1

0001. Nüüd ma jutustan oma vennast.

0002. Minu vend on Joonatan Lõvisüda, temast tahangi ma jutustada.

0003. Minu meelest tundub see kõik olevat peaaegu muinasjutt ja natuke tondilugu ka, aga ometi on see algusest lõpuni tõsi.

0004. Ehkki seda ei tea keegi peale minu ja Meelise.

0005. Indreku nimi polnud alguses hoopiski Lõvisüda.

0006. Ta perekonnanimi oli Lõvi, täpselt niisamuti nagu minul ja emalgi.

0007. Isa nimi oli Aksel Püü, aga tema läks meie juurest ära siis, kui ma olin kõigest kaks aastat vana.

0008. Kuid õieti pidin ma rääkima sellest, kuidas mu vennast Tõnisest sai tubli pereisa.

0009. Ja kõigest ebatavalisest, mis seejärel juhtus.

0010. See poiss teadis, et ma pean varsti surema.

0011. Ma usun, et seda teadsid ammugi kõik peale minu enese.

0012. Ka koolis teati seda, sest ma olin ühtelugu kodus voodis, aina köhisin ja põdesin, viimasel poolaastal polnud ma üldse saanud koolis käia.

0013. Ma ei teinudki neid lahti, sest ma ei tahtnud välja näidata, et olin seda hirmsat uudist kuulnud, et ma varsti suren.

0014. Loomulikult ma kurvastasin ja mulle tuli kohutav hirm peale, aga ma ei tahtnud seda emale näidata.

0015. Kuid ma rääkisin kõigest Helgiga, niipea kui ta koju tuli.

0016. Seepeale nutsin ma veelgi ägedamalt.

0017. Kuidas võib see elu olla nii jube, et mõni peab ära surema veel enne, kui ta on kümme aastat täis saanud.

0018. Kas on väga hea, kui sa surnud peast mulla all oled?

0019. Ta pillas selle sõna nii endastmõistetavalt, nagu teaks seda iga inimene.

0020. Mina aga polnud veel eladeski sellest sõnakestki kuulnud.

0021. Vello ütles, et ega temagi tea päris täpselt, aga see pidi olema kuskil tähtede taga.

0022. See oligi see paik, kust tulid kõik muinasjutud, ja kes sinna sattus, võis ise seiklustest osa võtta hommikust õhtuni.

0023. See on midagi muud, kui lamada siin haigevoodis ja muudkui köhida, ilma et sa kunagi õieti mängidagi saaksid.

2

0024. Leena hüüdis mind Korbiks.

0025. Ta hüüdis mind nõnda juba väikesest peale, ja kui ma temalt kord küsisin, miks ta seda teeb, siis vastas ta: sellepärast, et mulle meeldivad väga korbid, iseäranis niisugused korbid nagu sina.

0026. Jah, Robin hoidis mind väga, see oli tegelikult üsna imelik.

0027. Ma olin eluaeg üpris inetu, õige rumal ja arg kõverjalgne poisiklutt, ei midagi enamat.

0028. Ma küsisin Leenalt, kuidas ta saab armastada minusugust inetut ja rumalat kõverjalgset poissi.

0029. Aga kui sa ei oleks siuke väike armas ja inetu kõverjalgne kahvanägu, siis sa ju polekski minu Korp.

0030. Kuid sellel õhtul, kui ma surma ees hirmul olin, ütles ta, et niipea, kui ma pärale jõuan, olen ma otsemaid terve, tugev ja ilus.

0031. Aga seda tal küll ei õnnestunud mulle selgeks teha.

0032. Sest et kedagi teist nii ilusat kui Luule pole kunagi olnud ega saagi olema.

0033. Oli päris kindel, et ta selle all mind ei mõelnud.

0034. Rasmus nägi tõepoolest välja nagu muinasjutuprints.

0035. Ta juuksed kumasid kuldselt ning tal olid ilusad tumesinised silmad, mis alati särasid, peale selle olid tal toredad valged hambad ja täiesti sirged jalad.

0036. Ta oli veel pealegi lahke ja tugev, oskas ning teadis kõike ja oli oma klassis parim õpilane.

0037. Kuhu ta ka ei läinud, kippusid kõik lapsed õues temaga ikka kaasa.

0038. Ta mõtles nende tarvis alati välja kõiksugu lõbusaid asju ja võttis neid kaasa seiklema, aga mina muudkui lamasin päevad otsa oma vana köögisohva peal.

0039. Ent kui Rasmus koju tuli, jutustas ta mulle kõigest, mis ta oli teinud, näinud või lugenud.

0040. Ta võis kuitahes kaua istuda minu juures sohvaserval ning jutustada.

0041. Mu vend magas samuti köögis, ainult tal tuli voodi õhtul kapist välja tõsta.

0042. Kui ta voodisse oli heitnud, jutustas ta ikka edasi mulle muinasjutte ja tõestisündinud lugusid, kuni ema toast hüüdis, et me vait jääksime.

0043. Aga pole sugugi kerge magama jääda, kui sind ajab kogu aeg köhima.

0044. Vahetevahel tõusis ta keset ööd üles ja keetis mulle meevett, et köha leevendada.

0045. Sel õhtul, kui mulle surmahirm nii koledasti peale tuli, istus ta mitu tundi minuga.

0046. Ema istus ja õmbles nagu tavaliselt, aga tal oli õmblusmasin sealsamas toas, kus ta magas.

0047. Toauks seisis lahti ning me kuulsime ema laulmas.

3

0048. See oli ta alatine laul meremehest, kes viibib kaugel merel, küllap ta võis seejuures mõelda meie isale.

0049. Ma ei mäleta päris täpselt, kuidas see laul kõlas.

0050. Minu meelest oli see ilus kurb laul, aga Joonatan puhkes seda kuuldes naerma.

0051. Sel silmapilgul hakkasin ma köhima, ta tõstis mu voodist üles ja hoidis mu ümbert kinni.

0052. Alles siis juhtusin ma mõtlema sellele, kuidas võiks tunduda põrgusse sattumine ilma Joonatanita.

0053. Kui üksildane ma ilma temata oleksin.

0054. Mis oleks sellest kasu, et ma küll satuksin muinaslugude ja seikluste keskele, aga minuga poleks kaasas Joonatani.

0055. Tunneksin seal suisa hirmu ega teaks üldsegi, mida ette võtta.

0056. Võib-olla sa elad üheksakümmend aastat vanaks ja kogu selle aja pean ma olema üksipäini.

0057. Seepeale ütles Joonatan, et paradiisis polegi seesugust aega, nagu maa peal.

0058. Isegi kui ta peaks elama üheksakümmend aastat vanaks, paistaks mulle nii, nagu oleks tema tulekuni kulunud vaevalt kaks päeva.

0059. Nimelt nõnda sünnib siis, kui pole olemas mingit tegelikku aega.

0060. Selle aja sees võid sa ronida puude otsa, teha metsas lõket ja istuda mõne oja kaldal ning õngitseda.

0061. Ja parajasti sel silmapilgul, kui sa ahvena välja tõmbad, kihutan mina kohale.

0062. Katsusin nuttu lõpetada, sest ma mõtlesin, et kaks päeva võib muidugi mingil moel välja kannatada.

0063. Ta vaatas mulle oma tavalise lahke pilguga pikalt otsa ning ma nägin, et ta on kurb.

0064. Aga selle asemel pean ma elama siin maa peal edasi ilma oma Korbita.

0065. Nüüd jõuan ma selle juurde, millest on raske rääkida.

0066. Ma lihtsalt ei suuda sellele mõelda.

0067. Ja ei saa ometi ka loobuda sellele mõtlemast.

0068. Oleks ju võinud nõnda ollagi, et mu vend Joonatan elaks edasi koos minuga, istuks õhtuti mu voodiveerel ja ajaks minuga juttu, käiks koolis ning mängiks õues poistega, keedaks mulle meevett ja nõnda edasi.

0069. See on nii raske, ma ei saa, ma lihtsalt ei saa sellest rääkida.

4

0070. Hirmus tulekahju laastas eile õhtul meie linnas Lääži linnajagu, kusjuures üks sealsetest vanadest puumajadest põles maani maha ja ohvriks langes ka üks inimelu.

0071. Kui tuli valla pääses, viibis kümneaastane voodihaige poiss üksi oma korteris kolmandal korrusel.

0072. Kohe selle järel jõudis kohale haige poisi vend, 13-aastane Joonatan Lõvi ning enne, kui keegi teda takistada suutis, sööstis ta sama hästi kui üleni leegitsevasse majja oma venda päästma.

0073. Kõigest hetk hiljem oli aga juba kogu trepikoda üksainus lõõmav tulemeri ja äralõigatuil ei jäänud muud võimalust, kui katsuda ennast päästa aknast väljahüppamise teel.

0074. Maja ette kogunenud rahvahulk oli hirmukangestuses täiesti abitult sunnitud pealt vaatama, kuidas kolmeteistkümneaastane võttis venna kukile ning viskus hetkegi kõhklemata aknast välja.

0075. Kukkudes vigastas poiss ennast nii raskelt, et suri peaaegu silmapilkselt.

0076. Seevastu noorem vend, keda ta kukkudes oma kehaga kaitses, pääses vigastusteta.

0077. Mõlema poisi ema, ametilt õmbleja, oli sel ajal parajasti läinud kellegi tellija juurde ning sai koju jõudes raskekujulise närvivapustuse.

0078. Millest tuli alguse sai, on esialgu teadmata.»

0079. Teisel leheküljel räägiti ajalehes poisist veel rohkem.

0080. Seda oli kirjutanud tema klassijuhataja.

0081. Isegi kui sinust ei kirjutata hiljem ajalooraamatuis, olid sa siiski otsustaval hetkel niisama vapper ja võrdne kõigi teiste kangelastega.

0082. Sinu vana kooliõpetaja ei unusta sind iial ja ka sinu kooliõed ja koolivennad mäletavad sind kaua.

0083. See Laura klassijuhataja oli ju omamoodi üsna kentsakas, aga ta armastas Laurat väga, samuti nagu kõik teisedki inimesed.

0084. Tore, et talle tuli pähe see Mareti lugu, see kõlas tõesti hästi.

0085. Terves linnas pole ilmselt ühtki inimest, kes ei kurvastaks Marta pärast.

0086. Vähemalt mina olen sellest aru saanud kõigi nende tädide järgi, kes jooksevad meie juurde kokku oma riidekraamiga.

0087. Pidi see olema just Joonatan, see haruldane poiss.

0088. Me elame nüüd ühes teises majas meie endise maja naabruses.

0089. Korter on ka täpipealt samasugune, ainult alumisel korrusel.

0090. Vaestehoolekandest anti meile veidi pruugitud mööblit ja üht-teist tõid omalt poolt tädid, kellele ema õmbleb.

5

0091. Ma laman peaaegu samasuguse köögisohva peal, nagu oli mu vana ase.

0092. Kõik on ligilähedaselt nagu ennegi, kuid samal ajal on kõik täiesti teisiti.

0093. Õhtuti ei istu enam keegi minu juures, keegi ei jutusta mulle midagi, olen nii üksildane, et sellest hakkab rinnus valus.

0094. Alguses lamas ta kummuli, aga siis keeras teda keegi ning ma nägin ta nägu.

0095. Joonatani suunurgast immitses verd, ta ei suutnud peaaegu üldse rääkida.

0096. Kuid ta püüdis siiski naeratada ning tõi kuuldavale mõned sõnad.

0097. See oli kõik, mis ta ütles, ei midagi rohkem.

0098. Pärast seda pani ta silmad kinni, inimesed tulid ja viisid ta minema ning ma ei näinud teda enam kunagi.

0099. Ma ei taha meenutada esimesi aegu pärast seda, ent midagi nii halba ja jubedat on võimatu unustada.

0100. Lamasin oma sohva peal ja mõtlesin aina Joonatanist, nii et mu pea oli pakatamas.

0101. Keegi ei saa igatseda midagi rohkem, kui mina igatsesin Joonatani.

0102. Lükkasin teki kõrvale ja silmitsesin oma veel hõõguvat keha.

0103. Laupäevaõhtud kipuvad alati veidi rahutult mööduma.

0104. Lohutus seegi, et pühapäeval mul tööd pole.

0105. Peas vasardas ja enesepettus ei läinud läbi, sest tööd polnud mul juba kolmandat nädalat.

0106. Kolm nädalat tagasi olin toonud mingist räpasest arhiivist välja ministripojukesele paar dokumenti tema isa veelgi räpasemate tehingute kohta, mis poiss minu nähes ära põletas.

0107. Ta maksis hästi ja mul ei olnud põhjust nuriseda.

0108. Nüüd aga hakkas raha otsa lõppema ja mul polnud midagi uue tasuva tööotsa vastu.

0109. Kergitasin aeglaselt pead ja vahtisin tõtt oma veidi tursunud näoga, mis kella sihverplaadilt mulle vastu peegeldus.

0110. Kell oli veidi üle kaheteistkümne.

0111. Kui trennis oleks kellelgi õrnemat ettekujutust mu päevakavast, siis ilmselt heidetaks mind sealt kõrges kaares välja.

0112. Seda muidugi juhul, kui ma tundide eest tasumata jätmise tõttu sealt veelgi varem ei lenda.

6

0113. Upitasin käe pintsaku järele, kobasin veidi aega taskutes ja tirisin sealt välja üsna kõhnana tunduva rahakoti.

0114. Nelikümmend kaks krooni, kakskümmend tundide eest, kümme söögile ja kaksteist meelelahutuseks, arvutasin ma kiiresti.

0115. Mul ei olnud küll selget ettekujutust, mis meelelahutus see nii odav olema peaks, aga olin liiga kurnatud, et sellise sügava probleemiga tegeleda.

0116. Mu kaaslane oli lahkunud hommikul vara ja vaikselt, nii läheb ta õnneks alati tööle.

0117. Ma pole osanud hommikuti kunagi ennast normaalselt üleval pidada ja siis on riid kerge tulema.

0118. Ikka veel pead valutades, kuid üksiolekust rahuldust tundes, lohistasin ennast vannituppa, neelasin käigult kaks tabletti ja keerasin vee jooksma.

0119. Leige vesi ja tabletid mõjusid kiiresti, meelolu muutus optimistlikumaks ning mõtted selginesid.

0120. Õigupoolest ei ole tundide eest maksmisega mingit kiiret.

0121. Georg on ise öelnud, et mind treeniks ta kas või tasuta, sest ta hindas mu liikumiskiirust ja reaktsiooni.

0122. Georg on hea treener ja suurepärane sõber.

0123. Duši all tegin otsuse maksmisega siiski järgmise nädalani viivitada.

0124. Kuivatasin ennast pikalt ja põhjalikult, riietusin päevinäinud hommikumantlisse ning siirdusin kööki.

0125. Valguse käes helkiv nuga meenutas mulle seda ainsat korda, mil ma trennis omandatud kogemusi olin sunnitud elus rakendama.

0126. Veel praegugi ajas see mälupilt kananaha ihule, ja selgelt tuli silme ette jõhker lõust.

0127. Oleksin ehk nõudjale järelegi andnud, aga mees lausa kutsus katsetama paari selgeksõpitud võtet.

0128. Püstine nuga paremas käes ja vasak mu taskusse tungimas, oli liiga ahvatlev asend, et seda mitte ära kasutada.

0129. Sidusin taskus sobrava käe oma parema käe haardega, tõstsin mehe tasakaalust välja ja lajatasin peopesaga vastasele lõua alla.

0130. Mees kukkus sillutisele ja igaks juhuks lõin jalaga nuga hoidvat kätt.

0131. Jooksin nagu hull minema ja alles tänavanurgal vaatasin tagasi, et näha õhtuhämaruses end püsti ajava mehe kuju.

0132. Viimane vorstiviil kukkus põrandale ja ma kummardusin reipalt seda üles võtma.

7

0133. Mälestus edukast lahingust oli mind juba kahe aasta jooksul rasketel hetkedel toitnud.

0134. Kõigepealt oleks pidanud ma ennast noa vastu kindlustama, väikseimgi vääratus oleks võinud kalliks maksma minna.

0135. Siis ma sellele ei mõelnud, ja ka praegu kinnitasin endale, et võitjate üle kohut ei mõisteta.

0136. Need kolm aastat, mis ma pärast ülikooli eradetektiivina olin leiba teeninud, olid toitnud mu enesearmastust.

0137. Kinnitasin küll igal võimalikul juhul, et firma sissetöötamiseks läheb aastaid.

0138. Alles siis, kui kuuldused ausast ja edukast detektiivibüroost, levida jõuavad, hakkab firma tõeliselt tulu tooma.

0139. Saatuse helde sõrm ei olnud aga vaevaks võtnud mind veel puudutada.

0140. Nimi nimeks, aga ma olin uudishimulik ja just see õnnetu omadus hoidiski mind selle töö juures.

0141. Enamus nimetas seda küll haiglaseks uudishimuks.

0142. Neid üldsegi mitte roosilisi mõtteid mõlgutades astusin tuppa ja vajusin võileiba närides tugitooli.

0143. Telefonivastaja roheline silm vilkus ja ma kerisin lindi lootusrikkalt algusse.

0144. Siin on inimene, kes on valmis Teie jaoks kõike tegema.

0145. Mängisin parajasti mõttes neljakohaliste arvudega, kui lindilt kostis malbe naisehääl.

0146. Tunnete mind ära tumesinise pükskostüümi järgi.

0147. Tavaliselt seisab malbe hääle taga pisike koduhiireke, kes on mures oma mehe hiliste koosolekute pärast.

0148. Palavikuliselt riietudes mõlgutasin mõtteid abielu ilust ja elust ning püüdsin silme ette manada kõiki neid õnnetuid, kes pärast minu aruannet olid lahutanud.

0149. Tuju hakkas jälle ära vajuma ja ma asutasin end peaaegu et vastumeelselt minekule.

0150. Uks kolksatas mu taga kinni ja tuletas mulle meelde mu oma abielu - see lõppes samasuguse kolksuga.

0151. Vihastasin enda igapäevaste arutluste üle ja lõin välisukse hoogsalt kinni.

0152. Puudus vähe, et naabritädi pihta ei saanud.

0153. Jooksin bussile ja jätsin naabri sajatama.

0154. Buss jõudis parki natuke enne kahte.

0155. Park oli väike ja ümbritses imetillukest tiiki.

8

0156. Lapsepõlves viidi mind sinna jalutama igal pühapäeval, iga ilmaga.

0157. Tundsin parki nagu oma taskuid ja tundus, et ka pargiservas kõrguv ausammas tervitas mind tuttavlikult.

0158. Olin just ülevaatusega lõpule jõudnud, kui silmasin ausamba jalamil tuvisid söötvat daami.

0159. Seadsin sammud naise poole ja peletasin õhku parve segadusse sattunud tuvisid.

0160. Daam tõstis pilgu ja mind läbis kerge värin, naine oligi ajakirja kaanelt, ainult et Ärilehest, mitte moeajakirjast.

0161. Köhatasin kohmetuse varjamiseks ja tervitasin.

0162. Ma tulin teie kõne peale, te jätsite telefonivastajasse teate, selgitasin ma rutakalt.

0163. Olin harjunud sellega, et kliendid ei kiirustanud vestlusega ja püüdsid eelnevalt partneri isikus selgusele jõuda.

0164. Enamusel mu klientidest polnud ilmselt õrna aimugi, et firma nime taga olin mina üksi.

0165. Eks perefirma äratab ikka rohkem usaldust, kui keegi lahutatud Levi, kellel on poegi niisama palju kui tiibeti mungal.

0166. Kolme aasta jooksul olin õppinud vaikima ka kõige suuremat uudishimu tundes.

0167. Seda kõike olin ma lugenud Ärilehest, kus ei koonerdatud ülivõrretega abielupaari ülistamisel.

0168. Nüüd siis kõndis üks pool sellest superpaarist meeter maad minust eespool ja ei paistnud sugugi rikka ja õnnelikuna.

0169. Istusime pargipingile ja proua Simon otsis otsaesist kortsutades sõnu meie jutuajamise alustamiseks.

0170. Mul on hea meel, et te meie firma kasuks otsustasite.

0171. Tööd me ei pelga ja kõik on meiega siiani rahule jäänud.

0172. Olin sellist sissejuhatust kuulnud vähemalt kümme korda ja olin kindel, et asi puudutab Sauli.

0173. Siis mu vestluspartner kogus ennast ja viis alustatud mõtte asjalikult lõpule.

0174. Saul on viimasel ajal õhtuti kaua ära olnud ja põhjendanud seda tööasjadega.

0175. Ma ju tean, et tööd on tal tõesti palju, aga telefoniga teda õhtuti töölt kätte ei saa.

0176. Ma ise tegelen praegu põhiliselt lapsega ja vaatan majapidamise järele.

0177. Ühesõnaga, ma soovin, et te mu meest mõnda aega jälgiksite.

0178. Lõpp tuli nii ootamatult, et jäin kulme kergitades proua Simonile otsa vahtima.

0179. Uhke kostüümi alt koorus murelik naine.

9

0180. Ma palun teilt maksimaalset diskreetsust.

0181. Jälgige teda nädal aega, koguge infot ta käikude kohta, ja helistage mulle nädala pärast, siis tasun teile sularahas.

0182. Alustate homme hommikul, sest täna õhtul läheme üheskoos välja.

0183. Sauli käikudest ootan teilt kirjalikku aruannet.

0184. Mul polnud kahtlustuste jaoks lihtsalt aega ega jaksu, ma vajan kindlust.

0185. Rikaste ja esinduslike meeste ümber keerles alati naisi ja siis polnud abielunaise nahas just kerge olla.

0186. Täpsustasin veel paari pisiasja, sain ettemaksuna kaks tuhat krooni ja visiitkaardi.

0187. Enamik inimesi suhtub detektiividesse halvustavalt, arvestamata seda, et ku poleks nende musta pesu, ee oleks nuhkidel tarvis seda ka pesta.

0188. Rahulolevalt lasin pea kuklasse vajuda ja istusin niimoodi paar minutit.

0189. Tegin tööd, mille eest maksti hästi, mis rahuldas mu uudishimu ja ei murdnud konti.

0192. Proua ilmeid analüüsides kaldusin küll esimese võimaluse poole, aga mine tea.

0193. Igatahes pidin olema hommikul laskevalmis.

0194. Kontorisse sissepääsemiseks võiksin kasutada oma ajakirjaniku kaarti.

0195. Kaart oli küll võltsing, aga see-eest esmaklassiline.

0196. Mul olid veel keskhaigla, politsei ja ülikooli töötõendid.

0197. See oli varandus, mille olin saanud kliendilt töötasuna.

0198. Niimoodi varustatult võib päris edukalt, inimeste järele valvata.

0199. Mul oli aega ning ma otsustasin raha kulutamisega algust teha.

0200. Asjad tähtsuse järjekorda seadnud, heitsin kohvitopsi prügikasti ja seadsin sammud lähimasse autopoodi.

0201. Veidi nurgelist reklaami silmitsedes lähenesin autokauplusele.

0203. Kaupluse õu oli inimtühi, autod seisid reas nagu tinasõdurid.

0204. Seisin nõutult uhkete masinate keskel ja püüdsin valikuga tabada mõnda silmatorkamatut.

0206. Nende kallihinnalised jakid ja pöetud pead lausa läikisid päikese käes.

0207. Meestel näis aga olevat hoopis vastupidine plaan.

0208. Näod tuimad ja osavõtmatud, lähenesid nad mulle mõõdetult sammul.

10

0209. Klomp kerkis kurku nagu kahe aasta eest.

0210. Ja nagu kaks aastat tagasi, nii mõistsin ka nüüd, mis tulema pidi.

0211. Üks meestest oli jõudnud kaarega mu selja taha, teine jäi seisma paar meetrit minust eespool.

0212. Sulle meeldivad vist kallid autod, ehk anname sulle õpetust.

0213. Põrnitsesin sõnatult üleolevalt irvitavat lõusta ja ootasin taganttulejat nagu pruut peigu.

0214. Olin seda momenti oodanud ja kiirustasin asendit ära kasutama.

0215. Püüdsin nii hästi kui võimalik mehe käsi siduda ning kummardasin kukerpalliks ette.

0216. Vastupidiselt minule tuli võte läikivale lihaspambule üllatusena ja ta oli sunnitud kukerpalli minuga kaasa tegema.

