Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Multimeedia ......Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Multimeedia nooremspetsialist 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 1 Kinnitatud Ida-Virumaa

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Multimeedia nooremspetsialist 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava

1

Kinnitatud

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

direktori 02.06.-2017.a

käskkirjaga nr 1-2/69

Üldõpingute moodulid

Sihtrühm Põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õppevorm

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

1 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Nõuded mooduli alustamiseks: Põhikooli õppekava on läbinud

Õpetajad: Tatjana Toropova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid

Mooduli teemad ja

alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodid

Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1) väljendub selgelt,

eesmärgipäraselt ja

kirjakeele

normile vastavalt nii suulises

kui ka kirjalikus

suhtluses

2) arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud,

vaadatud või kuulatud teksti

põhjal

3) koostab eri liiki tekste,

Õpilane:

kõneleb arusaadavalt,

valib sobiva

sõnakasutuse vastavalt

suhtlussituatsioonile

koostab ja vormistab

teksti vastavalt

juhendile, järgides

kirjutamisel

õigekirjareegleid

leiab sidumata tekstist

vajaliku info ja kasutab

saadud teavet

„Praktiline vene keel I-II

(kõnekultuur, suulise teksti

vastuvõtt ja loomine,

ortograafia

korrektsioonikursus)“ – 1

EKAP :

Suulise teksti vastuvõtt ja

loomine.

Suhtlusviisid

Ametlik suuline kõne.

Suhtluseetika.

Ortograafia.

24

2

1.Materjali valimine

loetud teosest

2.Ettekande

valmistamine ja

esitamine

3.Harjutamine

4.Rühmatöö teksti

koostamisel

1.Test/ kombineeritud

kirjalik töö (prefikside

з-/c-, пре-/при-,

sufikside –н-/-нн-, -

ск-/-к- õigekiri, -и/-ы

, tüvide vaheldus,

liitsõnade kirjutamine,

määrsõnade lõppude

õigekiri, не-/ни-

kirjutamine)

2.Esitlus valitud

teemal (Keel ja kõne)

3.Etteütlus


2

kasutades alustekstidena nii

teabe- ja ilukirjandustekste

kui ka teisi allikaid neid

kriitiliselt hinnates

4) loeb ja mõistab sidumata

tekste (tabel, graafik,

diagramm), hindab neis

esitatud infot, teeb järeldusi

ja loob uusi seoseid

5) väärtustab lugemist,

suhestab loetut iseendaga ja

tänapäeva elunähtustega,

oma kodukohaga

6) tõlgendab ja analüüsib

kirjandusteost, seostab seda

ajastu ühiskondlike ja

kultuuriliste sündmustega

eesmärgipäraselt

suulises esinemises

või enda loodud

tekstides

koostab etteantud faktide

põhjal tabeli või

diagrammi

kasutab erinevatest

infoallikatest saadud

teavet enda loodud

tekstides ja

igapäevaelus, põhjendab

infoallika valikut

põhjendab oma

lugemiseelistusi ja -

kogemusi

tutvustab loetud

kirjandusteose autorit,

kirjeldab tegevusaega ja

-kohta ning olulisi

sündmusi,

iseloomustab tegelasi

avaldab ja põhjendab

oma arvamust, kasutab

oma väidete

kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate

arutleb teose

probleemide ja

väärtushinnangute üle,

toob sobivaid näiteid nii

tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti

Praktiline vene keel III–IV

(kirjaliku teksti vastuvõtt

ning loomine,

interpunktsiooni

korrektsioonikursus)“ – 1

EKAP:

Kirjaliku teksti vastuvõtt ja

loomine.

Arutlev kirjand.

Essee kui vaba

tekstitüüp.

Tarbetekst.

Ametlik kiri.

Teaduslik tekst.

Publitsistlik tekst.

Interpunktsioon.

„Kirjandus antiigist 19.

sajandini“ – 1 EKAP

Muistsete müütide ja

rahvapärimuste kandumine

kirjandusse.

Võitlus

inimese kui isiksuse

vabastamise eest, usk elu

tähenduslikkusesse.

Rahvuskirjandus kui

rahvuskultuuri kestmise

tagatis.

Minevikutõlgendused

ja kujutlused tulevikust.

Looduse kujutamine

kirjanduses.

24

24

2

2

1.Teksti koostamine

ja esitamine

2.Essee kirjutamine

3.Arutleva

teksti kirjutamine

4.Harjutamine

Diskussioon

1.Aeglane lugemine,

kommenteeriv

lugemine.

2.Tekstide

ümberjutustamine

eri viisil.

3.Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine.

4.Diskussioon

loomingulise

ülesandega

1.Erinevate stiilide

tekstide koostamine (u

160 sõna)

2.Essee (u 160 – 200

sõna)

3.Arutlev kirjand

(300-400 sõna)

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks

valitakse järgnevast

loendist

Vähemalt 2

ulatuslikumat teost, 3

luuletust ja 1

draamateos

2.Vastused

küsimustele loetud

teksti järgi

3.Ümberjutustus (eri

viisil)


3

analüüsimiseks

tarvilikke põhimõisteid Loomuliku ja haritud

inimese

ideaal.

Mõistuse ja tunnete

tasakaal ja konflikt

inimeses.

„19. sajandi kirjandus“ – 1

EKAP

Vabaduspüüd kui inimese

loomupärane

omadus.

Inimsuhete probleeme

Kunstniku koht maailmas,

kunsti kõrge missioon.

Saatuse probleem, elu mõte

ja surma saladus.

Põlvkondade probleem.

24

2

1. Teksti mõistmise

ja analüüsioskuste

arendamine (teose

põhiteema

esiletoomine,

problemaatika ja

põhikonflikti

määramine; faabula

ja süžee leidmine;

tegelaste struktuuri

esiletoomine; autori,

jutustaja ning

kirjandusliku

kangelase

vaatepunkti

määramine)

2. Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine

3.Diskussioon

1.Kirjanduse

seostamine teiste

kunstiliikidega.

2.Kirjandusteoste

kõrvutamine nende

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks


loendist

Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Kirjalik töö

(vastused küsimustele)

3.Diskussioonist osa

võtmine


4

„20. sajandi kirjandus“ – 1

EKAP

Inimese individuaalsus ja

selle võimalused.

Poliitiline terror ja selle

tagajärjed eri

rahvuste esindajate jaoks.

Armastus kodumaa vastu ja

mõttevabadus.

Kirjanik ja ühiskond.

Inimene ajalookeerises.

Imelikud inimesed

kirjanduses ja elus.

Inimene ja aeg.

„Eesti kirjandus“ – 1

EKAP

Eesti kirjanduse algus.

Rahvusliku liikumise aeg.

Eesti kirjandus 19.–20.

sajandi vahetusel.

Eesti kirjandus 20. sajandi I

poolel.

Eesti kirjandus 1950.

aastatel.

Eesti kirjandus 1960.–1980.

aastatel.

Eesti kirjandus nüüdisajal.

24

24

2

2

ekraniseeringute,

teatrilavastustega

3. Arutleva kirjandi

kirjutamine

1. Kommenteeriv

lugemine.

2.Arutlus

3.Esitlus

4.Essee kirjutamine

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks


loendist

Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Töö videofilmi järgi

3. Arutlev kirjand ( u

300 sõna)

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks


loendist

Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Esitlus (ühe autori

kohta)

3.Essee (160-200

sõna)


5

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

1. Ettevalmistamine ja esitlus (iseseisev töö)

Töö on arvestatud, kui õpilane on leidnud materjali vastavalt loendist valitud teemale, töödelnud ja koostanud loogilise

ettekande ning esitanud arusaadavalt oma grupikaaslastele.

2. Töö loendist valitud teostega (iseseisev töö)

Töö on arvestatud, kui õpilane on valinud teose loendist vastavalt teemale, läbi lugenud ja esitanud kas oma grupikaaslastele

või õpetajale (süžee, tegelaste iseloomustus, teos püstitatud probleemid), vastanud täpsustavatele küsimustele teose ja autori

kohta.

3. Diskussioonis või ümarlaua töös osalemine.

Töö on arvestatud, kui õpilane on osalenud aktiivselt diskussioonis või ümarlaua töös, valdas õppematerjali sisuga, avaldas ja

põhjendas oma arvamust, kulles ka teiste arvamusi, esitas küsimusi ja vastas temale esitatud küsimustele.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kõneleb arusaadavalt

valib sobiva sõnakasutuse vastavalt


leiab sidumata tekstist vajaliku info ja

kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt

suulises esinemises või enda loodud

tekstides

koostab etteantud faktide põhjal tabeli

või diagrammi

kasutab erinevatest infoallikatest saadud

teavet enda loodud tekstides

põhjendab infoallika valikut

põhjendab oma lugemiseelistusi ja -

kogemusi







tekstides

koostab etteantud faktide põhjal tabeli või

diagrammi





kogemusi







tekstides

koostab etteantud faktide põhjal tabeli

või diagrammi





kogemusi


6

tutvustab loetud kirjandusteose autorit

kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning

olulisi sündmusi

Iseloomustab tegelasi

kasutab oma väidete kinnitamiseks


arutleb teose probleemide ja

väärtushinnangute üle, toob sobivaid

näiteid nii tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks

tarvilikke põhimõisteid



olulisi sündmusi

kasutab oma kõnes sünonüüme

kasutab lisaks iseseisvalt leitud infoallikat

iseloomustab aega ja tingimusi, mil

tegutses autor

võrdleb tegelasi teiste loetud ja/või

mainitud tundides teoste tegelastega, teeb

järjeldusi









toob sobivaid näiteid teistest loetud ja/või

mainitud tundides tekstidest



olulisi sündmusi

kasutab oma kõnes sünonüüme

kasutab lisaks iseseisvalt leitud

infoallikat

iseloomustab aega ja tingimusi, mil

tegutses autor

kasutab oma kõnes sünonüüme,

parafraase









toob sobivaid näiteid teistest loetud

ja/või mainitud tundides tekstidest

põhjendab iseseisvalt leitud infoallika

valikut


7

Koostab ja vormistab teksti vastavalt

juhendile

järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

avaldab ja põhjendab oma arvamust


juhendile



toob sobivaid näiteid loetud ja/või

mainitud tundides tekstidest, meediast,

oma kogemustest

nimetab ka teisi autoreid, kes elas samal

ajal ja/või kirjutas samal temaatikal,

analüüsib, mis on autori roll ja

omapärasus teiste autorite seas

võrdleb tegelasi iseseisvalt loetud teoste

tegelastega, teeb järjeldusi


juhendile



toob sobivaid näiteid loetud ja/või

mainitud tundides tekstidest, meediast,

oma kogemustest

toob sobivaid näiteid teistest iseseisvalt

loetud tekstidest ja/või ajaloost ning

tänapäevasest elust

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse eristavalt.

Kokkuvõttev hinne „3“, „4“, „5“ arvutakse kaalutud keskmise meetodil ja ümardatakse lähima täisarvuni.

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid, kui ta on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, teoste

esitlus vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“.

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.

Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Kohustuslik kirjandus:

Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte. Vana kreeka müüdid.

Antiikkirjandus (Homeros),

Renessansikirjandus (Francesco Petrarca, William Shakespeare),

Klassitsistlik kirjandus (Molière)

Nikolai Karamzin „Vaene Liiza“


8

Nikolai Nekrassovi luuletused,

Fjodor Tjuttševi luuletused,

Afanassi Feti luuletused,

Aleksandr Ostrovski „Äike“,

Ivan Turgenev „Isad ja pojad“, Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“,

Anna Ahmatova luule,

Aleksandr Bloki luule,

Vladimir Majakovski luule

Andrei Platonov „Auk“ (katkend),

Jevgeni Zamjatin „Meie“,

Lydia Koidula luule,

Juhan Liivi luule

Eduard Bornhöhe „Tasuja“,

Mati Unt „Sügisball“

Soovitatav kirjandus: Каковы встречи - таковы и речи. Учебное пособие для гимназий - Н.Мальцева-Замковая, Н.Раудсепп - Коолибри, 2000

Язык как средство общения - И. Моисеенко, Н. Раудсепп - Коолибри, 2000,

Функциональная стилистика русского языка - С. И. Рагрина - Коолибри, 2000,

Справочник по правописанию и литературной правке - Д. Э. Розенталь - Москва, 1997

Ветви единого древа. Учебник-хрестоматия по литературе для 10 класса (1-Ш) - С. Митюрев, А. Полева, Н. Чурилин -

Коолибри, 1997

Русская литература I половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранцман - Коолибри, 2000

Русская литература II половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранцман - Коолибри, 2000

Литература XX века - И, Белобровцева и др. - Коолибри, 2001

Эстонская литература - Р. Калласс, И. Белобровцева - 1997

Mihhail Lermontov „Meie aja kangelane“, „K***“ („Мы случайно сведены судьбою …“), „Farewell (Byronist)“;

Aleksandr Puškin „Jevgeni Onegin“;

Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“,

Anna Ahmatova „Reekviem“,

Nikolai Gumiljovi Itaalia luuletused kogumikust „Koltšan“,

Vladimir Majakovski „Pilv pükstes“,

Boriss Pasternak luule, „Doktor Živago“,

Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portree“.


9


2 VÕÕRKEEL 4 , 5 EK AP / 1 17 t und i

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana.

Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Maria Šustova, Natalja Varkki, Tatjana Tkatšenko

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad

ja alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamis-meetodid

ja hindamis-

ülesanded T Pt P I

Õpilane:

1. kirjeldab võõrkeeles iseennast,

oma võimeid ja huvisid,

mõtteid, kavatsusi ja kogemusi

seoses valitud erialaga

2. suhtleb õpitavas võõrkeeles

argisuhtluses nii kõnes kui

tutvustab vestlusel iseennast ja oma

sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi-) tutvustuse

põhjendab kooli ja erialavalikut,

hindab oma sobivust valitud erialal

töötamiseks

väljendab end/suhtleb õpitava keele

erinevate osaoskuste kaudu (loeb,

kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel)

hindab oma võõrkeeleoskuse taset

arvestab sihtkeele kõnelejate

1. MINA JA

MAAILM

1.1 Mina j

eakaaslased -

kutseõppurid

1.2 Mina ja

keskkond

50

(14)

(10)

10 Lugemis- ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekstid sihtkeele riigi

kutseõppest, eakaaslastest

- kutseõppuritest; info

leidmine ja esitamine)

vestlus senistest

töökogemustest ja

tööplaanidest, kohtumine

eriala vilistlasega /

lõpukursuse õpilasega,

rühmatöö: kooli ja eriala

tutvustuse koostamine

(poster) koos kutsega tulla

õppima ja põhjendusega,

miks just sellesse kooli

õppekäik koolihoone(te)s

(õpilased on giidid)

dialoogid

terviseprobleemidest ja

Intervjuu / dialoog

(enese- / sõbra-

tutvustus)

essee “Minu

töökogemused ja

tööplaanid”

“Kooli ja eriala”

sõnavara test

Rollimäng “Arsti


10

kirjas iseseisva

keelekasutajana, esitab ja

kaitseb erinevates

mõttevahetustes/suhtlussituatsi

oonides oma seisukohti

3. mõistab Eesti ja teiste rahvaste

elukeskkonda ja kultuuri ning

arvestab nendega võõrkeeles

suhtlemisel

kultuurilise eripäraga

kasutab iseseisvalt võõrkeelset

põhisõnavara ja tuttavas olukorras

grammatiliselt õiget keelt

kirjeldab suhtluskeskkondi, mida

kasutab (nende eeliseid, puudusi ja

ohte) ja suhtlemist nendes

keskkondades

võrdleb sihtkeele/emakeele maa

(de) ja Eesti elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja -norme

arvestab sihtkeele kõnelejate


tutvustab (oma eakaaslasele

välismaal) Eestit ja soovitab

külastada mõnda sihtkohta

1.3. 1 Mina ja

Eesti

1. 3. 2 Erinevad

inimesed ja rahvad

(26)

nende ennetamisest

rollimäng: visiit arsti

juurde

lugemis - ja/ või

kuulamisülesande

täitmine

(keskkonnaalased tekstid,

lindistused)

ristsõnade koostamine ja

lahendamine Interneti

seletava sõnaraamatu

alusel (keskkonnaalase

sõnavara kohta)

rühmatöö: posteri

kujundamine

inimtegevuse negatiivsest

ja/või positiivsest mõjust

keskkonnale.

lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekst Eesti kohta,

praktilised harjutused

sõnavara, väljendite,

sõnastiku kasutamise jms

kohta)

video / filmi vaatamine (nt

mõnest Eesti

kultuurisündmusest, -

traditsioonist või

sihtkohast) ja juhendi

alusel sisukokkuvõtte

koostamine.

arutelu

kultuuritraditsioonide ja -

juures”

essee “Tervis ja

keskkond“

test „Eestimaa“

esitlus „ Eesti

vaatamisväärsused“


11

sündmuste,

vaatamisväärsuste,

kirjanduse, kunsti, teatri

jms üle

õpimapp (faktid Eestimaa

kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste,

kultuuritraditsioonide ja -

sündmuste, tuntud riigi –

ja kultuuritegelaste jne,

õpilase poolt valitud

sihtkoha või

kultuuriobjekti kohta).

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine

juhendi alusel (sihtriigi

kultuurisündmused,

tuntud persoonid ajaloost

ja/või tänapäevast,

eakaaslaste elu - olu) ja

õppimine

video/filmi vaatamine

(sihtriigi loodusest

ja vaatamisväärsustest) ja

arutelu

mõistekaardid (sihtkeele

riigi eripära)

ajurünnak (oma rahva ja

kultuuri võrdlus teistega)

essee „Oma rahva ja

kultuuri võrdlus

teistega”

suuline arvustus filmi

järgi


12

4. kasutab võõrkeeleoskuse

arendamiseks endale sobivaid

võõrkeele õppimise strateegiaid

ja teabeallikaid, seostades

võõrkeeleõpet elukestva õppega

5. on teadlik edasiõppimise ja

tööturul kandideerimise

rahvusvahelistest võimalustest,

koostab tööle asumiseks

vajalikud võõrkeelsed

taotlusdokumendid

kirjeldab võõrkeeles oma

tööpraktikat ja analüüsib

oma osalemist selles

tutvustab õpitavas

võõrkeeles oma eriala

hetkeseisu tööturul ja

edasiõppimise võimalusi

põhjendab võõrkeele

õppimise vajalikkust,

loob seoseid eriala ja

elukestva õppega

Tõlgendab töökuulutuste ja

näidistöölepingu tekste

Koostab võõrkeeles

töökohale /

praktikakohale

kandideerimise avalduse,

CV / Europassi,

arvestades sihtmaa

eripära

Sooritab võõrkeeles

näidistööintervjuu

2. HARIDUS JA

TÖÖ

2.1 Mina

õppijana

2.2 Mina tööturul

50

(22)

(28)

7 analüüs: aja planeerimine

essee kirjutamine: oma

tugevuste ja nõrkuste

analüüs õppimises,

sobivate õpistrateegiate

valik ja kasutamine,

edasiõppimisvõimalused,

võõrkeele osatähtsus

karjääri planeerimisel

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine

juhendi alusel

(Kutsehariduse süsteem

Eestis)

mõistekaardid (karjääri

etapid, töötingimused,

Euroopa Liit)

info otsimine ja esitamine

(töökuulutused;

edasiõppimise, praktika

võimalused)

töölehtede täitmine

(CV/Europassi)

videoklipi vaatamine ja

arutelu (näidisintervjuud,

kehakeel, eduka

tööintervjuu sooritamise

nipid)

rollimäng (tööintervjuu

sooritus)

intervjuu/dialoog

(töö/koolipraktika

kohta)

essee „Minu eriala“

Rollimäng: näidis

tööintervjuu

sooritamine

Avalduse, CV /

Europassi, kaaskirja

kirjutamine

Sõnavara test



hindamine)

Teema 1:

1.1 Essee “Minu töökogemused ja tööplaanid”

1.2 Ristsõnade koostamine ja lahendamine Interneti seletava sõnaraamatu alusel (keskkonnaalase sõnavara kohta).

1.3.1 Õpimapp (faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide ja -sündmuste, tuntud riigi – ja


13

kultuuritegelaste jne, õpilase poolt valitud sihtkoha või kultuuriobjekti kohta).

Esitlus „ Eesti vaatamisväärsused“.

1.3.2 Essee „Oma rahva ja kultuuri võrdlus teistega”.

Teema 2:

2.1 Essee „Minu eriala“

„Karjääri planeerimine“ (Info leidmine internetist)

2.2 Avalduse, CV / Europassi kirjutamine. Info otsimine ja esitamine (töökuulutused)

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

Hindamisülesande keskmise hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.

„3“ „4“ „5“

intervjuu/rollimäng: kasutab temaatiline

sõnavara, teeb intervjuu/ rollimängu

näidise järgi

essee: korrektselt vormistatud, õppija on

avaldanud oma mõtteid etteantud

teemal, essee kokkuvõttes on korratud

selle kõige olulisemat sõnumit, essee

kirjutab näidise järgi ja sõnastiku abil,

struktureeritud test: 45-69%

esitlus: esitleb teemakohast materjali,

demonstreerib, et materjal on loogiliselt

üles ehitatud, esitatud väiteid on

põhjendatud, väljendab ennast selgelt,

tagab, et esitluse pikkus jääb 2-3 minutit

suuline arvustus filmi järgi: kasutab

temaatiline sõnavara, põhjendab ja

selgitab oma arvamust,

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid

Eestimaa kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste kohta (5 fotot)

intervjuu/rollimäng: kasutab temaatiline sõnavara

korrektselt, teeb intervjuu/ rollimängu sõnastiku

abil


avaldanud oma mõtteid etteantud teemal, essee

kokkuvõttes õppija põhjendab ja selgitab oma

arvamust, essee kirjutab sõnastiku abil



demonstreerib, et materjal on loogiliselt üles

ehitatud, esitatud väiteid on põhjendatud,

väljendab ennast selgelt, tagab, et esitluse pikkus

jääb 3-4 minutit

suuline arvustus filmi järgi: kasutab temaatiline

sõnavara, põhjendab ja selgitab oma arvamust,

võib jutustada filmi sisu (2-3 lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid Eestimaa

kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste,

kultuuritraditsioonide kohta (7fotot)

intervjuu/rollimäng: kasutab temaatiline

sõnavara korrektselt, teeb

intervjuu/rollimängu ilma sõnastikuta,

võib täpsusta ja selgitada.


avaldanud oma mõtteid etteantud teemal,

essee kokkuvõttes õppija põhjendab ja

selgitab oma arvamust, õppija on

illustreerinud oma seisukohti näidete abil

kirjandusest/wikipeediast, essee kirjutab

ilma sõnastikuta



demonstreerib, et materjal on loogiliselt

üles ehitatud, esitatud väiteid on

põhjendatud, väljendab ennast selgelt, ,

tagab, et esitluse pikkus jääb 4-5 minutit,

illustreerib esitlust visuaalsete

vahenditega

suuline arvustus filmi järgi: kasutab

temaatiline sõnavara, põhjendab ja


14

selgitab oma arvamust, võib jutustada

filmi sisu (5-8 lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid

Eestimaa kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide

ja –sündmuste kohta (10 fotot)

Hindekriteeriumid Kuulamine: saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal. Mõistab tele- ja raadio-

saadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti. Saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on

selge ja tuttav

Lugemine: Loeb ja mõistab mõne leheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebi-väljaanded, infovoldikud,

kasutusjuhendid). Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut. Suudab leida vajalikku infot

teatmeteostest ja internetist. Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.

