt probleeme, mis tekivad töötajate - laste vahel ja saab õigeaegselt sekkuda. 5 Erinoorsoo töötaja Noorsootöö Keskuses ei ole sama, mis lastekaitsespetsialist. Erinoorsootöötaja

tegeleb igapäevaselt noortekeskuses probleemse käitumisega noortega (vaimne – füüsiline vägivald),

aitab neil enesega toime tulla, lahendada konfliktsituatsioone. Vajadusel suunab nõustaja juurde.

Osaleb aktiivselt ennetuslaagrites. Meeskonnas olev erinoorsootöötaja annab võimaluse kaasata noortekeskuste tegevusesse neid noori, kes vajavad tugiisikut (Downi sündroom). Erinoorsootöötajal

on kohustus tegeleda individuaalselt noorega, kes kuuluvad riskigruppi.

20

Strateegiline eesmärk 2: noortele on loodud igakülgsed võimalused huvihariduses ja –tegevuses osalemiseks; tagatud on teenuste kättesaadavus kogu vanusegrupi ulatuses.


Igale noorele on tagatud võimalus olla kaasatud

vähemalt ühte noorsootöö tegevusse

Huvihariduse võimalustest info jõudmine kõigini.

Huviringide atraktiivsus.

Harku valla noortele on loodud soodne ja atraktiivne keskkond ka organiseerumatult

tegutsemiseks, mida toetavad avalik ruum ja mitmesugused rajatised.

Avalikult kasutatavate objektide (nt mänguväljakud, palliplatsid, skatepark) ehitamine ja korrastamine, õuealade heakorrastatus.

Kandikeskustes on võimalused noorsootööga

tegelemiseks.

Multifunktsionaalsete keskuste loomine

kandikeskustesse, mis võimaldaksid uute avatud noortetubade avamist

Välja on töötatud süsteem noortele praktilise

töö võimaluste pakkumiseks

Vastutajate ning koostööpartnerite leidmine ja

töökasvatuse süsteemi tööle rakendamine

Strateegiline eesmärk 3: süsteemne, toetav ja tulemuslik erinoorsootöö korraldus.


Loodud on süsteemne tegevusplaan ennetustöö

läbiviimiseks

Sihtgrupipõhise ja erinevaid riskivaldkondi

hõlmava tegevuskava väljatöötamine, koordineerimine vallas

Toimiv koostöövõrgustik probleemide varaseks

märkamiseks

Koostöö laste ja noortega seotud spetsialistide ja

institutsioonide vahel (ümarlauad, ühised seminarid)

Vähenenud on alaealiste õigusrikkumised ja

vägivald

Alaealistele intensiivse kogukonnapõhise

sekkumisprogrammi ettevalmistamine

Erinoorsootöö korraldamine on järjepidev ja uuendustele avatud

Erialase ettevalmistusega spetsialistide kaasamine

21

Strateegiline eesmärk 4: noorsootööga tegelevad inimesed on oma ala spetsialistid;

noorsootöö toimub noorte vajadustest ja huvidest lähtuvalt.


Noorsootöötajad on ettevõtlikud ja motiveeritud. Töötajatele motiveeriva töötasu ja lisahüvede

võimaldamine. Noorsootöö ja noorsootöötaja väärtustamine kogukonnas.

Noorsootööga tegelevad inimesed osalevad

vastavalt vajadusele erialastel täienduskoolitustel.

Arenguvestluste süsteemi väljatöötamine.

Täienduskoolituse vajaduse välja selgitamine. Koolitustel osalemiseks vajalike vahendite

leidmine.

Noorsootöö kvaliteedi mõõtmiseks rakendatakse üleriigilist noorsootöö kvaliteedimudelit.

Teenuste hindamise metoodika, Harku valla omapäradega arvestamine.

Noorsootöö on noorte vajadustest ja huvidest lähtuv.

Noorsoo- ja noorte eelistuste uuringute läbiviimine ning tulemuste kasutamine

noorsootöö korraldamisel

Strateegiline eesmärk 5: noorte osaluskogemus kujundab aktiivseid kodanikke, kes

soovivad kaasa rääkida vallaelu korraldamisel; noortel ja noorsootöötajatel on olemas

mitmekülgsed võimalused rahvusvahelises noorsootöös osalemiseks.


Toimiva noortevolikogu olemasolu. Volikogu tööks vajalike noorte leidmine. Võimalikult laiapõhjalise osaluse saavutamine.

Otsustajate teadlikkus noorte kaasamise vajalikkusest.

Noortealgatus on kogukonnas toetatud ja

väärtustatud.

Otsustajatepoolse toetuse olemasolu.

Noorte kaasatuse suurendamine tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel

Rahvusvahelise koostöö toimimine –

noortevahetused, vabatahtlike saatmine ja vastuvõtmine.

Projektide koostamine. Finantsallikate leidmine

omafinantseeringu katteks. Huvitatud osapoolte leidmine.

22

4. Noorsootöö arengukava tegevuskava

Tegevuskavas on ära toodud uuenduslikud tegevused, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava ei sisalda igapäevaseid tegevusi mis on vajalikud noorsootöö toimimiseks vallas (nt. personali ja hoonete majanduskulud). Tegevuste eeldatavad maksumused ning nende täpsem

arvutusskeem asub dokumendi lisas 3 – Tegevuskava elluviimise maksumus.

Tabel 8. Tegevuskava

1. Strateegiline eesmärk: toimiv noorte teavitamise ja nõustamise süsteem

Tegevus Tulemus Elluviimise

aeg Vastutaja Ressursid

Info olemasolu tagamine noortekeskustes ja külakeskustes

(infovoldikud, stendid)

Kõikidel noortel on võimalik saada aja- ja asjakohast infot noortekeskustest, külakeskustest

ja haridusasutustest

2011 Noorsootöö Keskus eelarve

Noorsootöökeskuse kodulehe arendamine ja teiste sotsiaalmeedia

võimaluste kasutamine

Koduleht on aja- ja asjakohane ning sisaldab kogu

infot valla noorsootöö võimaluste kohta.