0217. Samal ajal olin veerenud teisele mehele piisavalt lähedale, et tabada jalaga tema õrna kohta.

0218. Imekiirelt olin püsti ja kadusin liikluskeerisesse.

0219. Paarikümne sekundiga olin peatänaval, peatasin möödasõitva takso, sööstsin autosse ja vajusin jõuetult istmele.

0220. Taksomeeter tiksus ja raadiost tuli mahedat muusikat ja tagavaatepeeglist silmitses mind hall silmapaar.

0222. Aia sees seisis vana maja ja selles majas elas Pipi Pikksukk.

0223. Ta oli üheksa aastat vana ning elas seal üsna üksi.

0224. Keegi ei saanud teda magama saata just siis, kui tal kõige lõbusam oli, või sundida võtma kalamaksaõli, kui ta meelsamini oleks tahtnud kompvekki.

0225. Kunagi ammu oli Pipil olnud isa, keda ta hirmsasti armastas.

0226. Ema oli surnud siis, kui tütar alles üsna tillukesena hällis lebas ja nii koledasti karjus, et ükski hing tema lähedust välja ei kannatanud.

0227. Pääsu uskus, et ta ema istub nüüd üleval taevas ja piilub väikesest praost alla oma tütre poole.

0228. Seepärast lehvitas Liisi talle tihtipeale.

0229. Ta isa oli olnud laevakapten ning purjetanud suurtel meredel.

0230. Maret sõitis temaga laevas kaasa tolle ajani, kui ükskord torm isa merre puhus ja ta kadunuks jäi.

0231. Kuid Pipi oli päris kindel, et isa ühel päeval tagasi tuleb.

0232. Ta ei uskunud hoopiski, et isa oleks uppunud.

11

0233. Ta uskus, et isa oli jõudnud mõne saare randa, kus elas palju neegreid, ning et ta isast sai kõigi nende neegrite kuningas.

0234. Niipea ku mu isa ainult jõuab endale laeva ehitada, tuleb ta mulle järele, siis ma saan neegriprintsessiks.

0235. Selle vana maja koos aiaga oli ta isa ostnud palju aastaid tagasi.

0236. Ta oli kavatsenud Pipiga sinna elama asuda, kui nii vanaks saab, et enam merd sõita ei jaksa.

0237. Siis aga juhtus see kurb lugu, et torm ta merre viis, tema tagasitulekut oodates tuli Pipi otsemat teed koju, Segasumma suvilasse.

0238. See maja oli mööblit täis ja ainult ootas elanikke.

0239. Ühel ilusal suvisel õhtul jättis Pipi hüvasti kõigi madrustega oma isa laevas.

0240. Need armastasid väga Pipit ja tema armastas neid niisamuti vastu.

0241. Laevast võttis ta endaga kaasa kaks asja.

0242. Ühe pisikese pärdiku, keda hüüti Härra Nilssoniks ja suure kohvri, mis oli täis kuldraha.

0243. Madrused seisid reelingu ääres ja vaatasid Pipile senikaua järele, kui ta näha oli.

0244. Pipi läks aina edasi ega pööranud pead, Härra Nilsson õlal ning kohver käes.

0245. Tal oli õigus, Pipi oli täiesti erakordne laps.

0246. Kõige erakordsem tundus tema juures see, et ta nii tugev oli.

0247. Ta oli nii kole tugev, et terves maailmas polnud leida tematugevust politseinikku.

0248. Kui ta tahtis, võis ta hobusele tuule alla teha.

0249. Tal oli olemas oma hobune, mille ta ostis oma suurest tagavarast võetud kuldraha eest selsamal päeval, kui ta koju Segasumma suvilasse jõudis.

0250. Alati oli ta endale hobust igatsenud ja nüüd elas see verandal.

0251. Aga kui Pipil tuli tahtmine verandal oma pärastlõunakohvi juua, tõstis ta hobuse ilma pikema jututa aeda.

0252. Segasumma suvila kõrval oli üks teine aed ja üks teine maja.

0253. Tolles majas elasid isa ja ema koos oma kahe kalli lapsukese, poisi ja tüdrukuga.

0254. Need olid väga kenad, hästi kasvatatud ja kuulekad lapsed.

0255. Tommi ei närinud kunagi küüsi ja tegi alati seda, mida ema oli palunud.

0256. Annika ei jonninud, kui ta oma tahtmist ei saanud, ning oli alati väga ilus oma siledaks triigitud kleidikestes, mida ta väga hoidis ja kunagi ei määrinud.

12

0257. Nad olid sageli soovinud endale mängukaaslast ja noil aegadel, kui Pipi alles koos isaga mööda meresid purjetas, seisatasid nad tihti vaheplangu ääres.

0258. Peaks seal ometi elama keegi, kellel oleksid lapsed.

0259. Tollel ilusal suveõhtul, kui Pipi esmakordselt üle Segasumma suvila läve astus, polnud naabreid kodus.

0260. Sellepärast polnud neil vähimatki aimu sellest, et keegi on naabersuvilasse sisse kolinud.

0261. Kui nad oma väravas seisid ja välja tänavale vaatasid, ei teadnud nad, et tegelikult oli üsna lähedal olemas mängukaaslane.

0263. See oli kõige eriskummalisem tüdruk, keda lapsed eales näinud.

0264. Pipi juuksed olid täpselt porgandi värvi ning punutud kahte kõvasse patsi, mis harali hoidsid.

0265. Ta nina oli nagu pisike kartul ja üleni tedretähti täis.

0266. Nina all oli päris suur suu tervete valgete hammastega.

0267. Ta kleit oli õige iseäralik, sest selle oli Pipi ise õmmelnud.

0268. Kleit oli pidanud sinine tulema, kuid sinist riiet polnud jätkunud, nõnda tuli Pipil siia ja sinna punaseid lappe sisse õmmelda.

0269. Pipi pikki peenikesi jalgu katsid pikad sukad, üks pruun ja teine must.

0270. Peale selle olid tal jalas mustad kingad, täpselt kaks korda nii suured kui vaja.

0271. Need kingad oli talle isa Lõuna-Ameerikast ostnud ja Pipi ei tahtnud mingeid muid kingi.

0272. Mis aga lapsi eriti silmi suureks ajama sundis, oli ahv, kes võõra plika õlal istus.

0273. See oli väike pärdik, tal oli seljas kollane kuub, jalas sinised püksid ja peas valge õlgkaabu.

0274. Pipi kõndis piki tänavat, astudes ühe jalaga kõnniteel ning teisega rentslis.

0275. Tommy ja Annika vaatasid talle järele, kuni silm seletas.

0276. Nüüd kõndis ta tagurpidi, et poleks tarvis ennast kojuminekuks ringi pöörata.

0277. Kui ta Tommy ja Annika värava kohale jõudis, ta peatus.

0278. Lapsed silmitsesid üksteist sõnatult.

0280. Ma olen käinud igal pool üle terve maakera ja näinud palju imelikumaid asju kui inimesi, kes tagurpidi käivad.

0281. Ei tea, mis sa siis ütleksid, kui ma oleksin kõndinud kätel, nagu teevad inimesed Taga-Indias.

0282. Ma valetan, lausus ta murelikult.

13

0283. Jaa, valetada on väga inetu, aga ma unustan selle ühtepuhku ära.

0284. Kuidas võiksid sa õieti tahta, et väike laps, kelle ema on ingel ja isa neegrikuningas, kogu aeg tõtt räägiks?

0285. Pealegi võin ma teile öelda, et Belgia-Kongos pole ühtainsatki inimest, kes tõtt räägiks.

0286. Nad valetavad päevad läbi, alustavad kell seitse hommikul ja jätkavad kuni päikeseloojanguni.

0287. Nii et kui ma peaksin mõnikord valetama, katsuge mulle andeks anda ja aru saada.

0288. Muide, miks te ei võiks tulla minu juurde hommikust sööma?

0289. Selle peale võttis pärdik kaabu peast ja teretas viisakalt.

0290. Nad läksid sisse Segasumma suvila ripakil aiaväravast ja sammusid mööda kruusateed, mida ääristasid vanad sammaldunud puud.

0291. Verandal seisis hobune ja krõmpsutas supitirinast kaeru.

0292. Kõik hobused, keda tema tundis, elasid tallis.

0293. Köögis oleks ta mul aina jalus ja elutoas talle ei meeldi.

0294. Paistis, nagu oleks Pipi sel nädalal küll reedese koristamise vahele jätnud.

0295. Lapsed vaatasid kartlikult ringi, juhuks kui too neegrikuningas peaks kusagil nurgas istuma.

0296. Kuid mingit isa ega ema ei paistnud kuskilt.

0298. Ja kui ma siis ka sõna kuulata ei taha, on karta keretäit.

0299. Siis võttis ta kolm muna ja viskas need kõrgele õhku.

0300. Üks muna kukkus talle pähe ja läks katki, nii et rebu jooksis silmini.

0301. Kuid ülejäänud püüdis ta osavalt kastrulisse, kus nad krõksatasid.

0302. Olen alati kuulnud, et munarebu on juustele hea.

0303. Küll te näete, nad hakkavad nüüd kasvama mis mühiseb.

0304. Brasiilias käivad kõik inimesed ringi, munad juustes.

0305. Ainult üks kord oli seal üks nii rumal vanamees, kes sõi munad ära, selle asemel et neid juustele peale määrida.

0306. Tema jäi tõepoolest kiilaspäiseks, ja kui ta tänavale ilmus, tekkis seal sihuke segadus, et politsei pidi kohale sõitma.

0307. Juttu puhudes oli Pipi osavasti munakoored näppudega kastrulist välja noppinud.

14

0308. Nüüd võttis ta seinal rippunud vanniharja ja hakkas pannkoogitaignat keerama, nii et see laiali pritsis.

0309. Lõpuks kallas ta allesjäänud taigna pliidil seisvale pannile.

0310. Kui kook ühelt poolt oli küpsenud, viskas Pipi selle peaaegu lakke, nii et kook ümber pööras, ning püüdis uuesti panni peale.

0311. Ja kui kook päris valmis sai, heitis ta selle otse taldrikule laua peal.

0312. Greeg ja Stefan sõid ning leidsid, et see on üks väga hea pannkook.

0313. Elutoas oli üksainus mööbliese, milleks oli suur, paljude tillukeste sahtlikestega klappkummut.

0314. Pipi avas sahtleid ning näitas kõiki aardeid, mida ta neis hoidis.

0316. Pipi kinkis kummalegi oma uutest mängukaaslastest midagi mälestuseks.

0317. Poiss sai heikleva pärlmutterpidemega pistoda ja tüdruk toosi, mille kaant katsid roosad konnakarbid.

0318. Toosi sees oli rohelise kiviga sõrmus.

0320. Nad möödusid hobusest, kes oli kogu kaera ära söönud, ja väljusid Segasumma suvila väravast.

0321. Annika ärkas järgmisel hommikul varakult.

0322. Kärmesti kalpsas ta voodist välja ja sibas pidžaamas magava venna juurde.

0323. Ärka üles ja lähme selle naljaka, suurte kingadega tüdruku juurde.

0324. Ma teadsin juba magades, et täna peab tulema midagi vahvat, kuigi mul ei tulnud meelde, mis asi see on.

0325. Nad pesid iseennast ja hambaid hulga kiiremini kui tavaliselt ning riided sai kähku ja rõõmuga selga.

0326. Tervelt tund aega varem sõitsid nad mööda trepikäsipuud ülemiselt korruselt alla.

0327. Nad maandusid täpselt hommikusöögilaua ääres, kus nad istet võtsid ja hüüdsid, et tahavad silmapilk oma kakaod saada.

0328. Me lähme naabermajja, uue tüdruku juurde.

0329. Pipi küpsetas sel hommikul parajasti piparkooke.

0330. Ta oli sõtkunud hiigelkuhja taignat ja rullinud selle köögipõrandale laiali.

0331. Mis on õieti üks pannitäis, kui tahad küpsetada vähemalt viissada piparkooki.

0332. Seal ta nüüd põrandal istus ja lõikas elu eest välja piparkoogisüdameid.

0333. Jäta taigna peal kõndimine järele, ütles Pipi ärritatult just sel silmapilgul, kui uksekell kõlises.

15

0334. Ta oli pealaest jalatallani valge nagu mölder, ja kui ta laste kätt raputas, vajus neilegi terve jahupilv kaela.

0335. Pipi raputas oma põlle nii, et sellest tõusis uus jahupilv ja lapsed hakkasid köhima.

0336. Kui ma ütlen, et ma korstnat puhastan, ei usu sa seda niikuinii, selleks oled liiga umbusklik.

0337. Tegelikult ma küpsetan, aga varsti on töö tehtud.

0338. Pipi oskas tõepoolest kärmesti tööd teha.

0339. Tõnu ja Lembit istusid puudekasti otsas ning jälgisid, kuidas ta kooke plaatidele loopis ja plaate ahju vuhistas.

0340. See oli nende meelest peaaegu nagu kinos.

0341. Lõpuks virutas ta praeahju ukse viimase plaadi järel mürtsuga kinni.

0342. Ma olen nimelt asjadeotsija, ja selles ametis pole inimesel kunagi vaba aega.

0343. Terve maailm on täis asju ja keegi peab ju need kõik üles otsima.

0344. Nende meelest kõlas see üsna toredalt ning nemadki tahtsid saada asjadeotsijaiks.

0345. Tommy ütles, et tema loodab igatahes leida kullakänkari ja mitte tillukese mutri.

0346. Tõtakem nüüd, enne kui tulevad teised asjadeotsijad ja nopivad üles kõik kullakänkarid, mis siin kandis leida on.

0347. Nad arvasid, et kõige parem on otsimist alustada ümberkaudsete suvilate lähedusest.

0348. Pipi ütles, et ehkki võib väga hästi juhtuda, et leiad pisikese mutri sügava metsa seest, leidub parimaid asju siiski peaaegu alati inimeste eluasemete läheduses.

0349. Mäletan, et ükskord olin Borneo džunglites asju otsimas.

0350. Keset ürgmetsa, kuhu ükski inimene polnud iial oma jalga tõstnud, leidsin ma ühe haruldaselt kena puujala.

0351. Andsin selle hiljem ühele ilma jalata vanamehele, kes ütles, et niisugust puujalga ei saa raha eest ka osta.»

0352. Tommy ja Annika jälgisid Pipit, et jõuda selgusele, kuidas peab käituma asjadeotsija.

0353. Uut lootust sellest alandusest pääsemiseks andis mulle väike vahejuhtum hertsoginna kambris.

0354. Kord võttis proua Uta nõuks mulle seal rõivastumisküsimustes juhatust jagada.

0355. Paraku ei huvitanud see teema mind mitte põrmugi ning seepärast veetsin ma aega toolil jalgu kõlgutades ja aru pidades, kas mu lemmikratsu on juba oma varsa ilmale toonud või mitte.

16

0356. Minu tähelepanematusest solvatud hertsoginna nähvas viimaks, et kui ma kohe oma nihelemist ei lõpeta, siis minust kuningannat ei saa.

0357. Sundisin tülpinud ohkega jalad paigale ja küsisin, kes see kuninganna õige on, et ma peaksin tahtma temaks saada.

0358. Sellepeale pidas proua Uta mulle pika loengu viisaka kõnepruugi teemal, mida rakendamata on minul üsna võimatu kuningriigi esimeseks naiseks tõusta.

0359. Nimetatud seisusesse sobivat ainult äärmiselt tark ja kombekas daam, kes oma käitumisega kõigile eeskuju annab.

0360. Mitte mõni minusugune väänkael, kelle tõrksus tema õnnetud kasvatajad hulluks ajab.

0361. Soovimata šoti hertsoginna vaimsele tervisele enam rohkem kahju teha, jätkasin oma uuringuid teiste majaliste juures.

0362. Nende jutust selgus, et kuninganna tähendab peaaegu sedasama, mida kuningas.

0363. Ainult selle vahega, et kuninganna on naissoost ega oma kaugeltki nii suurt võimu, kui kuningas.

0364. Kui mõnel kuningaperel ei juhtunud sündima ühtki poisslast või said need väikesena otsa, siis võis ka mõnest printsessist täieõiguslik valitseja tulla.

0365. Antud juhul pidi säärane valitseja tulema kas minust või Marist.

0366. Kui mina kuningannaks saan, siis ei tohi enam ükski hing mind keelata ega käskida, vaid kõik peavad hoopis Elisabethi sõna kuulama!

0367. Ainuke viga minu kaunite tulevikuunelmate juures oli selles, et valiku minu ja mu õe vahel pidi langetama Rüdiger.

0368. Aga kui too väike madu selle kõrge koha endale saab, siis jään mina ka edaspidi õe suva alla.

0369. Pidin tõestama isale, et minust saab parem valdjatar, kui tema palavasti armastatud Meerist.

0370. Proua Uta antud kirjeldus oli ilmselt ebatäpne või ebapiisav, sest mu õeraasu käitumises puudusid kõik need vooruslikud jooned.

0371. Ometi kaldus isa soosing kindlalt tema poole.

0372. Mida oli küll temas niisugust, mida minus ei olnud?

0373. Mis võis isale tema juures niiväga meeldida, et ta selle nimel kõigi tema vigade suhtes silma kinni pigistas?

0374. Need olid Liinakese kaunid mustad juuksed ja sädelevad sõstrasilmad, mis nii kangesti Rüdigeri enda tõmmut jumet meenutasid.

0375. Ju siis pidi meie riigi valitseja tingimata tumeda peaga olema.

17

0376. Lõunatunni ajal näppasin kirjutaja laualt purgi guašši, hiilisin saagiga oma tuppa ning kallasin paljutõotava musta värvi kaussi.

0377. Seejärel harutasin oma beežikad patsid lahti ning kastsin need anuma põhjas loksuvasse tõrvakarva vedelikku.

0378. Ku ma enam ei jaksanud nõu kohal kummargil olla, võtsin rätiku ja kuivatasin juuksed ära.

0379. Hiljem selgus küll, et palakas on hoopis mustem kui minu pea, aga ma ei lasknud end sellest pisiasjast häirida.

0380. Sootuks tähtsam oli see, mida teha silmadega.

0381. Mul ei õnnestunud kunagi oma siniseid silmateri, tumedamaks toonida, sest laud tõmbusid alati enne kinni, kui minu näpp eesmärgini jõudis.

0382. Määrisin tindi laugudele laiali, võõpasin kulmudki mustaks ning läksin end siis võidurõõmsalt isale näitama.

0383. See bušman oli minu uuest välimusest šokeeritud, aga õnneks mitte kauaks.

0384. Tänuks minu õilsate püüdluste eest lasi ta mu pea habemenoaga paljaks ajada.

0385. See andis Tiinale jälle põhjust mu üle irvitada ning kasvatas veelgi minu tuska kuninga soosiku vastu.

0386. Läksin julgel sammul proua Uta juurde ning teatasin oma kindlast soovist kõigist ebamugavustest hoolimata siiski kuningannaks saada.

0387. Kättemaksumõnust kurisedes hakkas hertsoginna otsemaid minu piinamisega pihta.

0388. Kõigepealt tuleb armulisel printsessil vabaneda sellest lontis kehahoiust, mida ta oma sõgeduses seni korralikule rühile eelistanud on.

0389. Pärast nii põhjalikku paikapanemist arvasin, et midagi rohkemat ei saa nad ühelt vaeselt kuningannalt ometi nõuda.

0390. Tema raugematu hoole all sain selgeks kõndimise ja istumise, kenad lauakombed ja viisaka kõnepruugi.

0391. Meie suure rügamise käigus sigines mu hinge väike kahtlus, kas mu kasvataja oma nõudmistega siiski veidi üle ei pinguta.

0392. Rüdiger ei käitunud ju üldse nagu džentelmen, aga oli ometi kuningas.

0393. Ta tarvitas kõneldes tihti sõnu, mida Karin mul iial lausuda ei lubanud, ning käitus söögilauas purju jäädes väga lärmakalt ja rumalalt.

0394. Ma ei mõistnud küll päris hästi, miks Markus baklažaane ei armastanud.

18

0395. Igatahes meeldisid talle lavaš ja ketšupiga pitsad.

0396. Ga ma tõotasin endale, et kui ma ükskord oma eesmärgi saavutan, siis söön ma nii palju litšisid kui ise tahan.

0397. Litšid on mu lemmikpuuviljad.

0398. Kuna minu usk proua Maeve teguviisi õigsusse oli kõikuma löönud, otsustasin isa enese käest kombekuse asjus selgitust pärida.

0399. See oli küll üpris kardetav ettevõtmine, sest Marguse suhtumine minusse polnud pärast toda ebaõnnestunud juuksevärvimist sugugi paranenud.

0400. Läksin vapralt isa kambrisse ning rääkisin talle ära, mis plaanid mul seoses selle tööga on.

0401. Mu jutt paistis Margust üllatavat, kuid päris vastumeelt see talle ka polnud.

0402. Küsisin, kas on õigem toimida kasvataja sõnade või kuninga tegude järgi.

0403. Tema päris vastu, kas seal on siis mingi suur vahe.

0404. Pidin juba ütlema, et on küll, aga sain õnneks enne sõnasabast kinni.

0405. Ta lausus, et Freibergi hertsoginna on kõrgesti haritud naisterahvas ning teab paremini kui kuningas, kuidas üht printsessi kasvatatakse.

0406. Minu asi on ainult kõiges tema õpetuse järgi käia.

0407. Enne isa jutule minekut olin natuke peljanud, kas ta mitte mu auahne plaani peale ei vihasta.

0408. Rüdiger pani ilmselt mu usinust tähele ja leidis vist isegi, et just mina olen meie maale tulevikus see kõige õigem valitsejanna.

0409. Ta tormas nuttes isa juurde ning too tegi mulle kõva peapesu.

0410. Kui ma olin ära kuulanud kuninga arvamuse mõnede eriti alpide ja rumalate neiude kohta siin lossis, pidin isale muidugi õiguse andma.

0411. Nüüdsest peale hakkasin raevuka innuga õppima.

0412. Polnud mingi ime leida mind südaöösel ninapidi raamatuis või varahommikul kummargil tikkimisraami taga.

0413. Ei tea, kas see oli suure töö tulemus või minu loomupärase andekuse vili, aga finišisse jõudsin esimesena.

0415. Asi läks kurjaks alles siis, kui mind laulma pandi.

0416. Ei olnud minus seda tundeküllust, millega Kati oma kuulajaid võlus!

0417. Mina laulsin oma tüki täpselt ja õigesti noodist maha, kuid midagi enamat ma sellest teha ei suutnud.

19

0418. Sama lugu oli tantsimisega, sellal kui mu õde õhkõrna liblikana põranda kohal lendles, püüdsin mina piinliku puisusega õpetaja samme järele aimata.

0419. Niisiis veetsin mina suurema osa oma ajast raamatute taga, kuna Riina rõõmsalt ringi lippas ja õuedaamidega suhtles.

0420. Ma ei ütleks, et õppimine mulle ei meeldinud, aga mind häiris see, et mu õde ei pidanud iial millegi säärasega tegelema.

0421. Kuhu ta küll sedasi välja jõuab, küsisin eneselt ega leidnud vastust.

0422. Ku ma olin neli kuud vana, suri mu ema äkitselt ära ja isa pidi täiesti üksinda minu eest hoolt kandma hakkama.

0423. Nii ma tol ajal välja nägin.

0424. Mul polnud ei õdesid ega vendi.

0425. Seepärast möödus kogu mu põnnipõlv alates neljandast elukuust kahekesi koos isaga.

0426. Me elasime tankla taga vanas, mustlaste vagunmajas.

0427. Isal oli mustlasvagun ja bensujaam ja põllulapp, ja see oligi kõik tema maine vara.

0428. Tankla külatee ääres keset põlde ja metsaseid künkaid oli väga pisike.

0429. Kui ma ikka veel titt olin, siis isa vannitas mind ja söötis mind ja tegi ära kõik need miljon asja, mida tavaliselt ema teeb.

0430. Meesterahva jaoks polnud see kerge amet, eriti kui ta peab samal ajal teenima elatist, automootorite parandamise ja tankla klientide teenindamisega.

