Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe ... - mkm.ee · Margus Tali, MKM, Kalle Kuusk, KredEx, Jarek Kurnitski, Endrik Arumägi ja Teet Tark, kõik TTÜ. Viide: ... ref G NPV (

Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs

Endrik Arumägi, Raimo Simson, Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Jarek Kurnitski

2017

ET 2

3

Eessõna

Käesoleva raporti on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühm projekti „Hoonete kulutõhusate energiatõhususe miinimumtasemete uuring“ raames.

Töö on tehtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sihtasutus Kredex tellimusel ja finantseerimisel.

Uurimistöö juhtrühmas osalesid:

Margus Tali, MKM, Kalle Kuusk, KredEx, Jarek Kurnitski, Endrik Arumägi ja Teet Tark, kõik TTÜ.

Viide:

Arumägi, E., Simson, R., Kuusk, K., Kalamees, T., Kurnitski J. (2017). Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Tallinna Tehnikaülikool.

Autoriõigused: autorid, 2017

Lihtlitsents isiklike autoriõiguste kasutamiseks: Sihtasutus KredEx, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

4

5

Kokkuvõte

Käesoleva uuringus teostati kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete arvutused uutele ja oluliselt rekonstrueeritud hoonetele. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile tehakse kuluoptimaalsuse arvutused iga viie aasta tagant ning esmakordselt tuli need arvutused teha 2012 aastal (Eesti arvutused tehti juba 2011 aastal). Kuluoptimaalseks nimetatakse sellist energiatõhususe taset mille puhul elukaare kogukulud on võimalikult väikesed arvestades ehitusmaksumusega, energiakulude ja hoolduskuludega. Vastavalt metoodikale tehakse elukaare arvutus nüüdisväärtuse meetodil elamutes 30 aasta ja mitteelamutes 20 aasta perioodile. Kuluoptimaalsuse arvutused on tehtud investori finantsarvutuse ja makroökonoomilse arvutusena. Finantsarvutuses arvestatakse kõikide maksude, raha ning energia kallinemisega. Makroökonoomiline arvutus teostatakse ilma käibemaksuta ning arvestatakse CO2 heitmete maksumusega. Tundlikkuse hindamiseks on arvutused tehtud erinevate intressitasemetega. Makroökonoomilised arvutused tehti Eestis esmakordselt ja nende tulemused kattusid enamikel juhtudel finantsarvutuse tulemustega. Ainult väiksemas väikeelamus saadi makroökonoomilise arvutusega mõnevõrra väiksem kuluoptimaalne energiatõhususarv. Muudes hoonetes erinevus puudus. Uute hoonete finantsarvutuste tulemused on koondatud järgmisse tabelisse. Võrreldes 2011 aastaga on kuluoptimaalsed energiatõhususarvud oluliselt paranenud ja jõudnud kas väga lähedale või läinud isegi mööda liginullenergiatasemest (energiamärgise A klass). Tulemuste järgi ridaelamu ja büroohoone liginullenergianõue on muutunud kuluoptimaalseks ja korterelamu on sellest jäänud ühe ühiku kaugusele. 200 m2 väikeelamu kuluoptimaalne jäi kõige kaugemale (7 ühikut) liginullenergia hoone tasemest. 100 m2 väikeelamu puhul tuleb arvestada, et liginullenergia nõue 100 kWh/(m²·a) kehtib kõigile väikeelamutele kuni 120 m2, seega on kuluoptimaalse energiatõhususarvu varu põhjendatud, sest väiksemates hoonetes on energiatõhususe saavutamine kallim.

Uute hoonete kuluoptimaalsed energiatõhususarvud ja lisamaksumus. Võrdluseks on lisatud 2011 aasta kuluoptimaalsed energiatõhususarvud ja liginullenergia nõuded.

Hoone 2011 aasta kuluoptimaalne kWh/(m2 a)

Kuluoptimaalne kWh/(m2 a)

Liginullenergia (A klass) kWh/(m2 a)

Lisamaksumus1 €/m2

Väikeelamu 100 m2 - 79 100 55

Väikeelamu 200 m2 140 87 80 67

Ridaelamu - 71 80 36

Korterelamu 145 103 100 23

Büroohoone 140 93 100 23 1Lisamaksumus köetava pinna m2 kohta koos käibemaksuga võrreldes referentshoonega.

Oluliselt rekonstrueeritavate väikeelamute, korterelamute ja büroohoonete tulemuste järgi on kuluoptimaalne energiatõhususe tase paranenud ühe energiamärgise klassi võrra. Seega tuleks olulise rekonstrueerimise energiatõhususe miinimumnõue viia klassi võrra allapoole C klassi. Arvestades kehtivate uute hoonete miinimumnõuete (C klass) suurt erinevust kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemetega (ligikaudu A klass), on kuluoptimaalsete nõuete rakendamine põhjendatud kahes järgus. Üheaastase ettevalmistusajaga on võimalik üle minna B klassi 31.12.2018 ja A klassi vastavalt 31.12.2019. Olulisel rekonstrueerimisel on võimalik samuti üheaastase ettevalmistusajaga üle minna C klassi 31.12.2018.

6

Sisukord

Kokkuvõte 5

1 Sissejuhatus 7

1.1 Eesmärk 7 1.2 Uuringu kirjeldus 7

2 Analüüsi metoodika 8

2.1 Energiaarvutused 8 2.2 Kulutõhususe arvutused 8

2.2.1 Tarindilahenduste ja avatäidete maksumused 11

3 Uute hoonete kulutõhusus 15

3.1 Väikeelamud 15

3.1.1 Üksikelamu (100 m²) 15 3.1.2 Kulutõhususe arvutustulemused 17 3.1.3 Üksikelamu (200 m²) 20 3.1.4 Kulutõhususe arvutustulemused 22

3.1.5 Ridaelamu 25 3.1.6 Kulutõhususe arvutustulemused 27

3.2 Korterelamud 30

3.2.1 Hoone kirjeldus 30 3.2.2 Kulutõhususe arvutustulemused 32

3.3 Büroohooned 36

3.3.1 Analüüsitud hoone kirjeldus 36 3.3.2 Analüüsitud meetmete kirjeldus 38

3.3.3 Kulutõhususe arvutustulemused 40

4 Rekonstrueeritavate hoonete kulutõhusus 43

4.1 Väikeelamud 43 4.1.1 Hoonete kirjeldus 43

4.1.2 Renoveerimismeetmete kirjeldus 43 4.1.3 Kulutõhususe arvutustulemused 45

4.2 Korterelamud 46

4.2.1 Hoonete kirjeldus 46 4.2.2 Renoveerimismeetmete kirjeldus 47 4.2.3 Kulutõhususe arvutustulemused 47

4.3 Büroohooned 50

4.3.1 Hoonete kirjeldus 50

4.3.2 Renoveerimismeetmete kirjeldus 50 4.3.3 Kulutõhususe arvutustulemused 52

Kasutatud kirjandus 53

Lisad

Lisa 1. Väikeelamu (100m2) simualtsiooni tulemused. 54 Lisa 2. Väikeelamu (200m2) simualtsiooni tulemused. 58

Lisa 3. Ridaelamu simualtsiooni tulemused. 65 Lisa 4. Büroohoone simualtsiooni tulemused. 69 Lisa 5. Määruse EL 244 lisa III (vastavalt EL direktiivile 2010/31/EL) 73

7

1 Sissejuhatus

1.1 Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on hinnata uute hoonete kuluoptimaalset energiatõhususe miinimumtaset võttes arvesse hoone energiakasutust ja liginullenergia taseme saavutamisega seonduvat lisamaksumust. Uuringu läbiviimise hetkel kehtivad energiatõhususe nõuded on järgnevad:

Uute hoonete miinimumnõuded:

• Eramud: ≤ 160 kWh/(m2 a);

• Korterelamud: ≤ 150 kWh/(m2 a);

• Büroohooned, raamatukogud ja teadushooned: ≤ 160 kWh/(m2 a)

Madalenergiahoonete taseme nõuded:


• Korterelamud: ≤ 120 kWh/(m2 a);


Uute hoonete liginullenergiataseme nõuded:


• Korterelamud: ≤ 100 kWh/(m2 a)


1.2 Uuringu kirjeldus

Kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete analüüs on tehtud lähtudes kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuete määruses esitatud hoonete liginullenergia hoonete summaarse energiakasutuse piirmääradest. Uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete arvutuste aluseks on hoonekategooriaid ehk kasutusotstarbeid esindavad referentshooned. Analüüsi käigus on arvutatud hoonete energiakasutus liginullenergia taseme nõude täitmisel. Liginullenergia taseme nõude täitmine eeldab lokaalset taastuvenergia tootmist. Vastavalt MTM määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ definitsioonile saadakse liginullenergiahoone kui madalenergiahoonele lisatakse vajaliku tootlikkusega lokaalse taastuvelektri süsteem, mis tagab liginullenergia taseme saavutamise. Kulutõhususe hindamisel on kasutatud tavahoone ja madalaenergiahoone energiakasutuse erinevusest tulenevat energiasäästu, liginullenergia taseme saavutamiseks tehtavaid lisainvesteeringuid ning lokaalselt toodetavat elektrienergia kogust ning selle maksumust. Analüüsis lähtutakse varasemate uuringute tulemustest ja liginullenergia eluhoonete projektis kasutatud tüüphoonetest:

eramu, 100m2

eramu, 200m2

ridaelamu

korterelamu

büroohoone

Kulutõhususe arvutuste tulemused on esitatud hoone kulutuste nüüdisväärtuse muutuse ja energiatõhususarvu vahelise seosega.

8

2 Analüüsi metoodika

Hoonete energiavajadus on arvutatud vastavalt hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale kasutades firma EQUA Simulations AB dünaamilist energiasimulatsiooni tarkvara IDA Indoor Climate and Energy 4.7.1 (IDA-ICE). Kasutatud arvutustarkvara vastab kõikidele energiatõhususe miinimumnõuete määruses toodud arvutustarkvarale esitatavatele nõuetele. Saadud dünaamiliste simulatsioonide tulemusi kasutati erinevate energiatõhususe meetmete energiasäästu potentsiaali hindamiseks ja erinevate tarindilahendustega hoonete energiatarbimise arvutamiseks.

Hoonete energiakasutust mõjutatavate erinevate tarindilahenduste lisamaksumuse arvutuste tegemiseks vajalikud ühikhinnad saadi ehitusettevõtetelt hoone tüüpide lõikes. Eelarvestajatelt saadi erinevate tarindilahenduste ja avatäidete ruutmeetrite ühikhinnad, mis sisaldasid materjali ja paigalduse kulusid. Päikesepaneelide maksumused on hinnangulised. Tarindite ja avatäidete ning tehnosüsteemide maksumused on arvutatud järgmiste firmade poolt: Merko AS; Timbeco AS; YIT AS, Matek AS, HEVAC OÜ, Energiamaja OÜ ja Kliimaseade OÜ. Kõik maksumused on arvutatud koos käibemaksuga.

2.1 Energiaarvutused

Kõikide hoonete kohta koostati ruumipõhine simulatsioonimudel. Mudelid koostati vastavalt hoonete arhitektuursetele alustele, vaadetele ning lõigetele. Avatäidete ja välispiirete lahendused valiti vastavalt hoone projektile.

Esiteks koostati simulatsioonimudelid hindamaks hoone üksikute välispiirde komponentide mõju hoone energiatarbimisele. Esimestes energiasimulatsioonides muudeti ainult ühte komponenti ja tulemust võrreldi esialgse hoone energiatarbimisega. Üksikute muudetavate komponentide muutujaks oli vastava tarindi osa soojusläbivus. Lisaks soojusläbivusele hinnati ka hoone õhupidavuse mõju. Simulatsioonimudelites kasutatud erinevate tarindilahenduste soojusläbivused ja õhulekkearvud olid järgmised:

välisseina soojusläbivus U [W/(m²·K)]: 0.16, 0.14, 0.12, 0.10;

katuslae soojusläbivus U [W/(m²·K)]: 0.12, 0.10, 0.08;

põranda soojusläbivus U [W/(m²·K)]: 0.18, 0.14, 0.10;

avatäidete soojusläbivus U [W/(m²·K)]: 1.1, 0.9, 0.7;

õhulekkearv q50 [m³/h·m²]: 6.0, 3.0, 1.5, 1.0.

Peale üksikute komponentide mõju hindamist hoone energiatarbimisele, teostati energiatõhususarvu arvutus kõikidele kombinatsioonidele kombineerides tarindilahenduste soojusläbivusi ja õhuleket.

2.2 Kulutõhususe arvutused

Finantsarvutuste tegemisel on juhindutud Euroopa Liidu Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 244/2012 kirjeldatud metoodikast.

Eerinevate tarindilahenduste kuluefektiivsust on hinnatud kasutades nüüdisväärtuse arvutamise meetodit:

kus: τ on arvutusajavahemik; CG(τ) on kogukulu (algusaasta τ0 kohta viidatud) kogu arvutusajavahemiku jooksul; Ci on esialgsed investeerimiskulud meetme või meetmekogumi j puhul; Ca,i (j) on aastakulud aasta i jooksul meetme või meetmekogumi j puhul; Rd(i) on diskonteerimistegur aasta i kohta.

1,)( ))(

idiaiG iRCCC

9

Antud arvutuste käigus hinnati liginullenergiahoone nõude täitmiseks vajalike tarindilahenduste ja taastuvenergia lahendustega seotud lisamaksumuse kuluefektiivsust:

Diskonteerimisel kasutati arvutuslikku intressimäära ja suhtelist hinnatõusu arvutusperioodi pikkusel ajal. Lähtuvalt hoonete kasutusotstarvetest on kuluefektiivsuse arvutusperioodiks valitud 30 aastat (eluhooned) ja 20 aastat (mitteeluhooned). Diskonteerimise juures on lähtutud reaalintressist 2.5%, mis vastab tulumäärale 3.5%, kui inflatsioon on 1%. Arvutusperioodi energiahindade reaaleskalatsiooniks on arvestatud 1% aastas.

Alghetke energiakandjate ostuhinnaks on arvestatud järgmiste käibemaksuga hindadega:

elekter ost 0.113 €/kWh;

elekter müük 0.035 €/kWh, (PV-paneelidega toodetud elektri tagasimüügi hind tagasi võrku);

kaugküte 0.060 €/kWh;

gaas 0.048 €/kWh;

pellet 0.045 €/kWh.

Finantsarvutuste aluseks oli lisainvesteering liginullenergia taseme saavutamiseks. Finantsarvutuses võeti arvesse meetme/paketi lisakulu arvestades kliendi tasutavad hinnad koos kõigi kohalduvate maksudega, käibemaksu ja toetusega. Arvutustes ei ole arvestatud võimalike toetustega mida võidakse kohaldada erinevate taastuvenergia tootmisega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Ehitusdetailide kulu arvestati erinevate kululiikide summeerimise teel ning neile diskonteerimisteguri abil diskonteerimismäära kohaldades.

Tasuvuse kriteeriumiks on, et investeeringu majandusliku eluea vältel saadud ja diskonteeritud puhastulu on suurem kui alginvesteering.

Tabel 1 Diskonteerimisel kasutatud parameetrite väärtused.