Aktuaalne info valla noorsootöö kohta on leitav ka Facebooki ja teiste sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

2012 Noorsootöö Keskus eelarve

Noorte tööhõivealase info

kättesaadavuse arendamine

Üks inimene tegeleb iga aastaselt tööhõive alase

info vahendamisega 2012-2014

Vallavalitsus;

Noorsootöö Keskus eelarve

Psühholoogilise nõustaja ametikoha

loomine

Psühholoogiline nõustaja on tööle võetud 2014 Noorsootöö Keskus eelarve

Karjäärinõustamise teenuse sisseostmine

Vastavalt sihtgrupi vajadusele ostetakse sisse karjäärinõustamise teenust

2014-2016 Noorsootöö Keskus, Harku valla koolid

eelarve, koolide eelarved

Erinoorsootöötaja ametikoha

loomine

Erinoorsootöötaja on tööle võetud 2014

Noorsootöö Keskus eelarve

Lapsevanemate kaasaminenoorsootöö ürituste

läbiviimisesse

Lapsevanemad osalevad aktiivselt noortele mõeldud ürituste planeerimises ning

organiseerimises

2012-2014 Noorsootöö Keskus eelarve

2. Strateegiline eesmärk: noortele on loodud igakülgsed võimalused huvihariduses ja –tegevuses osalemiseks; tagatud on teenuste kättesaadavus kogu vanusegrupi ulatuses



Laagrite korraldamine valla noortele Valla noortel on võimalus laagrites osaleda 2012-2016 Noorsootöö Keskus; eelarve, fondid,

23

vähemalt 2 korda aastas lastekaitse ühing lastekaitse ühingu

eelarve, valla eelarve

Huviringide atraktiivsuse tõstmine ja

spektri laiendamine

Huviringid tegutsevad õppeperioodi jooksul ning

iga noor leiab endale meelepärase tegevuse

2012-2016

Haridusasutused;

Noorsootöö Keskus;

kodanikuühendused

eelarve

Uued huvitegevused noortele

vanuses 16+

Loodud on uusi võimalusi huvitegevuseks noortele

vanuses 16+ 2013-2016

Haridusasutused;

Noorsootöö Keskus Eelarve, fondid

Avalikult kasutatavate objektide (mänguväljakud, palliplatsid,

skatepark) ehitamine ja korrastamine

Noortele on loodud võimalus aja sisustamiseks vabas õhus

2012-2016

Vallavalitsuse vallamajanduse

osakond; kodanikuühendused

Valla eelarve, fondid

Vallasiseste transpordivõimaluste

parendamine

Vallasisene transport võimaldab noortel osa võtta

kõigist neile pakutavatest teenustest 2015-2016

Vallavalitsuse

vallamajanduse osakond

Valla eelarve

Noorsootöö Keskuse rajamine Rannamõisa

Rajatud on uus noortekeskus, mis pakub noortele

senisest enam võimalusi oma vaba aja sisustamiseks

2012-2015 Vallavalitsus

Valla eelarve, fondid

(suur osa rahastusest peab tulema

fondidest, ainult valla eelarvest ei ole uue

keskuse rajamine

võimalik)

Olemasolevate noortekeskuste

inventari uuendamine ja täiendamine

Noortekeskustes on kaasaegne inventar

2012-2016 Noorsootöö Keskus eelarve, fondid

Noorsootöö võimaluste loomine

kandikeskustes

Kandikeskustes on multifunktsionaalsed keskused,

kus on uued avatud noortetoad 2012-2016

Vallavalitsuse

arendusosakond valla eelarve, fondid

Vastutajate ja koostööpartnerite leidmine töökasvatuse süsteemi

tööle rakendamiseks

Töökasvatuse süsteem töötab jätkusuutlikult 2013

Vallavalitsus; Noorsootöö Keskus

valla eelarve

3. Strateegiline eesmärk: süsteemne, toetav ja tulemuslik erinoorsootöö korraldus



Mõnuainetevastase tegevuse alaste projektide laiendamine erinevatele

vanuserühmadele

Järjepidev ennetustöö koolides ja noortekeskustes 2011-2016 Haridusasutused;

Noorsootöö Keskus

valla eelarve, fondid

Noorte seksuaaltervise alaste Toimuvad sihtgrupipõhised koolitused ja info 2011-2016 Noorsootöö Keskus; valla eelarve, fondid

24

teadmiste suurendamine jagamine haridusasutused

Tervislike eluviiside propageerimine

noorte seas (konkursid, projektid

jne)

Noored on motiveeritud ja oskavad teha valikuid tervisliku eluviisi kujunemiseks

2011-2016

Haridusasutused; Noorsootöö Keskus;

Alaealiste

Komisjon; lastekaitse

eelarve, fondid

Tugiisiku teenuse pakkumine

Probleemidega ja puuetega noortele (s.h alaealiste

komisjoni poolt suunatud noortel) on vajadusel võimalik saada tugiisikuteenust

2011-2016

Alaealiste Komisjon;

Lastekaitse;

Noorsootöö Keskus

valla eelarve

Tugisüsteemi loomine

Probleemidega noortele (käitumisprobleemid,

koolikohustuse mittetäitmine, õpiraskused) korraldatud õpiabi, õppekäigud, koolitused jne

2012

Alaealiste

Komisjon;

lastekaitse; Noorsootöö Keskus;

haridusasutused

valla eelarve

Erivajadustega noorte kaasamine Toimuvad laagrid, töötoad, üritused erivajadustega

noorte osalusel 2012-2016


sotsiaalosakond -

Sotsiaalprogrammide korraldamine Noortele loodud võimalus sotsiaalprogrammis osalemiseks (10-15 noorele aastane programm)

2012-2016


haridusasutused;

lastekaitse; Noorsootöö Keskus

valla eelarve

Kogukonnapõhise sekkumisprogrammi

ettevalmistamine

Loodud on noori ja peresid toetav

sekkumisprogramm 2014-2016


Lastekaitse;

