SAATEKS 6

Hiiumaa 8

Saare maakond 44

Läänemaa 96

Pärnumaa 150

SAATEKS

Teejuht on abiks neile, kes on võtnud eesmärgiks tutvuda lääne-

poolse Eesti loodusega ja siinsete ajalooliste paikadega. Raamatus

rändame läänesaartel, Läänemaal ning Pärnumaal.

Vaatame ringi, milliseks on aegade jooksul selle osa Eestimaast

kujundanud vääramatud loodusjõud ning siinse rahva ja võõraste

ammused-hiljutised tegemised. Valik on subjektiivne ja balans-

seerib kultuuri ning looduse kokkupuutepunktis, kus loodus on

saanud inimese kaudu laiema tähenduse või kus inimeste käte -

tööle lisab ümbritsev loodus kaalukust. Nende hulgas on maas-

tikke ja üksikobjekte, mis antud piirkonna eriliseks teevad.

Lääne-Eestis asuvad kõik meie suuremad saared ning enamik

väiksematest saartest, laidudest ja rahudest. Kogu maailmas väga

haruldased loopealsed ehk alvarid – õhukese mullakattega pae-

pinnal laiuvad kadakased rohumaad – iseloomustavad Hiiu-,

Saare- ja Muhumaa ning lääneranniku maastikke. Esineb rohkesti

liigirikkaid puisniite. Suhteliselt tasast maastikku ilmestavad lui-

tevallid ja järsud paekaldad, aga mõnel pool ka kaugele paistvad

vägevad rändrahnud. Madalad lahed, avarad rannaniidud ning

lahesoppe katvad ulatuslikud roostikualad on sobivad pesitsus-

kohad ja peatuspaigad tohutul hulgal siit läbirändel olevatele

linnuliikidele, lisaks rabamaastikud, kunagistest merelahtedest

tekkinud jäänukjärved ja kadakavõsad…

Leiame ka okupatsioonide ja sõdade käigus muljutud maastikke

ja militaarehitisi, mis on kunagi rajatud rannikute kõige kauni-

matesse paikadesse. See on läänepoolse Eesti looduse nägu.

Olen teinud valiku enda jaoks emotsionaalselt enam pakkuvatest

paikadest lootusega, et lugeja raamatust midagi uut ja huvitavat

leiab või kohtub vana hea tuttava lemmikkohaga ning saab ehk

mõtlemisainet edaspidiseks sammude seadmiseks neissegi koh-

tadesse, millest teejuhis juttu pole. Mõned paigad puuduvad siit

loodust säästvatel kaalutlustel sootuks ja suur hulk on jäetud

igaühe enda avastada.

Eestimaa ainulaadse ja hapra põhjamaise looduse vanimad jäljed

ulatuvad miljonite aastate taha, maastike vaheldusrikkus ning

omapära on kujunenud sajandeid kestnud inimese ja looduse

tegevuse koosmõjul. Sestap peaksime seda unikaalset aaret hoid-

ma sel lihtsal viisil, et oma rännakutel uudishimu maandades

ei tekitaks me loodusele ega selle elanikele mingisugust kahju.

Soovitused looduspaikade külastajatele pole kontimurdvad:

• Loe läbi loodusradade algusesse või üksikobjektide juurde

paigaldatud infotahvlid, siis tead, mida vaadata.

• Kasuta tähistatud või juba sissetallatud radu.

• Kasuta koeraga liikudes alati jalutusrihma.

• Liigu vaikselt, siis näed ja kuuled rohkem, sest ka liigne müra

reostab.

• Ära kahjusta ega risusta ümbritsevat loodust.

• Jäta paik endast maha järgmistele tulijatele igas mõttes või-

malikult puutumatuna, sest kauneid paiku külastavad aasta

jooksul tuhanded inimesed ja nemadki loodavad näha puhast

rikkumata loodust.

Head avastamist ja äratundmist!

Tiit Hunt

8 HIIUMAA

....