Nimetus Väärtus

Soojusenergia (kaugküte) hind, €/kWh 0,05995

Soojusenergia (gaas) hind, €/kWh 0,04774

Elektri hind, €/kWh 0,11316

Elektri hind võrku müügil, €/kWh 0,035

Reaalintress,% 2,5

Eskalatsioon (elekter),% 1

Eskalatsioon (soojusenergia),% 1

Arvutusperiood, a

- eluhooned

- büroohooned

30

20

Makroökonoomiliste arvutuste tegemisel on juhindutud Euroopa Liidu Komisjoni Delegeeritud määruses (EL) nr 244/2012 kirjeldatud metoodikast. Meetmete kogukulu on arvutatud seosega:

kus:

τ on arvutusajavahemik; CG(τ) on kogukulu (algusaasta τ0 kohta viidatud) kogu arvutusajavahemiku jooksul;

floor

ref

G

nZEB

GACC /)(NPV

1,,)( ))()(

iicdia

j

iG jCiRCCC

10

Ci on esialgsed investeerimiskulud meetme või meetmekogumi j puhul; Ca,i (j) on aastakulud aasta i jooksul meetme või meetmekogumi j puhul; Rd(i) on diskonteerimistegur aasta i kohta; Cc,i (j) on CO2-heite aastakulud aasta i jooksul meetme või meetmekogumi j puhul.

Arvutustes on kasutatud Euroopa Liidu Komisjoni Delegeeritud määruses (EL) nr 244/2012 toodud pikaajalise CO2-hinna muutuse prognoosi (vt. Tabel 2).

Tabel 2 Makroökonoomilistes arvutustes kasutatud prognoositavad CO2-hinnad.

Makroökonoomiliste arvutuste tegemiseks vajalike CO2 saaste koguste arvutuste tegemisel on lähtutud „Hoonete kulutõhusate energiatõhususe miinimumtasemete uuring. Energiakandjate kaalumistegurid.“ raportis esitatud CO2 eriheite määradest.

„Hoonete kulutõhusate energiatõhususe miinimumtasemete uuring. Energiakandjate kaalumistegurid.“ raportis välja arvutatud CO2 eriheite tegurid põhilistele energiakandjatele on toodud Tabel 3.

Tabel 3 CO2 eriheite tegurid põhilistele energiakandjatele

Energiakandja CO2 eriheide kgCO2/MWh

Elekter 1150

Kaugküte 193

Tõhus kaugküte 39

Eriti tõhus kaugküte 39

Gaas 202

11

2.2.1 Tarindilahenduste ja avatäidete maksumused

Maksumused ehitajatelt saadud pakkumiste alusel eramute ja korterelamute tarindilahendustele on toodud graafikutel Joonis 1 - Joonis 8.

Joonis 1 Tarindi arvutusliku maksumuse sõltuvus soojusläbivusest (U): Puitsõrestikseinad.

Joonis 2 Tarindi arvutusliku maksumuse sõltuvus soojusläbivusest (U): Krohvitud betoonplokkseinad.

284.22

227.98

246.94

221.51215.40

154.03

129.45

138.30

124.73120.49

100

150

200

250

300

350

0.08 0.1 0.12 0.14 0.16 0.18 0.2 0.22

Ma

ksu

mu

s, (€

/m²)

Soojusläbivus U, (W/m²·K)

Min.vill

PIR

Min.vill

PIR

Pakkuja 1

Pakkuja 2

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

0.08 0.10 0.12 0.14 0.16 0.18 0.20 0.22

Maksum

us, (€

/m²)

Soojusläbivus U, (W/m²·K

Min.vill λ=0.040

Min.vill λ=0.040

Min.vill λ=0.035

Min.vill λ=0.035

EPS λ=0.040

EPS λ=0.040

EPS λ=0.033

EPS λ=0.033

PIR

Pakkuja 1

Pakkuja 2

12

Joonis 3 Tarindi arvutusliku maksumuse sõltuvus soojusläbivusest (U): R/B seinad.

Joonis 4 Tarindi arvutusliku maksumuse sõltuvus soojusläbivusest (U): Puitsõrestikkatused.

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

0.08 0.10 0.12 0.14 0.16 0.18 0.20 0.22

Maksum

us, (€

/m²)


Min.vill λ=0.040

Min.vill λ=0.035

Min.vill λ=0.035

EPS λ=0.040

EPS λ=0.040

EPS λ=0.033

EPS λ=0.033

PIR

PIR

Pakkuja 1

Pakkuja 2

263.14

289.29

306.43

315.44

332.61

122.08123.34124.62127.16129.70132.24

100

150

200

250

300

350

0.06 0.08 0.1 0.12 0.14 0.16 0.18

Maksum

us, (€

/m²)


Min.vill

Puistevill

PIR

Min.vill

Puistevill

PIR

Pakkuja 1

Pakkuja 2

13

Joonis 5 Tarindi arvutusliku maksumuse sõltuvus soojusläbivusest (U): R/B katused.

Joonis 6 Tarindi arvutusliku maksumuse sõltuvus soojusläbivusest (U): R/B põrand välisõhu kohal.

80

90

100

110

120

130

140

150

160

0.06 0.08 0.10 0.12 0.14 0.16

Ma

ksu

mu

s, (€

/m²)


Min.vill

Min.vill

EPS λ=0.040

EPS λ=0.040

EPS λ=0.033

EPS λ=0.033

PIR

PIR

Pakkuja 1

Pakkuja 2

70

80

90

100

110

120

130

140

150

0.06 0.08 0.1 0.12 0.14 0.16

Ma

ksu

mu

s, (€

/m²)


EPS λ=0.040

EPS λ=0.040

EPS λ=0.033

EPS λ=0.033

Min.vill λ=0.040

Min.vill λ=0.035

Pakkuja 1

Pakkuja 2

14

Joonis 7 Tarindi arvutusliku maksumuse sõltuvus soojusläbivusest (U): R/B põrand pinnasel.

Joonis 8 Akende arvutusliku maksumuse sõltuvus soojusläbivusest (U).

30

40

50

60

70

80

90

100

110

0.06 0.08 0.10 0.12 0.14 0.16

Ma

ksu

mu

s, (€

/m²)


EPS λ=0.040

EPS λ=0.040

EPS λ=0.033

PIR

PIR

Pakkuja 1

Pakkuja 2

357.83357.83348.35348.35

329.40329.40

357.83 357.20348.35

176.44

242.69

152.52

103.18

141.35

114.51123.75

161.52

80

130

180

230

280

330

380

430

0.6 0.7 0.8 0.9 1 1.1 1.2 1.3 1.4

Hin

d (€/m

²)


A puitAl

MA puitAl

A puit

MA puit

A plast

Pakkuja 1

Pakkuja 2

15

3 Uute hoonete kulutõhusus

Tehniliste lahenduste kuluefektiivsuse hindamisel on simulatsioonide ja arvutuste tegemisel lähtutud valitud näidishoonetest.

Võttes arvesse tarindite parendamiseks tehtavat lisainvesteeringut ja sellega saavutatavat kütteenergiasäästu on leitud, millise energiatõhususarvu saavutamiseks tehtavad kulutused on veel kuluefektiivsed. Finantsarvutuste tulemused on esitatud Joonis 12 kuni Joonis 41. Iga punkt graafikul kajastab ühte tarindi lahenduste kombinatsiooni ning sellega saavutatavat energiatõhususarvu. Kõik punktid allpool nulljoont kirjeldavad kombinatsioone, mis on kulutõhusad. Ülevalpool nulljoont olevad punktid kirjeldavad kombinatsioone, mille korral alginvesteering energiatõhususe parendamiseks ületab energiasäästust saadava tulu.

3.1 Väikeelamud

3.1.1 Üksikelamu (100 m²)

Valitud hoone on ühekorruseline, ristkülikukujulise põhiplaaniga. Hoone kandev osa on puitkonstruktsioonist. Hoone välisseinad on soojustatud puitsõrestikseinad, väljast kaetud laudisega, siseseinad puitkarkass-seinad kaetud kipsplaadiga. Hoone plaan ja vaated on toodud Joonis 9 ja Joonis 10.

Joonis 9 Üksikelamu (100 m²) põhikorruse plaan.

16

Joonis 10 Üksikelamu (100 m²) vaated.

Tabel 4. Hoone tehnilised näitajad.

Parameeter Väärtus

Köetav pindala (m²) 101

Ehitisealune pindala (m²) 167

Maapealseid korruseid 1

Maa-aluste korruste arv -

Kõrgus (m) 6.7

Pikkus (m) 14.2

Laius (m) 9.6

Suletud netopindala (m²) 101.1

Maht (m³) 400

Üldkasutatav pind (m²)

Eluruumide pindala (m²) 79.1

Kokku eluruume 4

17

3.1.2 Kulutõhususe arvutustulemused

Joonis 11 - Joonis 13 kajastavad eramu kuluefektiivsuse arvutuste tulemusi erinevate tarindilahenduste kombinatsioonide ja soojusallikate korral reaalintressi väärtustel 2.0%, 2.5% ja 3.0%.

Joonis 11 Üksikelamu (100m²) energiatõhususarv (ETA) ja nüüdisväärtuse muut (NPV) erinevatele tarindilahenduste ja soojusallikate kombinatsioonidele. Reaalintress 2.0%.


-50

0

50

100

150

200

80 100 120 140 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

GaasiboilerÕhk-vesi SPMaasoojuspump

-50

0

50

100

150

200

80 100 120 140 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

18


Lähtuvalt hoonete energiatõhususe direktiivis antud liginullenergiahoone definitsioonist on liginullenergiahoone taseme saavutamiseks vajalik lokaalse taastuvenergia tootmine. Järgnevalt on arhitektuurselt ja tehniliselt sobivatele kombinatsioonidele lisatud lokaalne taastuvenergia tootmine. Lokaalse taastuvenergia tootmise lahendusena on arvestatud päikesepaneelidega elektri tootmisega.

Väiksema eramu puhul on kuluoptimaalne energiatõhususarvu vahemik ilma lokaalse taastuvenergia tootmiseta 123-131 kWh/(m2a) ja lisainvesteering jääb vahemikku 7.4 - 16.9 €/m2.

Joonis 14 - Joonis 16 näitavad eramu kuluefektiivsuse arvutuste tulemusi erinevate tarindilahenduste kombinatsioonide ja soojusallikate ning lokaalse taastuvenergia tootmise (PV-paneelidega päikesest elektri tootmisega) korral reaalintressi väärtustel 2.0%, 2.5% ja 3.0%.

Joonis 14 Üksikelamu (100m²) energiatõhususarv (ETA) ja nüüdisväärtuse muut (NPV) erinevatele tarindilahenduste ja soojusallikate kombinatsioonidele koos lokaalse taastuvenergia tootmisega (PV-paneelid nimivõimsusega 2.8 kW). Reaalintress 2.0%.

-50

0

50

100

150

200

80 100 120 140 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-40

10

60

110

160

20 40 60 80 100 120

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

19



Kehtivate nõuete kohaselt on liginullenergiataseme piirsuuruseks eramu puhul

ETA50 kWh/(m2a). Teostatud arvutuste tulemused näitavad, et valitud hoonete energiatõhususarvu kuluoptimaalsed tasemed ületavad kehtivat liginullenergia piirväärtust.

Koos lokaalse taastuvenergia tootmisega on üksikelamu (100m²) puhul kuluoptimaalne energiatõhususarvu vahemik 77 - 83 kWh/(m2a) ja lisainvesteeringu suurus jääb vahemikku 51.0 – 58.3 €/m2.

Makroökonoomilise kogukulu arvutuste tulemused on esitatud Joonis 17.

-40

10

60

110

160

20 40 60 80 100 120

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-40

10

60

110

160

20 40 60 80 100 120

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

20

Joonis 17 Üksikelamu (100m²) makromajandusliku taseme kulutõhususe arvutustulemused. Reaalintress 2.5%.

Makromajanduslikul tasemel on üksikelamu (100m²) kuluoptimaalne energiatõhususarvu vahemik maasoojuspumba ja lokaalse taastuvenergia tootmisega 60 – 70 kWh(m2 a) ning gaasiboileri korral 115 – 119 kWh(m2 a).

3.1.3 Üksikelamu (200 m²)

Valitud hoone on kahekorruseline. Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga. Hoone kandev osa on kivikonstruktsioonist ja vahelaed raudbetoonelementidest. Hoone välisseinad on väljast soojustatud betoonplokkseinad, siseseinad metallkarkassil kipsplaadist. Hoone plaanid on toodud Joonis 18-Joonis 19 ja vaated Joonis 20.

Joonis 18 Üksikelamu (200 m²) 1. korruse plaan.

-50

0

50

100

150

200

250

20 40 60 80 100 120

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

21

Joonis 19 Üksikelamu (200 m²) 2. korruse plaan.

Joonis 20 Üksikelamu (200 m²) vaated.

Tabel 5. Hoone tehnilised näitajad






Kõrgus (m) 7

Pikkus (m) 19.9

Laius (m) 12.8

Suletud netopindala (m²) 190.3

Maht (m³) 1252

Üldkasutatav pind (m²)


Kokku eluruume 4

22


Analoogselt väiksema eramu arvutustele on teostatud suurema eramu arvutused. Joonis 21 - Joonis 23 kajastavad eramu kuluefektiivsuse arvutuste tulemusi erinevate tarindilahenduste ja soojusallikate kombinatsioonide korral, reaalintressi väärtustel 2.0%, 2.5% ja 3.0%.



-50

-30

-10

10

30

50

60 80 100 120 140 160 180 200

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

GaasiboilerÕhk-vesi SPMaasoojuspump

-50

-30

-10

10

30

50

60 80 100 120 140 160 180 200

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

23


Üksikelamu (200m²) puhul on kuluoptimaalne energiatõhususarvu vahemik ilma lokaalse taastuvenergia tootmiseta 137-141 kWh/(m2a) ja lisainvesteering jääb vahemikku 13.6 – 17.1 €/m2.

Joonis 24 - Joonis 26 näitavad üksikelamu (200m²) kuluefektiivsuse arvutuste tulemusi erinevate tarindilahenduste kombinatsioonide ja soojusallikate ning lokaalse taastuvenergia tootmise (PV-paneelidega päikesest elektri tootmisega) korral reaalintressi väärtustel 2.0%, 2.5% ja 3.0%.


-50

-30

-10

10

30

50

60 80 100 120 140 160 180 200

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-50

-30

-10

10

30

50

20 40 60 80 100 120 140 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

24


Joonis 26. Üksikelamu (200m²) energiatõhususarv (ETA) ja nüüdisväärtuse muut (NPV) erinevatele tarindilahenduste ja soojusallikate kombinatsioonidele koos lokaalse taastuvenergia tootmisega (PV-paneelid nimivõimsusega 4.0 kW). Reaalintress 3.0%.

Koos lokaalse taastuvenergia tootmisega on üksikelamu (200m²) puhul kuluoptimaalne energiatõhususarvu vahemik 87 - 91 kWh/(m2a) ja lisainvesteeringu suurus on vahemikus 63.2 – 66.7 €/m2.

-50

-30

-10

10

30

50

20 40 60 80 100 120 140 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-50

-30

-10

10

30

50

20 40 60 80 100 120 140 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

25

Joonis 27 Üksikelamu (200m²) makromajandusliku taseme kulutõhususe arvutustulemused. Reaalintress 2.5%.

