HTPK 01.119. Uurimismeetodid pedagoogikas 2 APLüümikud

Lüümikud kajastavad kursuse sisu vaid osaliselt

1. Pedagoogilise uuringu olemus.Teadustöö olemusPedagoogiline ja psühholoogilineTeadustöö kvaliteedi näitajadKvalitatiivne ja kvantitatiivne uuring (tabel)Teadustöö hindamise kriteeriumid – pedagoogikasHea retsensioon

2. Ülevaade uurimismeetoditest.Kvalitatiivuuringu olemusCase study research – LAAndmete kogumine kvalitatiivuuringus.Biograafiline uuringTegevusuuringMõtlemise arendamineKuidas aidata mitut keelt …VaatlusVaatlus GBGIntervjueerimine.Ankeedi koostamineEksperthinnangud pedagoogikasJuhiseid kooliõpikute …KodeerimisjuhendArengu uuring -Kooli edukuse …

3. Statistiline andmeanalüüs.Mõõteskaalad pedagoogikasMood ja mediaanStatistilise tulemuse vigaPrtotsentarvude usalduspiirkondTulemuste erinevuse usaldatavusPearsoni lineaarkorrealtsioonSpearmani astakkorrelatsioonKorrealtsioonikordaja interpreterrimineStatistiliste meetodite valikANOVA

4. Testid koolis.Testid pedagoogikasAinetestidProgrammitesti ja erstistustesti võrdlusKüpsuseksamite hinded ..Testitulemuste standardskaalad

Testi juhendTesti läbiviija meelespeaSoovitused testi täitjaleVead testide koostmisel

5. Uuritavate esinduslikkus.Esindusliku kogumi koostamineEsinduskogumi suurusEsinduskogumi koostamine rahvusvahelises lugemisuuringus.6. Uurija eetika ja autoriõigus.Ethical, legal, … issues

6. Uurimistulemuste viimine praktikasse.Haridusuuringute juurutamine praktikasse

Pedagoogilise uuringu olemus.

Teadustöö olemus1. Uute oluliste teadmiste saamine

ja rakendamine.Subjektiivselt ja objektiivselt uus.Süstemaatiline uuring, meetodid.Uued meetodid – uued tulemused.Süstemaatiline tõe otsimine.

2. Konstateeriv uuring (ankeet, testjne) ja arendusuuring (uusõppevahend).

3. Rakendusuuringud (kuidas vähen-dada koolikiusamist, suurendadatöörõõmu) jafundamentaaluuringud (luuatunnetuskoormuse teooria jm).

4. Teadustöö grandid. ETF, AEF,Phare jne.

Pedagoogiline japsühholoogiline uurimistöö

Psühholoogiline PedagoogilineEes-märk

Kirjeldadaolukorda, leidaseoseid

Arendada õpetust,kasvatust

Meetod Testid, ankeedid Tegevusuuring,eksperiment,arengu uuring

Etapid Üks mõõtmine 1. Algmõõtmine2. Arengu kava3. Arendustöö4. Lõppmõõtm.

Hinda-misealus

Reliaablus,valiidsus,esinduslikkus

Kasu haridusele(teema olulisus,tulemustepõhjendatus)

Teadustöö kvaliteedi näitajad

1. Aktuaalsus. Uudsus (?), vajalikkus.2. Kirjanduse tundmine: uus, põhiline.3. Metoodika: valiidsus andmete kogumi-

sel ja töötlemisel, reliaablus, korratavus.4. Töö ulatus, tulemuste usaldatavus

Kirjanduse hulk, katseisikute arv,esinduslikkus, üldistatavus, töö loogilisus.

5. Mida annab praktikale jateadusele? Rakendatavus.

6. Vormistus: vastavus tavadele, selgus.

Bogdan & BiklenI

Kvalitatiivneuuring

Kvantitatiivneuuring

EesmärgidKirjeldada Faktid

Mõista Seosed, teooriaPõhistatud teoria Ennustamine

KorraldusSõltub olukorrast Varem fikseeritud

Muutuv Struktureeritud

AndmedJutustus, kirjeldus MõõtmistulemusedIsiklikud paberid Riiklik statistika

Fotod Arvulised

ValimVäike, kujunev SuurMitte esinduslik Esinduslik

Kvalitatiivne KvantitatiivneMeetodid

Vaatlus StruktureeritudDokument. analüüs vaatlusAvatud küsimused AnkeetInimeste jutustused Eksperiment

VahendidMagnetofon, pliiats Küsimustik, test

Andmete analüüsInduktiivne DeduktiivneEbatavaline Statistiline

ProbleemidAeganõudev Kõrvalmuutujad???

Mitte üldistatav ValiidsusMadal reliaablus Pealetükkivus

VoorusedUued ideed TäpsusHüpoteesidepüstitamine

Hüpoteesidekontroll

Teadustööde hindamisekriteeriumid pedagoogikas.

RRQ 1996

1. Kas uuritava probleem onpõhjendatud teooria ja varasemateuuringutega?

2. Kas probleem on aktuaalne jauuringu idee loogiline?

3. Kas uurimismeetodid on valiidsed?4. Kas andmed on esinduslikud ja

reliaablid?5. Kas andmeanalüüs on põhjalik,

korrektne ja sobivate meetoditega?6. Millised on tulemuste

rakendusvõimalused teoorias,uuringutes ja praktikas?

7. Millised on küsitavused uurimistöösja nende võimalikud lahendused?

Hea retsensioonRRQ 1996

1. Ei peatu pikalt kirjavigadel egavormistuse puudujääkidel.

2. Ei ole mõjutatud autori eelistustest.3. Ei ole liiga pikk ega liiga lühike.4. Toetub teistele analoogilistele

uuringutele.5. Annab nõu autorile

jättes talle valikuvõimlause.6. Selgitab toimetajatele käsikirja

tugevaid ja nõrku külgi.7. Sisaldab positiivseid hinnanguid ja

julgustusi artikli mõne aspekti kohta.

Ülevaade uurimismeetoditest.

Kvalitatiivuuringu olemusBogdan, Biklen, 1998

1. Kvalitatiivuuring – järkjärguline,intuitiivne lähenemine tõele.

2. Püütakse tungida nähtuse olemusse.3. Vaadeldakse tervikut.4. Uurimismeetodid kujunevad uurimise

käigus.5. Uuritakse loomulikes tingimustes.6. Andmed on kirjeldavad.7. Uuritakse nähtuse ajalugu.8. Uuring on induktiivne. Pole hüpoteesi.9. Inimeste arvamused on olulised.