Kodanike-ühendused;

Noorsootöö Keskus

-

Uuring noorte riskikäitumise hindamiseks

Läbiviidud uuring annab võimaluse uute eesmärkide seadmiseks

2013 Alaealiste Komisjon;

Noorsootöö Keskus

eelarve, fondid

4. Strateegiline eesmärk: noorsootööga tegelevad inimesed on oma ala spetsialistid; noorsootöö toimub noorte vajadustest ja huvidest

lähtuvalt



Suure meeskonnakoolituse

läbiviimine

Noorsootööga tegelevatele inimestele ja noortele

on läbi viidud suur meeskonnakoolitus 2012-2016

Vallavalitsuse

haridus- ja eelarve

25

kultuuriosakond;

Noorsootöö Keskus

Noorsootöötajate erialastel

täienduskoolitustel osalemine

Noorsootöötajad osalevad vastavalt vajadusele

erialastel täienduskoolitustel 2011-2016 Noorsootöö Keskus eelarve, fondid

Noorsootöö kvaliteedi hindamiseks

üleriigilise noorsootöö kvaliteedimudeli rakendamine

Noorsootöö kvaliteet on üleriigiliste kriteeriumite

abil hinnatud

2014

Noorsootöö Keskus Vallavalitsuse

haridus- ja kultuuriosakond

-

Noorsoo- ja noorte eelistuste

küsimuste lülitamine vallaelanike

rahuloluuuringusse

Noorsootöökeskusel on aja- ja asjakohane info

noorte ning nende huvide kohta, mida kasutatakse

noorsootöö korraldamisel

Kord kahe aasta tagant

Vallavalitsuse

arendusosakond; Noorsootöö Keskus

valla eelarve

Noorsootöö ümarlaudade

korraldamine

Kõik noorsootööga kokku puutuvad inimesed on

saanud ümarlaual vahetada infot ja kogemusi 2011-2016

Noorsootöö Keskus; Vallavalitsuse

haridus- ja kultuuriosakond

eelarve

Vabatahtliku tegevuse tunnustamine Väljapaistvamaid vabatahtlikke tunnustatakse valla poolt; aktiivseimaile määratakse valla poolt

stipendium

Pidev


vallavalitsus; kodanikuühenduste

ümarlaud

Valla eelarve

5. Strateegiline eesmärk: noorte osaluskogemus kujundab aktiivseid kodanikke, kes soovivad kaasa rääkida vallaelu korraldamisel; noortel ja noorsootöötajatel on olemas mitmekülgsed võimalused rahvusvahelises noorsootöös osalemiseks



Noortevolikogu loomine Toimib noortevolikogu, mis edastab vallavolikogule

regulaarselt noorte arvamusi 2013


vallavalitsus eelarve

Noortealgatuste toetamine Vajalikud vahendid eraldatakse noortealgatuste toetamiseks

2012 Noorsootöö Keskus valla eelarve, fondid

Noorte kaasamine noorsootöö

korraldamisse

Noortega on läbi arutatud peamised noorsootööd

puudutavad küsimused, saamaks edasiste tegevuste planeerimiseks sisendit

2012-2016 Noorsootöö Keskus -

Vahetusprogrammide korraldamine

noortele

Vähemalt kord aastas on toimunud rahvusvaheline

noortevahetus kas saatja või vastuvõtjana Pidev


Haridusasutused; kodanikuühendused

valla eelarve, fondid

26

5. Arengukava rakendamine

Noorsootöö arengukava toimimiseks on vajalik, et planeeritavad tegevused valdkonnas ja vastuvõetavad otsused tugineksid käesolevas dokumendis kokku lepitule. Noorsootöö arengukava on

aluseks valla noorsootööd puudutava eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele, nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele ning laenude võtmisele.

Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond teostab igal aastal 20. augustiks arengukavas ja tegevuskavas fikseeritud tegevuste realiseerimise monitooringu. Selles tuuakse välja nii saavutatud

edu kui ka probleemid, mis takistavad arengukava elluviimist, samuti need seisukohad arengukavas ning tegevuskavas, mis uute arengute taustal ei ole aktuaalsed. Lisaks jälgitakse küla- ja kandi ning

valla arengukavas tehtud muutuseid. Nendest tulenevalt tehakse volikogule ettepanek kas muuta

arengukava ja/või tegevuskava või jääda olemasoleva redaktsiooni juurde.

Kui noorsootöö arengukava eesmärgid on saavutatud, kestus lõppenud, arengukava järele puudub vajadus või kui arengukava elluviimise käigus nähtub, et eesmärke ei saavutata, esitab haridus- ja

kultuuriosakond arengukava elluviimise lõpetamise ettepaneku vallavalitsusele.

Arengukava eesmärkide täitmise, kestuse või elluviimise lõppedes korraldab haridus- ja

kultuuriosakond arengukava täitmise lõpparuande koostamise. Arengukava täitmise lõpparuande esitab haridus- ja kultuuriosakond volikogule hiljemalt kuue kuu jooksul arengukava elluviimise

lõppemisest arvates.

27

6. Riskianalüüs Riskianalüüs koostati projekti juhtgrupi arutelu tulemusena, kasutades selleks PESTLE raamistikku, kus

P-poliitilised tegurid, E-majanduslikud tegurid, S-sotsiaalkultuurilised tegurid, T-tehnoloogilised tegurid, L-seadusandlikud tegurid ja E-keskkonnaalased tegurid. Riski ilmnemise tõenäosust hinnati

kolmesel skaalal, millest 3 tähistab suurt tõenäosust ning 1 väikest. Mõju hinnati samuti kolmesel

skaalal: nõrk, keskmine ja tugev.