Makromajanduslikul tasemel on üksikelamu (200m²) kuluoptimaalne energiatõhususarvu vahemik maasoojuspumba ja lokaalse taastuvenergia tootmisega 55 – 65 kWh(m2 a), õhk-vesisoojuspumba ja lokaalse taastuvenergia tootmisega 85 – 90 kWh(m2 a) ning gaasiboileri ja lokaalse taastuvenergia tootmisega 115 – 119 kWh(m2 a).

3.1.5 Ridaelamu

Valitud hoone on kahekorruseline. Hoones on 6 eraldi sissepääsuga majaosa. Hoone on ristkülikukujulise alusplaaniga, mõningate eenduvate osadega esifassaadil. Hoone välisseinad on puitkarkassil seinaelementidest, mis on seestpoolt kaetud kipsplaadiga, majaosade vahelised seinad puitkarkassil seinaelementidest, siseseinad metallkarkassil kipsplaadist. Hoone andmed on toodud Tabel 6, plaanid Joonis 28 ja vaated Joonis 29.

Tabel 6. Ridaelamu andmed.


Ehitisealune pind (m²) 643.4

Maapealse osa korruste arv 2


Kõrgus (m) 6.6

Pikkus (m) 53.2

Laius (m) 22.9

Suletud netopind (m²) 676.8

Köetav pind (m²) 565.8

Maht (m³) 2180

Üldkasutatav pind (m²) 16

Eluruumide pind (m²) 676.8

Kokku eluruume 6

-50

-30

-10

10

30

20 40 60 80 100 120 140 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

26

Joonis 28. Ridaelamu 1. ja 2. korruse plaanid.

Joonis 29. Ridaelamu vaated.

27


Ridaelamu kulutõhususe arvutustulemused on toodud Joonis 30 - Joonis 35.

Joonis 30 Ridaelamu energiatõhususarv (ETA) ja nüüdisväärtuse muut (NPV) erinevatele tarindilahenduste ja soojusallikate kombinatsioonidele. Reaalintress 2.0%.


-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

Gaasiboiler

Õhk-vesi SPMaasoojuspump

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

28


Ridaelamu puhul on kuluoptimaalne energiatõhususarvu vahemik ilma lokaalse taastuvenergia tootmiseta 84 - 86 kWh/(m2a) ja lisainvesteering jääb vahemikku 22.7 – 31.4 €/m2.

Joonis 33 - Joonis 35 näitavad ridaelamu kuluefektiivsuse arvutuste tulemusi erinevate tarindilahenduste kombinatsioonide ja soojusallikate ning lokaalse taastuvenergia tootmise (PV-paneelidega päikesest elektri tootmisega) korral reaalintressi väärtustel 2.0%, 2.5% ja 3.0%.

Joonis 33 Ridaelamu energiatõhususarv (ETA) ja nüüdisväärtuse muut (NPV) erinevatele tarindilahenduste ja soojusallikate kombinatsioonidele koos lokaalse taastuvenergia tootmisega (PV-paneelid nimivõimsusega 4.5kW). Reaalintress 2.0%.

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

120

60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

50 70 90 110 130 150

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

29



Koos lokaalse taastuvenergia tootmisega on ridaelamu puhul kuluoptimaalne energiatõhususarvu vahemik 71 - 73 kWh/(m2a) ja lisainvesteeringu suurus on vahemikus 35.9 – 44.6 €/m2.

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

50 70 90 110 130 150

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

50 70 90 110 130 150

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

30

3.2 Korterelamud

3.2.1 Hoone kirjeldus

Valitud hoone on 5-korruseline maa-aluse parkimiskorrusega korterelamu. Hoone on U-kujulise põhiplaaniga. Hoone on põhiosas 5-korruseline ja tiibadel 3- või 4-korruseline. Hoone all on kinnine parkla, lisaks on parkimiskohad hoone hooviküljel eenduvate osade all. Hoone on betoonist kandekonstruktsiooniga, kivi- ja betoonseintega. Hoone põhikorruse ja viimase korruse plaanid on toodud Joonis 36 ning hoone eest- ja külgvaade Joonis 37.

31

Joonis 36 Kortermaja põhikorruse ja viimase (5.) korruse plaan.

Joonis 37 Kortermaja eest- ja külgvaade.

+3.100

+17.600

±0.000

+6.240

+4.640

+3.840

+9.440

+7.840

+7.040

+16.160

+14.560

+.13.760

+12.640

+11.040

+10.240

-0.225

+3.350

+17.600

±0.000

+6.240

+4.640

+3.840

+9.440

+7.840

+7.040

+16.160

+14.560

+.13.760

+12.640

+11.040

+10.240

-0.225

+3.370

1 4 5 6 7 8

9

10 11 12 14 1713

153

2 16

+3.100

+17.600

±0.000

+2.400

+3.040

+14.160

+17.600

±0.000

+6.240

+4.640

+3.840

+9.440

+7.840

+7.040

+16.160

+14.560

+.13.760

+12.640

+11.040

+10.240

+13.040

+10.240

+16.740

-0.050

+3.370

ACDF BEN GHJKLM

VAADE 1-17

+0.400

+0.400

-0.500

+7.040

+10.240

+14.160

+3.840

+7.040

+10.240

+.13.760

+7.040

+10.240

+.13.760

-0.200

+16.130

+3.100

-0.050

+0.650

+16.130

+1.500

+0.400+0.650

+12.840

ventrest

+0.200

-0.050

32

Näidiseluhoonete tehnilised näitajad on toodud Tabel 7.

Tabel 7. Hoone tehnilised näitajad





Maa-aluste korruste arv 1

Kõrgus (m) 17.8

Pikkus (m) 54.3

Laius (m) 35.7

Suletud netopindala (m²) 6373

Maht (m³) 25900

Üldkasutatav pind (m²) 2009.2


Kokku eluruume 51


Joonis 38 - Joonis 40 kajastavad korterelamu erinevate tarindilahenduste kombinatsioonide kuluefektiivsuse arvutuste tulemusi reaalintressi väärtuste 2.0%, 2.5% ja 3.0% korral. Joonis 41 - Joonis 43 näitavad kulutõhusalt saavutatavat energiatõhususarvu, mis saadakse tarindi lahenduste kombineerimisel lokaalse taastuvenergia tootmisega (PV-paneelidega päikesest elektri tootmisega) erinevate reaalintresside korral.

Joonis 38.Korterelamu energiatõhususarv (ETA) ja nüüdisväärtuse muut (NPV) erinevate tarindilahenduste kombinatsioonidele. Reaalintress 2.0%.

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

90 100 110 120 130

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

q50 = 6.0

q50 = 3.0

q50 = 1.5

q50 = 1.0

33

Joonis 39 Korterelamu energiatõhususarv (ETA) ja nüüdisväärtuse muut (NPV) erinevate tarindilahenduste kombinatsioonidele. Reaalintress 2.5%.

Joonis 40 Korterelamu energiatõhususarv (ETA) ja nüüdisväärtuse muut (NPV) erinevate tarindilahenduste kombinatsioonidele. Reaalintress 3.0%.

Ilma lokaalse taastuvenergia tootmiseta on korterelamu puhul kuluoptimaalne energiatõhususarvu vahemik ca 115-117 kWh/(m2a) ja lisainvesteering jääb vahemikku 6.2 – 9.6 €/m2.

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

90 100 110 120 130

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

90 100 110 120 130

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

34

Joonis 41 Korterelamu energiatõhususarv (ETA) ja nüüdisväärtuse muut (NPV) erinevate tarindilahenduste kombinatsioonidele koos lokaalse taastuvenergia tootmisega (PV-paneelid nimivõimsusega 53kW). Reaalintress 2.0%.


-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

90 100 110 120 130

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

90 100 110 120 130

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

35


Kehtivate nõuete kohaselt on liginullenergiataseme piirsuuruseks kortermajade osas

ETA100 kWh/(m2a). Teostatud arvutuste tulemused näitavad, et energiatõhususarvu kuluoptimaalsed tasemed ületavad kehtivat liginullenergia taseme piirväärtust.

Koos lokaalse taastuvenergia tootmisega on korterelamu puhul kuluoptimaalne energiatõhususavu vahemik 101-103 kWh/(m2a) ja lisainvesteeringu suurus on vahemikus 22.9 – 26.3 €/m2.

Korterelamu makroökonoomilise kogukulu arvutuste tulemused on esitatud Joonis 44.

Joonis 44. Korterelamu makromajandusliku taseme kulutõhususe arvutustulemused. Reaalintress 2.5%.

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

90 100 110 120 130

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

90 95 100 105 110 115 120

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

36

3.3 Büroohooned

3.3.1 Analüüsitud hoone kirjeldus

Analüüsitud büroohoone on kuue- ja osaliselt viiekorruseline koos maa-aluse kütmata parklaga (Joonis 45). Maa-alune parkla moodustab ca 20% hoone suletud brutopindalast, mis on antud töös käsitletud kütmata ruumina. Hoonest ca 75% moodustavad büroo- ja äripinnad (Joonis 46).

Joonis 45 Büroohoone vaated.

Joonis 46 Büroohoone tüüpkorruste plaanid tsoonidega, mida kasutati energiaarvutuste simulatsioonimudeli koostamiseks. 1. korruse plaan (ülevalt vasakul); 2. - 5. korruse plaan (ülevalt paremal); 6. korruse plaan (alumine).

37

Hoone üldandmed on toodud Tabel 8 ja tarindite andmed Tabel 9. Hoone 3D simulatsioonimudel on näidatud Joonis 47.

Tabel 8 Uuritud büroohoone andmed.


Hoone köetav pind, Aköetav, m2 4191.2

Hoone brutopind, Abruto, m2 5820.0

Korruste arv, - 6

Akende osakaal fassaadist, % 55.1

Välispiirete suhe köetavasse pinda Avp/Aköetav, -

1.23

Soojuserikadu, ∑H/Aköetav, W/(K·m2) 0.49

Soojusvarustuse allikas kütteks, tarbevee ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks

kaugküte

Küttekehad teraspaneelradiaatorid

Külmaallikas kompressor-külmamasin

Jahutuse ruumiseadmed aktiivsed jahutuspalgid

Ventilatsiooni süsteemid mehhaaniline SP-VT bürooruumides ja parklas;

VT süsteem WC-dest

Ventilatsiooni soojustagastus rootorsoojustagasti

Tabel 9 Hoone piirdetarindite kirjeldus.

Piirdetarind Soojusjuhtivus Ui, W/(m2·K)

Pindala Ai, m2 Soojuserikadu H, W/K

H osakaal, %

Välissein 0.20 1077.1 247.7 10.4 %

Katuslagi 0.13 813.1 105.7 5.1 %

Vahelagi välisõhu kohal 0.12 139.0 16.7 0.8 %

Vahelagi välisõhu kohal 0.24 27.9 6.7 0.3 %

Põrand pinnasel (parkla) 0.13 1056.2 137.3 6.7 %

Vahelagi (parkla ja 1. korruse vahel)

0.24 611.4 146.7 7.1 %

Aknad 0.70 1319.6 923.7 44.7 %

Uksed 1.50 15.3 22.9 1.1 %

Külmasillad b - - 137.6 6.7 %

Infiltratsioon c - - 352.0 17.1 %

Summa/ Keskmine 0.41 5059.7 2064.8 100 %

Joonis 47 Hoone simulatsioonimudeli lõunavaade (vasakul) ja põhjavaade (paremal).

38

3.3.2 Analüüsitud meetmete kirjeldus

Büroohoone analüüsil keskenduti hoone fassaadi kujundamise, efektiivsete tehnosüsteemide ja lokaalse taastuvenergia valikutele. Lähtuti uuritud hoone projektijärgsest mahulisest lahendusest ja energiavarustuse viisist. Fassaadi kujundamise osas uuriti:

välisseina ja katuslae soojustuse paksust;

akende läbipaistvust, suurust ja klaaspakettide arvu;

staatilist ja dünaamilist päikesevarjestust. Tehnosüsteemide osas analüüsiti:

ventilatsiooniagregaatide soojusvaheti temperatuuri suhtarvu (ηT) ja erivõimsust (SFP);

hoone jahutussüsteemi võimsust (kW) sõltuvalt fassaadi lahendustest;

valgustussüsteemi erivõimsust (W/m2) ja juhtimist.

Isolatsioonimaterjali paksust välisseina korral muudeti 30 mm sammuga ja katuslae puhul 50 mm sammuga. Piirdetarindite ühikhinnad on arvutatud Tabel 10 andmete põhjal, arvestatud on kuludega materjalidele ja paigaldusele.

Tabel 10 Soojustuse paksus, piirdetarindite soojusjuhtivus ja maksumus.

Piirdetarind diso, mm Ui, W/(m2·K)

Ühikhind, €/m2

Välissein

140 0.30 358.6

170 0.24 361.3

200 0.20 364.0

230 0.17 366.7

260 0.15 369.4

290 0.13 372.1

Katuslagi

200 0.16 91.5

250 0.13 94.0

300 0.11 96.5

350 0.10 99.0

400 0.09 101.5

Lisaks projektijärgsetele kolmekordsetele päikesekaitseklaasidele, uuriti ka kirka klaasiga aknaid nii kolme- kui ka neljakordse klaaspaketi näitel. Akna alumiiniumraami soojusläbivus on 1.0 W/(m2·K) iga lahenduse juures. Tabel 11 on kirjeldatud kõik akna variandid ja nende maksumused.

Tabel 11 Analüüsitud klaaspaketid.

Variant Klaaside arv,

tk

Ug, W/(m2∙K)

Utot, Rfr=30%, W/(m2∙K)

Utot, Rfr=10%,

W/(m2∙K)

Selektiiv-kate

Päikese-faktor g, -

Klaas-paketi täidis

Akna maksumus , €/m2

3xPK 3 0.62 0.73 0.66 SKN 165 0.22 Ar 125.0

3xKK 3

0.62 0.73 0.66 PLT

ULTRA N 0.39 Ar

120.0

4xKK 4

0.33 0.53 0.39 PLT

ULTRA N 0.28 Kry

195.0

* PK – päikesekaitseklaas; KK – kirgas klaas.

Hoonesse on projekteeritud rootorsoojustagastusega ventilatsiooniagregaat, mille erivõimsus SFP on 1.82 kW/(m3/s) ja soojustagastuse temperatuuri suhtarv ηT on 73.9%. Selleks et

39

vähendada ventilatsiooni energiakasutust, on alternatiivse lahendusena analüüsitud tavapärasest 1-2 järku suuremaid ventilatsiooniseadmeid [SFP = 1.57 kW/(m3/s); soojustagastuse temperatuuri suhtarv ηT = 76.1%].

Kokkuvõtlik informatsioon valitud valgustite kohta on toodud

Tabel 12.

Tabel 12 Valgustite tüüp, erivõimsus ja maksumus.