Kõrgessaare

Rei

Sõru

Kõpu

Kalana

Nurste

Kopa

Ojaküla

Ole

Tammistu

Kuri

KurPalli

Paope

Tiharu

Tohvri

Pihla

Külaküla

Külama

Laartsa

Laasi

Poama

Prähnu

Haldi

Haldreka

H

Heiste

Lassi

Lei

PuskiHeistesoo

Hindu

Hirmuste

Hüti

Leisu

L

Lil

Pärna

Pärnse

Vanamõisa

IsabellaLuidja

Ranna

Viiri

Viita Viitasoo

Jõeranna

Jõesuu

Rootsi

Villamaa

Kab

Kaderna

Mardihansu

Kaleste

Mudaste

Õngu

Ülendi

Ka

Mägipe

Selja

Sepaste

Sigala

Sinima

Kiduspe

Mänspe

Napi

Kitsa

Nõmme

Ogan

Suurepsi

Suureranna Sülluste

Lauka

Mä

LÄ

ÄN

EM

ER

I

M a r d i h a n s ul a h t

S o e

M e e l s t el a h t

L u i d j al a h t

K a l e s t el a h t

Kõpu ps

12

11 13

1098

7

14

15

16

6

5

3

123456789

1011121314151617181920

1

18

Tahkuna tuletorn

Tahkuna

Reigi Jeesuse kirik

Pihla-Kaibaldi

Kurisu neeluauk

Isabella metsamõisa puhkekoht

Ristna tuletorn

Ristna kaitserajatised

Mägipe rändrahn

Kõpu tuletorn

Põrgukivi

Kõpu Suurkivi

Ülendi niinepuu

Vanajõe org

Hüti klaasikoja asukoht

Sülluste must mänd

Tihu järved

Mäenspe kirik

Emmaste Immanueli kirik

Harju-Rätsepa tuulik

HII

UM

AA

HIIUMAA 9

....

....

1,5 h Rohuküla

1,5 h Triigi

Käina

Lehtma

Hellamaa

Heltermaa

Salinõmme

OrjakuJausa

Saxby

Kassari

Harju

Nõmba

Kukka

Taguküla

Tahkuna

Tammela

Tareste

Tempa

Aadma

Ala

Kuriste

Paluküla

Tilga

Aruküla

Partsi

Prassi

Prählamäe

Tärkma

Ulja

Undama

Utu

Esiküla

Hagaste

Harju

Hausma

Puliste

Vaemla

Vahtrepa

Valgu

Valipe

Hilleste

Ligema

Linnumäe

LojaReikama

Viilupi

Jõeküla

Malvaste

Risti

Ristivälja

Vilivalla

Villemi

Kaasiku

Kaigutsi

Meelste

Metsaküla

Kalgi

Kanapeeksi

Moka

Muda

Sakla

Sarve

Värssu

Ühtri Selja

Kerema

Kidaste

Määvli

Nasva

NiidikülaSoonlepa

Kleemu

Kodeste

Nõmme

Nõmmerga

Suuresadama

Sääre

Kolga

Koidma

Emmaste

Palade

Tubala

Putkaste

Suuremõisa

Lõpe

KÄRDLA VORMSI

H I I U M A AV

ÄI

NA

ME

RI

v ä i n

K a s s a r il a h t

J a u s al a h t

H a r ik u r k

Vohilaid

Heinlaid

KaevatsiSaarnaki

Kassari

Hanikatsi

Ahelaid

Vareslaid

Tahkuna ps

©2014KL-14-049

2km0

20

21

22

26272829

30

32

25

4

212223242526272829303132

2

31

23

24

Käina laht ja Kassari

Leiger Kassaris

Hiiumaa laiud

Hiiumaa jääteed merel

Sarve maastikukaitseala

Suuremõisa loss

Pühalepa kirik

Vanapagana kivi

Põlise leppe kivid

Kallaste ehk Vahtrepa pank

Kukka kivi

Helmerseni kivikülv

gi

isu

risu

Heigi

gri

Lelu

bi

elja

aküla

gu

una

M

Mets

uste

ndi

ännam

H

l a

19

17

1

10 HIIUMAA

1 Tahkuna tuletorn

Valge, 42,6 meetri kõrgune ro-

helise kupliga Gordoni tüüpi

malmtuletorn valmis 1875. aas-

tal. Tahkunalt plinkiv majakatuli

paistab ligi 35 km (18 meremiili)

kaugusele. Torni lahenduse töötas

välja inglasest insener Alexander

Gordon, kes oli esimese malm-

konstruktsioonist valmisdetaili-

dest torni projekteerinud 1841.

aastal Jamaikale Morant Pointi.