Tabel 9. Riskianalüüs

Väliskeskkonnast tulenevad riskid

Risk/kirjeldus Tõenäosus Mõju Maandamine

Poliitilised tegurid

Poliitikute/võimul olevate

erakondade vahetus, kellel on omad prioriteedid

2 Tugev

Enne valimisi kõikide erakondade ja

valimisliitudega kohtumine, selgitamaks noorsootöö olemust ning vajalikkust

Kogu otsustusõiguse

jäämine KOVile – riigi tasand lakkab noorsootöö

valdkonda reguleerimast

1 Tugev

Koostöö üleriiklike katusorganisatsioonidega

(Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus jt), selgitamaks

riikliku suunamise vajalikkust

Majanduslikud tegurid

Eurotoetuste mahu vähenemine – väiksemad

võimalused rahastuseks,

sh jääb rajamata Harku valla Noorsootöö Keskus

Rannamõisa

2 Tugev

Üldise majandusliku olukorra halvenemine toob

kaasa kärped ka noorsootöö valdkonnas

2 Tugev

Vallavalitsuse ja –volikogu liikmete hulgas teavitustöö tegemine, et esmased kärped ei

puudutaks noorsootöö valdkonda

Hoonete hävimine, nt

tulekahju 1 Tugev

Hoonete ja muu materiaalse vara

kindlustamine

Perede vähesed rahalised võimalused – noortel pole

võimalik ringides osaleda

2 Keskmine Vähemate võimalustega perede toetamine

Sotsiaal-kultuurilised tegurid

Noorsootöötajate mitteväärtustamine–

motivatsiooni kadu

2 Tugev Vallavalitsuse ja –volikogu liikmete hulgas teavitustöö tegemine; noorsootöötajatele

lisahüvede süsteemi loomine.

Uued suunad

noortekultuuris, mis põhjustavad uusi

riskikäitumisi

2 Keskmine

Noorsootöötajatele täienduskoolituste

võimaldamine, tihe koostöö noorteorganisatsioonidega

Valla osade (kantide) erinev tase ning liigne

Tabasalu keskseks jäämine

2 Tugev Valla arengu tasakaalustatud juhtimine

Koostöö puudumine erinevate valdkondade

vahel

2 Tugev Noorsootöö alaste ümarlaudade korraldamine

Tehnoloogilised tegurid

Tehniliste võimaluste jäämine samale tasemele

1 Tugev Vallaeelarves täiendavate vahendite planeerimine inventari uuendamiseks; fondide

28

võimaluste kasutamine

Noorte huvi keskendub

arvutile ning kaob huvi muu maailma vastu

2 Keskmine

Noortele atraktiivsete ürituste korraldamine

Transpordivõimaluste

nappus – nii vallasisene kui ka Tallinn-Harku vahel

1 Keskmine

Transpordiplaanide ümber tegemine vastavalt

noorte reaalsetele vajadustele

Seadusandlikud tegurid

Ulatuslikud muudatused

riiklikus seadusandluses 1 Tugev

Koostöö üleriiklike katusorganisatsioonidega

(Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus jt), selgitamaks

riikliku suunamise vajalikkust; kohalike

vajaduste edastamine riiklikule tasandile

Keskkonnaalased tegurid

Valdkond ei ole

keskkonnast otseselt

mõjutatav

- -

-

Sisekeskkonnast tulenevad riskid

Noorsootöö Keskuses

käivad ainult need noored,

kes on aktiivsed ka mujal, vähemaktiivsed noored ei

tule noortekeskusesse

2 Tugev

Noorsootöötajate reguleeriv tegevus, teavitus

noorte seas

Noortekeskuste ruumiprobleemi

süvenemine tulenevalt noorte arvu kasvamisest

2 Väga tugev

Struktuurifondide võimaluste kasutamine uue noortekeskuse loomiseks rahastuse leidmiseks

29

Kasutatud materjalid

1. Eesti Noorsootööstrateegia 2006-2013, Haridus- ja Teadusministeerium 2006, www.entk.ee 2. Noorsootöö seadus, Riigi Teataja, redaktsiooni jõustumine 1.09.2010, www.riigiteataja.ee

3. Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018, Euroopa Ministrite Nõukogu 2009, www.hm.ee

4. Harku valla 2007. a, 2008. a, 2009. a, 2010.a, 2011. a eelarved, Harku Vallavalitsus,

http://www.harku.ee/index.php?menuID=319 5. Harku valla arengukava 2011-2037, tegevuskava 2011-2014, Harku Vallavalitsus 2010,

http://www.harku.ee/index.php?menuID=15 6. Harku valla arengukava 2002-2012, Harku Vallavalitsus,

http://www.harku.ee/index.php?menuID=45

7. Projekti “CEBARE4YOU” materjalid, Harku Vallavalitsus 8. Tallinna noorsootöö arengukava eelnõu 2011-2016, Tallinna Linnavalitsus 2011,

www.tallinnlv.ee 9. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-

2015”, Harju Maavalitsus, 2010

10. Veebileheküljed: a. Harku Valla Noorsootöökeskus: http://www.noortekeskused.ee/?s=1 (26.05.2011)

b. Harku valla haridusasutused, http://www.harku.ee/index.php?menuID=92 Tabasalu Ühisgümnaasium: http://www.tabasalu.edu.ee/ (26.05.2011)

c. Harku valla kodanikeühendused, http://www.harku.ee/index.php?menuID=101 Harku Valla Lastekaitseühing MTÜ: www.harkulaps.ee

d. Eesti Noorteühenduste Liit, www.enl.ee

e. Maa-amet, www.maaamet.ee

http://www.riigiteataja.ee/http://www.riigiteataja.ee/http://www.hm.ee/http://www.harku.ee/index.php?menuID=319http://www.harku.ee/index.php?menuID=15http://www.harku.ee/index.php?menuID=45http://www.tallinnlv.ee/http://www.noortekeskused.ee/?s=1http://www.harku.ee/index.php?menuID=92http://www.tabasalu.edu.ee/http://www.harku.ee/index.php?menuID=101http://www.harkulaps.ee/http://www.enl.ee/http://www.maaamet.ee/

30

Lisad

Lisa 1: arengukava koostamisel osalenute nimekiri

Harku valla noorsootöö arengukava koostamisel osalesid alljärgnevas tabelis välja toodud isikud.

