EESC info — December 2008 — Special edition 1

EMSK uus president Mario Sepi väärtustab solidaarsustPrantsusmaa eesistumise keskel toimunud täiskogu istung-järgul valis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. ok-toobri istungil komitee presidendiks Mario Sepi, kelle ame-tiaeg kestab 2008. aastast 2010. aastani. Mario Sepi kuulub töötajate rühma, mille esimees ta oli aastatel 2006–2008.

Uus president astub ametisse Euroopa ja kogu maailma jaoks otsustaval ajal.

Finantskriis annab endast häälekalt märku juba kõigile Euroopa kodanikele ja riikidele. Euroopa peab tõestama oma kodanikele ja veelgi enam kogu maailmale, et 27-liik-meline riikidekogu suudab praeguses kriisis mõistlikult reageerida ja, mis veelgi tähtsam, oma kodanikke kaitsta, pakkudes neile lahendusi ja äratades nendes usaldust.

Komitee uue presidendi põhiteema „Õigused ja solidaar-sus kui globaliseerumise teetähised” võiks olla osa ülemaa-ilmse finantskriisi lahendusest.

Praegusel kriitilisel ajal peab Euroopa näitama üles just sellist solidaarsust oma kodanikega.

Solidaarsus ei vastandu globaliseerumisele, pigem vas-tupidi, sest solidaarsus pakub kõigile vajalikud vahendid globaliseerumisega toimetulekuks.

Uue presidendi sõnul on globaliseerumine pidev prot-sess, samal ajal kui solidaarsus hõlmab mitmeid meetmeid

Arutelu õiguste ja solidaarsuse kui globaliseerumise teetähiste üleEuroopa oluline väljakutse: edendada majanduskasvu ja tulla toime kriisiga Euroopa sotsiaalmudeli ümberkujundamise abil

>>> lk 2

JUHTKIRI

www.eesc.europa.eu

Head lugejad!Järgmised kaks aastat on Euroopa ja selle kodanike jaoks väga olulised. Vaatamata ajaloolisele finantskriisile, millega praegu silmitsi seisame, saab Euroopa uue komisjoni, uue parla-mendi ja loodetavasti uue lepingu. Me peame arutlema uue Lissaboni stra-teegia ning Euroopa kodanike ning

tuleviku jaoks väga oluliste küsimuste üle. Meie komiteele tähendab see, et peame tulema toime muutuva olukorraga ja säilitama suure nähtavuse – siinkohal on teabevahetus otsustava tähtsusega.

Asepresidendina teabevahetuse alal tahan keskenduda järgmi-sele viiele tegevusele, mis on kõik rajatud meie eelkäijate tehtud tööle. Kõigepealt peame jätkama kontaktide arendamist teiste institutsioonidega. Institutsioonidevahelise teaberühma raames oleme juba kohtunud komisjoni asepresidendi Margot Wallströmi, Euroopa Parlamendi komisjoni aseesimehe Alejo Vidal Quadrase ning Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Jean-Pierre Jouyet’ga, et arutada teabevahetuse prioriteete 2009., loovuse ja innovat-siooni aastal:

• energia ja kliimamuutus;• Euroopa Parlamendi valimised juunis 2009;• 20 aastat raudse eesriide langemisest;• majanduskasv, töökohtade loomine ja majanduslik stabiilsus.

Teiseks peame tõhustama kontakte ajakirjanike ja meediaga nii Brüsselis kui ka oma koduriikides. Kolmandaks on meil vaja õiges-ti ajastatud, värsket, elavat, suunatud, aktiivset ja interaktiivset tea-bevahetust. Vahendid, ressursid ja professionaalne toetus selleks on olemas. Neljandaks on meil vaja strateegilist kava ning me peame andma teavet valitud teemadel, võttes arvesse nii presidendi priori-teete kui ka hetkesündmusi ja -teemasid. Samuti on oluline see, et teabevahetus peab olema ühine jõupingutus: peame ühendama ko-mitee liikmed ning sekretariaadi, rühmad, sektsioonid ja teabevahe-tusmeeskonna.

Seda silmas pidades kohtun rühmade, sektsioonide ja teiste organi-tega, nagu tööstuse muutuste nõuandekomisjon, et määratleda meie teabevahetuse prioriteedid.

Pühendun entusiasmi, energia ja vastutustundega meie ühiste ees-märkide saavutamisele. Ühiselt ja teie abiga me suudame seda!

Irini PariEMSK asepresident teabevahetuse alal

Detsember 2008 / 10 ET. Eriväljaanne

22. oktoobril 2008 Euroopa Par-lamendis Mario Sepi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendiks valimisega seoses korraldatud arutelul olid taas teemaks Euroopa Liidu majan-dusliku ja finantsolukorra ees seisvad uued väljakutsed. Mario Sepi sõnul on „Euroopa sotsiaal-mudel õiguste, tagatiste ja so-lidaarsuse pärandina ainus viis konkurentsivõimelise arengumu-deli taaskäivitamiseks”. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete või-maluste volinik Vladimír Špidla täpsustas täiskogu istungjärgul, et on oluline arendada koostööd Euroopa Komisjoni ning Eu-roopa Majandus- ja Sotsiaalko-

22.-23. jaanuar 2009EMSK, konverents „Finantsturud”, mille korraldavad ühiselt EMSK ja Euroopa Ametiühingute Keskliit

26. jaanuar 2009EMSK, konverents „Euroopa kodanikuühiskonna seisukoht tuumaenergia küsimuses”

27. jaanuar 2009EMSK, seminar „Piiride- ja kultuurideülene partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”

KÄESOLEVAS VÄLJAANDES

ÜRITUSTE KALENDER

Tööhõivevolinik Vladimír Špidla arutelul.

mitee vahel Lissaboni strateegia elluviimiseks. Lissaboni ISCTE Ülikooli Instituudi professor ja Lissaboni strateegia ristiema Ma-ria João Rodrigues meenutas, et Lissaboni strateegia eesmärk on alati olnud konkurentsivõime ja tööhõive suurendamise ning suurema sotsiaalse ühtekuulu-vuse ühendamine. Ta lisas, et „praegu on oluline jätkata ma-janduskasvu toetamist ja vastata struktuurikriisile struktuuriliste muutustega”. Tööhõive- ja töö-turukomitee esimees Emilio Ga-baglio tõdes oma sõnavõtus, et

>>> lk 2Vasakult: Seppo Kallio, Mario Sepi ja Irini Pari.

