1

Hingamiselundite radioloogia

Pilvi Ilves

TÜ radioloogia õppetool

2004

Hingamisteed

Ülemised

hingamis-teed

Alumised

hingamis-teed

keel

söögitoru

ninaõõs

ninaneel

epiglottis

kõri

trahhea

peabronh

bronhioolid

alveoolid

pleuravedelik

Südame ja teiste organite anatoomiline asend

• 1. Söögitoru

• 2. Trahhea• 3. Truncus brachiocephalicus

• 4. Parempoolne brahhiotsefaalveen

• 5. Roided• 6. Parema peabronhi harud

• 7.Parem kops

• 8. Diafragma• 9. Sternumi processus xiphoideus-

rinnaku mõõkjätke

• 10. Süda

• 11.Vasak kops• 12. Vasakpoolne ülemine kopsuveen

• 13. Vasak kopsuarter

• 14. Aordikaar• 15. Vasakpoolne brahhiotsefaalveen

(õlavarre-pea vee)

• 16. Vasakpoone subklavikulaararter (rangluualune arter)

• 17. Vasakpoolne ühine unearter

Sagarad

• Paremal kopsul on 3 sagarat– Ülasagar

– Kesksagar

– Alasagar

• Vasemal kopsul 2 sagarat– Ülasagar

– Alasagar

• Sagaraid eraldavad pleuralestmeid

Kopsusagarate projitseerumine kehale

2

Interloobiumid

• Kopsusagarate vaheline suur interloobium fissura obliqua pulmonis e.

kopsu põikilõhe algab külgpildil diafragma eesmise ja keskmise kolmandiku piiril ja kulgeb üles ja taha

• Kopsusagarate vaheline väike interloobium fissura horisontalis pulmonis e. horisontaallõheparemal kopsul eraldab üla –ja kesksagara 4. roide kohal

Külgvaates kopsud

1. Roided2. Parema kopsu tipp3. Parem kops4. Horisontaalne lõhe paremal kopsul5. Põikilõhe 6. Välja hingates kopsu piir8. Sisse hingates kopsu piir

Sagarapiirid tulevad joonvarjuna nähtavale siis, kui nad on röntgenkiirtega

samasuunalised või on paksenenudPleura

• Parietaalne pleura katab rindkereõõne sisepinda, vistseraalne katab kopsu sagaraid

• Normaalselt on pleuralestmed koos ja nende vahel pole õhku ega vedelikku

• Patoloogia korral on vedelik parietaalse ja vistseraalse pleura vahel ja võib ulatuda interloobiumisse

Vastavalt sellele, kuidas jaotuvad veresooned ja bronhid, jagatakse kopsud segmentideks

• 8. Ülasagara apikaalne bronh• 9. Ülasagara posterioorne bronh

• 10. Ülasagara bronh

• 11. Ülasagara anterioorne bronh• 12.Parem peabronh

• 13. Kesksagara bronh• 14. Anterioorne basaalne bronh

• 15. Lateraalne basaalne bronh

• 16. Posterioorne basaalne bronh• 17. Mediaalne basaalne bronh

• 18. Ülemine alasagara bronh

• 19. Alumine lingula bronh• 20. Ülemine lingula bronh

• 21. Lingula bronh

3

Bronhiaalpuu• Trahhea (7)• Vasak ja parem peabronh (8)• Sagarabronhid

• Segmentaarsed bronhid (9)• Subsegmentaarsed bronhid

(vastab sekundaarsele loobulusele, mille vahel on sidekoe väädid )

• 6-20 bronhide hargnemist, kus bronhide seinas on kõhrelised struktuurid-edasi tulevad bronhioolid

• Terminaalne bronhiool (11) Bronchiolus terminalisviimane õhuteeks olev osa, nähtav veel KT

Alveolaarpuu

12. Terminaalne bronh13. Lobulaarne bronhiool14. Terminaalne bronhiool

15. Respiratoorne bronhiool16. Alveolaarduktus17. Atrium

18. Alveolaarkott e. saccus

alveolaris19. Alveool

Kopsusegmendid• Sagarad jaotuvad segmentideks• Segmendid on olulised patoloogilise protsessi lokaliseerimiseks

• Eriti oluline interventsioonide korral: punktsioonid, operatsioonid

• Otseröntgenogrammil tulevad nähtavale mediaalsed ja lateraalsed segmendid

• Külgülesvõttel eesmised ja tagumised segmendid• Kopsusegmentide vahel pole enam kopsukelmet, seda varustab verega vastavad arterid ja õhuga vastav bronh