Valgusti

Tüüp

Võimsus, W

Keskmine erivõimsus,

W/m2

Maksumus, €/tk

Luminofoorvalgusti TRILUX Solvan C2-L UXP-S 228 03 E Solvan

64 11.90 195

LED ZUMTOBEL Mirel-L LAY LED3800-840 M600L LDO KA

38 6.02 187

Lokaalseks taastuvelektri tootmiseks on analüüsitud PV-paneelide paigaldamist hoone katusele, kus on ca 620 m2 vaba katusepinda. Väljavalitud PV-paneeli tehnilised andmed koos maksumusega on toodud Tabel 13, selle toodang on simuleeritud IDA-ICE arvutusprogrammis. Maksimaalne PV-paneelide pindala on 328.1 m2 (205 tk). Uuritud on kolme erineva suurusega süsteemi:

1) PV-paneelide pindala 70.4 m2 (44 tk) koguvõimsusega 11 kW (mikrotootja).

2) PV-paneelide pindala 211.2 m2 (132 tk) koguvõimsusega 33 kW (väiketootja).

3) PV-paneelide pindala 328.1 m2 (205 tk) koguvõimsusega 51.25 kW (väiketootja).

PV-paneeli hinnakalkulatsioonis on arvestatud inverteri maksumust, (ca 15% lõplikust hinnast), paigaldus- ja materjalikulusid (30%).

Tabel 13 PV-paneeli tehnilised andmed, optimaalne paigaldus ja maksumus.


Nominaalne võimsus, W 250

Kasutegur, % 15.9

PV-paneeli pindala, m2 1.60

PV-paneeli laius, m 0.986

Kaldenurk, ° 45

Nurk lõunasuunast, ° 24

Simuleeritud tootlikkus PV-paneeli kohta, kWh/a 261

PV-paneeli hind (ilma KM-ta), € 149.50

Süsteemi maksumus (ilma KM-ta), €/W 1.14*

Süsteemi maksumus (ilma KM-ta), €/W 1.20**

Süsteemi maksumus (ilma KM-ta), €/W 1.22***

* - süsteemi koguvõimsus alla 11 kW (44 tk); ** - süsteemi koguvõimsus alla 33 kW (132 tk); *** - süsteemi koguvõimsus üle 33 kW.

Referentsmudelis kasutatud meetmed: välisseina soojustuse paksus 140 mm;

katuslae soojustuse paksus 200 mm;

40

kolmekordse klaaspakettiga kirkad aknad;

põhiprojektile vastav ventilatsiooniagregaat (SFP = 1.82; ηT = 73.9%);

käsitsi aegjuhtimisega T5-luminofoorvalgustid.


Lokaalse taastuvenergia tootmisega vähenes hoone energiatõhususarv 5.5, 16.4 ja 25.5 kWh/(m²∙a) võrra vastavalt uuritud PV-paneelide koguvõimsustele 11 kW (70.4 m²), 33 kW (211.2 m²) ja 51.25 kW (328.1 m²). Arvutuslik eksporditud ja toodetud elektrienergia suhe jäi vahemikku 14-25%. Joonis 48 kajastab hoone lisainvesteeringu suhet säästetud ETA kohta.

Joonis 48 Lisainvesteering säästetud ETA kohta.

Joonis 49 esitab kulutõhususe analüüsi tulemused, mis näitavad uuritud variantide energiatõhususarvu, nüüdisväärtuse muutu ja lisainvesteeringu suurust algse lahenduse suhtes.

2.7

-23.9

-33.2

-35.4

-33.5

0.0

-0.8

0.10.6

1.6

6.6

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 145 150 155

Lisa

inve

stee

rin

g al

gse

lah

end

use

su

hte

s, %

ΔN

PV,

€/m

2

ETA, kWh/(m2 a) NPV Lisainvesteering

Algne lahendus

Miinimumnõue

Tugev "C" klass

Madalenergiahoone I

nZEB

nZEB dünaamilise päikesevarjestusega

Madalenergiahoone II

41

Joonis 49 Büroohoone uuritud variantide energiatõhususarv, nüüdisväärtuse muut ja lisainvesteering algse lahenduse suhtes.

Madalenergiahoone 112.6 kWh/(m2∙a) taseme saavutamiseks piisab 0.1% lisainvesteeringust.

Liginullenergiahoone energiatõhususetaseme saavutamiseks vajalik lisainvesteering on 1.6% algse lahenduse maksumusest (22.9 €/m²) Antud variandi ΔNPV on ca -40 €/m2 (säästu) võrreldes referentslahendusega, seega võib saavutatud liginullenergiahoone taseme nimetada kuluoptimaalseks tasemeks ja kuluoptimaalseks energiatarbe vahemikuks ca on 90 – 95 kWh/(m2∙a). Joonis 50 - Joonis 53 esitavad kõigi analüüsitud variantide kulutõhususe arvutustulemusi reaalintresside 2.0%, 2.5% ja 3.0% korral.

Joonis 50 Büroohoone kulutõhususe arvutustulemused. Reaalintress 2.0%.


-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

80 90 100 110 120 130 140

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

Dünaamiline varjestus

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

80 90 100 110 120 130 140

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

42


Joonis 53 Büroohoone makromajandusliku kulutõhususe arvutustulemused. Reaalintress 2.5%.

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

80 90 100 110 120 130 140

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-80

-60

-40

-20

0

20

80 90 100 110 120 130 140

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

43

4 Rekonstrueeritavate hoonete kulutõhusus

4.1 Väikeelamud

4.1.1 Hoonete kirjeldus

Töö selles osas on vaadeldud väikeelamute energiatõhususe parandamise variante kahe näidishoone baasil:

Uuem väikeelamu, mis vajab ainult tehnosüsteemide renoveerimist

Vanem väikeelamu, mis vajab ka välispiirete renoveerimist

Tabel 14 Näidiselamute tehnilised näitajad.

Uuem hoone (ainult tehnosüsteemide renoveerimine)

Vanem hoone (tarindite ja tehnosüsteemide renoveerimine)

Korruste arv: 2

Suletud netopind: 217,8 m2

Köetav pind: 182.3 m2

Välisseinte soojusläbivus: 0.25 W/(m2K)

Katuse soojusläbivus: 0.16 W/(m2K)

Akende soojusläbivus: 1.8 W/(m2K)

Küttesüsteem: gaasikatel + radiaatorküte

Korruste arv: 1

Suletud netopind: 164.5 m2

Köetav pind: 164.5 m2

Välisseinte soojusläbivus: 0.54 W/(m2K)

Katuse soojusläbivus: 0.48 W/(m2K)

Akende soojusläbivus: 2.8 W/(m2K)

Küttesüsteem: ahiküte + elekter

4.1.2 Renoveerimismeetmete kirjeldus

Energiatõhususe paketid on koostatud erinevate üksikmeetmete kombinatsioonidena. Analüüsitud üksikmeetmed:

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem η-0.8

Soojusallika vahetus: õhk-vesi soojuspump, pelletikatel, maasoojuspump

Välisseina soojustamine: 50/100 mm, 150/200 mm, 250/300 mm

Katuse soojustamine: 50/100 mm, 150/200 mm, 250/300 mm

Akende vahetus: U – 0.7 W/(m2K), U – 1.1 W/(m2K), U – 1.5 W/(m2K)

Põranda soojustamine: 100 mm, 200 mm, 300 mm

Päikesekollektorite paigaldus

Välisseina ja katuslae soojustuskihi paksuse juures viitab märge 50/100 olukorrale, kus uuema näidiselamu puhul on kasutatud 50mm lisasoojustust ning vanema hoone puhul 100mm lisasoojustust, et ühtlustada renoveerimisjärgses olukorras tarindite soojusläbivust.

44

Meetmete maksumuse hindamisel on kasutatud ehituse peatöövõtu ettevõttest saadud maksumushinnanguid, mida on võrreldud EKE Nora ühikhindade baasil moodustatud ühikhindadega.

Tabel 15. Rekonstrueerimismeetmete kirjeldus.

Energiamärgise klass

Uuem hoone Vanem hoone

E

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldus

Soojusallika vahetus (pelletikatel), radiaatorküttel küttesüsteem

Katuslae lisasoojustus (250mm mineraalvilla)

Uste vahetus (U - 1,0 W/(m2K))

D


Soojusallika vahetus (pelletikatel)


Soojusallika vahetus (pelletikatel), radiaatorküttel küttesüsteem


Välisseina lisasoojustus (200mm mineraalvilla)

Akende vahetus (U - 0,7 W/(m2K))

Uste vahetus (U - 1,0 W/(m2k))

C


Soojusallika vahetus (maasoojuspump)

Pööningu vahelae lisasoojustus (50mm puistevilla)




Soojusallika vahetus (maasoojuspump), radiaatorküttel küttesüsteem





B


Soojusallika vahetus (maasoojuspump)

Päikesepaneelid sooja vee tootmiseks

Katuslae lisasoojustus (250mm puistevilla)


Põranda soojustus (300mm vahtpolüstüreeni)




Soojusallika vahetus (maasoojuspump), radiaatorküttel küttesüsteem

Päikesepaneelid sooja vee tootmiseks



Põranda soojustus (300mm vahtpolüstüreeni)



45


Finantsarvutuste kogukulu tulemused on esitatud Joonis 54 ja Joonis 55.

Joonis 54 Uuema väikeelamu näidishoone kulutõhususe arvutustulemused.

Joonis 55 Vanema väikeelamu näidishoone kulutõhususe arvutustulemused.

Ainult tehnosüsteemide rekonstrueerimist vajava uuema hoone rekonstrueerimise kuluoptimaalne vahemik on energiatõhususarv 240-260 kWh/(m2a). Ka välispiirete rekonstrueerimist vajava vanema hoone rekonstrueerimise kuluoptimaalne vahemik on energiatõhususarv 250-260 kWh/(m2a). Ainult tehnosüsteemide rekonstrueerimise puhul ei ole tegemist olulise rekonstrueerimisega, seega tuleks olulise rekonstrueerimise energiatõhususe miinimumnõue seada ka välispiirete rekonstrueerimist vajavate hoonete alusel. Hetkel kehtiv väikeelamute olulise rekonstrueerimise energiatõhususe miinimumnõue on 210 kWh/(m2a). Uute nõuete seadmisel tuleks olulise rekonstrueerimise energiatõhususe nõuet ühe energiamärgise klassi võrra parandada ehk siis olulise rekonstrueerimise energiatõhususe nõue võiks olla võrdne uute väikeelamute energiatõhususe miinimumnõuedega 160 kWh/(m2a). Seda põhjendusel, et väikeelamute rekonstrueerimise kulutõhus vahemik on üsna suur ja kuni energiatõhususarvuni 150 kWh/(m2a) on kogukulu muutused suhteliselt väikesed.

-50

0

50

100

150

200

250

300

350

100 150 200 250 300 350

ΔN

PV, €

/m2

ETA, kWh/(m2a)

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

250

100 150 200 250 300 350 400 450 500 550 600

ΔN

PV, €

/m2

ETA, kWh/(m2a)

46

4.2 Korterelamud


Hoone kompaktsuse mõjust tingitud energiakasutuse erinevuse arvesse võtmiseks on valitud kaks erineva suurusega hoonet: väiksem tellishoone ja suurem monteeritavatest elementidest raudbetoon hoone. Tellis ja raudbetoon hooned on näidishooneks valitud, kuna olemasolevate korterelamute seas on tellis ja raudbetoon peamised konstruktsioonitüübid (Joonis 56).

Joonis 56. Korterelamute netopindala.

Näidishoonete olemasoleva olukorra tehniliste näitajate andmed on esitatud Tabel 16 ja Joonis 57.

Tabel 16 Korterelamute näidishoonete tehnilised näitajad.

Väiksem Suurem

Kandekonstruktisoon Tellis Raudbetoon

Korruste arv 4 5

Netopind, m2 1383 3519

Köetav pind, m2 1154 2968

Korterite arv

Piirete soojusjuhtivused, W/(m2·K)

32 60

välissein 1,0 0,9

katus 1,1 0,8

aknad 2,0 2,0

Piirete pindalad, m2

välissein 760 1410

katus 320 610

aknad 260 520

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

0

2

4

6

8

10

12

Osakaal

Kort

ere

lam

ute

neto

pin

dala

, m

ln m

2

Series2 Series1

47

Joonis 57 Korterelamute näidishoonete illustreerivad fotod.


Energiatõhususe paketid on koostatud erinevate üksikmeetmete kombinatsioonidena. Analüüsitud üksikmeetmed:

Välisseina soojustamine 150 mm, 200 mm ja 300 mm

Katuslae soojustamine 300 mm, 400 mm ja 500 mm

Keldri lae soojustamine 150 mm

Uued aknad soojusläbivustega U-1.1 W/(m2K) ja U-0.8 W/(m2K)

Uus kahetoru küttesüsteem

Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi paigaldus

o mehaaniline väljatõmme ilma soojustagastuseta

o mehaaniline väljatõmme koos väljatõmbeõhu soojuspumbaga soojustagastusega

o mehaaniline sissepuhe-väljatõmme tsentraalse agregaadiga

Päikesepaneelide (PV) paigaldus

o Väiksem maja 16 kW

o Suurem maja 32 kW

Meetme maksumused on arvestatud riiklikust toetusmeetmest rekonstrueerimistoetust taotlenud korterelamute rekonstrueerimistööde eelarvete alusel. Meetmete maksumused sisaldavad ainult energiasäästu töid. Välja on jäetud elektri-, vee-, kanalisatsioonisüsteemi jms tööde maksumused, mis hinnanguliselt suurendaksid paketi maksumust ca 20%.


Finantsarvutuste kogukulu tulemused on esitatud Joonis 58 ja Joonis 59.

48

Joonis 58 Väiksema korterelamu näidishoone kulutõhususe arvutustulemused.

Joonis 59 Suurema korterelamu näidishoone kulutõhususe arvutustulemused.

Väiksema korterelamu puhul on kuluoptimaalne energiatarbe vahemik 130-160 kWh/(m2a). Suurema korterelamu puhul 110-130 kWh/(m2a). Võttes arvesse olemasolevate korterelamute väga erinevat suurust ja tehnilist seisukorda, siis oleks kuluoptimaalne olulise rekonstrueerimise energiatõhususe nõue võrdne uute korterelamute energiatõhususe miinimumnõudega 150 kWh/(m2a).

Makroökonoomilise kogukulu arvutuste tulemused esitatud Joonis 60 ja Joonis 61.

-40

-20

0

20

40

60

80

100

80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-20

-10

0

10

20

30

40

50

80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

49

Joonis 60 Väiksema korterelamu makromajandusliku kulutõhususe arvutustulemused.

Joonis 61 Suurema korterelamu makromajandusliku kulutõhususe arvutustulemused.

Ka makromajandusliku tasandi kuluoptimaalsuse arvutused toetavad olulise rekonstrueerimise energiatõhususe nõude võrdsustamist praeguse uute korterelamute energiatõhususe miinimumnõudega 150 kWh/(m2a).

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280

ΔN

PV

, €

/m2

ETA, kWh/(m2 a)

50

4.3 Büroohooned


Büroohoonete energiasäästu potentsiaali analüüsiti kahe näidishoone baasil (Joonis 62 ja Joonis 63).

Joonis 62 Büroohoone 1.

Joonis 63 Büroohoone 2.

Kõik arvutused teostati mõlema hoone mudeliga. Lõpptulemustena kasutati kahe hoone pinna järgi kaalutud keskmiseid näitajaid.