Jrk Nimi Asutus

1 Erik Sandla Harku Vallavalitsus

2 Epp Leikop Harku Vallavalitsus

3 Hedi Reinvald Harku Vallavalitsus

4 Helve Keel Harku Vallavalitsus

5 Kaja Rasmann Kumna Kultuuriait

6 Kadri Pihelo Harku Valla Noorsootöö Keskus

7 Ervin Jürisoo Harku Vallavalitsus

8 Tiina Tampuu Harku Valla Noorsootöö Keskus

9 Urmet Haas Kiili Valla Laste- ja Noorte Keskus

10 Külli Kiika Saku Huvikeskus

11 Piret Jürna Vääna Mõisakool

12 Marika Virit Harkujärve Põhikool

13 Kairi Kalm Tabasalu ÜG

14 Carl-Ruuben Soolep Tabasalu ÜG

15 Kristiina Tambaum Tabasalu ÜG

16 Geir Rindla Tabasalu ÜG

17 Kristel Kammer Tabasalu ÜG

18 Ants Morel Harku Valla Alaealiste komisjon

19 Nele Nõu Harku Vallavalitsus

20 Aira Ermel Vääna Külakoda

22 Mailis Kess Harku Vallavalitsus

23 Mai-Liis Mäeväli Harku valla Noorsootöö Keskus

24 Marju Aolaid Harku Vallavolikogu

31

Lisa 2: Noorsootööd reguleerivad dokumendid

Alljärgnevalt on toodud ülevaade peamistest noorsootööd mõjutavatest dokumentidest. Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018

Noortevaldkond on Euroopa Liidus pigem vähe reglementeeritud valdkond. See tähendab, et

konkreetseid sunnimehhanisme liikmesriikide osas ei ole. Küll aga tulenevad koostööraamistikust mõningad põhimõtted ja teemad, mida peavad esmajoones silmas pidama liikmesriikide valitsused,

kuid teatavad ülesanded laienevad ka kohalikule tasandile.

Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018 võeti vastu novembris 2009

haridus-, kultuuri- ja noorteministrite nõukogu istungil.

Euroopa Komisjon koostas eelmise perioodi kohta raporti, küsides sisendinfot nii liikmesriikide vastutavatelt ministeeriumitelt kui ka noorte esindusorganisatsioonidelt. Täiendavalt korraldati

konsultatsioone Komisjoni ja noorteühenduste liitude vahel ning koostati Euroopa Liidu Noorteraport

(statistilised näitajad tööhõive, toimetuleku jmt kohta). Tulemusena valmis Komisjoni ettepanek uue koostööraamistiku osas, mis saadeti arvamuse kujundamiseks liikmesriikidele (mis omakorda

konsulteerisid noorteühenduste esindusorganisatsioonidega).

Ministrite Nõukogu tõdeb oma resolutsioonis, et noortel on täna ning tulevikus otsustav roll Euroopa Liidu ja selle kodanike ees seisvate

paljude sotsiaalmajanduslike, demograafiliste, kultuuri-, keskkonna- ja tehnikaalaste

probleemide lahendamisel ja võimaluste ärakasutamisel. Noorte sotsiaalse ja kutsealase

lõimumise edendamine on Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegia elutähtis osa ning soodustab ühtlasi eneseteostust, sotsiaalset sidusust ja kodanikuaktiivsust.

Nõukogu on ka ühisel seisukohal, et ajavahemikul tänasest 2018. aastani (ka) peaksid Euroopa

noortevaldkonna koostöö eesmärgid olema:

1. pakkuda rohkem ja võrdsemaid õppimis- ja töötamisvõimalusi kõigile noortele, ja 2. edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.

Peamised tegevusvaldkonnad on järgmised:

1. haridus ja koolitus;

2. tööhõive ja ettevõtlikkus; 3. tervis ja heaolu;

4. osalus; 5. vabatahtlik tegevus;

6. sotsiaalne kaasatus; 7. noored ja maailm;

8. loovus ja kultuur;

Noortepoliitika kuulub liikmesriikide vastutusalasse, seega on Euroopa koostöö vabatahtlik (nagu ka

eespool mainitud). Siiski tõdeb Nõukogu, et kahe omavahel seotud üldeesmärgi saavutamiseks oleks tarvis kahetasandilist lähenemisviisi, mille raames arendatakse ja edendatakse:

1. ühelt poolt konkreetseid noortevaldkonna algatusi, st konkreetselt noortele suunatud poliitikat

ja meetmeid näiteks mitteformaalse õppimise, osaluse, vabatahtliku tegevuse, noorsootöö, liikuvuse ja noorteinfo alal, ja

2. teiselt poolt lõimitud, st sektoritevahelist käsitlusviisi soodustavaid algatusi, mis aitaksid arvestada noori puudutatavate küsimustega poliitikate väljatöötamisel, elluviimisel ja

hindamisel teistes noorte elu olulisel määral mõjutavates valdkondades.

32

Struktureeritud dialoog

Noorte ja noorteorganisatsioonidega tuleb pidada ja arendada struktuurset dialoogi, mille raames

arutatakse pidevalt Euroopa noortevaldkonna koostöö prioriteete, rakendamist ja järelmeetmeid. Dialoogi teemad peavad vastama Euroopa noortevaldkonna koostöö üldeesmärkidele ja iga töötsükli

prioriteetidele. Dialoog peab olema võimalikult laiapõhjaline ning toimuma kohalikul, piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil, noorsoo-uurijate ja noorsootöötajate osalusel. Tuleb toetada ka muude

poliitikavaldkondadega seotud struktuurset dialoogi noorte ja noorteorganisatsioonidega.