Küsimused-vastusedkvalitatiivuuringu kohta

1. Kas kvalitatiivuuringu tulemused onüldistatavad? Ei, aga on rakendatavad.

2. Kas uurija eelarvamuse mõjutavadtulemusi? Jah, erinevad vaatenurgad, võrdlused.

3. Kas uurija olemaolu mõjutab tulemusi?Jah, minimiseerida.

4. Kas kaks uurijat saavad samu tulemusi?Ei, reliaablus madal.

5. Mille poolest kvalitatiivuuring erinebõpetaja vaatlusest? On süstemaatilisem.

6. Kas kvalitatiivuuringut ja kvantitatiiv-uuringut võib koos kasutada? Jah, järjest.

7. Kas kvalitatiivuuring on teadus? Jah,süstemaatiline, empiirilised andmed.

8. Mis on kvalitatiivuuringu eesmärk?Inimese mõistmine, hüpoteesid, põhistatud teooria.

9. Kumb on parem, kas kvalitatiivuuringvõi kvantitatiivuuring? Sõltub eesmärgist.

Case study research IGall, Borg, Gall, 1996

1. Kvalitatiivuuringus uuritakse üksikuid juhtepõhjalikult - juhtumi uuring. Uuritakseloomulikes tingimustes ja püütakse selgitada,kuidas osalejad seda mõistavad - emicperspective. (Etic perspective - uurija arusaam)

2. Juhtumi uuringu eesmärgid:1) põhjalik kirjeldus, millest tulenevad konstruktid -

selgitavad ideed ja teemad - korduvadkarakteristikud,

2) selgitus - mustrid: seoselised ja põhjuslikud3) hinnang.

I. Juhtumi uuringu planeerimine3. Probleemi sõnastamine - mõista nähtust.4. Juhtumi valik: informatiivne, tüüpiline või

erandlik, poliitiliselt tähtis. Mitu juhtumitnõrgendab ühe juhtumi süva-analüüsi.

5. Juhtumi uurija ise aktiivne "mõõteinstrument".6. Sissepääsuloa saamine:

a) kellega kontakteeruda kõigepealt,b) kuidas kontakteeruda - kiri, telefon, visiit,c) sõnastada palve ( kasu teadusele või uuritavatele),d) valmistu vastama muudele küsimustele.Kontakti eest hoolitse kogu uuringu jooksul.Näiteks, riietu nagu uuritavad.

Case study research II

7. Probleemide lahendamise aluseks eetika:1) utilitaarne - suurim hüve kõigile,2) deontoloogiline - ausus, õiglus, austus,3) suhteline - hoolitseda teiste eest,4) ökoloogiline - käitu vastavalt uuritavate

tõekspidamistele.

II. Andmekogumine juhtumiuuringus8. Tavaliselt mitu meetodit - triangulatsioon.

Kasutatavad ka kvantitatiivsed meetodid.9. Uurija osalemine uuritavates protsessides

mõõdukas. Oma kogemuse kirjeldus lühike.10. Analüüs andmekogumise käigus võib muuta

uuringu suunda. Võib teha protokollilühikokkuvõtte ja dokumendi lühiülevaate.

11. Andmekogumise lõpetamine1) aeg otsas,2) ressursid otsas,3) uuritavad tüdinud,4) ei tule uut informatsiooni, kordused, uus

informatsioon teemast kaugel.

Case study research III

III. Juhtumi uuringu andmete analüüs12. Interpreteeriva analüüsi eesmärgiks leida

konstrukte, teemasid, mustreid. Analüüsi käik:1) andmebaasi jagamine segmentideks s.o.

analüüsi ühikuteks, mis sisaldavad üheühiku infi ja on iseseisvalt mõistetavad,

2) kategooriate võtmine varasemast uuringustvõi oma andmebaasist korduvatekonstruktide leidmine (põhistatud teooria),

3) segmentides kõikide kategooriate leidmine,soovitav määrata kodeerija reliaablus,

4) iga kategooria segmentide kokkuviimine javõrdlemine,

5) uuringu tulemuseks on konstruktid jateemad; konstruktide vahelisedkorrelatsioonid (üle segmentide) ja mustrid(patterns).Näiteks, leiti konstruktid: kooli juhtimise kogemusja valmisolek haridusuuendusteks. Leiti, et heakogemuse korral oldi valmis uuendusteks - see onmuster.

Case study research IV

13. Strukturaalanalüüs on mustrite leidmineandmestikus, näiteks, millised sõnad korduvad.Saab uurida, kuidas muutub õpilaste kõne võisuhtlemine õpetajaga jne. Interpreteerivas analüüsis teebuurija andmetest järeldusi, siin mitte.

14. Reflektiivne analüüs toetub intuitsioonile. Polereegleid.

IV. Juhtumiuuringu reliaablus ja valiidsus.14. Positivistliku lähtekoha puhul

1) konstruktiivvaliidsus,2) sisemine valiidsus - mil määral on tõestatud

põhjuslik seos,3) välimine valiidsus - mil määral võib üldistada,4) reliaablus - mil määral ühtivad erinevate uurijate

tulemused.15. Interpreteeriva lähtekoha puhul

1) uurimuse kasulikkus uuritavaile, lugejale,2) mida laiemas kontekstis vaadeldakse tulemusi, seda

usaldatavam,3) uurija oma positsiooni avamine tõstab usaldatavaust;

ise mittetajutavate hoiakute avastamiseks lasta töödligeda kolleegidel,

4) esitusstiil vastaku võimalikult uuritavatele.

Case study research V

16. Juhtumi uuringu reliaabluse ja valiidsusetõstmine:1) triangulatsioon,2) rapordi läbilugemine uuritavate poolt,3) arutluse loogika detailne esitus,4) hälbivate juhtumite analüüs,5) kui juhtumiuuringu eesmärgiks oli mõjutuse efekti

uurimine (nagu eksperimendis), siis võrrelda,kuivõrd prognoos ühtib tegelikkusega,

6) pika-ajaline vaatlus,7) vaadelda tüüpilisi (esinduslikke) juhtumeid,8) kodeerijate reliaabluse analüüs.