• Vedelik ja õhk võivad ühest segmendist teise levida

Kopsusegmendid eestvaates

Parema kopsu segmendid1. Apikaalne2. Posterioorne3. Anterioorne4. Lateraalne5. Mediaalne6. Superioorne (apikaalne)7. Mediaalne basaalne8. Anterioorne basaalne9. Lateraalne basaalne10. Posterioorne basaalneVasaku kopsu segmendid1. Apikaalne2. Posterioorne3. Anterioorne4. Superioorne lingulaarne5. Inferioorne lingulaarne6. Superioorne8. Anterioorne basaalne9. Lateraanel basaalne10. Posterioorne basaalne

1

2

3

4

5

8

1

2

3

4

5

8

Parema kopsu segmendid1. Apikaalne2. Posterioorne3. Anterioorne4. Lateraalne5. Mediaalne6. Superioorne (apikaalne)7. Mediaalne basaalne8. Anterioorne basaalne9. Lateraalne basaalne10. Posterioorne basaalneVasaku kopsu segmendid1. Apikaalne2. Posterioorne3. Anterioorne4. Superioorne lingulaarne5. Inferioorne lingulaarne6. Superioorne8. Anterioorne basaalne9. Lateraalne basaalne10. Posterioorne basaalne

Kopsusegmendid tagantvaates

1

3

6

8

9

10

1

2

3

4

6

89

10

Kopsusegmendid külgülesvõttel

Parem kops Vasak kops

Ülasagar

Apikaalne 1 Apikoposterioorne 1+2.

Anterioorne 3.

Ülemine lingulaarne 4.

Alumine lingulaarne 5.

Ülemine alasagarasegment 6.

Lateraalne basaalne 9.

Anterioorne basaalne 8.

Posterioorne 2.

Apikaalne 1.

Anterioorne 3.

Lateraalne 4.

Mediaalne 5.

Ülemine 6.

Anterioorne basaalne 8.

Lateraalne basaalne 9.

4

Segmendid on olulised patoloogia lokalisatsiooni hindamisel

KT on samuti võimalik eristada erinevaid segmente

Hingamiselundite uurimismeetodid

• Lihtröntgenülesvõte

• Tomograafia

• Kompuutertomograafia

• Ultraheliuuring

• Magnettomograafia

• Menetlusradioloogia

• Angiograafia

• Isotoopuuringud

RöntgenülesvõttedI. Standardülesvõtted seistes

1. Posteroanterioorne (PA) film

2. Vasak külgülesvõte

3. Vajadusel parem külgülesvõte, 1. kui parempoolne protsess

2. kahtlus vabale gaasile (tundlikum kui PA ülesvõte)

II. Lamades (kriitilises seisus pt.-l portatiivse rö aparaadiga)

1. Anteroposterioorne (AP) ülesvõte a. Suurendab südant ja anterioorset mediastiinumi

b. Rõhutab roideid ja kaltsiumi kontrastsust

2. Külgülesvõte pt. küljelt horisontaalse kiirega

Spetsiaalsed ülesvõttedIII. Põikülesvõtted

Kinnitavad diagnoosi kaheldavatel juhtudelPõikiülesvõtteid kasutatakse

Roidemurrud aksillarjoonel paremini nähtavad

– Perifeerse varjustuse lokalisatsiooni hindamiseks, kas muutus on kopsus, pleural , rindkereseinal, mis muidu summeeruksid

– Luude ja keskseinandi taha jäävate varjustuste hindamiseks

• Sageli parem sel juhul läbivalgustus e. röntgenoskoopia pt. pöörates, kuid sel juhul kiirguskoormus suurem

• Läbivalgustus• Kolde lokalisatsiooni hindamiseks, võõrkeha kahtlusel• Vahelihase liikuvuse hindamiseks

Spetsiaalülevõtted

• IV. Lateraalne decubitus film: patsient lamab ühel küljel (vasemal sageli), ülesvõte horisontaalse kiirega

1. Väiksed õhukogused tulevad nähtavale kõige ülemises pleuraruumis

2. Väiksed vedelikukoguseid saab kindlaks teha ja hinnata vedeliku liikumist ja hulka (parem siiski UH)

3. Hindab kopsukudet vedeliku varjus –pane sind huvitav külg ülespoole

4. Mediastiinumi ja pleuraalsete masside mobiilsus

5. Hindab õõnsustes oleva vedeliku mobiilsust

6. Paraneb ülevalasuva kopsu inspiratsiooni ulatus

5

Tomograafia

• Võimalik täpsemalt selgitada varjustuse struktuuri, leida tühik või lubjastused