Struktureeritud dialoog – tähendab avaliku võimu esindajate, sh ka Euroopa Liidu

institutsioonide poolset konsulteerimist noortega valitud teemadel selleks, et saada noortelt

tagasisidet ja arvamusi poliitikate kujundamiseks. Dialoogi struktureeritus väljendub ajastuses ja teemades, mille osas noortega konsulteeritakse: üritusi, kus noored saavad arutleda

kokkulepitud teemadel teiste noortega ja Euroopa Liidu poliitikutega, korraldatakse regulaarselt.

Noorsootöö seadus

Noorsootöö seaduse uus redaktsioon kehtib Eestis alates 1.09.2010. Seadus loob raamistiku noorsootöö korraldamiseks riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil. Valla- ja linnavolikogu ülesanded

on alljärgnevad.

Valla- või linnavolikogu:

1. määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas;

2. kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, nähes vajaduse

korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluste vormid ning toetuse

kasutamise aruandluse korra; 3. toetab eelarveliste vahendite olemasolul valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate

noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte; 4. konsulteerib selle olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja

hindamisel;

5. kinnitab valla või linna haldusterritooriumil projektlaagri pidamise tingimused ja korra ning projektlaagri pidamise loa väljastamise korra;

6. täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil.

Seaduse muutmisega toodi täiendavalt sisse noortevolikogu mõiste, mis on kohaliku omavalitsuse

seisukohast üks olulisemaid ning uuenduslikumaid muudatusi. Alljärgnevalt on sellel pikemalt peatutud.

Noortevolikogu mõiste kohaselt on noortevolikogu näol tegemist valla- või linnavolikogu juures

tegutseva organiga, see tähendab, et noortevolikogu on eelkõige nõuandev organ valla- või linnavolikogule. Noortevolikogud, mis täna tegutsevad noortekeskuste, rahvamajade, vallavalitsuse või

muu struktuuri juures, peaksid tulevikus olema otseselt seotud valla- või linnavolikoguga. Siinjuures

on oluline just juriidiline seos – noortevolikogu teenindamine ja abistamine võib olla küll noorsootöötaja või mõne muu ametniku ülesandeks, kuid noortevolikogul on kindel koht valla- või

linnavolikogu struktuuris. Noorsootöö seaduse §-s 9 on välja toodud ka noortevolikogu moodustamise ja tegutsemise alused ning eesmärgid.

Nimetatud seaduse § 8 lg 4 paneb valla- või linnavolikogule kohustuse konsulteerida noortevolikoguga juhul, kui noortevolikogu on omavalitsuses moodustatud, kõikides küsimustes, mis puudutavad

noorsootöö kavandamist, teostamist ja hindamist. Kohustuse alla kuulub näiteks noorsootöö arengukava või valla/linna arengukava kinnitamise eelselt noortevolikoguga konsulteerimine,

noorsootöö valdkonna eelarve kinnitamine valla- või linnaeelarve ühe osana, noorsootöösse investeeringute tegemise üle otsustamine (noortekeskuse ehitamine või renoveerimine, uute rajatiste

(nt rularamp, mänguväljak jm) rajamine jne), noortekeskuse või mõne muu noorsootööasutuse

33

põhimääruse, teenuste hinnakirja kehtestamise; noorteprojektide ja noorteühingute valla- /linnaeelarvest toetamise korra kinnitamise eelne konsulteerimine jne. Noortevolikogu võib teha ka

ettepanekuid noori puudutavate teemade osas, mis ei ole otseselt seotud noorsootöö korraldamisega,

samuti võib kohaliku omavalitsuse volikogu konsulteerida ja küsida noortevolikogu arvamust omaalgatuslikult ükskõik millises küsimuses, kuid noorsootöö korraldamise küsimustes lasub valla- või

linnavolikogul kohustus ise noortevolikogu poole pöörduda seisukoha saamiseks, teistel juhtudel on noortevolikogul õigus esitada ettepanekuid ning valla- või linnavolikogul õigus soovi korral küsida

noortevolikogu arvamust.

Eesti noorsootöö strateegia 2006-2013

Noorsootöö strateegia 2006–2013 koondab endas kahe valdkonna strateegilised eesmärgid

lähiaastateks: 1. noortepoliitika – laiem valdkond – ühtne lähenemine kõikides noore elu puudutavates

valdkondades noortele suunatud tegevuste põhimõtetele;

2. noorsootöö – kitsam valdkond - üks noortepoliitika toimeala, mis loob peale formaalhariduse, töökoha ja pere võimalusi 7–26aastaste noorte isiksuse mitme- külgseks arenguks.

Eesti noore ees seisab aina rohkem ja mitmekesisemaid valikuid; tema eluteed ja üleminekut

lapseeast täiskasvanuikka mõjutab kasvav hulk erinevaid tegureid; takistused ja võimalused

täiskasvanuks kujunemise teel on üha individuaalsemad. Ühiskond ootab täiskasvanuikka jõudnutelt kodanikuteadlikkust, aktiivset panustamist ühise heaolu säilitamisse ning edasiviivat algatusvõimet ja -

soovi. Vananeva elanikkonna tingimustes suurenevad ootused nooremaealistelt, st üha noorematelt oodatakse vastutuse võtmist ja aktiivsust ühiskonnas.

Noortepoliitika olemasolu põhjuseks on vajadus määratleda tegevus, mida ühiskond peab tegema, et

iga noor Eestis saaks oma individuaalsel kujunemisteel võimalusi, tuge ning õpikogemusi positiivseks

enesemääratluseks, -harimiseks, -teostuseks ja eneseväärikuse kujunemiseks ning seeläbi suudaks ja sooviks võtta vastutust ja algatust ühiskonna heaolu säilitamise ja arengu eest.

Kuna noorte kujunemisteed on aina erinevamad ning sisaldavad üha rohkem tegureid, peab

noortepoliitika olema horisontaalne ning peegeldama noore eluolu puudutavat erinevates

eluvaldkondades. Vajalik on nii noortele suunatud tegevuse eraldi väljatoomine näiteks tööturu-, haridus-, kultuuri- jms poliitikas, kui ka noore tegelikest vajadustest ja väljakutsetest lähtuv

koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades, so lõimitud noortepoliitika.