2 Kodanikuühiskond tuleb Vahemere Liitu aktiivsemalt kaasata

7 ELi meetodid Põhja-Iirimaa rahuprotsessis tuleb edasi anda

7 Põllumajandustootjatele tegevusvabadus8 Ilma solidaarsuseta ei ole heaolu

ISSN 1830-5091

EMSK Info Euroopa Majandus- ja SotsiaalkomiteeSild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel

2 EMSK Info. Detsember 2008. Eriväljaanne

Kodanikuühiskond tuleb Vahemere Liitu aktiivsemalt kaasataEuroopa ja Vahemere piirkonna riikide majandus- ja sotsiaalnõu-kogud ning samalaadsed ins-titutsioonid kogunesid 14.–16. oktoobril 2008 Rabatis Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide tippkohtumisel. Tippkohtumi-ne korraldati koostöös Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK), Euroopa Komisjoni ja Maroko kodanikuühiskonna or-ganisatsioonidega, keda toetas Maroko välisasjade ja koostöö ministeerium.

„tuleb tegutseda sihikindlalt, et vältida kriisi hävitavaid tagajär-gi tööhõivele. Selleks tuleks luua Euroopa infrastruktuuri inves-teeringute kava”.

Seejärel esinesid EMSK nimel komitee kolme rühma esimehed Henri Malosse, Georgios Das-sis ja Staffan Nilsson, rõhutades komitee nõuandva funktsiooni kasvavat tähtsust Euroopa Liidu

Algus lk 1

EMSK uus president Mario Sepi väärtustab solidaarsust

Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komiteed esindas 17-liikmeline delegatsioon, mida juhtis komitee president Dimitris Dimitriadis.

Arutelude keskpunktis olevad kõige olulisemad teemad

Üks tippkohtumisel vastu võe-tud soovitusi käsitles Euroopa Liidu ja tema partnerriikide su-hete sotsiaalset mõõdet. Võrgus-tik soovitas, et kõikides Euroopa ja Vahemere piirkonna poliitikat puudutavates algatustes, program-mides ja projektides tuleks arves-tada sotsiaalset mõõdet, mis on partnerriikide säästvaks arenguks väga oluline.

Peale sotsiaalse mõõtme käsitle-ti Rabati tippkohtumisel teisi piir-konna kodanikuühiskonna jaoks väga olulisi teemasid, nagu välja-vaated vabakaubanduspiirkonna loomiseks 2010. aastal, naiste juur-depääs majandus- ja ühiskond-likule elule, kultuuridevaheline dialoog, ühinemisvabadus ning piirkonna nõuandestruktuuride tugevdamine.

Vahemere Liit

Istungil, kus käsitleti koda-nikuühiskonna rolli Vahemere Liidus, tekkis elav arutelu, mille järel esitati kaalukaid soovitusi. Majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete organisatsioo-

nide võrgustik tegi ettepaneku, et võrgustikul oleks oluline roll Vahemere Liidu raames elluvii-davate projektide määratlemisel, edendamisel ja seirel, ning palus, et võrgustik oleks Vahemere Liidu organites tõeliselt esindatud.

Komitee nimetas hiljuti An Le Nouail Marlière’i EMSKs tegut-seva Euroopa ja Vahemere piir-konna riikide seirekomitee esi-meheks. Ta esitas 3.-4. novembril 2008 Marseille’s toimunud Euroo-pa ja Vahemere riikide välismi-nistrite konverentsil majandus- ja sotsiaalnõukogude ning sama-laadsete organisatsioonide võr-gustiku soovitused. An Le Nouail Marlière rõhutas, kui oluline on kodanikuühiskonda ja eelkõige majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete organisatsioo-nide võrgustikku aktiivsemalt kaasata Vahemere Liidu projekti-de elluviimisse.

Teadmiseks:1995. aasta Barcelona deklarat-

sioonis kutsuti Euroopa Majan-dus- ja Sotsiaalkomiteed üles loo-ma sidemed Euroopa ja Vahemere piirkonna vastavate organitega, et arendada suhteid kodanikuühis-konna organisatsioonide vahel ja aidata sel viisil kaasa Barcelona protsessi elluviimisele.

●

ja eesmärke, tänu millele on või-malik ära kasutada majandusliku ja sotsiaalse arengu potentsiaali, mille tulemuseks on tsivilisatsioo-ni areng ja võrdsed võimalused kõigile.

Komitee uue presidendi Ma-rio Sepi ametiaja kolmeks prio-

Algus lk 1

Arutelu õiguste ja solidaarsuse kui globaliseerumise teetähiste üle

Kohtumisel osalesid Euroopa Liidu liikmesriikide ja partner-riikide majandus- ja sotsiaal-nõukogud ning samalaadsed institutsioonid, Maroko ja teiste Vahemere piirkonna riikide, kus ei ole riiklikku majandus- ja sot-siaalnõukogu, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonid, põl-lumajandusühingud ning tarbi-jakaitse-, inimõiguste-, keskkon-na- ja arenguorganisatsioonid.

UUT mEIE LIIKmETELT

Christoph LechnerEuroopa Majandus- ja Sotsiaal-komiteel on hea meel tervitada Christoph Lechnerit komitee uue liikmena. Christoph Lechner on pärit Austriast, õppinud õigustea-dust ning töötanud oma karjääri

algusest peale sotsiaalsektoris, kaitstes töötajate õigusi.2006. aastast on ta olnud Alam-Austria töötajate koja põhisea-duse ning üldise ja rahvusvahelise sotsiaalpoliitika osakonna peasekretär ja juht. Samuti on ta ennetustöö ja tervise eden-damise valdkonna ekspert Austria sotsiaal- ja tarbijakaitsemi-nisteeriumi projektis „Invalidität im Wandel”. Christoph Lechner kuulub II rühma (töötajad).

Lena Minkova RoussenovaEuroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee tervitab uut liiget Lena Minkova Roussenovat, kes lii-tus äsja tööandjate rühmaga (I rühm).