V. Juhtumi uuringu üldistatavus.17. Üldistatavus väga küsitavad, kuna tulemused

sõltuvad uurijast. Teatud üldistatavusesaavutamiseks:1) vali tüüpiline juhtum,2) kasuta juhuvalikut, kui mitu juhtumit.Võib jätta lugejale otsustada, kas tulemusedvõiksid kehtida tema juhtumil. Selleks juhtumipõhjalik kirjeldus ja enda uuritud mitmejuhtumi võrdlev analüüs.

Case study research VI

V. Juhtumi uuringu tulemuste esitamine.18. Juhtumi valik selgub uuringu käigus.19. Reflektiivne esitus reflektiivse kirjelduse puhul.

Siia kuuluvad ka kirjandusteosed: proosa,draama, luule. Iseloomustab kronoloogilisus,põhisündmus, erinevate tegelaste vaatenurgad.

20. Analüütiline esitus interpreteeriva jastrukturaalse analüüsi puhul tavaline. Käsitledaalgul igat juhtumit eraldi ja siis igat konstrukti,teemat ja mustrit eraldi. Kasutatakse tabeleid jagraafe (matrixes and networks).

VI. Juhtumi uuringu plussid ja miinused21. Plussid:

1) põhjalik kirjeldus elustab juhtumi,2) selle põhjal võib lugeja arendada teooriat,3) saab juhtumit võrrelda oma kogemusega,4) sobib hästi erandjuhtumite uurimiseks,5) uuring on paindlik, muutuv.

22. Miinused.1) peaaegu mitteüldistatav,2) raske varjate, keda uuriti,3) töömahukad ja nõuavad häid verbaalseid võimeid.

Andmete kogumineKvalitatiivuuringus I

1. Sissepääsuloa saamine.Infi sekretärilt, õpetajatelt.Eetikakomisjoni luba.Küsimused

Mida Te teete?Kas Te segate?Kuidas kasutate tulemusi?Miks Te meid uurite?Mis sellest välja tuleb?

2. Esimesed päevad uurimispõllul.Las keegi tutvustab Teid!Ärge püüdke teha kuigi palju!Vaadelge algul alla tunni!Vead ja huumor on vältimatud!

3. Osalusvaatleja võtab grupi tegevusestmõõdukalt osa.

Andmete kogumineKvalitatiivuuringus II

3. Olge taktitundeline!Riietus lähedane grupile.Unustage harjumus lapsi kasvatada!Parim on sama vana, samast soost,samast rahvusest uurija.Ülestähendusi tehke peale vaatlust!Ärge jätke märkmeid nähtavale!Ärge salatsege märkmete tegemisel!Jääge neutraalseks konfliktses grupisUuritavatega ühised tunded ja vaatedsoodustavad kontakti.

4. Hea kontakti puhul võib kasutadakaamerat, magnetofoni jne.

5. Andmete kogumise lõpetamine.Käige algul harvemini uurimas.

Biograafiline uuring

1. Inimese elu uurimine. Miks niikujunes, mida õppida?

2. Uurida kuulsusi – neil pole aega,Elu heidikuid - ??

3. Aluseks dokumendid, autobiograafiad,päevikud, kirjad, jutustused.

4. Tulemusi tutvustada uuritavale5. Avaldamine

Kui nimeliselt, siis vältida kriitikat.6. Sobib näiteks väärtuste mõju

uurimiseks.

TegevusuuringAction research

1. Tegelikkuse väike mõjutamine,mõju uurimine. Uurib tegutseja.

2. Tegevusuuringu iseloomustusa) tegevuse analüüs,b) tegutsejate soov uuenduseks,c) pidev tagasiside ja muutmine,d) tegutsejad aktiivsed, muutuvad,e) pole võimalik üldistada,f) pole teaduslikult täpne.

3. Tegevusuuringu etapid1) probleemi nägemine,2) läbirääkimised osaliste vahel,3) kirjanduse analüüs,4) probleemi täpsustamine,5) meetodi valik,6) hindamismeetodi valik,7) tegelik töö,8) andmete tõlgendamine.

Mõtlemise arendamineLavertoni kooli kogemus I

1. Mõtlemisküsimused õpetajaltMiks? Kuidas? Mis oleks, kui …?Andke aega mõtlemiseks.

2. Õpilaste küsimusedKiita küsimuse eest + hinne!Igalt kaks küsimust (kirjalikult)Mis jäi arusaamatuks?Miks me seda õpime?Õpetaja kirjutas mõttetuse tahvlile.Õpilaste küsimustele ehitati üles tund.Vastavad teised õpilased.

3. DiskussioonidSisuks hinnangud ja prognoosid.Reeglid: 1) tõsta kätt,

2) korraga räägib üks,3) küsimus esita klassile.

4. Mõistekaardid.Koostada grupis, arutelud.Parim 6-8 mõistet ja selgitused seostel.

5. Reaalainetes katsed.Diskussioonist eesmärk ja metoodika.Hüpoteesid.Valguskiir valgele lehele või peeglile.

Mõtlemise arendamineLavertoni kooli kogemus II

6. Humanitaarainetes1) esita 10 küsimust romaani kohta,2) kirjelda ühe tegelase käitumist,3) kuidas see mõjutas romaani sündmusi,4) kuidas see tegelane võinuks veel käituda,5) mis on luule,6) kuidas hindad klassikaaslase jutustust.

7. Õpilaste hindamiseks hinnangud.Neid andsid ka kaasõpilased.

Tulemused1. Aega kulus 2-3 korda rohkem.2. Õpilased algul vastu: me ei valmistu

testideks.3. Arenesid õpioskused.4. Töömeeleolu parem.5. Rohkem muutusid edutud õpilased.6. Õpetajad

1) rohkem õpetamisvõtteid,2) rohkem mõtlemisküsimusi,3) arvestasid õpilaste eelteadmisi,4) demokraatlikum juhtimisstiil.

Kuidas aidata mitut keelt rääkivatelõpilastel väljendada oma teadmisi.

Sündmuse uuringBlake & van Sickle in JAAL 2001

1. Multikeelsed (dialektiga) õpilased eisuutnud nõuetekohaselt rääkida egakirjutada - ei teinud eksameid.

2. Uuringu eesmärk: aidata omandada keel.3. Algul 1 õpilane ja 3 õpetajat,

lõpus 9 õpilast ja 4 õpetajat.4. Räägiti õpilase huvidest, uuriti keeleoskust,

pandi see kirja.Anti kodutöid, räägiti neist, lasti kirjutadaoma elust.Töötati tüüpiliste vigade vältimiseks.