Rääkimine: oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest. Suudab lühidalt põhjendada oma seisukohti. On

võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja lause-malle õigesti; spontaanses

kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.

Kirjutamine: oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja arvamusi (nt

isiklik kiri, e-kiri, blogi). Koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus). Suhtleb online- vestluses (nt MSN). Oskab kasutada

piiratud

hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus).



/õppematerjal

Cutting Edge. Pre-intermediate. Intermediate. Sarah Cunningham, Peter Moor, Longman, 2005

Energy 3, Steve Elsworth, Jim Rose, Longman, 2005

English for life, Tom Hutchinson, Oxford, 2007

Lehrbücher: „Themen Neu“ Bände 1, 2, 3. Hueber Verlag 2010

„Der grüne Max“ Grammatische Übungen. Hueber Verlag 2010

Internetmaterialen. "Deutsch als als Fremdsprache" Hueber Verlag

,,Menschen"A2, A2+ Hueber Verlag 2012


15


3 MATEMAATIKA 5 EKAP / 130 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks


Õpetajad: Tatjana Abdurahmanova, Tatjana Norman, Natalja Sidorova, Žanna Gusseva

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1. Kasutab õpitud

matemaatikateadmisi

ja -oskusi uutes

situatsioonides ning

eluliste ülesannete

lahendamisel,

analüüsides ja

hinnates tulemuste

tõepärasust

2. Kasutab matemaatika

võimalusi enda ja teiste

tegevuse tasuvuse ning

jätkusuutlikkuse

hindamisel

Teeb järeldusi tulemuse

tõepärasuse kohta lähtudes

igapäevaelust

Nimetab järguühikuid ja

teisendab pikkus-, raskus-

pindala, ruumala, mahu, aja-

ja rahaühikuid, arvutab

protsente ja promille

Kasutab muutumist ja

seoseid käsitlevat

matemaatikat, võrdleb

erinevaid suurusi

Kasutab analoogiat

objektidevaheliste seoste

leidmiseks

Teab ja kasutab

matemaatilise statistika ja

tõenäosusteooria elemente

Selgitab matemaatiliste

tehete abil loteriide ja

laenudega seotud riske

Arvutab bruto- ja netopalka

ning mitmesuguseid

igapäevaeluga seotud tulusid

ja kulusid ning teisendab

enamkasutatavaid valuutasid

ARVUTAMINE Tehted ratsionaalarvudega;

arvuhulgad (naturaalarvud N,

täisarvud Z, ratsionaalarvud Q,

irratsionaalarvud I, reaalarvud R).

Ümardamine.

Arvu absoluutväärtus

(mõiste ja geomeetriline tähendus).

Täisarvulise, negatiivse ja

ratsionaalarvulise astendajaga aste

(arvu juur). Tehted astmetega. Arvu

kümme astmed. Arvu standardkuju.

Arvutamine taskuarvutiga.

Ühend ja ühisosa

(sümboolika , , , , ,

kasutamine; ülesanded hulkade

ühendi ja ühisosa kohta, graafiline

kujutamine).

Elulise sisuga

tekstülesanded. (raha igapäevane

kasutamine, pere eelarve,

vahemaad, majapidamine jms).

MÕÕTÜHIKUD Mõõtühikute vahelised seosed,

teisendamine.

50 15 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kirjalik kontrolltöö 1

„Arvutamine. Mõõtühikud.

Protsendid.“


„Majandusmatemaatika

elemendid. Tõenäosusteooria

ja statistika“

Iseseisev töö (4): ülesannete

lahendamine „Arvutamine.

Mõõtühikud. Protsendid.“


lahendamine

„Majandusmatemaatika

elemendid. Tõenäosusteooria

ja statistika“


16

Arutleb säästmise

vajalikkuse üle, toob näiteid

tarbimise ja kulutamise

tasakaalustamise võimaluste

kohta

Elulise sisuga tekstülesanded.

Kasutab mõõtkava tegeliku

mõõtme leidmisel

Lahendab elulisi ülesandeid,

esitab tõepäraseid vastuseid

lähtuvalt igapäevaelust

PROTSENDID

Osa ja tervik, protsent, promill.


MAJANDUSMATEMAATIKA

ELEMENDID

Raha ja valuuta.

Liht-ja liitintress. Laen ja

hoiustamine, laenu

tagasimakse-graafik.

Palk ja kehtivad maksud

töövõtjale ja tööandjale.

Käibemaks, hind käibemaksuga

ja käibemaksuta.

Hinnamuutused (soodushind,

hinnatõus jt).

Diagrammide lugemine.

TÕENÄOSUSTEOORIA JA

STATISTIKA

Sündmuse tõenäosus,

tõenäosuse summa ja korrutis

(sh tõenäosus loteriis ja

hasartmängudes).

Statistika põhimõisted ja

arvkarakteristikud. Statistiline

ja variatsioonirida, sagedustabel

ja suhteline sagedus,

diagrammide keskväärtsus,

kaalutud keskmine, mediaan,

mood, maksimaalne ning

minimaalne element,

standardhälve.


17

Statistiliste andmete kogumine,

süstematiseerimine, statistiline

andmetöötlus.

3. Seostab matemaatikat

teiste õppeainetega,

kasutades õppimisel

oma

matemaatikaalaseid

teadmisi ning oskusi

4. Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike loogiliselt,

väljendab oma mõtet

selgelt ja täpselt nii

suuliselt kui kirjalikult

Kasutab loogikat etteantud

probleemide lahendamisel

ning eristab olulist

ebaolulisest

Sõnastab ülesande mõtte,

toob/kirjutab välja andmed,

määrab otsitavad suurused

toob/kirjutab välja vajalikud

seosed ja valemid

Kirjeldab lahenduskäiku,

vajadusel illustreerib seda

joonisega/skeemiga, teeb

vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid, jooniseid,

graafikuid ja diagramme

õpitud materjali ulatuses

Valib ja kasutab ülesannete

lahendamisel ülesande sisust

lähtuvalt õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

TRIGONOMEETRIA

Siinus- ja koosinusteoreem..

Kolmnurga lahendamine.


PLANIMEETRIA

Tasapinnaliste geomeetriliste

kujundite elemendid,

ümbermõõdud ja pindalad.


STEREOMEETRIA

Püstprisma, korrapärase

püramiidi, silindri, koonuse ja

kera (sfääri) elemendid,

pindalad ja ruumala.


30 9 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö


„Trigonomeetria. Planimeetria.

Stereomeetria“


lahendamine teemal

„Trigonomeetria. Planimeetria.

Stereomeetria“

5. Kasutab vajadusel

erinevaid teabeallikaid

ning saab aru

erinevatest

matemaatilise info

esitamise viisidest

6. Esitab oma

matemaatilisi

Kasutab vajadusel õpetaja

koostatud juhendmaterjale ja

näpunäiteid ülesande õigeks

lahendamiseks

Kasutab vajaliku teabe

leidmiseks nii paberkandjal

kui ka Internetis leiduvaid

teabeallikaid

AVALDISED. VÕRRANDID

JA VÕRRATUSED Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine.

Võrre. Võrdeline jaotamine.

Valemite teisendamine.

Võrdeline suurendamine ja

20 6 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng


„Avaldised. Võrrandid ja

võrratused. Jooned tasandil“


lahendamine teemal

„Avaldised. Võrrandid ja

võrratused. Jooned tasandil“


18

mõttekäike loogiliselt,

väljendab oma mõtet

selgelt ja täpselt nii

suuliselt kui kirjalikult

Leiab tekstist, tabelist,

jooniselt, graafikult,

diagrammilt vajaliku info

Sõnastab ülesande mõtte,

toob/kirjutab välja andmed,

määrab otsitavad suurused

toob/kirjutab välja vajalikud

seosed ja valemid

Kirjeldab lahenduskäiku,

vajadusel illustreerib seda

joonisega/skeemiga, teeb

vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid, jooniseid,

graafikuid ja diagramme

õpitud materjali ulatuses

Valib ja kasutab ülesannete

lahendamisel ülesande sisust

lähtuvalt õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

vähendamine (mõõtkava,

plaan).

Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand.

Kahe tundmatuga

lineaarvõrrandi-süsteem.

Arvtelje erinevad piirkonnad.

Lineaarvõrratuse mõiste ja

omadused ja lahendamine.

Lineaarvõrratuste süsteem.

Elulise sisuga tekstülesanded

JOONED TASANDIL Punkti asukoha määramine

tasandil.

Lõigu pikkus, kahe punkti

vaheline kaugus, vektori mõiste

ja tähistamine, vektori pikkus,

nullvektor, ühikvektor,

vastandvektor, vektorite

geomeetriline liitmine.

Sirge, parabooli ja ringjoone

võrrandid.

Sirge joonestamine võrrandi

järgi.

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö


(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on ülesannete lahendamine. Eesmärgid: ettevalmistamine kontrolltööks (ülesannete lahendamine; töölehe täitmine). Kõik

tööd peavad olema arvestatud. Kui töödes on vead, siis õpilane teeb vigade paranduse ning esitab selle õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab oma

konspekti.

Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab lehti

valemitega.

Ülesanded lahendatud õigesti ning

abimaterjalideta.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse eristavalt.


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid, kui ta on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt


19

hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“.


Kasutatav

õppekirjandus (avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Matemaatika kursus. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

N. Sidorova. Rakendusstatistika. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

K. Reim. Matemaatika. http://arvutaja.blogspot.com/

A. Küüsmaa. Matemaatika. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895

A. Veelmaa. Matemaatika. 2009

L. Vedler. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele I. 2003

T. Leego. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele II. 2003

T. Leego, L. Vedler, S. Vedler. Matemaatika õpik kutseõppeasutusele. 2005

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

http://arvutaja.blogspot.com/

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895


20


4 LOODUSAINED 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: puudub

Õpetajad: Larissa Žarkova, Tatjana Kink, Žanna Gusseva, Jelena Bulejeva

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded T Pt P I

1. Mõistab loodusainete

omavahelisi seoseid ja

eripära, saab aru

mudelite tähtsusest

reaalsete objektide

kirjeldamisel.

2. Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja

kasutab seda erinevate

ülesannete

lahendamisel.

kirjeldab maa sfääre kui

süsteeme ja nendega seotud

mudeleid

kirjeldab maa evolutsioonilist

arengut, elus- ja eluta looduse

tunnuseid

kirjeldab abiotiliste tegurite

toimet organismidevahelisi

suhteid ja looduses toimivaid

aineringe

kirjeldab organismide ehitust,

aine- ja energiavahetust,

paljunemist ja arengut (eristab

rakutüüpe)

kirjeldab mehaanika nähtusi ja

kasutades selleks õigeid

füüsikalisi suurusi ja mõisteid

kirjeldab korrektsete mõistete ja

füüsikaliste suurustega

elektromagnetismi nähtusi ja

nendevahelisi seoseid

kirjeldab õigete füüsikaliste

suurustega ja mõistetega valguse

tekkimise, levimise ja kadumise

nähtusi

kirjeldab tähtsamaid

Bioloogia:

Organismide koostis

Elu olemus ja tunnused

Makro- ja mikroelemendid

Anorgaanilised ja orgaanilised

ained organismis

Valgud, DNA ja RNA võrdlus

Rakuõpetus

Aine- ja energiavahetus

Geograafia:

Maa kui süsteem Maa sfäärid

Maa energiasüsteem

Geoloogiline ajaskaala

Keemia:

Aatomi ja molekuli ehitus

ja mudelid Aatomi ehitus

Oksüdatsiooniastmed

Keemiline side

Keemia aineklassid ja

ühendid

Anorgaanilised aineklassid

6

4

6

10

1

2

1

4

Arutelu

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused

Debatt

Diskussioon klassis

Esitlus

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Rühmatöö

Mõistekaart

1. Kirjalik töö:

Loodusainete

omavahelised seosed

ja eripära.


21

mikromaailma mudeleid,

tuumareaktsioone ning

radioaktiivsust

kasutab keemiliste elementide

perioodilisustabelit ja ühendite

molekulaarmudeleid

mikromaailma kirjeldamisel ja

ainete omaduste selgitamisel

lahendab loodusteaduslike

ülesandeid ja probleeme,

kasutades erinevaid

usaldusväärseid teabeallikaid

koostab erinevate andmete

põhjal tabeleid ja graafikuid

Metallid, mittemetallid

Alused, happed ja soolad

igapäevaelus

Keemia probleem- ja

arvutusülesanded

Füüsika:

Kehad, nende mõõtmed,

mõõtühikute süsteemid ja

teisendamised

Liikumine ja selle mõõtmine.

Taustsüsteemid.

Vastasmõjud.

Jõud, mass ja energia.

Elektromagnet välid looduses

ja tehnikas

Valgus

Valgus kui elektromagnetlaine

Geomeetriline optika

Spekter

Valguse energia

Aine olekud Gaas, aine mikroparameetrid

Ideaalse gaasi olekuvõrrand.

Isoprotsessid.

Aine struktuur

Aatomimudel

Tuumafüüsika: prooton,

neutron, massiarv, isotoop

Radioaktiivsus, poolestusaeg

Tuumareaktsioonid

4

8

4

4

4

1

2

2

2

Õpikäik

E-õpe

3. Mõtestab ja kasutab

loodusainetes

omandatud teadmisi

keskkonnas toimuvate

nähtuste selgitamisel

ja väärtustamisel ning

iseloomustab inimese keemilist

koostist ja mõistab pärandumise

seaduspärasusi

iseloomustab soojusenergia

muutmise viise, nähtusi,

seaduspärasusi

Bioloogia:

Evolutsioon Evolutsiooniteooria

Olelusvõitlus ja looduslik valik

Liigiteke ja makroevolutsioon

Inimese evolutsioon

7

1

2. Kirjalik töö.

Loodusainetes ja

keskkonnas toimuvad

nähtused.


22

igapäevaelu

probleemide

lahendamisel.

4. Leiab iseseisvalt haldus

väärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja


ülesannete lahendamisel.

selgitab evolutsiooni kulgu ning

seostab protsesse looduses

nähtavaga

nimetab majandustegevusega

kaasnevaid looduskeskkonna

probleeme

selgitab loodus- ja

sotsiaalkeskkonnas omavahelisi

seoseid ja probleeme

võrdleb erinevate piirkondade

kliima, mullastiku, taimestiku ja

loomastiku omavahelisi seoseid

selgitab tervisliku toitumise

põhimõtteid

selgitab nakkushaiguste

vältimise võimalusi

kirjeldab teaduse ning

tehnoloogia võimalusi ja

piiranguid ühiskonna heaolu ja

majanduse arengu tagamiseks

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökosüsteem

Bioloogiline mitmekesisus

Liikide kaitse

Looduskaitse

Viirused ja bakterid

Viirused ja nakkushaigused

Bakterite levik

Biotehnoloogia

Geenitehnoloogia

Geograafia:

Loodusvarad ja nende

kasutamine

Põllumajandus ja

toiduainetööstus

Energiamajandus ja

keskkonnaprobleemid

Keemia:

Orgaanilised ained

eluslooduses

Orgaanilised aineklassid

Biomolekulid ja nende tähtsus

Toiduainete toiteväärtus,

lisaained ning tervislikkuse seos

koostisega

Füüsika:

Aine olekud Soojusenergia muutmise viisid

Aine agregaatolek ja selle

muutumine, soojushulk.

6

6

7

14

4

2

1

1

4

5. Mõistab teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju looduskeskkonnale

ja inimesele, saab aru

ümbritseva keskkonna

mõjust inimese tervisele.

võrdleb looduslikke ja

tehismaterjale ning nende

omadusi

kirjeldab orgaaniliste ja

anorgaaniliste ainete toimet

inimestele ja keskkonnale

kirjeldab inimese arengut ja

Bioloogia:

Organismide areng

Mitoos ja meioos

Inimese viljastumine

Looteline areng

Lootejärgne areng

Inimese talitluse regulatsioon

7

2

3. Kirjalik töö:

Teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju

looduskeskkonnale ja

inimesele.


23

6. Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja


ülesannete lahendamisel.

tervislikku seisundit sõltuvalt

sotsiaalsest, majanduslikust või

looduskeskkonnast

nimetab loodusteaduste ning

tehnoloogia arengu positiivseid

ja negatiivseid ilminguid ning

võrdleb erinevaid eetilis-

moraalseid seisukohti ning

nende usaldusväärsust

kirjeldab ja toob näiteid

loodusteaduste, tehnoloogia ja

ühiskonna vahelistest seostest

kirjeldab oma elukoha (loodus)

keskkonda, uurides ja

analüüsides seal erinevaid

probleeme

kirjeldab ja kohandab

korrektsete lähteandmetega

ülesandele õige

lahendusmudeli ning fikseerib

otsitavad suurused, kasutades

õigesti mõõtühikute süsteeme

arvutab õigesti, kontrollides

saadud tulemust ning

vormistab ülesande vastuse

korrektselt

Geograafia:

Loodusressursid

Vesi ja veega seotud

probleemid

Maailmameri ja kalandus

Maailma metsad

Keemia:

Loodusteaduste

rakendusvõimalusi

Kaasaegsed materjalid

Organismi kahjustavad ained

E-ained

Füüsika:

Aine struktuur Tuumaenergeetika

Tuumapomm

Kiirguskaitse.

Aine olekud

Ülekandenähtused aines.

Soojusmasin, soojusmasina

kasutegur.

6

2

8

8

2

1

2

4. Kirjalik töö:

Ümbritseva keskkonna

mõju inimese

tervisele.



hindamine)

Õpilane koostab õpimapi. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltöödeks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute

konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kirjalik töö tehtud õigesti. Õpilane kasutab

oma konspekti.

Kirjalik töö tehtud õigesti. Õpilane kasutab

lehti valemitega.

Kirjalik töö tehtud õigesti, iseseisvalt ja ilma

abimaterjalideta.

Kokkuvõtva hinde Moodul hinnatakse eristavalt.


24

kujunemine Kokkuvõttev hinne „3“, „4“, „5“ arvutakse kaalutud keskmise meetodil ja ümardatakse lähima täisarvuni.

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid, kui ta on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt

hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“.




/õppematerjal

Füüsika:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u6#euni_repository_10895

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile I osa» Tallinn 1997

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile II osa» Tallinn 1998

Enn Pärgmäe «Füüsika õpik kutsekoolidele»

Keemia:


Kohustuslikud õppematerjalid:

1. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kutseõppeasutusele”

2. L.Tamm, H.Timotheus (2001), Keemia IX klassile.

3. H.Karik (1998), Keemia IX klassile.

4. M.Karelson, A.Tõldsepp, A.Lukason (2001), Keemia IX klassile: Anorgaanilised ja orgaanilised ained.

5. L.Tamm (2005), Keemia X klassil: Üldine ja anorgaaniline keemia.

6. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kutseõppeasutusele”

7. M.Karelson, A.Tõldsepp (2007), Orgaaniline keemia

8. Л.Е. Гаймонсен „Oрганическая химия ”

9. E-õpe

Soovituslik kirjandus:

1. Л.Е. Гаймонсен „Общая химия ”

2. Л.Е. Гаймонсен „Неорганическая химия”

Bioloogia: Kohustuslikud õppematerjalid:

Tago Sarapuu „Bioloogia gümnaasiumile“ 1,2 kursus Eesti loodusfoto

M.Viikmaa, U.Tartes, T.Sarapuu, I.Puura “Bioloogia gümnaasiumile” 3,4 kursus Eesti loodusfoto

T.Sarapuu „Bioloogia töövihik” Eesti loodusfoto

Toetav:

Bioloogia gümnaasiumile. Elu olemus. Rakk. Avita kirjastus

Bioloogia gümnaasiumile. Inimene. Avita kirjastus

“Eesti loodus”, “Tiitrutaja” ajakiri.

Internet:

http://www.ibiblio.org/virtualcell/tour/cell/cell.htm

http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm

Geograafia:



http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm


25

Kohustuslikud õppematerjalid:

1) Üldmaateadus gümnaasiumile. Koostaja: Ülle Liiber, 2004

2) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Koostaja: Garri Raagmaa, 2003

3) Töövihikud

E-õpe

http://moodle.hitsa.ee/maateadus

http://moodle.hitsa.ee/maateadus


26


5 SOTSIAALAINED 7 EKAP / 182 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub

ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik. Seos

gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo. Ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, inimgeograafia

õppeainetega.