Ta on rahvuselt bulgaarlanna ning tal on magistri- ja dok-torikraad majandusteaduses. Alates 2007. aastast on ta Bul-gaaria haridus- ja teadusministeeriumi riikliku uurimisfondi juhatuse liige ning 2006. aastast Bulgaaria tööandjate ja töös-tusettevõtjate keskliidu peaökonomist ja programmidirektor. Aastatel 2000–2005 töötas ta Sofia Euroopa Instituudi pea-ökonomistina. Oma maineka karjääri jooksul on ta töötanud ka OECDs ja Maailmapangas.

Patrick SeylerPatrick Seyler (Luksemburg) lii-tus äsja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rüh-maga (I rühm).Ta on saanud ülikoolihariduse rahvusvaheliste suhete alal. Alates

2006. aastast töötab ta Luksemburgi valitsuse ja institutsioo-nide suhete juhina ning ArcelorMittali Luksemburgi juhina. Oma karjääri jooksul on Patrick Seyler töötanud kõrgetel ame-tikohtadel toimetustes, turundusvaldkonnas ja rahvusvahelistes multimeediaettevõtetes. Aastatel 1989–1994 töötas ta Luksem-burgi tööstusliidu nõuandjana, keskendudes oma töös eelkõige Euroopaga seonduvatele ja sotsiaalsetele küsimustele.1994. aastal siirdus ta terasetööstuse teenistusse, kus temast sai ARBED SA (Luksemburg) juhatuse sekretär ning teabeva-hetuse ja välissuhete juht.

Tere tulemast meie uutele liikmetele!

riteediks on Lissaboni strateegia, Lissaboni lepinguga tugevdatav osalusdemokraatia ning õigused ja Euroopa sotsiaalmudel.

Samal täiskogu istungjärgul va-liti ka kaks komitee asepresidenti: Irini Pari tööandjate rühmast ja Seppo Kallio eri elualade rühmast.

Irini Pari hakkab juhtima teabeva-hetusrühma ja Seppo Kallio eelar-verühma.

Nii presidendi kui ka asepresi-dentide ametivolitused kestavad 2008.–2010. aastani.

●

suuremate sotsiaal-majandusli-ke väljakutsetega toimetulekul. Arutelus toodi samuti esile va-jadus leida raha- ja finantsturu uus mudel ning rõhutati, kui oluline on võtta arvesse eetilist mõõdet ning teostada suurte pankade üle Euroopa tasandil järelevalvet.

●

Maria João Rodrigues esineb sõnavõtuga EMSK täiskogu istungjärgul.

EESC info — December 2008 — Special edition 3

President Mario Sepi programm aastateks 2008–2010: „Õigused ja solidaarsus kui globaliseerumise teetähised”Euroopa sotsiaalmudel ja solidaarsus kui konkurentsivõime saavutamise vahendSelline solidaarsuse mõiste ei keskendu mitte üksnes kvaliteedile, ühiskonna ideele või meie tsivilisatsiooni väärtussüsteemile, vaid on samuti konkurentsivõime saavutamise vahend globaliseerumise keerukas kesk-konnas.

>>> lk 6

www.eesc.europa.eu

Sissejuhatus22. oktoobril 2008 asusin täie veendumuse ja meelekind-lusega täitma komitee presi-dendi ametikohustusi. Minu eesmärk on muuta komitee nõuandeorganiks, mida ELi institutsioonid järjest enam väärtustavad ja kuulavad. Ko-mitee peab olema võimeline kuuldavale tooma kodaniku-

ühiskonna, meie töötajate ja ettevõtjate probleemid ja lootused Eu-roopa tasandil. Koos asepresidentidega pühendume sellele otsusta-valt.

minu presidendiaja sõnum on „Õigused ja solidaarsus kui globaliseerumise teetähised”Eelkõige tähendab see uut kontseptsiooni Euroopa ajaloos tasapisi välja kuju-nenud solidaarsuse mõiste-le. Mõiste hõlmab vastastik-kust ja teistega jagamist, teiste eest hoolitsemist ja aktiivset osalemist. Selle puhul ei ole tegemist ei andjate ega võtjatega, ei halastuse ega kaastundega, ei otsustajate ega alistunud ootajatega, vaid ebavõrdsete olukordade jagamisega ühise projekti raames.

mario SepiEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Detsember 2008 / 10 ET. Eriväljaanne

Selles valguses on solidaarsus võimeline sundima majandust arenema üha enam ja enam kvaliteedi suunas, tõs-tes majanduslike ja sotsiaalsete protsesside üldist taset, tagades ühiskonna stabiilsuse ning vältides sotsiaalseid ja keskkonnakatastroofe, mis võiksid tekkida sellise konkurentsivõime taotlemisel, mis põhineb üksnes kulude haldamisel ja ühiskondlikel konfliktidel.

Solidaarsuse poole püüdlemine ja Euroopa sotsiaalmudel ei ole vastuolus globaliseerumisega.

Globaliseerumine on käimasolev protsess, solidaarsus on meetmete ja eesmärkide kogum, mis võimaldab ära kasutada majandusliku ja sotsiaalse arengu võimalusi: tsivilisatsiooni areng ja kõigi inimeste võrdõiguslikkus.

Programmi 2008–2010 kokkuvõteAsjaolu, et minu ametiaeg algab just Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 50. tegevusaastal, paneb mulle kahe-kordse vastutuse: väärtustada komitee ajalugu ning määratleda samal ajal komitee tulevikusuunised.

Komiteel on selles keskne roll: kodanikuühiskonna organisatsioonide häälekandjana peegeldab ta sotsiaalsete ja kultuuriliste erinevuste mosaiiki.

Tegemist on institutsiooniga, kus kodanikuühiskonna sidusrühmad esitavad lahendusi, milles on kokkuleppele jõutud, et täita oma nõuandvat rolli ja toetada seeläbi Euroopa Liidu õigustloovaid ja täidesaatvaid institutsioo-ne nende töös.

EMSK Info ilmub 22 keeles.

