8
IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO POLÍTIKA SURVEY 2013

IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO · PDF fileiha tinan kotuk keta karik ita ka ita nia familia ruma hetan krime balun hanesan tuir ma ne’e? (lider komunitÁria & publiku

  • Upload
    vantu

  • View
    250

  • Download
    5

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO · PDF fileiha tinan kotuk keta karik ita ka ita nia familia ruma hetan krime balun hanesan tuir ma ne’e? (lider komunitÁria & publiku

IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO POLÍTIKA

SURVEY 2013

Page 2: IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO · PDF fileiha tinan kotuk keta karik ita ka ita nia familia ruma hetan krime balun hanesan tuir ma ne’e? (lider komunitÁria & publiku

2

INTRODUSAUN

Iha 2013, Fundasaun Ázia hala’o levantamentu nasionál ba daruak ho objetivu atu halibur opiniaun pesoál sira hodi tulun sukat persepsaun kona-ba seguransa, manutensaun pás, no atitude buka justisa iha Timor-Leste. Levantamentu ne’e nu’udar kontinuasaun ida husi levantamentu hanesan ida ne’ebé hala’o ona iha 2008, no levantamentu ne’e hala’o kedas iha períodu oportunu ida hafoin Polísia Nasoins Unidas (UNPOL) formalmente retira husi paíz ne’e iha Dezembru 2012.

Liuhusi entrevista públiku Timor-oan en-jerál, lider komunitáriu sira no membru Polísia Nasionál Timor-Leste sira (PNTL) kona-ba asuntus relevantes ba seguransa no polítika oioin, rezultadu husi dadus ne’ebé fornese informasaun ne’ebé forte no kredível ba polítiku na’in sira, komunidade internasionál, PNTL no sidadaun Timor-Leste. Levantamentu ne’e dezeña hodi kria dadus empíriku atu estabelese liñabaze no sukat mudansa iha relasaun entre polísia ho komunidade no persepsaun kona-ba seguransa iha tempu naruk nia laran, hodi tulun dezenvolve atividade sira hodi hametin kooperasaun entre polísia ho komunidade iha Timor-Leste. Levantamentu ne’e uza pergunta sira husi levantamentu 2008 kona-ba persepsaun polísia-komunidade, hodi bele akonpaña mudansa iha indikadór sira durante tinan lima ikus ne’e, no aumenta liña pergunta adisionál hodi avalia área interesante foun sira.

REZULTADU LEVANTAMENTU

SITUASAUN SEGURANSA

Iha 2013, Timoran sira optimístiku liu no maioria mak fiar situasaun seguransa iha Timor-Leste sai di’ak liu iha tinan ida ba kotuk. Espresaun konfiánsa sira ne’e importante tebetebes tanba mosu iha fulan balun nian laran de’it hafoin Misaun Integradu Nasoins Unidas iha Timor-Leste (UNMIT), no ninia kontinjente Ofisial Polísia Internasionál sira fila. Jeralmente, persepsaun pozitivu sira ne’e bele komprende bazeia ba akontesimentu seguransa importante rua molok UNMIT retira. Ba dahuluk maka eleisaun prezidensiál nasionál no eleisaun parlamentár nasionál iha 2012 ne’ebé hala’o ho hakmatek. Ba daruak maka iha persepsaun katak bandu ba grupu arte marsiál sira efetivu duni tanba iha duni redusaun ba númeru baku-malu entre grupu gen sira iha kapitál, Dili.

Asuntu Seguransa ne’ebé Boot liuMaske iha optimizmu ne’e, nível krime sira ne’ebé fó sai sei aas nafatin no iha nível ne’ebé atu hanesan iha 2008, ho lider komunitáriu sira kuaze dala rua kompara ho públiku en-jerál esperiénsia krime ida iha sira nian família. Lidér komunitária sira esperiénsia krime barak liu ne’e bele tanba sira iha papél halo mediasaun ba konflitu sira, ka simplesmente tanba sira iha asesu liu ba informasaun tanba sira nu’udar pontu fokál dahuluk ba membru família sira. Disputa rai, violénsia doméstika, no asaltu sei nafatin krime datoluk aas liu ne’ebé respondente levantamentu ne’e hasoru. Asuntu rai no violénsia doméstika mak haree nu’udar ameasa seguransa prinsipál husi públiku en-jerál (12% no 9%) no husi lider komunitáriu sira (31% no 19%), enkuantu maioria polísia konsidera violénsia doméstika nu’udar ameasa seguransa boot liu iha área ne’ebé sira halo knar ba (51%).