Õpetajad: Viktoria Sokolovskaja, Irina Aleksejeva, Jelena Bulejeva, Nadežda Mirošina

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


omab adekvaatset

enesehinnangut ning

teadmisi, oskusi ja

hoiakuid, mis

toetavad tervikliku ja

terviseteadliku

inimese kujunemist.

analüüsib juhendamisel enda isiksust

ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi,

lähtudes erinevatest rollidest ja

kohustusest ühiskonnas

analüüsib üksikisiku, perekonna ja

erinevate institutsioonide rolli

ühiskonna arengus

nimetab ja teab terviseriske ning

võimalikke vigastusi, kirjeldades

nendele reageerimist ja ennetamise

võimalusi

tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt

tervisespordiga, treenides sobiva

koormusega ning sooritab

treeningujärgselt taastumist

soodustavaid harjutusi

1.Inimeseõpetus

1.1Perekond

1.Püsisuhe

1.3 Abielu

1.4 Lapsevanemaks olemine ja

selle komponendid

1.5 Laps

1.6 Kodu ja abielu

1.7 Perekonna majanduselu ja

õigusaktid

1.8 Perekond inimese elus 2. Mina ja tervis (kehaline

kasvatus)

2.1Kehalise aktiivsuse

tähtsus ja mõju inimorganismile.

2.2Vigastuste vältimine

Sportimisel, erinevate spordialade

ohutusnõuded

2.3.Kooli ja lähikonna

sportimisvõimalused.

2.4.Mitmekülgsuse arendamine

spordis.

2.5.Kalorid ja tervislik toitumine.

22

4 Arutelu

Diskussioon

Väikeses rühmas

Esitlus

Essee

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

Küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

Treeningud

Mõistekaart teemal ,,Abielu ja

perekond läbi ajalugu“

(monogaamia, polügaamia,

promiskuiteed, emajagsus,

patriarhaat, perekond, abielu) , kus

ta peab teadma vähemalt seitse õige

mõistet.

Mõistekaart teemal “Minu õigused

ja kohustused”, kus iga rolli

(abikaasa, laps, tulevane

lapsevanem, ) puhul on välja toodud

vähemalt viis õigust ja viis

kohustust.

Töö väikeses rühmas teemal

„Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“.

Essee teemal ,,Nõrgestatud pere

põhjused“.

Õpilase tervise päevik (tema

päevaplaan, treeningud, söök ja

kalorid).

Eneseanalüüs „Minu

tervisekäitumine“, kus on välja

toodud õpilase tervisekäitumise

õiged aspektid ja eksimused ning


27

arvamus, kas ja mida peaks oma

tervisekäitumises muutma.

Rühmatööna tehtud ühe päeva

ideaalse menüü koostamine

arvestades toidupüramiidi ja

soovituslike portsjoneid.

Kehaline kasvatus

1.Võimlemine

2.Kergejõustik

3.Sportmängud

3.1 Korvpall

3.2 Võrkpall

3.3 Jalgpall

26

(6)

(4)

(16)

Võimlemise

harjutused.

Kergejõustik.

Mängud

(jalgpall,

korvpall).

Hüpped.

Jooksmine

Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused

erinevatele lihasrühmadele.

Harjutused akrobaatikas,

rööbaspuudel ja kangil. Toenghüpe.

Kergejõustikualade tehnika

täiustamine ja kinnistamine. Kiir- ja

kestvusjooks. Kaugus- ja/või

kõrgushüpe. Kuulitõuge.

Sööt ja lõige rünnakul. Katted.

Mees-mehe ja maa-ala kaitse.

Korvpallitehnika .

Suunatud palling ja pallingu

vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette ja

taha. Blokeerimine. Pettelöögid.

Tehnika täiustamine erinevate

kombinatsioonide ja mänguliste

situatsioonide kaudu.

Jalgpalluri individuaalne

ettevalmistus ja oma tugevate

külgede arendamine. Tehnika

täiustamine erinevate

kombinatsioonide ja mängu

liste situatsioonide kaudu.

Spordimängude elementide täitmine

(põhilised printsiibid, mängudes

osalemine).

omab arusaama

esinevatest nähtustest,

protsessidest ja

konfliktidest

ühiskonnas ning

selgitab nüüdisühiskonna kujunemist,

struktuuri ja korraldust

määratleb Eesti ajaloo olulisemad

pöördepunktid sündmused

muinasajast tänapäevani, paigutades

Ühiskonnaõpetus,

inimgeograafia

1.Globaliseerumise mõju

majandusele.

2.Erinevate riikide rahvastik

22

4 Arutelu

Diskussioon

väikeses rühmas

Esitlus

Essee

Rühmatööna tehtud graafik-

„Eesti ja ühe Euroopa riigi

rahvastiku iseloomustus”, kus

kajastub Eesti ja valitud

riigi rahvastiku muutusetrendid


28

nende seostest ja

vastastikusest mõjust

tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri

sündmused õigesse ajaperioodi ja

Euroopa ning maailma ajaloo

konteksti

toob asjakohaseid näiteid

sotsiaalainetes käsitletavate ja

ühiskonnas esinevate nähtuste

omavaheliste seoste kohta

ja majandustrendid.

3.Eesti ja Euroopa rahvastiku

muutumine ajas ja selle põhjused.

4.Kaasaegse maailma poliitiline

kaart.

5.Immigratsioon. Tööturg,

tööhõive ja tööränne.

6.Ühiskonna jätkusuutlikkus.

7.Maailma rahvastik ja

rahvastikuprotsessid.

8.Kaasaegsed muutused

maailmamajanduses.

9.Energiamajandus.

Põllumajandus. Transport ja side.

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

E-õpe

Treeningud

minevikus, olevikus, tulevikus.

Diskussioon või väitlus teemal

„Mida teha, kui

rahvastik vananeb”

Essee teemal “Hea kodanik” 160

sõna

mõistab kultuurilise

mitmekesisuse ning

demokraatia ja selle

kaitsmise tähtsust

ning jätkusuutliku

arengu vajalikkust,

aktsepteerides

erinevus

selgitab, millised muutused on

toimunud taasiseseisvumisjärgses

Eesti majanduses, õigusruumis,

valitsemiskorralduses, riigikaitses ja

kultuurielus, eristades põhjusi ja

tagajärgi

arutleb teiste rahvaste kommete,

traditsioonide ja religiooni ning

nende omavaheliste konfliktide

teemadel

iseloomustab demokraatliku

valitsemiskorralduse

toimemehhanisme Eesti ja Euroopa

Liidu näitel

selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja

ÜROs

kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja

selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti

poliitmaastikust

kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat,

ülesehitust ja ressursse

põhjendab inimeste ja riikide

jätkusuutliku käitumise vajalikkust

Ühiskonnaõpetus, ajalugu

1.Eluolu nõukogude perioodil,

taasiseseisvunud Eestis ja

tänasel päeval.

2.Üleminek plaanimajanduselt

turumajandusele, omandireform.

3.Eesti Vabariigi põhiseadus ja

riigiaparaadi

ümberkujundamine.

4.Erakondade teke ja areng ning

erisused.

5.Riigikaitse ümberkorraldamine

ja liikumine ELs ja NATO suunas.

6.Muutused sotsiaal- ja

kultuurivaldkonnas.

22 4 Intervjuu

pereliikme,

sugulase või

tuttavaga.

Ühiskonnas

toimunud

muutuste

põhjuste

kaardistamine

Taasiseseisvunud

Eesti erakondade

võrdlus ja

infotabelisse

kandmine

Ajaleheuudiste

uurimine ja

seostamine

õpilase isikliku

elukaarega.

1.Tabel ühiskonna erinevate

nähtuste kohta kindlatel aastatel, kus

3-4 mõõdiku puhul on eraldi

väljatoodud

toimunud

muutuste põhjused

2.Ülevaade muutustest Eesti elus

allikate põhjal

3. Essee “Demokraatia näited”

160 sõna teemal

4. Mõistekart “NATO”

5. Ajurünnak “Euroopa Liit”


29

teabeallikate abil riigi majanduse

struktuuri ning panust maailma

majandusse

tunneb üleilmastumise

majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja

kultuurilisi tahke, nimetab erineva

arengutasemega riike

analüüsib kaartide ja statistiliste

andmete põhjal riigi või regiooni

rahvaarvu muutumist, rahvastiku

paiknemist ja soolis-vanuselist

struktuuri

hindab üldinimlikke

väärtusi, nagu

vabadus,

inimväärikus,

võrdõiguslikkus,

ausus, hoolivus,

sallivus,

vastutustunne, õiglus,

isamaalisus ning

lugupidamine enda,

teiste ja keskkonna

vastu

kasutab teabeallikaid sh geograafilisi,

poliitilisi ja topograafilisi kaarte info

leidmiseks ja rakendamiseks, määrab

enda asukohta kaardil, kasutades

koordinaatide süsteemi, mõõdab

vahemaid ja määrab asimuuti

selgitab inimõiguste olemust ja nende

vajalikkust, analüüsib inimõiguste

tähenduse muutumist 20.-21. sajandil

ning toob näiteid üksikisiku

põhiõiguste muutumisest ajaloo

vältel

selgitab enda õigusi ja kohustusi

kodanikuna

orienteerub õigusaktides, kasutades

erinevaid infokanaleid kasutab

kontekstis sotsiaalainete

põhimõisteid nimetab erinevaid

julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile

ning selgitab nende maandamise

võimalus

Ajalugu

1.Ajaloo periodiseerimine.

Ajalooallikad

Arheoloogia ja ajalooteadus.

2.Eesti mäluasutused ja seal

leiduvad ajalooallikad.

3.Muinas- ja kiviaeg Eestis.

Pronksi-, rauaaeg

4. Keskaeg. Vana-Liivimaa

4.Sõdade periood (Liivi sõda,

Põhjasõda, sõjad Euroopas ja

nende mõju siinsetele aladele).

5. Eesti erinevate riikide võimu all

(Poola, Rootsi, Venemaa).

6. Ärkmisaeg Eestimaal. Esimene

laulupidu

7. Esimene maailmasõda.

8.Eesti Vabariigi väljakuulutamine

ja omariikluse

Areng. Vabadussõda

9.Maailm 1920.-1940. aastatel

10. II maailmasõda ja eestlaste

erinevad saatused

11.Nõukogude okupatsioon.

12.Taasiseseisvumine. Maailm 20.

60 18 Esitlused.

Filmide

vaatamine.

Loengud.

Ajalooliste

allikaga ja

õppematerjalideg

a töötamine.

Töölehtede

täitmine.

Esitluste

koostamise

juhend.

Kaartidega

töötamine.

Uudiste

kuulamine

Töölehtede “Muinasaeg. Muistne

vabadusvõitlus”, “Rootsi aeg”,

“Ärkamisaeg”, “Esimene

maailmasõda”, “Teine

maailmasõda”, “Maailm 21. sajandi

algul” täitmine.

Kontrolltööde kirjutamine teemadel

“Ajaloo periodiseerimine. Allikad”,

“Muinasaeg. Muistne

vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa.

Liivi sõda”; “Balti erikord”,

“Ärkamisaeg”, “Esimene

maailmasõda”, “Maailm 1920.-

1940. aastatel”, “Teine

maailmasõda”.

Proovitöö “Muinasaeg”, “Rootsi

aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”,

““Maailm 1920.-1940. aastatel”

õpiku alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”,

“Ajalooline isik”, “I maailmasõda”,

“II maailmasõda”.

Rühmatööna tehtud plakatid teemal

“ Muinasaeg”, “I maailmasõda”, “II

maailmasõda”.


30

Sajandi lõpul


(eesmärk, teema,


Õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja oskused. Toetada

hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Iseseisva töö teemad esitatakse õpiväljundite hindamisülesannetes. Kõik iseseisvad tööd peavad olema arvestatud. Kui töödes on vead, siis õpilane

teeb vigade paranduse ning esitab selle õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Mitteeristav hindamine

Hindamisülesanded: kirjalikud tööd, õpimapp, essee, referaat, mõistekaart, proovitöö

Hindamiskorraldus:

Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristavalt teemasid kokkuvõtvate testide või kontrolltöödega.

● Praktilisi oskusi hinnatakse proovitööde ja probleem-ülesannete lahendamisega

Hindamisjuhend:

kirjalike tööde vormistamise juhend

Hindekriteeriumid: mitteeristav hindamine

Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui: õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud

õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid

õpiväljundi nõuetele.

Positiivse hinde saamiseks antud moodulis on vajalik saavutada tulemus „arvestatud“ järgmistes punktides:

Inimeseõpetus, mina ja tervis - Mõistekaart teemal ,,Abielu ja perekond läbi ajaloo“; Töö väikeses rühmas teemal „Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“; Essee teemal ,,Nõrgestatud pere põhjused“; Eneseanalüüs „Minu tervisekäitumine“.

Kehaline kasvatus - Harjutused akrobaatikas, rööbaspuudel ja kangil; Kiir- ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või kõrgushüpe; Spordimängude elementide

täitmine (põhilised printsiibid, mängudes osalemine).

Ühiskonnaõpetus, inimgeograafia, ajalugu - Rühmatööna tehtud graafik „Eesti ja ühe Euroopa riigi rahvastiku iseloomustus”; Diskussioon või väitlus

teemal „Mida teha, kui rahvastik vananeb”; Essee teemal “Hea kodanik” 160 sõna; Mõistekart “NATO”.

Ajalugu - Kontrolltööde kirjutamine teemadel “Muinasaeg. Muistne vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa. Liivi sõda”; “Balti erikord”; Proovitöö

“Muinasaeg”, “Rootsi aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”, ““Maailm 1920.-1940. aastatel” õpiku alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”, “Ajalooline isik”, “I maailmasõda”, “II maailmasõda”.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.


31

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

T.Annuk, Õpikud “Perekonnaõpetus“

Lauri Vahtre „Eesti ajalugu“ ,2013 Tea Kirjastus;

Eda Maripuu, Ivo Maripuu „Eesti ajalugu töövihik gümnaasiumile I ja II“ , 2007 Avita,

Mart Laar, Lauri Vahtre „Lähiajalugu õpik gümnaasiumile I ja II“ , 2007

„Lähiajalugu TV-kontuurkaardid 9.kl“ , 2004 Avita

„ Eesti ajalugu TV-kontuurkaardid 10. kl“ , 2007 Avita

Eesti ajaloo konspekt gümnaasiumi jaoks;

“Eesti ajalugu” I. ja II. osa,

ajalehed, ajakirjad, internetiallikad

(https://www.youtube.com

http://istorik.org/

https://www.youtube.com/

http://istorik.org/


32


6 KUNSTIAINED 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Anna Tereštšenko

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Eristab näidete alusel

kunstiliike ja muusikažanreid

1.võrdleb näidiste alusel erinevaid

kunstiliike ja muusikažanreid

2.määrab kunsti- ja muusikakultuuri

ajastuid ajateljel

Kunst ja muusika meie ümber

Kunsti ja muusika mõisted,

liigid, nende vahelised seosed

Tänapäevane muusikamaastik

10 4 Kogemuste

vahetamine/vestlus:

fotografeeritud või

filmitud pildiseeria

või lühifilmi

(taustamuusika)

põhja

Referaat/ülevaade koos

esitlusega eri kunst- ja

muusikažanride mõjust

kuulatud muusika põhjal

või erikunstiliikide

mõjust nähtu põhjal

Tunneb maailma ning Eesti

kunsti ja muusika olulisi

teoseid ning seostab neid

ajalooga

1.tutvustab Eesti kunsti ja muusika

eripära ja tähtteoseid

2.uurib ja kirjeldab kunsti- ja

muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist

tausta

Eriajastute kunsti ja muusika

seoseid tänapäevaga

Maailma kunsti ja

muusika olulisi teoseid

Maailma kunsti ajaloo

Eesti kunsti ajaloo

6 1 Arutlus, kunstnike

teoste matkimine,

kogemuste

vahetamine, vestlus

Uurimisülesanne, esitlus

Õpilane koostab oma

Eesti autorite

lemmikteostest virtuaalse

kogu ja esitleb seda (3

kunstiteost + 3

muusikateost),

Analüüsib oma suhet

kultuuriga ja

loomingulisust läbi vahetu

kogemuse

1.koostab oma Eesti lemmikteostest

virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3

muusikateost), asetab valitud teosed ja

nende autorid “suuremasse pilti”,

analüüsides nende suhet vastava ajastu ja

teiste autoritega ning esitleb seda

2.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja

põhjendab oma valikut, kirjeldades selle

emotsionaalset mõju endale

Rahvakunst ja muusika kui

identiteedi kujundaja Eesti kunsti tähtteosed

Eesti muusuka tähtteosed

nende seoseid maailma

kunstiga

8 2 Esitlus virtuaalses

keskkonnas: Eesti

lemmik- autorid ja

teosed valimine,

valikute

põhjendamine ja

võrdlemine

Esitlus“ Eesti lemmik-

autorid ja teosed

valimiseks“ (valikute

põhjendamine ja

võrdlemine)


33

kasutab kunsti ja muusikat

elukvaliteedi tõstmiseks ja

isiksuse arendamiseks

1.kirjeldab kogetud kunsti- ja

muusikaelamust ja/või oma loomingu

eelistusi

Kultuur kui elukvaliteedi tõstja 4 Arutlus, grupitöö Arutlus eri muusika- ja

kunstižanride mõjust

elukvaliteedi tõstmisele ja

isiksuse arendamisele

väljendab ennast läbi

loomingulise tegevuse

1.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja

põhjendab oma valikut, kirjeldades selle

emotsionaalset mõju endale

Tänapäevane muusika- ja

kunstimaastik. Erinevad stiilid ja

vormid. Eri kultuurid, nende

sarnasusi ja erinevusi ning nende

väärtustamine

4 Loovtöö/grupitöö Kogemuste vahetamine /

arutelu rong



hindamine)

Eesmärk: õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja oskused.

Toetada hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Teema: koostada oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost).

Iseseisev töö hinnatakse mitteeristavalt.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:

õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane

lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitööd nõuetekohaselt.


Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud

ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.



/õppematerjal

Kangilaski, J. 2003, „Kunstikultuuri ajalugu 10 klass“

Kangilaski, J. 2010, „Kunstikultuuri ajalugu 11 klass“

Leesi, I. 2012, „Kunstilugu koolidele“

Sepp, A. Siitan, T. 2008, „Muusikaõpik gümnaasiumile“


34

Põhiõpingute moodulid

Sihtrühm Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad

kompetentsid.

Õppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevorm.


1 MULTIMEEDIA ALUSED 37 EKAP (seahulgas 10 EKAP praktikat)

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab eeldused IKT oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteks

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Tatjana Ševtšenko, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Denis Volkov

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht Õppemeetod

id

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1) Mõistab oma rolli

multimeedia valdkonnas,

vastavalt õigusaktidele ja

standartidele

selgitab sh praktikal

multimeedia põhimõisteid

ja kompetense, eriala

standardite olemust,

valdkonda puudutavaid

seadusandlikke akte vene,

eesti ja inglise keeles

kirjeldab IT-lepingute

tingimusi lähtuvalt

seadusandlusest

1. Roll multimeedia

valdkonnas

5 EKAP sh 1 P 3 ÜH 1.1 Multimeedia noorem

spetsialisti valdkonna

elukutsete kuvandid ja

väärtustamine,

multimeediaga seotud

standardid

1.2 Kutse-eetika ja IT

lepingud

(Head tavad, IT-lepingute

koostamise põhimõtted,

sanktsioonid lepingutes,

lepingute rakendamine, IT

töölepingud, vastutus,

konkurentsikeeld,

võlaõigusseaduse vastavad

1 2 1 1 loeng

e-õpe

rühmatöö

iseseisev töö

arutlus

praktiline töö

mäng

harjutus

test

projekt

harjutus „Disaini

elemendid“

praktiline töö

IT kuritegevuse teemadel

(essee)


35

sätted)

1.3 Erialased infokanalid

1.4 Erialane füüsika 0,5

EKAP

1.5 Kunst 0,25 EKAP

1.6 Ajalugu 0,5 EKAP

1.7 Ühiskonnaõpetus 0,25

EKAP

1.8 Vene keel 0,5 EKAP

1.10 Erialane inglise keel 0,5

EKAP

1.11 Erialane eesti keel 0,5

EKAP

2) Koostab ja realiseerib

meeskonnatööna

lihtsamaid projekte,

kasutades

projektijuhtimise

infotehnoloogilisi

vahendeid

selgitab sh praktikal

projekti seotud

põhimõisteid suuliselt ja

kirjalikult vene, eesti ja

inglise keeles

koostab sh praktikal

erialase projektiplaani ja

kaardistab projektiga

seotud riske, lähtudes

projekti eesmärgist

koostab sh praktikal

erialaseks tegevuseks

vajalikke dokumente

vastavalt tööjuhendile,

kehtestatud

asjaajamiskorrale ja

seaduslikele aktidele,

kasutades kontoritöö

tarkvara

osaleb IT alases

projektis, sealhulgas

2. Projekti juhtimise alused 10 EKAP sh 3 P 3 ÜH

2.1 Projekti põhimõisted

2.2 Projekti juhtimine

2.3 Projekti faasid ja

eelkavandamine

2.4 Projekti plaanerimine

2.5 Projekti riskid ja

meeskond

2.6 Projektitaotluse

koostamine, rahastamine

ja arvestus

2.7 Tekstitöötlus

2.8 Tabelarvutus

2.9 Autoriõigused

(Varalised õigused, õiguste

kaitse, autoriõiguse seadus,

litsentsid)

2.10 Digitaalallkiri

(Elektrooniline identiteet,

digitaalallkirja seadus)

2 4 3 1 loeng

e-õpe

praktiline töö

iseseisev töö

praktiline

harjutus

küsitlus

ajurünnak

mõistekaart

uurimistöö

rühmatöö

kirjalik töö

töölehtede täitmine ja

jooksev kontroll

suuline küsitlus

praktiline töö -korrektses

eesti keeles kasutades

arvutiprogramme projekti

kavandi vastavalt

juhendmaterjalidele ja

õigusaktidele koostamine

praktiline töö (projekti

eelarve lähtudes kulude

abikõlblikkusest kasutades

tabelarvutus või

projektitarkvara

koostamine)

meeskonnatöö

Kompleksekülesanne

ressursside planeerimise ja

võimalike riskide projekti

kavandise hindamise

kohta


36

praktikal

2.11 Tarkvara õiguskaitse

(Kaubamärk, selle

taotlemine, USA ja Euroopa

tarkvarapatentide süsteem)