5. Näited tundidest kahe õpilasega.Avastusõpe, vestlus.Üks neist kooli jalgpalli-võistkonna kapten,lõpetas kooli, läks kolledžisse õppima.

6. Õpilased õppisid lülituma ühe keele koodiltteisele, ühelt kultuurilt teisele.

7. Õpetajad peaksid teadma keelte jakultuuride erinevusi, austama kõiki dialekte.

VaatlusMerriam 1998

1. Teaduslik vaatlus:1) eesmärk,2) plaan,3) vaatlustulemused registreeritud,4) on võimalik kontrollida reliaablust ja

valiidsust.2. Kriitikud: vaatlus on subjektiivne.

Eri positsioonidel vaatlejad, protokoll3. Mida vaadelda

1) füüsiline keskkond2) isikud,3) tegevused,4) vestlused,5) varjatud faktorid: mitteverbaalne suhtlemine6) uurija enda käitumine.

4. Vaatluse liigid1) varjatud vaatleja,2) vaatleja ruumis,3) uurija grupi liige, uurimine olulisem,4) uurija grupi liige, grupitöö olulisem.

Vaatlus IGall, Borg, Gall, 1996

Mikk 2002

I. Vaatlus küsitlusest objektiivsem - ilustamineVaatleja segab, vaatlus aeganõudev.

II. Kvantitatiivne vaatlus.1. Fikseeri vaadeldavad tunnused - Flanders

Milles väljendub meid huvitav omadus – kirjandus2. Tunnuste liigid

a) kirjeldav (descriptive) - faktid,b) järeldav (inferential) - näit. enesekindlus,

3. Kodeerimine: tunnuse (tegevuse) kestus,sagedus, intensiivsus.

4. Ülesmärkimise viisid:a) standardsed kodeerimislehed - ERIC'ust,b) magnetofon või video,

5. Vaatlejate valik ja väljaõpe. Analüüsigeläbi vaatlusleht, proovivaatlused, juhenditäpsustamine. Ei saa vaadelda palju tunnuseid.

6. Vaatlejate reliaablusa) korrelatsioon eksperdi kodeerimistulemustega,b) vaatleja reliaablus - sama linti kaks korda,c) vaatlejate vaheline reliaablus - kaks vaatlejat.

Vaatlus II7. Vaatleja mõju:

a) vaatleja mõjutab vaadeldavaid - külasta enne,b) vaatleja eesmärk mõjutab - teata pärast,c) vaatleja hoiakud mõjutavad vaatlustulemusi –

kaks vaatlejat,d) haloefekt - esimene mulje määrab,e) eelistatakse anda keskmisi hinnanguid.Mõju vähendamiseks iganädalanetreening vaatlejaile, kõrge motivatsioon.

8. Uurija eelarvamuste mõjuvähendamiseks:

kaaluda alternatiivseid selgitusi,kasutada ka kvantitatiivseid meetodeid,kasutada teisi uurijaid,toetuda erinevatele teoreetilistele lähtekohtadele,esitada andmed lugejale võimalikult konkreetselt .

III. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse vaatluseerinevus. Kvantitatiivses1. vaadeldavad faktid täpselt

identifitseeritavad.2. Vaatlejate kõrge reliaablus.3. Vaatlus muutumatu kogu uuringus.4. Palju vaadeldavaid, esinduslikkkus.5. Kvantitatiivsed andmed, statistika.

Sisu analüüsGall, Borg, Gall, 1996

V. Kontent analüüs - kommunikatsiooni sisuobjektiivne, süstematiline, kvantitatiivne analüüs. Näit.sõnasagedused ja loetavuse valemid.

1. Kontentanalüüsi sammud.a) määratle uuritavad dokumendid,b) täpsusta eesmärk ja küsimused,c) dokumentide esinduslik valim,d) fikseeri kodeerimiskategooriad,e) tee analüüs,f) tõlgenda tulemusi.

2. Kvalitatiivne dokumendivaatlus.Arvestatakse dokumendi koostamise aega, autorieesmärki ja töötingimusi jne.

3. Tõlgenduste tõepärasuse hindamiseksa) sisemine koherentsus - loogiline arutlus,b) väline koherentsus - kooskõla teooriatega,c) järelduste viljakus,d) uurijate ja toetajate autoriteet.

Intervjueerimine

1. Eesmärgiks teada saada, kuidasintervjueeritav mõtleb.

2. Intervjuu algab igapäevavestlusega.3. Vastaja teadku, et räägitu jääb

saladuseks.4. Vastaja võib muuta vestluse suunda.5. Intervjueeritav tundku end vabalt!6. Vältige "kas" küsimusi!7. Vastust kuulake taktitundeliselt!8. Andke positiivset kinnitust, toetage!9. Ärge vaidlustage vastuseid vaid küsige

selgitusi!10. Ärge õpetage intervjueeritavat!11. Küsige ruumis olevate piltide kohta!12. Ei mõista vastust - oma viga.13. Maki kasutamiseks küsige luba!14. Lint kirjutage kiiresti tekstiks!

Ankeedi koostamine IGall, Borg, Gall, 1996, 294

1. Koosta võimalikult lühike ankeet!2. Väldi termineid ja zargooni!3. Väldi sõnu ankeet ja küsimustik!4. Selge, värviline trükk on meeldiv.5. Küsimused olgu kerged lugeda ja täita!6. Nummerda ankeedi leheküljed ja

küsimused!7. Tagasi-aadress olgu nii algul kui lõpul!

Lisa aadressiga tagasisaatmisümbrik!8. Täitmisjuhendid olgu selged, lühidad ja

paksus kirjas!9. Koonda ühte sama sisu ja/või sama

vastamisviisiga küsimused!10. Uuest teemast teavita eraldi lausega!11. Alusta huvitava ja ohutu küsimusega!12. Rasked ja isiklikud küsimused paiguta

ankeedi lõppu!13. Olulised küsimused paiguta ettepoole!14. Selgita vastajale küsimuste olulisust!

Ankeedi koostamine II

15. Raskemate küsimuste ette paigutavastamise näidis!

16. Väldi umbmääraseid sõnu mõned,enamus, tavaliselt jne!

17. Sõnasta küsimused võimalikult lühidalt!18. Väldi negatiivselt sõnastatud küsimusi!19. Väldi kaheosalisi küsimusi!20. Enne esita üldisem küsimus ja siis

konkreetsem!21. Väldi vihjeid mingile vastusele!

