Hea kodanik kevad 2016

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Millised on täna Eesti jaoks head kodanikud ja kes neid meile voolima peaks? Räägime kodanikuharidusest, kõigi tema võlude ja võimalustega.

Text of Hea kodanik kevad 2016

  • EMSLi ajakiri kodanikuhiskonnast

    nr 1 (68)

    kevad 2016

    Kust tulevad head

    kodanikud? Kurg toob!

  • Tunda ennast hiskonnas ja hiskonda endas

    Veerand sajandiga, mis on mdas iseseisvuse taastamisest, on vaba kond muutunud arvestatavaks juks. Ent krgeima riigivimu kandjaks olemine ei kujuta endast ksnes kodanike igust, vaid ka kohustust: kohustust olla teadlik nii lahendamist vajavate probleemide sisust kui ka oma pdevusest ja vimekusest otsustamises osaleda. Kodanikuhariduses on tehtud palju selleks, et julgustada ja petada kodanikke oma huvide eest julgelt ja phjendatult seisma.

    hiskonna ressursid on aga piiratud ning oma huvide kaitse toimub enamasti konkurentsis. Eriti selgelt neme seda selliste kodanikuhenduste nagu erakonnad juures. Parteid on valmis blokeerima olulisi algatusi, peaasi et vaid konkurendid oma tahtmist ei saaks. Rein Taagepera on kirjeldanud seda kui poliitilist nullsummamngu, kus mng kib kas vidu vi kaotuse peale, kuid kige hullemaks ja hbivrsemaks lahenduseks peetakse kompromissini judmist. Ehkki vabakonnas tervikuna on koost paremal jrjel, nakatab erakondade viljeletav halb poliitiline kultuur ka teisi kodanikuhiskonna subjekte.

    Peaksime judma selleni, et inimesed piksid oma isiklike ja grupihuvide krval

    tajuma ka laiemat hiskondlikku konteksti, mistma ja aktsepteerima ka teiste huve. See thendab hiskonna sidususe olemuse tajumist ning oskust olla empaatilised. hiskonnaelu probleemidele ei ole ht ja ainuiget lahendust, parim lahendus peitub alati tasakaalupunktis erinevate huvide vahel.

    Kui lhidalt snastada kodanikuhariduse eesmrk, oleks see petada inimesi tajuma oma kohta hiskonnas ning ra tundma hiskonda iseendas. Kui tihti me igupoolest mtleme sellele, kui suurt osa meie igapevasest tegevusest, meie arusaamadest ja veendumustest tingivad ja mjutavad teised hiskonnaliikmed? Kas niteks edukas rimees kirjutab oma saavutused pelgalt isikliku tkuse, tarkuse ja osavuse arvele vi tajub ta ka seda, et tema edusse on oma panuse andnud tuhanded temast vhem edukad kodanikud kik, kelle tegevus tagab hiskonna toimimise, esmathtsate teenuste olemasolu, petamise, tervishoiu, transpordi, toitlustuse jne.

    Tihti kiputakse hiskonnas enda jaoks vlja valima vaid selle meeldivamat osa ning ignoreerima negatiivset. Paraku ei saa ega tohi me mda vaadata ka elu pahupoolest: alkoholismist, narkomaa

    niast, kuritegevusest jms vitega, et kuna mina ise olen korralik, siis need teistsugused pole minu probleem. Mina ei ole sellega nus, et minu raha eest mingitele pttidele sstlaid jagatakse, klas he rritunud maksumaksja arvamus. Huvitav, kelle raha eest seda siis tegema peaks?!

    Globaliseerunud maailmas lisandub hiskonnasisese sidususe mistmisele kohustus tajuda ka seda, mis toimub meie hiskonnast vljaspool. Globaalprobleeme ei saa tkestada riigipiiridega. Ehkki probleemid pole meie tekitatud, juavad nad hel hetkel ikkagi meieni. Viletsus on hierarhiline, sudu on demokraatlik, kirjutas Ulrich Beck Riskihiskonnas. Viletsust saab lokaliseerida, tuumaajastu ohte aga enam mitte.