Olemasolevate hoonete välispiirdeid ja õhuvahetust iseloomustasid järgmised põhinäitajad:

Välisseinte soojusläbivus U≈ 1.1 W/(m2.K)

Katuse soojusläbivus U≈ 1.0 W/(m2.K)

Akende soojusläbivus U≈ 1.8 W/(m2.K)


Teostati järgmised simulatsioonid:

Olemasolev soojapidavus, ventilatsioonil soojustagastuse temperatuuri suhtarv 0.7

Akende U =1.2, olemasolev soojapidavus, ventilatsioonil soojustagastuse temperatuuri suhtarv 0.7

51

Ventilatsioonil soojustagastuse temperatuuri suhtarv 0.7; seintel lisasoojustus 15 cm, katusel 20 cm, aken U=1.2 W/(m2.K)



Ventilatsioonil soojustagastuse temperatuuri suhtarv 0.7; seintel lisasoojustus 15 cm, katusel 20 cm, aken U=0.9 W/(m2.K); valgustus efektiivsem

Ventilatsioonil soojustagastuse temperatuuri suhtarv 0.7; seintel lisasoojustus 25 cm, katusel 30 cm, aken U=0.9 W/(m2.K); valgustus efektiivsem


Energiamärgise klass D:

Välisseina lisasoojustus +200 mm

Katuse lisasoojustus + 250 mm

Akna soojusläbivus U-1.2 W/(m2.K)


Energiamärgise klass C:





Valgustuse juhtimine

Energiamärgise klass C:





Valgustuse juhtimine

52


Finantsarvutuste kogukulu tulemused on esitatud Joonis 64.

Joonis 64 Büroohoone kulutõhususe arvutustulemused.

Kuluoptimaalne olulise rekonstrueerimise energiatõhususe nõue on võrdne uute büroohoonete energiatõhususe miinimumnõudega 160 kWh/(m2a).

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 300 320

ΔN

PV

, €/m

2

ETA, kWh/(m2 a)

53

Kasutatud kirjandus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL (EPBD), 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta.

Euroopa Liidu Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 244/2012, 16. jaanuar 2012.

Majandus- ja taristuministri 03.06.2015. a määrus nr 55, Hoone energiatõhususe miinimumnõuded.

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58, Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika.

54

Lisad

Lisa 1. Väikeelamu (100m2) simulatsiooni tulemused.

Input data Report

Project Building

Model floor area 206.6 m2

Customer Model volume 462.8 m3

Created by Model ground area 100.2 m2

Location Tallinn_TRY Model envelope area 392.4 m2

Climate file EST_TALLINN_TRY Window/Envelope 4.9 %

Case Average U-value 0.1869 W/(m2 K)

Simulated Envelope area per Volume 0.848 m2/m3

Fixed infiltration airflow rate 4.670 l/s

Building envelope Area [m2] U [W/(m2 K)] U*A [W/K] % of total

Walls above ground 137.19 0.12 16.48 22.46

Walls below ground 0.00 0.00 0.00 0.00

Roof 129.96 0.10 13.02 17.75

Floor towards ground 100.17 0.10 10.44 14.23

Floor towards amb. air 0.00 0.00 0.00 0.00

Windows 19.23 0.90 17.31 23.59

Doors 5.88 0.12 0.71 0.96

Thermal bridges 15.41 21.00

Total 392.42 0.19 73.36 100.00

Thermal bridges Area or Length Avg. Heat conductivity Total [W/K]

External wall / internal slab 78.67 m 0.005 W/(m K) 0.393

External wall / internal wall 54.00 m 0.005 W/(m K) 0.270

External wall / external wall 24.99 m 0.025 W/(m K) 0.625

External windows perimeter 67.50 m 0.040 W/(m K) 2.700

External doors perimeter 18.20 m 0.020 W/(m K) 0.364

Roof / external walls 28.53 m 0.036 W/(m K) 1.027

External slab / external walls 43.44 m 0.224 W/(m K) 9.730

Balcony floor / external walls 0.00 m 0.000 W/(K m) 0.000

External slab / Internal walls 87.21 m 0.005 W/(m K) 0.436

Roof / Internal walls 0.00 m 0.000 W/(K m) 0.000

External walls, inner corner 2.40 m -0.057 W/(m K) -0.137

Total envelope (incl. roof and ground) 392.42 m2 0.000 W/(m2 K) 0.000

Extra losses - - 0.000

Sum - - 15.408

Windows Area [m2]

U Glass [W/(m2 K)]

U Frame [W/(m2 K)]

U Total [W/(m2 K)]

U*A [W/K]

Shading factor g

NE 11.19 0.90 0.90 0.90 10.07 0.50

SE 1.32 0.90 0.90 0.90 1.19 0.50

SW 5.60 0.90 0.90 0.90 5.04 0.50

NW 1.12 0.90 0.90 0.90 1.01 0.50

Total 19.23 0.90 0.90 0.90 17.31 0.50

55

Air handling

unit

Pressure head supply/exhaust

[Pa/Pa]

Fan efficiency supply/exhaust [-/-]

System SFP [kW/(m3/s)]

Heat exchanger temp. ratio/min exhaust

temp. [-/C]

AHU 450.00/450.00 0.60/0.60 0.75/0.75 0.80/0.00

DHW use kWh/m2 floor area and year Total, [l/s] 25.000 0.003

Occupant schedules in zones (click to expand/contract)

Lighting schedules in zones (click to expand/contract)

Equipment schedules in zones (click to expand/contract)

Controller setpoints in zones (click to expand/contract)

Systems Energy

Project Building








Used energy kWh (sensible and latent)

Month Zone heating Zone cooling AHU heating AHU cooling Dom. hot water

████ ████ ████ ████ ████

1 804.3 0.0 61.1 0.0 438.6

2 750.8 0.0 90.2 0.0 396.2

3 517.0 0.0 37.5 0.0 438.6

4 329.2 0.0 3.3 0.0 424.5

5 42.7 0.0 -0.1 0.0 438.6

6 3.2 0.0 -0.0 0.0 424.5

7 0.2 0.0 -0.0 0.0 438.6

8 1.2 0.0 -0.0 0.0 438.6

9 54.0 0.0 -0.0 0.0 424.5 10 307.9 0.0 1.7 0.0 438.6

11 597.5 0.0 40.5 0.0 424.5

12 765.4 0.0 60.0 0.0 438.6

Total 4173.4 0.0 294.3 0.0 5164.4

56

Utilized free energy kWh (sensible and latent)

Month AHU heat recovery

AHU cold recovery

Plant heat recovery

Plant cold recovery

Solar heat

Ground heat

Ground cold

Ambient heat

Ambient cold

████ ████ ████ ████ ████ ████ ████ ████ ████

1 698.8 0.0 2 670.9 0.0 3 614.5 0.0 4 475.2 -0.0 5 240.8 -0.5 6 130.1 -0.0 7 56.5 -0.0 8 91.4 -0.0 9 233.2 -0.0 10 423.0 0.0 11 588.3 0.0 12 679.1 0.0

Total 4901.8 -0.5

Generated electric energy kWh Month Solar (PV) Wind turbine CHP

████ ████ ████

1 2 3 4

57

5 6 7 8 9 10 11 12

Total

Auxiliary energy kWh Month Humidification Fans Pumps

████ ████ ████

1 44.3 0.0

2 39.8 0.0

3 44.5 0.0 4 43.5 0.0

5 45.9 0.0

6 44.7 0.0

7 46.5 0.0

8 46.4 0.0

9 44.4 0.0

10 45.2 0.0

11 43.1 0.0

12 44.3 0.0

Total 532.6 0.0

58

Lisa 2. Väikeelamu (200m2) simulatsiooni tulemused.

Input data Report

Project Building



Created by

Model ground area 25.8 m2









Roof 113.70 0.11 12.93 6.93



Windows 103.94 0.90 93.55 50.13

Doors 11.29 1.09 12.25 6.57


Total 500.87 0.37 186.61 100.00











Roof / Internal walls 39.89 m 0.005 W/(m K) 0.199

External walls, inner corner 0.00 m 0.000 W/(K m) 0.000



Sum - - 35.684

Windows Area [m2]

U Glass [W/(m2 K)]

U Frame [W/(m2 K)]

U Total [W/(m2 K)]

U*A [W/K]

Shading factor g

NE 54.40 0.90 0.90 0.90 48.96 0.50

SE 5.06 0.90 0.90 0.90 4.55 0.50

SW 41.84 0.90 0.90 0.90 37.66 0.50

NW 2.64 0.90 0.90 0.90 2.38 0.50

Total 103.94 0.90 0.90 0.90 93.55 0.50

59

Air handling unit Pressure head

supply/exhaust [Pa/Pa]

Fan efficiency supply/exhaust [-

/-]


Heat exchanger temp. ratio/min exhaust temp. [-

/C]

Elamu_ventseade_energia 160.00/140.00 0.20/0.20 0.80/0.70 0.80/0.00

DHW use L/per occupant and day No. of persons Total, [l/s] 0.000 5.239 0.000





Systems Energy

Project Building

Timbeco 103, eramu Model floor area 206.6 m2







Used energy kWh (sensible and latent) Month Zone heating Zone cooling AHU heating AHU cooling Dom. hot water

████ ████ ████ ████ ████

1 804.3 0.0 61.1 0.0 438.6

2 750.8 0.0 90.2 0.0 396.2 3 517.0 0.0 37.5 0.0 438.6

4 329.2 0.0 3.3 0.0 424.5

5 42.7 0.0 -0.1 0.0 438.6

6 3.2 0.0 -0.0 0.0 424.5

7 0.2 0.0 -0.0 0.0 438.6

8 1.2 0.0 -0.0 0.0 438.6

9 54.0 0.0 -0.0 0.0 424.5

10 307.9 0.0 1.7 0.0 438.6

11 597.5 0.0 40.5 0.0 424.5 12 765.4 0.0 60.0 0.0 438.6

Total 4173.4 0.0 294.3 0.0 5164.4

60



AHU cold recovery

Plant heat recovery

Plant cold recovery

Solar heat

Ground heat

Ground cold

Ambient heat

Ambient cold

████ ████ ████ ████ ████ ████ ████ ████ ████

1 698.8 0.0 2 670.9 0.0 3 614.5 0.0 4 475.2 -0.0 5 240.8 -0.5 6 130.1 -0.0 7 56.5 -0.0 8 91.4 -0.0 9 233.2 -0.0 10 423.0 0.0 11 588.3 0.0 12 679.1 0.0

Total 4901.8 -0.5


████ ████ ████

1 2 3 4

61

5 6 7 8 9 10 11 12

Total


████ ████ ████

1 44.3 0.0

2 39.8 0.0

3 44.5 0.0 4 43.5 0.0

5 45.9 0.0

6 44.7 0.0

7 46.5 0.0

8 46.4 0.0

9 44.4 0.0

10 45.2 0.0

11 43.1 0.0

12 44.3 0.0

Total 532.6 0.0

Systems Energy

Project Building



Created by






Used energy

62

kWh (sensible and latent) Month Zone heating Zone cooling AHU heating AHU cooling Dom. hot water

████ ████ ████ ████ ████

1 2948.0 0.0 143.7 0.0 0.0

2 2621.0 0.0 214.4 0.0 0.0

3 1557.0 0.0 88.4 0.0 0.0

4 883.0 0.0 8.2 0.0 0.0

5 26.2 0.0 0.0 0.0 0.0

6 0.1 0.0 0.0 0.0 0.0

7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 8 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0

9 101.4 0.0 0.0 0.0 0.0

10 1232.0 0.0 4.4 0.0 0.0

11 2341.0 0.0 96.4 0.0 0.0

12 2903.0 0.0 141.3 0.0 0.0

Total 14612.7 0.0 696.8 0.0 0.0



AHU cold recovery

Plant heat recovery

Plant cold recovery

Solar heat

Ground heat

Ground cold

Ambient heat

Ambient cold

████ ████ ████ ████ ████ ████ ████ ████ ████

1 1547.0 0.0 2 1479.0 0.0 3 1362.0 0.0 4 1057.0 -0.0 5 536.2 -0.7 6 289.7 -0.0 7 125.9 -0.0 8 203.6 -0.0 9 519.1 -0.0 10 940.9 0.0 11 1303.0 0.0 12 1503.0 0.0

Total 10866.4 -0.7

63


████ ████ ████

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Total


████ ████ ████

1 98.8 0.1

2 89.0 0.2 3 99.3 0.1

4 97.0 0.0

5 102.1 0.0

6 99.6 0.0

7 103.5 0.0

8 103.3 0.0

9 98.8 0.0

10 100.8 0.0

11 96.2 0.1 12 98.9 0.1

Total 1187.4 0.5

64

65

Lisa 3. Ridaelamu simulatsiooni tulemused.

Input data Report

Project Building



Created by


Location Tallinn Model envelope area 1067.0 m2








Roof 288.16 0.10 28.87 12.07



Windows 118.22 0.90 106.40 44.47

Doors 0.00 0.00 0.00 0.00


Total 1067.00 0.22 239.24 100.00






External doors perimeter 0.00 m 0.000 W/(K m) 0.000






External walls, inner corner 30.87 m 0.000 W/(m K) 0.000


Extra losses - - -0.000

Sum - - 28.745

Windows Area [m2]

U Glass [W/(m2 K)]

U Frame [W/(m2 K)]

U Total [W/(m2 K)]

U*A [W/K]

Shading factor g

N 66.24 0.90 0.90 0.90 59.62 0.50

E 1.15 0.90 0.90 0.90 1.03 0.50

S 49.68 0.90 0.90 0.90 44.71 0.50

W 1.15 0.90 0.90 0.90 1.03 0.50

Total 118.22 0.90 0.90 0.90 106.40 0.50

Air handling unit

Pressure head supply/exhaust

[Pa/Pa]

Fan efficiency supply/exhaust [-/-

]


Heat exchanger temp. ratio/min

exhaust temp. [-/C]

66

Elamu_ventseade 160.00/140.00 0.20/0.20 0.80/0.70 0.80/0.00

DHW use kWh/m2 floor area and year Total, [l/s] 25.000 0.008





Systems Energy

Project Building








Used energy kWh (sensible and latent) Month Zone heating Zone cooling AHU heating AHU cooling Dom. hot water

████ ████ ████ ████ ████

1 22366.0 0.0 412.5 0.0 1243.0

2 21525.0 0.0 613.3 0.0 1123.0

3 18137.0 0.0 258.9 0.0 1243.0

4 13924.0 0.0 28.4 0.0 1203.0

5 7041.0 0.0 1.2 0.0 1243.0

6 3912.0 0.0 0.0 0.0 1203.0

7 1637.0 0.0 0.0 0.0 1243.0

8 2946.0 0.0 0.0 0.0 1243.0

9 7386.0 0.0 0.6 0.0 1203.0 10 13024.0 0.0 14.1 0.0 1243.0

11 18647.0 0.0 281.1 0.0 1203.0

12 21815.0 0.0 401.0 0.0 1243.0

Total 152360.0 0.0 2011.1 0.0 14636.0

67



AHU cold recovery

Plant heat recovery

Plant cold recovery

Solar heat

Ground heat

Ground cold

Ambient heat

Ambient cold

████ ████ ████ ████ ████ ████ ████ ████ ████

1 4026.0 0.0 2 3833.0 0.0 3 3550.0 0.0 4 2768.0 -0.0 5 1407.0 -2.2 6 760.2 -0.0 7 330.4 -0.7 8 534.7 -0.7 9 1362.0 -0.0 10 2468.0 0.0 11 3392.0 0.0 12 3917.0 0.0

Total 28348.3 -3.6


████ ████ ████

1 259.2 0.3 2 233.5 0.4

68

3 260.8 0.2

4 254.6 0.0

5 268.0 0.0

6 261.4 0.0

7 271.7 0.0

8 271.0 0.0

9 259.4 0.0

10 264.4 0.0

11 252.6 0.2 12 259.6 0.3

Total 3116.2 1.4

69

Lisa 4. Büroohoone simulatsiooni tulemused.