Noorsootöö alused

Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba

tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd.

Kohaliku omavalitsuse jaoks on olulised järgnevad välja toodud punktid: 1. noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena;

2. noorsootöö algab seal, kus on noored oma vaadete, arvamuste ja huvidega (so kohaliku

omavalitsuse territooriumil); 3. noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonnakorraldusse, innustab noori võtma vastutust

ning tegema teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas (otsene seos noorte osaluskogudega).

Noorsootöö põhimõtted

Läbivaks põhimõtteks on: noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste

tegemisse.

34

Noorsootöö korralduse põhimõtted

1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal.

2. Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud omavalitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused.

3. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik ja uute (lisa) väärtuste loomisele suunatud.

4. Noorsootöö teostamise keskkond on noorte poolt aktsepteeritav ning soodustab

mitteformaalset ja informaalset õppimist. 5. Noorsootöö korraldaja ja noorsootöötaja on ausad ning avatud noorsootöö eesmärkide ja

meetodite osas. 6. Mittetulundussektori tahte ja valmisoleku olemasolu korral sõlmib avalik sektor noorsootöö

konkreetsete funktsioonide täitmiseks lepingud ning rahastab nende korraldamist kohalike omavalitsuste ja/või riigi kinnitatud rahastamispõhimõtete alusel.

7. Noorsootöö struktuur võimaldab noortel osaleda otsustamises, eelkõige riigi ja kohaliku

omavalitsuse arengukavade koostamises ning noorsootöö rahaliste vahendite planeerimises ja jaotamises.

8. Noorsootööd kavandatakse, koordineeritakse ja tehakse erinevatel haldustasanditel erinevate sektorite koostöös.

9. Noorsootöö vajab eesmärgipärast planeerimist, regulaarset analüüsi ja hindamist.

10. Noorte osalus ja mitteformaalse õppimise kvaliteet on näitajad noorsootöö hindamisel.

Noorsootöö valdkonnad

1. Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu.

2. Noorte huviharidus ja huvitegevus on pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus)

süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal.

3. Noorte teavitamine on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava informatsiooni ja teavitamise teenuste tagamine noortele.

4. Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, võimaldamaks neil langetada

nende elu puudutavaid otsuseid. 5. Noorsoo-uuringud on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste

ja võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud tegevuste põhinemine nendel. 6. Noorsootööalane koolitus on kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute, teadmiste ja

oskuste omandamise ja arendamise võimaluste olemasolu, kättesaadavuse ja kvaliteedi

tagamine noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse soodustamiseks 7. Noorte tervistav ja arendav puhkus on noortele tervistavaks ja arendavaks tegevuseks

võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide ning laagrite korralduse kaudu.

8. Noorte töökasvatus on mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel.

9. Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö

kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine. 10. Noorte osalus on noortele osaluseks otsustusprotsessides mitmekesiste võimaluste loomine ja

osalusmotivatsiooni arendamine.

35

Lisa 3: Tegevuskava elluviimise maksumus

Tegevus Ressursid Maksumuse kujunemine 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Strateegiline eesmärk nr 1: toimiv noorte teavitamise ja nõustamise süsteem

Info olemasolu tagamine

noortekeskustes ja

külakeskustes

eelarve A4 kahepoolsed voldikud, 2000 tk 500

Noorsootöökeskuse kodulehe

arendamine ja teiste sotsiaalmeedia võimaluste

kasutamine

eelarve

Kodulehe arendamise töötasu 10

kuud, 1 kuu 80 eurot, 5 tundi kuus, 1 tunni töötasu 16 eurot

300

Noorte tööhõivealase info

kättesaadavuse arendamine eelarve; fondid

Lisatasu töötajale

töökasvatussüsteemi rakendamise eest, 4 kuud 100.- kuus

400 400 400 400 400

Psühholoogilise nõustaja

ametikoha loomine eelarve

1 inimese 12 kuu töötasu koos maksudega, a 1300 eurot kuus +

majanduskulu 150 eurot

15 750 15 750 15 750

Karjäärinõustamise teenuse

sisseostmine

eelarve; koolide

eelarved

200 noorele (koolilõpetajad+

huvilised), igale 3 tundi, kokku 600

tundi, tunnitasu 20 eurot

12 000 12 000 12 000

Erinoorsootöötaja ametikoha loomine

eelarve

1 inimese 12 kuu töötasu, a 1300

eurot kuus + majanduskulu 150 eurot

15 750 15 750 15 750

Maksumus kokku: 500 700 400 43 900 43 900 43 900

36

Strateegiline eesmärk nr 2: noortele on loodud igakülgsed võimalused huvihariduses ja –tegevuses osalemiseks; tagatud on teenuste kättesaadavus kogu vanusegrupi ulatuses

Laagrite korraldamine valla

noortele

Valla eelarve – vaba aja ja

noorsoo üritused; fondid, lastekaitse

ühingu eelarve

valla noortele korraldatavate

laagrite toetamine 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000

Uued huvitegevused noortele vanuses 16+

eelarve, fondid

2 uue huviringi loomine noortele

aastas, 1 huviringi maksumus 200

eurot kuus, 9 kuud, 2 ringi

3 600 3 600 3 600 3 600

Avalikult kasutatavate

objektide (mänguväljakud,

palliplatsid, skatepark) ehitamine ja korrastamine

valla eelarve- mänguväljakud;

fondid

1 mänguväljak, 1 palliplats või

skatepark aastas 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000

Vallasiseste

transpordivõimaluste parendamine

Valla eelarve -

transpordikorraldus

2 bussiliini toetus, 1 liini toetus 5

000 eurot aastas 5 000 5 000

Noorsootöö Keskuse rajamine Rannamõisa

fondid

1 uue noorsootöö keskuse rajamine

Üldehitustööd 240 000 Viimistlustööd 110 000

Tehnosüsteemid 150 000 Välistrassid, mänguväljakud,

haljastus – 250 000 EUR

Hoone sisustus – 100 000 EUR Kokku: 850 000.-EUR + KM 20%

1 020

000

Olemasolevate noortekeskuste inventari

uuendamine ja täiendamine

eelarve, fondid 1 keskusele aastas 500 euro eest uut inventari (televiisor,

grafoprojektor, piljardilaud jms)