    Kodanikuhariduse tnased vljakutsed ei piirdu vaid eeltooduga. Inimene peab ppima arvestama kige elavaga. Raudteede ehitamist, metsaraiet ja maavarade kaevandamist ei saa hinnata vaid hiskondlike hvede seisukohalt vrdvrselt olulisena tuleb arvesse vtta ka mju looduskeskkonnale ja selle liigirikkusele, mis avaldab lppkokkuvttes mju ka inimkonnale.

    JUHAN KIVIRHK

    Kalev Va

    pper

    2

    A R U T L U S

  • ARVAMUS ............................................................................................ lk 2-5 Juhan Kivirhk, Andrei Liimets ja Martin Noorkiv otsivad-mdavad head kodanikku.

    KAANELUGU ........................................................................................... lk 8 Mari Sarv viis lbi juurdluse, millist head kodanikku Eesti tna vajab ning kuidas neid vormima peaks. Tutvustame ka suuremaid kodanikuhariduse programme Eestis.

    LEKSIKA ................................................................................................ lk 14 Mis on kodanikuharidus ja mis ei ole seda mitte? Selgitab Anu Toots.

    PEVAKAJA ............................................................................................ lk 16 Mari Sarv suunas pilgu Kogukonnapraktikale koos petaja, hariduspshholoogi, juhendaja ja osalenud abituriendiga. Paistab, et see teeb noortega seda, mida me tahame, et ta teeks, kuid teaduslik oleks seda ka priselt mta.

    VLISMAA ............................................................................................ lk 20 Klalistoimetaja Martin Noorkiv kirjutab sellest, kuidas Avaaz maailma muutmises nii thus on. See on ka phjus, miks inimesed on nus neile annetama: tulemused!

    UURING ................................................................................................ lk 22 Siim Tuisk tutvustab ameeriklaste avastust, et enam kui 3000 inimest, neli reisi -lennukit ja mned pilvelhkujad prmu viinud terroriakt aktiveeris hiskondlikult noorema plvkonna. Krge hind aktiivsete kodanike eest, kas pole?

    NGU NIME JUURDE ............................................................................. lk 24 Andrei Liimets usutles hendkuningriigi suursaadikut. Chris Holtby tdeb, et Eestis pole paljud asjad kodanikuhiskonnas nii kaugel kui Inglismaal, aga rahustab ka: teil on aega veel!

    NUANNE ............................................................................................. lk 28 Maris Jgeva pani kirja seitse asja, mida iga organisatsioon saab teha, et oma inimestele hea kodaniku oskusi anda. Rasmus Pedanik kirjutab kohe aga llatusest, et ppida saab vaid kogemustest ning sedagi vaid juhul, kui oled ppinud neist ppima.

    NOOR TEGIJA ........................................................................................ lk 34 Ivan Lavrentjev tutvustab Mirell Prosat, kes veab Tartus kike, millele on kirjutatud OLE ROHKEM.

    EMSL JA LIIKMED .................................................................................. lk 36

    POOLT JA VASTU ......................................................................................... lk 40 Maie Kiisel leiab, et Eesti inimesed ppisid hiskonda raputanud debattidest kooseluseaduse ja pagulaste teemal ppisid oma arvamust vlja tlema. Margo Loor tiendab, et ppisid kll, aga ainult vlja tlema, mitte teisi kuulama, ning kvaliteetse hiskondliku aruteluni pole me veel judnud.

    PARUSSKI .............................................................................................. lk 42 .