Uudiskirja lugemiseks Teile sobivas keeles külastage veebilehte:http://www.eesc.europa.eu/ activities/press/eescinfo/ index_en.asp

EMSK Info Euroopa Majandus- ja SotsiaalkomiteeSild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel

EMSK uus struktuur aastatel 2008–2010

PresidentMario Sepi(II rühm, töötajad, Itaalia)

EESTSEISUSEMSK eestseisuses on president ja kaks asepresidenti, kelle ametiaeg kestab kaks aastat

AsepresidentSeppo Kallio(III rühm, erinevad elualad, Soome)Eelarverühma esimees

AsepresidentIrini Pari(I rühm, tööandjad, Kreeka)Teabevahetusrühma esimees

EsimeesHenri MalossePrantsusmaa

EMSK liikmeskond jaguneb kolmeks rühmaks: tööandjad, töötajad ja erinevate elualade esindajadI rühm: tööandjad

EsimeesGeorgios DassisKreeka

EsimeesStaffan NilssonRootsi

III rühm: eri elualadII rühm: töötajad

I rühma aseesimehedPaulo Barros Vale (Portugal) Peter Clever (Saksamaa)Antal Csuport (Ungari)Sylvia Gauci (Malta) Brenda King (Ühendkuningriik) Jacek Krawczyk (Poola)Thomas McDonogh (Iirimaa)Eve Päärendson (Eesti) José Isaías Rodríguez García-Caro (Hispaania)Cveto Stantič (Sloveenia)Marie Zvolská (Tšehhi Vabariik)

III rühma aseesimehedMiklós Barabás (Ungari)Luca Jahier (Itaalia)Mall Hellam (Eesti)

II rühma aseesimehedAndrzej Adamczyk (Poola)Sandy Boyle (Ühendkuningriik)Gérard Dantin (Prantsusmaa)Anna Maria Darmanin (Malta)Susanna Florio (Itaalia)Manfred Schallmeyer (Saksamaa)Victor Hugo Sequeira (Portugal)Dana Štechová (Tšehhi Vabariik)

jUHATUSJuhatus korraldab komitee toimimist ja tööd. Juhatu-sel on 39 liiget, sealhulgas president ja kaks asepresi-denti. Teatud küsimustes toetavad juhatust ajutised töörühmad.

I rühmIrini Pari (Kreeka)Henri Malosse (Prantsusmaa)Milena Angelova (Bulgaaria)Brian Callanan (Iirimaa)Bryan Cassidy (Ühendkuningriik)Sylvia Gauci (Malta)Filip Hamro-Drotz (Soome)Jacek Krawczyk (Poola)Andreas Louroutziatis (Küpros)Marius Eugen Opran (Rumeenia)Eve Päärendson (Eesti)Joost van Iersel (Madalmaad)Tony Vandeputte (Belgia)

II rühmMario Sepi (Itaalia)Georgios Dassis (Kreeka)Raymond Hencks (Luksemburg)József Kapuvári (Ungari)Leila Kurki (Soome)Daiva Kvedaraitė (Leedu)Naile Prokešová (Slovakkia)Metka Roksandić (Sloveenia)Stanisław Różycki (Poola)María Candelas Sánchez Miguel (Hispaania)Mário Soares (Portugal)Hans-Joachim Wilms (Saksamaa)Gustav Zöhrer (Austria)

III rühmSeppo Kallio (Soome)Roberto Confalonieri (Itaalia)Benedicte Federspiel (Taani)Hubert Ghigonis (Prantsusmaa)Roman Haken (Tšehhi Vabariik)Bernardo Hernández Bataller (Hispaania)Armands Krauze (Läti)Staffan Nilsson (Rootsi)Derek Osborn (Ühendkuningriik)Krzysztof Pater (Poola)Ludmilla Todorova (Bulgaaria)János Tóth (Ungari)Dirk Westendorp (Madalmaad)

TäISKoGUKomitee võtab lihthäälteenamusega vastu sektsioonide arvamustel põhinevad arvamused ning edastab need nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Komiteel on 344 liiget.

4

EMSK uus struktuur aastatel 2008–2010

PeasekretärMartin Westlake

Komiteel on kuus sektsiooni, lisaks tööstuse muutuste nõuandekomisjon, ühtse turu seireüksus, säästva arengu seireüksus, tööturu seireüksus ja Lissaboni strateegia seireüksus.

5

Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon (TEN)

Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon (ECO)Välissuhete sektsioon (REX)

Esimeesjános Tóth (III rühm, erinevad elualad, Ungari)

EsimeesFilip Hamro-Drotz (I rühm, tööandjad, Soome)

EsimeesKrzysztof Pater (III rühm, erinevad elualad, Poola)

EsimeesHans-joachim Wilms (II rühm, töötajad, Saksamaa)

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon (NAT)

EsimeesStéphane Buffetaut (I rühm, tööandjad, Prantsusmaa)

EsimeesBryan Cassidy (I rühm, tööandjad, Ühendkuningriik)

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon (INT)

Säästva arengu seireüksus

Esimeesjorge Pegado Liz (III rühm, erinevad elualad, Portugal)

Ühtse turu seireüksus

EsimeesLeila Kurki (II rühm, töötajad, Soome)

Esimeesjosly Piette (II rühm, töötajad, Belgia)

Tööturu seireüksus

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon (SOC)

Esimeesjoost van Iersel (I rühm, tööandjad, Madalmaad)

Tööstuse muutuste nõuandekomisjon

EsimeesStaffan Nilsson (III rühm, erinevad elualad, Rootsi)

Lissaboni strateegia seireüksus

David Sears (I rühm, tööandjad, Ühendkuningriik)

Kvestorid

Daniel Retureau (II rühm,töötajad, Prantsusmaa)

Ludvík jírovec (III rühm, erinevad elualad, Tšehhi Vabariik)

6 EMSK Info. Detsember 2008. Eriväljaanne

dusuuringud ning eurooplaste õigused kodanike ja töötajatena on võtmetegur panustamisel meie ühis-konna uuendamisse.

Praegu on õige aeg teha uusi ettepanekuid institut-sioonidele, liikmesriikidele, sotsiaalpartneritele ja teistele komitee tegevusega seotud organisatsioo-nidele.

Uute ettepanekute eesmärk on eelkõige Euroopa ühiskonna tootmisstruktuuride uuendamine. Kuid seda ei ole võimalik teha ilma õiguste ja elutingimus-te tõhustamise ega kaitseta.