• Kasutatakse kopsu tipus, kus summeeruvad rangluud, roided

• Hiiluste piirkonnas ja mediastiinumi protsesside hindamisel

• Trahhea seina hindamine

• Kompuutertomograafia on eelistatavam

Pildistamistehnika

Pildil peab olema kõik, mis vaja, aga mitte rohkem, kui vaja

Ülesvõtte vaatamise põhimõtted

• Kõiki filme hoitakse vaatamisel nii, et patsient seisaks näoga või uuritava küljega arsti poole

• Otse PA ülesvõte

DEX SIN

Külgülesvõtted

• Vasak külgülesvõte Parem külgülesvõte

KT , MRT pildi vaatamise põhimõte

• Kihtülesvõttel (MRT , KT) vaataksime nagu patsienid jalgade poolt patsienti

DEX SIN

Pildistustehnika• Pilt peab olema tehtud otse, vastasel juhul

– Muutub südame kuju– Muutub kopsuväljade transparentsus– Hiilused erineva suurusega

• Võrreldakse– Rangluude mediaalsete otste kaugust ogajätkete joonest

– Roiete pikkusi rindkerepooltel

• Sissehingamine peab olema piisav, nii et basaalsed osad tulevad nähtavale ja süda on normaalse kujuga

• Säritusaeg lühike: 50ms, pulsatsioonidest, hingamisest ebateravused vähenevad

• Voolupinge piisav: 120kV röntgentoru anoodil

6

Võõrkehi röntgenülesvõttel nii vähe kui

võimalikKopsupildi hindamise vigade põhjused

• Tavalisel röntgenülesvõttel võivad kopsumuutused jääda skeleti varju

• Eksimisi põhjustavad– Skeleti kontuurid– Rinnanibud

– Nahavoldid – Ekstrakorporaalsed võõrkehad (riidevoldid, voodi osad, kuvöösi osad, voolikud, juhtmed, kaelakeed, kõrvarõngad-need kõik eemaldada

– Vale pildistustehnika. Ala- või üleeksponeeritud ülesvõte

Intensiivravil oleva inimese ülesvõteLamades ja istudes tehtud ülesvõte

Kompuutertomograafia

• Ristisuunalised kompuutertomograafialõigud

• Ei teki varjustuse summeerumist üksteise peale

• Eriti hästi ilmestuvad protsessid mediastiinumis, hiilustes, südame varju taustal, tagumises siinuses

• KT kontrolli all võetakse proovitükki rindkereseinast kaugemal asuvast koldest (kopsus, mediastiinumis)

• Kontrastiga ülesvõte: KT angiograafia asendamas invasiivset angiograafiat

KT erinevad aknad: kops, luu, pehmed koed: muudetakse hall-valge skaala ulatust

7

KT Pulmonaalarter mediastinaalne aken

Kontrastaine kasutamine ja KT angiograafia: kopsuarteri trombemboolia

KT angiograafial töödeldud ülesvõte Pulmangiograafia

• Kõige täpsemalt hindab kopsuarteri seisundit, kuid – invasiivne

– kallis

Thorax AP, pulmonaalne angiogramm: arteriaalne faas, venoosne faas Ultrahelidiagnostika

• Ultraheli ei levi läbi õhu ja luu, st. tervet kopsu raske hinnata

• Hinnatakse pleuravedeliku kogust ja struktuuri, paiknemist

• Suudab kindlaks teha juba 5ml vedelikukogust

• Määratakse punktsioonikoht vedeliku eemaldamiseks

• Biopsiad rindkere seina lähedastest kolletest

8

UltrahelidiagnostikaMagnetresonantstomograafia

• Kaustatakse praegu – Vastu südant paiknevate kasvajate korral

– Mediastiinumi tagaseina kasvajate korral

– Vahelihase lähedal asuvad kasvajate korral

– Rindkereseinani ulatuvad kasvajate korral

– Magnetangiograafia: verevarustuse uurimisel

• Ei sobi raskes seisundis olevate ja pacemaker`ga patsientidele

• Kasutatakse kopsu parenhüümi uurimisel harva, eksperimentaalstaadiumis uuringud