Input data Report

Building

Office buildings Model floor area 5232.8 m2


Created by



Climate file Eesti Window/Envelope 25.1 %

Case

Average U-value 0.3607 W/(m2 K)

Envelope area per Volume 0.3147 m2/m3





Roof 1258.56 0.22 280.65 14.81



Windows 1319.65 0.72 946.15 49.93

Doors 15.27 1.25 19.12 1.01

Thermal bridges

135.20 7.13

Total 5253.79 0.36 1894.91 100.00

Thermal bridges Area or Length Avg. Heat conductivity

Total [W/K]










70


External walls, inner corner 36.55 m -0.080 W/(m K) -2.928



Sum - - 135.196

Windows Area [m2] U Glass [W/(m2 K)]

U Frame [W/(m2 K)]

U Total [W/(m2 K)] U*A [W/K] Shading factor g

NNE 441.72 0.68 1.00 0.71 312.64 0.31

ESE 230.53 0.67 1.00 0.71 164.31 0.25

SSW 297.93 0.69 1.00 0.73 218.66 0.26

WNW 347.10 0.68 1.00 0.72 249.12 0.28

R 2.36 0.60 - 0.60 1.42 0.30

Total 1319.65 0.68 1.00 0.72 946.15 0.28

Air handling unit Pressure head supply/exhaust [Pa/Pa]

Fan efficiency supply/exhaust [-/-]


Heat exchanger temp. ratio/min exhaust temp. [-/C]

AHU 528 / 528 0.60 / 0.60 0.88 / 0.88 0.74 / 0.0

Parkla_Ventseade 600 / 600 0.60 / 0.60 1.0 / 1.0 0.70 / 1.0

DHW use L/m2 floor area and year Total, [l/s]

99.700 0.017

Delivered Energy Report

Project Building




Location Tallinn_tegelik Model envelope area 5253.8 m2

Climate file Eesti Window/Envelope 25.1 %

Case

Average U-value 0.3607 W/(m2 K)

Simulated

Envelope area per Volume 0.3147 m2/m3

Building Comfort Reference

Percentage of hours when operative temperature is above 27°C in worst zone 5 %

71

Percentage of hours when operative temperature is above 27°C in average zone 0 %

Percentage of total occupant hours with thermal dissatisfaction 11 %

Delivered Energy Overview

Purchased energy Peak demand

kWh kWh/m2 kW

██ Lighting, facility 97867 18.7 43.58

██ Electric cooling 48851 9.3 202.7

██ HVAC aux 51653 9.9 15.93

Total, Facility electric 198371 37.9

██ Fuel heating 155938 29.8 234.7

██ Domestic hot water 30331 5.8 3.46

Total, Facility fuel* 186269 35.6

Total 384640 73.5

██ Equipment, tenant 97867 18.7 43.58

Total, Tenant electric 97867 18.7

Grand total 482507 92.2

*heating value

Monthly Purchased/Sold Energy

Month

Facility electric Facility fuel (heating value) Tenant electric

Lighting, facility

Electric cooling

HVAC aux

Fuel heating

Domestic hot water

Equipment, tenant

72

(kWh) (kWh) (kWh) (kWh) (kWh) (kWh)

1 8626.0 0.0 4498.0 31363.0 2576.0 8626.0

2 7501.0 6.1 3901.0 30927.0 2327.0 7501.0

3 7875.0 79.9 4119.0 17787.0 2576.0 7875.0

4 8252.0 98.3 4329.0 8014.0 2493.0 8252.0

5 8246.0 6038.0 4390.0 422.2 2576.0 8246.0

6 7869.0 8993.0 4209.0 23.7 2493.0 7869.0

7 8623.0 21652.0 4648.0 2.1 2576.0 8623.0

8 7874.0 11033.0 4223.0 10.3 2576.0 7874.0

9 8248.0 918.8 4384.0 1144.0 2493.0 8248.0

10 8622.0 28.1 4537.0 10045.0 2576.0 8622.0

11 7502.0 4.1 3919.0 24381.0 2493.0 7502.0

12 8629.0 0.0 4496.0 31819.0 2576.0 8629.0

Total 97867.0 48851.2 51653.0 155938.2 30331.0 97867.0

ET ET 73

Lisa 5. Määruse EL 244 lisa III (vastavalt EL direktiivile 2010/31/EL)

III LISA

Aruandevorm, mida liikmesriik võib kasutada komisjonile direktiivi 2010/31/EL

artikli 5 lõike 2 ja käesoleva määruse artikli 6 kohaste aruannete esitamiseks

1. VÕRDLUSE ALUSEKS OLEVAD HOONED

Olemasolevatale hoonete võrdlushoonetena on kasutatud arengukava „ENMAK: Eesti

pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+“ hoonefondi energitõhususe parandamise

analüüsi aluseks olnud hoonetüüpe.

Kasutatud tüüphooned:

1. Väikeelamu

2. Korterelamu

3. Büroohoone

Võrdlushoonete valikul arvestati olemasoleva hoonefondiga ja simulatsioonarvutuses kasutati

enim levinud hoonetüüpe.

Simulatsioonarvutustes varieeriti järgnevate suurustega:

- Välisseina soojusläbivus

- Katuse soojusläbivus

- Pinnasel põranda soojusläbivus

- Akna soojusläbivus

- Õhulekkearv

- Ventilatsioonisüsteemi tüüp

- Soojusallika tüüp (väikeelamud)

Käesolevas aruandevormis on detailsemalt esitatud väikeelamu, korterelamu ja büroohoone

energiasimulatsioonide ja kuluoptimaaluse arvutuste lähteandmed ja tulemused. Pikem

kulutõhususe arvutuste kirjeldus on toodud lisas 1 “Cost optimal and nZEB energy performance

levels for buildings”.

ET ET 74

Tabel 1. Olemasolevate hoonete võrdluse aluseks olev hoone (oluline rekonstrueerimine)

Olemasolev

a hoone

korral

Hoone

geomeetria1

Aknapinna

osakaal

hoone

välispiirdes

ja aknad,

millele

päike ei

paista

Põrandapin

d, m2,

nagu on

kasutusel

ehitusseadu

stikus

Hoone

kirjeldus2

Keskmise

ehitustehno

loogia

kirjeldus3

Keskmine

energiatõhu

sus

kWh/m2,a

(enne

investeering

u tegemist)

Nõuded

hoone osade

tasemel

(tüüpväärtu

s)

1. Ühepereelamud ja allkategooriad Nõudeid

hoone osade

tasemel ei ole

määratletud.

Määrus

„Energiatõhu

suse

miinimumnõ

uded“ on

toodud

üldised

nõuded

välispiiretele,

tehnosüsteem

idele ja

küttesüsteemi

le.

Vanem

väikeelamu

Välissein:

142 m2

Pööningu

lagi: 138 m2

Põrand

pinnasel:

138 m2

Korruste

arv: 1

Aknad: 22

m2 (14%

fassaadi

pindalast)

Köetav

pind: 165

m2

kandekonstr

uktsioon –

puit,

Välissein:

U-0.54

W/(m2K)

Katus:

U- 0.48

W/(m2K)

Aknad: U-

2.8

W/(m2K)

Küttesüstee

m: ahiküte

520

Uuem

väikeelamu

Välissein:

206 m2

Pööningu

lagi: 237 m2

Põrand

pinnasel:

237m2

Korruste

arv: 2

Aknad: 50

m2 (20%

fassaadi

pindalast)

Köetav

pind: 182

m2

kandekonstr

uktsioon –

väikeplokk

Välissein:

U-0.25

W/(m2K)

Katus:

U- 0.16

W/(m2K)

Aknad: U-

1.8

W/(m2K)

Küttesüstee

m:

gaasikatel

310

2. Korterelamud ja mitmepereelamud ning allkategooriad

Väiksem

korterelam

u

Välissein:

760 m2

Pööningu

lagi: 320 m2

Põrand

pinnasel:

320 m2

Korruste

arv: 4

Aknad: 260

m2 (34%

fassaadi

pindalast)

Köetav

pind: 1154

m2

kandekonstr

uktsioon –

tellis

Välissein:

U-1.0

W/(m2K)

Katus:

U- 1.1

W/(m2K)

Aknad: U-

2.0

W/(m2K)

Küttesüstee

m: kaugküte

242

1 Pindala ja ruumala suhe, orientatsioon, põhja-/lääne-/lõuna-/idafassaadi pindala. 2 Ehitusmaterjal, tüüpiline õhukindlus (kvalitatiivne), kasutamisviis (kui see on kohane), vanus (kui see on kohane). 3 Hoone tehnosüsteemid, hoone osade soojusläbivus, aknad – pindala, soojusläbivus (U-arv), vari, passiivsüsteemid jne.

ET ET 75

Suurem

korterelam

u

Välissein:

1410 m2

Pööningu

lagi: 610 m2

Põrand

pinnasel:

610 m2

Korruste

arv: 5

Aknad: 520

m2 (37%

fassaadi

pindalast)

Köetav

pind: 2968

m2

kandekonstr

uktsioon –

monteeritav

raudbetoon

Välissein:

U-0.9

W/(m2K)

Katus:

U- 0.8

W/(m2K)

Aknad: U-

2.0

W/(m2K)

Küttesüstee

m: kaugküte

202

3.

Büroohoon

ed ja

allkategoori

ad

Välissein:

U-1.1

W/(m2K)

Katus:

U- 1.0

W/(m2K)

Aknad: U-

1.8

W/(m2K)

Küttesüstee

m: kaugküte

310

5. Muud

mitteeluruu

midena

kasutatava

d

hoonekateg

ooriad

Seoses direktiivis 2010/31/EL kirjeldatud liginullenergiahoone mõistega ja energiatõhususe

miinimumnõuete uuendamisega tellis Majandus- ja Taristuministeerium analüüsi uute hoonete

liginullenergia tasemete määramiseks. Uuringu läbiviijaks Tallinna Tehnikaülikool. Analüüs

teostati kuue hoonetüübi kohta:

Väikeelamu, 100m2

Väikeelamu, 200m2

Ridaelamu

Korterelamu

Büroohoone

Võrdlushoonete valikul arvestati hoone korruselisust, netopinda, akende ja fassaadipinna suhet

jne. Eesmärgiks seati valida hooned, mis võiksid arhitektide vaatenurgast iseloomustada uusi

kavandatavaid hooneid. Välja valitud hoonete alusel koostati energiatarbe

simulatsioonarvutuste jaoks arvutusmudelid.

Simulatsioonarvutustes varieeriti järgnevate suurustega:

- Välisseina soojusläbivus

- Katuse soojusläbivus

- Pinnasel põranda soojusläbivus

ET ET 76

- Akna soojusläbivus

- Akna paketi päikesefaktor (g-arv)

- Õhulekkearv

- Akna ja fassaadipinna suhe (büroohoone)

- Soojusallika tüüp (väikeelamud)

Arvutusmudelite kirjeldused on toodud tabelis 1. Mudelite pindala on esitatud köetava pinna

kaudu, kuna energiatarbimine esitatakse köetava pinna kohta. Köetavaks pinnaks loetakse

sisekliima tagamisega ruumide netopinda.

Tabel 2. Uute hoonete võrdluse aluseks olevad hooned

Uute hoonete

korral Hoone

geomeetria4

Aknapinna

osakaal hoone

välispiirdes ja

aknad, millele

päike ei paista

Põrandapind,

m2,

nagu on

kasutusel

ehitusseadusti

kus

Tüüpiline

energiatõhu-

sus

kWh/m2,a

Nõuded

hoone osade

tasemel

1. Ühepere-

elamud ja

allkategooriad

Välissein: 137 /

157 m2

Katus: 130 / 114

m2

Põrand pinnasel:

100 /115 m2

Aknad: 19 / 104

m2 (12% / 66%

fassaadi

pindalast)

Köetav pind:

101 / 206 m2

Nõudeid

hoone osade

tasemel ei ole

määratletud.

Määrus

„Energiatõhus

use

miinimumnõu

ded“ on

toodud

üldised

nõuded

välispiiretele,

tehnosüsteemi

dele ja

küttesüsteemil

e.

2.

Korterelamud

ja mitme-

pereelamud

ning

allkategooriad

Välissein: 1906 m2

Katuslagi: 1493

m2

Põrand pinnasel:

1364 m2

Aknad: 1232 m2

(39% fassaadi

pindalast)

Köetav pind:

6373 m2

3.

Büroohooned

ja

allkategooriad

Välissein: 1077 m2

Katuslagi: 813 m2

Põrand pinnasel:

1056 m2

Aknad: 1320 m2

(55% fassaadi

pindalast)

Köetav pind:

4191 m2

4. Muud

mitteeluruumi

dena

kasutatavad

hoonekategoor

iad

4 Pindala ja ruumala suhe, põhja-/lääne-/lõuna-/idafassaadi pindala. Tähelepanu: hoone orientatsioon võib uue hoone korral juba iseenesest olla energiatõhususe meede.

ET 77 ET

Tabel 3. Energiatõhusust käsitlevate andmete põhiline aruandetabel

Kogus Ühik Kirjeldus

Arvutus

Meetod ja vahend(id)

Energiatõhususe arvutused on teostatud vastavalt Vabariigi

Valituse määrusele nr 55 „Energiatõhususe

miinimumnõuded1“ ja majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrusele nr 58 „Hoonete

energiatõhususe arvutamise metoodika1“

Primaarenergia

muundamistegurid

Energiakandjate kaalumistegurid:

1) taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised

kütused ning muud biokütused, välja arvatud turvas

ja turbabrikett) 0.75;

2) kaugküte 0.9;

3) vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1.0;

4) maagaas 1.0;

5) tahked fossiilkütused (kivisüsi ja muu selline) 1.0;

6) turvas ja turbabrikett 1.0;

7) elekter 2.0.

Primaarenergia muundusteguritele antud väärtused

(energiakandja kohta), mida arvutamisel kasutati

Kliimatingimused

Asukoht Tallinn,59.35 N ja 24.8 E Linna nimi, laius- ja pikkuskraad

Kütmise kraadpäevad

Kraadpäevad

arvutatakse kogu

aasta kohta.

Kraadpäevade

suurus oleneb hoone

asukohast ja

tasakaalutemperatu

urist. Eesti on

jagatud kuueks

piirkonnaks.

Näiteks Tallinna

piirkonna

normaalaasta

kraadpäevad

tasakaalutemperatu

HDD

(heating

degree-day)

Tuleb hinnata kooskõlas Euroopa standardiga EN ISO 15927-6,

täpsustades arvutusajavahemiku

ET 78 ET

uril 17 0C on 4220.