Sellest tuleneb kolmas prioriteet: õigused ja Euroopa sotsiaalmudel.

Alates Euroopa Liidu põhiõiguste harta kehtestami-seks peetud võitlusest kuni võitluseni selle eest, et tagada harta konkreetne rakendamine kõigil tasanditel, peab uus ühiskondlik leping, mis kajastub eelkõige põhiõiguste hartas ja Lissaboni lepingu sätetes, saama konkreetseks poliitikaks. Sotsiaalmeetmete kava ajakohas-

Selleks on vaja esimesel võimalusel saada teavet ELi otsuste mõju kohta.

Komiteel on tänu oma liikmetele ja nende asjaomastele organisatsioonidele juurdepääs suu-repärasele võrgustikule, mille kaudu on võimalik rohujuuretasandil hinnata direktiivide ja ELi poliitikameetmete mõju. Me peame seda võimalust igati ära kasutama.

Üksnes nii võib komitee olla vahendaja, kes ühelt poolt toetab ELi institutsioone ja nende otsuseid ning teiselt poolt on suuteline vastama riikide või organisatsioonide järgmistele küsimustele: kuidas mõjutab konkreetne otsus ühiskonna eri valdkondi? Milline on selle mõju töösuhetele? Milline on selle mõju sotsiaal- ja tsiviilarengule igas riigis eraldi?

Kolm peamist prioriteetiLissaboni leping sisaldab mitmeid artikleid, milles toetatakse osalusdemokraatiat.

Komitee ülesanne on eelkõige leida viise, mis võimaldavad tõhustada nende artiklite ra-kendamist, suurendades oma osatähtsust konsultatsiooniprotsessis, kasutades täielikult ära rahva algatusõigust õigusloome valdkonnas ning kandes üle praktikasse, teisese õiguse valdkonda, kodanikuühiskonnaga konsulteerimise ja nende teavitamise nõuded.

Meie ühiskonnas esinevad tõsised lõhed ning ühiskondlike lepingute katkemine ettevõtjate, ametiühingute ja valitsuse esindajate vahel, mille tunnistajaks me oleme, muudab hädavaja-likuks majandusstruktuuride kvaliteedi parandamise.

Teine prioriteet on seega Lissaboni strateegia.

See strateegia on esmatähtis projekt: koostöö ELi institutsioonidega selliste teemade käsit-lemisel nagu ajakohastamine, teadmistepõhine ühiskond, rahvusvaheline konkurents, tea-

minu taust

Vaadates komitee tulevikku pärast 2008. aastat, tuleb võtta kohustus arendada komitee suurt potentsiaali järgmistes valdkondades:

• ühiskondlike muutuste edendamine;• Euroopa sotsiaalmudeli kaitse tugevdamine.

Poliitika mõju hindamine meie ühiskonnasTagamaks, et komitee tegevus peegeldab ühiskonna seisukohti, tuleb edendada ELi polii-tikameetmete tegeliku mõju hindamist nende poliitikameetmete rakendamisel meie ühis-konnas.

Ma olen EMSK liige alates 1995. aastast ja ma olen pühen-dunud Euroopa majandus- ja sotsiaalpoliitikale: nende arvamuste hulgast, mille raportöör ma olen olnud, soo-viksin esile tõsta 2002. aasta omaalgatuslikku arvamust, milles käsitletakse rahvusvaheliste kapitaliturgude suun-dumusi, struktuure ja institutsioonilisi mehhanisme.

Arvamuses keskendusin ma konkurentsipoliitikale, Eu-roopa tööstuspoliitikale ja rahaliidule (olin muu hulgas tegev uurimisrühmas, mis töötas välja komitee arvamuse majandus- ja rahaliidu ning töösuhete kohta) ning Lissa-boni strateegiale.

Alates 1960. aastatest olen jälginud Euroopa temaatikat, eelkõige huvitavad mind Euroopa sotsiaal- ja tööjõuküsi-mused, samuti osalesin Euroopa föderalistide liikumises Noorte Föderalistide Rooma sektsiooni sekretärina.

Alates 1966. aastast töötasin teadlasena Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (IAI), kus tegelesin sotsiaalpoliitika ja ametiühingute küsimustega Euroopas. Instituudi tolle-aegne president oli Altiero Spinelli. Aastatel 1969–1974 olin tegev Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eksper-dina Vahemere piirkonna riikidega arendatavate suhete valdkonnas. Minu esimeseks tööks instituudis sai essee

koostamine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osa-tähtsuse kohta. 1970. ja 1980. aastatel olin aktiivselt tegev Itaalia Ameti-ühingute Liidus (CISL), alguses töötasin rahvusvahelise poliitika eksperdina ja seejärel Itaalia Metallitöötlejate Liidu (FIM) peasekretärina. Vastutasin tööstuspoliitika ja kollektiivläbirääkimiste eest ning kuulusin Euroopa Me-tallitöötlejate Liitu (EMF).Olin üks neist, kes aitas ametühingutel 1984. aastal sõl-mida lepingu FIATiga, mille tulemusel lõppes pikaleveni-nud kriis, mis oli alguse saanud konfliktist ametiühingu-tega 1980. aastal. Olen jäägitult pühendunud arengukoostööle, juhindudes ideest asetada kodanikuühiskonna sotsiaalareng ELi mit-tekuuluvate riikidega (nt Mosambiik, Mali, Tšiili ja Bra-siilia) arendatavate suhete keskmesse. Seega jätan ma maha oma nn ühe poole rolli, mida olen kehastanud kogu oma institutsioonilise karjääri jooksul, ning võtan enda kanda kollektiivse vastutuse. Ma annan endale igati aru sellise muutusega seotud raskustest, kuid oma uue ülesande täitmisel toetun komitee kõigi rühma-de liikmetega loodud headele suhetele.

tamine on esimene samm selles suunas. Tööõiguse selgitamine ning ELi ja riiklike meetme-te, sealhulgas kollektiivlepingute vaheliste suhete määratlemine on oluline Euroopa koda-nike õiguskindluse ja sotsiaalse turvalisuse taastamiseks.

Selgete sõnumite edastamine: teabevahetuse olulisusKomitee peaks arendama samaaegselt tõhusat komiteesisest ja -välist teabevahetusstratee-giat: ajakohase Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ametlikku teabevahetust peavad ise-loomustama õigeaegsus, tõhusus ja poliitiline sisu.