Eksperthinnangud pedagoogikasTšerepanov 1989, Kõverjalg 1993

1. Asjatundjate hinnang olukorrale. Näited:a) õppenõukogu, pedagoogiline konsiilium,b) sõjanõukogu, ilu-uisutamise kohtunikud.

2. Eksperthinnangu saamise etapid:a) skaalade koostamine,b) ekspertide valik,c) hindamine: komisjoni meetod, ajurünnak,

Delfi meetod.3. Skaalade koostamine – eksperdid

otsustavad, eelkatse, jäävadvalikvastused, mida valis üle 5%ekspertidest.

4. Ekspertide kompetentsuse hindamine:a) dokumendid: tööstaaz, haridus, amet,

artiklid;b) hinnangud: enesehinnang, teiste hinnangud;c) kompetentsuse testimine – võrdlus teistega.

5. Nõuded ekspertidele:a) positiivne suhtumine ekspertiisi,b) objektiivsus, erapooletus, vaba hinnangutes,c) mõtlemise paindlikkus, loovus.

6. Hinnangute andmine komisjoni meetodil.Eksperdid diskuteerivad, lähendavadseisukohti. Tulemust mõjutavad:a) eksperdi autoriteet, veenmisoskus,b) eksperdi jonnakus.

7. Hinnangute andmine ajurünnakuga. Kaksetappi (või kaks gruppi):a) ideede genereerimine,b) ideede hindamine.

8. Hinnangute andmine Delfi meetodil.1. Eksperte anketeeritakse eraldi.2. Kõikide vastused jagatakse kõigile

ekspertidele.3. Uus ankeetidele vastamine jne.Isiklikud suhted ei mõju, aega kulubpalju.

9. Näide eksperthinnangutest: füüsikaõpiku käsikirjade hindamine.

Küsimustik: sisu, metoodika, jõukohasus,kujundus.Eksperdid TÜ-s: füüsikud, üks pedagoog.Üks õpik sisult parem, teine metoodiliselt.Metoodika kohta oli rohkem küsimusi ankeedis.

JUHISEID KOOLIÕPIKUTE KVALITATIIVSEKSANALÜÜSIKS SOOROLLIDE KUJUTAMISE

SEISUKOHAST

I Küsimusi verbaalse teksti ja illustratsioonide kirjeldamiseks

1. Kas mehi ja naisi (poisse ja tüdrukuid) kujutatakse võikirjeldatakse aktiivsete või passiivsetena?

2. Kas mehi-naisi kujutatakse oma tegevuses ja elus edukate võiebaedukatena?

3. Missugused huvi- ja tegevusalad on omistatud meestele-naistele?

4. Missugused asjad on/missuguseid asju kasutavad poisid-tüdrukud, mehed-naised?

5. Millised emotsioonid ja iseloomuomadused on omistatudmeestele-naistele?

6. Keda esitatakse eeskujudena, positiivsete kangelastena?7. Kas mehi-naisi kujutatakse lapsevanema rollis sarnastena?8. Kas õpikus kasutatakse ühele soole viitavaid keelendeid?9. Keda nimetatakse enne, naist või meest?10. Kes alustab dialoogi? Kes domineerib?

II Küsimusi illustratsioonide, fotode jne analüüsimiseks

1. Meeste-naiste paiknemine pildil?2. Kes on silmapaistvam?

III Üldised küsimused tõlgendamiseks ja seletamiseks

1. Kas autoril oleks olnud võimalik kasutada teistsuguseid näiteid?2. Kas esineb stereotüüpsete soorollide murdmist? (mees teeb

süüa, naine juhatab koosolekut jne)

KODEERIMISJUHENDsoorollide analüüsimiseks õpikutekstides

Valimi moodustamineLoendamisühik – üks tegelase või tegelaste grupimaining (mainimine).

Kategooriad:

A. ÕPIKU KOODB. LEHEKÜLJE NUMBERC. KONTEKSTIÜHIKU (LÕIGU VMS)JÄRJEKORRANUMBERD. TEGELASE NIMI VÕI NIMETUSE. TEGELASTE ARV JA SUGUF. OLULISUS – tegelase esiletõstmine rasvase kirjagaG. TEGELASE ROLL – näiteks ema, poliitik jne.H. TEGEVUSVALDKOND –I. TEGEVUSE AKTIIVSUS-PASSIIVSUSJ. TEGELASE STAATUS, VÕIMUPOSITSIOONK. HINNANG TEGELASELE JA/VÕI TEMATEGEVUSELE

Arengu uuringCohen, Manion, 1995

1. Eesmärk – kuidas kujunevad inimeseomadused. See on pedagoogikapõhiülesanne. Kolm alaliiki.

2. Kestevuuring – samad katseisikud pikaaja jooksul. Näited:a) kurjategijaks kujunemine,b) IQ New York’i vaeses koolis (eksperiment),c) Õppimine peale tulemuste väärteatamist.Kestevuuring nõuab palju aega

3. Läbilõike uuring – erinevas vanusesisikud ühel ajamomendil. Näiteksa) põlvkondade vaated – Kraav ja Kaimre.Kas tänaste noorte vaated keskeas onikka samad kui tänastel keskealistel?

4. Trendi uuring – andmeid eelnevastvõrreldakse käeoleva olukorraga. Näited:a) Lugemisoskus Eestis 1970 ja 1990 (Lulla)b) IQ Inglismaal, Wales’is,c) Riigieksamite tulemused.

Kooli edukuse näitajad

1. Õpilaste teadmiste, oskustemõtlemise tase.

2. Isiksuse areng: enesehinnang,väärtused, tahtejõud, töökus jne.

3. Õpilaste tervis, musikaalsus jne.

Kooli edukuse mõjutegurid

1. Õpilaste võimed, hoolsus,ettevalmistus.

2. Õpilaste sotsiaalne staatus3. Õpetajate ettevalmistus, oskused.4. Väärtushinnangud koolis.5. Õpiaeg, õppevahendid.

Kooli efektiivsus on edukus,milles on ellimineeritud koolivälised

faktorid.

Ellimineerimiseks

1) õpilase edukuse mudelEdukus = A*võimed + B* staatus + …2) selle mudeli järgi prognoosi-takseuuritava kooli edukus,3) võrreldakse tegelikku edukustprognoosituga.

