Kas Euroopa Liidu 2030 energiatõhususe ja

KHG vähendamise eesmärgid on saavutatavad?

Transpordisektor. Eesti

HERON tulemusi tutvustav seminar

Tallinn, 23.03.2017

Mari Jüssi, vanemekspert

SEI Tallinn

mari.jussi@seit.ee

• Milliste poliitikameetmetega on võimalik

energiatõhususe ja KHG vähendamise eesmärke

transpordis saavutada?

• Poliitikastsenaariumite analüüs

• Millised on peamised barjäärid eesmärkideni

jõudmisel?

• Ekspertide küsitlus ja DST töövahend

Eesmärgid ja metoodika

SEI Head OfficesEesmärgid transpordisektoris

SEI LATIN AMERICA ?

Eesti KHG vähendamise sihid: non-ETS/Effort Sharing

Decision

• 2020 max 11% KHG kasv võrreldes 2005

• 2030 -13% KHG vähenemine võrreldes 2005

• Energiatõhusus transpordis 2020: transpordi kogu

energiatarbimine ei ületa 2010 taset ja 2030 on

madalam

Kütuste tarbimine transpordisektoris

1990-2013, ktoe

Transpordi baasstsenaarium

BAU eeldused tuginevad peamiselt ENMAK transpordistsenaariumite ja

kliimapoliitika mõjude hindamises kasutatud eeldustele

• Inimeste transpordinõudluse kasv keskmiselt 1,17%/a

• Autode osakaal liikumistes kasvab 75,5%->85%

• Kaubavedude nõudluse kasv 0,889%/a; rongi osakaalu vähenemine

kuni 29%-ni

Kütuseliik/tehnoloogia 2020 2025 2030

Biometaan 0.00 1.5 3

CNG 3 4 5

Elekter 0.30 0.65 1

Pistik EV Hübriid 1 3 5

Bensiin Hübriid 5 10 15

Biodiisel 1.50 1.5 1.5

Diisel 30 30 30

Etanool 3 3 3

Bensiin 56.2 46.35 36.5

Sõiduautode läbisõidu jagunemine kütusetehnoloogiate lõikes

BAU - praeguste trendide jätkumine:

energia tarbimine transpordis jätkub

• Energiatõhusad sõidukid – CO2 põhised automaksud,

diferentseeritud teekasutustasud

• Liikumisviiside nihe – ühistranspordi, jalgsi ja

jalgrattakasutuse arendamine, Tallinna ummikumaks

• EcoDriving, liikluse rahustamine

• Planeerimine, liikuvuse ohjamine – autost sõltuvuse

vähendamine ja sundliikluse vähendamine

• Raskeveokite teekasutustasud – transpordinõudluse

vähenemine ja nihe maanteelt raudteele ja merele

EE stsenaarium koos alastsenaariumitega:

Alastsenaariumid Eeldused aastani 2030

Energiatõhusad

sõidukid

• Hübriid ja laetav hübriidi osakaal 2,5 korda suurem kui BAU

• Energiatõhusate SA osakaal aastaks 2030: 40% (20% BAUs)

Veoautod –energiatõhusamate veokite osakaal 2 korda suurem kui BAU, 30%

EcoDriving, kiiruste

ohjamine

• 2,5% väiksem kütusekulu bensiini ja diisli sõidukitel

Linnapaneerimine,

maakasutuse

suunamine

• 5% väiksem transpordinõudlus kui BAU: 1,11% kasvu

Rongi osakaal 3% > 5%

Bussi osakaal püsib 20%

Modaalne nihe

reisijateveos

• Linnatänavate ümberkorraldamine, 10% vähem linnalist autoliiklust

• Jalgsi- ja jalgrattataristu investeeringud – 1% väiksem autokasutus

• Ühistranspordi teenuste kasv ja investeeringud: 20% rohkem rongi ja

bussiliiklust; 6% väiksem autode läbisõit linnapiirkondades

• Parkimispoliitika ümberkorraldamine, tasustamine ja ohjamine

• Liikuvuskorraldus: 1,9% väiksem linnaline autokasutus

• Kõik meetmed kombineeritult: Inimeste ranspordinõudluse kasv 0,8% võrreldes

BAU 1,17%

Maanteevedude

nõudluse ohjamine

• 3% vähem transpordinõudlust pärast 2020 (ton-km)

• Rongi osakaal ei vähene pärast 2020, jäädes 31% kaubavedudest

Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

Energiatõhususe potentsiaal Eesti transpordis on suur

Enam tähelepanu riiklikes arengudokumentides

Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

Suurim potentsiaal

sõidukipargi energiatõhususe tõstmise kaudu

Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

Integreeritud planeerimine

sundliikluse ja autost sõltuvuse vähendamiseks

Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

Kaubavedude kasvu ohjamine

teekasutustasude kaudu

Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

Ühistranspordi ja kergliikluse arendamine

Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

Ecodriving ja liikluse rahustamine

Transpordi 2030 KHG heite vähendamise eesmärkide

täitmine eeldab tegutsemist kogu transpordi valdkonnas

2030 siht:

-13%

2020 non-ETS

siht:

max +11%

ENMAK siht

EL Primes Baseline siht

Energiatõhususe eesmärgid

SEI Head OfficesPeamised barjäärid

SEI LATIN AMERICA ?

• Ebapiisavad fiskaalsed

instrumendid energiatõhusa

sõidukipargi ja liikumisvalikute

mõjutamiseks

• Integreeritud ruumilise ja

transpordi planeerimise

puudumine

Barjäär Kaal

Majanduslik Fiskaalsete instrumentide puudumine0,237

Majanduslik Praegused suurinvesteeringud

ei soodusta EE transporti0,188

Majanduslik Vähene ühistransporti investeerimine0,133

Institutsionaalne Integreeritud transpordi ja linnaplaneerimise puudumine,

killustatus0,076

Majanduslik Elanike madal ostujõud0,052

Institutional Mittepiisavad säästva transpordi meetmed0,036

Institutional Piiratud ja keerulised finantseerimisvõimalused0,032

Majanduslik Pikk tasuvusaeg0,031

Institutsionaalne Vastanduvad poliitika eesmärgid0,031

Majanduslik Kõrged kulud0,030

DST, analüütilise hierarhia meetodil kaalutud

barjäärid

Barjäärid ja DST tulemused

Barjäärid Peamised meetmed

Bulgaaria:

• Säästva transpordi poliitikate

puudumine;

• Rahastuse puudumine

• Energiatõhusate sõidukite pikk

tasuvusaeg

UK:

• Autokasutuse harjumus on sügavalt

juurdunud

• Vähesed teadmised säästvast

transpordist

• Praegused investeeringud soodustavad

autostumist

• Tööandjatel lihtsam soodustada

autokasutust

• Ühistranspordi vähene rahastamine

Bulgaaria:

• Kergliikluse, sõidujagamise, elektriautode,

rongiliikluse kampaaniad

• Rongiliikluse, kergliikluse arendamine,

investeeringud

UK:

• Elektriautode soodustamine

maksupoliitika, bussiradadele lubamise,

laadimisvõrgustiku arendamise kaudu

• Teadlikkuse tõstmine ja kampaaniad

UK ja Bulgaaria

SEI Head OfficesLinnadel oluline roll

Peatänava visioon

Aitäh!

mari.jussi@seit.ee