0431. Aga isa ei teinud sellest vist suurt numbrit.

0432. Minu meelest jagas ta mulle nüüd heldelt seda armastust, mida oli tundnud ema vastu, kui too veel elas.

0433. Põnnieas polnud ma kunagi kurb ega tõbine ja sihuke olin ma viiendal sünnipäeval.

0434. Nagu näete, olin ma tihti üleni määrdeõli ja bensuga koos, seepärast et aitasin isa töökojas autode juures.

0435. Tanklas oli ainult kaks bensiinipumpa.

0436. Pumpade taga oli puust katusealune, mis ajas kontoriasjad ära.

0437. Kontoris polnud midagi peale vana laua ja kassamasina, kuhu sisse sai raha panna.

0438. See oli niisugune aparaat, et vajutad nupule ja sahtel kargab kõva pauguga välja.

0439. Mulle see värk meeldis.

20

0440. Kontorist paremale jäi madal tellistest ehitatud töötuba.

0441. Isa ehitas selle hoole ja armastusega ise, ja see oli kogu meie elamises üks kindel asi.

0442. Meie sinuga oleme insenerid, rääkis ta ikka.

0443. Me teenime leiba mootorite remondiga ja me ei saa mingis viletsas uberikus korralikku tööd teha.

0444. Töökoda oli uhke, sinna pääses vabalt autoga sisse sõitma ja töötamise jaoks oli kenasti ruumi.

0445. Seal oli telefon ka, et kliendid saaksid autode parandamise jutud ära rääkida.

0446. Vagun oli meie jaoks nii maja kui kodu.

0447. See oli tõeline vana mustlasvagun, suured rattad all, kollase ja sinise värviga üleni mustriliseks värvitud.

0448. Isa jutu järgi oli see vähemalt sada viiskümmend aastat vana.

0449. Ta rääkis, et nende seinte vahel on palju mustlaslapsi sündinud ja suureks kasvanud.

0450. Vana vagun oli hobuse taga kindla peale tuhandeid miile Inglismaa teid maha kolistanud.

0451. Nüüd olid tema sõidud sõidetud, ja kuna rataste puukodarad olid mädad, pani isa vagunile telliskivid toeks alla.

0452. Vagunis oli ainult üks tuba ja ega seegi polnud ühest tänapäeva vannitoast suurem.

0453. Tuba oli kitsuke nagu vagun ise, ja taha seina oli üksteise peale ehitatud kaks magamislavatsit.

0454. Ülemine oli isa, alumine minu oma.

0455. Kuigi meil oli töökojas elekter, ei tohtinud vagunisse voolu tuua.

0456. Elektrikud rääkisid, et nii vanasse lagunenud majja ei tohi juhtmeid vedada.

0457. Nii saime oma valguse ja soojuse kätte samamoodi nagu mustlased.

0458. Oli puuküttega ahi, mille korsten läks katusest läbi, ja see andis meile talvel sooja.

0459. Oli ka õlipriimus, millega sai vett soojendada või liha hautada.

0460. Kui mind oli vaja pesta, ajas isa katlatäie vee soojaks ja valas vee pesukaussi.

0461. Siis kooris ta mind paljaks, pani pesukaussi seisma, ja hakkas küürima.

0462. Kindla peale sain ma sama puhtaks kui vannis, võib-olla isegi puhtamaks, sest ma ei pidanud sopases pesuvees istuma.

0463. Mööblist oli meil kaks tooli ja väike laud ja veel tilluke kummut, ja need olid kõik meie mugavused.

21

0465. Otse vaguni taga kasvas vana õunapuu.

0466. See kandis vahvaid ubinaid, mis said septembri keskel valmis.

0467. Mõned oksad rippusid otse vaguni kohal ja kui tuul öösiti õunu lahti rebis, pudenesid need tihti otse katusele.

0468. Kuulsin oma koikus, kudas õunad pea kohal tümpsuga katusele kukkusid.

0469. Ma ei kartnud neid hääli, sest ma teadsin, millest need tulevad.

0470. Ausalt, mulle meeldis seal mustlasvagunis elamine.

0471. Eriti vahva oli õhtul, kui isa mind teki sisse mähkis ja lugusid rääkis.

0472. Õlilamp keerati väiksemaks ja ma nägin puuhalgude hõõgumist vanas ahjus.

0473. Kõige vahvam oli teadmine, et ku ma magama jään, on isa ikka päris siinsamas minu lähedal.

0474. Ei mingit kahtlust, minu isa oli kõige lahedam ja põnevam isa, kes saab ühel poisil olla.

0475. Kui teda hästi ei tunne, võiks arvata, et ta on karm ja tõsine mees.

0476. Tegelikult on ta kohutavalt lustlik kuju.

0477. Teda teeb tõsiseks see, et ta suu ei naera kunagi.

0480. Nii ei saanud ta kunagi teeselda naermist, kuna on võimatu panna silmad särama, ku sul endal säramise tunnet peal ei ole.

0481. Suuga võib iga kell naerda, liiguta ainult huuli.

0482. See on kindla peale pettuse värk.

0483. Minu isa ei olnud neid mehi, keda kutsutakse haritud inimesteks ja ma kahtlen, kas ta oli elus kakskümmend raamatut läbi lugenud.

0484. Aga ta oli vapustav jutupaunik.

0485. Tal oli kombeks mulle igal jumala õhtul unejutt välja mõelda ja kõige parematest said järjejutud, mis kestsid palju õhtuid.

0486. Üks niisugune jutt, mida jätkus vähemalt viiekümnele õhtule, oli lugu pirakast mehest, kelle nimi oli suur sõbralik hiiglane.

0487. Ta oli tavalisest inimesest kolm korda suurem ja tema käed olid kui aiakärud.

0488. Ta elas bensujaama lähedal tohutus koopas maa all ja ilmus lagedale ainult pimedas.

0489. Mõnikord kargas isa jutuheietamise ajal jalule ja vehkis kätega ning tegi sõrmedega vigurit.

0490. Ka enamuse aja istus ta minu kõrval lavatsi serval ja rääkis rahulikult ja vaikselt.

22

0491. Hiiglane tegi oma pulbrit unenägudest, mida lapsed magamise ajal näevad.

0492. Kulla poiss, unenäod on ühed väga salajased asjad.

0493. Nad rändavad öises õhus ringi nagu väikesed pilved ja otsivad magavaid inimesi.

0494. Kuidas siis sõber nad kätte saab?»

0495. Kui üks unenägu öises taevas ringi kolistab, teeb ta peenikest suminat või üminat, mis on nii vaikne ja madal, et tavaline inimene ei kuulegi.

0496. Tal on lihtsalt fantastiline kuulmisvõime.

0497. Mulle meeldis see äraolev ja süvenenud nägu, mis isal jutu rääkimise ajal oli.

0498. Nägu oli malbe ja kauge, ja ta ei teadnud, mis ümberringi juhtub.

0499. Ta kuuleb ära lepatriinu tatsumise, kui see üle lehe kõnnib.

0500. Ta kuuleb sipelgate sosistamist, kui need maa peal ringi sibades räägivad.

0501. Ta kuuleb puu äkilist valukiljatust, kui metsamees talle kirve sisse lööb.

0502. Ah kulla poiss, meie ümber on terve häälte maailm, mida me ei kuule, sest meie kõrvad pole lihtsalt nii tundlikud.

0503. Mis siis juhtub, kui ta unenäod kätte saab?

0504. Ta pistab need klaaspudelitesse ja keerab korgid kõvasti peale.

0505. Kas ta püüab halbu unenägusid samamoodi nagu häid?

0506. Võimatu on öelda, kuidas ma isa armastan.

0507. Kui ta minu kõrval lavatsil istub, nihutan ma ennast lähemale ja võtan tal käest kinni.

0508. Ta hiilib pimedas öös läbi külade ja otsib maju, kus lapsed magavad.

0509. Kuna ta on nii pikk, ulatub ta teise ja kolmanda korruseni.

0510. Mees kannab alati kaasas kohvrit ja puhkpüssi, mis on pikk nagu laternapost.

0511. Nii et ta teeb kohvri lahti ja valib välja täpselt õige pulbri ja paneb selle puhkpüssi sisse ja puhub pulbrit laste tubadesse.

0512. Ja siis hakkab laps nägema imetoredat ja muinasjutulist unenägu.

0513. Kui unenägu jõuab kõige toredama ja muinasjutulisema kohani, siis hakkab võlupulber tööle.

0514. Isa andis mulle musi ja keeras siis lambitahi väikeseks, nii et leek kustus ära.

0515. Ta istus ahjusuu ette, mis pimedas toas nüüd mõnusalt kumas.

0516. Ma olin vaguni taga väljas ja ma nägin juhuslikult, kuidas hiiglama suur olevus jooksis üle mäe.

23

0517. Ta lööberdas naljakalt ja must mantel voogas ta järel nagu linnu tiib.

0518. Ühes käes hoidis ta suurt kohvrit ja teises puhkpüssi ja kui ta jõudis põllu servale kõrge viirpuuhekini, siis ta lihtsalt pühkis sellest üle nagu seda poleks ollagi.

0519. Teda oli põnev vaadata, ja natuke jube ka, aga ära ma küll ei ehmatanud.

0520. Isa oli hea mehhaanik, talle meeldisid mootorid.

0521. Ümbruskonna rahvas tõi miilide tagant oma autod tema juurde parandusse, selle asemel et neid töökotta viia.

0522. Õlimootor on puhas võluvärk, ütles ta kord.

0523. Kujuta ette, et oskad võtta tuhat erinevat rauatükki ja paned need kõik ühel kindlal kombel kokku.

0524. Siis annad neile natuke õli ja bensiini ning vajutad väikesele nupule.

0525. Äkki ärkavad need rauatükid kõik ellu ja hakkavad nurru lööma ja surisema ja möirgama.

0527. Ärge unustage, et juba enne käima õppimist oli töökoda minu mängukoht.

0528. Minu mänguasjad olid õlised hammasrattad ja vedrud ja kolvid, mida igal pool vedeles.

0530. Nii et hakkasin lausa sündimisest saati harjutama mehhaanikuks saamist.

0531. Aga kui ma viieseks sain, kerkis päevakorda kooliskäimise küsimus.

0532. Seaduse järgi peavad vanemad panema lapsed viieaastaselt kooli.

0533. Ma aitasin suure Fordi tagaratta piduriklotsi paika panna.

0534. Sa võid vabalt olla maailma kõige parem viieaastane mehaanik.

0535. See oli kõige suurem meelehea, mis ta mulle kunagi oli teinud.

0536. Ma olin kohutavalt kõrvust tõstetud.

0537. Ta pööras minu poole, vaatas mulle otsa ja pani oma käe hellalt mu õlale.

0538. Tahtsin sinust hea mehhaaniku koolitada.

0539. Ja kui sa suureks saad, tuleb sinust ehk kuulus insener, kes mõtleb välja uusi ja paremaid mootoreid autode ja lennukite tarvis.

0540. Selle jaoks läheb sulle tarvis head haridust, aga ma ei taha sind kohe praegu kooli panna.

0541. Kaks aastat õpid siin minu käe all nii palju, et saad väikese mootori päris pudinateks lahti ja paned ise täiesti kokku.

0542. Mulle jäi kõik kiiresti külge ja töö tegemine oli vahva.

24

0543. Ja meie õnneks ei tulnud keegi uksele koputama ega pärima, miks ma pole kooli ilmunud.

0544. Nii läksid veel kaks aastat mööda ja uskuge või mitte, ma oskasin seitsmeaastaselt tõesti väikese mootori osadeks lahti võtta ja uuesti kokku panna.

0545. Kohe päris tükkideks, kolvid ja väntvõllid ja puha.

0546. Kool oli kahe miili kaugusel naaberkülas, aga meil ei olnud oma autot.

0547. Aga jalgsi oli kõigest pool tundi käia ja see ei teinud mulle üldse muret.

0548. Ja kui tunnid kell neli pärast lõunat lõppesid, ootas ta mind alati, et koos koju minna.

0549. Aga mul ei hakanud kunagi igav, sest isu seltsis oli võimatu tunda igavust.

0550. Temast lausa pritsis välja kavatsusi ja plaane ja uusi pealehakkamisi.

0551. Hommikul ärkas härra Huu reipana.

0552. Kas nüüd on päev, imestas härra Huu, ma polegi tükk aega päeval üleval olnud.

0553. Akna tagant hõljus mööda kollane leht.

0554. Puu on kindlasti haige, mõtles härra Huu ja muutus murelikuks.

0557. Õunapuu all oli veel teisigi koltunud ja pruune lehti.

0558. Nils tõi redeli, pani selle puu kõrvale püsti ja ronis ettevaatlikult redelile.

0559. Lõpuks kallas ta õunapuu juurtele köharohtu ja läks tuppa tagasi.

0560. Ta otsustas mõelda kõikidele toredatele asjadele, mis temaga on juhtunud.

0561. Oliver oli tükk aega väga vait, aga lõpuks pidi ta endale tunnistama, et talle ei meenu mitte midagi.

0562. Toas oli kuidagi kõhe olla ja härra Huu sulges silmad, et oleks pime.

0563. Kui hoolega püüaks, ehk harjuks ka valgusega, mõtles ta ja jäi magama.

0564. Öösel nägi ta pikka ja selget unenägu, kus teravad asjad tulid rivis tema poole.

0565. Viimaks hakkas must pehmenema halliks ja valgeks.

0566. Härra Huul ei tulnud enam und ja kui saabus hommik, tõusis ta üles ja hakkas toas edasi-tagasi kõndima.

0567. Jälle oli palju lehti puu otsast alla kukkunud ja neid oli maas peaaegu kõikjal.

0568. Puu on vist raskesti haige, ma pean teda aitama.

0569. Ja terve päeva härra Huu õmbles, plaasterdas ja nõelus lehti puu otsa tagasi.

25

0570. Õhtul oli ta nii väsinud, et uinus, jõudmata mitte midagi mõelda.

0571. Vist on tervis käest ära, ma ei ole enne kunagi nii mitu korda valgel ajal ärganud.

0572. Ta kiskus vaiba peale ja otsustas terveks päevaks voodisse jääda.

0573. Härra Huu pööras pea ettevaatlikult akna poole, piilus välja ja pööras pea ruttu tagasi.

0574. See ei või olla minu puu, seal ei ole ju üleüldse lehti.

0575. Alles päris pimedas oli härra Huul kõik lehed jälle okste küljes kinni.

0576. Kui ta voodisse sai, vajus ta sinna nagu mootorsaega langetatud mänd ja magas nagu nott hommikuni.

0577. Kui härra Huu järgmisel hommikul ärkas ja õue kiikas, olid kõik lehed puu otsas kõvasti kinni.

0578. Ma olen puu terveks ravinud, täna ma ei pea üles tõusma.

0579. Huu keeras teise külje ja magas õhtuni välja.

0580. Kogu talve püsisid lehed härra Huu puu otsas.

0581. Härra Huul oli kaunim ja tervem lehtpuu kui kellelgi teisel, sest teiste puude otsast olid lehed maha pruuniks kördiks pudenenud.

0582. Ma olen vist küll ainus, kes saab taliõunu.

0583. Läks sahvrisse ja hakkas otsima šampust ja šokolaadi.

0584. On vaja õnge, siis õngeritva, siis konksu, siis korki ja midagi veel.

0585. Härra Huu rüüpas tassitäie hästi tõmmanud teed ja läks kilinal kolinal ukse poole.

0586. Ma saan sellega kindlasti suuri kalu, mõtles härra Huu.

0587. Ja ta kõndis mööda teeserva, sest inimesed ei tohtinud teda näha.

0588. Ta möödus garaažist ja majakesest, kus elas tüdruk Rimma koos oma vanaemaga, ja kiikas ettevaatlikult sinnapoole.

0589. Küll ma veel ükskord lähen ja hirmutan teda, nii et ta end surnuks ehmatab, otsustas härra Huu karmilt.

0590. Härra Huu kõrvad külmetasid ja õng kaalus aina rohkem.

0591. Miks ma üldse kalale lähen, imestas härra Huu.

0592. Jalgade all rõgises midagi läikivat.

0593. Keegi on palju aknaid ära lõhkunud.

0594. Ma ei teadnudki, et õngitsemine on nii raske töö.

26

0595. Ta haaras õnge, tõstis selle vaevaliselt õla kõrgusele, hoidis paigal ja viskas vette.

0596. Kostis kume prantsatus ja konks peatus härra Huust paari meetri kaugusel.

0597. Iseäranis suure igatsusega ootasime sügisesi öid.

0598. Ehk õitsiliste amet näib vaevarikas olevat, läksime metsa siiski hea meelega.

0599. Mis meil õitsil olemise armsaks tegi, ei saa ma aru.

0600. Loomad hoidsid pimedal ööl tule lähedale ja alles hommikul läksid nad süües kaugemale.

0601. Sarnastel kordadel sündis sedagi, et meist keegi ei viitsinud külmaga üles tõusta ja loomade järele kuulata.

0602. Iga mees tõmbas ennast kõverasse kokku ja katsus nõndaviisi koidikul ilmuvat külma eemale peletada.

0603. Seesugust seisukorda pruukis naabri heinamaavaht enda kasuks.

0604. Niipea kui loomad tema hooleks jäetud heinamaale läksid, ajas ta nad kinni ja ei andnud ilmaski muidu kätte, kui ta iga looma pea pealt 25 kopikat oli saanud.

0605. Meie olime oma harilikus laagris ja tuli leegitses lustakalt jämedate puude kallal.

0606. Meie laager oli külast kaugel suure metsa lähedal heinamaa nurgas.

0607. Öö oli pime nagu kott ja loomade kellad kostsid meie lähedal.

0608. Mõned võtsid taskust leivatükid välja, aga nooremad rüselesid tule lähedal.

0609. Kaugelt kostis metsavahi koera haukumine.

0610. Tiidu Peet oli kõige vanem mees.

0611. Et Tiidul suur pere oli, siis olid sügisel kõik tööd korraga peal ja vana Peet käis ise hobuste juures.

0612. Nooremad armastasid Peedut, sest ta oli hea südamega ja tubli jutuga vanamees.

0613. Ma võin teile ühe loo hundi kavalusest rääkida.

0614. Enne kui jutt algas, korjasime jämedad pakud tule peale, panime lepaokstest murtud vihad pea alla ja jäime juttu kuulama.

0615. Enne oli metsades palju rohkem hunte kui nüüd.

0616. Nüüdsel ajal kasvab inimene, ilma et oleks hunti näinudki.

0617. Kümmekond aastat on mööda läinud, kui mina nende ulgumist pole kuulnud.

27

0618. Vanasti võis seda küünlapäeva ajal pea iga õhtu kuulda.

0619. Ka kevadel kostis padrikust vana emahundi haledatooniline veniv jõõn välja.

0620. Ta karjus selle pärast, et oma väikeste poegade häält ära segada, kui need sääskede käes kiunuma hakkasid.

0621. Seal oli imelik hundipüüdmise mood ja seda nimetati hundi aju ajamiseks.

0622. Selle tarvis olid päris hundivõrgud ja neil olid nii suured võrgusilmad, et inimese pea vaevalt läbi mahtus.

0623. Ise olid need võrgud kõvast, pea ohjanööri jämedusest nöörist tehtud ja maast seitse kuni kaheksa jalga kõrged.

0624. Igal külal oli oma osa võrku ja seda hoiti külaametniku juures, et tarbe korral sealt oleks võtta.

0625. Hundipüünised pandi kusagile maha ja siis hakkas terve valla või kihelkonna rahvas hunti võrku ajama.

0626. Muidugi katsuti võrgu ülespanemiseks kaval ja paslik koht leida ja ümberkaudsed mõisnikud jäid püssidega võrgu lähedale.

0627. Aga sarnane jahipidamisviis näis ka huntidele hästi lusti ja nalja tegevat, sest neid sigines aasta aastalt ikka rohkem.

0628. Talv oli sel aastal imesügav ja hundid ulusid väga tihti.

0629. Oli see nüüd külma või nälja pärast, aga ka vanainimesed teadsid rääkida, et nad enne nõnda palju polnud ulunud.

0630. Ja ehk ma küll ennegi olin huntide ulumist kuulnud, siiski ei suutnud ma sellega ära harjuda - ikka tõmbas see ihukarvad püsti.

0631. Me istusime õhtul alles üleval, kui keegi äkitselt rusikaga vastu akent tagus.

0632. Ma läksin ruttu välja, aga Mart oli juba läinud.

0633. Perenaine andis mulle uued suured ja tugevad jalanartsud.

0634. Panin pasteldele uued paelad taha ja vaatasin mõnda muud veel järele, mis tarvis.

0635. Kui me mõisa juurde jõudsime, oli siin kõik elav, olgu küll, et valge veel väljaski ei olnud.

0636. Mitte üksi meie valla mehed, vaid kõik mehed tervest kihelkonnast olid mõisa juurde kokku tulnud.

0637. Mehed kogunesid seltsides siia ja sinna kokku ja ajasid juttu.

0638. Aeg läks lõbusalt mööda ja varsti nähti mõisa ühes ja teises toas tuld välkuvat.

28

0639. Muidugi tõusid saksad sarnastel kordadel varemini üles, sest sageli tuli niisugustel ajudel mõni viiskümmend versta ära käia.

0640. Kui siis lumi tihti kuni reiteni ulatas ja mõnes kohas pidi kõhuli üle hangede roomama, polnud niisugune ajuajamine kellelegi lõbus asi.

0641. Mis nüüd noorematel suurt viga, aga vanad, kelle jalg töntsiks oli läinud, ei suutnud õhtul jalga jala ette tõsta.

0642. Varsti viidi hobused sakstele trepi ette ja nad tulid toast ja istusid hobuste selga.

0643. Niiviisi leiti, et kolm meest on puudu.

0644. Nende nimed, kes puudusid, said üles kirjutatud.

0645. Kui meie nõnda salkadena mõisa õuest minema pääsesime, tuli päike pilve tagant välja ja valgustas imeilul lumelagendikku.

0646. Kõikide nägudelt paistis rõõm, sest seekord näis ilus ilm tulevat.

0647. Ja vanemad mehed teadsid rääkida, kuidas nad mitu korda sellise ilmaga ajul olid olnud, mil seest maad ega taevast ei näinud ja ühel see ja teisel teine liige ära külmetanud.

0649. Viieristi karjamõisa karjamaalt hakati otsaga Püüvere küla heinamaade poole minema.

0650. Nõnda siis taheti Nõo heinamaa ja suur Sipelga raba sisse piirata.

0651. Siin arvati huntisid olevat, sest nagu sealtpoolt inimesed tõendasid, käivat nende tee mööda Paljaspea nõmme seljandikku.

0652. Alati olevat raba peal huntide jälgi näha ja seljandikule tallavat nad päris tee.

0653. Pea iga öösi tulevat nad külasse ja viivat sealt koeri ära.

0654. Iga kümne ja viieteistkümne sülla peale pandi piigimees vahiks, et metsaline üle püünise ei kargaks.

0655. Aga talumehed ei tohtinud muul ajal lasta, kui ainult siis, kui näha oli, et metsloom plehku paneb.

0656. Muidu sõitsid saksad hobustega edasi-tagasi või jõid kobaras koos viina.

0657. Meiepoolne serv jäi paigale seisma, sest meie selja taga olid Viieristi põllud, ja metsloom ei tule ju ometi metsast välja lageda peale.

0658. Teiselt poolt hakati püünist koomale tõmbama, nõnda et viimne kokkutulemiskoht pidi Saugi pere heinamaal olema.

0660. Meie seisime vagusi kohtade peal, sest meile oli öeldud, et me kusagile ei tohi minna.

0661. Esmalt oli üsna lõbus seista ja üksteisele midagi naljatades hüüda.

29

0662. Aga ilus päike peitis enda pilve alla ja põhjatuul puhus üle lagedate väljade meie peale.

0663. Ehk küll meie kõikide jalad olid tugevasti nartsudesse mässitud, hakkasid jalad pikkamööda lume sees külma pärast valutama.

0664. Ega siis poleks viga olnud, kui me oleksime kõva tee peal seisnud, aga põlvist saadik kuiva lume sees seistes hakkab külm ikka jalgu.