Grosin, 1991

Kooli kliima efektiivsuse faktorina

Edukate koolide tunnused (7 kooli)1. Direktor külastab sageli tunde.2. Koolijuhi väärtused on teada.3. Õpetajatel kõrged ootused.4. Õpetajatel on kaugemad eesmärgid.5. Õpetajad austavad õpilasi.6. Õpetaja töötab rohkem kogu klassiga.7. Õpetajad on rahul oma töö ja kooliga.8. Rõhutatakse põhiteadmisi.9. Koolis on töine meeleolu.10. Rohkem kasutatakse aega õppetööks.11. On kindel õppekava12. Õppemeetodid vahelduvad.13. Õppematerjal on jõukohane ja

struktureeritud.14. Õpitulemusi hinnatakse pidevalt.15. Õpilastel kõrge enesehinnang.16. Õpilased hindavad oma kooli.

Kooli kliima korrelatsioonÕpitulemustega 0,72Käitumisega 0,96

Statistiline andmeanalüüs.

Mõõteskaalad pedagoogikas

Nimetus Tunnus Näited StatistikaNominaal-

skaalaNimetuste

skaala

Objektidekviva-lentsed

Värvidenimetused

Riiete liigid

MoodSagedus

protsentidesKooskõla-kordaja

Järjestik-skaala

Objektidjärjestatud

HindedEkspert-

hinnangud

MediaanAstak-

korrelatsioonProtsentiilid

Intervalli-skaala

Vahemik-skaala

Vahedvõrdsed

CelsiusekraadidTestide

tulemused

Liitmine jalahutamine

AritmeetilinekeskmineStandard-

hälveLineaar-

korrelatsioonSuhte-skaala

Nullpunktsisulise

tähendu-sega

KelvinikraadidPikkus

Programmitesti

tulemused

Variatsiooni-kordaja

Statistiliste meetodite valikHinton 1995

Eesmärk Muutujate/väärtustearv

Parameet-rilisedmeetodid

Mittepara-meetrilsedmeetodid

Erinevusväärtustevahel

Üksmuutuja,kaksväärtust

t-test Mann-Whitney

Erinevusväärtustevahel

Üksmuutuja,üle kaheväärtuse

DispersioonanalüüsANOVA

Kruskal-Wallis

Sagedustevõrdlus

Hii-ruut

Seoseleidmine

Kaksmuutujat,paljuväärtusi

Pearsoni r

Spearmaniς

ANOVA – ANalysis Of VarianceDispersioonanalüüs

1. Eesmärk – leida, milliste tegurite(independent variable) muutumine on seotudsuuruse (dependent variable) muutumisega.Tegurid – nominaalskaala,suurus – intervalliskaala.

2. Idee – suuruse kogu dispersioon jaotatakseosadeks: teguri gruppide vaheline disper-sioon ja gruppide sisene dispersioon.

3. F = rühmadevaheline dispersioon jagatudrühmade sisese dispersiooniga.

4. Kui F eksperimendis on suurem kui F tabelis,siis rühmade keskmiste erinevus statistiliseltoluline.

Testid koolis.

Testid pedagoogikas

I. AinetestidProgrammitestid ja eristustestidRiigieksamid

II. IntelligentsustestidIQ pärilikkusTestid kutsesuunitluses

III. Isiksuse testidObjektiivsed isiksuse testidProjektiivtestidIsiksuse küsimustikud

IV. Testi kvaliteedi näitajadTesti reliaablusTesti valiidsusTesti manuaal

Ainetestid1. Milleks testida?2. Kas programmitest või eristustest?3. Millised testiülesanded?4. Kuidas testi läbi viia?5. Kas väärvastuste eest tuleks punkte maha

arvata?6. Kuidas hinnata programmitesti tulemusi?7. Kuidas arvutada ainekava optimaalset

mahtu?8. Kuidas hinnata eristustesti tulemusi?9. Mis näitab testi täpsust?10. Riigieksamite voorused ja puudused.11. Kuidas testitakse USA-s, Hollandis jm?12. Mida soovitada testi täitjale?

Programmitesti ja eristustestivõrdlus

Võrdlu-se alus

Programmiteste. kriteeriumtest

Eristusteste. normtest

Ees-märk

Materjaliomandatusemõõtmine,koolihinded.Materjalijõukohasusehindamine.

Õpilasteeristamine.Materjaliomandatusemõõtmine.

Üles-annetevalik

Ülesandedesindavadõppematerjali.Ülesanneteraskus poleoluline.

Erinevaraskusegaülesanded.Ülesanneteraskus vägaoluline.

Hindealus

Hinne pannaksevastavaltomandatudmaterjaliprotsendile.

Hinde alusekson õpilase kohttulemusteüldises reas.

Küpsuseksamite hindedSoomes

http://www.minedu.fi/2000

HinneÕpilasteprotsent

Laudatur L 5Eximia cum laude E 15Magna cum laude M 20Cum laude C 24Lubenter B 20Approbatur A 11Improbatur I 5

Testitulemustestandardskaalad

Nimetus Kesk-minetule-mus

Stan-dard-hälve

Teisendus-valem

z-skaala 0 1 z = (x - x)/δStaniinide skaala 5 2 C = 2z + 5Kolledži skaala 500 100 k = 100z + 500IQ skaala 100 16 IQ = 16z + 100T-skaala 50 10 T = 10z + 50

Testi juhend

1. Testi eesmärk: millise ainevaldkonna või milliseoskuse omandatust kontrollitakse, millise vanusegavõi millise haridusega õpilastele on test ettenähtud,kuidas testi levitatakse.

2. Testi koostamise lühikirjeldus: kuidas valititestiülesanded, kui ulatuslikud olid testi katsetused,kuidas test normeeriti, andmed normeerimiselkasutatud õpilasgrupi esinduslikkuse kohta.

3. Testi reliaablus ja mõõtmisviga koos andmeteganende määramise meetodi ning õpilaskontingendikohta.

4. Testi valiidsus koos andmetega selle määramisviisikohta.

5. Testi läbiviimise eeskiri, milles peaks olemanäidatud

nõuded õpilaste paigutusele, testimise ajale jne,ajalimiit testimisele,lubatud abivahendid.

6. Testitulemuste skoorimise eeskiri - millised õpilastevastused annavad punkte ning kui palju.

7. Testi normid koos võimalike tõlgendustega testierinevatele tulemustele.

8. Andmed testi koostajate kohta: nimed, aeg,aadress.

Testi läbiviija meelespea.

1. Iga testi täitja istub omaette pingis, millede vaheon umbes üks meeter.

2. Igale testi täitjale antakse testi ülesanded ja lehtvastamiseks.

3. Testi läbiviija palub testi täitjatel kirjutadavastustelehele oma nime, kuupäeva, testi nimetuse,variandi numbri ja muud vajalikud andmed ennetesti täitmise algust.