2.13 Erialane matemaatika

0,5

2.14 Kehaline kasvatus 1

2.15 Vene keel 0,5


esitlus ja seletus projekti

ressursside kasutamise

kohta, lähtuvalt projekti

lõpparuandest

projekti lõpparuande

analüüs ja hinnang

võimalikele riskidele

projekti kavandist ja

kriteeriumidest lähtuvalt

Praktilised harjutused:

Teksti vormindamine

Tabelite loomine ja

kujundamine

3) Orienteerub arvuti riistvara

põhikomponentide ja

lisaseadmete parameetrites

ja operatsioonisüsteemi

põhifunktsioonides

valib sh praktikal

arvutisüsteemidesse

sobivad komponendid ja

lisaseadmed vastavalt

kirjeldatud nõudmistele

nimetab

operatsioonisüsteemi

põhiteenuseid ja selgitab

nende ülesandeid vene,


paigaldab sh praktikal

operatsioonisüsteeme

vastavalt juhendile

3. Arvuti riistvara

põhikomponentide

parameetrid ja


põhifunktsioonid

12 EKAP sh 3 P 4,5 ÜH

3.1 Arvuti üldehitus

3.2 Arvutisüsteemi

põhikomponendid ja

nende funktsioonid

(Protsessorid, emaplaadid,

mälud, kõvakettad, sisend- ja

väljundseadmed,

laienduskaardid, korpused)

3.3 Lisaseadmed

(Liidesed, portid, hiir,

klaviatuur, printerid,

skännerid, kuvarid,

videoprojektorid, kõlarid ja

mikrofonid, mälukaardid,

video- ja audio seadmed)

3 5 3 1 loeng

e-õpe

praktiline töö

iseseisev töö

praktiline töö

Arvuti komplekteerimine

etteantud komponentidest

laboris

kontrolltöö Arvutite

riistvara peamised

komponendid ja nende

parameetrid. Arvutite

lisaseadmed ja nende

parameetrid

kirjalik töö

Operatsioonisüsteemide

põhiteenuste kohta,

operatsioonisüsteemide

erinevused

ettekanne enamlevinud

operasioonisüsteemist

praktiline töö

Windows ja Linux



37

3.4 Operatsioonisüsteemide

alused

(OS mõiste ja liigitus,

OS arhitektuur ja peamised

funktsioonid, protsesside

haldus, mälu haldus,

failisüsteemid, ülevaade

enamlevinud

operatsioonisüsteemidest)

3.5 Erialane matemaatika 1

3.6 Erialane füüsika 1



3.9 Kehaline kasvatus 1,5

paigaldamine

4) Koostab lihtsamate

probleemide

lahendamiseks algoritme

ning „tõlgib“ neid

programmeerimiskeelde,

jälgides kodeerimise

reegleid

koostab ja realiseerib sh

praktikal ühes peavoolu

programmeerimisekeeles

olulisemaid algoritme

loob sh praktikal

lihtsamaid rakendusi

lahteülesande alusel

vene, eesti ja inglise

keeles

4. Programmeerimise alused 10 EKAP sh 3 P 4 ÜH

4.1 Tarkvara

arendusmeetodid ja

tehnikad

(Tarkvara, tarkvaratehnika,

tarkvaratehnika raamistik:

eesmärgid, printsiibid,

protsess)

4.2 Andmestruktuurid ja

algoritmid

(Erinevad andmestruktuurid

ja nende omadused, algoritmi

mõiste, esitamine, struktuur,

seosed algoritmide ja

andmestruktuuride vahel)

4.3 Programmeerimiskeelte

tüübid

(Programmeerimise ajalugu,

programmeerimiskeelte

2 4 3 1 loeng

e-õpe

praktiline töö

iseseisev töö

test

Andmestruktuuride ja

programmeerimise

aluspõhimõtete

praktiline töö:

Algoritmi koostamine ja

realiseerimine


38

põhitüübid,

programmeerimiskeele

süntaks ja semantika,

kompileerimine,

iInterpreteerimine)

4.4 Programmeerimise

põhimõisted

(Muutujad, andmetüübid,

aritmeetika- ja

loogikaavaldised,

omistamine, sisend /väljund,

põhilised juhtstruktuurid:

jada, valik ja kordus,

alamprogrammid, programmi

vormistamine,

versioonihaldus)

4.5 Erialane matemaatika 1,5

4.6 Kehaline kasvatus 1,5




Projekti lõpparuande koostamine vastavalt juhendmaterjalidele ning õigusaktidele

Lisaseadmete konfiguratsiooni koostamine kliendi võimalikute vajaduste järgi

(nt Fotostuudio kodukontor, Veebiarendaja kodukontor, Mängude testija kodukontor, Projektijuhi kontor, Lastetoa arvuti,

Noore kunstniku koda, Kokka tsehh, Panga töötaja).

Ettevalmistamine testimiseks.

Algoritmide plokkskeemide koostamine.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, teste ja praktiliste tööde.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik kontrolltööd ja

testid.

Praktilisi töid teeb õpetaja abiga.

On tehtud kõik kontrolltööd ja testid.

Praktilisi töid teeb iseseisvalt.

On tehtud kõik kontrolltööd ja

testid.

Praktilisi töid teeb iseseisvalt.


39

Analüüsib oma vigu.

Hindekriteeriumid “3” Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud tööülesanded vähemalt lävendipõhiselt.

„4“ Praktilised tööd on tehtud iseseisvalt. Kontrolltöödes on vastatud ühele täiendavale küsimusele lävendipõhisel.

„5“ Praktilised tööd on tehtud iseseisvalt, võimalikud vead leitud ja parandatud iseseisvalt. Kontrolltöödes on vastatud kahele

täiendavale küsimusele lävendipõhiselt.

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Lukki, T. Füüsika: ruum, aeg, aine, jõud. Tallinn : Ilo, 2001

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/objects/

http://zenjamisina.eu/fuusika/

http://nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/liikumine/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.html

Р. Хаггарти. Дискретная математика для программистов

e-kursus "Arvutite lisaseadmed" (VANKeR programm)

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3396

e-kursus " Personaalarvuti riistvara "

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=760

e-kursus " Operatsioonisüsteemid "


Upgrading and Repairing PCs, 19th Edition. Scot Mueller

Upgrading and Repairing Laptops. Scot Mueller

Chambers, M. Arvuti ehitamine võhikutele. Tallinn : Lausuja Kirjastus, 2006

Mueller, S. Upgrading and Repairing PCs. Indianapolis, IN : Que, 2008

Zolk, I. Riistvara ja tehniline dokumentatsioon. Tartu : I. Zolk, 2008

Thompson B., Thompson R. PC Hardware in a Nutshell. (Железо ПК. Энциклопедия). ,Piter, 2007.

http://www.hinnavaatlus.ee/

S. Tanenbaum: Modern Operating Systems, 3rd Edition

Perens, A. (2001).Projektijuhtimine.

Projektijuhtimise käsiraamat.(1999-2000/01) –Äripäev

PM book (2010)

Reinsalu, A. (2007). Praktiline ajajuhtimine.Tallinn: AS Äripäev

Siimon, A. (2004). Ajajuhtimine I. Tartu Ülikool.

Türk, K. (2005).Inimressursi juhtimine. TÜ Kirjastus

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.html


http://www.hinnavaatlus.ee/


40

Vadi, M. (1995). Organisatsiooni käitumine, TÜ Kirjastus

Üksvärav, R. (1992). Organisatsioon ja juhtimine. Valgus

Silferberg, P. (1997). Ideasta projektiksi, Helsinki

Burkhard, K.(1999). Projektabwicklung, Frankfurt

Royce, W. (Inc 1999). Sowtware Project

Management Massachusetts: Addison, Wesley Longma

Projektijuht II, III, IV, V. (2005).

Kutsestandard. Äriteenindus ja muu äritegvuse kutsenõukogu

[www]

Projektijuhtimine.ee

http://web.ametikool.ee/jane/okj/?7._Projektijuhtimise_alused

http://www.tlu.ee/~martins/pj/

http://www.siseministeerium.ee/300/

http://www.lvrkk.ee/kristiina/airi/meeskonnatoo/index.html

http://juhtimine.ee/swot-analuus

http://materjalid.tmk.edu.ee/milvi_tuppits/Naidisprojekt/

http://www.tlu.ee/opmat/ri/Gantt/index.html

http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/projekt/konspekt.htm

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid, ÜH - üldõpingud


41


2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva

õppe põhimõtetest.


Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Natalja Pekarskaja

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid

T Pt P I

Õpilane:

1. mõistab oma

vastutust teadlike

otsuste langetamisel

elukestvas

karjääriplaneerimise

protsessis.

Õpilane:

1.1. analüüsib

juhendamisel enda

isiksust ja kirjeldab

oma tugevusi ja

nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused:

närvisüsteemi tüüp,

temperament ja iseloom.

Väärtused, vajadused,

motivatsioon, hoiak,

emotsioonid, mõtlemine

1

1

Loeng, arutelu,

praktiline töö,

grupitöö

Praktiline töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüübid“

„Väärtused ja soovid“)

1.2 Võimed, intelligentsus,

huvid, oskused (üldoskused,

erioskused). Minapilt,

enesehinnang, identiteet,

reflektsioon, sotsiaalne küpsus

(Eneseanalüüsi läbiviimine

oma tugevate ja nõrkade

külgede väljaselgitamise

kaudu.)

1 1 Loeng,

praktiline töö,

grupitöö, arutelu

Praktiline töö


„ Huvid“, „Vajadused“,

„Võimed“, „Oskused“,

„Elurollid“ „ Minapilt“)

1.2. seostab kutse,

eriala ja ametialase

ettevalmistuse

nõudeid tööturul

rakendamise

võimalustega

2. Õppimisvõimaluste ja

tööjõuturu tundmine

karjääri planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle

muutumine eriala valdkonnas:

nõudlus ja pakkumine,

1

1

Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö

Praktiline töö


„Erinevad tööturgu tutvustavad

infoallikad internetis“), „ Nõutud

kompetentsid tööturul“, „Kutsed

ja ametid“)


42

1.3. leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt

tööturu, erialade ja

õppimisvõimaluste

kohta

konkurents, trendid ja

arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul,

tööandjate ootused,

kutsestandardid, ametid ja

kutsed, kutseoskused, kutse-

eelistused ja kutseriskid eriala

näitel.

2.2. Tööseadusandlus.

töötamist mõjutavad õiguslikud

alused. Kutsestandardid, kutse

ja Töömotivatsioon. Töötus ja

tööturuteenused. Elukestev

õpe. Töömotivatsioon.

Valdkonna erialad,

haridussüsteem,

mitteformaalne haridus,

hariduse ja tööturu vahelised

seosed, õpimotivatsioon ja

elukestev

1 1 Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö

Praktiline töö


„Töövõtulepingu näidis“

„ Töölepingu näidis“,

„ Hea töö“)

1.4. leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt

praktika-ja

töökohtade kohta

3. Planeerimine ja

karjääriotsuste tegemine 5t

3.1. Muutustega toimetulek,

elurollid ja elulaad.

Karjääriotsuseid mõjutavad

tegurid, alternatiivid ja valiku

tegemise tagajärjed.

Ametialane karjäär.

Karjääriplaneerimine kui

elukestev protsess: karjäär,

karjääriplaneerimine,

karjääriinfo allikad ja

karjääriinfo otsimine.

Karjääriteenused ja

1

1

Loeng, arutelu,

paaristöö,

praktiline töö

Praktiline töö


„Elurollid“, „Kuidas on võimalik

tööd leida?“)


43

karjäärinõustamine.

Tööotsimine: tööotsimisallikad

ja tööinfo otsimine.

1.5. koostab juhendi

alusel elektroonilisi

kandideerimisdoku

mente- CV,

motivatsioonikiri,

sooviavaldus-,

lähtudes

dokumentide

vormistamise heast

tavast

1.6. valmistab juhendi

alusel ette ja osaleb

näidistööintervjuul

1.7. koostab

juhendamisel

endale, sh

elektrooniliselt

lühi-ja pikaajalise

karjääriplaani

3.2.Kandideerimisdokumendid,

tööintervjuu eriala näitel.

Isikliku karjääriplaani

koostamine: eesmärkide

seadmine, tegevuste ja aja

planeerimine. Lühi- ja

pikaajaline karjääriplaan eriala

valdkonna näitel.

1 2 Loeng, iseseisev

töö, grupitöö

Grupitöö

(„Tööintervjuul“ osalemine)

Iseseisev töö

(Curriculum Vitae ja

motivatsioonikirja koostamine ja

esitamine)

(Lühi- ja pikaajalise karjääriplaani

kirjutamine)

2. mõistab majanduse

olemust ja

majanduskeskkonna

toimimist.

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke

vajadusi, lähtudes

ressursside

piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse

olemust

2.3 koostab juhendi

Majanduse alused

Alateemad:

1. Mina ja majandus (Majanduslikud otsused. Turg.

Raha, selle funktsioonid ja

omadused.)

2. Piiratud ressursid ja

piiramatud vajadused (Ressursid majanduses.

Majanduse põhivalikud.

Alternatiivkulu. Erinevad

6 9 5 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

Mitteeristav (A)

Infootsing e- andmebaasidest

Eesti maksusüsteem;

finantsasutuste hüviste võrdlus;

Eesti majanduse põhinäitajad;

Uurimistöö

Turumajanduse olemuse

kirjeldamine turu nõudmise,

pakkumise ja tasakaalu

seisukohast;

Harjutused (sh veebipõhised)


44

alusel

elektrooniliselt oma

leibkonna ühe kuu

eelarve

2.4 loetleb Eestis

kehtivaid otseseid ja

kaudseid makse

2.5 täidab juhendamisel

etteantud andmete

alusel elektroonilise

näidistuludeklaratsi

ooni

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni

peamiste

pangateenuste ja

nendega kaasnevate

võimaluste ning

kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonna

s orienteerumiseks

juhendi alusel

riiklikku

infosüsteemi „e-

riik“

majandussüsteemid.)

3. Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine. Turu

tasakaal. Turuhind.)

4. Maksud (Riigi roll

majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve

tulud ja kulud.)

5. Finantsasutused Eestis

(Eestis tegutsevad pangad.

Pankade teenused. Kiirlaenud.)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsi

ooni

lahendamine

iseseisev töö

Tuludeklaratsiooni täitmine

juhendi alusel;

Probleemülesannete lahendamine

(majanduslike vajaduste

kirjeldamine ja eelarve

koostamine);

Testid

3. mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas.

3.1 kirjeldab

meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda

Eestis oma õpitavas

valdkonnas

3.2 võrdleb iseseisvalt

oma võimalusi

tööturule

Ettevõtluse alused

Alateemad:

1. Eesti ja kodumaakonna

ettevõtlus (Ettevõtluse olemus.

Ettevõtluse areng ja olukord

Eestis ning kodumaakonnas.)

2. Ettevõtja ja töövõtja

ettevõtluskeskkond

6 9 4 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

meeskonnatöö,

loeng-seminarid

arutelu

videod

Töölehtede täitmine juhendi järgi

teemadel: ettevõtja ja palgatöötaja

erinevused, ettevõtluskeskkond,

ettevõtte töökorraldus, äriidee

Praktiline töö (ÕF)

Test

Suuline esitlus: Eesti ettevõtluse

areng ja olukord


45

sisenemisel

palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonna

st

3.3 kirjeldab

meeskonnatööna

vastutustundliku

ettevõtluse

põhimõtteid

3.4 selgitab

meeskonnatööna

ühe ettevõtte

majandustegevust ja

seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

3.5 kirjeldab

meeskonnatööna

kultuuridevaheliste

erinevuste mõju

ettevõtte

majandustegevusele

3.6 kirjeldab ja

analüüsib ettevõtte

äriideed õpitava

valdkonna näitel ja

koostab juhendi

alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud

äriplaani.

(Poliitiline keskkond.

Majanduslik keskkond.

Sotsiaalne keskkond.

Tehnoloogiline keskkond.)

3. Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine ja

hindamine. Äriplaani olemus ja

näidisstruktuur. Äriplaani

koostamine.)

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsi

ooni

lahendamine

Õppemängud

Õpilasfirma

Õppekäik

Ettevõtlusalase

info otsing

(www.eas.ee;

www.eesti.ee

jm)

iseseisev töö

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Tööleht (Äriideede leidmine ja

hindamine)

Majandustegevuse ülevaate

koostamine praktikaettevõtte või

õpitava valdkonna ettevõtte näitel;

Ärimudeli püstitamine, lihtsa

äriplaani koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis osalemine

Ärimudeli püstitamine, selle

põhjal lihtsa äriplaani koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis osalemine.

Tunnikontroll

Iseseisev töö: Oma võimaluste

hindamine tööturule sisenemisel

palgatöötaja või ettevõtjana;

Õpimapp/portfoolio

(kokkuvõttev)

4. mõistab oma õigusi

ja kohustusi

4.1 loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda.

6

loeng

esitlus

Teema1. Struktureeritud kirjalik

töö: test (õige-vale vastustega

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/


46

töökeskkonnas

toimimisel.

ja töötajate peamisi

õigusi ning

kohustusi ohutu

töökeskkonna

tagamisel

4.2 tunneb ära ja

kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi,

keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid

ja füsioloogilisi

ohutegureid ja

meetmeid nende

vähendamiseks

4.3 tunneb ära

tööõnnetuse ja

loetleb

meeskonnatööna

lähtuvalt

õigusaktides

seadustes sätestatust

töötaja õigusi ja

kohustusi seoses

tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

ennetamise

võimalusi ja oma

tegevust tulekahju

puhkemisel

töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

Töökeskkonnaalase

töökorraldus

1.1 Töökeskkond: üldnõuded,

töökoht, töövahendid.

1.2 Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja

kohustused ja õigused.

Teema2.Töökeskkonna

ohutegurid

2.1 (Töökeskkonna

füüsikalised, keemilised,

bioloogilised, füsioloogilised ja

psühhosotsiaalsed ohutegurid

Meetmed ohutegurite mõju

vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja

kutsehaigused

3.1 Kutsehaigus ja tööga

seotud haigus.

3.2 Tööõnnetus.

3.3Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise uurimine

ning registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja

tuleohutus

4.1 Esmaabikorraldus.

Esmaabivahendid ja põhilised

esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine.

Tegutsemine tulekahju

puhkemisel

4

4

4

6

diskussioon

e-õppe

keskkond

õppefilm

meeskonnatöö

iseseisev töö

situatsioonülesa

nne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

küsimused)

Teema2.Struktureeritud kirjalik

töö: test (valikvastustega

küsimused)

Teema3.Struktureeritud kirjalik

töö: küsimus – vastus

Teema4.. Struktureeritud kirjalik

töö: test (õige-vale vastustega

küsimused)

Teema5.Analüüs. NB! Vaata

iseseisev töö


47

iseseisvalt eri

allikatest, sh

elektrooniliselt

töötervishoiu ja

tööohutuse alast

informatsiooni

Teema5. Riski analüüs ja

hindamine

2

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

peamisi erinevusi ja

kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja

õigusi, kohustusi ja

vastutust

4.8 arvestab juhendi

abil iseseisvalt

ajatöö, tükitöö ja

majandustulemustel

t makstava tasu

bruto- ja

netotöötasu ning

ajutise

töövõimetuse

hüvitist

Tööseadusandlus

Kontaktõpe (sh praktiline töö)

ja iseseisev töö - 1EKAP

1. Lepingulised suhted

(Füüsilised ja juriidilised

isikud. Leping, selle liigid, sisu

ja sõlmimise kord).

2. Töölepinguseadus –

põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu.

Tähtajalise töölepingu

sõlmimine. Katseaeg.

Töölepingu muutmine.

Töölepingu pooled, nende

kohustused. Töölepingu

lõpetamine.

3. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg.

Ületunnitöö. Palk, lisatasu.

Palgatingimuste kehtestamine

ja palga maksmise kord.

Puhkuse korraldamine,

puhkuse liigid: põhipuhkus,

vanemapuhkused, õppepuhkus.

Puhkuse tasustamine ja

kasutamata puhkuse

hüvitamine

4. Kollektiivleping

1

3

7

6 Esitlus

Loeng, kirjalik

ja praktiline töö

Loeng, kirjalik

ja praktilised

töö,

situatsioonülesa

nne

Loeng, kirjalik

ja praktilised

töö,

situatsioonülesa

nne

Loeng

Mitteeristav hindamine, esitlus.

Mitteeristav hindamine, kirjalik

töö.

Mitteeristav hindamine, kirjalik

töö.

Mitteeristav hindamine, praktiline

töö, situatsioonülesanne.

Mitteeristav hindamine,

situatsioonülesanne.


48

(Põhimõtted, vorm, sisekord.

Lepingu sõlmimine, õigused ja

kohustused)

4.9 koostab ja

vormistab juhendi

alusel iseseisvalt

elektroonilise

algatus- ja

vastuskirja ning e-

kirja sh allkirjastab

digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi

kasutamine dokumentide

vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele.

Dokumendi elemendid.

Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank.

Dokumendiplankide liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja

esitusvorm. Kirja koostamine

ja vormistamine. Kirja liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja,

koostamine ja vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid.

E-kirja esitusvorm. E-kirja

koostamine ja vormistamine.

E-kirja saatmine. E-post. E-

posti haldamine.

7. Dokumentide, sh

digitaaldokumentide

säilitamine: Dokumentide

hoidmine, dokumentide

säilitamise vajalikkus,

dokumentide säilitamise

tingimused, säilitustähtajad,

dokumentide hävitamine.)

8 1

0

4 loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe

keskkond

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

Algatuskirja ja vastuskirja

korrektne vormistamine.

Digitaalselt allkirjastatud kirja

e-postiga saatmine.

Test Moodle keskkonnas

„Dokumentide loomine“

4.10 kirjeldab

iseseisvalt

dokumentide

säilitamise vajadust

Asjaajamine ja

dokumendihaldus

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine,

2

2 Loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe

Lünktekst „Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

Test Moodle keskkonnas

„Asjaajamine ja


49

organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega.

dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise

vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik,

dokumendi omadused.

4. Dokumendihalduse

õiguskeskkond (seadused,

määrused, standardid, juhised).

Organisatsiooni

dokumendisüsteemi

alusdokumendid

(asjaajamiskord, dokumentide

liigitamine.)