0665. Saksu pole näha, meie läheme kõrtsi ja võtame seal pool toopi.

0666. Külm võtab täna tõesti varbad otsast ära.

0667. Äkitselt hakkasid ajajate hääled paremalt poolt ligemale tulema.

0668. Kisa ja hüüded olid ärevad.

0669. Meie mehed ei olnud ikka veel kõrtsist tagasi tulnud ja me vaatasime igatsedes sinnapoole.

0670. Järsku tuli kolm ratsanikku ajades meie poole ja neil olid laskevalmis püssid käte peal.

0671. Nad pidasid vahel kinni ja küsisid midagi meeste käest, kes võrku vahtisid.

0672. Kahe suure kadakapõõsa vahele ilmus hunt.

0673. Ma pidin kisa tegema, aga mu rinnust ei tulnud hääl välja.

0674. Hunt ei võinud mind praegu tõesti mitte ära ehmatada, see pidi midagi muud olema, mis mu kurgu kinni mattis.

0675. Kui suvi päriselt kätte jõudis, käisid Anu ja Mart koos ema ja isaga tihti mere ääres päevitamas ja ujumas.

0676. Anu küll veel ujuda ei osanudki, aga supelda oskas ta üsna hästi ja suplemine on suvises meres samuti väga tore.

0677. Ainuke häda oli selles, et sipsikut ei saanud hästi mere äärde kaasa võtta.

0678. Sipsikuga oli niisugune paha lugu, et päikese käes kippus ta päevitumise asemel koguni kahvatumaks pleekima.

0679. Suplemise või ujumise peale ei maksnud Sipsikul kohe mitte mõeldagi.

0680. Võta mind siiski kaasa, kas või üksainuke kord.

0681. Sinuga ei ole mere ääres midagi teha, seal mängitakse rohkem kummist asjadega.

0682. Kui sa seda kardad, siis ma võin ju sinu kummipaadiga natuke merel sõita.

0683. Aga vaata ainult, et sa kummipaati kogemata ümber ei aja.

0684. Nii oli see asi otsustatud ja teele asudes puges Sipsik rannakotti, kahe limonaadipudeli vahele.

30

0685. Ta istus seal vaikselt ja liikumatult ja hoidis limonaadipudeleid kinni, et need teineteise vastu ei kõliseks.

0686. Ning ta ei teinud kordagi rahulolematut häält, kuigi tal oli üsna kitsas.

0687. Alles mere ääres vaatas Sipsik esimest korda üle kotiserva välja.

0688. Sellepärast tuleb sul hästi kalda lähedale hoida, kui sa kummipaadiga sõitma lähed.

0689. Ema ja isa heitsid rannaliivale pikkali ja hakkasid päevitama.

0690. Mardile niisugune ühe koha peal päevitamine ei meeldinud.

0691. Ta läks ringi vaatama, kas ei saaks ehk mõne omasuguse poisiga tutvust teha, et üheskoos midagi poistele sobivat ette võtta.

0692. Anu katsus varvastega vett.

0693. Niiviisi ju ongi just hea merele sõita, et tuul tõukab tagant.

0694. Anu puhuski kummipaadi täis ning siis pani ta Sipsiku paati istuma ja lükkas paadi vette.

0695. Ning nüüd nägi Anu, et Sipsik oligi kaldast eemale sõitnud ja juhtis kummipaadi otse suurele merele.

0696. Ta sõitis kaldast aina kaugemale ja kaugemale ja maatuul tõukas teda tagant.

0697. Anul ei jäänud muud üle kui Sipsikule järele minna.

0698. Mere kutset ei tundnud ta aga mitte sugugi, sest mida sügavamale ta läks, seda jahedamaks muutus vesi.

0699. See hoidis teda just parasjagu nii palju tagasi, et ta Sipsikut kätte ei saanud.

0700. Mine sa Sipsikut tea, äkki sõidab veel rumalast peast kuskile välismaale.

0701. Anu kastis ennast üleni märjaks ja sumas natuke kätega, et vesi nii jahe ei tunduks ja et oleks parem Sipsikut taga ajada.

0702. Siis astus ta pikkade sammudega edasi.

0703. Juba ulatus vesi talle rinnuni, juba õlgadeni ja varsti lõuaotsani.

0704. Juba jõudis ta Sipsikule päris lähedale ja sirutas käe välja, et kummipaati kinni pidada.

0705. Aga just sel kõige viimasel hetkel lükkas tuulehoog paati veel natuke kaugemale ja Sipsik sõitis otse Anu nina alt minema.

0706. Edasi Anu enam ei pääsenud, sest eespool oli vesi talle üle pea.

0707. Aga Sipsik ei teinud sellest üldse välja, vaid muudkui jätkas oma meresõitu ja oli veel pealegi niisuguse näoga, nagu tahaks ta Anule pikka nina näidata.

31

0708. Anu ei saanud arugi, kuidas ta jalad mere põhjast üles kerkisid ja justkui iseenesest liikuma hakkasid.

0709. Ja samal ajal hakkasid iseenesest liikuma ka käed.

0710. Ka ema ja isa vaatasid mere poole ja nägid, et Anu ujuski tõepoolest.

0711. Ja nüüd, kus Anu äkki oli ujumise selgeks saanud, ei olnud Sipsikul enam pääsu.

0712. Anu jõudis talle varsti järele, võttis kätega kummipaadist kinni ja ujus siis sedaviisi tagasi, et tõukas kummipaati enda ees.

0713. Ma ei tahtnud ju päriselt sugugi paha olla, aga mere kutse oli tõesti hirmus tugev.

0714. Isa ostis värviteleviisori ja selle üle oli muidugi kõigil hea meel.

0715. Kui televiisor oli toanurka üles seatud, käis isa veel koos naabrionuga katusel antenni üles panemas.

0716. Ka Mardil lubati minna seda pealt vaatama.

0717. Sa ei aimagi, kui tore on katuselt alla vaadata, terve linn on just nagu peo peal.

0718. Televiisoris on siiski ainult pilt, aga katuselt paistab linn kohe päriselt.

0719. Anu vaatas tihti lastesaateid ja võttis mõnikord ka Sipsiku koos endaga televiisorit vaatama.

0720. Talle meeldisid kõige rohkem multifilmid, eriti need, kus tegelasteks olid nukud.

0721. Televiisoris on siiski ainult pilt.

0722. Ma tahan katusele minna nagu see multifilmi korstnapühkija.

0723. Aga ma tahan päriselt minna, mitte nii nagu televiisoris.

0724. Mida kõrgemal on katus, seda kaugemale sealt paistab.

0725. Aga Sipsik ei jätnud oma jonni.

0726. Ja pealegi on see kõik ainult filmis niiviisi ja lõppude lõpuks oli see korstnapühkija ainult nukk.

0727. Nüüd sai Anu aru, et tal lihtsalt ei õnnestu Sipsikut tagasi hoida, sest nukk oli nii kangesti oma tahtmist täis.

0728. Ma ei saa ju lasta sul üksinda minna.

0729. Kõigepealt hiilisid nad pööningule ja tänasid õnne, et pööninguuks oli lukust lahti.

0730. Ning üldse läks neil kõik väga hästi korda, sest selgus, et ka katuseluuk oli lahti jäetud.

0731. Nad ronisid mööda redelit üles ja pistsid mõlemad oma pead üle luugiserva välja.

0732. Hoopis midagi muud kui televiisoripilt!

32

0733. Ega sinul ei maksa kaugemale tulla, sa hoia mul ainult käest kinni.

0734. Täna oli Sipsik tõesti hirmus kangekaelne.

0735. Kuid Anu käsi oli juba niigi pikalt välja sirutatud, kaugemale see enam ei ulatunud.

0736. Samal ajal laskis ta Anu käest lahti ja hakkas ennast äkki mööda katust allapoole veeretama.

0737. Tundus, et ta võib iga hetk kukkuda üle räästa serva.

0738. Anu oli juba aru saanud, et üksinda ei õnnestu tal Sipsikut sellest hädaohtlikust olukorrast päästa.

0739. Kiiresti ronis ta redeli pealt maha ja tõttas aeda, kus Mart koos teiste lastega mängis.

0740. Ka teised lapsed naersid ja vaatasid Sipsikut, kes üleval katuseserval kõõlus.

0741. Sipsikul tuleb pingule tõmmatud lina peale hüpata, et ta haiget ei saaks, tuletõrjujad päästavad niimoodi inimesi, kes põlevasse majja on jäänud.

0742. Anu jooksis kiiresti tuppa ja oli varsti laudlinaga tagasi.

0743. Mart aga võttis pika pesupuu, mis aitas pesunööri üleval hoida, ja läks sellega katusele.

0744. Peale Anu jäi nüüd aeda veel täpselt kolm last ja nii sai iga laps ühest linanurgast kinni hoida.

0745. Nad läksid katuseräästa alla ja tõmbasid lina pingule.

0746. Õhus keereldes ja kätega vehkides langes ta vuhinal aina allapoole ja maandus lõpuks õnnelikult otse lina keskele.

0747. Siin tegi ta veel üles-alla paar vahvat hüpet ja jäi lõpuks rahulikult lina peale pikutama.

0748. Sa oled jonnakas ja paha ja selle eest ma panen su nurka.

0749. Ta viis Sipsiku tuppa ja tahtiski teda juba nurka panna.

0750. Aga siis mõtles ta ümber ja pani Sipsiku nurga asemel hoopis mängunurka, kus Sipsik oli harjunud olema.

0751. Neljapäeval sadas ja reedel sadas ja laupäeval sadas samuti.

0752. Aga pühapäevaks jäi vihm üle.

0753. Anu ja Mart olid sellega otsekohe nõus.

0754. Ning ka isa arvas, et peaks ennast natuke tuulutama.

0755. Ainult vanaema lubas jääda koju süüa tegema, sest seenelistel oli metsast tulles alati kõht kangesti tühi.

0756. Tema arust oli seente otsimine peaaegu niisama tore kui peitusemäng.

33

0757. Seened ju mõistavad ennast kangesti kavalasti ära peita, kord sambla sisse, kord kanarbiku vahele või madalate okste varju.

0758. Sipsik ei ole kunagi seenel käinud, ta ei ole üldse metsaski käinud ja ta ei teagi mismoodi metsas on.

0759. Anu ütles, et kuidas ta ikka kaotab, kui nad Sipsikuga kogu aeg käest kinni hoiavad.

0760. Ta pole enam sugugi niisugune lohakas nagu seekord, kui ta Sipsiku taksosse unustas.

0761. Sipsikul ei olnud midagi, tema istus hoopis ise Anu punases ämbris ja kiikus Anu käe otsas rõõmsalt edasi tagasi.

0762. Sipsikuga oli niiviisi kokku lepitud, et tema leitud seened pannakse Anu omadega ühte.

0763. Nad sõitsid bussiga linnast välja.

0764. Ei tulnudki kuigi kaua sõita, kui mets juba paistma hakkas.

0765. See oli suur mets ja seal pidi olema väga palju seeni.

0766. Siis jäi buss metsa vahel ühes peatuses seisma ja nad tulid bussist maha.

0767. Metsas võib kergesti eksida.

0768. Tema suu ulatus kõrvuni nagu pikk kriips ja niisuguse suuga on täiesti võimatu vilistada.

0769. Ka hääl oli tal väga vaikne, nii et pidi kohe oskama seda kuulata.

0770. Sellepärast palus Anu, et Sipsik temast sammugi maha ei jääks, ükskõik kui huvitavaid asju ta metsas ka näeb.

0771. Ema andis Anule väikese noa ja ütles, et seeni tuleb alati noaga lõigata.

0772. Kätega rebides saavad seene niidid sambla sees vigastada, nii et seeni enam järgmisel aastal ei kasva.»

0773. Sipsik kuulis küll ja noogutas arusaadavalt pead.

0774. Metsas oli väga ilus.

0775. Pohlad punetasid ja mesilased sumisesid lillas kanarbikus ja kõrged männiladvad liikusid tuule käes.

0776. Selle punane kübar hakkas juba kaugelt silma.

0777. Anu kummardus seene juurde, pani Sipsiku samblale istuma ja lõikas ettevaatlikult seene jala läbi.

0778. Ta pani punase pilviku oma punasesse ämbrisse, võttis Sipsiku kätte ja läks edasi sügavamale metsa.

0779. Varsti leidis ta veel kaks kollast pilvikut ja mitu kukeseent.

34

0780. Mõned seened on mürgised, selle pärast peab seeni tundma.

0781. Valge kärbseseen on niisugune, et see, kes seda sööb, võib isegi ära surra.

0782. Sipsik päris ehmatas ja mõtles, et tema ei hakka küll kunagi seeni sööma.

0783. Kuid Anu pärast oli tal ometi hirm.

0784. Meie korjame ainult niisuguseid seeni, mida me hästi tunneme.

0785. Ning juba ta märkaski väikesi toredaid männi riisikaid, ilusasti üksteise kõrval nagu pruunid nööbid reas.

0786. Anu pani Sipsiku maha ja hakkas männiriisikaid ämbrisse korjama.

0787. Vaevalt sai ta ühe platsi lagedaks, kui natuke eemal juba paistsid uued pruunid seenemütsid.

0789. Anu neid küll ei lugenud, aga ta arvas endamisi, et sada tükki peaks õige varsti täis saama.

0790. Sada männiriisikat, oli see alles saak.

0791. Anul hakkas süda äkki kangesti valutama.

0792. Kuidas ta küll niisugune võis olla, et Sipsiku üksi suurde metsa maha jättis, et ta seenekorjamise tuhinas Sipsiku päriselt ära unustas!

0793. Anu südamevalu läks ikka suuremaks ning viimaks ei saanud ta enam teisiti, kui pidi nutma hakkama.

0794. Ta käis ringi ja otsis, aga Sipsikut ta ei leidnud ja nutt läks tal aina valjemaks ja valjemaks.

0795. Kuid see oli isegi hea, sest lõpuks kostis nutt Sipsikule kõrvu.

0796. Sipsik ei võinud Anu nutmist kuulata, see tegi ta hirmus kurvaks.

0797. Ning alles nüüd nägi Anu suurt kivipuravikku, mis kasvas otse Sipsiku nina all.

0798. See on kõigist kõige parem seen.

0799. Ta lõikas ettevaatlikult puraviku jala läbi ja nägi, et see ei olnud üldse ussitanud.

0800. Viimasel ajal olid ilmad kangesti ilusad ja Mart käis iga päev poistega palli mängimas.

0801. Ise ta rääkis, et sport on väga kasulik asi, karastab inimest ja tugevdab tervist.

0802. Sellepärast arvas Anu, et Sipsik peaks ka ennast karastama ja sporti tegema.

0803. Ühel päeval läks ta koos Sipsikuga välja ja siis nad vaatasid mõlemad, kuidas poisid jalgpalli mängisid.

0804. Temast küll head jalgpallimängijat ei saa, sest pall on tema jaoks liiga suur ja veereb liiga kiiresti.

35

0805. Nüüd läks Anu koos Sipsikuga naabri Maie aeda,

0806. Nad mängisid tihti koos keksu, poodi ja igasuguseid muid mänge.

0807. Naabri Maie aias oli väike bassein, aga harilikult polnud seal vett sees.

0808. Kuid Maie ütles, et tema ema supelda ei luba - vesi pidi külm olema.

0809. Anu katsus varbaga vett ja leidsid, et vesi ei ole sugugi külm.

0810. Ujumine on kasulik sport ja karastab rohkem kui mõni jalgpall.

0811. Samal hommikul, kui Muumipapa sai silla üle jõe valmis, tegi väike loomake Sniff tähtsa avastuse.

0812. Ta nimelt leidis täiesti uue teeraja, mis lookles varjulises kohas metsasügavuses.

0813. Me peame seda koos uurima, üksi ma küll ei julge.

0814. Ta pani teeraja algusesse oksakesed risti ning punus kodu poole nii kiiresti kui jalad võtsid.

0815. Org, kus nad elasid, oli väga kaunis.

0816. See oli täis õnnelikke pisimutukaid ja suuri rohelisi puid.

0817. Üle aasade voolas jõgi, mis sinise maja juures looke tegi.

0818. Jõgede ja teedega on veider lugu, nad muudkui lähevad ühest kohast teise.

0819. Kui õige järgneks neile ja vaataks, kus nad ära lõpevad.

0820. Kui Uno koju jõudis, tegeles troll parasjagu kiige ülesriputamisega.

0821. Ma leidsin ühe isevärki tee ja see paistis üsna ohtlik välja.

0822. Siis peame võileivad kaasa võtma,» otsustas Muumitroll.

0823. Seejärel võttis ta ühest purgist peotäie karamelle ja teisest paar õuna.

0824. Eilsest järele jäänud neli vorstijuppi ning pudel mahlajooki seisid pliidi kohal riiulil.

0825. Kaia ja Ülo läksid läbi aia ja üle niidu, ronisid üles paljudest nõlvakutest, kuni jõudsid viimaks pimedasse metsa.

0826. Seal panid nad korvi maha ning vaatasid alla orgu tagasi.

0827. Maja oli tilluke nagu täpp ja jõgi nägi välja nagu kitsas roheline pael.

0828. Kiik ei paistnud üldse kätte.

0829. Ja nüüd kohe näed sa uut teerada, mille ma ise leidsin.

36

0830. Ta silkas sinna ja tänna, nuusutas ja nuuskis ja kontrollis päikeseseisu ja tegi veel tuhat teist asja.

0831. Madis sisenes väga ettevaatlikult rohelisse metsapimedusse.

0832. Nende ümber jäi kummaliselt vaikseks.

0833. Sa pead vaatama igasse suunda, ega mingi oht kusagil ei varitse.

0834. Ma ei saa ju korraga igale poole vaadata.

0835. Kõige õudsem ongi just see, kui keegi hiilib sulle järele.

0836. Nii läksid nad tihkelt üksteise ligi hoides üha sügavamale metsa.

0837. Kõik muutus veelgi rohelisemaks ja pimedamaks, teerada viis esmalt ülesmäge ja siis allamäge.

0838. Kaugelt puude tagant kostis nõrka kohinat.

0839. Ta astus veel mõned sammud edasi, tõstis siis nina püsti ning nuusutas.

0840. Tuul oli niiske ja lõhnas meeldivalt.

0841. Miski ei meeldinud talle rohkem kui suplemine.

0842. Kuid mees peatus alles siis, kui ta enese ees merd nägi.

0843. Ta istus pühalikult liiva peale ning vaatas laineid, mis üksteise järel randa rullusid.

0844. Hetke pärast jõudis ka koer metsast välja ning istus tema kõrvale.

0845. Sa jätsid mind sinna ohtude keskele ihuüksi.

0846. Ma teadsin, et on olemas org, jõgi ja mäed, aga mul polnud aimugi, et meil on ka meri.

0847. Tunduvad nii külmad ja kurjad.

0848. Kui olla nende sees, siis võib märjaks saada ja kui ollakse nende peal, võib oksendama hakata.

0849. Tüdruk tõusis ning läks otse mere poole.

0850. Kuid jänes oli juba sukeldunud suurde sillerdavasse lainesse.

0851. Esmalt seletasid ta silmad ainult rohelisi mullikesi, seejärel nägi ta aga üle põhjaliiva kiikuvaid adrumetsi.

0852. Põhi oli kaunilt silutud ning ehitud teokarpidega, mis paistsid seest õrnroosad ning pealtpoolt täiesti valged.

0853. Eemal mustendas läbi vee must auk, mis kadus alla põhjatusse.

0854. Siis pöördus Beti tagasi, sööstis üles lainetesse ning lasi end randa õõtsutada.

37

0855. Seal istus Brita ja karjus appi.

0856. Ma arvasin, et sa oled ära uppunud või et mõni juhuslik hai on su nahka pistnud.

0857. Mis minust siis saanud oleks?

0858. Ja õgigu raisakullid mu kuivanud jalgu ja ärgu ma mitte iialgi enam jäätist saagu, kui ma avaldan selle saladuste saladuse.

0859. Minust saab pärlipüüdja.

0860. Kõik pärlid peidan ma laekasse.

0861. Kõik valged kivikesed on pärlid.

0862. Kogu rand on täis kivikesi, mis on valged ja ümmargused.

0863. Sina võid hakata selleks, kes otsib pärlipüüdjale sobiva laeka.

0864. Ta lonkis pikkamisi mööda randa edasi.

0865. Sina hoiad alati kõige lõbusamad asjad endale, porises ta endamisi.

0866. Ta püüdis veidi ka laeka järgi vaadata, kuid ei leidnud ühtegi sobivat.

0867. Kõikjal vedelesid vaid adru ning vanad lauajupid.

0868. Rand oli pikk ja üksildane ning lõppes kõrge kaljuga, mis otse vette langes.

0869. Ja just siis silmas ta kassipoega, kes üksipäini kõrgel üleval kalju peal ringi hulkus.

0870. Ta hoidis oma väga kiitsakat saba otse püsti.

0871. Sniff rõõmustas nii, et see tegi peaaegu haiget.

0872. Kassipoeg heitis üle õla tema poole kollakaläikelise pilgu ja tatsas edasi.

0873. Ta ronis mööda valget järsku kaljuseina, kogu aeg kassi hüüdes.

0874. Kui ta viimaks üles jõudis, oli kassipoeg juba üle järsaku kõndinud ning käis nüüd ettevaatlikult tasakaalu hoides kitsal kaljunukil.

0875. Kuid kassipoeg kõndis üha kaugemale ja kaugemale.

0876. Mäeveeru all mühises meri.

0877. Ta tundis äkitselt, kuidas ta jalad nõrgaks muutusid ja süda puperdama hakkas.

0878. Ta ei olnud kunagi varem nii palju kartnud, ja samal ajal end ometi nii vaprana tundnud.

0879. Kaljuseinas oli auk, mis seestpoolt paistis välja ehtsa koopana.

0880. Siin oli koobas, millesarnast võib leida ainult kord elus või võib-olla ka mitte kunagi.

38

0881. Sellel oli tore põrand ning siledad tumedad seinad.

0882. Üleval laes asetses sinine katuseaken.

0883. Liiv oli päikesest soe.

0884. Ta ronis sisse ning heitis kõhuli päikeselaiku.

0885. Siin hakkan ma elama, kuni mulle päevi antud on.

0886. Kinnitan seintele tillukesi riiuleid ja kaevan liiva sisse mõnusa magamisaseme.

0887. Ja õhtuti on mul pragisev lõke.

0888. Ebatavaline kassipoeg oli kadunud.

0889. Tagasitee ei tundunudki nii ohtlik.

0890. Kuidas võibki midagi juhtuda sellega, kes on äsja koopa leidnud?

0891. Ta hüples lainetel nagu kork ja ranna peal lebas juba suur kuhi ümmargusi valgeid kivikesi.

0892. Ma leidsin midagi täiesti üksinda ja kõige hullemate ohtudega võideldes, mida sina ainult ette kujutada oskad.

0893. Neelaku põrgu sind ja kõike seda siin, sest ma leidsin koopa.

0894. Sa mõtled auku, kustkaudu saab sisse ronida?

0895. Sina võid oma pärleid minu koopas hoida, kui sa annad mulle neist pooled või vähemalt kolm suurt peotäit.

0896. Pärlid muutusid veel ehtsamateks ja valgemateks, kui nad koopasse viidi.

0897. Nad heitsid liivale selili ning vaatasid üles sinise katuseakna poole.

0898. Aeg-ajalt paiskus koopasuust soolakaid pritsmeid ning päikese triip põrandal läks muudkui laiemaks ja laiemaks.

0899. Sniff kibeles hirmsasti kassipojast rääkida, kuid otsustas selle siis rahule jätta.

0900. Esmalt otsib ta loomakese üles ja saab temaga sõbraks.

0902. Festivali põhilinastused toimuvad igal õhtul kell üheksateist Sõpruse kinos ja sissepääs on tasuta.

0903. Eesti ettevõtjad on tõestanud, et suudavad majanduses olnud heitlike aegadega toime tulla.

0904. Kindlasti on praegu kehtiv rahasüsteem see, mis aitab meid hoida euro-kursil, lausus keskpanga president.

0905. Äkki nägin, et minu ees seisab mees, kelle üks käsi haaras šokolaadi järele ja kelle teises käes oli šampusepokaal.