4. Vajadusel loeb testi läbiviija ette testiinstruktsiooni ja kirjutab tahvlile testi täitmisealguse ning lõpu aja.

5. Testi korraldaja loob oma käitumisega rahuliku jaheasoovliku õhkkonda. Ta ei räägi kellegagi egategele kõrvaliste asjadega, väljendades niilugupidamist testitäitjate töö vastu.

6. Aja lõppemisest võib õpilastele teatada 5 min ette.7. Aja lõppedes palub testi korraldaja panna

õpilastel kirjutusvahendid käest ja sulgedatestivihikud. Ta korjab kokku kõik testivihikud javastustelehed, teatab, millal õpilased saavad teadaoma töö tulemused ja alles siis lubab õpilastelruumist lahkuda.

Soovitused testi täitjale

1. Tutvuge hoolikalt testiülesannete liikidega, et Tekiiresti mõistaksite, mida Te peate tegema ja kuidasvastama.

2. Õppige tundma vastustelehte ja seda, kuidas sinnavastuseid märkida.

3. Kui testi läbiviija selgitustest jäi midagi arusaamatuks,küsige kindlasti enne testi täitmise algust.

4. Lahendage kõigepealt ülesanded, mis Teile kergetenatunduvad. Raskemate ülesannete juurde võite tagasipöörduda siis, kui Teil aega üle jääb.

5. Sageli on ülesanded igas seerias reastatud raskusekasvamise järjekorras. Erandiks on siin küsimusedloetud lõigu kohta, mis paiknevad teksti sisujärjekorras.

6. Valikvastustega küsimustele püüdke kõigepealt vastatavalikuid lugemata. Kui Teie vastus langeb kokku ainultühe antud valikvastusega, siis on vastus leitud ja tesaate kiiresti edasi minna.

7. Valikvastustega ülesannetes ja alternatiivülesannetesarvestatakse mõnikord valede valikute eest punktemaha. Täiesti huupi vastamisest pole siis tulu.

8. Kasu võib olla huupi vastamisest siis, kui Te teate, etmõni valikvastus on vale.

9. Kui väärvastuste eest punkte maha ei arvestata, siismärkige vastus igale ülesandele.

10. Vabavastuseliste ülesannete puhul valede vastusteeest punkte maha ei arvestata.

11. Hea ja isegi väga hea tulemuse saamiseks ei pea Tevastama kõiki eristustesti küsimusi. Õiged vastusedpooltele küsimustest annavad tavaliselt keskmisetulemuse.

Juhtnööre üksikute ülesanneteliikide kohta.

1. Analoogiaülesannete lahendamisel soovitataksekõigepealt võimalikult täpselt sõnastada antudsõnapaariga väljendatud seos ja siis vaadata, millineantud sõnapaaridest väljendab sama seost.

2. Valikvastustega ülesannetes soovitatakse kõikvastusevariandid siiski enne läbi vaadata, kui lõplikvalik teha.

3. Valikvastustega lünktestis on oluline täpselt mõistalause tähendust. Ei piisa sellest, et sõna sobib lünganaabruses olevate sõnadega, ta peab sobima kogulausega.

4. Lugemistestides võib olla otstarbekas lugeda enneküsimusi ja siis alles teksti, et teada, millele tekstistähelepanu pöörata.

Kokkuvõtteks

1. Testi edukaks täitmiseks omandage aine hästi.2. Kui ainet pole hiljuti koolis õpitud, siis tuleks seda enne

testi korrata3. Tuupimisest eelmisel õhtul pole märkimisväärset kasu

leitud, küll aga soovitatakse eelmisel päeval korratapõhivara ja testi ülesannete liigid veelkord üle vaadata.

Vead testide koostamisel

1. Testil puudub pealkiri.2. Puuduvad piisavalt selged instruktsioonidülesannete täitmiseks.3. Ei näidata, kuhu ja kuidas peab õpilane vastusemärkima.4. Testide paralleelvariantide raskus on kontrollimata.5. Kõrvutamistestis esitatakse mõlemad tulbad ühepikkustena.6. Lünktestis on lüngad liiga sagedasti.7. Ühes küsimuses sisaldub vastus teisele.8. Puudub täpne hindamiseeskiri.9. Ei arvestata valikvastuse juhusliku aimamisega.10. Mõnikord kontrollitakse juhuslikke osi õpitust.

Soovitusi

1. Instruktsioon ühe šriftiga ja ülesanded teisega.2. Kõrvutamisülesannetes nooled vaid algklassides,hiljem tavaline valikvastuste märkimise viis .3. Üht liiki ülesanded võiksid paikneda järjestikku.4. Ülesande juures võiks ära näidata kaõige vastuse eest saadava punktide arvu.5. Võiks ette näha ka osaliste vastuste eest antavadpunktid.6. Ärge kasutage murdarvudega punktisüsteeme!7. Rohkem mõtlemisülesandeid!

Uuritavate esinduslikkus.

Esindusliku kogumi koostamine

1. Esinduslik kogum on kogum, mille kõikolulised tunnused jaotuvad samuti kuiüldkogumis.

2. Juhuväljavõtt - igal üldkogumi liikmelvõrdne võimalus sattuda esinduskogumisse.

Lihtne juhuväljavõtt - loosiratas,juhuslike arvude tabel.

Mehaaniline juhuväljavõtt - valitaksetunnuse järgi, mis pole seotud uuritavatunnusega. Näit. nime algustäht, sünnikuu.

3. Kihtväljavõtt - üldkogum jaotatakse mõneolulise tunnuse järgi kihtidesse.

Kvoodimeetod - esinduskogumi igaskihis sama protsent uuritavaid kuiüldkogumis.Seeriaväljavõtt - igast kihist võrdne arvuuritavaid näiteks juhuvalikuga. Saabkihte võrrelda.