Isotooptomograafia kopsuhaiguste diagnostikas- hinnatakse ainevahetust

• Hinnatakse ventilatiooni (radioaktiivne isotoop segatakse õhuga) ja perfusiooni (süstitakse veeni radioaktiivse ainega märgistatud ainet)

• Kopsuarteri trombemboolia: – perfusioon on mingis kopsuosas , segmendis häiritud– aeratsioon normis

• Võõrkeha, bronhi kartsinoomist kopsu atelektaas– Aeratsioon häiritud, perfusioon normis

• Radioaktiivse markeriga leukotsüüdid– Fokaalne aktiivsus-pneumoonia– Fokaalset aktiivsust pole-pneumooniat pole

– Metastaaside leidmine

Kopsu isotoopuuringudInvasiivsed protseduurid

• Ultraheli kontrolli all– Pleuraõõne vedeliku diagnostiline punkteerimine: Tbk. tekitajad, kasvajarakud

– Ravi eesmärgil

– Peennõelbiopsia rindkere seina lähedastest kolletest

• Transtorakaalne biopsia – Röntgenkontrolli all

– KT kontrolli all

9

Peeneraldustomograafia

• HRCT : inglise keeles high resolution computed tomography

• Võimalik mitmerealiste detektorite korral, võimalik teha 3D rekonstruktsioone.

• Tehakse 1mm kihid teatud kopsu osast

• Oluline interstitsiaalse koe struktuuri hindamisel

• Bronhektaaside hindamisel

Bronhograafia-harva kasutusel

• Bronhiaalpuu ja trahhea tehakse nähtavaks sinna süstitud kontrastaine abil, mis vooderdab bronhide seinad

• Näidustus– Bronhiektaasiatõbi– Bronhide väärarengud

– Bronhide seina muutused

• Bronhoskoopia enam kasutusel, võib kasutada ühe segmendi kontrasteerimist bronhoskoopia ajal

• Bronhoskoopia eelis on, et samal ajal saab võtta ka proovitükke, loputada välja sekreeti

Kopsude süstemaatiline uurimine

• Kopsuväljade seisund

• Diafragmad

• Kostodiafragmaalsiinused

• Mediastiinumi kontuur

• Süda

• Skelett

Kopsude röntgenanatoomia

• Kopsuhiilused moodustuvad – kopsuarterid,– veenid, lümfisõlmed

• Kopsujoonise moodustavad – veresooned

• arterid hiiluse suunalised, vasema kopsuarteri kõrgus <22 mm, alaneval osas 17mm

• veenid-rohkem horisontaalsed, üla ja kesksagara veri suundub ülemisse, alasagara veri alumisse venoossesse kollektorisse

• Kopsu enda veresooned sek. loobuluste vahel, muutuvad nähtavaks permeaabelsuse tõusu korral

-Interstitsiaalne kude normaalselt nähtav ei ole

Varjustus /helendus

1. Varjustuse all mõeldakse röntgenülesvõttel tihenemist , näha valgemana ülesvõttel

2. Helendus e. hõrenemine näha ülesvõttel mustana

• Põhjus: eelmise sajandi keskel oli põhiuurimismeetodiks läbivalgustus, kus tihe kopsu kolle oli tumedam ja nimetati varjustuseks, auku aga helenduseks , kuna oli muust kopsust heledam

1.

2.

Kopsu vigastused

• Pneumotooraks-– tekib rindkerevigastuse tõttu (otsi roidemurdu ja vastupidi)

– ühenduse tekkimisel bronhi ja pleuraõõne vahel (destruktiivne pneumoonia, tuumor, tbk)

– Artefitsiaalne : punkteerimisel

• Kopsu maht väheneb, tiheneb

• Kopsupiirist lateraalsemal kopsujoonis puudub

10

Pneumotooraks

• Spontaanne pneumotooraks KT-l pneumotooraks

läkaköha korral

Fluidotooraks: vedeliku nivoo

• Tekkepõhjus– Rindkere vigastus– Artefitsiaalne- v. subclavia kanüüli paigaldamisel

– Pleuriit

– Metastaasid– Reaktiivne serosiit

• Istuval, seisval patsiendil vedelikunivoo horisontaalne

Fluidotooraks

Lamaval patsiendil nivood ei näe

Kogu kopsuväli varjustatud Kompuutertomograafial vedelik

Pneumofluidotooraks

• Kopsukelmeõõnes nii õhk kui vedelik

• Istuval, seisval patsiendil vedelikunivoo horisontaalne

• Lamaval patsiendil nivood ei näe

• Tekkepõhjus– Trauma– Destruktiivne kopsupõletik– Tuberkuloos

– Artefitsiaalne: op järgne, punktsiooni järgne

Pneumoonia

• Pneumoonia on põletikuline protsess kopsudes Pneumoonia põhjustab koldelist infiltraati, mille moodustab interstitsiaalne infiltraat koos põletikurakkude ja täidetud alveoolidega.