Originaalprojekti järgi valmistati malmplaadid ja muud torni

detailid Prantsusmaal. Eestis on Gordoni süsteemis valminud

malmtuletorne teisigi – Vormsi, Kihnu, Vaindloo ja tänaseks

hävinud Virtsu tuletorn. Tahkuna tuletorn on Eesti kõrgeim

malmtorn. Tuletorn on suvekuudel külastajatele avatud.

HIIUMAA 11

2 Tahkuna

Tahkuna 1654 hektarit hõlmavast looduskaitsealast on suurem

osa kaetud metsaga, kusjuures enamik puistutest on loodusli-

kud ning inimtegevusest vähe mõjutatud. Tegemist on Eesti ühe

suurima loodusmetsaalaga. Siin on esindatud peaaegu kõik Eesti

metsakasvukohatüübid. Kaitsealal leidub kõiki soometsade kas-

vukohatüüpe, kuid erilise väärtusega on siinsed palumetsad ning

poolsaare lääne- ja põhjaranniku luitemetsad. Tahkuna juga-

puude kasvuala on Eestis suurimate seas, olgugi et 1960. aastate

võimsad tormid seal kasvavaid puid tugevasti räsisid. Maastikud

vahelduvad kaitsealal tavatult ruttu ning hämmastav on nende

12 HIIUMAA

mitmekesisus nii väikesel maa-alal. Kaitsealale lisavad väärtust

ja omapära kinnikasvavad ja soostunud kunagised järved, mil-

lest suuremad on Tahkuna ehk Lehtma Suurjärv ja Kodeste järv.

Mõlemat nimetatakse tänapäeval ka sooks. Lehtma järv ja selle

ümbrus asub Hiiumaa ainsas loodusreservaadis, mis tähendab,

et ala võib külastada vaid teaduslikel eesmärkidel, ja sedagi ainult

vastava loa olemasolul

Kaitseala liigirikka elustiku krooniks on Tahkunas juba ala-

tes 1930. aastast pesitsenud merikotkad. Paljudest teistest siin

pesitsevatest linnuliikidest on

tähelepanuväärsemad täpik-

huik ja mudanepp ning Soome

rahvuslind laululuik.

Haruldastest taimeliikidest

püüavad pilku jugapuud, soos-

tunud aladel kasvavad kaitse-

alused loim-vesipaunikas, tume

nokkhein ja lääne-mõõkrohi

ning orhideedest kõdu-korall-

juur ja roomav öövilge. Ranna-

Tahkuna rand

Jugapuu

HIIUMAA 13

luidetel leidub rand-orasheina ja rand-seahernest. Üle tuleks

vaadata ka looduskaitsealune Kandle mänd (kõrgus 15 (20) m,

tüve ümbermõõt 3,15 m), viieharuline Hargnev kuusk (kõrgus

17,5 m, ümbermõõt 3,4 m) ja Tahkuna hiidrahn (ümbermõõt

31 m). Omamoodi huviväärsused on ka Peeter Suure rannakait-

sepatarei jäänused ja Nõukogude okupatsioonivägede sõjalised

rajatised.

3 Reigi Jeesuse kirik

Tänaseni heas korras säilinud Reigi kivikirik Pihla külas on ehi-

tatud aastail 1799–1802. Selle laskis oma poja Gustav Dietrich

Otto von Ungern-Sternbergi mälestuseks püstitada tema isa

parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg. Ungern-

Sternbergidele viitab ka kuke asemel kiriku tornis tuulelipu

varrast kaunistav liiliaõis suguvõsa vapilt. Kiriku karget liht-

sat ilu täiendavad kirikaia rohtunud haudadel kasvavad valged

habe nelgid.

14 HIIUMAA

4 Pihla-Kaibaldi

Pihla-Kaibaldi looduskaitseala asutati 1998. aastal Hiiumaa kesk-

osa soode, liivikute ja metsakoosluste ning haruldaste taime- ja

loomaliikide kaitseks. Hiiumaa 17 suuremast soost on suurim

Pihla raba, mida iseloomustavad veel välja kujunemata laukad ja

saare kõige paksem (kuni 5 m) turbakiht. Sakkasoo esindab harul-

dast liivavallide ja õhukese turba-

kihiga nõmmraba, kus männisel-

jandikud vahelduvad puis- ning

lagerabaga. Kaibaldis laiuvad aga

Eesti suurimad lahtise liiva alad.