Ajakohastes poliitilistes aruteludes osalemine peab olema komitee prioriteet, näidates, et komitee ise suudab täpselt ja kiirelt käsitleda institutsioonidevahelisel arutelul üleskerkinud teemasid.

7EMSK Info. Detsember 2008. Eriväljaanne

rõhutatakse ELi kohustust anda selles ainulaadses rahuprotsessis saadud kogemused edasi teistele maailma konfliktipiirkondadele. Samas märgib komitee, et konf-likti lahendamine Põhja-Iirimaal veel käib, ning soovitab ELil jät-kata kogukondadevahelise lepita-mise toetamist pikas perspektii-vis. Samuti kutsub komitee üles kaaluma ettepanekut luua Põhja-Iirimaal konfliktide lahendamise Euroopa organ.

Arvamuse koostamisel toetuti Belfasti teabekogumislähetusele ja olulisele konverentsile ning ar-vamuse koostas Henri Malosse’i juhitud allkomitee. Henri Malosse oli väga liigutatud sellest, mida ta Belfastis nägi: protestantide ja ka-toliiklaste kogukondi lahutavate „rahumüüride” vaatepilt oli karm meeldetuletus sellest, kui palju tööd on veel teha. Raportöör Jane Mor-

ELi meetodid Põhja-Iirimaa rahuprotsessis tuleb edasi anda Jane Morrice

Põllumajandustootjatele tegevusvabadus

rice väljendas lootust, et teised õpi-vad tema kodumaa kogemustest.

Arvamuses esitatakse ka konf-liktide lahendamise vahendite komplekt, mis on kohandatud sarnaste konfliktipiirkondade aita-miseks. Komplektis kirjeldatak-se, kuidas EL on aidanud kaasa positiivsele muutusele: EL toetas kodanikuühiskonna jõupingutusi, kohalikega konsulteerimist ning kõikide huvirühmade – poliitilis-te huvirühmade, ettevõtete, ame-tiühingute, vabatahtliku sektori – kaasamist Euroopa sotsiaalpart-nerluse mudeli kaudu. See lähe-nemisviis võimaldas enamal kui poolel elanikkonnast osaleda ELi programmis PEACE, mida on kir-jeldatud kui kohaliku tasandi en-neolematut kaasamist.

Ent kõik nõustusid, et arvamuse järelmeetmed on juba tehtud tööst olulisemad. Jane Morrice’i sõnul

Praegu hinnatakse ühise põlluma-janduspoliitika olukorda. Nagu alati, koostas EMSK kohe ka selle-teemalise arvamuse.

Komitee peab ühist põllumajan-duspoliitikat ELi üheks alustalaks.

Põllumajandusel on tähtis roll paljude praegu päevakorral olevate oluliste valdkondade ja küsimuste puhul, nagu kliimamuutus, bio-loogiline mitmekesisus, kasvuhoo-negaaside vähendamine, taastuvad energiaallikad ja veevarude majan-damine. Põllumajandustootjatel on oluline multifunktsionaalne roll: nad on peamised osalejad ülemaa-ilmsete rangete standardite saavu-tamisel toidu ohutuse ja kvaliteedi, samuti keskkonnakaitse ja loomade heaolu valdkonnas, ohutute ja mit-

mekülgsete toiduvarude ja säästva bioenergia varude tagamisel, maa-kohtade ja looduse alalhoidmisel, tööhõivele kaasaaitamisel põllu-majandustootmise säilitamise teel ning maapiirkondade päästmisel

on eesmärk tagada, et Euroopa rahu tagajad viivad konfliktide lahendamise vahendite komplekti kõikjale, kuhu nad reisivad.

„Maailma suurima eeskujuna rahutagamises on Euroopa Liidul ekspertteadmised, mitmekesisus ja

vahendid toetamaks konfliktide la-hendamist kõikjal, kus seda vajatak-se. Veelgi enam: see on tema ülesan-deks, ja tema kohustuseks on seada rahutagamine ELi tulevase stratee-gilise suundumuse keskmesse.”

●

Tihedamad suhted Brasiilia kodanikuühiskonna ja Euroopa Liidu vahel: ümarlaua loomine

Selle aasta 23. oktoobril võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee vastu arvamuse ELi ja Brasiilia suhete kohta, esitades mõned soovitused ELi ja Brasii-lia uue strateegilise partnerluse raames, mis omandas konk-reetse vormi 2007. aasta juulis.

Arvamuse peamine soovitus puudutab ELi ja Brasiilia koda-nikuühiskonna ümarlaua loomist. Hiina ja India ümarlaua eeskujul võimaldab see uus struktuur pidada kestvat dialoo-gi Brasiilia ja Euroopa Liidu kodanikuühiskonna vahel.Koostöös Brasiilia majandus- ja sotsiaalarengu nõukogu-ga tegi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku tugevdada suhteid ELi ja Brasiilia vahel, kes on viimastel aastatel saavutanud rahvusvahelisel areenil arvestatava asendi. Komitee arvamuses analüüsitakse ka keskkonna ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seonduvaid küsimusi, rahvus-vaheliste ja Euroopa ettevõtete osatähtsust Brasiilias ning muu hulgas hariduse, vaesuse, kliimamuutuse ja biokütus-tega seonduvaid probleeme. Kõiki neid teemasid hakatakse arutama loodava ümarlaua raames.Tuletame meelde, et järgmine ELi ja Brasiilia tippkohtumi-ne toimub 2008. aasta detsembris Rio de Janeiros.

KOKKUVÕTE TÄISKOgU ISTUNgJÄRgUST

Täiendavat teavet saab aadressil: http://www.eesc.europa.eu/documents/opinions/avis_en.asp?type=en.

janduspoliitika vajalikkuse üle, et vältida järjekordseid lõputuid aru-telusid rahastamise üle.

Lõpuks kutsub komitee Eu-roopa Komisjoni üles analüüsi-ma ühise põllumajanduspoliitika konkreetsete meetmete ja osade kohta väljapakutud muudatusi põhjalikumalt ja paremini, kuna mõnel juhul (head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, toetuse lahutamine tootmisest, pakkumis-süsteemi laiendamine, piimaturg, maa tootmisest kõrvalejätmise mehhanism, ümbersuunamine) ei pruugi need eriti hästi vastata Euroopa põllumajandustootjate ja tarbijate konkreetsetele ja tegelike-le vajadustele.