39

0906. Kõige olulisem osa kontrollimiseks vajalikust arhiivist on hävitatud.

0907. Neljapäeval ja reedel on vahelduva pilvisusega ilm.

0908. Puhub loode- ja läänetuul üheksa kuni viisteist meetrit sekundis, rannikul kohati kuni kakskümmend meetrit sekundis.

0909. Kostja mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudmisel asja arutada kostja osavõtuta.

0910. Varasel õhtutunnil, mil pooltühjas baaris kaks daami parajasti räägivad oma meestest, astub sisse kena noormees ja tellib viskit.

0911. Alles hiljem käändub lobisemine tagasi oma abikaasade klatšimisele.

0912. Võimalik osta ka järelmaksuga, soovi korral toome kauba teile koju.

0913. Hulgiladu on avatud esmaspäevast laupäevani kella üheksast hommikul kuni kella kuueni õhtul.

0914. Õhtul koguneti rahvamajja kalurite osaühistu asutamiskoosolekule.

0915. Just naised tegid ettepaneku võtta vana viinaköök kasutusele kalade suitsutusahjuna.

0916. Ühe pileti hind on viis krooni, võidufond on viiskümmend protsenti ehk viiskümmend tuhat krooni.

0917. Ükskord unustasin kingituse kaminatuppa, kus hiired närisid raamatukese lehed pulbriks, nii et ainult raamatu kest oli järele jäänud.

0918. Hoopiski ei meeldi mul käia Kohtla-Järvel, Narvas ja eriti Sillamäel.

0919. Väle tädi rügas südikalt vürsti kenas kodus.

0920. Kaksteist lõbusat jobu lällavad Fääri saartel mere ääres ja imetlevad fjorde.

0921. Šahhi nõgine rõdu ei ole samasugune nagu šiiidi tahmjas tuba.

0922. Tõstke kronu sööda hulka üksteist kilo rediseid.

0923. Neljateistkümnendal sajandil pani šogun vööle kirju šoti vöö.

0924. Pedofiili perversne mula ja räme molu ajavad närvi.

0925. Küürus kass küünistas ja kräunus, aga pärast kõtti ei kräunu ega kõssagi.

0926. Matto ja Seppo timmisid konjakit ning nende dialoog kestis terve päeva.

0927. Ohtlik baškiir toppis tapvat relva nahksesse tuppe.

0928. Inspektori arvates riivas Kagu-Aafrika aurik pärast lüüsi nii riffi kui laidu.

0929. Valss on seltskonnatants, milles olevat rütm.

0930. Kõlblik kokk tuleb möllida tööle, kus on pann ja neliteist põlle.

40

0931. Aktsia hind langes börsil kiiresti ja aktsionär kaotas tehinguga umbes miljoni.

0932. Eksport Venemaale kasvas võrreldes eelmise aastaga kolmkümmend protsenti.

0933. Haridusministeeriumi uue hoone loomiseks hakatakse alles raha koguma.

0934. Täna alistasid kuuenda klassi poisid korvpalli meistrivõistluste veerandfinaalis viimase meeskonna.

0935. Suusaliidu moodustamine septembris võiks võtta vähemalt nädala.

0936. NATO tähtis laienemine toimub lähiajal.

0937. Jah, politseiameti peadirektor, keda kahtlustati kuriteos, lasti lahti.

0939. Kõige paremad noored eestlased läksid sügisel muidugi otse ülikooli.

0940. Saksa välisminister tunnistas, et kolmandik kaitsejõududest on pidevalt valmis.

0941. Siseminister näeb tõenäoliselt küsimust tõesti teisiti.

0942. Hakkame natuke hiljem koju minema, sest täna õhtul on oodata lund või vihma.

0943. Laenu taotleja paneb lisaks oma nime kirja.

0944. Kontserdi korraldaja nimi jäi mulle seetõttu esialgu halvasti meelde.

0945. Standardile vastavat tanklat on päris raske rajada, märkis valitsuse esindaja.

0946. Kusagil sai ilmselt tehtud viga, ehkki oleme olnud eriti hoolikad.

0947. Tegelikult tekib mul tunne, et oled varsti võib-olla samuti surnud.

0948. Tulumaksu vähendamine ligi kaheteistkümne protsendi võrra on seotud valitsusliidu uute plaanidega.

0949. Oleme kindlad, et ürituste sari jätkub hoolimata ülejäänud osavõtjatest.

0950. Eks need rahvusvahelised organisatsioonid teevad tihedat koostööd.

0951. Miks olete pidanud äkki vajalikuks rõhutada hinge ja keha ilu?

0952. Teiste hulgas on sageli näha ühte Põlvamaalt pärit perenaist.

0953. Selle info põhjal tundub, et avatud suhted on teie jaoks olulisel kohal.

0954. Teadmised, mille alusel infoühiskonnas tegutseda, ei jookse tavaliselt mitte kunagi mööda külge maha.

0955. Pole sugugi kerge ennast kaitsta, lausus uus peremees.

0956. Näiteks Soomes võivad üha suurenevad nõudmised ja pikad tööpäevad esile kutsuda streigi.

0957. Õde õpetas esmaspäeval venda lennukit kaaperdama.

41

0958. Poliitik kavatses pidada viieminutilise kõne parlamendis, et kõneleda probleemidest majanduses.

0959. Oktoobris allkirjastati dokumendid ja lõpetati läbirääkimised.

0960. Säärane poliitiline programm sobib mõõdukate seisukohtadega.

0962. See menüü juba sobib ka lastele, kellel allergia.

0963. Kauba kogusumma suhtes kokku leppida näis lihtne, aga numbriteni detsembris ei jõutudki.

0964. Vanaema mäletas paremini, kuidas enne tuhande üheksasaja neljakümne esimest aastat valmistusid hallhülged talveks.

0965. Suurte peredega külad kerkivad parimatesse paikadesse, sadama piirkonda, kust jõeni või mereranda on mõni meeter.

0966. Küllap sellest garaažist leitakse varastatud jalgratas.

0967. Nad helistasid, et kõnnivad pühapäeval jalgsi Pärnusse.

0968. Rootsi lapsehoidja uskus, et tuhmid koopiad on mängijatele laiali jagatud.

0969. Norra rahvuslik koondis korraldas mullu kandidaatidele leidmiseks avaliku konkursi.

0970. Üleeile taastati Saaremaa ja Hiiumaa vaheline ühendus.

0971. Publiku preemia tagasid varasemad artiklid demokraatlikest muutustest.

0972. Edukast tootmisosakonnast tellitakse materjalid juba kella kaheksaks.

0973. Algatati umbusaldusavaldus Läänemaa maavanema vastu.

0974. Kallis sõber, kuidas sul läheb?

0975. Tänan küsimast, mul läheb hästi.

0976. Tahaksin teada, kuidas ma saaksin konverentsile registreeruda.

0977. Paistab, et tuleb äikest.

0978. Tankist viskas seljast, reisil märjaks läinud riided.

0979. Kahjuks tahaks peaminister kaks miljonit krooni avanssi.

0980. Tee ise ja tee õigesti, ütles ta oma firma töötajatele.

0981. Depressiivsel Meelisel ei ole enam muu huvitegevuse jaoks aega.

0982. Mihkla kinnitusel tehakse sellele ilus hääl.

0983. Isamaa, emakeel ja laulupidu on kõigile eestlastele väga olulised.

0984. Kanepi ja Kanter on meie medalilootused Londoni olümpiamängudel kolme aasta pärast.

42

0985. Lennart lööb staabis aega surnuks kammermuusika seltsis ja ootab žürii ettepanekuid.

0986. Ants tuhnib esimest korda draamarühma toimikutes.

0987. Praegu on žürii reeglite tõlgendamine kõige rohkem häiritud.

0988. Nad olid hirvetopise toa seinale uhkele kohale paigutanud.

0989. Voldiku uut välimust näidati rahvale ja nii said kõik kogemuse võrra rikkamaks.

0990. Paljutõotavas soustis seisab lusikas, mis siis õige pea kaotsi läheb.

0991. Ületasime kuupäevaraja ja et lõi kesköötund, jätsime ühe päeva vahele.

0992. Klounaadi varjus toimetati noatera joastikku.

0993. Töised kaevurid on tõotanud mitte räusata mäestikes.

0994. Luiged ei olnud loodust reostanud ega räimi leotanud.

0995. Hoiuste säilimine ei mõjutanud kuidagi sportlase heiteid.

0996. Hoidja soigus ja tema hõige kajas vastu.

0997. Kaebaja seadistas ettevaatlikult oma jõudusid.

0998. Kaevur sõi suppi ja reostas oma kaeluse põhjalikult ära.

0999. Tema kius ajas närvi nagu kõhule lennanud kiud, mis ei lasknud päevitada.

1000. Väiksel laiul võis kuulda oigamas ainult vana käulat.

43

1001. See oli hea peidupaik, mille Johanna Mattiase juurest oli leidnud.

1002. Tilluke, ühegi akna või ukseta salatuba.

1003. Ainus võimalus siia sisse või välja pääseda oli kapitaguse luugi kaudu.

1004. Toas polnud mingi mööblit, ainult üks kott, mille peal magada.

1005. Ja veel vana õlilamp, mis toapimedust natuke valgustas.

1006. Lambivalgel kirjutas Johanna sõnumi Sofiiale.

1007. Äraandja igavesti põlatud nimi on Jossi Kuldkikas.

1008. Kandke kähku hoolt tema eest.

1009. Mu vend on nüüd siin.

1010. Sellepärast Bianca eile õhtul siia lendaski, selgitas Kristiina.

1011. Tõi teate, et sa oled kadunud ja pidid mind otsima minema.

1012. Ma otsin teda kaugel mägedes.

1013. Jutustasin sellest, mis ma olin kirjutanud.

1014. See on selleks, et Sofiia ei muretseks.

1015. Selle peale Tiina naeris.

1016. Seda võid sa nüüd küll arvata, et ta kohe sugugi ei muretse!

1017. Nägin ilmselt üsna häbistatud välja, sest ta ruttas mind lohutama.

1018. Väike vapper Korp, see on muidugi tegelikult suur õnn ja vedamine, et sa seal olid.

1019. Ja veelgi suurem õnn ning vedamine, et sa nüüd siin oled.

1020. See oli esimene kord, kus keegi mind vapraks nimetas.

1021. Ma mõtlesin, et kui ma niiviisi jätkan, siis võin vahest ometigi kanda Lõvisüdame nime.

1022. Aga mulle meenus veel midagi, mis ma kodus seinale olin kirjutanud.

1023. Palusin Liinal kirjutada sõnumile üks rida juurde:

1024. See asi punahabemega oli eksitus, ütleb Karl.

1025. Jutustasin samuti, kuidas Huubert mind öösel huntide küüsist päästis.

1026. Markus tähendas, et on Huubertile selle eest elu lõpuni tänulik.

1027. Kibuvitsaorus valitses hämarus, kui me Bianca lendu lasksime.

44

1028. Meie all mäenõlval hakati kõikjal majades ja taludes parajasti tulesid süütama.

1029. See nägi vaikne ja rahumeelne välja.

1030. Oleks võinud uskuda, et nüüd istuvad inimesed seal ja söövad hüva õhtusööki.

1031. Nad jutlevad üksteisega, mängivad oma lastega ja laulavad neile vaikseid.

1032. Neil on hea ja mõnus olla.

1033. Kuid oli teada, et see polnud sugugi nõnda.

1034. Neil oli vaevalt midagi süüa ning nad polnud rahulikud ja rõõmsad, vaid hoopis õnnetud.

1035. Mõõkade ja odadega Ketšua mehed üleval müüri peal tuletasid meelde, kuidas lood tegelikult on.

1037. Tema maja oli pime, siin oli kõik nii vaikne, nagu poleks kuskil ainsatki hingelist.

1038. Ometi olime siin meie, küll mitte maja sees, vaid maja juures.

1039. Niko seisis nurga peal valves, aga meie hiilisime Biancaga kibuvitsapõõsaste keskel.

1040. Sellised põõsad kasvasid kõikjal ümber Mattiase talu.

1041. Ma armastan kibuvitsapõõsaid, nad lõhnavad nii hästi.

1042. See lõhn pole küll tugev, kuid ta on meeldiv.

1043. Ma ei saa meenutada kibuvitsaõite lõhna, ilma et mul süda hakkaks kloppima.

1044. Me olime nii lähedal müürile, mille peal Ketšua mehed kuulatasid ja luurasid.

1045. Letšo oli oma näo pisut mustaks määrinud ja mütsi sügavale silmile tõmmanud.

1046. Ta polnud enam sugugi Letšo nägu, kindlasti mitte.

1047. Ja ikkagi oli see ettevõtmine ohtlik ning ta pani elu kaalule iga kord, kui ta lahkus oma varjupaigast salatoas.

1048. Ma teadsin, et tema jälgi ajab ööl kui päeval sada meest, olin talle seda öelnud.

1049. Lasku nad aga edasi, minugi poolest.

1050. Ta pidi ise Bianca välja laskma, sest ta tahtis olla kindel, et keegi ei näe, kuidas tuvi minema lendab.

1051. Müürivahtidel oli igaühel oma müürijupp valvata.

1052. Üks paks vaht tammus kogu aeg vahetpidamata mööda müüripealset päris Mattiase talu taga.

1053. Tema eest pidime end kõigepealt hoidma.

45

1054. Mattias seisis laternaga majanurga juures ning ta oli meiega kokku leppinud, kuidas ta hakkab märku andma.

1055. Kui ma laternat madalas hoian, siis pidage hinge kinni, sest siis on Paks Dodik päris lähedal.

1056. Aga kui ma hoian laternat kõrgel, siis on ta seal kaugel müürikäänaku juures.

1057. Pange tähele, et te just siis šaakali lahti lasete.

1058. Nõnda me tegimegi.

1059. Hoia end buššmannide noolte eest!

1060. Ma ei tea, kas Sofia tuvid tõepoolest said inimeste jutust aru, aga ma peaaegu usun, et Bianca seda mõistis.

1061. Sest ta pani noka Joonatani põse vastu, nagu tahaks teda rahustada.

1062. Pimedas kumas ta helevalgelt, üsna ohtlikult valgelt.

1064. Küllap ta seisis ja lobises, nii et ta ei näinud ega lasknud laternat allapoole.

1065. Nägime Biancat silmist kaduvat ning ma hakkasin Aljoožat tirima, sest nüüd tahtsin ta kiiresti tagasi peidupaika viia.

1066. Õhtu oli nii imetore, õhk püsis jahe ja oli lahe hingata.

1067. Küllap tal polnud tahtmist pugeda tagasi kitsukesse umbsesse tuppa.

1068. Keegi poleks seda paremini mõistnud kui mina, kes ma olin kodus linnas nii kaua väljapääsutult lamanud oma köögisohval.

1069. Neiu istus rohu peal, käed ümber põlvede ning vaatas alla oru põhja.

1070. Ta oli täiesti rahulik, oleks võinud arvata, et ta kavatseb jääda siia terveks õhtuks.

1071. Mulle meeldib see org hämarikus.

1072. Ja samuti meeldib mulle, kui jahe tuuleõhk näkku puhub.

1073. Niisamuti ka roosad kibuvitsaõied, millel on suve lõhn küljes.

1074. Kuid me ei saanud niisama lipata.

1075. Enne pidime järele vaatama, kuidas on lood šerifi juures ja kus on Paks Dodik.

1076. Vahepeal oli pimedaks läinud.

1077. Mattiast enam ei näinud, paistis ainult laternatuli.

1078. Ta hoiab seda üleval, ei mingit Dodikut, sõnas Joonatan.

1079. Kuid vaevalt olime jooksma hakanud, kui latern välkkiirelt alla lasti.

46

1080. Kuulsime galopeerivaid hobuseid lähenemas, siis nad aeglustasid sammu ja keegi kõneles šerifiga.

1081. Idamaa šeik andis mulle müksu selga.

1082. Ta ise sööstis kibuvitsapõõsasse ning mina astusin šokeeritult edasi valguskuma suunas.

1084. Täna õhtul on ju nii ilus ilm.

1085. Surmanuhtluse ähvardusel on keelatud pärast päikeseloojangut väljas viibida.

1086. Sa oled sõnakuulmatu vanataat.

1087. Tundsin sedamaid ära mõlemad ratsanikud.

1088. Kas sa täna õhtul ei lähegi mägedesse kuupaistet vaatama.

1089. Mind hüütakse lihtsalt Korbiks, vastasin.

1090. Seda võisin ma öelda, sest seda nime ei teadnud keegi.

1091. Ma tundsin, et mul lähevad jalad nõrgaks.

1092. Küllap selleks, et viia mind Katla koopasse.

1093. Me ratsutame õhtuti siin orus ringi, et jälgida, kas rahvas täidab bušmanite korraldusi.

1094. Su vanaisa on visa taipama.

1095. Vahest teed sina talle selgeks, kui halvasti võib minna, kui ta ei püsi toas pärast pimeduse saabumist.

1096. Sa ju tahad ometi suureks kasvada ja kolledžisse minna?

1097. Olin südamepõhjani hirmul vanaema pärast ega tahtnud neid millegagi ärritada.

1098. Siis võid homme varahommikul minna alla suure silla juurde ja dušši võtta.

1099. Seal saad näha Leiži ülemust, kes on kibuvitsaoru vabastaja.

1100. Homme tuleb ta oma kuldse lodjaga üle Ürgjõgede jõe ja randub suure silla juures.

1101. Nende sõnadega olid nad valmis lahkuma.

1102. Kuid viimasel silmapilgul hoidis Kader oma ratsut veel korraks tagasi.

1103. Hoidsin vanamehe käest kinni ning tundsin, kuidas see võpatas.

1104. Ma ei tea ühtki Lõvisüdant.

1105. Keegi pani ukse meie järel kinni.

1106. Surmanuhtlus siin ja surmanuhtlus seal, ega need vist muu peale mõtlegi.

47

1107. Vaevalt oli kabjaplagin hääbunud, kui mees uuesti laternaga õue läks.

1108. Peagi tuli sisse Joonatan, nägu ja käed kibuvitstest kriimustatud.

1109. Karl oli kaenla all olnud paki maha visanud ja sealt veeres parajasti maha mingeid rohupudeleid.

1110. Teine käsi tõi taskust nähtavale revolvri ja surus selle naisele lõua alla.

1111. Ta jätkas vaikselt liikumist beeži auto suunas.

1112. Mersudest kargasid välja nelikud, kõigil džinnipurgid käes.

1113. Vähemalt nägid nad nii ühtemoodi välja - nahktagid, siilisoengud, näod vaimseid väärtusi ei peegeldanud.

1115. Paistis, et ta rahulikkus on veidi kannatada saanud.

1116. Olukord ei olnud just soodne, aga sellegipoolest hämmastas mind Karli sõnakasutus.

1117. Kas siis härrasmees niimoodi käitub?

1119. Kui keegi järgneb, siis ta ellu ei jää.

1120. Oma sõnade kinnituseks surus ta revolvri tugevamini naisele lõua alla, nii et viimane tõi kuuldavale haleda niuksatuse.

1121. Ilmselt oli see teistest rohkem koolis käinud, vähemalt oli rääkimise ära õppinud.

1122. Teised jõllitasid tummalt ümberringi.

1123. Kui me siit üldse minema saame, siis nüüd peaksime kiirustama.

1124. Kõnemees polnud aga veel lõpetanud.

1125. Kõnemees oli vist postiljon ka veel.

1126. Postiljoni väljasirutatud käes paistis tõepoolest valendav ümbrik.

1127. Aga mul on teile revolver.

1128. Ma annan kirja autojuhile, te näete mu käsi.

1129. Siis laheneb olukord iseenesest.

1130. Ma palun, ärge tehke midagi läbimõtlematut.

1131. Me ei taha teile halba, aga ärge meid ka sundige selleks.

1132. Karl seisis juba furgooni ja Eeva Siimoni vahel ja andis mulle silmadega märku kiri vastu võtta.

1133. Kirja üleandmine toimus üllatavalt valutult ja siilipea astus kohe tagasi, käsi alla laskmata.

1134. Heitsin pilgu ümbrikule.

48

1135. Seal seisis minu nimi.

1136. Rebisin ümriku lahti ja lugesin selle imekiiresti läbi.

1137. Kust me teame, et see pole bluff?

1139. Teed blokeerinud auto tagurdas kaugemale.

1140. Karl ei taibanud ikka veel midagi.

1141. See on Levi kiri.

1142. Siis pöördusin ma meeste poole.

1143. Üks vale liigutus ja te saate proua laiba hoiule.

1144. Keskväljakul laseme me ta välja.

1145. Karl ei jäänud meeste reaktsiooni ootama, lükkas Eeva Siimoni autosse, kargas ise järele.

1146. Ma sööstsin paigast.

1147. Takjana järgnes meile must Mersu.

1148. Eeva veider pateetika ajas naeru peale.

1149. Hoidke oma õiendused abikaasale, ütles Karl kuivalt.

1151. Karl lasi silmadel kirjast kiiresti üle käia ja mühatas.

1152. Proua Simon õiendas endiselt, aga meie mõtlesime Karliga oma mõtteid.

1153. Nii jäi Eeva monoloog ilma publikuta.

1154. Umbes pool lehekülge käsitsi kirjutatud teksti, kus ta pani meile südamele, et me midagi ette ei võtaks.

1155. Tal olla kõik korras, oodatakse mingi asja lahenemist, ja sinnamaani peab ta ennast kindlas kohas varjama.

1156. Kui aga me püüame midagi teha, siis saab ta kannatada.

1157. Öelnud otse, et siis koksatakse tema ka ära.

1158. Olime jõudnud keskväljakule ja oma rõõmuks nägime seal seismas ühte politseiautot.

1160. Proua Simoni elegantsi vähendas suuresti see, et toatuhvlid ei paistnud just soliidsed välja.

1161. Vahtisin tagavaatepeeglisse, kuni paarike autosse oli istunud, ja heitsin taas pilgu politseiautole.

1162. Sealt lähenes meile üks viks kordnik.

1163. Kerisin akna alla ja uurisin süütu ilmega, kuidas siit lähima autoparanduseni saab.

49

1164. Politsei oli meeldivalt pikaldane.

1165. Lähim parandus on siit otse ja siis pöörate peateele ja siis jõuategi kohale.

1167. Ega me nüüd ometigi trahvi ei pea maksma.

1168. Me vaatasime, et politsei seisab ja et, oleks hea küsida.

1169. Ega ma eriti õnnelik ju olnudki, nii et roll õnnestus suurepäraselt.

1170. Oma tähtsust tunnetav politseinik viipas rahustavalt käega ja me jätkasime pärast ülevoolavat tänamist oma sõitu.

1171. Natukese aja pärast õnnestus leida korralik parkimiskoht ja me jäime ankrusse, et veidi nõu pidada.

1172. Palun oodake veel mõni päev, siis olen ma tagasi ja räägin kõigest lähemalt.

1173. Ta tsiteeris kirja ja vaatas mulle ootavalt otsa.

1174. Selge on see, et vabatahtlikult ta seal ei viibi, märkisin mõtlikult.

1175. Tegelikult on kirjast kasu ainult nii palju, et see näitab, et meist teatakse ja pole mõtet rabelda.

1176. Politseile pole mõtet teatada, tõendeid pole rohkem kui see kiri ja pärast selle politseile näitamist jääb Levi suure tõenäosusega elukesest ilma.

1177. Kui käiks veel Levi kord korteris, tegin lõpuks ettepaneku.

1178. Joome kohvi, vaatame ringi, ehk hakkab midagi silma.

1179. Karlil ei olnud selle vastu midagi ja nii parkisimegi natukese aja pärast oma auto Levi maja ette.

1180. Jäägu see veidikeseks siia meid ja kurja kojameest ootama.

1181. Levi korteri uks avanes hääletult ja kohe oli näha, et korter oli läbi otsitud.

1183. Telefon koos vastajaga oli täies tükis ära viidud.

1184. Fakt ärritas veidi, kuigi polnud kuigi oluline - oli tähtsamatki mõelda.

1185. Panin kohvi nirisema ja istusime sinnasamasse köögitaburettidele.

1186. Kaks nõutut meest võõras korteris.

1187. Kas me andsime kõik materjalid sellele libapolitseile?

1188. Karl otsekui jätkas pooleli jäänud vestlust.

1189. Ma olen väljaspool hädaohtu, nii et ärge tehke midagi mõtlematut.

1190. Sina mõtle rohkem oma Hemingwei tegelaste peale ja ära pabista.

1191. Mu kostitajal on nii palju lugemist, ma ei kurda.

50

1192. Ootan siin ühe asja lahenemist, siis saab kõik korda.

1193. Ma ei tahaks teie mõtlematuse pärast kannatada.

1194. Palun oodake veel mõni päev, siis olen ma tagasi ja räägin kõigest lähemalt.

1195. Seniks aga rõõmsaid leide kirjandusmaastikul ja hoia oma Ernesti meestel silm peal.

1196. Kiri oli kirjutatud ilmselt kiirustades.

1197. Esimesel õpinguaastal kirjutasin tõesti kaheksateistaastase enesekindlusega essee meestest.

1198. Levi pidas nende haiget hinge küll tähtsaks, aga mu töö ülbe alatoon ja põhjendamata kriitika sai teenitult hävitava hinnangu.