4. Väljalangenud uuritavad asendadasamaväärsetega.

Esinduskogumi suurusCohen & Manion, 2001? Lk 95

Üldkogumi suurus Esinduskogumisuurus (5% viga)

50 44100 79200 132500 217

1000 2782000 3225000 357

10 000 37020 000 37750 000 381100 000 383

1000 000 384

Esinduskogumi koostaminerahvusvahelises lugemisuuringus

K. Ross 1991

1. Lugemisoskuse võrdlus 34 maailma riigis.2. Igast riigist (osariigist) võrdne arv koole ja

õpilasi - seeriaväljavõtt3. Vaadeldi eraldi

Maa- ja linnalapsi, (2)Üldharidus- ja kutsekoole (2)Madala, keskmise, kõrge sotsiaalsestaatusega, (3)Riigi ja erakoole (2)

4. Igast kategooriast 400 õpilast.5. Ühe kooli õpilased on sarnasemad kui

erinevate koolide õpilased. Kui ühest kooliston palju õpilasi, siis olgu valim suurem.

6. Iga kooli nimekirjast k-s õpilane -mehaaniline juhuväljavõtt.

7. Eriti madalate võimetega või teisitiiseäralikud õpilased jäeti valimist välja.

Esindusliku kogumi koostamine

1. Esinduslik kogum on kogum, mille kõikolulised tunnused jaotuvad samuti kuiüldkogumis.

2. Juhuväljavõtt - igal üldkogumi liikmelvõrdne võimalus sattuda esinduskogumisse.

Lihtne juhuväljavõtt - loosiratas,juhuslike arvude tabel.

Mehaaniline juhuväljavõtt - valitaksetunnuse järgi, mis pole seotud uuritavatunnusega. Näit. nime algustäht, sünnikuu.

3. Kihtväljavõtt - üldkogum jaotatakse mõneolulise tunnuse järgi kihtidesse.

Kvoodimeetod - esinduskogumi igaskihis sama protsent uuritavaid kuiüldkogumis.Seeriaväljavõtt - igast kihist võrdne arvuuritavaid näiteks juhuvalikuga. Saabkihte võrrelda.

4. Väljalangenud uuritavad asendadasamaväärsetega.

Uurija eetika ja autoriõigus.

Ethical, legal, … issues in Ed. ResearchI

Gall, Borg & Gall1. Mõned vead: uurija teatab õpilaste

isiksuseomadused õpetajale, kes hakkab mõnessehalvemini suhtuma; uurija teatab õpetamisoskusenäitajad direktorile.

2. USA-s on seadused inimeste kaitsmiseksuurimistöös.

3. Ethical Standards of the American EducationalResearch Association. Näiteid• Teatada tulemustest kõigile huvitatuile• Autoreiks kõik loovalt osalenud isikud• Autoril on õigus teada oma töö

tagasilükkamise põhjusi• Loobuda uuringuist, mille rahastaja taotleb

eetikanormide rikkumist.4. Uurimistöö eetikakomisjonid ülikoolides hindavad

ka üliõpilaste projekte. Kas• Katseisikute osavõtt on vabatahtlik• uuritavad informeeritud• privaatsus kaitstud• psühholoogilised, sotsiaalsed, jne riskid on

tunnetatud ja väiksemad kasust.

Ethical, legal, … issues in Ed. ResearchII

Gall, Borg & Gall5. Erivajadustega laste, rasedate jne uurimisprojekte

hinnatakse eriti detailselt. Vajadusel aruandeduurimistöö käigus.

6. Õpilaste valik juhuslik. Õpetaja võib soovitadatalle meeldivaid õpilasi.

7. Katseisikuid informeerida kirjalikult katseeesmärgist, käigust, meetoditest, andmetekasutamisest. Vajadusel katse lõpus.Vastumeelselt töötavale õpilasele võimaluslahkuda.

8. Võimalikult vähesed saavad teada katse-isikutenimed, näiteks vaid andmete koguja

9. Katseisikute petmine pole eetiline. Esimeselvõimalusel teatada kasutatud mõjutusviisidest:sõnad, eeskuju jne.

10. Uurija olgu kompetentne, konsulteerigu.11. Välistada olukordi, kus isiklik kasu võib mõjutada

uurimismeetodi valikut.12. Vältige üldistamist teisele populatsioonile13. On ebaeetiline hoida kontrollgruppi halvemates

tingimustes. Arendage neid peale katset!

Ethical, legal, … issues in Ed. ResearchIII

Gall, Borg & Gall14. Õpilaste palvel peab arendustööd jätkama.15. Püüdke vähendada õpilaste testikartust!16. Vastused on avameelsed, kui anonüümsus17. Pole õige avaldada uuringut osade kaupa18. Sama asja ei avaldata kahes kohas19. Artikkel esitatakse korraga ühele ajakirjale20. Plagiaat ja parafraseerimine - suured ohud21. Kas andmetöötleja on kaasautor? Kas tule-muste

uue tõlgenduse võib avaldada üks? Kaasuurijadkaasautoreiks! Professionaalse töö hulk määrabautorite järjekorra.

22. Oma grupi uurimiseks lihtsam saada luba, tunnetekõike, kuid eelhoiakud, avameelsus

23. Uurimisloa saamine• esitage kirjalik ülevaade oma tööst• mõelge, kuidas vastata rasketele küsimustele

(Te kulutate meie aega jne)• selgitage, et uuring ei kahjusta kooli• alustage kõrgeimast instantsist• rääkige uuringust õpetajatega, nad võivad

anda ka head nõu,• informeerige lapsevanemaid (kiri)

Ethical, legal, … issues in Ed. ResearchIV

Gall, Borg & Gall

24. Kontaktid uurimistöö käigus• Kokkulepitu kohta saada õpetajaile kiri!• Ole kättesaadav!• Anna informatsiooni vahetulemustest!• Huvitu õpetajate tööst!• Abista õpetajaid!• Protesteerijaile selgita veel oma tööd!

25. Mõned uurijate vead• Ei mõelnud enne läbi direktori küsimusi• Kooli palvel muudab uuringut seda

kahjustades• Ei informeeri piisavalt õpilasi• Ei kindlusta andmete konfidentsiaalsust• Ei suuda põhjendad meetodite sobivust

Uurimistulemuste viiminepraktikasse.

Haridusuuringute juurutaminepraktikasse

Weinert 1997Mikk 2001

1. Juurduvad halvasti. Mõned siiski: Binet,Flesch jne.

2. Uurijal oluline artikkel.3. Valitakse kaitstav teema, mitte praktikale

oluline probleem.4. Teadlaste soovitused üldised, praktikud

vajavad täpsust.5. Mõni teadlane ainult võitleb kvantitatiivsete

meetoditega.6. Kuidas ületada lõhet• Õppimise teooriatelt õpetamise tehnoloo-giatele,

näit. Skinner,• Kompleksuuringud, (mastery learning?)• Edukate õpetajate uuringud.