Simulatsiooni-

prograamiga

arvutates

kasutatakse

väliskliima

andmetena testaastat

„Estonian Test

Reference Year”

Jahutamise kraadpäevad Eestis ei kasutata CDD

(cooling

degree-day)

Kliimaandmete kogumi allikas

Kraadpäevade andmed edastab

Eesti Meteoroloogia ja

Hüdroloogia Instituut ja need on

avalikult kättesaadavad SA KredEx

kodulehel

http://www.kredex.ee/energiatohus

usest/kraadpaevad-4 /

Simulatsiooniprogrammides

kasutatav väliskliima testaasta [1]

on koostatud 30 aasta

kliimaandmete põhjal.

Esitada viited arvutamisel kasutatud kliimaandmete kogumi

kohta

Maa-ala kirjeldus

Maa-ala ei ole kirjeldatud.

Arvutamise metoodika ei nõua

lähedal asuvate hoonete

arvestamist.

Näiteks maapiirkond, äärelinn, linn; selgitada, kas läheduses

hoonete asumine on arvesse võetud või mitte

Hoone geomeetria Pikkus × laius × kõrgus vt. lisa 1 ja 2 m × m × m

See on seotud köetud/konditsioneeritud õhu mahuga (EN 13790)

ning pikkuseks loetakse lõunasuunalise fassaadi

horisontaalpikkus.

Korruste arv vt. lisa 1 ja2 -

http://www.kredex.ee/energiatohususest/kraadpaevad-4%20/

http://www.kredex.ee/energiatohususest/kraadpaevad-4%20/

ET 79 ET

S/V (pindala ja ruumala suhe) vt. lisa 1 ja2 m2/m3

Aknapinna ja hoone kogu

välispiirde suhe

lõuna vt. lisa 1 ja2 %

ida vt. lisa 1 ja2 %

põhi vt. lisa 1 ja2 %

lääs vt. lisa 1 ja2 %

Orientatsioon vt. lisa 1 ja2 ° Lõunapoolse fassaadi asimuut (lõunapoolse fassaadi

kõrvalekalle lõunasuunast)

Vabasoojused

Hoone kasutamine

Väikeelamu: 0,6

Korterelamu: 0,6

Büroohoone: 0,55

Direktiivi 2010/31/EL lisas 1 esitatud hoonekategooriate

kohaselt.

Elanike keskmine soojuslik panus

Väikeelamu: 2

Korterelamu: 3

Büroo: 5

W/m2

Valgustussüsteemi elektriline erivõimsus

Väikeelamu: 8

Korterelamu: 8

Büroo: 12

*Elamutes on valgustuse

kasutusaste 0,1

W/m2 Konditsioneeritud ruumide kõigi valgustussüsteemide elektriline

koguvõimsus (kõik lambid + valgustussüsteemi juhtseadmed).

Elektriseadmete elektriline erivõimsus

Väikeelamu: 2,4

Korterelamu: 3

Büroo: 12

W/m2

ET 80 ET

Hoone osad

Seinte keskmine U-arv

Väikeelamu:

Uus-0,14

Olemasolev-

0,25/0,54

Korterelamu:

Uus-0,17

Olemasolev-0,8/1,1

Büroo:

Uus-0,17

Olemasolev-1,0

W/m2K

Kõigi seinte kaalutud soojusjuhtivus (U-väärtus): U_sein =

(U_sein_1 · A_sein_1 + U_sein_2 · A_sein_2 + … + U_sein_n

· A_sein_n ) / (A_sein_1 + A_sein_2 + … + A_sein_n); kus

U_sein_i = i. tüüpi seina soojusjuhtivus; A_sein_i = i. tüüpi seina

kogupindala

Katuse keskmine U-arv

Väikeelamu:

Uus-0,09

Olemasolev-

0,16/0,48

Korterelamu:

Uus-0,14

Olemasolev-0,7/1,1

Büroo:

Uus-0,14

Olemasolev-1,0

W/m2K Samalaadne nagu seintel.

Vundamendi keskmine U-arv

Väikeelamu: 0,09

Korterelamu: 0,14

Büroo: 0,14

W/m2K Samalaadne nagu seintel.

ET 81 ET

Akende keskmine U-arv

Väikeelamu:

Uus-0,8

Olemasolev-2,1

Korterelamu:

Uus-1,1

Olemasolev-2,0

Büroo:

Uus-1,1

Olemasolev-1,6

W/m2K Samalaadne nagu seintel; selle puhul tuleks (Euroopa standardi

EN ISO 10077-1 kohaselt) võtta arvesse raamide ning

aknapüstpuude ja horisontaaljaotajatega seotud külmasildu.

Külmasillad

Kogupikkus Külmasildade

lisajuhtivused on

lisatud

simulatsioonarvutus

tesse vastavalt

määrusele „Hoonete

energiatõhususe

arvutamise

metoodika1“

m

Keskmine lineaarne

soojusläbitavus W/mK

Soojusmahtuvus ühiku

pindala kohta

Välisseinad Arvutusmeetod ei

määratle J/m2K

Hinnatakse Euroopa standardi EN ISO 13786 kohaselt. Siseseinad Arvutusmeetod ei

määratle J/m2K

Plaadid Arvutusmeetod ei

määratle J/m2K

Varjesüsteemide liik Kuluoptimaalsuse arvutustes ei

arvestatud Näiteks ribakardin, ruloo, kardin jne

ET 82 ET

Keskmine g-arv

Klaaspinnad 0.63-0.46 -

Klaaspindade päikseenergia koguläbilaskvus (klaaspinnaga risti

oleva päiksekiirguse korral), siin: eri akende pindala suhtes

kaalutud väärtus (hinnatakse Euroopa standardi EN 410

kohaselt)

Klaaspinnad koos

päiksekaitsega

Kuluoptimaalsuse

arvutustes ei ole

päikesekaitsetega

arvestatud.

-

Klaaspindade ja välise päiksekaitseseadme päikeseenergia

koguläbilaskvust hinnatakse Euroopa standardi EN 13363-1/-2

kohaselt

Infiltratsioonimäär (õhuvahetuste arv tunnis)

Õhulekkearv q50

Väikeelamu:

Uus-1.0

Olemasolev-6.0/15

Korterelamu:

Uus-1.5

Olemasolev-4.4

Büroo:

Uus-1.5

Olemasolev-6.0

m3/(hm2) Näiteks arvutatuna sise- ja välisrõhu 50 Pa erinevuse jaoks

Hoone süsteemid Ventilatsioonisüsteem

Õhuvooluhulk

Väikeelamu: 0.42

Korterelamu: 0.5

Büroo: 2.0

l/(sm2)

Soojuse

regenereerimise

tõhusus

Uus hoone: 80

Rekonstrueerimine:

60-80

%

Küttesüsteemi tõhusus Tootmine Kaugküte 100 %

ET 83 ET

Gaas,

õlikondensatsioonk

atel 95

Pelletikatel 85

Elekterküte 100

Maasoojuspump

(COP) 3.5

Õhk-vesi

soojuspump (COP)

2.4

Hinnatakse Euroopa standardite EN 15316-1, EN 15316-2-1, EN

15316-4-1, EN 15316-4-2, EN 15232, EN 14825 ja EN 14511

kohaselt

Jaotamine Põrandküte 90%

Radiaatorküte 97% %

Heide Arvutusmeetod ei

määratle %

Juhtimine

Kui radiaatoritel

puuduvad

termostaadid, siis

vähendatakse

jaotamise

kasutegurit 0,1

ühiku võrra.

%

Jahutussüsteemi tõhusus

Tootmine

Kompressor- 3.5

Vedelikjahuti-5.0

Absorbtsioonjahutu

s-0.7

Hinnatakse Euroopa standardite EN 14825, EN 15243, EN

14511 ja EN 15232 kohaselt

Jaotamine

Sõltub jahutusvee

pealevoolu

temperatuurist

0.2-0.6

%

ET 84 ET

Heide Arvutusmeetod ei

määratle %

Juhtimine Arvutusmeetod ei

määratle %

Sooja olmevee valmistamise

süsteemi tõhusus

Tootmine

Kaugküte 100

Gaas,

õlikondensatsioonk

atel 92

Pelletikatel 85

Elekterküte 100

Maasoojuspump

(COP) 2.7

Õhk-vesi

soojuspump (COP)

2.0

%

Hinnatakse Euroopa standardite EN 15316-3-2 ja EN 15316-3-3

kohaselt

Jaotamine Arvutusmeetod ei

määratle %

Hoones nõutavad

väärtused ja

kasutuskavad

Temperatuuri nõutav väärtus

Talv

Väikeelamu: ≥ 21

Korterelamu: ≥ 21

Büroo: ≥ 21

°C

Ruumide kasutustemperatuur

Suvi

Väikeelamu: ≤ 27

Korterelamu: ≤ 27

Büroo: ≤ 25

°C

Niiskuse nõutav väärtus

Talv Arvutusmeetod ei

määratle % Ruumide suhteline õhuniiskus, kui see on kohaldatav: niiskusel

on istuva tegevuse jaoks ettenähtud ruumides soojustunnetusele

ja tajutavale õhukvaliteedile ainult väike mõju (Euroopa

standard EN 15251) Suvi Arvutusmeetod ei

määratle %

ET 85 ET

Kasutuskavad ja juhtimine

Hõivatus Vastavalt majandus- ja

kommunikatsiooniministri

08.10.2012. a määrusel nr 63

„Hoonete energiatõhususe

arvutamise metoodika1“ §6 tabel 2-

le. Antud tabelis on toodud

detailsed kasutusandmed elamu

valgustusele, elamu seadmetele,

elamu inimestele, büroole,

haridushoonele ja koolieelsele

lasteasutusele.

Esitada märkused või viited (Euroopa või riiklikud standardid

jne) arvutustes kasutatud kavade kohta

Valgustus

Seadmed

Ventilatsioon

Küttesüsteem

Jahutussüsteem

Hoone

energiavajadus, -

kasutus

Peamiste rakendatavate

passiivstrateegialahenduste

(soojus)energeetiline panus

1) … Kuluoptimaalsuse

arvutustes ei

arvestatud

kWh/a

Näiteks päikseenergiapõhine kasvuhoone, loomulik

ventilatsioon, loomulik valgustus jne 2) … kWh/a

3) … kWh/a

Kütte energiavajadus

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

Konditsioneeritud ruumi toimetatav või sealt eemaldatav

soojushulk, mida kasutatakse kindla ajavahemiku jooksul

soovitud temperatuuri hoidmiseks

Jahutuse energiavajadus

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

ET 86 ET

Sooja olmevee energiavajadus

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a Vajalikule kogusele olmeveele antav soojushulk, et tõsta külma

veevärgivee temperatuur sooja olmevee kasutuskoha jaoks

eelnevalt kindlaks määratud temperatuurile

Muu energiavajadus (niiskuse lisamine või

kõrvaldamine)

Kuluoptimaalsuse

arvutustes ei

arvestatud kWh/a

Veeauru varjatud soojushulk, mis lisatakse konditsioneeritud

ruumi või eemaldatakse sealt hoone tehnosüsteemi abil ruumi

jaoks kindlaks määratud miinimum- või maksimumniiskuse

säilitamiseks (kui see on kohaldatav)

Ventilatsiooni energiakasutus

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

Ventilatsioonisüsteemis õhu transportimiseks ja soojuse

regenereerimiseks kasutatav elektrienergia (mis ei hõlma õhu

eelsoojendamiseks kuluvat energiat) ning niisutussüsteemidesse

niisutusvajaduse rahuldamiseks lisatav energia

Sisevalgustuse energiakasutus

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

Valgustussüsteemis ja muudes seadmetes/süsteemides

kasutatav elektrienergia

Muu energiakasutus (seadmed, välisvalgustus,

lisasüsteemid jne)

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

Hoone juures

kohapeal energia

tootmine

Taastuvatest energiaallikatest saadud soojusenergia

(näiteks päikse soojusenergia kollektorid)

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

Taastuvatest energiaallikatest (mida energia hankimine ei

vähenda, näiteks päikseenergia, tuuleenergia, vee-energia,

taastuv biomass) või koostootmisest saadud energia

Hoones toodetud ja kohapeal kasutatud elektrienergia

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

ET 87 ET

Hoones toodetud ja turule viidud soojusenergia

Kuluoptimaalsel

arvutusmudelil ei

arvestatud kWh/a

Energiatarbimine

Tarnitud energia

Elekter

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

Üle hoone tehnosüsteemide piiride tarnitav energia, mis on ette

nähtud arvesse võetud kasutusvajaduste (küte, jahutus,

ventilatsioon, soe olmevesi, valgustus, seadmed jne)

rahuldamiseks ja väljendatud energiakandja kohta

Fossiilkütus

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

Muu (biomass,

kaugküte/-jahutus jne)

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a

Primaarenergia

Erinevate

arvutusvariantide

energiatarbimised

on toodud tabelis 5

kWh/a Energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud

ET 88 ET

4. Variantide/meetmete/pakettide valimine

Tabel 4.1: Valitud energiatõhususe pakettide andmed (uued hooned)

Väikeelamu Praegune

ehituspraktika

Liginullenergia tase

(100 m²)


(200 m²)

Välisseina soojusjuhtivus,

W/m2K

0.20 0.16 0,14

Katuse soojusjuhtivus,

W/(m2K)

0.12 0.10 0,14

Pinnasel põranda (tarindi)

soojusläbivus, W/(m2K)

0.27 0.18 0,18

Akna soojusläbivus, W/(m2K)

(kokku)

1.1 1.1 0,9

g-arv 0.55 0.55 0,55

Õhulekkearv q50, m3/(h∙m2) 3.0 1.5 1,5

Ventilatsioonisüsteem

(temperatuuri suhtarv/SFP)

0.8/1.8 0.8/1.5 0,8/1,5

Taastuvatel energiaallikatel

põhinevad meetmed -

Õhk-vesi soojuspump

+ PV paneelid

Õhk-vesi soojuspump

+ PV paneelid

Korterelamu Praegune

ehituspraktika



(W/m2K)

0.17 0.16


W/(m2K)

0.12 0.12

Pinnasel põranda (tarindi)

soojusjuhtivus, (W/m2K)

0.21 0.18


(kokku)

1.1 0.9

g-arv 0.58 0.55

Õhulekkearv q50, m3/(h∙m2) 3.0 1.5



0.8/1.8 0.8/1.5


põhinevad meetmed - PV paneelid -

ET 89 ET

Büroo Praegune

ehituspraktika



W/(m2K)

0.23 0.10


W/(m2K)

0.18 0.06

Pinnasel põranda

soojusjuhtivus, W/(m2K)

0.18 0.06


(kokku)

1.2 0.9

g-arv 0.63 0.46

Õhulekkearv q50, m3/(h∙m2) 3.0 0.6



0.75/2.0 0.8/1.5


põhinevad meetmed

- PV paneelid -

Tabel 4.2: Valitud energiatõhususe pakettide andmed (olemasolevad hooned)

Väikeelamu

Vanem / uuem

Kehtiv olulise rekonstrueerimise nõue

Energiamärgise klass D

Energiamärgise klass C


W/m2K

0.3 / 0.25 0.15 / 0.25

Katuse soojusjuhtivus, W/m2K 0.2 / 0.16 0.12 / 0.10

Pinnasel põranda

soojusjuhtivus, W/m2K

1.0 / 0.34 0.25 / 0.34

Akna soojusläbivus, W/m2K 1.4 / 1.8 0.8 / 0.8

Kütteallikas Pelletikatel Maasoojuspump

Ventilatsioonisüsteem Soojustagastus 80% Soojustagastus 80%


põhinevad meetmed - -

Korterelamu

Kehtiv olulise rekonstrueerimise nõue




W/m2K

0.20 0.15

ET 90 ET

Katuse soojusjuhtivus, W/m2K 0.12 0.12

Esimese korruse põranda


0.6 0.18

Akna soojusläbivus, W/m2K

(pakett/raam/kokku)

1.1 1.1

Küttesüsteem Uus kahetoru süsteem Uus kahetoru süsteem

Ventilatsioonisüsteem Soojustagastuseta Soojustagastus 80%



Büroo Kehtiv olulise rekonstrueerimise nõue




W/m2K

0.16 0.14

Katuse soojusjuhtivus, W/m2K 0.14 0.12

Pinnasel põranda


Akna soojusläbivus, W/m2K

(pakett/raam/kokku)

1.2 0.9



Soojustagastus 80% Soojustagastus 80%



ET 91 ET

3. Meetmete primaarenergia nõudluse arvutamine

Energiatõhususe arvutused on teostatud vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 55

„Energiatõhususe miinimumnõuded1“ ja majandus- ja taristuministri määrusele nr 58 „Hoonete

energiatõhususe arvutamise metoodika1“

Hoone primaarenergia nõudlust väljendatakse läbi energiatõhususarvu. Energiatõhusarv

näitab kaalumisteguritega läbi korrutatud brutoenergiavajadust köetava pinna ruutmeetri

kohta aastas. Energiatõhususarvu ühik on kWh/m2a.