Siinne erakordne maastik tekitab

mõnikord segadust isegi veelindu-

de hulgas, kes suuri liivavälju ilm-

selt järveks peavad. Sellest anna-

vad tunnistust peamiselt partide

ebalevad jäljeread Kesk-Hiiumaal

paiknevas „liivakõrbes”. Kaibaldi

liivikuid ümbritsevad nõmme-

metsad kasvavad Litoriinamere

tasandiku luitestunud alal. Liiv Tedre jäljed liival

HIIUMAA 15

on kui avatud raamat, kust võib

lugeda siin viibinute tegevusjälgi:

tedremängu ajal leiab siit tiivaga

tõmmatud kaarjaid triipe ja muid

võitlusmärke, ainult talle teada-

oleval põhjusel on siin kõndinud

sookurg, oma jäljed on liivale jät-

nud põder, rebane ja ilves ning

hea õnne korral võib näha isegi

hundi jälgi. Pihla-Kaibaldi loo-

duskaitseala soodes ja metsades

on endale elupaiga leidnud kaitsealused soo-loorkull ja kaljukot-

kas ning taimedest porss ja mitmed käpalised. Kui marjulised-

seenelised välja arvata, on kaitseala tänapäeval inimtegevusest

peaaegu täiesti puutumata. Rahvasuu teab pajatada, et omal ajal

põletatud just siin Hiiumaa viimane nõid, kes sajatanud, et nii

kaugel, kui tema kisa kostab, pole inimestel enam võimalik elada.

Ja tõepoolest, kõik soosaartel kunagi asunud külad ja üksiktalud

on tühjaks jäänud ning ka lähikonnas ei ole ühtki püsielanikku.

Liivikul on tetrede mängukoht

112 LÄÄNEMAA

15 Lennarti putka

President Lennart Meril oli Paslepa lahe ääres suveresidents ja

alati kui ta sellest putkast mööda sõitis, tundis ta tõsist ärritust.

Kord andnud ta käsu see okupantide kontrollpunkt maha lõh-

kuda, aga vald sõdinud vastu – ikkagi pärandkultuuri objekt.

President löönud käega ja pärandkultuurne putka seisab ikka siin.

16 Noarootsi kirik

Noarootsi Püha Katariina kirik

on ehitatud umbes 1500. aastal ja

on mitmes aspektis Eestis eriline:

matmiskabel on ehitatud lääne-

portaali ette, lõunaportaali kõrval

on reformatsioonieelne püha vee

anum, seinakapp on tabernaakli

all. Vaatamisväärsusteks on ka

altariruumis asuv, 16. sajandist

pärit ristimisvaagen ning dolo-

miidist barokkepitaaf koori ida-

seinal. Lagled ja kirik

LÄÄNEMAA 113

17 Sutlepa meri

Sutlepa meri, mida tuntakse ka Sutlepa lahe ja Saaremõisa järve

nime all, asub Silma looduskaitsealal ja hõlmab umbes 300 hek-

tarit. See on madal rannikulõugas, mille keskmine sügavus on

vaid 1 meeter. Järve põhja katavad mändvetikad ja valdav osa

kallastest on roostunud, kus vohab ka hundinuiastik. Soolatoite-

line järv on taimestikurohke. Ümbritsevatest rannaniitudest on

suurim läänekaldal paiknev Kulani niit, lõunaosa vesisel niidul

asub kaitsealuse lääne-mõõkrohu kasvukoht.