1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000

37

Noorsootöö võimaluste loomine kandikeskustes

valla eelarve – majandus; fondid

4 kandikeskuses noortetubade

sisustamine, a 3 000 eurot 1

keskusele

3 000 3 000 3 000 3 000 3 000

Vastutajate ja

koostööpartnerite leidmine

töökasvatuse süsteemi tööle rakendamiseks

Valla eelarve -

majandus

Lisatasu töötajale töökasvatussüsteemi rakendamise

eest, 12 kuud 100 eurot kuus

1 200

Maksumus kokku: 1 000 1 072

000 56 800 55 600 60 600 60 600

Strateegiline eesmärk nr 3: süsteemne, toetav ja tulemuslik erinoorsootöö korraldus

Mõnuainetevastase tegevuse alaste projektide laiendamine

erinevatele vanuserühmadele

Valla eelarve -

muu perekondade

ja laste sotsiaalne kaitse; fondid

nädalane programm (20 tundi) 5-6

klassidele, ligikaudu 10

klassikomplekti (sh. Harkujärve ja Vääna kool)

1 500 1 500 1 500 1 500 1 500

Noorte seksuaaltervise alaste

teadmiste suurendamine

Valla eelarve - muu perekondade

ja laste sotsiaalne

kaitse; fondid

Koolitustunni maksumus ja

koolitusmaterjalid 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000

Tervislike eluviiside

propageerimine noorte seas

(konkursid, projektid jne)

eelarve, fondid

2 projekti/konkurssi/ kampaaniat

aastas; materjalid ja korralduskulud

a 200 eurot

400 400 400 400 400 400

Tugiisiku teenuse pakkumine

Valla eelarve- muu

perekondade ja

laste sotsiaalne kaitse

1 tugiisiku teenuse pakkumine, 50

noorele aastas, igale noorele 3 kuu

jooksul min 10 t kuus, kokku 30 tundi; kokku 1500 t; tunnitasu 30.-

18 899 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000

Tugisüsteemi loomine

Valla eelarve - teadus ja

arendustegevus

sotsiaalses kaitses

Lisatasu töötajale

töökasvatussüsteemi rakendamise eest, 12 kuud 100 eurot kuus

1 200

38

Sotsiaalprogrammide korraldamine

Valla eelarve -

teadus ja arendustegevus

sotsiaalses kaitses

Sotsiaalse kaitse programmid: perevägivalla alane ennetustöö,

laste ja noorte probleemkäitumise

ennetamine, õpiraskustega laps jms.

5 000 5 000 5 000 5 000 5 000

Uuring noorte riskikäitumise

hindamiseks eelarve, fondid

1 kaheosaline uuring (veebiküsitlus

+ ankeetküsitlus, andmete

töötlemine ja analüüs), kokku 60 küsimust, valimi suurus 500

1 000

Maksumus kokku: 19 299 29 100 28 900 27 900 27 900 27 900

Strateegiline eesmärk nr 4: noorsootööga tegelevad inimesed on oma ala spetsialistid; noorsootöö toimub noorte vajadustest ja

huvidest lähtuvalt

Suure meeskonnakoolituse

läbiviimine eelarve

interaktiivne koolitus kõigile noortega tegelevatele inimestele

vallas

1 500 1 500 1 500 1 500 1 500

Noorsootöötajate erialastel täienduskoolitustel osalemine

eelarve, fondid 5 inimese koolitus, igale 2 päeva, kokku 10 koolituspäeva

639 800 800 800 800 800

Noorsoo- ja noorte eelistuste

küsimuste lülitamine vallaelanike rahulolu-

uuringusse

Vallaeelarve - majandus

Küsimuste-vastuste bloki lülitamine

uuringusse - tavapärasele kulule valla eelarves lisa ei tule

0 0 0

Noorsootöö ümarlaudade korraldamine

eelarve 2 ümarlaua korraldamine, kevadel ja sügisel, kulu 20-le inimesele

(kohv, küpsised, materjalid)

200 200 200 200 200 200

39

Vabatahtliku tegevuse tunnustamine

Valla eelarve - majandus

3 vallastipendiumi aktiivsematele a 100 eurot kokku 300 eurot; 1

tunnustusüritus vabatahtlikele 60

inimesele kokku 400 eurot

700 700 700 700 700

Maksumus kokku: 839 3 200 3 200 3 200 3 200 3 200

Strateegiline eesmärk nr 5: noorte osaluskogemus kujundab aktiivseid kodanikke, kes soovivad kaasa rääkida vallaelu korraldamisel;

noortel ja noorsootöötajatel on olemas mitmekülgsed võimalused rahvusvahelises noorsootöös osalemiseks

Noortevolikogu loomine eelarve

Volikogus osalevate noorte

majanduskulude kate (kohvipausid, materjalid jms kulud)

100 100 100 100

Noortealgatuste toetamine

Valla eelarve –

vaba aja üritused;

fondid

2 noortealgatuse toetamine

omaosaluse sissemakseks valla

poolt

2 000 2 000 2 000 2 000 2 000

Vahetusprogrammide

korraldamine noortele

Valla eelarve - vaba aja üritused;

fondid

2 vahetusprogrammis osalemine 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000

Maksumus kokku: 4 000 4 100 4 100 4 100 4 100

Tegevuskava elluviimise maksumus kokku: 21 638 1 109

000 93 400

134 700

139 700

139 700

võimalik teostada vaid lisarahastuse olemasolul

Documents

HARKU VALLA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2011-2016 › aktilisa › 4150 › 1201 › ...2015”). Suvituspiirkondadeks on kujunenud Vääna, Vääna-Jõesuu ja Türisalu piirkonnad