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

dokumendihaldus“

5. käitub vastastikust

suhtlemist toetaval

viisil.

5.1 kasutab

situatsiooniga

sobivat verbaalset ja

mitteverbaalset

suhtlemist nii ema-

kui võõrkeeles

5.2 kasutab eri

suhtlemisvahendeid,

sh järgib telefoni- ja

internetisuhtluse

head tava

5.3 järgib

üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö

eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi

alusel

meeskonnatööna

1. Suhtlemise olemus

1. Suhtlemisvajadused ja –

ülesanded.

2. Verbaalne ja mitteverbaalne

suhtlemine

3. Vahetu- ja vahendatud

suhtlemine.

4. Ametlik ja mitteametlik

suhtlemine.

5. Telefonisuhtlus.

6. Internetisuhtlus.

7. Kirjalik suhtlemine.

8. Suhtlemisbarjäär ja

selleületamise võimalused.

9. Isikutaju eripära ja seda

mõjutavad tegurid.

10. Tõepärane enesehinnang.

2. Käitumine

suhtlemissituatsioonides.

1. Tööalase käitumise etikett.

8

8

2

2

Loeng, arutelu

Esitlus

Diskussioon

Rühmatöö

Meeskonnatöö

Analüüs

Loeng

Loeng

Situatsioonülesa

nde

lahendamine

Teema1.

Arvestustöö.

,, Suhtlemise olemus,

meeskonnatöö iseärasuste ja

tähtsuse tundmine,,

Teema2.

„Käitumine

suhtlemissituatsioonides“

Struktureeritud kirjalik töö:

Kirjalik test.


50

kultuurilisi

erinevusi

suhtlemisel

Koosolekud ja läbirääkimised.

2. Positiivse mulje loomine.

3. Käitumisviisid. Kehtestav

käitumine.

4. Erinevad

suhtlemissituatsioonid.

5. Konfliktid ja veaolukorrad

ning nende tekkepõhjused.

6. Grupp ja meeskond.

7. Eesmärkidest lähtuvad

reeglid ja normid grupis.

8. Meeskonnatöö põhimõtted.

9. Meeskonda kuulumise

positiivsed ja negatiivsed

küljed.

10. Meeskonna juhtimine ja

liidri roll.

3. Toimetulek stressiga.

1. Pingete tekkepõhjused.

2. Stress ja seda põhjustavad

tegurid. Tööstress.

3. Läbipõlemine. Toimetulek

pingete ja stressiga.

4. Klienditeenindus

1. Kliendikeskse teeninduse

põhimõtted.

2. Teenindussituatsioonid ja

nende lahendamine

2

2

2

Esitlus

Diskussioon

Analüüs.

Esitlus

Teema3.

Rühmatöö ,,Stress ja seda

põhjustavad tegurid. Tööstress“

Kokku: 156 tundi 8

1

4

2

33


(eesmärk, teema,


Iseseisevtöö:

1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Portfoolio kohustusliku osa:

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab


51

järgmiseid osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

1. Mitteeristav hindamine (arvestatud)

2. Karjäär – 2t.

2. Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav

3. Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav

4. Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav

3. Suhtlemine – 6t.

5. Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.

4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemapis peab olema: dokumendiplank, algatuskiri,

vastuskiri, CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja

dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t.

Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“

6. Majanduse alused – 5t.

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt

turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö

kokkuvõttev õpimappi.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist

(Moodle keskkonnas).

Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

2. Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)

3. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

4. Enda leibkonna 1 kuu eelarve

5. Lihtsustatud äriplaan

6. Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

7. Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

8. Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

9. Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

10. Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

11. Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"


52

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&

2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused.

Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski-

ja ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

3. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus

Meie inimesed, 2013

4. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

5. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

6. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

7. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

8. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-

tekst.pdf

9. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

10. Rahandusministeerium www.fin.ee

11. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

12. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

13. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

14. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

15. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

16. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

17. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

18. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

19. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

20. http://www.ti.ee/index.php?page=987&

21. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

22. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

23. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

24. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

25. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

26. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

27. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

28. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

29. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenti tüübid

30. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/


53

31. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

32. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_

Kersti_Valter.pdf - karjääriteemalised loengud koolides

33. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

34. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

35. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjaajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

36. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

37. http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.ht

ml

38. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

39. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

40. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html



https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


54


kompetentsid.

Õppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevorm


3 VISUAALNE KUJUNDAMINE 30 EKAP (seahulgas 8 EKAP praktikat) Eesmärk: Õppija kavandab, kujundab, töötleb kvaliteetselt multimeediapõhise toote arvestades nende struktuurses ülesehituses põhimõtteid ja

kasutajakesksust, teeb animatsioonilahenduste tootmise protsessis.

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused

Õpetajad: Tatjana Ševtšenko, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Denis Volkov

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht Õppemeetod

id

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1) Kavandab lähteülesande

alusel graafilise, liikuva

meedia lahenduse,

kasutades

kujunduselemente ja

arvestades

kujunduskvaliteedi ja

tehniliste nõuetega

analüüsib lähteülesande

sisaldavat informatsiooni

sh praktikal eesti, vene ja

inglise keeles

planeerib tööprotesessi,

koostab tegevus- ja

ajaplaani sh praktikal

lähtudes ülesande

töömahust ja tähtaegadest

koostab stsenaariumi ja

storyboardi sh praktikal

vastavalt lähteülesandele

valib lähteülesande alusel

kujunduse sobivat

formaadi ja vormi sh

praktikal ning selgitab

oma valikut eesti, vene ja

inglise keeles

1. Multimeedia lahenduse

kavandamine

6 EKAP sh 2 P 1,25 ÜH 1.1 Sissejuhatus disaini

(Disaini mõiste, liigitus

peamised funktsioonid,

ajalugu, olulised nimed, ja

disain Eestis;

edasiõppimisevõimalused,

ametid ja töökohad disaini

alal)

1.2 Multimeedia toote

arendusprotsess

(Multimeedia toode,

kvaliteedi ja usability

mõiste.

Multimeedia toote arenduse

peamised muudelid ja

meetodid)

1.3 Kompositsioon

1 2 2 1 loeng

e-õpe

rühmatöö

iseseisev töö

arutlus

praktiline töö

mäng

harjutus

test

projekt

Praktilised tööd:

rühmatöö Plakat disaini

funktsiooniga

disaini funktsioonide

erinäidiste otsing

disaini projekti ajakava

koostamine

stsenaariumi ja

storyboardi loomine

valitud teemal

failitüübid

Harjutused:

disaini elemendid

pildi kompositsiooni

analüüs ja tähendus

(vähemalt 2 pilte õpetaja

valikul)

proportsioonid ja

kompositsiooni reeglite


55

(Disaini elemendid,

peamised reeglid,

proportsioonid ja

printsiibid, plaanid ja

perspektiiv)

1.4 Värviõpetus

(Värvispekter,

värvikontrastid,

värviharmoonia , värvide

tähendused ja mõju)


EKAP

1.6 Kunst 0,25 EKAP



EKAP


EKAP

kasutamine (1/2,1/3,1/4,

diagonaalid, kuldne lõige)

värvid ja nende

tähendused

värvipaleti koostamine

vastavalt juhendile

praktiline töö-kollaž

Kujundute temaatilised

soobivused

2) Kujundab

kujunduselemente,

lähtudes kutseeetikast,

disaini ja animatsiooni

põhimõtetest

loob sh praktikal

lähteülesande alusel

kujunduse osa, kasutades

kaasaegsete graafika

programmide võimalusi

modelleerib sh praktikal

3D- ja animeerib 2D- ja

3D-objekte sh praktikal,

arvestades nende

funktsioonide ning

tehnilise nõudmisega

2. Kujunduselementide

kujundamine

13 EKAP sh 2 P 1 ÜH 2.1 Arvutigraafika

põhimõisted

(Arvutigraafika mõiste,

liigitus, parameetrid,

kasutamise omapärasus

peamised failide tüübid ja

värvimuudelid)

2.2 Rastergraafika

(Töökeskonna

ettevalmistus,

objektide selekteerimine ja

trasformeerimine,

kihid, maskimine,

3 5 2 3 loeng

e-õpe

praktiline töö

iseseisev töö

praktiline

harjutus

Praktilised tööd:

manipulatsioonid failidega

ja töökeskkonnaga

objektide selekteerimine

ja trasformeerimine

töö kihidega ja

trasformeerimise menüüga

koonturi loomine ja

täitmine

maskimine (3 näidist)

manipulatsioonid failidega

ja tööpinna häälestus

objektide loomine ja

muutmine

tekstiga töötlemine


56

gradientid, kontuuri (Path)

loomine, muutmine, muud

manipulatsioonid, filtride

kasutamine)

2.3 Vektorgraafika

(Töökeskonna

ettevalmistus,

kujunditega joonistamine,

töötlemine, kihid, bézier

kõver, joonte stiilid, tekst)

2.4 Fraktaalgrafika

(Põhimõisted, tarkvara

lahendused, looduslikute

tekstuuride loomine)

2.5 Kolmemõõtmeline

arvutigraafika

(Sünnilugu ja areng,

modelleerimistehnika

alusteadmised,

joonistamine, objektide

ehitamine, peamised

tööristad ja menüüd,

värvid ja tekstuurid

liikumine mudelis ja

kaamera paigutamine)

2.6 Animatsiooni alused

(Animatsiooni loomise

põhimõisted ja liigitus,

ajalugu, joonistamisstiilide

lühitutvustus,

animatsiooniga seotud

ametid, klassikalise

animatsiooni loomise

alused, storyboard,

kihid ja objektide

gruppeerimine

Praktilised harjutused:

objektide ehitamine

mõõtude järgi

objektide kihiline

gruppeerimine ja

komponendite loomine

objektide modeleerimine

Praktilised tööd:

banneri loomine

slaidiesitluse loomine

animatsiooni loomine


57

animatsiooni loomise

vahendid, meetodid ja

tarkvara lahendused)


EKAP

2.8 Erialane matemaatika 0,5

EKAP

2.9 Kunst 0,25 EKAP

3) Töötleb erinevaid

kujunduselemente,

edastades valmis töö

meedia toote spetsiifiliste

reeglitele

valmistab lähteülesande

alusel digitaalsed

originaalid ja arvhiveerib

failid sh praktikal

kohandab trükimeedia

trükinõudmistele

vastavalt sh praktikal

3. Kujunduselementide

töötlemine


3.1 Lähtefailide loomine

(Kujundamise tehnika

praktiline kasutus, erinevate

lähtedokumendite

skänneerimine,

graafikalaual joonistamine)

3.5 Paberiõpetus

(Paberi liigitus ja

parameetrid, standartid ja

suurused)

3.3 Keemia 0,25 EKAP


EKAP

0,5 1,5 2 1 loeng

e-õpe

praktiline töö

iseseisev töö

Praktilised tööd:

artefaktide skännimine ja

salvestamine

failide ühendamine ja

konverteerimine

paberi valmistamine toote

printimisel

4) Arendab multimeedia

lahenduse, modifitseerides

kujundust vastavalt

formaadile ja meediumile

modifitseerib sh praktikal

multimeedia toote

kunstiliselt veenvalt

lahenduse arendamisel ja

taiendamisel

valib ja kasutab sh

praktikal iseseisvalt ja

4. Multimeedia lahenduse

arendamine


4.1 Praktiline tüpograafia

(Teksti olemus ja

terminoloogia, fontite

olemus, liigitus ja

1 2 2 1 loeng

e-õpe

praktiline töö

iseseisev töö

harjutus

Harjutused:

kasutajapoolse fondi

loomine

fondi kirjeldamine ja

dokumenteerimine

Praktilised tööd:

temaatilise andmepõhilise


58

meeskonnas sobivaid

vahendeid ja meetodeid

lahenduse arendamisel ja

taiendamisel

terminoloogia, fontite

loomise võimalused ja

tarkvara lahendused)

4.2 Infograafika alused

(Info edastamise viisid ja

võimalused kujundaja töös,

graafilise info komponendid

ja stilistika, märgikeel ja

ikoonid, mõõtühikud)

4.3 Firmagraafika ja

reklaam

(Firmagraafika ja

brändimise põhimõisted,

peamised elemendid ja

nende loomise omapärasus,

etapid, trendid)

4.4 Kunst 0,25 EKAP

infograafika objekti

loomine

firma logo kujundamine

A) erinevate

ideede/visandite

loomine (vähemalt 4

varianti)

B) ühe variandi/idee

valimine,

kooskõlastaine ja

kavandamine (veel

vähemalt 5 variati)

C) logo lõppvariandi

kujundamine tarkvara

abil ja

dokumenteerimine


Raastergraafika kohustuslik kokkuvõttev töö

Vektorgraafika kokkuvõttev kohustuslik töö

Valminud firmagraafika projekt dokumentatsiooniga.

3D vaatamisväärtuse objekti projekt

Animatsiooni loomise temaatiline projekt


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Portfoolio kohustuslikud tööd:

Valminud firmagraafika

projekt dokumentatsiooniga.

3D vaatamisväärtuse objekti

projekt

Animatsiooni temaatiline

projekt


Valminud firmagraafika projekt

dokumentatsiooniga.

3D vaatamisväärtuse objekti projekt

Animatsiooni temaatiline projekt


Valminud firmagraafika

projekt dokumentatsiooniga.

3D vaatamisväärtuse objekti

projekt

Animatsiooni temaatiline

projekt


59

Valminud tööde portfolio hindamine

toimub vastavalt

hindamiskriteeriumitele kaitsmise

ajal.

Esitluse kaitsmine ja hindamine

toimub vastavalt valdkonna

reeglitele.

Mooduli hinne =

70%Portfoolio H + 30% kaitsmise

hinne (esitlus, demonstratsioon)

Vaieldava situtatsiooni ilmumisel

õpilase lõpptulemuse langetamise või

tõstmise õigus on valdkonna juhil

Valminud tööde portfoolio hindamine toimub

vastavalt hindamiskriteeriumitele kaitsmise

ajal.

Esitluse kaitsmine ja hindamine toimub

vastavalt valdkonna reeglitele.

Mooduli hinne =

70%Portfoolio H + 30% kaitsmise hinne

(esitlus, demonstratsioon)

Vaieldava situtatsiooni ilmumisel õpilase

lõpptulemuse langetamise või tõstmise õigus

on valdkonna juhil

Valminud tööde portfolio

hindamine toimub vastavalt

hindamiskriteeriumitele kaitsmise

ajal.

Esitluse kaitsmine ja hindamine

toimub vastavalt valdkonna

reeglitele.

Mooduli hinne =

70%Portfoolio H + 30% kaitsmise

hinne (esitlus, demonstratsioon)

Vaieldava situtatsiooni ilmumisel

õpilase lõpptulemuse langetamise

või tõstmise õigus on valdkonna

juhil

Hindekriteeriumid 3“

Õpilane kasutab visuaalse kujundamise põhiprintsiipe ja kaasaaegseid meetodeid kuid ei oska valikut põhjendada

Multimeedia noorem spetsialisti toode arendamisel.

Õpilane tunneb graafika liigitust ja kasutamise valdkondi

Õpilane kasutab graafika riistvara ja tarkvara kujundite loomiseks iseseisvalt või vajadusel küsib nõu.

Õpilane ei osale aktiivsel õppetööst kuid tema poolt on valminud kohustuslikud tööd ja kaitstud. Kohustuslikutes töödes on

mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse kuid põhimõtted ja praktilised oskused

on lävendipõhiselt omandatud.

Tööd on esitatud hilinemisega.

Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad. Firmagraafika dokumentatsioon puudub või vormistatud ebakorrektselt ja

vajab parandamist või täiendamist.

Õpilane jälgib seadusandlust ja multimedia toode loomise hea tava ja kasutab terminoloogiat korrektselt suhtlemise keeles.

„4“

Õpilane kasutab visuaalse kujundamise põhiprintsiipe ja kaasaaegseid meetodeid

Multimeedia noorem spetsialisti toote arendamisel. Põhjendab valikut. Õpilane näitab võimet edasi arendada.


60


Õpilane kasutab graafika riistvara ja tarkvara kujundite loomiseks iseseisvalt või vajadusel küsib nõu õpetajalt või õpilastelt.

Õpilane osaleb aktiivselt õppetööst. Tema poolt on valminud kohustuslikud tööd ja portfoolio. Kohustuslikutes töödes on

mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse kuid põhimõtted ja praktilised oskused

on lävendipõhiselt omandatud.

Tööd on esitatud õigeaegselt.

Firmagraafika dokumentatsioon vormistatud kuid ebakorrektselt ja vajab õpilase poolt parandamist või täiendamist.

Õpilane jälgib seadusandlust ja multimedia toode loomise hea tava ja kasutab terminoloogiat korrektselt suhtlemise keeles.

„5 “

Õpilane kasutab visualse kujundamise põhiprintsiipe ja kaasaaegseid meetodeid

Multimeedia noorem spetsialisti toode arendamisel. Õpilane näitab iseseisvust, loovust ja ettevõtlikust, võimet edasi

arendada.

Põhjendab valikut, analüüsib oma tehnilisi ja kunstilisi lahendusi multimedia toode arendamisel.


Õpilane kasutab graafika riistvara ja tarkvara kujundite loomiseks iseseisvalt ja juhendab teisi õpilasi.

Õpilane kogub iseseisvalt lähtematerjalid (sh tekstuurid, fotod, joonised)

Õpilane osaleb aktiivselt õppetööst ja õpperesidest.

Õpilase poolt on valminud kohustuslikud tööd ja täiuslik portfoolio. Tööd on esitatud õigeaegselt.

Õpilane jälgib seadusandlust ja multimedia toode loomise hea tava ja kasutab terminoloogiat korrektselt suhtlemise keeles


/õppematerjal

E-kursused ja õpiobjektid

Raamatud ja ajakirjad

Eve Kärner “Kompositsiooni õpetus” 2006

David Dabner, Luke Herriott “Digitaaldisaini maailmas“ 2006

Ilse sinivee “Corel Draw käsiraamat” 2003

Adobe Photoshop käsiraamat 2006

David Dabner, Sheena Calvert, Anoki Casey “Graafilise disaini kool” 2011

Heiko Unt. Digitaalne tüpograafia. Diplomitöö 2002. www.cirkus.ee/typo

Ellen Lupton Thinking with Type: A Critical Guide for Designers, Writers, Editors, & Students, mida saadab veebileht,

millelt võib leida asjakohast infot. www.papress.com/thinkingwithtype/index.htm

T Киселева «Оптические иллюзии» 2016

С Мотылькова «Прокачай мозг методом Стива Джобса» 2014

Джо Фернихо «Линия это точка, которая пошла погулять» 2016

Ким Селлер «Crazy book» 2016

ttp://www.cirkus.ee/typo/

http://www.papress.com/thinkingwithtype/index.htm


61

Братья Маклоеод «Книга гениальных идей», 2016

Керри Смит «Уничтожь меня» 2016

Керри Смит «Закончи эту книгу» 2016

Керри Смит «Открой мир заново» 2016

Т Сорокина «Головоломки. Слова и фигуры» 2016

Т Сорокина «Головоломки. Загадочные фигуры» 2016

Allik, J., Luuk, A. Nägemispsühholoogia 1980

Arnheim, R. Art and Visual Perception 2004

Arnheim, R. Visual Thinking 2004

Bachmann, T. Reklaamipsühholoogia 2009

Bachmann, T., Huik, J. Imetabane taju. 1989

Crane, W. Line and Form 1900

Horn, R. Visual Language

Krause, J. Design Basics Index 2007

Kress, G., Leeuwen T. Reading Images 2007

Kuusik, E. J. Ehituskunst 1973

Lupton, E.. Graphic Design: The New Basics 2008

Lupton, E.. Thinking with Type: A Critical Guide for Designers, Writers, Editors, & Students 2004.

Lapin, L.. Tühjus ja ruum I. Void and space I. EKA. Tallinn, 1998

Lapin, L.. Tühjus. Void. EKA. Tallinn, 2004.

Paris, R.,End E.. Kunsti leksikon. Stockholm 1986

Macnoriute, J. Introduction to Pictorial Composition Schemes jurate.atspace.com/introduction.htm

Rinde, A. Multimeedia rakenduste kujundamine

Põldoja, H. lemill.net/content/webpages/tupograafia/view

Pallo, S. Märk kui sümbol www.erm.ee/vanast/naitus/symbol/index.html

Wong, W. Priciples of Form and Design 1993



62


kompetentsid.



4 VEEBIARENDUS 13 EKAP (seahulgas 4 EKAP praktikat) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime HTML ja CSS rakendamisega lihtsamade veebilehtede loomisel

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Visuaalne kujundamine

Õpetajad: Jevgenija Sadejeva

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht Õppemeetodi

d

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1) Kavandab sihtgrupile

vastava veebilehestiku

kirjeldab eesti, vene ja

inglise keeles sh

praktikal veebilahenduse

ülesehitust arvestades

sihtgruppi

loob kujunduse

paberprototüübi jälgides

kompositsiooni ja

värviõpetuse

põhimõisteid

1. Veebilehtede

kavandamine

3 EKAP sh 1P 0,5ÜH 1.1 Veebilehtede

kujunduspõhimõtted

(WWW teenused,

funktsionaalsus,

kasutajasõbralikkus

(usability))

1.2 Lehestiku struktuur

(Paberprototüüp,

hüpertekstdokumendi

struktuur, elemendid

(tekst, lingid, vormid,

meedia, tabelid, freimid

jne.))