●

Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee president Mario Sepi nimetas ELi mõju Põhja-Iirimaa rahuprotsessis murranguliseks ja uuenduslikuks, kui täiskogu ok-toobri istungjärgul võeti vastu sel-leteemaline omaalgatuslik arva-mus. Arvamuses „Euroopa Liidu roll Põhja-Iirimaa rahuprotsessis”

Maksevahenditega seotud pettuste vastane võitlus

Euroopa Liit peab parandama maksevahendite võltsimise ja nendega sooritatud pettuste vastase võitluse strateegiat mitmete eri meetmetega. Lisaks ametiasutustele tuleb kaa-sata ka tarbijakaitseorganisatsioonid, et teavitada kasuta-jaid mittesularahaliste maksevahendite kasutamisega kaas-nevatest võimalikest ohtudest.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab kahetsust, et mittesularahaliste maksevahendite võltsimise ja nende-ga sooritatud pettuste ärahoidmiseks ja nende vastu võit-lemiseks võetud meetmed ei ole olnud piisavad. Tõhusate ennetavate meetmete tagamiseks tuleb ilmselt parandada koostööd asjaomaste riiklike ametiasutuste vahel.Muu hulgas on kavas ühtlustada pettuste ärahoidmist ja nende vastast võitlust puudutavad riiklikud õigusaktid, luua asjaomaste riiklike ametiasutuste juurde digitaalne andmebaas teabega pettuseohu kohta ning teha Europoli-le ülesandeks kontrollida pettuste ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks võetud meetmeid.

Üldhuviteenuste ja globaliseerumise uus raamistik

Majanduslik globaliseeru-mine on loonud uue mu-deli, mille puhul muutu-vad väga oluliseks mitme rahvusvahelise organi, nt WTO võetavad otsused, mis võivad kahtluse alla seada üldhuviteenuste pü-

sivuse. Komitee koostas omaalgatusliku arvamuse, millega ta palub teistel Euroopa Liidu institutsioonidel valmistada ette põhjalik arutelu vajaduse üle kehtestada üldhuviteenu-seid ja globaliseerumisega kaasnevaid mõjusid käsitlevad suunised. Komitee rõhutab, et väga oluline on koostada poliitilised suunised, mis võimaldaksid säilitada kõnealu-ses valdkonnas kehtivat õigusraamistikku.Nimelt täidavad üldhuviteenused Euroopa kodanike igapäevaelus niivõrd olulist ülesannet, et nende panus sotsiaal sesse, majanduslikku ja territoriaalsesse ühtekuu-luvusse ning samuti ELi säästvasse arengusse moodus-tab lahutamatu osa Euroopa sotsiaalmudelist. Tuletagem meelde, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eesmärk on reageerida keerulistele sotsiaalsetele olukordadele, mis võivad kahjustada inimeste füüsilist või vaimset tervist ja mis on muu hulgas järgmised: haigus, vanadus, töövõime-tus, töökoha ebakindlus, sotsiaalne tõrjutus jne.

Jane Morrice.

rahvaarvu vähenemise ja maa ka-sutamata jätmise ohtudest. See roll jääb neile ka edaspidi.

Komitee leiab, et põllumajan-dustootjate multifunktsionaalne roll tuleb säilitada. Ühise põlluma-

janduspoliitika praeguse olukorra hindamisel tuleks silmas pidada just seda eesmärki; samuti tuleks pakku-da uusi lahendusi toiduturu muutu-nud olukorrale. See tähendaks keh-tivate õigusaktide kohandamist, et muuta reformimeetmete rakenda-mine lihtsamaks ja selgemaks. Tu-rukorraldus, turu lihtsustamine ja kohandamine on tõenäoliselt väga olulised vahendid lõppeesmärgi – stabiilsuse – saavutamisel, kui neid sihikindlalt rakendatakse.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee leiab, et asjakohane ELi põllumajanduspoliitika vajab ra-hastamist vähemalt samal määral kui varem, ning kutsub poliitikuid üles tegema avalikkuse hulgas pa-remat selgitustööd ühise põlluma-

8 EESC info — December 2008 — Special edition

Tõhusam teabevahetus uute teabevahetusmaterjalide abil

EMSK uue eestseisuse peamine prioriteet on teabevahetuse pa-randamine. Seetõttu on komitee töötanud välja uued teabevahetus-materjalid: voldiku „Kümme kü-simust EMSK kohta”, milles selgelt ja terviklikult tutvustatakse EMSK rolli, struktuuri, sihte ja prioriteete; samuti veebilehe „EMSK liikumi-ses” (The EESC in motion) (kätte-

Ilma solidaarsuseta ei ole heaolu

Detsember 2008/10 Eriväljaanne

QE-A

A-08-010-ET-N

29. oktoobril 2008 korraldas Eu-roopa Majandus- ja Sotsiaalko-mitee seminari „Solidaarne Eu-roopa – meie homne väljakutse”, mis kasvas välja selle aasta juu-nis Poolas Wrocławis toimunud Euroopa kodanikefoorumist.

Praeguse aja majanduskriis ja sotsiaalsed raskused näitavad, et valitsusasutused peaksid vastu võtma konkreetseid poliitikameet-meid, mis pooldaksid perekondi

ja eriti vaeseid peresid, kes on üle-maailmse majanduskriisi esmased ohvrid.

●

Seminaril toonitati võtmesõna „solidaarsus”, mida pakuti välja lahendusena praegusele finants- ja sotsiaalsele kriisile.

Sõnale „solidaarsus”, mis si-saldub ka EMSK uue presidendi

Mario Sepi motos, anti seminaril sügavam sotsiaalne tähendus.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni uus esi-mees Leila Kurki rõhutas, et „soli-daarsust edendav sotsiaalpoliitika ei ole luksus”.