    Tunda ennast hiskonnas ja hiskonda endas Sisukord

    Halba kodanikku pole olemas!he Trgi likooli ppejud rkis lunalauas, kuidas koju judes peab ta minema politseisse lekuulamisele. Ta oli ks tuhatkonnast murelikust haritlasest, kes jaanuarikuus kirjutasid alla avalikule kirjale, millega nudsid oma riigi valitsuselt terrori lpetamist ning igusriigi phimtete austamist. Tnaseks on mitu prdunutest kaotanud t, mned iguse likoolis petada, mned saanud avaliku hukkamistu tttu tagakiusamise ohvriks.

    Valitsus karistab oma inimesi selle eest, et nad ei ole kuulekad, ei austa tingimusteta valitsejate td ega j oma liistude juurde. Krvaltvaatajana nib, et karistuse saavad head kodanikud need, kes hoolivad, sekkuvad, tegutsevad.

    Milliseid kodanikke riigis hinnatakse ning milliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kasvatamist koolilt ja kogukonnalt oodatakse, sltub loomulikult palju riigikorrast, kultuuriloost ja domineerivatest vrtustest. Aga ma siiski usun, et hoolimata erinevustest riigiti unistavad inimesed ldjuhul hiskonnast, kus ksteist usaldatakse, vetakse osa valitsemisest, hoolitakse sellest, mis riigis toimub, ja ka ligimesest. Ometi ei rgi ega kitu me ise ka alati nii, nagu oma ideaalses maailmas kodanikelt ootame.

    Usun, et inimesed on ilusad ja head ning snnipraselt ei ole ka halba kodanikku olemas. Halvad on hirm, harimatus, kogenematus, vastakad ootused vi nadi ettevalmistus, mis takistab koos ja targalt tegutsemist. Viks ju melda, et kui ekspoliitik kibestunult lahmib, mni tuttav maksudest krvale hoiab vi inimesed tnaval abivajajast mduvad, on kusagil midagi jnud tegemata, sest tarkuse, oskuse vi enesekindluse puudumine ei lase hea kodanikuna kituda. Ja seeprast viks kodanikuharidust vtta vga tsiselt, et vrikaid kodanikke, kellega koos tahame elada ja otsustada, oleks rohkem.

    MARIS JGEVA,

    hea kodanik ja EMSLi juhataja

    Karl-Kristjan Nigesen

    Kairo, Supilinna tnavakunstnikHea Kodaniku kaanele on leidnud tee tegelane nimega Arturo. Selle

    pildi tegi Kairo koos MinaJaLydiaga (ka tnavakunstnik, aga paraku

    anonmseks jv rahva lemmik). Tegu on eskiisiga palju suurema,

    Vru linnasauna katva maalrit jaoks, kuid just see Supilinna kirev

    vuntsikandjast vrukael on Kairo ning MinaJaLydia lemmikvariant.

    Supilinlane Kairo on tnavakunstnik, selline vastutustundlik

    isend, kes hoolsalt valib, kuhu ja mida ta maalib. Ei ole pimedas

    tegutsev vandaal, pigem vib teda mrgata tnaval pevavalgel

    maalimas, hes kes pintsel, teine ksi kiigutamas lapsevankrit.

    Maalimine on Kairo jaoks meditatiivse olemusega tegevus. Fsiline vrvi luendile kand-

    mine ja joonte vedamine, mistate seda meditatiivsust kll, kui olete kasvi oma toa seina le

    vrvinud. Tsi, veel kauem kui maalimist on Kairo armastanud lugemist, see armastus pole

    kuhugi kadunud, supilinlasest tnavakunstniku nol on tegu kirjaliku tlkimise magistrandiga.

    Nipsakas vaataja vib elda, et Kairo pildid on naiivsed. Ise peab ta end siiski mitte naiivseks,

    vaid naivistiks ja kllap seda teadlikku valikut rhutades on ta maalinud Tartusse Marja tnavas-

    se maasika. Kes vhegi kohalikku naivismi tunneb, tajub selles viidet Paul Kondasele, vib elda

    ka, et naivismitraditsioonile Eesti kunstis.

    Kairo tid neb Tartu tna