1.3 Erialane inglise keel

0,25 EKAP


EKAP

0,5 1 1

0,5

loeng

e-õpe

rühmatöö

info

kogumine

praktiline töö

rühmatöö Veebilehtede

võrdlemine. Struktuuri

kommenteerimine

praktiline töö

Veebilehe struktuuri

ehitamine:

paberprototüübi

loomine

rühmatöö Struktuuri

kommenteerimine

kirjakik töö

Veebilehtede

elemendid

interaktiivne

teoreetiline arvestustest

mooduli teemade järgi


63

2) Rakendab HTML- ja CSS-

keelt veebilehtede

loomisel, lähtudes W3C

standardist ja kokkulepitud

koodistandardist

koostab lahte ülesande

alusel ja kommenteerib

HTML ja CSS koode sh

praktikal eesti, vene ja

inglise keeles

kasutab tulemuslikult sh

praktikal levinumaid

veebiredaktoreid koodi

koostamisel

loob veebilehti sh

praktikal vastavalt

HTML ja CSS

standartide kaasaegsetele

versioonidele

2. Veebilehtede loomine

5 EKAP sh 1P 0,5P ÜH

2.1 Levinumad

veebiredaktorid. Sisu

haldusvahendid

(Veebiredaktorid:

ülevaade ja seadistus)

2.2 HTML-keel

(Teksti vormistamine,

meedia lisamine,

tabelite loomine,

hüperlinkide loomine,

nimekirjad, kaadrid)

2.3 Kujundus CSSi abil

(Stiilide loomise

põhimõtted, CSS’i

analüüs, muutmine ja

kirjutamine)

2.4 IT VALDKONNA

ÕIGUSKORRALDUS

(Avaliku teabe seadus,

Infoühiskonna teenuse

seadus, Autoriõiguse

seadus)

2.5 Valmis vabavaralise

rakenduse koodi

uurimine.

Kujunduslehtedel

1 2 1 1 info

kogumine

loeng

e-õpe

praktiline töö

harjutus

iseseisev töö

praktilised tööd:

Lehtede loomine,

muutmine ja

kujundamine erinevates

veebiredaktorites

Tekstiga seotud sildid

Meedia seotud sildid

Tabeliga seotud sildid

Linkidega seotud sildid

Nimekirjaga seotud

sildid

Kaadrite seotud sildid

CSS’i tabelite loomine

ühes failis

CSS’i koodi lisamine

veebilehele

Valmislehtedes CSS’i

muutmine

Tamplates. Analüüs,

CSS koodi muutmine,

lisamine. Ülesanne

Veebilehe klooni

tegemine

ValmisJavaScripte

veebilehtedele lisamine

ValmisJavaScripte

koodi analüüs ja

muutmine


64

soovitud muutuste

tegemine

(Erinevate

šabloonidega

töötamine)

2.6 JavaScripti abil

käivituva elemendi

loomine

(Valmis JavaScrtipte

uurimine)

2.7 Andmetabeliga

rakendus.

Veebiprogrammeerimi

se võimalused ja ohud

(CMS-ga töötamine)


0,25 EKAP

2.9 Erialane eesti keel

0,25 EKAP

CMS’i installimine

CMS’i seadistus

CMS’i kujundamine

CMS’i plugin’ite

lisamine ja seadistus

3) Valideerib veebilehekülge

lähtudes W3C standardist testib sh praktikal

lehestiku vastavust

standardile

kontrollib sh praktikal

veebilehe funktsionaalsus

vastavalt tellija nõuetele

3. Veebilehtede

valideerimine

2 EKAP sh 1P

3.1 w3c Markup validation

Service kasutamine

3.2 Jõudlus- ja

koormustestimine

(Apache JMeter

kasutamine)

0,25 0,5 1 0,25 loeng

e-õpe

praktiline töö

praktilised tööd:

Veebilehe

valideerimine

Veebilehe

koormustestimine

4) Kujundab Multimeedia

noorem spetsialisti toote,

lähtudes brändimise

trendist ja tellija soovidest

kavandab ja loob tellija

firmastiili/brändi

iseseisvalt, sh praktikal,

lähtudes brändise trendit

4. Multimeedia noorem

spetsialisti toote

kujundamine

3 EKAP sh 1P 0,5ÜH

4.1 Disainiprojekt

(Disainprojekti

0,5 1 1 0,5 info

kogumine

e-õpe

joonistamine

vormistamine

projekti

individuaalne töö

Info otsing

praktilised tööd:

Firmastiili mustandi

vormistamine

Logo, slogani,


65

planeerimine, brändi

loomine, brähdi

esitlemine, kaitsmine)


4.2 Kunst 0,25 EKAP

koostamine

loov töö

esinduse

loomine

projekti

kaitsmine

iseseisev töö

firmagraafikat,

veebilehte

väljatootmine

Projekti kaitsmine


Kõik iseseisvad tööd on seotud õppeainega materjale lugemine, kontrolltöödele ja praktilistele töödele ettevalmistamine.

Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui tööd on tehtud halvasti, siis õppija teeb vigade parandus ning esitab seda õpetajale.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Erinevates vormides koostatud

ülesanned lahendatud õigeaegselt ja

korrektselt. Tööde täitmiseks õppija

kasutab erinevaid infoallikaid õpetaja

abiga.

Erinevates vormides koostatud ülesanned

lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde

täitmiseks õppija kasutab erinevaid

infoallikaid.

Õppija lahendab ülesanned rohmem ise, ilma

õpetaja abita.

Erinevates vormides koostatud

ülesanned lahendatud õigeaegselt ja

korrektselt. Tööde täitmiseks õppija

kasutab erinevaid infoallikaid.

Kasutab oma teadmisi veebilehtede

loomiseks, muutmiseks iseseisvalt.

Kommenteerib ja esitleb koodi. Hindekriteeriumid


(avalikult kättesaadav) /õppematerjal

E-materjalide personaalne hoiukoht http://zenjamisina.eu/veebiarendus/

E-materjalid ja praktilised ülesanned: http://student.nvtc.ee/

HTML-manuaal: http://htmlbook.ru/

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid

http://zenjamisina.eu/veebiarendus/

http://student.nvtc.ee/

http://htmlbook.ru/


66


kompetentsid.



5 DIGITAALNE FOTOGRAFEERIMINE 7 EKAP (seahulgas 2 EKAP praktikat) Eesmärk: Õppija kontrollib fototehnikat, juhendab pildistatavaid, pildistab erinevates pildistamistingimustes ja töötleb fotod, lähtudes lõpptulemuse

kasutusvaldkonnast ja eesmärgist

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Visuaalne kujundamine

Õpetajad: Jevgenija Sadejeva

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht Õppemeetodi

d

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1) Valdab foto- ja

valgustehnikat nii

stuudios kui

välistingimustes

kasutab ja häälestab

kaasaegseid fotokaameraid

vastavalt võttetingimustele

sh praktikal

teeb kvaliteetseid pilte

manuaalses fotokaamera

režiimis sh praktikal

kasutab fotokaameral

erinevaid võtte funktsioone

vastavalt valgusoludele sh

praktikal

1. Foto- ja valgustehnika

töövõtted

1,5 EKAP sh 0,5P 0,5ÜH 1.1 Digitaalse kaamera

ehitus ja iseärasused

(Fotograafia mõisted,

fotopildi „kolm vaala“

(ekspositsioon),

kompositsioon,

valgustus, kaamera

liigid)

1.2 Pildistamine

digitaalkaameraga

stuudios ja

välistingimustes

(Stuudiopildistamine,

pildistamine loomuliku

valgustuse all vajalik

varustus

välipildistamiseks, ,

0,25 0,5 0,5

0,25

loeng

praktiline töö

iseseisev töö

rühmatöö

test fotograafia teooria

peal

Kaamera ehitus ja

kompositsiooni alused

riistsõna Mõisted

seotud õppeainega

Digitaalfotograafia

praktiline töö Objektide

pildistamine korrektse

ekspositsiooniga ja

teravusega


67

fotoobjektiivid,

stuudiotehnika)


EKAP

2) Juhendab pildistatavaid,

lähtudes soovitud

eesmärgist

suunab ja korigeerib

lähteülesande alusel

pildistatavate poose,

emotsioone, liikumist sh

praktikal eesti, vene ja

inglise keeles

2. Pildistatavate

juhendamine

1,5 EKAP sh 0,5P

0,5ÜH

2.1 Fotografeerimine

(Töö pildistatavatega,

suhtlemine kliendiga,

grupifoto)


0,25 EKAP

2.3 Erialane eesti keel

0,25 EKAP

0,25 0,5 0,5 0,25 loeng

praktiline töö

gruppi töö

gruppi töö

Pildistame klaasi

3) Pildistab erinevates

pildistamistingimustes,

lähtudes lõpptulemuse

kasutusvaldkonnast ja

eesmärgist

töötab lähteülesande alusel

kompositsiooniga sh

praktikal

pildistab sh praktikal

erinevates fotožanrites

edasiseks kasutamiseks

enda portfoolios

valib lähteülesande alusel

õige pildistamismeetodi,

fookuskauguse, ava ja

sügavusteravuse sh

praktikal

3. Pildistamine

2,5 EKAP sh 1P 0,5ÜH

3.1 Põhilised fotograafia

stiilid ja zanrid.

3.2 Stuudiopildistamine.

3.3 Varustus.

Valgusallikad.

3.4 Portreefoto

3.5 Pildistamine

loomuliku valgustuse

all

3.6 Vajalik varustus

välipildistamiseks


EKAP

3.8 Kunst 0,25 EKAP

0,25 1 1 0,25 loeng

praktiline töö

gruppi töö

portfoolio

iseseisev töö

gruppi töö

Objektide pildistamine

korrektse

ekspositsiooniga ja

teravusega

praktiline töö

Loome portreefoto

praktiline töö

Panoraampilt

praktiline töö

Ruumilised

kombineerimised

praktiline töö

Joonistame valgusega

praktiline töö

Video tehnikas „Stop-


68

motion“

loov töö

Portfoolio loomine

4) Töötleb fotosid, lähtudes

soovitud eesmärgist

valib ja rakendab õige

eesmärgiga sobivat

fototöötlemismeetodit sh

praktikal

4. Fotode töötlemine

1,5 EKAP sh 0,5ÜH

4.1 Fotode

töötlemismeetodid

(Failihaldus,

pilditöötluse

lähteülesande

püstitamine, pilditöötlus,

lõppresultaadi

vormistamine)


EKAP

0,25 1 0,25 loeng

praktiline töö

iseseisev töö

loov töö

loov töö

Portfoolio loomine


Etüütide kompositsiooni koostamine.

Fotofailide ettevalmistamine trükkimiseks ja proovitrükkimine kvaliteedi nõuetele.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Õppeaine «Digitaalne fotograafia» hindamine perioodi jooksul toimub järgmiste parameetrite põhjal:

Portfoolio esitamine prinditud kujul.

Mis kaasned:

- foto «Kunstiline portree»

- Panoraamfoto

- foto «Ruumiline kombineerimine»

- fotod «Kreatiivsed ideed klaasiga».

- Ettekanne teemal “Fotograafia stiilid ja zanrid“

- foto valistud žanris ja stiilis.

- Video tehnikas „Stop-motion“

- Kreatiivse portfoolio loomine.

- Oma portfoolio esitamine.

+ testi «Fotokaamera ehitus ja konpositsiooni alused” hinne mitte vähem kui 4 palli (teoreetilised teadmised)

Eristav hindamine


69

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid



http://www.schoolphotography.ru/library/01/index.html

http://www.profotovideo.ru/uroki-fotografii/

http://prophotos.ru

http://www.cambridgeincolour.com/ru/tutorials.htm

https://www.youtube.com/user/FotoshkolaNet


http://www.schoolphotography.ru/library/01/index.html

http://www.profotovideo.ru/uroki-fotografii/

http://prophotos.ru/

http://www.cambridgeincolour.com/ru/tutorials.htm

https://www.youtube.com/user/FotoshkolaNet


70


kompetentsid.



6 VIDEO JA HELINDAMINE 30 EKAP (seahulgas 8 EKAP praktikat) Eesmärk: Õppija kavandab ja realiseerib videoprojekti koos helindamisega ja helisalvestuse ning kasutab helitehnilisi seadmeid ürituste helindamiseks

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused

Õpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Jevgenija Sadejeva, Dmitri Fedotkin

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht Õppemeetod

id

Hindamismeetodid

ja


1) Filmib ja monteerib enda

filmitud või etteantud

videomaterjali tehniliselt

kvaliteetseks kunstiliseks

tervikuks

kasutab sh praktikal

videovõtetel eesmärgile

sobivaid kaameraid,

objektiive, valgustehnikat


keeles

seadistab sh praktikal

kaamera parameetrid

vastavalt

võttetingimustele

salvestab sh praktikal

videomaterjali,

arvestades kadreerimise,

kompositsiooni ja

valgustamise üldlevinud

põhimõtteid

impordib sh praktikal

videomaterjali erinevat

liiki andmekandjatelt

arvutisse

1. Videofilmimine ja

videorežii

1.1. Videoaparatuuri

häälestamine

(Videokaamera ja muu

võtteaparatuuri häälestamine)

1.2. Videofilmimine

(Filmimine tehniliselt

kvaliteetselt vastavalt

kunstilistele vajadustele)

1.3. Video import arvutisse ja

offline montaaž

(Filmitud materjali import

arvutisse ja monteerib

montaaž kunstiliseks

tervikuks)

1.4. Online montaaž

(Reaalajas videosalvestus ja-

montaaž, kasutades vastavat

riist- ja tarkvara, kasutades

näiteks Tricaster Mini)

1

3,5

2

1,5

loeng

test

harjutus

e-õpe

arutlus

rühmatöö

praktiline töö

projekt

iseseisev töö

test nr 1.

Videokaamera

funktsioonid

praktiline töö

Temaatilise videoklipi

filmimine

rühmatöö Reportaaži

filmimine

rühmatöö Dialoogi

filmimine mitme

kaamera abil

praktiline töö

Temaatlise klipi

materjali import

arvutisse ja montaaž

praktiline töö

Reportaaži

videomaterjali import

arvutisse ja montaaž

praktiline töö


71

2) Helindab filme ja videot

tehniliselt nõuetekohaselt ja

kunstiliselt veenvalt

monteerib sh praktikal

video off-line

montaažiprogrammide

abil kunstiliseks

tervikuks, kasutades

korrektsioone, tiitreid,

üleminekuid, effekte


keeles

monteerib ja salvestab sh

praktikal videot reaalajas,

lähtudes üldlevinud

nõudmistest ja tavadest,

vajadusel lisades tiitrid ja

korrektuuri

valib sh praktikal filmi

või video helindamiseks

antud ülesandele sobivad

tehnilised vahendid

kujundab sh praktikal

vajadusel kunstiliselt

veenvalt video või filmi

helikeskkonna vene,

Sealhulgas

1.5. Erialane füüsika 0,75

1.6. Kunst 0,5

1.7. Erialane eesti keel 0.25

1.8. Erialane inglise keel 0,25

1.9.Vene keel 0,25

1.10. Kehaline kasvatus 0,5

2. Helindamine

2.1. Helisalvestustehnika valik

(Valib video helirea

salvestamiseks sobivad

mikrofonid, helikaardid jms.

tehnika)

2.2. Helifailide salvestamine

(Video helindamiseks

2,5

3,5

3

1

Dialoogi

videomaterjali import

arvutisse,

sünkroniseerimine ja

montaaž

test nr 2. Stuudiote

liigid ja

salvestustehnika

test nr 3. Mikrofonid

ja mikrofonitehnika.

test nr 4 Akustika

alused.

rühmatöö Teksti


72

3) Planeerib ja realiseerib

helisalvestus-protsessi

vajalikul ülesandest

lähtuvalt kvaliteetselt,

salvestades, redigeerides ja

miksides heli


valib sh praktikal

helisalvestuseks

tingimustele sobivad

töövahendid

salvestab, redigeerib ja

miksib sh praktikal

kvaliteetselt ja nõuetele

vastavalt heli

kasutab sh praktikal

vajalike helifailide

salvestamine)

2.3. Video helirea

kujundamine ja

kokkumäng

(Kujundab videofilmi helirea

ja miksib selle kokku)

Sealhulgas


2.5. Kunst 0,5

2.6. Erialane matemaatika 0,5

2.7. Erialane eesti keel 0,5


2.9. Kirjandus 0,5

3. Helisalvestus-protsessi

planeerimine ja

realiseerimine

3.1. Töövahendite valik

(Helisalvestuseks sobivate

töövahendite (mikrofonid,

helikaardid, tarkvara)

valimine sõltuvalt sellest, kas

salvestatakse teksti või

1,5

3

2

1

salvestus helistuudios.

praktiline töö

Salvestatud

tekstimaterjali import

vajadusel teise

arvutisse,

redigeerimine ja

miksimine

praktiline töö

Videole teksti ja

vajadusel

saatemuusika lisamine

projekt Video

filmimine, montaaž ja

helindamine, projekti

dokumenteerimine

praktiline lõputöö

test nr 5.

Heliprotsessorid

rühmatöö Lihtne

muusikasalvestus

(solist + 1 saatepartii

või fonogramm),

materjali

redigeerimine ja

miksimine


73

4) Publitseerib videofilmi/klipi

ja striimib reaalajas

videomaterjali

internetikeskkonda, järgides

tehnilisi tingimusi, head

tava ja seaduandlikke akte

helisalvestusprotsessis

otstarbekalt tarkvaralisi

ja riistvaralisi

heliprotsessoreid vene,


valmistab sh praktikal

materjali nõuetekohaselt

ette tiražeerimiseks

publitseerib heli- ja

videomaterjali kasutajale

kättesaadaval ja mugaval

kujul ning vastavuses

tehnilistele ja

kunstilistele nõudmistele,

sealhulgas praktikal

mitmerealiselt muusikat)

3.2. Helisalvestusprotsess

(Otstarbekalt töövahendeid

kasutades ja optimaalses

järjekorras teksti või

mitmerealise heliprojekti

salvestamine)

3.3. Postproduktsioon

(Salvestatud heliprojekti

materjali redigeerimine)

3.4. Heli miksimine

(Heliprojekti kokkumäng,

kasutades vajadusel

virtuaalseid heliprotsessoreid,

lähtudes tehnilistest

tingimustest ja

stiilinõudmistest)

3.5. Mastering

(Helimaterjali lõplik töötlus

ja ettevalmistus

publitseerimiseks ja

tiražeerimisek)

Sealhulgas




4. Publitseerimine

4.1. Valmisprodukti

publitseerimine

(Heli ja video

publitseerimine internetti,

arvestades kas materjal on

avalikuks või suletud grupile

0,5

2

1

1

rühmatöö

Mitmerealine

helisalvestus

(sealhulgas

löökriistad,

muusikainstrumendid,

vokaalpartiid),

redigeerimine ja

miksimine

praktiline töö

Videomaterjali

internetti

pulitseerimine

praktiline töö

Helimaterjali

publitseerimine

internetti


74

sealhulgas inglise ja eesti

keeles

järgib materjalide

avalikul publitseerimisel

seadusandlikke akte ja

head tava, sealhulgas

praktikal sealhulgas

inglise ja eesti keeles.

kasutamiseks.

Võimalikud

publitseerimiskanalid)

4.2. Seadusandluse järgimine

(Avalikuks kasutamiseks

vaid seadusega lubatud

materjali publitseerimine)

4.3. Tehniliste tingimuste ja

kunstiliste tavade

järgimine

(Avalikustatud video- ja

helimaterjal vastab

tehnilistele tingimustele ja

kunstilistele nõuetele)

Sealhulgas



4.6. Kunst 0,5

4.7. Ühiskonnaõpetus 0,5

praktiline lõputöö


Kohustusliku videofilmi valmistamine (sealhulgas võtete planeerimine, võtete läbiviimine, montaaž, helindamine).

Kohustuslik muusikapala helisalvestus (sealhulgas salvestuse planeeriminer, läbiviimine, postproduktsioon, miksimine).

Kohustusliku videoklipi ja helisalvestuse publitseerimineinterneti kaudu.

Töö erialase kirjandusega teoreetiliste teadmiste omandamiseks.

Praktiline lõputöö (valitud ja kinnitatud teemal), mis kinnitab põhiõpingute moodulite õpiväljundite omandamist vahemalt

lävendi tasemel.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Portfoolio kohustuslikest töödest:

1. Temaatiline järelhelindatud

videoklipp

2. Intervjuu videoklipp

3. Rühmatööna mitme

Portfoolio kohustuslikest töödest:

1. Temaatiline järelhelindatud videoklipp


3. Rühmatööna mitme kaameraga filmitud ja

offline-monteeritud videoklipp

Portfoolio kohustuslikest

töödest:

1. Temaatiline

järelhelindatud

videoklipp


75

kaameraga filmitud ja offline-

monteeritud videoklipp


kaameraga filmitud ja online-

monteeritud videoklipp

5. Mitmerealiselt helistuudeos

salvestatud muusikapala

6. Vähemalt üks videoklippidest

on publitseritud internetti

Mooduli hinne kujuneb: 70%

portfolio hinne + 30% kaitsmine.

Vaieldava situatsiooni korral õpilase

lõpptulemuse tõstrmise või

langetamise õigus on valdkonnajuhil

4. Rühmatööna mitme kaameraga filmitud ja

online-monteeritud videoklipp

5. Mitmerealiselt helistuudeos salvestatud

muusikapala

6. Vähemalt üks videoklippidest on

publitseritud internetti

Mooduli hinne kujuneb: 70% portfolio hinne +

30% kaitsmine.


lõpptulemuse tõstrmise või langetamise õigus on

valdkonnajuhil



kaameraga filmitud ja

offline-monteeritud

videoklipp


kaameraga filmitud ja

online-monteeritud

videoklipp

5. Mitmerealiselt

helistuudeos salvestatud

muusikapala

6. Vähemalt üks

videoklippidest on

publitseritud internetti


portfolio hinne + 30% kaitsmine.

Vaieldava situatsiooni korral

õpilase lõpptulemuse tõstrmise

või langetamise õigus on

valdkonnajuhil

Hindekriteeriumid Hinne “3”

Õpilane kasutab filmimisel, video monteerimisel, heli salvestamisel ja materjali publitseerimisel kaasaegseid

üldlevinud audio-, filmi- ja videotootmise põhimõtteid kuid ei oska töömeetodite valikut põhjendada.

Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara kuid vajab töötamisel juhendamist ja nõuandeid.

Õpilane ei osale aktiivselt õppetöös kuid kohustuslikud tööd on esitatud ja kaitstud. Esitadud töödes on mitteolulised

tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.


Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad või ei ole lävendi tasemel.

Esitatud portfoolio dokumentatsioon on puudulik või vajab täiendamist ja parandamist

Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.


76

Hinne “4”


üldlevinud audio-, filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline.

Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt või kaasõpilastelt.

Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt, võivad esineda mitteolulised ja

mittepõhilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse.

Teadmised ja oskused on lävendipõhiselt omandatud.