Seminaril osalejad edastasid sõnumi, et solidaarsus ei teki ma-janduskasvust iseenesest, vaid see nõuab pühendumust ja te-gutsemist. Osalejad rõhutasid, et ühiskond ei saa tänapäeval are-neda ilma inimlike põhiväärtuste ja solidaarsuseta. Praegune kriis näitab seda selgemalt kui kunagi varem. Neid väärtusi õpitakse ja arendatakse eelkõige perekonnas. Perekond on vastastikku toetava ja sotsiaalselt tasakaalustatud ühis-konna arengu võti.

Osalejad seminaril.

Euroopa päevik viib Euroopa koolidesse

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalko-mitee endine president Dimitris Di-mitriadis tervitas 21. oktoobril 2008 Euroopa Komisjoni tervise- ja tar-bijaküsimuste peadirektoraadi ning organisatsiooni Generation Europe esindajaid Euroopa päeviku projekti allkirjastamise tseremoonial.

Euroopa päevik on 15–18aastaste-le õpilastele koolis jaotatav praktiline õpilaspäevik, mis sisaldab teavet Eu-roopa Liidu kohta. Euroopa Majan-dus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Komisjoni järel teine institutsioon, kes seda projekti rahastab ja selles osaleb. Komiteed puudutava teabega antakse noortele Euroopa kodanike-le teada, kui oluline on osaleda Eu-roopa kodanikuühiskonnas.

Kõnealuse päeviku koostamise algatas Euroopa Komisjoni tervi-se- ja tarbijaküsimuste peadirekto-raat, seda koordineerib Generation

Europe ning see loodi eesmärgiga teavitada noori eurooplasi nende tarbijaõigustest. Päevikust sai peagi õppevahend, mida õpetajad ja õpila-sed tunnis kasutavad ja kust võib lei-da teavet Euroopa Liidu kõigi aspek-tide kohta, nagu ELi institutsioonid, vastutus keskkonna eest, haridus ja karjääri kujundamine.

Päevik ilmub 22 keeles ja seda jagatakse tasuta rohkem kui 18 000 koolile kõigis 27 Euroopa Liidu riigis. Euroopa Majandus- ja Sot-siaalkomitee osaleb õppeaastaks 2009-2010 välja antava päeviku koostamisel. Tseremoonial osalesid Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbi-jaküsimuste peadirektoraadi tarbija-kaitseküsimuste direktor Jacqueline Minor, sihtasutuse Generation Eu-rope president Catie Thorburn ning Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbi-jaküsimuste peadirektoraadi amet-nik Ginette Nabavi. ●

LÜHIDALT

Arutelu transpordi- ja energiavaldkonna väljakutsete sotsiaalselt uuenduslike lahenduste üle

Arutelu, mis toimus 26. sep-tembril 2008 Prantsusmaal Saint-Brieuci linnas Côtes d’Armori departemangu volikogus Euroo-pa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uurimisrühma „Energia- ja trans-pordivaldkonna arengu sotsiaal-

sed mõjud” (raportöör Laure Ba-tut) raames, andis transpordi- ja energiavaldkonnas tegutsevatele Bretagne’i piirkonna kodaniku-ühiskonna osalejatele võimaluse väljendada oma seisukohti. Aru-telul osalenud rõhutasid, et struk-

Vasakult: Mihai Manoliu, Mattia Pellegrini ja Laure Batut.Vasakult: Jacqueline Minor, Catie Thorburn, Ginette Nabavi ja Dimitris Dimitriadis.

tuuriline areng on kütuse ja kau-pade (nt kala, maanteetranspordi teenused) hindade kujunemisel olulisel kohal, et transpordi- ja energiahindade hiljutine kõiku-mine kujutab endast ohtu sot-siaalsele ühtekuuluvusele ning et seda ohtu saab leevendada poliiti-lise uuendustegevusega ja tahtega iganenud tavasid muuta. Euroo-pa Komisjoni transpordivoliniku kantselei liige Mattia Pellegrini rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tähtsust Euroo-pa tasandi arutelu soodustamisel kõnealusel teemal ning väljendas heameelt Côtes d’Armori volikogu käivitatud sotsiaalselt uuenduslike lähenemisviiside üle, mis peaksid tema arvates andma eeskuju teis-telegi Euroopa piirkondadele.

●

saadav aadressil: http://www.eesc. europa.eu/activities/press/me-dia/AV/index_en.asp), mis asub EMSK kodulehel ja kus komitee mitmeid peasündmusi ja tege-vusi käsitlevate videoklippide vahendusel antakse ülevaade ko-miteest ja selle tegevusest. Lisaks koostatakse 2009. aasta jaanuaris avaldatavat brošüüri, mille ees-

märk on tutvustada ja kirjeldada komitee prioriteete Tšehhi Vaba-riigi Euroopa Liidu Nõukogu ees-istumise ajal 2009. aasta esimesel poolaastal.

EMSK uus teabevahetusstratee-gia ei piirdu üksnes eelnimetatud materjalidega.

●

PeatoimetajaChristian Weger

ToimetajadVincent BastienIsolde JuchemSimona TraniNathalie Vernick

Vastutav koordinaatorAgnieszka Nyka

EMSK Info ilmub üheksa korda aastas komitee täiskogu istungjärgu ajal.EMSK Info saksa-, inglis- ja prantsuskeelsed trükised on tasuta saadaval Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pressitalituses.Väljaannet EMSK Info on PDF-formaadis võimalik 22 keeles alla laadida komitee koduleheküljel aadressil:http://www.eesc.europa.eu/activities/press/eescinfo/index_en.asp.EMSK Info ei ole ametlik aruanne komitee töö kohta, sellekohane teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komitee teistes väljaannetes.Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale ja saadetakse toimetusele koopia trükisest.

Trükiarv: 15 500 eksemplari. Järgmine number ilmub jaanuaris 2009.

TrükiTud 100% ümberTöödeldud paberile

AadressEuroopa Majandus- ja SotsiaalkomiteeJacques Delors’i nimeline hooneRue Belliard 99B-1040 Brüssel, BelgiaTel: (32-2) 546 93 96 või 546 95 86Faks: (32-2) 546 97 64E-post: eescinfo@eesc.europa.euKodulehekülg: http://www.eesc.europa.eu/

EMSK Info ilmub 22 keeles: http://www.eesc.europa.eu/activities/press/eescinfo/index_en.aspEMSK Info