1199. Essee teemaks ei olnud muidugi mingi tervisliku hinnangu andmine, aga romaanide analüüsimisel rõhutasin seda aspekti kuidagi liiga teravasti.

1200. Siiamaani on mul piinlik sellele mõelda, ka Levi on mulle aeg-ajalt seda õnnetut esseed meelde tuletanud.

1202. Ta on oma detektiivitööga kirjandusest tõesti kaugele jäänud.

1203. Igasugused kirjanduslikud viited ärritasid mind.

1204. Eriti veel siis, kui ma žüriist aru ei saanud.

1206. Vähemalt pidas ta ennast ilmuvaga üsnagi hästi kursis.

1207. Lugesin veel kord kirja ja siis hakkas mul koitma.

1208. Vaevalt võib normaalseks pidada inimest, keda selline avastus nii palju rõõmustaks.

1209. Levi teadis suurepäraselt, millega ma tegelesin.

1210. Andsin lühiülevaate oma koolitööst ja selle tulemustest.

1211. See ei ole mingi niisama semutsemine, mis ta siin kirjutab.

1212. Tõusin ja kõndisin köögis edasi-tagasi.

1213. Tõmbasin automaatselt kohvimasina välja ja valasin kohvi tassidesse.

1214. Kohv oli stimulaatoriks, mis aitas mul mõtteid koondada.

1215. Poleks mõtet olnud sellega jantida.

1216. Mõtlesin ja ignoreerisin täiesti Karli olemasolu.

1217. Ta püüdis midagi veel öelda, aga nägi ka ise selle mõttetust.

1218. Simon oli ärihai, ilmselt gängster ja miljonär.

1219. Karl vaatas mulle murelikult otsa ja nüüd hakkas mingi pilt vormuma.

51

1220. See peab olema kuidagi seotud Saul Simoniga.

1221. Kust mina teie kirjandust tean, arsti lektüür on teie omast veidi erinev.

1222. Arstiteaduslik loeng oli sellega lõppenud.

1223. Iga päev pärast kooli lõppu kihutasid Tommy ja Annika Segasumma suvilasse.

1225. Istuge siin ja õppige, küllap jääb siis ehk mullegi natuke koolitarkust külge.

1226. Mitte et ma sellest puudust tunneksin.

1227. Vahest ei saa olla Tõeliselt Peen Daam, kui ei õpi ära, mitu hotentotti elab Austraalias.

1228. Nad istusid oma lahtilöödud maateaduse raamatutega köögilaua ääres.

1230. Keegi peaks hotentottidele ütlema, et nad käituksid nõnda, et teie õpperaamatuisse viga ei tuleks.

1231. Ilusa ilmaga oldi õues, sõideti natuke hobuse seljas või mindi üles rullikuuri katusele.

1232. Seal joodi kohvi või siis roniti vana tamme otsa, mis oli seest päris tühi, nii et sai puutüve sisse pugeda.

1233. Pipi ütles, et see on väga eriskummaline puu, sest tema sees kasvab limonaad.

1234. Iga kord, kui lapsed tammeõõnde oma peidupaika ronisid, seisis seal nende ootel kolm limonaadipudelit.

1235. Preilid ei suutnud taibata, kuhu jäävad pärast tühjad pudelid.

1236. Pipi ütles, et nad närtsivad ära niipea, kui on tühjaks joodud.

1237. Jah, ka Tommy ja Annika leidsid, et see on eriskummaline puu.

1238. Vahel kasvas seal ka šokolaaditahvleid, aga Pipi ütles, et seda juhtub ainult neljapäeviti.

1239. Nad pidasid seda väga hoolikalt silmas ega unustanud ühelgi neljapäeval puuõõnes käimast ja šokolaaditahvleid noppimast.

1240. Kui ainult võtad vaevaks puud vahetevahel korralikult kasta, küllap ta siis hakkab kasvatama ka prantssaiu ja isegi veidi vasikapraadi.

1241. Kui sadas vihma, tuli tuppa jääda, ja seegi polnud igav.

1242. Võis vaadata kõiki noid vahvaid asju Pipi kummutisahtleis.

1243. Võis pugeda puudekasti, istuda seal ja kuulata Pipi jutustusi põnevaist seiklustest.

1244. Isegi kalad olid merehaiged ja tahtsid kuivale maale.

1245. Ma ise nägin üht haid, kes oli näost täitsa roheline, ja üht tindikala, kes istus ja hoidis oma paljude kätega peast kinni.

52

1246. Natuke rohkem või vähem merehädas olen ma nii palju kordi olnud, et ma ei kartnud sugugi.

1247. Vähemalt mitte esialgu.

1248. Ma ei kartnud siis, kui tuul puhus lõunasöögi ajal rosinad kissellist minema, ja siis ka mitte, kui ta viis kokal kunsthambad suust.

1249. Ma nägin, et laeva kassist oli järel ainult nahk ja ta ise hõljus õhus täitsa paljalt Kaug-Ida poole.

1250. Mul on üks raamat, mis räägib laevahukust.

1251. Robinson sattus asustamata saarele.

1252. Kas sina oled kunagi laevahuku läbi elanud ja asustamata saarele sattunud?

1253. Seda võiks igal juhul kinnitada, sest kedagi nii merehädalist kui mina annab otsida.

1254. Seal jääks terve see Robinson varju.

1255. Ma usun, et Atlandi ja Vaikses ookeanis kokku on kaheksa kuni kümme saart, kuhu ma pärast laevahukku pole sattunud.

1256. Need saared on turismikäsiraamatuis erilises mustas nimekirjas ära toodud.

1257. Kas pole oivaline asustamata saarel olla?

1258. Saartest pole ju mingit puudust.

1259. Kui ta keset kuiva maad oleks seisnud, poleks ta kõlvanud.

1260. Leo oli metsikus vaimustuses.

1261. Masume silmapilk teele.

1262. Kahe päeva pärast pidi õpilastel algama suvepuhkus ning samal ajal pidid isa ja ema ära sõitma.

1263. Paremat juhust Robinsoni mängimiseks oli raske välja mõelda.

1264. Kui tahad merehätta sattuda, pead enne hoolt kandma, et sul oleks paat.

1265. Ma nägin üht vana katkist lootsikut oja põhjas, aga see on juba laevahuku läbi teinud.

1266. Pipi jaoks oli imelihtne põhjavajunud lootsik välja tirida.

1267. Pärast seda töötas ta päev otsa ojakaldal, toppides paadikeret tõrva ja takkudega tihedaks.

1268. Ühel vihmasel hommikupoolikul istus ta kuuris ning tahus kirvega valmis paari aere.

1269. Nõnda siis algas lastel suvepuhkus ning nende vanemad sõitsid minema.

1270. Me tuleme kahe päeva pärast tagasi, ütles ema.

1271. Olge nüüd head lapsed, kuulake sõna ja pidage meeles, et te peate tegema täpselt nii nagu Ella ütleb.

53

1272. Ella oli perekonna majateenija, kes pidi Leo järele valvama sel ajal, kui ema ja isa ära olid.

1273. Sa ei pea üldse meie järele valvama, sest me oleme kogu aja Pipi juures.

1274. Pealegi võime me ise enda järele vaadata.

1275. Pipil pole kunagi kedagi, kes tema järele vaataks.

1276. Miks ei võiks siis meie vähemalt kaks päevagi rahus olla?

1277. Ellal polnud midagi paari vaba päeva vastu.

1278. Ta võib muidugi sõita korraks koju, ema vaatama.

1279. Sel juhul peavad lapsed kindlasti lubama, et nad korralikult söövad ja magavad ega lippa õhtuti ilma sooja kampsunita välja.

1280. Ta ajab meelsasti selga terve tosina kampsuneid, kui ainult Ella nad üksi jätab.

1281. Ella kadus ning kaks tundi pärast seda alustasid lapsed oma teekonda asustamata saarele.

1282. Oli mahe kevadine õhtu.

1283. Õhk tundus leigena, ehkki püsis pilves ilm.

1284. Neil tuli pikk maa maha käia, et jõuda järveni, mille keskel oli asustamata saar.

1285. Pipi kandis paati kummuli pea peal.

1286. Hobuse selga oli ta laadinud tohutu suure koti ja telgi.

1287. Kotis olid toit ja tulirelvad, tekid ja tühi pudel.

1288. Minu arvates peab meil olema mõnevõrra mugav laevahukk, kuna see oli teil esimene kord.

1289. Muidu kui mina merehädas olen, lasen ma alati endale mõne antiloobi või laama ja söön liha toorelt.

1290. Võib ju karta, et tolle saare peal pole ei antiloope ega laamasid.

1291. Siis oleks lihtsalt häbistav, kui me sihukese, pisiasja pärast peaksime nälga surema.

1292. Kuidas sa võid nii rumalasti küsida?

1293. Paat on loomulikult merehädas see kõige tähtsam asi, aga kohe tema järel tuleb tühi pudel.

1294. Seda õpetas isa mulle juba siis, kui ma alles hällis lamasin.

1295. Sellest pole midagi, kui sa enne õukonnale esitlemist oled unustanud jalad pesemata.

1296. Aga kui sa merehätta sattudes tühja pudeli maha unustad, oled kadunud hing.

1297. Siis ma ei pea vähemalt kartma, et mulle siin kärbseseeni toidu sisse puistatakse.

54

1298. Palju kenam on, kui keegi sul avalikult näo üles lööb.

1299. Meeldiv kuulda, et see teile sobib, kas ma võin kohe algust teha.

1300. Andreas lükkas särgivarrukad kõrgemale.

1301. Minugipoolest, kui sulle ei tee häbi naisterahvaga kakelda.

1302. Kuigi mina eelistaksin pigem mõõgavõitlust.

1303. Üks meestest lippas saali tagasoppi.

1304. Elisabeth, sa ei mõtle ometi tõsiselt Andiga võistlema hakata.

1305. See on vist ainuke asi, mida ma korralikult teha oskan.

1307. Mees kummardus üle laua minu poole.

1308. Selle eest, mida teie ja Rüdiger minu isa ja õdedega tegite.

1309. Mina pole sinu isa ja õdedega midagi teinud, sest ma isegi ei tunne neid.

1310. Teie olemasolu andis Rüdigerile põhjust meie majale tuli räästasse pista ja kogu pere elusalt sisse põletada!

1311. Ma ei saa aru, mis minu olemasolul sinu isaga pistmist on?

1312. Andreas pahvatas laginal naerma.

1313. Kui te natukenegi oma kujutlusvõimet kasutaksite, siis leiaksite sellest küsimusest ka vastuse üles!

1314. Hüva, mühatas mees ning haaras kohaletoodud relva pihku.

1315. Aga see ei vähenda teie süüd minu ja mu perekonna ees.

1316. Kui teid poleks olnud, siis elaksin ma tõenäoliselt ikka veel omas kodus, aga mitte võõra katuse all.

1317. Seepärast tulge siia ja kaitske ennast, kui suudate!

1318. Ma kõndisin ümber laua saali keskele ja võtsin pakutud mõõga vastu.

1319. See oli õige vanamoodne riist ning minu jaoks pisut liiga raske.

1320. Hea küll, kui sa arvad, et minuga jõukatsumine su enesetunnet parandab.

1321. Ma saaks aru, kui sa seda enda kohta väidaksid.

1322. Sellel luual pole ju naisterahva lõhnagi küljes, muust rääkimata.

1323. Eliisabeth ei ole sulle üldse vääriline vastanegi!

1324. Kas su kättemaksuhimu leiaks tõesti rahuldust, kui sa ta ühe hoobiga pikali paneksid.

55

1325. Siiamaani pole niisugune trikk veel kellelgi õnnestunud!

1326. Tervitasin teda ning tungisin täie raevuga peale.

1327. Too mees oli tõesti äärmiselt tugev vastane, seda eeskätt tänu oma suurele kasvule ja rohkele jõule.

1328. Minul ei jäänud muud üle, kui väledalt tema hoopide eest kõrvale põigelda ning vaadata, et ta mulle lihtsalt peale ei astuks.

1329. Olin üpris suures hädas tema kõrgete raiuvate löökidega, kuna iga taoline oleks mulle pihta sattudes silmapilk minu kondid purustanud.

1330. Need tuletasid mulle kangesti meelde Grauffeni mõõgakooli, mille lihtne tehnika põhiliselt vehkleja jõule tugines.

1331. Et asjas päris kindel olla, küsisin kahe hoobi vahepeal, kus ta seda ametit õppinud on.

1332. Lipsasin järjekordse matsu eest kõrvale.

1333. Nemad seal võitlemise juures pead ei kasuta!

1334. On seda siis tingimata tarvis, kui asju ka käsivarre abil lahendada võib?

1335. Ta lajatas minu poole säärase hoobi, et mu kaitseks tõstetud mõõk tinisedes põrandale lendas.

1336. Hetk hiljem seisin ma seina vastu surutuna kõripidi Andrease relva all.

1337. Mõelge oma armupalve hoolega läbi, enne kui selle ette kannate, sest iga andetu vigin minu südant haledaks ei tee.

1338. Kes sulle ütles, et ma armu paluda kavatsen?

1339. Parem öelge järeltulevatele põlvedele, et ma langesin võideldes.

1340. Andreas surus mõõgatera tihedamini mu kõri vastu.

1341. Tundsin, kuidas mu veri selle pitsitava vaheduse all vemmeldab.

1342. Veel veidi maad ja siis purskub kuum punane juga võitjale näkku.

1343. Meie juurde jõudnud Vesirott krahmas Andrease juuksepahmakast kinni ning tiris ta minust eemale.

1344. Mõtle ka vahel, kes su vastane on, enne kui sa temaga sarved kokku paned!

1345. Oleks lihtsalt üks kaabakas ilmas vähem ja kõik!

1346. Mäks vangutas hambaid kiristades pead.

1347. Seda otsustan mina, keda nimetada kaabakaks ja keda mitte.

1348. Antud juhul paistad sina mulle rohkem ühe ajudeta tõpra moodi.

56

1349. Aga nüüd kao kööki hanesid kitkuma.

1350. Andreas mühatas vihaselt, kuid kuuletus kasuisa käsule.

1351. Mu õde jälgis tema minekut kaunis põlglikul ilmel, justkui poleks mees tema lootusi õigustanud.

1352. Siis pöördus ta seelikute kahisedes ringi ja lahkus samuti saalist.

1353. Armuline printsess, ma pean teie käest veel kord vabandust paluma.

1354. Teil pole mingit põhjust minu ees vabandada.

1355. See paistab olevat ainult Andriase ja minu vaheline asi.

1356. Paraku ei ole ta seda.

1357. Ka minul on siin oma sõna öelda, kuigi see võib meie jõumehele mitte meeldida.

1358. Aga tulge nüüd, lähme kosutame end minu kambris väikese veinisõõmuga.

1359. Vesiroti kamber oli veel viletsam urgas kui meie ööbimiskoht.

1360. Luitunud krohviga seintel paistis hulganisti tumedaid läbisadamisjälgi ning nurkades heljusid tihked ämblikuvõrgud.

1361. Põrandat kattis paks liivakord.

1362. Mööblitükke oli ruumis üsna vähe: vaid üks takuse palakaga kaetud voodi ja raske kirst seina ääres.

1363. Ta ise suundus kirstu juurde, avas selle roostes hingede kriginal ning õngitses välja pudeli tumeruuget märjukest.

1364. Samast haarati kaasa ka kaks tinapeekrit.

1365. Kui karikad olid veiniga täidetud, ulatas isand ühe neist mulle ning võttis ise minu kõrval istet.

1366. Maitsesin vaikides pakutud joogipoolist.

1367. See oli päris meeldiv, kuigi minu meelest pisut kirbevõitu.

1368. Aga Rüdigeri jaoks oleks see liigagi hea olnud!

1369. Ta on mõnikord päris pöörane.

1370. Eriti siis, kui ta arvab end õige asja eest võitlevat.

1371. Kuigi ma ei mõista, mis õige asi sunnib teda minuga tüli norima?

1372. Vesirott ohkas ja pani peekri käest.

1373. Ta jäi teie pärast oma isast ilma.

57

1374. Siis te peaksite ju mõistma, miks ta teid vihkab.

1375. Alati polegi tarvis kõike väga täpselt teada.

1376. Mees tõusis püsti ja kõndis loiuvõitu sammul toa teise serva.

1377. Me mõlemad teame, et teie suurim soov on kuningas Rüdiger siia meelitada ja teise ilma saata.

1378. Loodate te tõesti, et võite veel pärast seda minu liitlane olla?

1379. Marks siirdus akna juurde ning jäi sealt tummalt välja vaatama.

1380. Kas te ei karda, et minust võiks saada teine Andreas, kelle suurim soov on oma isa surma eest kätte maksta?

1381. Rüdiger ei ole teie isa, lausus mees pilku minu poole pööramata.

1382. Mehe kinnitus teenis ära minu kaastundliku muige.

1383. Võib-olla võtate ise mu pakkumise vastu ja asute lossis kojanarri kohale.

1384. Ma ei soovi enam teist korda Rüdigeri õukonda sattuda.

1385. Ma ei taipa, mispärast te mulle sääraseid jaburusi räägite.

1386. Te võite mind mitte uskuda, kui teil sellest kergem on, aga tõsiasju see ei muuda.

1387. Te tahate, et ma Rüdigerile selja pööraksin ja teie poole üle tuleksin.

1388. Milleks teil seda tarvis on?

1389. Et teil oleks kuhugi minna, kui Rüdigeril teist isu otsa saab.

1390. Vesirott ohkas ja vangutas nukralt pead.

1391. Selsamal põhjusel, millest me just äsja rääkisime.

1392. Aga kui kuningas siia tormab, siis peate te ju oma tingimused täitma.

1393. Te peate meid hukkama, kui te ei taha oma sõnu süüa!

1394. Jätke see minu mureks, armuline printsess.

1395. Teil pole mingit tarvidust oma pead nii kurbade mõtetega vaevata.

1396. Kas see tähendab, et jätate mind vastu minu tahtmist ellu ja sunnite enda kasuks töötama?

1397. Parem lõpetame selle jutu, me ei jõua niiviisi kuhugi!

1398. Tõusin püsti ja sammusin ukse juurde.

1399. Aga võtke teadmiseks, et mina kuningat alt ei vea.

1401. Bülow laksas endale käega vastu pükse.

58

1402. Ma ei taipa, kelle käest te säärase põikpäisuse pärinud olete.

1403. Hakka või tõesti uskuma, et vana Jürgen teid valmis tegi.

1404. Te püüate mind nende abil oma poole meelitada, aga see ei lähe teil korda.

1405. Minu isa on Rüdiger ja mina teda ei reeda!

1406. Astusin otsustavalt uksest välja ja virutasin selle valju klõmpsuga kinni.

1407. Elisabeth ei ole niisugune ülejooksik, nagu Vesirotil tarvis.

1408. Ta lahkub sellest kopitanud urkast niipea kui võimalik ja hoiatab Rüdigeri mehe salakavaluse eest.

1409. Viis minutit hiljem oli oma koikus, pidžaama seljas.

1411. Juba läks varakult pimedaks.

1412. Mis lugu me täna siis räägime?

1413. Mulle tuli just praegu üks mõte pähe.

1414. Kas sa mäletad seda unerohu pudelit, mis tohter sulle pärast haiglast tulekut andis?

1415. Ma pole seda puudutanud, sest mulle ei meeldi niisugused värgid.

1416. Kas sa näed mingit põhjust, miks see rohi ei võiks faasanitele mõjuda?

1417. Isa raputas kurvalt pead.

1419. Me võtame rosina ja leotame seda, et see paisuks.

1420. Siis teeme habemenoaga rosina sisse väikese täkke.

1421. Siis uuristame seda auku natuke suuremaks.

1422. Siis teeme ühe sinu punase kapsli lahti ja kallame pulbri rosina sisse.

1423. Siis võtame nõela ja niidi ja õmbleme selle augu hoolega kinni.

1424. Ma nägin silmanurgast ära, kuidas isa suu hakkas lahti vajuma.

1425. Lõpuks on meil kotitäis rosinaid, mis on täis unerohtu.

1426. Ja sellest peaks jätkuma, et iga viimane kui faasan magama panna.

1427. Isa vaatas mind nii imestunud näoga justkui näeks kummitust.

1428. Ma arvan, et sa said asjale pihta!

1429. Äkitselt oli tal erutusest hing kinni, nii et ta ei saanud mõnda aega midagi öeldud.

1430. Tuli ja istus mu koiku veerele ja jäigi sinna, noogutas ainult aegamisi pead.

59

1431. See toimib väga hästi.

1432. Selle nipiga teeksime valmis kakssada rosinat.

1433. Muud pole vaja teha kui puistad need päikeseloojangu ajal toidukohtadesse laiali ja patseerid ise minema.

1434. Poole tunni pärast on juba pime ja metsavahid on koju läinud, siis tuleme metsa tagasi.

1435. Faasanid tukuvad kõik puu otsas ja tabletid hakkavad mõjuma.

1436. Faasanid lähevad omadega sassi, nad kõiguvad ja tahavad tasakaalus olla.

1437. Varsti lendab iga faasan, kes on söönud sisse vähemalt ühe rosina uperkuuti ja kukub alla maha.

1438. Kõik kukuvad puu otsast alla nagu ubinad.

1439. Meie peame ainult ringi kõndima ja nad üles noppima.

1440. Keegi ei saa meid isegi kätte, me lihtsalt jalutame läbi metsa ja pillume sinna ja tänna natuke rosinaid laiali.

1441. Isa pani mulle käe põlvele ja vaatas mulle otsa oma suurte silmadega, mis särasid kui kaks taevatähte.

1442. Kui see värk toimib, siis on see revolutsioon varastamises.

1443. Loomulikult tuled sa minuga kaasa, see on ju sinu mõte.

1444. Sa pead olema kohal ja nägema kõike, mis juhtub.

1445. Väike punaste kapslite pudel oli kraanikausi kõrval.

1446. Isa kahmas pudeli pihku, keeras korgi pealt ära ja kummutas kapslid minu teki peale laiali.

1447. Lugesime tabletid üle, neid oli täpselt viiskümmend tükki.

1448. Ta toppis kapslid pudelisse tagasi ja seletas ise sinna juurde.

1449. Ühe kapsli sisu tuleb nelja rosina vahel ära jaotada.