Portfoolio kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt

Dokumentatsioon on esitatud õigeaegselt, võimalikud vead parandatakse õpetaja juhendamisel.

Praktilised oskused ja teoreetilised teadmised on lävendipõhiselt omandatud.


Hinne”5”


üldlevinud audio-, filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline, töötab

iseseisvalt ja loovalt.

Põhjendab oma töömeetodite valikut.

Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel annab nõu kaasõpilastele.

Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt ja tehniliste ja kunstiliste vigadeta.

Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, täidab lisaülesandeid.

Õpilase poolt on õigeaegselt esitatud nii kohustuslikud kui mittekohustuslikud tööd. Esitatud portfoolio on perfektne.

Dokumentatsioon on korrektne, esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles


/õppematerjal

Anderton, G. 1996. Home Recording for Musicians. New York: USA. Amsco Publications.

Anet, C., Goldberg, A. Speaker Setup for Multichannel Monitoring. www.genelec.com. 2002. veebruar.

Behringer, U. 1998. Composer Pro MDX 2200. User`s Manual. Willich: BRD. Behringer GmbH.

Brindle, M. 2014. Digifilmi käsiraamat. Tallinn. Koolibri.

Casey, J. 1998. Conquering Peaks. -Electronic Musician. Nr. 12 (detsember), lk. 90 - 98.

Goacher, G. 1999. The Well-Tempered Studio. -Electronic Musician. Nr. 2 (veebruar), lk. 90 - 98.

Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi,

USA

Eiskop, I., Sillart, A. 1988. Akustika ja helitehnika. Tallinn: Valgus.

Kallaste,T. 2002. Elementaarne MIDI. Viljandi: Viljandi Kultuurikolledž.


77


Kirk, K., Hunt, A. 1999. Digital Sound Proccessing for Music and Multimedia. Oxford: UK. Focal Press.

Middleton, C. 2007. Digimuusika ja helitehnika. Tallinn: Digipraktik.

Moulton, D. 2000. Total Recording. Sherman Oaks, CA: USA. KIQ Productions Inc.

Owsinski, B. 1999. The Mixing Engineer’s Handbook. Vallejo: CA, USA. MixBooks.

Rumsey, F., McCormick, T. 1997. Sound and Recording: An Introduction. Oxford: UK. Focal Press.

Smith, E. T. 1998. Acoustic 101. Practical Guidelines For Building A Sound Studio. www.auralex.com. 1998. 09. juuni.

Suntola, S. 2000. Luova Studiotyo. Helsinki: Soome. Idemco Oy.

White, P. 2000.a. Basic Mastering. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

White, P. 2000.b. Basic Mixing Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

White, P. 2000.c. Recording & Production Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

Yamaha 01 V. Owner`s Manual. Hamamatsu: Japan. Yamaha Corporation.

Zetterberg, L. 1993. Ljudinspelningens ABC. Halmstad: Rootsi.


78

Valikõpingute moodulid

Sihtrühm Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.



1 HELITEHNIKA KASUTAMINE 6 EKAP

Eesmärk: Õppija kavandab helindamise tehnilise lahenduse, kommuteerib, häälestab helitehnika ning kasutab helitehnilisi seadmeid ürituste helindamiseks.

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, Video ja helindamine

Õpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Dmitri Fedotkin

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja alateemad

Maht Õppemeetodi

d

Hindamismeetodi

d ja

hindamisülesande

d

T Pt P I


79

1) Valdab helitehnika

tehnilist teminoloogiat ja

häälestab ja

programmeerib

helitehnilisi seadmeid

2) Planeerib helindamiseks

vajamineva tehnika hulga

ja tehnilise lahenduse,

arvestades erinevate

stiilides kontserdite

eripära ja helindab

erinevat stiili kontserte

(live-olukordi)

hindab konkreetse

helindamissituatsiooni ja

valib sobiva tehnilise

lahenduse.

kommuteerib ja häälestab

live-helitehnika.

(häälestab sealhulgas

digitaalse mikserpuldi)

teostab tehniliselt

korrektselt ja kunstiliselt

kvaliteetselt (kontserdi)

helindamise (helirežii)

1. Helitehnika alused

1.1. Live-helindamiseks kasutatav

tehnika ja tema parameetrid

(Kõlarid, mikserpuldid,

mikrofonid, heliprotsessorid,

ühenduskaablid. Digitaalmikseri

võimalused ja nende kasutamine)

1.2. Helitehnika kommuteerimine

ja häälestamine kontserdiks

(Pea- ja subwoofer-kõlarite

paigaldamine ja häälestamine.

Mikserpuldi kommuteerimine.

Analoogmikseri häälestamine.

Digitaalmikseri häälestamine ja

programmeerimine. Laval oleva

helitehnika (backline)

paigaldamine vastavalt artistide

lavaplaanile ja tehnilisele

raiderile)

2. Helindamine

2.1. Analoog- ja

digitaalühendused (Lavatehnika ja mikseri

ühendamine analoog- ja

digimagistraalide abil)

2.2. Helitehnika juhtimine

kaugteel

(I-Padi kasutamine helindamisel

mikserite juhtimisel.

Kaugjuhtimiseks ettenähtud

mikserimoodulid)

2.3. Publikuheli häälestamine

(Publikule mõeldud heli

häälestamine vastavalt esinejate

1

0,5

1,5

1

1

1

loeng

kirjalik test

e-õpe

arutlus

harjutused

seminar

rühmatöö

praktiline töö

projekt

Test nr 1.

Helitehnika liigid

Test nr 2.

Mikserpuldi ehitus

ja võimalused.

Referaat

helitehnilisel

teemal.

Praktiline ülesanne

1. Kõne, tantsu-

saatemuusika või

fonogrammi-saatel

esineja

helindamine.

Praktiline ülesanne

2. Live-ansambli

helindamine (FOH

ja monitoriheli

seadistamisega)


80

kunstilistele taotlustele ja saali

omadustelekunstilistele

vajadustele ja saali omadustele)

2.4. Monitorheli häälestamine

(Kommuteerib heli artistide

monitoridesse vastavalt nende

vajadustele kunstilistele

taotlustele ja ruumi omadustele)


(Lavamonitoride häälestamine

vastavalt esinejate vajadustele.

. Digitaalmikseri häälestamine ja

programmeerimine. Laval oleva

helitehnika (backline)

paigaldamine vastavalt artistide

lavaplaanile ja tehnilisele

raiderile)

2.6. Analoog- ja

digitaalühendused (Lavatehnika ja mikseri

ühendamine analoog- ja

digimagistraalide abil)

2.7. Helitehnika juhtimine

kaugteel

(I-Padi kasutamine helindamisel

mikserite juhtimisel.

Kaugjuhtimiseks ettenähtud

mikserimoodulid)

2.8. Publikuheli häälestamine

(Publikule mõeldud heli

häälestamine vastavalt esinejate

kunstilistele taotlustele ja saali

omadustelekunstilistele

vajadustele ja saali omadustele)


81


(Kommuteerib heli artistide

monitoridesse vastavalt nende

vajadustelekunstilistele taotlustele

ja ruumi omadustele)


(Lavamonitoride häälestamine

vastavalt esinejate vajadustele)


Referaat etteantud teemade valikust; Töö esinejate dokumentatsiooniga (lavaplaan ja raider) või esinejate soovide alusel

kontserdi helindamise lahenduse ettevalmistamine.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Teooriatestid vähemalt lävendi

tasemel.

Praktilised harjutused ja rühmatööd

lävendi tasemel. Võimalikud vead

parandatud õpetaja juhendamisel.

Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel, vastatud

ühele lisaküsimusele.

Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi

tasemel. Võimalikud vead parandatud iseseisvalt.

Teooriatestid vähemalt lävendi

tasemel, vastatud ühele

lisaküsimusele, lisaküsimuse

vastus põhjendatud.

Praktilised harjutused ja

rühmatööd lävendi tasemel.

Võimalikud vead parandatud


82

iseseisvalt, juhendab ja aitab

parandada kaasõpilaste vigu. Hindekriteeriumid





83

Sihtrühm Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.



2 STSENARISTIKA ALUSED 8 EKAP

Eesmärk: Õppija kavandab ja kirjutab videoprojekti stsenariumi

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, Video ja helindamine

Õpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Dmitri Fedotkin

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja alateemad

Maht Õppemeetodi

d

Hindamismeetodi

d ja

hindamisülesande

d

T Pt P I

1) Koostab esialgse

stsenaariumi

lühikokkuvõtte e.

sünopsise, mis võimaldab

koostada erinevat liiki

tööstsenaariume

2) Kirjutab videofilmi

stsenaariumi (käsikirja),

režiistsenaariumi ja

joonistab storyboardi,

lähtudes esialgsest

hindab konkreetse

helindamissituatsiooni ja

valib sobiva tehnilise

lahenduse

valib või kirjutab

stsenaariumi lähteidee

kirjandusliku teksti

kirjutab videofilmi

lähteidee alusel sünopsise

kirjutab sünopsise alusel

stsenaariumi ja joonistab

1. Stsenaariumi koostamine

1.1. Kirjandusliku teksti ja

stsenaariumi erinevused

(Kirjanduslik algmaterjal,

stsenaariumi sünopsis,

stsenaarium, režiistsenaarium,

storyboard, mõisted)

1.2. Videofilmi lähteidee valik.

2. Videofilmi stsenaarium

2.1. Sünopsise kirjutamine

2.2. Kirjandusliku algmaterjali

adapteerimine stsenaariumiks

2.3. Stsenaariumi alusel

0,5

0,5

2

1

1

1

loeng

arutelu

seminar

rühmatöö

iseseisev töö

Kirjalikult

esitatakse:

1. Stsenaariumi

sünopsis (lähteidee,

lühikokkuvõte)

2. Kirjanduslik

algallias (kui on

olemas) või vabas

vormis jutustsus

videofilmi sisust-

3. Stsenaarium,

režiistsenaarium,

storyboard

(kaadrite joonised)


84

sünopsisest

3) Planeerib ja teostab

stsenaariumi alusel

videovõtted, vajadusel

stenaariumi korrigeerides

storyboardi

teostatud videofilm ja

stsenaarium on omavahel

vastavuses

režiistsenaariumi ja storyboardi

koostamine

3. Stsenaariumi teostamine

3.1. Stsenaariumi analüüs ja

vajadusel korrigeerimine lähtuvalt

videofilmi teostamisel vajalikuks

osutunud muudatustest ja loo

kulgemise loogikast

3.2. Stsenaariumi praktiline

kasutamine videofilmi filmimisel

0,5

1

0,5


Stsenaariumi teema valik, stsenaariumi erinevate vormide valmistamine, korrigeerimine (vastavalt saadud nõuannetele ja

aruteludele) ja viimistlemine, materjalide paljundamine vajaduse korral, võttegrupi instrueerimine, videovõtted stsenaariumi

alusel

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Esitatud on portfoolio kohustuslikest

töödest:

1. Videofilmi stsenaariumi

lühikokkuvõte (sünopsis)

2. Filmi käsikiri

3. Režiistsenaarium

4. Storyboard


portfoolio hinne + 30% kaitsmine.


õpilase lõpptulemuse

tõstrmise või langetamise

õigus on valdkonnajuhil

Esitatud on portfoolio kohustuslikest töödest:

1. Videofilmi stsenaariumi lühikokkuvõte

(sünopsis)

2. Filmi käsikiri


4. Storyboard

Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne +

30% kaitsmine.

Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse

tõstrmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil

Esitatud on portfoolio

kohustuslikest töödest:

1. Videofilmi

stsenaariumi

lühikokkuvõte

(sünopsis)

2. Filmi käsikiri


4. Storyboard


portfoolio hinne + 30% kaitsmine.


õpilase lõpptulemuse tõstrmise

või langetamise õigus on


85

valdkonnajuhil


Õpilane kasutab stsenaariumi loomisel kaasaegseid üldlevinud filmi- ja videotootmises kasutatavaid põhimõtteid kuid ei oska

töömeetodite valikut põhjendada.

Õpilane vajab töötamisel juhendamist ja nõuandeid.

Õpilane ei osale aktiivselt õppetöös kuid kohustuslikud tööd on esitatud ja kaitstud. Esitadud töödes on mitteolulised tehnilised

ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.





Hinne “4”

Õpilane kasutab stsenaariumi loomisel filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline.

Õpilane töötab iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt või kaasõpilastelt.

Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt, võivad esineda mitteolulised ja mittepõhilised

vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse.






Hinne”5”

Õpilane kasutab stsenaariumi loomisel kaasaegseid üldlevinud filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut,

on arenemisvõimeline, töötab iseseisvalt ja loovalt.


Õpilane töötab iseseisvalt, vajadusel annab nõu kaasõpilastele.







86



Brindle, M. 2014. Digifilmi käsiraamat. Tallinn. Koolibri.

Cowgill, J. L. 2005.Writing Short Films: Strusture and Content for Screenwriters. New York, USA. Crown Publishing Group

Dancyger, Ken; Rush, Jeff 2013. Alternative scriptwriting: beyond the Hollywood formula. New York; London: Focal Press.

Hiltunen, A. 2002. Aristotle in Hollywood: the anatomy of successful storytelling. Bristol: Intellect Books.

http://stsenaariumikonkurss.weebly.com/abiks-stenaariumi-kirjutamisel.html

http://8371149.la02.neti.ee/kool/vanker/video/stsenaarium.html

Макки Р.История на миллион долларов: Мастер-класс для сценаристов, писателей и не только / Роберт Макки ; Пер. с

англ. — М.: Альпина нон-фикшн, 2008

Seger, L. 2013. Making a Good Script Great. 3 nd Edition.Beverly Hills, Ca. USA. Silman-James Press

Russin, U. Robin; Downs, M. William 2012. Screenplay: Writing the Picture. Los Angeles: Silman-James Press.Vogler,

Christopher 2007. The Writers Journey: Mythic Structure for Writers. Michael Wiese Productions.


http://stsenaariumikonkurss.weebly.com/abiks-stenaariumi-kirjutamisel.html

http://8371149.la02.neti.ee/kool/vanker/video/stsenaarium.html


87


kompetentsid.



3 MITMEREALINE HELISALVESTUS 8 EKAP

Eesmärk: Õppija kavandab ja teostab mitmerealise muusikalise live-ansambli salvestusprojekti ja omandab kaasaegse helistuudio töömeetodid ja -võtted.

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused. Video ja helindamine.

Õpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Dmitri Fedotkin

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht Õppemeetod

id

Hindamismeetodid

ja


1) Planeerib ja teostab

mitmerealise muusikalise

helisalvestus-protsessi

lähtuvalt projekti

iseloomust, esinejate

koosseisust kvaliteetselt,

salvestades, redigeerides,

miksides ja masterdades

heli

valib helisalvestuseks

stuudiotingimustele ja

esinejate spetsiifikale

sobivad töövahendid

salvestab, redigeerib,

miksib ja masterdab

kvaliteetselt ja nõuetele

vastavalt heli

kasutab tööprotsessis

otstarbekalt tarkvaralisi

ja riistvaralisi

heliprotsessoreid

valmistab materjali

nõuetekohaselt ette

tiražeerimiseks

1. Mitmerealise muusikalise

helisalvestus-protsess

1.1. Helisalvestuse etapid

(Preproduktsioon, salvestus,

postproduktsioon, miksimine,

masterdamine)

1.2. Töövahendite valik

(Helisalvestuseks sobivate

töövahendite (mikrofonid,

helikaardid, tarkvara) ja

salvestuskeskkonna (stuudio,

kontserdisaal jms) valimine)

1.3. Mitmerealine

salvestusprotsess

(Otstarbekalt töövahendeid

kasutades mitmerealise

heliprojekti materjali

salvestamine)

1.4. Tracking

(Üksikute täiendavate ridade

või paranduste lisamine

2

4

2 loeng

test

harjutus

e-õpe

arutlus

rühmatöö

praktiline töö

projekt

iseseisev töö

Test nr 1. Stuudiote

liigid ja

salvestustehnika

Test nr 2.

Mikrofonid ja

mikrofonitehnika.

Test nr 3

Heliprotsessorite

liigid ja

tööpõhimõtted

Rühmatöö 1: Lihtne

muusikasalvestus

(solist +

sooloinstrument +

saatepartii või

fonogramm),

materjali

redigeerimine ja

miksimine.

Rühmatöö 2: live-

ansambli salvestus


88

olemasolevale mitmerealisele

salvestusele)

1.5. Virtuaalinstrumendid

(Virtuaalsete süntesaatorite,

trummimasinate jms.

kasutamine)

1.6. Postproduktsioon

(Salvestatud heliprojekti

materjali redigeerimine ja

konsolideerimine)

1.7. Heli miksimine

(Heliprojekti kokkumäng,

kasutades vajadusel

virtuaalseid heliprotsessoreid,

lähtudes tehnilistest

tingimustest ja

stiilinõudmistest)

1.8. Mastering

(Helimaterjali lõplik töötlus ja

ettevalmistus publitseerimiseks

ja tiražeerimiseks(CD-

mastering))

helistuudios.

Praktiline töö1 :

salvestatud

tekstimaterjali

import vajadusel

teise arvutisse,

redigeerimine ja

miksimine.

Praktiline töö 2:

salvestuse

miksimine


Töö erialase kirjandusega, konspektidega ja presentatsioonidega teoreetiliste teadmiste omandamiseks.

Helisalvestusprojektide planeerimine, kokkuleppte sõlmimine, ajakava koostamine.

Portfoolio koostamine ja selle aruande vormistamine.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Teooriatestid on vähemalt lävendipõhiselt

sooritatud.


töödest:

7. Lihtne muusikasalvestus (solist +

Teooriatestid on vähemalt lävendipõhiselt

sooritatud.


töödest:

1. Lihtne muusikasalvestus (solist +

Teooriatestid on vähemalt

lävendipõhiselt sooritatud.

Esitatud on portfoolio

kohustuslikest töödest:

1. Lihtne muusikasalvestus


89

sooloinstrument + saatepartii või

fonogramm)

8. Mitmerealiselt helistuudios

salvestatud muusikaprojekt

9. Portfoolio tööde vormikohane

aruanne

Mooduli hinne kujuneb: 70% portfolio

hinne + 30% teooriatestid.


lõpptulemuse tõstrmise või langetamise


sooloinstrument + saatepartii või

fonogramm)



3. Portfoolio tööde vormikohane

aruanne

Mooduli hinne kujuneb: 70% portfolio

hinne + 30% teooriatestid.


lõpptulemuse tõstrmise või langetamise


(solist + sooloinstrument +

saatepartii või fonogramm)



3. Portfoolio tööde

vormikohane aruanne


portfolio hinne + 30% teooriatestid.


õpilase lõpptulemuse tõstrmise või

langetamise õigus on

valdkonnajuhil


Õpilane kasutab heli salvestusprotsessis kaasaegseid üldlevinud helitootmise põhimõtteid kuid ei oska töömeetodite

valikut põhjendada.

Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara kuid vajab töötamisel juhendamist ja nõuandeid.

Õpilane ei osale aktiivselt õppetöös kuid kohustuslikud tööd on esitatud ja kaitstud. Esitadud töödes on mitteolulised

tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.





Hinne “4”

Õpilane kasutab heli salvestusprotsessis kaasaegseid üldlevinud helitootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite

valikut, on arenemisvõimeline.

Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt või kaasõpilastelt.

Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt, võivad esineda mitteolulised ja

mittepõhilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse.





90




Hinne”5”

Õpilane kasutab heli salvestusprotsessis kaasaegseid üldlevinud helitootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite

valikut, on arenemisvõimeline, töötab iseseisvalt ja loovalt.


Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel annab nõu kaasõpilastele.







/õppematerjal

Anderton, G. 1996. Home Recording for Musicians. New York: USA. Amsco Publications.

Anet, C., Goldberg, A. Speaker Setup for Multichannel Monitoring. www.genelec.com. 2002. veebruar.

Behringer, U. 1998. Composer Pro MDX 2200. User`s Manual. Willich: BRD. Behringer GmbH.

Casey, J. 1998. Conquering Peaks. -Electronic Musician. Nr. 12 (detsember), lk. 90 - 98.

Goacher, G. 1999. The Well-Tempered Studio. -Electronic Musician. Nr. 2 (veebruar), lk. 90 - 98.

Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi, USA

Eiskop, I., Sillart, A. 1988. Akustika ja helitehnika. Tallinn: Valgus.

Kallaste,T. 2002. Elementaarne MIDI. Viljandi: Viljandi Kultuurikolledž.

Kirk, K., Hunt, A. 1999. Digital Sound Proccessing for Music and Multimedia. Oxford: UK. Focal Press.

Middleton, C. 2007. Digimuusika ja helitehnika. Tallinn: Digipraktik.

Moulton, D. 2000. Total Recording. Sherman Oaks, CA: USA. KIQ Productions Inc.

Owsinski, B. 1999. The Mixing Engineer’s Handbook. Vallejo: CA, USA. MixBooks.

Rumsey, F., McCormick, T. 1997. Sound and Recording: An Introduction. Oxford: UK. Focal Press.

Smith, E. T. 1998. Acoustic 101. Practical Guidelines For Building A Sound Studio. www.auralex.com. 1998. 09. juuni.

Suntola, S. 2000. Luova Studiotyo. Helsinki: Soome. Idemco Oy.

White, P. 2000.a. Basic Mastering. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

White, P. 2000.b. Basic Mixing Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

White, P. 2000.c. Recording & Production Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

Zetterberg, L. 1993. Ljudinspelningens ABC. Halmstad: Rootsi.


91


kompetentsid.



4 ANDMEBAASIDE ALUSED 7 EKAP

Eesmärk: Õppija oskab projekteerida ja luua andmebaasi vastavalt normalkujule. Nõuded mooduli alustamiseks: Veebiarendus

Õpetajad: Aleksandra Leštšuk

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht Õppemeetod

id

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1) Kujundab andmebaasi

SQL keele kasutades ja

tehes muudatusi nendes

vajadusel lähtuvalt

parimatest praktikatest

proekteerib

andmebaasimuudeli

nõudmiste alusel

kasutab andmebaasi

loomiseks sobivaid

meetodeid, vahendeid

ja õigusakteid

rakendusprotsessi

teooria alusel.