Sutlepa meri on linnusõprade paradiis, mis pakub kuhjaga

põnevust ja elamusi. Kevad- ja sügisrändel peatub siin korraga

kuni 3000 veelindu, kellest arvukamalt on esindatud tutt- ja puna-

pea-vart, sinikael-, viu- ja piilpart, sõtkas ning lauk. Väiksemate

seltsingutena puhkavad ja toituvad järvel luitsnokk- ja rägapart,

tuttpütt ja väikekoskel. Maikuus kajab ümbrus väike- ja naeru kaja-

kate hüüetest. Röövlindudest on üsna tavalisteks läbirändajateks

merikotkas, roo- ja välja-loorkull, raudkull ja hiireviu. Harvem

viib siit üle kalakotka rännutee. Sutlepa meres ööbivad rändepe-

rioodil ka haned ning roostikus suured pääsukeste ja kuldnokkade

parved. Eriti haruldastest külalistest on siinmail kohatud puna-

nokk-varti, väikepütti, must-toonekurge, mõnikord on linnusõbra

114 LÄÄNEMAA

nägemisulatusse jäänud isegi väikehuik ja rohunepp. Vilgas lin-

nuelu keeb siin ka pesitsusajal: roostiku varjus toimetavad pesa

ümber hallpõsk-pütt, hüüp, hallhani, roo-loorkull, lauk, rooruik,

täpikhuik ja kühmnokk-luik. Värvulistest pesitseb arvukamalt

tiigi-, kõrkja- ja rästas-roolind ning roo-ritsiklind. Siin on oma

pesapaiga leidnud ka roo-habekas. Rannaniitudele meisterdavad

oma pesa mustsaba-vigled, kiivitajad, punajalg-tildrid ja tikutajad.

Kalarikkas järves on ahvena, kiisa, särje ja kogre kõrval eriti

arvukas haug.

18 Pürksi mõis

Tänaseni säilinud, 1919. aastani Ungern-Sternbergidele kuulunud

ühekorruseline mõisahoone ehitati 19. sajandil, aga mõis ise on

samal kohal olnud 1620. aastast peale. 

Pürksi mõisas on juba ligi

sada aastat haridust antud: võõ-

randamisjärgselt asutati här-

rastemajja rootsikeelne põllu-

majanduskool, mis töötas kuni

1943. aastani, seejärel kolis sinna

kohalik kool. 1990. aastate kes-

kel hoone restaureeriti ja praegu

asub seal Noarootsi gümnaa-

sium.

KuldkogerKiisk

LÄÄNEMAA 115

19 Roostikurada

Silma looduskaitseala ühe umbes

4 km pikkuse matkaraja viimased

900 m on roostikus kulgev laud-

tee. Matkaraja alguses Sutlepa

mere ääres on kõrge linnuvaatlus-

torn. Roostikuraja laudtee kulgeb

algul soostunud niidu ja kadakate

vahel, hiljem kõrguvas roostikus.

Roostikurada on parim koht lä-

hemaks tutvumiseks roostikes

elavate lindudega. Tuulevaiksed

maikuu ööd pakuvad siin unus-

tamatuid elamusi liigirikkast lin-

nukontserdist, mis kogub hoogu

päikeseloojangu ajal ja vaibub

vaikselt alles siis, kui päike tõuseb.

Siin võib korraga kuulda hüübi udupasuna sarnast madalat kärise-

vat undamist, kõrvulukustavalt valjult siristavaid roo-ritsiklinde,

virtuoosseid lauljaid ja andekaid matkijaid kõrkja-roolinde, sea

kombel ruigavaid rooruiki, rästas-roolinde ja paljusid teisi valgete

ööde häälitsejaid. Roostikurajal kuuleb palju rohkem, kui näeb.

Niidul kulgeval matkaraja lõigul näeb paljusid lubjalembeseid taimi, millest tuntumad on pääsusilm ja põldmari.

Laudtee roostikku

116 LÄÄNEMAA

20 Lückholmi (Saare) mõis

Noarootsi poolsaare kaguosas

asuv Lückholmi (ka Lyckholmi;

Saare) mõis rajati 1662. aastal. 18.

sajandi algupoolel läks see Roseni-

te aadliperekonna omandusse, kes

1790. aasta paiku ehitas mõisa väi-

kese hilisbarokse peahoone. Rose-

nid jäid mõisasüdame rentnikeks

ka pärast 1919. aasta võõranda-

mist. Kahjuks hävis mõisahoone

Teise maailmasõja järel täielikult

ja selle ehitas 1990. aastate lõpul

uuesti üles endiste omanike järg-

lane Gustav von Rosen. Taastatud

hobusetallis asub praegu Lückhol-

mi muuseum, mis tutvustab piir-

konna kuulsusrikast ajalugu – veel

Põhjasõja ajal oli Noarootsi saar

Saare mõis

Lückholmi muuseum

LÄÄNEMAA 117

ja Sutlepa meri praeguseks kinni kasvanud merelahe kõige sü-

gavam koht ning 1715. aastal purjetas keiser Peeter I Kantskopli

alt Haapsallu. 

