Hiina kultuur

Triin Kalmus10H

Suurehitused

Üks suurim ehitis on meile tuntud Hiina müür. Müüri kogupikkus on umbes 4000 kilomeetrit. Müür ehitati selleks, et kaitsta Hiina piire põhjas elavate metsikute suguharude eest.

Teine suurehitis on Suur Hiina kanal. Kanali eesmärgiks oli ühendada Põhja-Hiina lõunapoolsete riisikasvatuspiirkondadega. Kanali pikkuseks 1794 kilomeetrit.

Hiinlased rajasid ka palju kaevandusi. Näiteks maa-alune soolakaevandus ja söekaevandus.

Hiina müür

Hiina kanal(Hangzhoust Pekingini)

Kuulsad leiutised

• Hiina on oma leiutistega muutnud meie ümber olevat elu.• Nad on leiutanud paberi, siidist sallid, vihmavarjud, lukud,

võtmed jne.• Üks väga kasulik asi mida on leiutanud üks Hiina teadlane

on seismoskoop, mis näitab, kui kaugel maavärin toimus. Loomulikult oli väga tähtis leiutis kompass.

• Tuntud on nad ka püssirohu leiutamisega. Algul kasutati seda kaljude lõhkumiseks ja ilutulestike korraldamiseks, hiljem aga sõjapidamises.

• Hiinlased leiutasid üherattalise käru umbes 100 aastal, millest on saanud alguse meie praegune transport.

Kompass

Kivist mälestised

• Kivi oli üks esimesi materjale, mida Hiinas töötlema hakati. Sellest tahuti praktilisi asju. Kividest hindasid hiinlased üle kõige nefriiti. Arvati, et nefriidil on võluvõim ning selle abil saab säilitada surnukehi.

• Budismi levides muutus populaarseks hiiglaslikud kiviskulptuurid. Nendest tuntum on Buddha kuju, mis on 70 m kõrge ja selle viimistlemiseks kulus 90 aastat.

Buddha kuju

Metallide töötlemine

• Hiinlased avastasid sulamite valmistamise saladuse Shangi dünastia ajal.

• Pronksi valmistamiseks kasutasid nad vaske ja tina, mida sulatati eelnevalt vastavatest maakidest. Pronksist valmistati nõusid, kujusid, kelli, peegleid jne.

• Umbes 600 eKr olid hiinlased selgeks saanud rauasulatamiskunsti. Nad olid esimesed, kes hakkasid malmi kasutama.

• Hiina käsitöölised valmistasid ka hapraid kuld-ja hõbeehteid, mida kaunistasid vääriskivid.

Pronksist kilpkonn ja kullast lõvi

Siid

• Hiina siidi on peetud muistses maailmas imeasjaks. Siiditootmine algas Hiinas juba nooremal kiviajal.

• Siidi valmistamine: see seisneb siidiusside kasvatamises raamidel, kus neid toidetakse valge mooruspuu lehtedega. Seejärel koovad siidiussid enda ümber tugevast kiust kookoni, mida eemaldatakse kuuma keeva veega ja keritakse kiud poolile.

Siidi valmistamine

Riietus ja ehted• Hiina talupoegade rõivad olid lihtsad ja õmmeldud labase koega

riidest. Tavaliselt kandsid nad laia säärega pükse, puuvillasest riidest tuunikat ning õlgedest viiske. Peas oli kübar, mis kaitses päikse kui ka vihma eest.

• Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet.

• Riiete stiil ja isegi värv oli määratud seadusega ning näitas sotsiaalset seisundit. Näiteks kaupmehed ei tohtinud kanda siidi, see oli lubatud ainult keisritele kes kandsid kollasest või lohemustriga siidist rüüd.

• Hiinas oli moes meestel kanda pikka patsi ja kasvatada väike küüs võimalikult pikk ning et selle pikkust säilitada, kasutati eraldi kaitset, et see ei murduks.

Rõivad

Kirjakunst

• Hiina keelt kirjutatakse sümbolitega, mida kutsutakse hieroglüüfideks. Neid kirjutati käsitsi pintsli abil, kasutades 11 erinevat pintslitõmmet. Seda nimetatakse kalligraafiaks ning seda on alati peetud üheks kunstiliigiks.

• 6.saj. hakkasid hiinlased kasutama trükkimiseks puust klotse.

• Alguses kirjutati käsitsi bambuseribadele. Hiljem leiutasid hiinlased ka paberi. Selleks hakiti riie või puukoor ribadeks ja peenestati ühtlaseks massiks, mis kuivatati raamidel.

Kirjakunst

Muusikud ja esinejad

• Kõige varasemat hiina luulet esitati lauldes, mitte lugedes. Hiina ajaloo vältel on muusikuid tavaliselt palganud rikkad.

• Orkestrite koosseisu kuulusid trummid , gongid, paaniviled, pronkskellamängud, viiulid jne. Muusikat peeti elu oluliseks osaks ja muusikute kujukesi pandi sageli hauda kaasa.

• Muusikutega koos esinesid sageli akrobaadid, zonglöörid ja mustkunstnikud.

• Lugu peeti ka jutuvestmisest ja nukuetendustest.

Muusikud ja esinejad