1. Andmebaasi

kujundamine

1.1. Andmete ja andmebaaside

seotud põhimõisted.

1.2. Andmebaasi

rakendusprotsess.

1.3. Isikuandmete kaitse ja

andmekogude seadus.

1.4. Andmete kasutamine

1.5. Andmete formaadid.

1.6. Andmete abstraktsioon

1.7. Andmebaasimudelid.

1.8. Andmebaaside

arhitektuur.

1.9. SQL keele alused.

1.10. Andmabaasi ja

päringute loomine SQL

keele abil

2 2 3 loeng

e-õpe

iseseisev töö

arutlus

praktiline töö

test

projekt

Iseseisvad tööd:

andmebaasimootorite

erinevused

andmebaaside

haldussüsteemide

võrdlus

andmebaasi mootori

installimine ja häälestus

Teoreetiline test:

andmetüüpide

määramise põhimõtete

kohta

Praktiline töö:

andmebaasi loomine:

„Andmemudeli alusel

andmeobjekti omaduste

(atribuutide)

andmetüüpide ja

andmevälja suuruste

määramine“ (tabelite


92

loomine, indeksite

loomine, võtmete ja

piirangute loomine,

tabelite muutmine)


Ettevalmistamine testimiseks ja andmebaasi loomiseks


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend Hindekriteeriumid


Mooduli hinde kujunemise eelduseks on kõigi hinnatavate ülesannete sooritamine tasemel ”arvestatud”

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Iseseisvate tööde teostamise korrektsus

Teoreetilise testi edukas sooritamine

Traktilised tööd vormistatud juhendi alusel

Andmetüüpide ja andmevälja suuruste märatamine õigsus

Andmebaasi struktuuri ja sisu vastavus nõudmistele


/õppematerjal



Lisamaterjalid internetist.

www.dbtechnet.org

EUCIP eksami valmistamiseks materialid (www.bcs.ee)

http://social.technet.microsoft.com/wiki/contents/articles/4307.powershell-for-beginners.aspx

http://www.powershellpro.com/powershell-tutorial-introduction

MS IT-akadeemia


http://www.bcs.ee/

http://social.technet.microsoft.com/wiki/contents/articles/4307.powershell-for-beginners.aspx

http://www.powershellpro.com/powershell-tutorial-introduction


93

Sihtrühm

Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad

kompetentsid.



5 ANDMETURBE ALUSED 5 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab andmeturve organisatoorseid ja seadusandlikke aspekte, tõkestusrünnete (DDOS) ja häkkimisrünnete

põhimõtteid, kaitsevahendeid ning –strateegiaid, viiruste ja pahavara põhimõtteid ja kaitset, võrgu pealtkuulamise võimalusi ja turvalisi sidekanaleid,

intsidentide tuvastamist ja haldust, sümmeetrilise võtmega krüptoalgoritme, asümmeetrilise võtmega krüptoalgoritme, digiallkirjastamise põhimõtteid Nõuded mooduli alustamiseks: Veebiprogrammeerimise alused


Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht Õppemeetod

id

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1) Hindab ohte ja nõrkusi

ettevõte hajusüsteemis

vastavalt turvapoliitikale.

planeerib ettevõte

infoturbe auditi ja

turvapolitika aluses

kirjeldab ettevõte

hajusüsteemi andmeturbe

komponentid.

hindab ohte ja nõrkusi

hajusüsteemi

komponentide

andmeturbe põhimõiste

alusel.

1. Ettevõte hajusüsteemise

ohte ja

nõrkusi hindamine

1.1. Põhimõisted

(Informatsioon ja

andmed. Infovarad.

Turvarisk. Ohud.

Nõrkused.

Turvameetmed)

1.2. Infosüsteemide ja

infotehnoloogia

kasutamisega seotud

potentsiaalsed ohud.

(Ohtude liigitamine.

Viirused. Nõrkuste

liigitamine)

1.3. Andmeturbe

komponendid ja

1 1 0,5 loeng

harjutused

Kontrolltööd:

Ohud. Kaitsemeetmed

Viirusekaitse meetmed

Tervikluse

kaitsemeetmed

Praktilised tööd:

Ettevõte infoturbe auditi

plaan

Ettevõte hajusüsteemi

ohte ja nõrkusi analüüs


94

standardid (Käideldavus,

konfidentsiaalsus,

terviklus.

Ülevaade andmeturbe

standarditest. ISO/IEC

17799, EVS-ISO/IEC TR

13335, ISO/CD TR

13569)

1.4. Infoturbe audit ja

riskianalüüs (Auditi planeerimine ja

läbiviimine.

Riskianalüüsi

metoodikad.

Riskianalüüsi

planeerimine ja

läbiviimine)

2) Loob veebipõhiliste

rakendusi, eelnavalt tehtud

hajusüsteemi analüüsi,

andmeturbe standartide ja

riigi infoturbe korralduse

põhjal.

kasutab riskianalüüsi

metodikat ja

andmeturbe standartid

veebipõhiliste rakendusi

loodes.

1.5. Turvameetmed (Ennetavad,

avastusmeetmed,

taastusmeetmed.

Organisatsioonilised,

füüsilised,

infotehnoloogilised

meetmed. Krüptimine)

1.6. Riigi infokürbepoliitika (Digitaalallkiri. ISKE.

Turbeklassid.

Turbetaseme astmed riigi

infosüsteemide jaoks)

1 1 0,5 loeng

harjutused

projekt

Kontrolltöö:

Krüptimine

Projekt:

Loomine veebipõhiliste

rakenduse vastavalt

andmeturbe põhimõtele


Ettevalmistamine kontrolltööks


95


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde ja praktiliste tööde hinnetest.

„3“ „4“ „5“

Kõik kontrolltööd ja praktilised tööd

on tehtud.

Kõik kontrolltööd ja praktilised tööd on

tehtud, projekt on valminud.

Kõik kontrolltööd ja praktilised

tööd on tehtud, projekt on kaitstud.

Hindekriteeriumid Kontrolltööde teostamise korrektsus

Praktilised tööd vormistatud juhendi alusel

Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud kõik tööülesanded lävenditesemel





Sommerville, I. Software Engineering Ninth Edition. Boston: Pearson, 2011

http://en.wikipedia.org/wiki/ISO/IEC_12207

http://wiki.kakupesa.net/index.php/Vaba_tarkvara_arendusprotsess_ja_selle_erip%C3%A4rad

Loeliger, J., Matthew McCullough, M. Version Control with Git

Pilone, D., Miles, R. Head First Software Development



96


kompetentsid.



6 VEEBIPROGRAMMEERIMISE ALUSED 10 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane suudab kavandada, kujundada, koostada, dokumenteerida ja täiendada mitmesuguseid veebirakendusi. Suudab

töötada üksikult ning grupi liikmena ning on kursis aktuaalsete veebitehnoloogiatega

Nõuded mooduli alustamiseks: Andmebaaside alused


Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht Õppemeeto

did

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1) Kasutab veebirakenduste

loomisel soobivaid CASE

vahendeid, põhireegleid ja

koodistandarteid ülesanne

alusel.

loob lihtsama

veebirakenduse LAMP-

platvormi põhjal.

loob lihtsama PHP

veebirakenduse (kas

veebivormi või MVC

rakenduse)

koodistandartide alusel.

loob CRUD-

veebirakendusi

eelnevalt tehtud

andmebaasi abiga.

1. Veebirakenduste

loomine

1.1. Kliendipoolsete

veebirakenduste

programmeerimine

1.2. Veebirakenduste CASE

vahended. Ülevaade.

1.3. Kasutamise näited

JavaScript-i kasutamine

veebirakenduste

loomiseks. Tekk jQuery

1.4. Kasutamine AJAX

meetodeid

asünkroonsete

veebirakenduste ja

nende osade loomiseks

1.5. PHP veebirakenduste

loomisel. Tehnilised

voimalused, suntaks,

piirangud

1 2 2 loeng

praktiline

töö

projekt

Test

KT - Praktilised tööd:

Javascript-ga lehel

muudatuste tegemine

vastusena kasutaja

tegevustele

AJAX kasutamine

Põhifunktsionaalsus (st.

kõik, mis ei ole

mugavusfunktsionaalsu

s) töötab

ka Javascriptita (käitum

ine võib erineda

javascripti toe korral

käitumisest)

Päringute arvu ja mahu

piiramine

Andmebaaside

veebilidese lomine


97

1.6. Mitmesugused

sisestuselemendid

(tekstivali, rippmenu u, markeruut)

1.7. Andmetabelile

veebiliidese (CRUD)

loomine. Lisamine,

parimine, kustutamine,

muutmine.

2) Installeerib ja

konfigureerib

veebiserverite ja

kasutajaliide juhendiga

koostöös.

oskab veebiserveri

installida, luua

kasutajaliide ja

konfigureerida neid

juhendi alusel.

rakendab andmevahetuse

veebiserveriga ülesanne

ja nõudmisele alusel.

2. Veebiserverite ja

kasutajaliide

installeerimine ja

konfigureerimine

2.1. Serveripoolsete

veebirakenduste

programmeerimine

2.2. Veebiserveri Apache

installeerimine ja

konfigureerimine

2.3. Kasutajaliidese loomine

2.4. Kasutaja andmetele

reageerimine

2.5. Andmevahetus serveriga

2.6. Andmebaasi ja vajalike

kasutajate loomine

0,5 1 1 loeng

praktiline

töö

KT - Praktilised tööd:

Veebiserverite

installeerimine.

Veebiserverite

konfigureerimine

Serveripoolsete

veebirakenduste

programmeerimine

Kasutajaliidese

loomine

3) Dokumenteerib loodud

rakendused standartide

abil.

nimetab muutujad,

meetodid, klassid jne

korrektselt, üheselt

mõistetavad ning

koodistandardile

vastavad ingliskeelsed

nimetused.

koostab veebirakendusi

dokumentsioon

3. Rakenduste

dokumenteerimine

3.1. Kokkulepitud

koodistandardid

veebirakenduste

loomisel

3.2. Veebirakenduste

loomisega seotud

terminid inglise keeles

0,5 1 1

loeng

praktiline

töö

KT - Praktilised tööd

inglisekeelne

terminoloogia

kasutamine erinevate

õppeülesannete

täitmisel


98

standartide põhjal


Konspekte koostamine antud teemal

Iglise keele terminoloogia õppimine

Veebirakenduse ja andmebaaside proekteerimine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Erialase inglise keele teadmisi hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, praktiliste tööde hinnetest.

„3“ „4“ „5“

Erialase inglise keele arvestus on

sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud.

Erialase inglise keele arvestus on sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud, projekt on

valminud.

Erialase inglise keele arvestus on

sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud,

projekt on kaitstud. Hindekriteeriumid Iseseisvate tööde teostamise ülesanne alusel

Teoreetilise testi edukas sooritamine

Praktilised tööd vormistatud juhendi alusel

Andmetüüpide ja andmevälja suuruste märatamine õigsus

Adnmebaasi struktuuri ja sisu vastavus nõudmistele

Kasutab erinevaid tehnoloogisid veebirakendusi loomides (использует разные технологии, создавая веб приложения)


/õppematerjal



EUCIP eksami valmistamiseks materialid (www.bcs.ee)

Metshein, M. Veebiprogrammeerimine. E-kursus 2010,

[http://metshein.com/index.php?option=com_content&task=category&sectionid=6&id=39&Itemid=38]

Klooster, A. Veebiprogrammeerimine (PHP) . E-kursus 2012. [http://students.tmk.edu.ee/php/materjal/php_gateway.php]

www.codecademy.com

Web development site, http://www.w3schools.com


http://www.bcs.ee/

http://www.codecademy.com/

http://www.w3schools.com/


99


7 EESTI KEEL TEISE KEELENA 5 EKAP / 130 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava

võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena õppeainega.


Õpetajad: Julia Pill, Irina Šutova, Elle Välja

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1. suhtleb eesti keeles

argisuhtluses nii kõnes

kui kirjas iseseisva

keelekasutajana, esitades

ja kaitstes erinevates

mõttevahetustes/

suhtlussituatsioonides

oma seisukohti

Õpilane:

kasutab iseseisvalt eestikeelset

põhisõnavara ja tuttavas

olukorras grammatiliselt üsna

õiget keelt

esitab ja põhjendab lühidalt

oma seisukohti erinevates

mõttevahetustes

väljendab end/suhtleb õpitava

keele erinevate osaoskuste

kaudu (loeb, kuulab, räägib,

kirjutab B1 tasemel

Grammatikakonstruktsioonid

Lausendid ja mallid arvamuse

kirjalikuks väljendamiseks.

Väide, poolametlik kiri.

Lausendid ja mallid arvamuse

suuliseks väljendamiseks

Monoloog, dialoog, väitlus

20 6 Loeng,

harjutustund,

õppijate intervjuud,

jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine, kirjalike

tööde täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

Kirjalik hindeline

töö: poolametliku

kirja ja väite

kirjutamine klassis

etteantud andmete

alusel

Suuline

paarisintervjuu: oma

arvamuse

väljendamine

monoloogis,

dialoogis, väitluses

Õpimapp: 4 väidet

2. kirjeldab eesti keeles

iseennast, oma võimeid

ja huvisid, mõtteid,

kavatsusi ja kogemusi

seoses valitud erialaga

tutvustab vestlusel iseennast ja

oma sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi)

tutvustuse, esitleb seda oma

kaaslastele

põhjendab kooli ja

erialavalikut, hindab oma

sobivust valitud erialal

Inimene ja ühiskond

Inimene kui indiviid

Inimeste suhtlus ja

suhtlusvahendid

20 6 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

Kirjalik hindeline

töö teema Inimene

ja ühiskond:

poolametliku kirja ja

väite kirjutamine

klassis etteantud

andmete alusel

Suuline


100

töötamiseks

hindab oma eesti keele taset

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

paarisintervjuu

teemal Inimene ja

ühiskond: oma

arvamuse

väljendamine

monoloogis,


Õpimapp: 4 väidet

3. kasutab eesti keeleoskuse

arendamiseks endale

sobivaid võõrkeele

õppimise strateegiaid ja

teabeallikaid, seostades

võõrkeeleõpet elukestva

õppega

põhjendab eesti keele

õppimise vajalikkust, luues

seoseid eriala ja elukestva

õppega

kirjeldab suhtluskeskkondi,

mida kasutab (nende eeliseid,

puudusi ja ohte) ja suhtlemist

nendes keskkondades

eristab eestikeelseid

teabeallikaid info otsimiseks,

kasutab neid ja hindab nende

usaldusväärsust

Keskkond ja tehnoloogia

Elukeskkond ja

suhtluskeskkonnad

Tehnoloogia (internet, meedia,

elektroonilised materjalid ja

abivahendid, raamatud)

20 6 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

Kirjalik hindeline

töö: poolametliku

kirja ja väite

kirjutamine klassis

etteantud andmete

alusel kasutades

erinevaid

teabeallikaid

Suuline

paarisintervjuu

teemal Keskkond ja

tehnoloogia: oma

arvamuse

väljendamine

monoloogis,


Õpimapp: 4 väidet

4. mõistab Eesti

elukeskkonda ja kultuuri

ning arvestab nendega

suhtlemisel

võrdleb emakeele maa ja Eesti

elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja – norme

arvestab suhtlemisel eestlaste


tutvustab (oma eakaaslasele

Eesti ja maailm

Eesti riik ja rahvas

Mitmekultuuriline ühiskond

20 6 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

Kirjalik hindeline

töö Eesti ja maailm

teemal:

poolametliku kirja ja

väite kirjutamine

klassis etteantud


101

välismaal) Eestit, soovitades

külastada mõnda sihtkohta

Eesti keel ja eesti meel,

traditsioonid.

Eesti ja teised riigid

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

andmete alusel

Suuline

paarisintervjuu Eesti

ja maailm teemal:

oma arvamuse

väljendamine

monoloogis,


Õpimapp: 4 väidet

on teadlik

edasiõppimise ja

tööturul

kandideerimise

võimalustest; koostab

tööle asumiseks

vajalikud eestikeelsed

taotlusdokumendid

kirjeldab eesti keeles oma

tööpraktikat ja analüüsib oma

osalemist selles

tutvustab eesti keeles oma

eriala hetkeseisu tööturul ja

edasiõppimise võimalusi

koostab eesti keeles

töökohale/praktikakohale

kandideerimise avalduse,

CV/Europassi

viib läbi eesti keeles

näidistööintervjuu

Haridus ja töö

Pere ja kasvatus

Haridus (õppeasutused,

koolitused, elukestev õpe)

Tööelu (tööintervjuu, avaldus,

CV)

20 6 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

Kirjalik hindeline

töö: tööga soetud

poolametlike kirjade

kirjutamine klassis

etteantud andmete

alusel

Suuline

näidistööintervjuu.

Õpimapp: 4 väidet

Kokku: 130 tundi 100 - - 30



hindamine)

EESMÄRK: Õpilasel võimaldada arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini Kinnistada.loengus ja harjutustundides

omandatut, luua elektrooniline või paberkandjal õpimapp teatud osaoskuse või kinnistamisele dokumentide näidiste

olemasoluks.

Õpimapp koosneb 5 osast: iga teema raames kirjutatakse 4 väidet, kokku 20 väidet kursuse teemadel. Õpimapi eest saab

õpilane kursuse jooksul 5 hinnet, hinnatakse iga osa eraldi. Õpimapi iga osa hindamisel rakendatakse kirjaliku hindelise töö

hindamise kriteeriumid iga teema raames. Eristav hindamine.

Mooduli hinde kujunemine: Eristav hindamine


102

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

„3“ „4“ „5“

Kirjalik hindeline töö

.

Ülesandest saadakse aru ja selle

täitmisega saadakse rahuldavalt hakkama.

Sisu pealiskaudne, tekst enam-vähem

õige pikkusega (120/160 sõna) ja

piisavalt sidus, et selle mõttest aru saada.

Kirjutis – eeskätt esimene ülesanne –

vastab üldtunnustatud vorminõuetele

osaliselt. Rahuldav keelekasutus.

Kirjutaja on valinud sobiva registri.

Üksikutes kohtades võib esineda

ebaloogilist lausestust või pisut

lihtsakoelist sidumist. Sõnavara üsna

piiratud, mistõttu väljendus lakooniline.

Üksikutes kohtades esineb ebatäpset

sõna- ja vormikasutust.

Esineb kirja- ja keelevigu, kuid teksti

mõte on siiski enamasti arusaadav.

Ülesandest saadakse aru ja selle

täitmisega saadakse üsna hästi

hakkama. Sisu asjakohane, tekst õige

pikkusega (120/160 sõna), loogiline ja

küllaltki sidus. Kirjutis – eeskätt

poolametlik kiri – vastab

üldtunnustatud vorminõuetele. Hea

keelekasutus. Kirjutaja on valinud

sobiva registri. Lausestus loogiline ja

mitmekesine. Sõnavara ülesande

täitmiseks piisav, aga väljendus

lakooniline. Esineb üksikuid

kontekstilisi tähendusvääratusi ning

kirja- ning keelevigu, mis ei sega

tekstist arusaamist.

Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse

täpselt ja laitmatult. Sisu ammendav, tekst

õige pikkusega (esimene ülesanne u 120

sõna, teine u 160 sõna), loogiline ja ladus.

Kirjutis – eeskätt poolametlik kiri – vastab

üldtunnustatud vorminõuetele. Kontekstile

ja stiilinormile vastav keelekasutus.

Lausestus loogiline ja mitmekesine.

Kasutatakse sisu täpseks edastamiseks

vajalikke keelestruktuure. Sõnavara osutab

võimet praktiliselt igasuguste ülesannetega

toime tulla, on asjakohase ulatusega,

sõnakasutus täpne. Üksikuid lünki

sõnavaras osatakse enamasti

kompenseerida sünonüümsete

keelenditega. Võib esineda üksikuid kirja-

ja keelevigu ning stiili-konarusi, mis ei

häiri tekstist arusaamist.

Suuline intervjuu

Kõne on aeglane, esineb pikki

ebaloomulikke pause. Tihti tuleb toeks

tavõt mitteverbaalseid vahendeid.

Hääldus erineb selgelt eesti keele

normist. Interaktiivsed oskused

viletsad.

Sõnavaras esineb ülesannete täitmist

takistavaid lünki, sõnavara

puudujääkide kompenseerimine hakkab

häirima. Kuulaja saab siiski öeldust aru.

Laused on lihtsakoelised. Esineb

häirivaid grammatikavigu, mis

Kõne on arusaadav, aeglane, kuid ilma

pikemate ebaloomulike pausideta.

Suudab end mõistma panna ning ületab

enamiku suhtlemisel ette tulevatest

raskustest. Hääldus hea, kui ka

emakeele aktsent on tajutav. Oma tekst

on arusaamiseks piisavalt seotud,

kõnevoorude sidumine võib olla

konarlik. Sõnavaras esineb ülesannete

täitmisel lünki, kuid sellest hoolimata

suudetakse mõtet üldjoontes

moonutusteta edasi anda. Kuulaja

Kõne on suhteliselt vaba ja arusaadav.

Hääldus hea, kui ka emakeele aktsent on

tajutav. Oma teksti sidumine on hea,

kõnevoorude sidumine pisut hakkiv.

Sõnavaras esineb ülesannete täitmisel

üksikuid lünki, sel juhul väljendutakse

kaudsel viisil. Grammatika tundmine

hea, kuigi võib esineda ebakorrektsusi.

Öeldu mõistetav.


103

kohati takistavad öeldu mõistmist. taipab öeldu mõtet ilma suurema

pingutuseta. Esineb grammatikavigu,

kuid öeldu üldmõte on arusaadav.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse eristavalt.


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid, kui ta on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö,

vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“.




/õppematerjal

1) "Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile: õpik, töövihik, CD kuulamismaterjalidega, õpetajaraamat (Mare

Kitsnik, kirjastus ILO, Tallinn 2008), www.kutsekeel.ee

2) Riigieksami materjalid www.innove.ee

3) T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele (Mall Pesti, Helve Ahi, kirjastus TEA, Tallinn 2010)

http://www.kutsekeel.ee/

http://www.innove.ee/

Documents

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Multimeedia ......Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Multimeedia nooremspetsialist 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 1 Kinnitatud Ida-Virumaa