Lückholmi mõisa lähedal metsas asub Kantskopli (ka Skans-

kopli) nime all tuntud ajalooline paik. Selle kohta, mis see õigu-

poolest on, kindlad andmed puuduvad, aga oletatakse, et tegu

võib olla keskaegse kaitserajatise vundamendi jäänustega. Kuna

Noarootsi ja mandri vaheline väin oli veel 18. sajandilgi paadi-

ga läbitav, siis kaitserajatise vajalikkus Haapsalu lahe põhjaosas

on loogiline, aga küllap loobuti mõttest, kui märgati lahe kiiret

kinnikasvamist.

21 Salajõe Allika rändrahnud

Kui enamik Eesti hiidkive koosneb rabakivist või graniitidest,

siis Läänemaal võib kohata väga iseäraliku välimuse ja kindla

päritoluga gneissbretša rahne, mis kõik pärinevad veealusest

Neugrundi metoriidikraatrist Osmussaare lähistel. Neugrundi

meteoriidikraater tekkis sadu tuhandeid tonne kaaluva raud-

meteoriidi kokkupõrkel Maaga umbes 500 miljonit aastat tagasi.

Kokkupõrke plahvatusjõudu on hinnatud sama suureks, nagu

118 LÄÄNEMAA

olnuks 75 000 Hirošima tuumapommi plahvatusjõud. Selline

tohutu plahvatus tekitas merepõhja ligi 7 km läbimõõduga kraatri.

Plahvatus eraldas merepõhjast tohutul hulgal aluspõhja kivimeid,

mida jää jääajal edasi liigutas.

Salajõe Allika rändrahnud on kaks suurt kivimürakat, mis

võeti kaitse alla juba 1937. aastal. Nende gneissbretšast rahnu-

de pind on väga ebatasane ja kivimi välimus iseloomustab selle

omapärast teket: tardkivimist aluspõhjast välja paiskunud kivimid

sulasid plahvatuse toimel ning tardusid siis uuesti.

Allika talu rahnuna tuntud kivi ümbermõõt on 19,6 m, Kase-

metsa talu rahn on pisut väiksem – selle ümbermõõt on 17,6 m. 

22 Tahu matkarada

Tahu matkarada asub Pürksi lähedal Tahu lahe ääres ja see rajati

linnusõprade huve silmas pidades. Rände ajal peatub lahel tuhan-

deid linde, kellest silmapaistvaim on ohustatud väike-laukhani;

suurel hulgal kohtab siin viu- ja piilparti, punapea- ja tuttvarti,

valgepõsk-laglet, raba-, hall- ja suur-laukhane, kühmnokk- ja

väikeluike. Kõige põnevamaks haudelinnuks siinsetel laidudel

on aga omapärase välimusega naaskelnokk.

LÄÄNEMAA 119

Madal laht (keskmine sügavus on napp 0,8 m) ja selle äär-

sed lauged rannaniidud on üleeuroopalise tähtsusega elupaigad.

Taimharuldustest leidub siin põhja- ja klibutarna, mis kasvavad

kõrvuti tavalisemate rannaniidu taimedega, nagu valge kastehein,

tuderluga, soomusalss ja rand-õisluht.

23 Linnuvaatlustorn Haapsalus

Haapsalu kesklinnas asuv Prome-

naadi linnuvaatlustorn on paljude

linnusõprade meelispaik Taga -

lahe ääres, kus vaatamist jätkub ka

rändevälisel ajal. 15 meetri kõr-

gune kanttorudest torn ehitati

Aafrika randa 2002. aastal ja on

sestpeale leidnud väga aktiivset

kasutust. Pole ka ime, sest keva-

diti võib rannas näha askeldamas

kuni 50 000 veelindu. Haapsalu

Tagalaht on ainus koht Eestis, kus

läbirändel peatub naaskelnokk.

Tahu matkarada