• Kuna alveoolid ja interstitsiaalne kude on konsolideerunud, siis selle taustal on bronhid nähtavad helendusena, st. on näha õhkbronhogramm

• Konsolideerunud kops jätab ülesvõttele silueti, mille alusel on võimalik täpsustada tema lokalisatsiooni

• Kui konsolideerunud kops on vastu diafragmat või südame kontuuri, siis nende piirid ei ole hästi nähtavad, kuna puudub õhk, mis on selle teise koe vastas

Kopsupõletik e. pneumoonia

• Kopsupõletik võib olla igas sagaras või kogu kopsus, olla ühe- või kahepoolne

• Tavaliselt ei saa bakteriaalse pneumoonia tüüpi eristada va. Stafülokokk, mis põhjustab sageli abstsessikoobaste teket

• Krupoosne e lobaarne e. sagaratüüpi kopsupõletik• Segmendi, sagara või terve kopsu homogeenne tihenemine e. varjustus

• Teravalt piiratud sagarike või sagarate vahelise pleuraga

11

Lobaarne pneumooniaBronhopneumonia e. koldeline

pneumonia

• Väiksemad ja suuremad, võimalik laatuvate kolletega, hägusate kontuuridega tihenemiskolded

• Tavaliselt ühe või mõlema kopsu basaalsetes osades

• Sagedamini lastel

Parema ülasagara pneumoonia: infiltraatiivne varjustus koos

õhkbronhogrammiga

Parema kesksagara pneumoonia.60 aastane naine palaviku ja produktiivse köhaga. PA ülesvõte kopsudest näitab parema

südame piiri kadumist , külgülesvõte näitab parema kesksagara haaratust.

Eesmise basaalsegmendi pneumoonia.52 –aastane naine 2-nädalase produktiivse köha ja palavikuga. PA ja parem külgülesvõte

näitavad parema alasagara eesmise basaalsegmendi pneumooniat. PA pildil parema alasagar infiltraat varjustab diafragma , aga südame kontuur hästi nähtav. Vasakul lingula infiltraat varjustab vasaku südame kontuuri.

12

Vasaku alasagara pneumoonia varjustab vasakpoolse diafragma ja lateraalfilmil on posterioorsel

Destruktiivne pneumoonia

• Tüsistunud kopsupõletik

• Sageli nõrgenenud imuunsüsteemiga inimestel

• Sageli põhjuseks Staphylococcus aureus

• Põletikukolle ei resorbeeru, vaid destrueerub

• Tekivad mädakolded

• Mädakolded murduvad bronhi, koldesse satub õhk, koldes alaosa tihe, ülaosas õhutihedus, näha vedeliku õhu nivoo

• Abstsess võib murduda pleuraõõnde: tekib pneumofluidotooraks. Haige seisund võib äkki muutuda kriitiliseks

Vasaku kopsu abstsedeeruv pneumoonia, osaliselt paksuseinalistes abstsessikoobastes õhk-

vedelikunivood

Abstsess. 41 –aastane alkohoolik, kellel palavik, iiveldus, oksendamine, produktiivne köha, seljavalu vasakul.

Abstsessikoopas õhk-vedelik nivoo

Pneumocystis cariini pneumoonia75% AIDS patsientidest nakatunud, AIDS patsientide suurim haigestumuse ja suremuse põhjus. Kliinik: pindmine hingamine, köha, palavik. Algul röntegnülesvõte korras, hiljem

diffuusne interstitsiaalne infiltratsioon

Kopsukasvajad

• Healoomuline kopsukasvaja-täiesti või peaaegu ümar tihenemiskolle, mille kontuur sile, struktuur homogeenne, suurus väike

• Pahaloomulised kopsukasvajad– Perifeerne vähk

– Tsentraalne vähk

– Metastaasid

13

Pahaloomulised kopsukasvajad

• Perifeerne vähk-– kopsu perifeerias, lähtub respiratoorsest bronhist, ümar ebakorrapärane, asümmeetriline, hägusate kontuuridega, infiltreerib ümbrust, suuremal võib olla keskosas hõrenemine (destruktsioon)