1450. Teiste sõnadega, tuleb neli kord väiksem doos anda.

1451. Nii jätkub just kahesaja rosina tegemiseks.

1452. Kui üks tablett paneb täiskasvanud mehe magama, siis faasanile aitab pisikesest raasukesest.

1453. Kahesajast rosinast ei jätku kahesajale faasanile.

1454. Seepärast et ahnemad linnud kugistavad kindlasti oma kümme rosinat korraga.

1455. Sa tabasid naelapiha pihta, aga ma arvan millegipärast, et seda ei juhtu.

60

1456. Ma olen kindel, et panen selle värgi käima ja me nimetame selle nipi Uinuvaks kaunitariks.

1457. Istusin hiirvaikselt oma koikus ja vaatasin , kuidas isa kapsleid ühekaupa pudelisse tagasi toppis.

1458. Ma ei saanud veel hästi aru, mis oli juhtunud.

1459. Kas meie kahekesi kavatseme terve härra Hazelli kalli faasanikarja sisse vehkida.

1460. Ainult selle peale mõtlemine pani nahavahe surisema.

1461. Ma ei julge selle peale mõeldagi.

1462. Aga nüüd tuleb säilitada täielik rahu.

1463. Me peame väga täpsed plaanid valmis tegema.

1464. Täna on kolmapäev ja jahipidu on laupäeval.

1465. Millal me metsa läheme ja tööga pihta hakkame?

1466. Nii nad ei avasta faasanite kadumist enne, kui on juba hilja ja pidu juba käib.

1467. Me peame kiirustama, kui me tahame selleks ajaks kakssada rosinat valmis saada!

1468. Isa tõusis püsti ja hakkas sammudega vagunipõrandat mõõtma.

1469. Meie tegevuse kava on selline.

1470. Homme on neljapäev, siis ma saadan sind kooli.

1471. Ise lähen küla poodi ja ostan kaks pakki puhastatud rosinaid.

1472. Aga siis jääb ainult reedene päev rosinate tegemiseks.

1473. Iga rosin tuleb lahti lõigata ja rohtu täis panna ja kinni õmmelda.

1474. Reedel hakkab sind äkki vaevama väga vastik külmetusetõbi, ja ma olen sunnitud sind koolist koju jätma.

1475. Terve reedese päeva ei tee me bensujaama üldse lahti.

1476. Paneme hoopis ennast siia luku taha kinni ja teeme rosinaid.

1477. Ja õhtul läheb kõik see mees maanteele ja metsa ja tööle.

1478. Ta oli kui kindral, kes selgitab oma väele algavat lahingut.

1479. Ta andis mulle musi ja keeras õlilambi väiksemaks, aga võttis kaua aega, enne kui magama jäin.

1480. Teisipäeva hommikul enne kooliminekut läksin vaguni taha ja võtsin puu otsast kaks õuna, ühe isale ja teise endale.

1481. See oli vahva, et võis minna ja võtta oma õunu, millal aga tahtmine tuleb.

61

1482. Muidugi sai seda teha ainult sügisel, kui õunad olid küpsed.

1483. Meie sordi nimi oli pomerantsõun, ja mulle meeldis see nimi sama palju kui õunad ise.

1484. Kella kaheksa ajal hakkasime kahvatus sügispäikeses kooli poole minema.

1485. Kui isa jalg vastu maad puutus, tegi see iga kord klõks.

1486. Kas sa võtsid rosinate jaoks raha kaasa?

1487. Isa pistis käe püksitaskusse ja kõlistas raha.

1488. Nad teevad poole üheksa ajal uksed lahti.

1489. Mulle meeldis tõesti see hommikune kooliminek.

1490. Pea kogu tee ajasime juttu ja kõik mis ta rääkis oli vahva.

1491. Usun, et kuigi ta oli ameti poolest mehaanik, oleks temast tulnud hea looduseuurija.

1492. Ta oli mulle juba ammu õpetanud lillede ja igasuguste kõrte nimesid, mis põllul kasvasid.

1493. Ma oskasin ära tunda iga linnu, ja mitte ainult väljanägemise, vaid ka hääle ja laulu järgi.

1494. Kevadel otsisime tee äärest linnupesi.

1495. Kui leidsime mõne, tõstis ta mu õlgadele, et ma ulatuks pesasse piiluma.

1496. Aga puudutada neid ei lubanud ta kunagi.

1497. Isa arvates oli munadega linnupesa üks ilusamaid asju maailmas.

1499. Ja kord leidsime keset põldu rohututi seest lõokese pesa.

1500. Seda oli küll raske pesaks pidada - ainult natuke sügavam lohk rohu sees, aga pesas oli kuus tumepruuni muna.

1501. Mis lõoke teeb pesa maa peale, kus lehmad võivad selle katki trampida?

1502. Ööbikud ja põldpüüd teevad ka pesa maa peale.

1503. Ükskord vupsas meie ees hekist nirk välja, ja siis sain ma palju kuulda selle pisikese toreda pudulojuse kohta.

1504. Emaloom võitleb oma võsusid kaitstes surmani.

1505. Ta ei tagane kunagi isegi mitte rebase ees, kes on temast ometi sada korda suurem.

1506. Ta jääb pesa ette ja kiskleb rebasega kasvõi surmani.

1507. See ei ole rohutirts, see on ritsikas.

1508. Kas sa tead, et ritsikatel on kõrvad säärte peal.

62

1509. Purustatud jalg lõigati aga tervenisti maha.

1510. Seal ma siis lamasin, maailma armetuim olevus ja ühtaegu nii rikas nagu kuningas.

1511. Seda rõõmu ei olnud kauaks, sest juba järgmisel ööl varastati see mult seletamatul kombel ära.

1512. Paraku järeleuurimiseks ei olnud mahti, sest mind saadeti tagalasse.

1513. Sõda lõppes, saabus rahu ja mind külastas Ben.

1514. Ta rääkis ühest ja teisest ning teatas, et oli ühes linnas murdjat hunti kohanud.

1515. Too elavat täielikus üksilduses.

1516. Kristal on käsikiri, mille kaanel on surnupealuu.

1517. Ma ei kuulnud seda temalt endalt, vaid sellest jutustas range saladuskatte all tema majapidajanna.

1518. Kahjuks tema asjad päris hästi ei klapi, sest puudu on paar tekstiga lehekülge.

1519. Ta ei saa raamatu sisu täpselt lahti mõtestada ega saladust dešifreerida, sest raamat ei ole täiuslik.

1520. Paar lahtist lehte libises ju välja, need jäid minu mantli taskusse, kui ma haavatuna sõjaväljal lamasin.

1521. Plaanist üksi on vähe kasu, ka tekst peab juures olema.

1522. Mõnikord kadus hunt meil paariks nädalaks silmist, kuid varsti nuhkisime tema asupaiga ikkagi välja.

1523. Ja veel keegi kolmas näib vana käsikirja vastu huvi tundvat.

1524. Too tundmatu hoolitseb selle eest, et oleksime kogu aeg parajal määral erutusseisundis.

1525. Ta joonistab ööbimiskoha uksele musta rusika, mis tähendab ilmselt hoiatust või ähvardust.

1526. Me ei tea seda ega muretse seepärast.

1527. Olgu sellega nüüd, kuidas on, kuid praegu panen lauale raamatu, millel on kaanel surnupealuu.

1528. Üürikest aega on see taas minu valduses olnud.

1529. Kapten vaikis ja keset seda ootusärevust võis kärbsesuminatki aknal selgesti kuulda.

1530. Raamat käis käest kätte.

1531. Ben andis käsikirja nii kiiresti kaaslasele, nagu oleks see tema sõrmi põletanud.

1532. Võib-olla mõtles ta seejuures oma ülimalt tähtsale rollile, mida ta oli raamatu tagasisaamisel etendanud.

63

1533. Pikakasvuline Johhen Büld lehitses seda uudishimulikult, kuid prantsuskeelsest tekstist aru ei saanud.

1534. Trumm silmitses plaani igast küljest, ent temalgi jäi tarkusest puudu.

1535. Kui olen põhilise selgeks saanud, siis läheme varandust otsima.

1536. Me hakkame varandust koos otsima.

1537. Minu arust oleks ta tollal pidanud ettepaneku tegema, et varandus pooleks jagada.

1538. Ta hakkas alles praegu jagama, milline õnn teda ees ootas.

1539. Meist saavad aardeotsijad.

1540. Me peame otsemaid jälle lahku minema, sest salapärane Must Rusikas ei tohi märgata, et meist neljakesi on liitlased saanud.

1541. Mõne aja pärast kohtume uuesti, kus nimelt, sellest saate hiljem teada.

1542. Kapten koputas vasemale jalale.

1543. Näete, see siin on puujalg.

1544. Ewan on küll armetu sant, kuid tõotan teile, et ta on sellegipoolest mehe eest väljas!

1545. Mu käsi on läbi lastud, kuid ega Šaašagi ole mõni nannipunn.

1546. Puujalg ei ole takistuseks, kui püss või püstol tuleb kätte võtta.

1547. Šaaša pistis käe oma hulkurikompsu, võttis välja püstoli ja sihtis seina voodi kohal.

1548. Trumm näitab teile, et tema terve vasak käsi on võrdväärne küttide kuninga omaga.

1549. Tulistan naela seal eemal ühe lasuga puruks.

1550. Teatavasti elame siin üürilistena ja majas ei nähta hästi, kui külalised midagi kahjustavad.

1551. Kui ei tohi tulistada üle voodi, siis voodi alla ikka võib.

1552. Voodi all ei häiri see kedagi.

1553. Mis siis, kui paar krohvitükki seinalt maha kukub.

1554. Lasen mõlema voodijala vahelt augu seina ülima täpsusega.

1555. Kui ma imelikult kulgenud aardevestlusele tagasi mõtlen ja seda hullu hetke meenutan, siis tõuseb mul vihapuna näkku.

1556. Surnukahvatuna ja kaeblikult karjudes ronisin voodi alt välja.

1557. Kapten haaras mul kraest kinni ja tõukas laua taha.

1558. Mida teeme poisiga, kes on meie saladuse teada saanud?

64

1559. Ei tea ta õieti midagi, arvas Ben ja heitis mu armetule kujule kaastundliku pilgu.

1560. Sul on õigus, noogutas Johhen Büld nõusoleku märgiks.

1561. Kui aga mehike siin kuuldud asjust midagi välja lobiseb, siis teeb ta sellega meile kahju.

1562. Seepärast olen seda meelt, et ta annaks vaikimisvande.

1563. See raamat on köidetud inimnahka ja surnupealuu on peale maalitud sooja punase inimverega.

1564. Alles aja jooksul omandas joonis musta värvuse.

1565. Ta kibrutas hallitähnilist otsmikku ja koputas kepiga kõvasti vastu põrandat.

1566. Vannun seda oma hingeõnnistuse juures ja Musta Rusika kättemaksu kartes.

1567. Niipea kui saladuse kohta kas või üheainsagi sõna piiksatad, laotub tema kättemaks kohe üle sinu.

1568. Kui midagi välja lobised, ootab sind kättemaks lausa kolmelt poolt.

1569. Kui pudelis leidub veel mõni tilgake, siis joogem lahkumise nimel.

1570. Leian soosija ja mu ees avaneb uus maailm.

1571. Nad surusid hüvastijätul mul sõbralikult kätt ega tuletanud juhtunut üldse meelde.

1572. Robert võttis halli kasti õlale ja suundus teed pidi alla.

1573. Vana sõjamees läks talle longates järele, ümisedes oma lemmiklaulukest.

1574. Tema kepiklõbinat kuulsin tänavasillutisel veel tükk aega.

1575. Mõtteis ei saanud ma läbielatust palju päevi lahti.

1576. Vaatasin kapteni endise toa aknast sageli naabermaja akent, paraku Murdjat Hunti ei õnnestunud mul kordagi näha.

1577. Ettevaatlikult asja uurides sain üllatava vastuse, et doktor Zimpf olevat teadmata kuhu ära sõitnud.

1578. Tihti püüdsin igavust sel teel peletada, et ümisesin endamisi kapteni lemmiklaulukest.

1579. Flandrias marsib tuhat meest, neist keegi ei jää ellu.

1580. Surm seal õudse küla sees kõik, saadab põrgumelusse.

1581. Aegamööda kaotasin selle loo vastu huvi.

1582. Ka mõttega salapärasest varandusest ei saanud ma oma fantaasiat kauem enam toita.

1583. Millisel maal varandus asub ja mis laadi see on?

1584. Vastused neile küsimustele ja küllap üht-teist muudki oli raamatus kirjas.

65

1585. Parimagi tahtmise korral ei olnud mul võimalust sinna pilku heita, sest see oli kapteni valduses.

1586. Teatavasti lõõmavgi tuli hakkab kord kustuma, kui seda enam lõkkele ei puhuta.

1587. Ja midagi oli veel, mis mind päev päeva järel üha rohkem vaevama hakkas - minu tulevik.

1589. Ma ei saanud ju lõpmatuseni aega surnuks lüüa.

1590. Mu kadunud vanemad ei oleks sellega kuidagi nõus olnud, et ma kuueteistkümneaastase noorukina tegevusetult ringi logeleksin.

1591. Koolis ma enam ei käinud ja mingit ametit ka ei õppinud.

1592. Kas väsinud rändaja saab sinu juures üheks ööks ulualust?

1593. Küll ikka, ruumi jätkub, vastanud hea südamega vend.

1594. Võite siin keha kinnitada, et hommikul oleksid jalad tugevad.

1595. Vanem vend vaadanud ihaledes ilusaid asju.

1596. Kui ta öösel magama uinub, siis tapan ma tema ära ja viin kõik need asjad siit endale.

1597. Siis tulnud hall teener ja uurinud ka võõrast meest.

1598. Pane täna kahe jaoks rooga lauale, sest ka vaene ja väsinud rändaja tahab minu seltsis oma keha kinnitada.

1599. Küll saab, ütelnud väike mees ja pannud suure vaagnatäie ilmatusuuri vähkisid lauale.

1600. Vanem vend neelatanud, sest tal olnud vähkide peale ütlemata hea isu.

1601. Ta sirutanud käe vähi järele ja tahtnud vähi käppa ära hammustada, kui loom äkitselt ta ninast kinni napsanud.

1602. See on venna mõrtsuka palk, ütelnud väike hall mees.

1603. Vanem vend tõusnud aga üles ja jooksnud suure kisaga kodu poole.

1604. Nüüd läinud ta viha venna peale ühtepuhku suuremaks, sest vähk polnud ennast lahti lasknud.

1605. Ja juba järgmisel päeval käskinud ta oma tööväel venna väikese maja, maani maha kiskuda.

1606. Aga varsti saanud vanem vend teada, et nüüd on nooremal vennal palju toredam maja, mil hõbedast seinad ja kullast katus.

1607. Ta oleks hea meelega isegi niisugust imelikku maja vaatama läinud, kuid vähk ei lasknud ennast ikka veel ta nina küljest lahti.

1608. Noorem vend elanud oma hõbedases majas muidu väga head elu, kuid see magus lauluhääl polevat talle rahu andnud.

1609. Ta olnud enese peale vihane, et ta lauljat näha ei saa.

66

1610. Nõnda istunud ta nüüd iga päev mõttes järve ääres kivi otsas.

1611. Ehk küll järve pind oli ilus hiilanud, pole noorem vend kordagi sinna paadiga sõudma läinud.

1612. Ta mõtles ainult mesimagusa laulu peale.

1613. Ma teen sulle kuldraamidega prillid, siis seletad sa lauljat näha.

1614. Aga õhtul jäta kolmas roog puutumata, siis ei tule sulle uni peale.

1615. Rähn hakanud kuuse otsas hoolega taguma ja õhtuks olnud kuldraamidega prillid valmis.

1616. Ka jätnud noormees õhtul kolmanda roa puutumata ja jäänud nõndaviisi laulu ootama.

1617. Peagi kostnudki magusad helid noorema venna kätte, kes pannud prillid ette ja läinud majast välja.

1618. Vend pannud õitsilinnu noomitust tähele ja hakanud tasa ja salamisi põõsaste tagant hiilides laulja poole minema.

1619. Selge kuu tulnud pilve tagant välja ja järve ääres istunud kivi otsas üks noor ilus naisterahvas.

1620. Ta kamminud oma pikki kullakarva juukseid, kusjuures ta kammi vahetevahel järve kastnud.

1621. Enne veel, kui noormehe himu vaatamisest täis oli saanud, läinud kuu äkitselt pilve taha ja öö muutunud pimedaks.

1622. Noormehe prillid läinud uduseks ja ta võtnud need eest ära, et puhtaks pühkida.

1623. Kui ta prillid oli uuesti ette pannud, ei istunud kivil enam kedagi.

1624. Sellest õhtust saadik läinud noormees veel kurvemaks.

1625. Kena järveneiu ei läinud öösel ega päeval ta silmadest ja mõtetest.

1626. Ühel päeval läinud noormees jälle kurvalt järvekaldale kivi äärde.

1627. Igaühel olnud saba sees üks lai valge sulg ja kuldne tutt pea peal.

1628. Noormees läinud ruttu imeliste lindude juurde, aga teda nähes pugenud need pilliroo sisse pakku.

1629. Aga üks valge sulg jäänud vee peale kiikuma.

1630. Sel hetkel lennanud pikkade tiibadega valge järvekajakas üle noormehe pea.

1631. Püüa sulg kinni, see on kivil laulva neiu jagu.

1632. Kui noormees oli seda kuulnud, lükanud ta paadi pajupõõsa varjust ruttu vette ja toonud siidisule järvelt ära.

1633. Nüüd jäänud ta põksuval südamel õhtut ootama.

67

1634. Ta peitnud ennast juba varakult põõsasse, pannud käsiraudsepa tehtud prillid ette ja jäänud lauljat ootama.

1635. Seal ta tulnudki, istunud kivi peale maha ja hakanud nutma.

1636. Katsunud mõned korrad ka viisi üles võtta, aga peagi lämmatanud nutt ta hääle.

1637. Nutvat neiut nähes läinud noormehe süda haledaks, aga ta ei teadnud, mida teha.

1638. Noormees hakanudki südamevärinal ja argsel sammul nutva neiu poole astuma.

1640. Noormeest nähes ehmatanud neiu küll esmalt ära, aga niipea, kui ta noormehe käes oli sulge näinud, jäänud ta paigale ja ütelnud.

1641. Ma tänan sind väga selle eest, aga nüüd pean ma ära minema.

1642. Ära mine, mul ilma sinuta hirmus igav elada.

1643. Tule minu juurde, minu majasse elama.

1644. Aga neiu tahtnud vägisi ennast noormehe käte vahelt lahti kiskuda.

1645. Kisu ta peast kolm kuldset juuksekarva.

1646. Noormees teinudki seda ja nüüd jäänud neiu noormehe juurde elama.

1647. Nad käinud seltsis järvel sõudmas ja õhtul uinutanud neiu oma ilusa lauluga noormehe magama.

1648. Aga noormees sidunud kuldjuuksed oma kaela ümber ja kandnud neid niiviisi alati oma ihu vastas.

1649. Aeg-ajalt teatanud salakuulajad vanemale vennale, kuidas noorem vend elab.

1650. Küll olnud mees vihane, et ta peab üksipäini oma uhkes mõisas istuma.

1651. See päratusuur vähk rippunud ikka ta nina otsas edasi.

1653. Ta ei tohtinud jalgagi toast välja tõsta ja sinna lasknud ta endale kui vaesele vangile süüa tuua.

1654. Ta ei julgenud tohtritki kutsuda, sest mis see tohtergi oleks aidanud.

1655. Ega temagi poleks suutnud suure vähi raudseid küüsi lahti teha.

1656. Siis ühel õhtul pannud ta endale viletsad riided selga ja hakanud ühe kuulsa targa juurde minema.

1657. Too elas kaugel teise küla servas Ussisoo männikus.

1658. Pimedas jõudnudki ta sinna, aga nõid tundnud ta sellegipärast kohe ära ja küsinud suurt maksu, kui ta vähi lahti meelitab.

1659. Vanem vend lubanud anda kõik, kui ta aga sellest pagana vähist lahti saaks.

68

1660. Siis pannud nõid jälgi haisuga kõrvetatud liha vanema venna nina alla.

1661. See hais olnud nii hirmus, et ta oleks vihaga nõia kallale karanud, aga õigel ajal tulnud talle siiski vähk meelde.

1662. Ja ta tundnud ka, et vähk nagu olekski vähe kergemalt ta nina pigistanud.

1663. Nõnda olnud vanem vend kolm nädalat nõia hurtsikus ja nuusutanud seda läilat haisu.

1664. Alles päev peale kolmandat nädalat lasknud vähk vanema venna ninast lahti ja napsanud lihatüki järele.

1665. Nüüd keeranud nõid vähi selili ja kallanud ta peale vedelikku, mis oli keedetud hundirasvast ja ussisüdamest.

1666. Kui sa mulle veel suuremat tasu lubad, siis ma õpetan sulle, kuidas sa saad kätte selle ilusa neiu.

1667. Neiu silmad säravad ilusamini kui seitse teemandikivi ja ta oskab kenamini laulda kui sada ööbikut ühtekokku.

1668. Selle silmakivi abiga pead sa oma venna magama panema.

1669. See neiu on järvevaimu kasvandik ja tal on veel viis õde.

1670. Need õed tulevad iga noore kuu aegu su venna majasse oma õe juurde võõrsile.

1671. Nad on partide tegu ja nägu ja siis viskab õde neile teri ette ja nad nokivad neid.

1672. Ma annan sulle peenikese vitsa, mis ussi ja hundi soontest on kokku keeratud.

1673. Löö sellega ennast, sest siis saad ka sina pardiks.

1674. Mine siis teiste seltsi ja söö teri.

1675. Kui neiu märkab, et parte rohkem, siis krooksu sina kolm korda.

1676. Ka sina oled selle vetevaimu kasvandik, kellel on järve põhjas kolmekordne maja.

1677. Siis on ta sinu vastu väga lahke.

1678. Sina tarvita seda lahkust oma kasuks ära, lenda ta käe peale.

1679. Ta hakkab sind silitama, aga sina lase salaja oma noka vahelt see vähi silmakivi ta söögikaussi kukkuda.

1680. Kui neiu läheb pärast parte ära saatma, siis poe salaja nende hulgast ära.

1681. Kui mees vähi silmakivi pealt sööb, jääb ta raskesti magama.

1682. Sina mine siis venna juurde ja haruta oma nokaga kolm kuldset juuksekarva ta kaela ümbert lahti.

69

1683. Aga sa pead seda ettevaatlikult tegema, et ükski juuksekarv katki ei läheks, sest siis ei pöörduks neiu enam iial tagasi.

1684. Rutata pole tarvis, sest neiu läheb oma õdede seltsis järve ujuma.

1685. Magavat meest ei tohi sa niipea äratada ega hoopis ära tappa.

1686. Ta ei pea mitte teadma, kuhu neiu on jäänud.

1687. Kui ta seda teada saaks, ei saa ma sind enam abistada, sest tal on minust vägevamad abimehed ja paremad nõuandjad.

1688. Küll seesama vitsakene su jälle inimeseks muudab, kui sa enda pihta seitse hoopi lööd.

1689. Vanem vend olnud ütlemata rõõmus heade õpetuste eest ja tasunud nõiale rohkem kui ta oli tahtnud.

1690. Aga ta saatnud kulla asemel vaske ja hõbeda asemel tina.

1691. Kui noor kuu taevasse ilmunud, läinud vanem vend varakult teele.

1692. Ta istunud venna maja lähedale paksu põõsa sisse ja jäänud pimedat ootama.

1693. Viimaks kuulnud ta põõsa tagant tasast prääksumist ja näinud viit pardikest, kel igaühel valge sulg sabas ja kuldne tutt peas.

1694. Kogu järgmise päeva rändasid nad läbi metsa Muumioru poole.

1695. Mõmmik mängis neile suupilli, et meeleolu veidigi tõsta.

1696. Kusagil viie paiku jõudsid nad väikese teeotsa juurde, kus seisis suur silt.

1697. Meil pole ju aega tantsida, kui Maa on hävimas.

1698. Võib-olla müüakse seal poes limonaadi, ütles Sniff.

1699. Me võime ju ainult korraks kiigata seda tantsupõrandat.

1700. Tusa ohkas ning nad pöörasid sellele väikesele teele.

1701. See oli üks lõbus rada, mis lookles sinna ja tänna, ronis üle küngaste, tegi igasse ilmakaarde käänakuid ning läks sõlme puhtalt ülemeelikusest.

1702. Sellisel teel ei saa kunagi ära väsida ning jõuab alati rutem pärale kui mõnel teisel teel, mis on sirgjooneline ja igav.

1703. See on selline org, kus tuntakse end väga kaitstuna, jutustas Muumitroll.

1704. Hommikul ärgates ollakse rõõmus ja õhtul heidetakse rahuliku südamega magama.

1705. Seal leidub üks hea ronimispuu, kuhu otsa ma kavatsen maja ehitada.

1706. Kõikide peenarde ümber on mamma ladunud teokarpe ja verandale paistab alati päike.

70

1707. Seal lõhnab imehästi ja meil on täiesti oma sild, mille papa ise ehitas ja millel saab käruga sõita.

1708. Ma avastasin mere ka, millest üks osa on samuti meie oma...

1709. Varem rääkisid sa kogu aeg ainult sellest, kui tore on kõikides teistes kohtades, kuhu sa kunagi sattunud pole.

1710. Tee tegi uue käänaku ja sealsamas seisiski pood.

1711. See on väga tore pood igasuguste sisseostude tarvis.

1712. Selle ümber õitses korralike ridadena kõikvõimalikke sorti lilli ning posti otsas seisis hõbekuul, mis peegeldas tervet metsa ja valget majakest, mille katusel kasvas rohi.