Energiakandjate kaalumistegurid:

1) taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused.

välja arvatud turvas ja turbabrikett) 0.75;

2) kaugküte 0.9;

3) vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1.0;

4) maagaas 1.0;

5) tahked fossiilkütused (kivisüsi ja muu selline) 1.0;

6) turvas ja turbabrikett 1.0;

7) elekter 2.0.

ET 92 ET

Tabel 5.1. Energianõudluse arvutamise tulemuste tabel (uued hooned)

Väikeelamu (100 m²)

Meede/meetme

pakett/-variant

(nagu on

kirjeldatud

tabelis 4)

Energiakasutus, kWh/m2a Tarnitud

energiakogus

energiaallikate

kaupa, kWh/m2a

(gaasikatel;

õhk-vesi

soojuspump+PV-

paneelid)

Primaarenergia

vajadus, kWh/m2a

Primaarenergia

nõudluse

vähenemine

võrreldes

võrdluse aluseks

oleva hoonega,

kWh/m2a

Küte Jahutus Ventilat-

siooniõhu

küte

Soe

tarbevesi

Ventilaa-

torid,

pumbad

Valgustus,

seadmed

Praegune

ehituspraktika

59.1 - 3.1 26.3 6.3 25 Elekter: 34.4;

Gaas: 85.4

154

(gaasikatel)

-

Kuluoptimaalne

tase

16.6 - 3.1 12.5 6.3 25 Elekter: 63.5

PV toodang: 24.0

79

(õhk-vesi

soojuspump +

PV- paneelid)

75

Väikeelamu (200 m²)

Meede/meetme

pakett/-variant

(nagu on

kirjeldatud

tabelis 4)


energiakogus

energiaallikate

kaupa, kWh/m2a

(gaasikatel;

Primaarenergia

vajadus, kWh/m2a

Primaarenergia

nõudluse

vähenemine

võrreldes

võrdluse aluseks

oleva hoonega,

kWh/m2a


siooniõhu

küte

Soe

tarbevesi

Ventilaa-

torid,

pumbad

Valgustus,

seadmed

ET 93 ET

maasoojuspump

+PV-paneelid)

Praegune

ehituspraktika

96.3 - 3.2 26.3 6.3 25 Elekter: 34.5;

Gaas: 122.6

192

(gaasikatel)

-

Kuluoptimaalne

tase

21.5 3.2 12.5 6.3 25 Elekter: 43.5

87

(õhk-vesi

soojuspump +

PV- paneelid)

105

Korterelamu

Meede/meetme

pakett/-variant

(nagu on

kirjeldatud

tabelis 4)


energiakogus

energiaallikate

kaupa, kWh/m2a

(kaugküte ja

radiaatorküte)

+PV-paneelid

Primaarenergia

vajadus, kWh/m2a

(kaugküte)

Primaarenergia

nõudluse

vähenemine

võrreldes

võrdluse aluseks

oleva hoonega,

kWh/m2a


siooniõhu

küte

Soe

tarbevesi

Ventilaa-

torid,

pumbad

Valgustus,

seadmed

Praegune

ehituspraktika

26.1 - 3.2 30.0 6.3 29.5 Elekter: 39.1

Kaugküte: 56.1

127 -

Kuluoptimaalne

tase

13.6 - 3.2 30.0 6.3 29.5 Elekter: 39.1

Kaugküte: 43.6

103 24

Büroo

ET 94 ET

Meede/meetme

pakett/-variant

(nagu on

kirjeldatud

tabelis 4)


energiakogus

energiaallikate

kaupa, kWh/m2a

(kaugküte ja

radiaatorküte)

Primaarenergia

vajadus, kWh/m2a

(kaugküte)

Primaarenergia

nõudluse

vähenemine

võrreldes

võrdluse aluseks

oleva hoonega,

kWh/m2a

Küte Jahutus Ventilatsio

oniõhu

küte

Soe

tarbevesi

Ventilaat

orid,

pumbad

Valgustus,

seadmed

Praegune

ehituspraktika

25.8 3.0 9.5 5.8 13.8 37.9 Elekter: 55.7

Kaugküte:41.1

149 -

Kuluoptimaalne

tase

32.0 3.0 10.2 5.8 12.9 22.3 Elekter: 37.8

Kaugküte: 48.0

93 56

ET 95 ET

Tabel 5.2. Energianõudluse arvutamise tulemuste tabel (olemasolevad hooned)

Väikeelamu (vanem)

Meede/meetme

pakett/-variant

(kirjeldatud

tabelis 4)


energiakogus

energiaallikate

kaupa, kWh/m2a

Primaarenergia

vajadus, kWh/m2a

Primaarenergia

nõudluse

vähenemine

võrreldes

võrdluse aluseks

oleva hoonega,

kWh/m2a

Küte Jahutus Ventilats

iooniõhu

küte

Soe

tarbevesi

Ventilaat

orid,

pumbad

Valgustu

s,

seadmed

Kehtiv olulise

rekonstrueerimise

nõue

Energiamärgise

klass D

150 - 6.0

elektrikal

orifeer

25 6.5 25.5 Elekter: 38

Küte + soe vesi

(pellet): 175

208 312

Energiamärgise

klass C 30 - 6.0

elektrikal

orifeer

10 6.5 25.5 Elekter: 38

Küte + soe vesi

(maasoojus): 40

156 364

Väikeelamu (uuem)

Meede/meetme

pakett/-variant

(kirjeldatud

tabelis 4)


energiakogus

energiaallikate

kaupa, kWh/m2a

Primaarenergia

vajadus, kWh/m2a

Primaarenergia

nõudluse

vähenemine

võrreldes

võrdluse aluseks

oleva hoonega,

kWh/m2a


iooniõhu

küte

Soe

tarbevesi

Ventilaat

orid,

pumbad

Valgustu

s,

seadmed

ET 96 ET

Kehtiv olulise

rekonstrueerimise

nõue

Energiamärgise

klass D

150 - 6.0

elektrikal

orifeer

25 6.5 25.5 Elekter: 38

Küte + soe vesi

(pellet): 175

207 103

Energiamärgise

klass C 30 - 6.0

elektrikal

orifeer

10 6.5 25.5 Elekter: 38

Küte + soe vesi

(maasoojus): 40

156 154

Korterelamu

Meede/meetme

pakett/-variant

(kirjeldatud

tabelis 4)

Neto energiakasutus, kWh/m2a Tarnitud

energiakogus

energiaallikate

kaupa, kWh/m2a

(gaasikatel ja

põrandküte)

Primaarenergia

vajadus, kWh/m2a

Primaarenergia

nõudluse

vähenemine

võrreldes

võrdluse aluseks

oleva hoonega,

kWh/m2a


iooniõhu

küte

Soe

tarbevesi

Ventilaat

orid,

pumbad

Valgustu

s,

seadmed

Kehtiv olulise

rekonstrueerimise

nõue

Energiamärgise

klass D

115 - - 30 5.0

29.5 Elekter: 35

Küte + soe vesi

(kaugküte): 70

174 68

Energiamärgise

klass C 45 - 5.0

elektrikal

orifeer

30 5.0 29.5 Elekter: 40

Küte + soe vesi

(kaugküte): 70

148 94

Büroo

ET 97 ET

Meede/meetme

pakett/-variant

(kirjeldatud

tabelis 4)


energiakogus

energiaallikate

Primaarenergia

vajadus, kWh/m2a

Primaarenergia

nõudluse

vähenemine

võrreldes

võrdluse aluseks

oleva hoonega,

kWh/m2a


iooniõhu

küte

Soe

tarbevesi

Ventilaat

orid,

pumbad

Valgustu

s,

seadmed

Kehtiv olulise

rekonstrueerimise

nõue

Energiamärgise

klass D

65 35 7.5 6 10 37.6 Elekter: 59

Küte + soe vesi

(kaugküte): 71

177 133

Energiamärgise

klass C 45 30 7.5 6 10 37.6 Elekter: 54

Küte + soe vesi

(kaugküte): 51

154 156

ET 98 ET

4. Kogukulu arvutamine

Uued hooned

Majandusarvutused hõlmasid ehituskulude arvutusi ja diskonteeritud energiakulude arvutusi

elamute puhul 30 aastaks ja mitteelamute puhul 20 aastaks. Ehitusmaksumus arvutati ainult

ehitustöödele ja komponentidele, mis on seotud energiatõhususe parandamisega.

Energiatõhusust parandavad ehitustööd ja komponendid:

• soojusisolatsiooni lisamine

• akende vahetamine madalama soojusläbivusega akende vastu

• parema temperatuuri suhtarvuga ventilatsiooniagregaadi paigaldus (ilma torustikuta)

• soojusallika muutused (katlad, soojuspumbad jne)

Tööjõukulud, materjal, üldkulud, osa projektijuhtimise kuludest, projekteerimise kulud ja

käibemaks sisaldusid energiatõhusust puudutavates ehituskuludes.

Kasutatud energiahinnad:

• Elekter, ost 0,113 € / kWh (sisaldab KM 20%)

• Elekter, müük 0,035 € / kWh (sisaldab KM 20%)

• Maagaas 0,048 € / kWh (sisaldab KM 20%)

• Kaugküte 0,060 € / kWh (sisaldab KM 20%)

Diskonteerimisel kasutati arvutuslikku intressimäära ja suhtelist hinnatõusu arvutusperioodi

pikkusel ajal. Lähtuvalt hoonete kasutusotstarvetest on kuluefektiivsuse arvutusperioodiks

valitud 30 aastat (eluhooned) ja 20 aastat (mitteeluhooned). Diskonteerimise juures on

lähtutud reaalintressist 2.5%, mis vastab tulumäärale 3.5%, kui inflatsioon on 1%.

Arvutusperioodi energiahindade reaaleskalatsiooniks on arvestatud 1% aastas.

Finantsarvutuste aluseks oli lisainvesteering liginullenergia taseme saavutamiseks.

Finantsarvutuses võeti arvesse meetme/paketi lisakulu arvestades kliendi tasutavad hinnad

koos kõigi kohalduvate maksudega, käibemaksu ja toetusega. Arvutustes ei ole arvestatud

võimalike toetustega mida võidakse kohaldada erinevate taastuvenergia tootmisega seotud

tehnoloogiate kasutuselevõtuks

Ehitusdetailide kulu arvestati erinevate kululiikide summeerimise teel ning neile

kohaldati diskonteerimisteguri abil diskonteerimismäär.

Tasuvuse kriteeriumiks on, et investeeringu majandusliku eluea vältel saadud ja

diskonteeritud puhastulu on suurem kui alginvesteering.

ET 99 ET

Olemasolevad hooned

Majandusarvutused hõlmasid ehituskulude arvutusi ja diskonteeritud energiakulude arvutusi

20 aastaks. Ehitusmaksumuses arvestati kõikide rekonstrueerimistööde kuludega. Näiteks

katuse lisasoojustamisel arvestati ka uue katusekatte paigalduse kuludega.

Kasutatud energiahinnad kooskäibemkasuga:

• Elekter 0,11 € / kWh

• Maagaas 0,05 € / kWh

• Pellet 0,045 € / kWh

• Kaugküte 0,06 € / kWh

5. Võrdluse aluseks olevate hoonete kuluoptimaalne tase

Tabel 6.1. Uute hoonete võrdlemise tabel

Võrdluse aluseks

olev hoone

Kuluoptimaalne tase

kWh/m2,a

Võrdluse aluseks olevate

hoonete praegused

nõuded

kWh/m2,a

Erinevus

Väikeelamu,

(200m2)

87 160 46%

Korterelamu 103 150 31%

Büroohoone 93 160 42%

Erinevuse põhjendus: Väikeelamute puhul sõltub kuluoptimaalsuse tase kasutatavast

soojusallikast. Energiakandjate erinevate kaalumistegurite tõttu ei ole tarnitud energial ja

primaarenergia kasutusel üks-ühest seost ja seega võib primaarenergia kaudu esitatud

kuluoptimaalsuse tase muutuda.

Põhjendamatu erinevuse vähendamise kava: 2018 aastal minnakse üle B klassi nõuetele ja

alates 31.12.2019 A klassi ehk liginullenergianõuetele, mis on väikeelamule 80,

korterelamule ja büroohoonele 100. Selle tulemusel kuluoptimaalse ja

liginullenergiaerinevused on -8 % väikeelamus, -3% korterelamus ja 8% büroohoones.

ET 100 ET

Tabel 6.2. Olemasolevate hoonete võrdlemise tabel

Võrdluse aluseks

olev hoone

Kuluoptimaalne tase

kWh/m2,a

Võrdluse aluseks olevate

hoonete praegused

nõuded

kWh/m2,a

Erinevus

Väikeelamu 250 210 16%

Korterelamu 130 180 38%

Büroohoone 160 210 31%

Erinevuse põhjendus: Uute nõuete seadmisel tuleks olulise rekonstrueerimise

energiatõhususe nõuet ühe energiamärgise klassi võrra parandada ehk siis olulise

rekonstrueerimise energiatõhususe nõue võiks olla võrdne uute väikeelamute

energiatõhususe miinimumnõuedega 160 kWh/(m2a). Seda põhjendusel, et väikeelamute

rekonstrueerimise kulutõhus vahemik on üsna suur ja kuni energiatõhususarvuni 150

kWh/(m2a) on kogukulu muutused suhteliselt väikesed.

Põhjendamatu erinevuse vähendamise kava: 2018 aastal minnakse üle C klassi nõuetele,

mille tulemusena erinevused kaovad.

Documents

Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe ... - mkm.ee · Margus Tali, MKM, Kalle Kuusk, KredEx, Jarek Kurnitski, Endrik Arumägi ja Teet Tark, kõik TTÜ. Viide: ... ref G NPV (