• Bronhi e. tsentraalne vähk – Endobronhiaalselt

– Intramuraalselt või

– Peribronhiaalselt

– Bronhivähk ahendab bronhi valendikku, perifeersemal põletikud, lõpuks atelektaas

Kopsuvähk

• 1. kohal meeste, 4. naiste pahaloomulistest kasvajatest , kõige enam surmaga lõppev vähk

• 5 a. elulemus 10%, Eestis 7%, halvem veel ainult söögitoru, pankrease , maksavähi korral

• Meeste : naiste suhe 3:1

• Bronhogeenne 75%-80% (lamerakuline, adenokartsinoom)-varane op. parandab prognoosi

• Neuroektodermaalsetest rakkudest: väikserakuline 20-25%, ravi kiiritus+keemia

• Diagnostika ja ravi eesmärk: avastada vara, opereerida maksimaalselt , vältida levinud vähiga haige op.

• Metastaasid teise kopsu, maksa, neerupealistesse, ajju , skeletti

Tsentraalne kopsuvähk Metastaasid

• Metastaasid pahaloomulise kasvaja siirded kopsus: kopsu alumistes osades, erineva suurusega , piirdunud, teravate kontuuridega , homogeensed tihenemise kolded, destruktsioone tekib üliharva

Differentsiaaldiagnostika

• Äge põletik : hägusad kontuurid

• Perifeerne vähk veidi hägusate kontuuridega, asümmeetriline

• Healoomuline kasvaja teravate kontuuridega , sümmeetrilised kolded

• Metastaasid teravate kontuuridega , asümmeetrilised, erineva suurusega

Kopsu atelektaasid

• Atelektaas tähendab kopsuosa mittetäielikku laienemist, mille all mõistetakse õhutühjust või mahu kaotust

• Atelektaasi korral sagar või segment on õhutühi

• Põhjused– Bronhi väljastpoolt kokkusuruv protsess: lümfisõlmed, keskseinandi kasvaja, suur süda

– Bronhi valendikku ummistav protsess: – Võõrkeha, limakork

– Intrabronhiaalne kasvaja– Bronhostenoos tuberkuloosi või põletiku järgselt

14

Kogu kopsu atelektaasi radioloogilised tunnused

Üks rindkerepool täielikult varjustatud

• Trahhea ja keskseinandi struktuurid nihkuvad kollabeeunud poolele

• Roidevahemikud kitsad• Sama poole vahelihas

kumer

• Sarnane leid kogu kopsu eemaldamise

järgselt

Kogu kopsu ümber olev vedelik-differentsimine kopsu atelektaasist

• Kogu rindkerepool varjustatud

• Elundid: trahhea, süda mediastiinum nihkuvad vastaspoolele

TuberkuloosPrimaarne tuberkuloos

•Tavaliselt lastel•Ülasagarad> alasagarad•Sageli koos hilaarse lümfadenopaatiaga•Sageli asümptomaatilised, kuid sageli köha, kaalukaotus, palavik

Tuberkuloosi reaktivatsioon

•Sageli ülasagaras •Ei ole lümfadenopaatiat•Moodustavad tühikuid, hiljem fibroosi•Asümptoomsed või vähe sümptome•Hematogeenne külv: miliaarne tuberkuloos

•Mõlemas kopsus palju väikseid koldeid

Primaarne tuberkuloos 56 a. HIV+mehel, kellel isutus, kaalukaotus, palavik 3 nädalat. 3cm hästipiirdunud kolle

paremas kopsus. Pneumotooraks

Miliaarne tuberkuloos. 27 a. narkomaan, 2-3 kuud halb enesetunne, vahelduv palavik, köha, kaalukaotus noted. Röntenülesvõttel diffusne

bilateralne nodulaarne joonis. Kolded väiksed 2-4mm Emfüseem

• Hüperaeratsioon– Lamedad diafragmad, – Vaskulaarne joonis vähenenud– Süda kitsa varjuna

– Retrosternaalruum laienenud– Eesmiselt roidevahemikud laiemad, roided

horisontaalsed

• Destruktiivsed muutused – Tsüstilised õhu kogumikud: bullad –õhukeseseinalised

õhukogumikud terminaalse bronhioolist perifeersemal

15

Emfüseem .65 aastane suitsetaja, naine, 120 pakk aastat

Hüperaereeritud kopsud, lamedad diafrgamad, kitsas südamevari, laiad roidevahed, vaskulaarne joonis vähene , bullad-õhukeseseinalised tühikud