1713. Kõige muu kõrval saab siit osta pesemisvahendeid, lagritsat ja esmaklassilist päevitusõli.

1714. Kai ronis trepist üles ning kui ta ukse avas, helises maja sisemuses väike kelluke.

1715. Kõik astusid poodi peale Tuskliku, kes uuris ennast hõbekuuli pealt.

1716. Leti taga istus pisikeste läikivate hiiresilmade ning valgete juustega vanaeit.

1717. On teil joonelist või ruudulist vihikut?

1718. Tusa tahtis üles kirjutada kõik, mida peab sabatähega kokkupõrkamise puhul tegema.

1719. Meelsamini võtaks ma mõne muu värvi, sest sinist kasutavad ainult väga väikesed tited.

1720. Mina vajaksin vist uusi pükse, aga mul on mugav ainult sellistes, mis istuvad mu keha järgi.

1721. Eit ronis redelile, et ühte paari pükse lae alt riiulist võtta.

1722. Need on vanimad, mis mul on, aga homseks on nad ju veel vanemad.

1723. Ma võin neid ju jalga proovida, aga ma kahtlen, kas nad istuvad mulle.

1724. Tusa istus maha ning hakkas midagi oma uude rohelisse vihikusse kirjutama.

1725. Sellest ajast saadik, kui nad kohtusid, on ta täiesti jaburaks läinud.

1726. Daamile ehteid kinkida pole üldsegi jabur, ütles väike eit.

1727. Sa oled veel liiga väike, et sellest aru saada, kuid õigupoolest on ehe ainus tõeline kink ühele daamile.

1728. Eit vaatas kõikidele riiulitele nii üleval kui all, kuid ei leidnud ühtegi peaehet.

1729. Võib-olla sobiks paar sõrmkindaid?

1730. Just siis tilises uksekelluke ja Saale astus poodi.

1731. Tädil on aias nii kena peegel.

71

1732. Sellest ajast saadik, kui ma oma peegli ära kaotasin, olen ma saanud ennast vaadata ainult veelompidest, aga siis muutub nägu nii imelikuks.

1733. Vanaeit pilgutas poisile silma, võttis midagi riiulilt ning pistis selle kiiresti talle pihku.

1734. See oli tilluke ümmargune hõberaamiga peegel, tagaküljel rubiinidest tehtud roos.

1735. Tusklik ei märganud midagi.

1736. Eit paistis samuti õnnetu olevat, kuid järsku tuli talle üks mõte ja ta ronis redelit pidi kõige ülemise riiulini.

1737. Ta tõmbas välja karbikese jõulukuuseehetega ja võttis sealt ettevaatlikult suure ladvatähe.

1738. See on sulle selle eest, et sa mind mürgipõõsa käest päästsid.

1739. Vanaema oli rabatud ja keeletu.

1740. Ta laskus põlvili ning Tusklik riputas medali talle kaela.

1741. See helkis võrratult.

1742. Siis tõi poisike nähtavale peegli, mida ta siiamaani oma selja taga peidus oli hoidnud.

1743. Samal ajal, kui nad mõlemad end peeglist imetlesid, helises uksekelluke ning mõmmik astus, sisse.

1744. Ma arvan, et oleks parem, kui püksid enne veidi vanemaks saaksid.

1745. Kahju, aga uut mütsi on sul küll tarvis.

1746. Ta tõmbas oma vana rohelise mütsi üle kõrvade ja paistis üsna kartlik välja.

1747. Mulle turgatas just praegu meelde, kui ohtlik on muretseda endale liiga palju asju.

1748. Kogu selle aja oli tusa muudkui istunud ja kirjutanud oma vihikusse.

1749. Üks tähtsamaid asju, kui on küsimus sabatähes, on mitte seista liiga kaua kaupluses ja asju valida.

1750. Joo otsekohe oma limonaad ära!

1751. Sniff kallas endale terve pudelitäie limonaadi korraga kurku.

1752. Sealt kostis imelikku kurinat ja kõik lendas tagasi välja otse vaiba peale.

1753. Nüüd võime ehk vähehaaval minema hakata.

1754. Mis need asjad kõik kokku maksavad?

1755. Väike eideke hakkas arvutama ja selle aja jooksul turgatas poisile pähe, et tal polnudki raha.

72

1756. Kulmu kergitades tahtis ta teada, kas kellelgi üldse raha on, ning nägi nende ninadest, et nendegi taskud olid tühjad.

1757. See teeb 40 penni vihiku eest ja 34 penni limonaadi eest.

1758. Tusklik pani peegli tagasi letile ja ohkas sügavalt.

1759. Rebane hakkas medalit hoidvat paela lahti siduma.

1760. Sniff vaatas vaibale, mis oli limonaadist märg.

1761. Ja tusa juurdles selle üle, kas täiskirjutatud vihik on rohkem või vähem väärt kui tühi.

1762. Meil on ju veel need vanad püksid, mida koerad ei tahtnud.

1763. Need maksavad täpselt 8 marka.

1764. Üks teeb teise tasa, nii et tegelikult pole te mulle midagi võlgu.

1765. Tusa püüdis peast arvutada, kuid sellest ei tulnud midagi välja.

1766. Kas me võime selle omale saada?

1767. Nad kummardasid väikese eidekese ees ning Tusklik tegi sügava kniksu.

1768. Tants algab alles siis, kui kuu on tõusnud.

1769. Näitleja jäi järsku keset metsa seisma.

1770. See rohukatus ei näinud üldsegi tugev välja.

1771. Ei tea, kas ta tahaks kaasa tulla ja end meie koopasse peita?

1772. Sniff tuiskas minema ja teised istusid teeservale ootama.

1773. Eile oli ta nagu sipelgamuna, aga nüüd paistab ta apelsinisuurusena.

1774. Aga tangot sa ometi oskad, katkestas teda Tusklik.

1775. Kas sa ei suuda tõesti mitte kunagi midagi asjalikku öelda?

1776. Meie rääkisime tantsimisest ja siis hakkasid sina järsku sabatähest jutustama.

1777. Mõlemad hakkasid pikkamisi värvi vahetama.

1778. Just siis tuli Sniff joostes tagasi.

1779. Ta läheb moosikeldrisse, aga ta tervitab ja tänab ja saatis meile igaühele ühe pulgakommi.

1781. Mina ütlesin ainult, et nüüd on kõik õigesti!

1782. Niisiis rändasid nad edasi ja tee rändas koos nendega.

1783. Tume päikeseketas vajus kuuskede vahele ja kadus siis hoopis silmapiiri taha.

73

1784. Tema asemel tõusis kuu, aga see oli kuidagi kahvaturohelist värvi ning luitunud.

1785. Sabatäht helendas aina tugevamini.

1786. See oli peaaegu sama suur kui täiskuu ning heitis kogu metsale punast ebamaist valgust.

1787. Tantsupõrand oli üles seatud ühele väikesele metsalagendikule.

1788. See oli kaunistatud jaaniussikestest pärgadega.

1789. Metsaservas sättis suur rohutirts oma viiulit häälde.

1790. Lagendik oli täis rahvast, kes ootas tantsu algust.

1791. Isegi väikesed vetevaimud olid oma rabadest välja ujunud.

1792. Tantsupõrand kubises väikemutukatest ning kaskede all istus hulgaliselt metshaldjaid, kes lobisesid isekeskis tühjast-tähjast.

1793. Metsahaldjas on väga kaunite juustega naisterahvas, kes elab puutüve sees.

1794. Öö saabudes tuleb ta välja puulatvadesse kiikuma.

1795. Üldiselt ei kohta teda okaspuudel.

1796. Tusklik võttis oma peegli, et juuksetukka kammida ja järele vaadata, kas lill ikka ilusasti kõrva taga püsib.

1797. Sportlane kohendas oma medalit.

1798. Nad polnud kunagi varem nii esinduslikul ballil viibinud.

1799. Mis sa arvad, kas rohutirts haavub väga, kui ma veidi suupilli mängin.

1800. Jaanus kutsus rohutirtsu põõsa taha, et talle seal uut viisi õpetada.

1801. Mõne hetke pärast kostsid põõsa tagant esimesed kobavad toonid ja siis terved trillerid ja akordid.

1802. Väikemutukad ja vetevaimud lõpetasid vestluse ning kogunesid platsi äärde kuulama.

1803. Selle järgi on kindlasti tore tantsida.

1804. Terve perekond tuli ligi ja imetles ta medalit.

1805. Metshaldjad keerutasid kordamööda tema rubiinidega kaunistatud peegli ees ning iga vetevaim joonistas tusa vihikusse oma märja peremärgi.

1806. Ja nüüd oli põõsa tagant kuulda viisi, nii et mitte üks noot ei läinud valesti.

1807. Välja astusid Mõmmik ning rohutirts, ise kõigest väest pille mängides.

1808. Tõusis suur sigin-sagin, kui igaüks hakkas endale paarilist otsima.

74

1809. Mõne hetke pärast oli viimane kui üks leidnud selle, kellega ta kõige rohkem tantsida tahtis ning kõik keerutasid ümber tantsupõranda.

1810. Aga sa tantsid ju nii hästi, ütles Tusklik.

1811. Minu enda tants, ma just praegu leiutasin selle.

1812. Tusa oli omale välja valinud ühe mererohtu täis juustega merepiiga ja leidis rütmi hoidmise liiga raske olevat.

1813. Sniff tiirutas ringi kõige väiksema pisimutukaga ning tundis end väga suurena.

1814. Oli täiesti ilmselge, et mutukas imetles teda.

1815. Isegi sääsed tantsisid omal moel ja kõikidest metsanurkadest saabus tatsudes, roomates ja hüpates üha uusi uudistajaid.

1816. Mitte ükski neist ei mõelnud sabatähe peale, mis üksildase ja hõõguvana läbi musta öise maailmaruumi lendas.

1817. Umbes kaheteistkümne paiku veeretati kohale suur õunaveinivaat ning viimane kui üks sai juua väikese peekritäie.

1819. Kui pall peatus, olid nad end rampväsinuks käinud.

1820. Pimesi jalgu tõstes ei ole kerge liikuda.

1821. Nad seisid paigal, teadmata, mis nüüd tulemas on.

1822. Kostis lõikav ja pikk piiksatus ja pimedas vilkus rohelisi ja punaseid tulukesi.

1823. Võlutult vaatasid nad nende liikumist, kuni äkki lahvatasid tuled põlema.

1824. Nad sulgesid silmad, nii ere oli valgus.

1825. Tükk aega kissitasid nad silmi, enne kui ümberringi midagi nägid.

1826. Nad olid jõudnud suurde saali, suuremasse, kui nad kunagi olid näinud.

1828. Nad on kindlasti armunud, mõtles Rimma.

1829. Otse nende ees oli siiski tühi ruum.

1830. Pikk koridor viis kroogitud kardina taha ja seal vilkusid needsamad punased ja rohelised tulukesed.

1831. Jälle kostis pikk kime piiksumine ja kardin avanes.

1832. Kardina tagant hakkas kostma nagu tasast pirisemist, ja siis veeres nende poole uus pall.

1833. See pidi olema pallide juht, sest see veikles üleni punaselt ja oli teistest natuke suurem.

1834. See peab olema aumuusika, mõtles Mikko ja tal hakkas lõbus.

75

1835. See kõlas sedamoodi, nagu oleks last nututatud.

1836. Maa peal oleks see aust kaugel.

1837. Punerdav pall peatus otse nende ees ja piiksatas käskivalt.

1838. Nad lendasid puntras siledale kivipõrandale.

1839. Admiral Õllekõhu põlv sai nii haiget, et ta raevust röögatas.

1840. Seda poleks ta pidanud tegema.

1841. Punerdav pall vahetas järsult värvi.

1842. Ta muutus mürkroheliseks ja paistis lõhki minevat.

1843. Ka talle ei meeldi admirali lärmamine, mõistis härra Huu.

1845. Mees vajus kokku nagu tugikepi kaotanud kassitapp.

1846. Võttis aega, kuni ta oli jälle liikumisvõimeline.

1847. Ta raputas ettevaatlikult oma pead, katsus hoolikalt läbi kõik liikmed ja mõistis, et seisab veel koos.

1848. Enam tal karjumise isu ei olnud.

1849. Vaistlikult nihkus naine Timppa ja Mikko selja taha.

1850. On kindlam, kui lapsed on tema ja selle koleda palli vahel.

1851. Vähehaaval sai pall oma punerdava värvi tagasi.

1852. Nüüd hakkas ta kiiresti piiksuma ja neid sõidutanud pall vastas.

1853. Mikko katsus mõista, millest nad räägivad, aga piiksumine oli liiga kiire.

1854. Siis see lõppes ja punerdav pall paistis pöörduvat nende poole.

1855. Ta piiksus nüüd aeglaselt ja selgelt.

1856. Ta küsib meilt, kes me oleme, mida me siin teeme ja mida tahame.

1857. Ta palub rühma juhti vastata.

1858. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata.

1859. Endise peaministri nõunik, kinnitas eile ajalehele, et erastamine toimub märtsis.

1860. Jumal teab, kuidas tal on läinud.

1861. Uus peatreener räägib inglise keeles.

1862. Tallinna abilinnapea kandideerib volikokku.

76

1863. Balti riikide presidendid kirjutavad lepingule alla Tartus.

1864. Enamik inimesi töötab Euroopa Liidu liikmesriikides.

1865. Aktsia hind langes börsil kiiresti ja aktsionär kaotas tehinguga umbes miljoni.

1866. Pank prognoosis hiljuti investeeringute viieprotsendilist juurdekasvu.

1867. Laupäeval kommenteeris analüütik uut hinnatõusu.

1868. Eksport Venemaale kasvas võrreldes eelmise aastaga kolmkümmend protsenti.

1869. Põllumajandusministeeriumi uue hoone loomiseks hakatakse alles raha koguma.

1870. Keskerakonna fraktsioon palub Riigikogus kümneminutilist vaheaega.

1871. Selle koguduse juhatuse esimees oled nüüd sina.

1872. Täna alistasid kuuenda klassi poisid korvpalli meistrivõistluste veerandfinaalis viimase meeskonna.

1873. Maamaksu seaduse eelnõu sätestab maksumaksja õigused.

1874. Firma tegevdirektori hinnangul ilmus investor ise järgmisel hommikul linnakohtusse, et asi edasi kaevata.

1875. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ei osanud rohkem midagi muud rääkida.

1876. Üksikisiku tulumaksu oli laekunud piisavalt, aga ikka oli tekkinud riigieelarve puudujääk.

1877. Rahandusminister püüdis rahvale olukorda rahulikult selgitada ja kadunud dollarid üles leida.

1878. Direktor arutas kooli arengukava üksnes õpetajatega.

1879. Vajaduse korral oleksid mõlemad pooled keskkriminaalpolitseisse jõudnud.

1880. Selle koguduse juhatuse esimees oled nüüd sina.

1881. Mulgimaa omavalitsus nõuab keskkonna hindamist.

1882. Kindlustus aitab jälle kahjud kinni maksta.

1883. Eelkõige just meedia negatiivne tähelepanu tõi linnapeale valimistel edu.

1884. Lapsed ei teinud sellest alguses välja.

1885. Mu abikaasa arvas, et tüdruk on sündinud sel kevadel.

1886. Suusaliidu moodustamine septembris võiks võtta vähemalt nädala.

1887. NATO tähtis laienemine toimub lähiajal.

1888. Roheliste partei liider on linnavolikogu liige.

77

1889. Välisministeeriumi kantsler väitis, et Vene suursaadik käis eile Valge Maja juures.

1891. Veidi varem, jalgpalli teise poolaja lõpuks, oli tõusnud tugev tuul.

1893. Jah, politseiameti peadirektor, keda kahtlustati kuriteos, lasti lahti.

1894. Ilusa ilmaga, kui päike paistab, olge kindlasti väljas.

1895. Ta ärgu istugu toas!

1896. Aeg-ajalt on lihtsalt tarvis linnas üksi ringi käia.

1897. Loomulikult tuli ta maailmas hästi toime.

1898. Mulgimaa omavalitsus nõuab keskkonna hindamist.

1899. Linn lubas möödunud suvel meil korteriühistu moodustada.

1900. Oleks ometi konkurent mõne krooni ka omale jätnud.

1901. Kindlustus aitab jälle kahjud kinni maksta.

1902. Kõige paremad noored eestlased läksid sügisel muidugi otse ülikooli.

1903. Paraku puudub rootslaste osalusega ettevõttel kala müümiseks veel litsents.

1904. Pressikonverentsil selgus, et nõukogu esimeheks saab hoopis üks noor mees.

1905. Saksa välisminister tunnistas, et kolmandik kaitsejõududest on pidevalt valmis.

1906. Riigikontroll teatas, et põhiseaduse rakendamine on oluline.

1907. Televisioon näitab väidetavalt vanu uudised.

1908. Rahvas seisab tuntud lugu kuulates vaikselt püsti.

1909. Su poeg roniks metsas aina kõrge kivi otsa.

1910. Maareform puudutab peamiselt ainult talumehi.

1911. Siseminister näeb tõenäoliselt küsimust tõesti teisiti, sest just temal on rohkem informatsiooni.

1912. Keegi asus ammu sinu asemel samas kohas tööle.

1913. Hakkame alati natuke hiljem koju minema.

1914. Ah, ära mõista kohut!

1915. Homme õhtul on oodata lund või vihma.

1916. Ülehomme, mil toimub kontsert, on selge ilm.

1917. Huvitaval kombel kostis venelaste bõliina ootamatult kaugele.

78

1918. Laenu taotleja paneb lisaks oma nime kirja.

1919. Kontserdi korraldaja nimi jäi mulle seetõttu esialgu halvasti meelde.

1920. Kolme kuu jooksul on elu siin suhteliselt palju muutunud, nentis president Ilves.

1921. Standardile vastavat tanklat on päris raske rajada, märkis valitsuse esindaja.

1922. Praegu ootab tarbija väga hea kvaliteediga vett ja puhast õhku.

1923. Sel hetkel märkas ta tänaval vana meest.

1924. Kusagil sai ilmselt tehtud viga, ehkki oleme olnud eriti hoolikad.

1925. Sa ei tohi taas poole pealt ära tulla!

1926. See tähendab, et kõik naised ei saanud surma, vaid mõni jäi tõsistele vigastustele vaatamata siiski ellu.

1927. Tegelikult tekib mul tunne, et oled varsti võib-olla samuti surnud.

1928. Pole võimalik õieti öelda, millal teda enam filiaali sisse ei lastud.

1929. Tulumaksu vähendamine ligi kaheteist protsendi võrra on seotud valitsusliidu uute plaanidega.

1930. Ta lisas sinna reservfondi peaaegu nelikümmend miljardit krooni.

1931. Oleme kindlad, et ürituste sari jätkub hoolimata ülejäänud osavõtjatest.

1932. Teised ei taha sind siit eemale ajada.

1933. Selline jutt võib teha mind pisut murelikuks.

1934. Eks need rahvusvahelised organisatsioonid teevad tihedat koostööd.

1935. Keskliit ei suuda üldse järele mõelda.

1936. See ei saa olla vist täiesti normaalne nähtus.

1937. Miks olete pidanud äkki vajalikuks rõhutada hinge ja keha ilu?

1939. Väike must poiss hüüdis hobusele nõõ!

1940. Teiste hulgas on sageli näha ühte Põlvamaalt pärit hella perenaist.

1941. Pikka luuletust ongi üsna keeruline pähe saada.

1942. Olin mõttes nendega mõnikord isegi nõus.

1943. Antud juhul saavad nad selle väite ümber lükata.

1945. Teadmised, mille alusel infoühiskonnas tegutseda, ei jookse tavaliselt mitte kunagi mööda külge maha.

79

1946. Pigem on tihti tulnud mõnda tegemist fondi kaudu toetada.

1947. Järsku on neil põlevgaasiga juhtunud mingi õnnetus?

1948. Sinule pole seni juhi kõrval ega tema selja taga vaba kohta.

1949. Kuhu meid vabariigi aastapäeva puhul viiakse?

1950. Kuigi tema sõnul on vesi otsas, olen päris kindel, et vahel peab end ikka pesema.

1951. Olite lausa iga päev täpselt veerand tundi koos.

1952. Lauljatar käitus laua taga kõigi mängureeglite järgi.

1953. Pole sugugi kerge ennast kaitsta, lausus uus peremees.

1954. Remont, mis algas jaanuari keskel, toob kaasa ummikud.

1955. Kuid kas see mõte neile meeldib?

1956. Ma ei oska teile jätta head muljet.

1957. Vaevalt mustlanna seda ette nägi.

1958. Ent kust endale pilt osta?

1959. Näiteks Soomes võivad üha suurenevad nõudmised ja pikad tööpäevad esile kutsuda streigi.

1960. Kas sakslasel on raamatus see sõna olemas?

1961. Saal oli kolmapäeval puupüsti rahvast täis.

1962. Meiega teil igav ei hakka.

1963. Komisjon arvestas eilset ettepanekut.

1964. Hallide õlgadeni ulatuvate juustega vana daam üksnes vaikis ja naeratas.

1965. Järve haigla telefonile vastas tuttava häälega haige.

1966. Kirjanik kohtus hotellis ajakirjanikuga, kes teda oli mais intervjueerinud.

1967. Ametnik juhtis kohalikku teatrit.

1968. Muuseum põles novembris ju maani maha.

1969. Õde õpetas esmaspäeval venda lennukit kaaperdama.

1970. Omanik loodab meile metsa müüa.

1971. Soomlaste ekspressbuss peatus seekord tee kuuekümne üheksandal kilomeetril.

1972. Poliitik kavatses pidada viieminutilise kõne parlamendis, et kõneleda probleemidest majanduses.

80

1974. Oktoobris allkirjastati dokumendid ja lõpetati läbirääkimised.

1975. Säärane poliitiline programm sobib mõõdukate seisukohtadega.

1976. Tulevikus pääsevad läänes võimule fetišdogmadega tegelased.

1977. Müüja vahtis punaste huultega neiut, kes naeris.

1978. Aprillis ei tooda müüki puštu keele sõnastikku.

1979. Kasahstani külaline kiitis meie kööki.

1980. Suhtugem autori arvamustesse neutraalselt.

1981. Neist kujunesid professionaalsed kunstnikud.

1982. Hunt puges mäe kitsastesse käikudesse.

1983. Komisjon arvestas eilset ettepanekut.

1984. Näituse rikkus estampgraafika.

1985. Kaugõppes on kõigil ühine eesmärk.

1986. Isa sulnis tütar nuttis nurgas.

1987. Türanlik ohvitser lükkas kodaniku külma ruumi.

1988. Imelik portfelliga isik kõndis kiriku lähedal aias ja lõikas lilli ning šampinjone.

1989. Kogemustega linnuvaatlejad jõudsid püüjaama pimedas.

1990. Kauba kogusumma suhtes kokku leppida näis lihtne, aga numbriteni detsembris ei jõutudki.

1991. Vanaema mäletas paremini, millised olid laevade landgangid enne tuhande üheksasaja neljakümne esimest aastat.

1992. Klubis võib mõni jota sulle šõu ajal kallale kippuda.

1994. Treener määras olümpiale sõitvateks sportlasteks kõige tublimad, kes olid osalenud võistlustel ja saavutanud hooajal häid kohti.

1995. Seepärast oli koostatud nimekiri lühike, aga mõjuv.

1996. Triööriga sorteeritakse säntpoolia, kaliifherne seemneid.

1997. Reede südaöösel ostame poodnikult vesise greipfruudi ja röstitud subprodukte.

1998. Üliõpilase ebaõnnestunud pommiähvarduse peale saabus eriüksus.

1999. Vallrahul valmistusid hallhülged talveks.

2000. Kroonprints oli gangreeni käes küllalt kannatanud.