Page 3: IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO · PDF fileiha tinan kotuk keta karik ita ka ita nia familia ruma hetan krime balun hanesan tuir ma ne’e? (lider komunitÁria & publiku

3

Survey iha Timor-Leste kona-ba Asuntu Seguransa no Polítika

Survey 2013

IHA TINAN KOTUK KETA KARIK ITA KA ITA NIA FAMILIA RUMA HETAN KRIME BALUN HANESAN TUIR MA NE’E?(LIDER KOMUNITÁRIA & PUBLIKU EN JERÁL)

ATAKE FIZIKU NEBE MAK REZULTA KANEK BA ITA KA MEMBRU FAMILIA

VIOLASAUNSEXUAL

OKUPA RAI PESOAL LA TUIR LEI

VIOLENSIADOMESTIKA

ATAKE FIZIKU NEBE MAK REZULTA KANEK BA ITA KA MEMBRU FAMILIA

VIOLASAUNSEXUAL

OKUPA RAI PESOAL LA TUIR LEI

VIOLENSIADOMESTIKA

0%

10%

20%

30%

LID

ER K

OM

UN

ITÁ

RIA

PUBL

IKU

EN

JER

ÁL

12%14%

11%

30%

12%

28%

12%

6%

0%

10%

20%

30%

7% 6%

3%

9%11%

10%

7%

2%

CL: n - 140, MOE - 6.97%

GP: n - 410, MOE - 4.84%

CL: n - 467, MOE - 3.12%

GP: n - 1895, MOE - 2.25%

2008 2013

Vizaun InseguransaEnkuantu sentimentu inseguransa redúz tiha ona kompara ho figura 2008, liu metade husi respondente sira ne’ebé tuir levantamentu ne’e hateten katak sira sente lamenta “uitoan” ka lamenta “tebetebes” kona-ba sira-nia seguransa iha sira-nia hela fatin. Sentimentu inseguransa aumenta sa’e substansialmente entre lider komunitáriu sira, ne’ebé indika katak sira senti preokupa tebes kona-ba sira-nia seguransa iha sira-nia hela fatin (66% husi respondente sira) kompara ho 2008 (49%). Maske nível persepsaun inseguransa ne’ebé aas ne’e, maioria respondente sira la konsege identifika asuntu seguransa prinsipál sira iha sira-nia hela-fatin.

Asesu ba Informasaun SeguransaIha nivel nasionál, ema hetan asesu barak liu ba informasaun seguransa kompara ho iha 2008, ho maioria respondente sira barak liu hetan sira-nia informasaun liuhusi televizaun, liu-liu iha Dili. Maibé, PNTL haree hanesan fornese informasaun menus liu duké antes ne’e, tantu internamente (15% iha 2008; 12% iha 2013) no ba iha públiku en-jerál (8% iha 2008;

Page 4: IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO · PDF fileiha tinan kotuk keta karik ita ka ita nia familia ruma hetan krime balun hanesan tuir ma ne’e? (lider komunitÁria & publiku

4

3% iha 2013). Aumentu iha uza ba fonte informasaun husi nasionál duké husi lokál bele afeta sidadaun sira-nia abilidade hodi bele komprende no artikula situasaun seguransa iha ára ne’ebé sira hela ba no hodi identifika resposta apropriadu sira wainhira krime ida akontese.

PAPEL NO RESPONSABILIDADE SIRA BA MANUTENSAUN SEGURANSA

Atór oioin kontinua halo interasaun iha nível suku hodi fó seguransa no protesaun. Maski nuune’e, levantamentu ida ne’e hatudu iha aumenta dramátiku ida iha proporsaun ema ne’ebé haree katak sidadaun sira mak iha responsabilidade prinsipál ba manutensaun seguransa iha komunidade nia laran. Rezultadu ida ne’e reprezenta mudansa boot ida husi persepsaun predominante iha 2008 ne’ebé indika katak lider komunitáriu sira mak iha responsabilidade prinsipál no iha inklinasaun liu ba nosaun ida ne’ebé divulgadu liu kona-ba resposabilidade individuál ba manutensaun seguransa.

CL: n - 140, MOE - 6.97%

GP: n - 410, MOE - 4.84%

CL: n - 467, MOE - 3.12%

GP: n - 1895, MOE - 2.25%

2008 2013

LID

ER K

OM

UN

ITÁ

RIA

PUBL

IKU

EN

JER

ÁL

2008

2013

2008 DE’IT

FIGURA 3.1

IHA ITA NAI OPINIAUN, INSTITUISAUN / INDIVIDUAL SIRA HIRAK TUIR MAI NEÉ IDA NEÉBE MAKA IHA RESPONSABLIDADE PRINSIPAL ATU MANTEIN SEGURANSA IHA ITA NIA LOKALIDADE? (LIDER KOMUNITÁRIA & PUBLIKU EN JERÁL)

SIDADAUNSIRA HOTU

LIDER KOMUNITARIUSIRA HOTU

EMA KATUASSIRA

FORSA (F-FDTL) PNTL XEFE SUCO LA HATENE

SIDADAUNSIRA HOTU

LIDER KOMUNITARIUSIRA HOTU

EMA KATUASSIRA

FORSA (F-FDTL) PNTL XEFE SUCO LA HATENE

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

12%

66%

25%

15%

11%

1% 0% 0% 0%2%

21%

15%

31%

8%

51%

19%21%

18%

5%1%

38%

1% 2%2%

15%19%

ATITUDE BUKA-JUSTISA Jeralmente, númeru vítima husi krime ne’ebé ninia resposta dahuluk mak atu buka asisténsia PNTL nian ne’e aas liu uitoan de’it duké númeru ne’ebé hakbesik uluk ba xefe suku ka xefe aldeia sira ba krime hotu-hotu, no ne’e indika katak númeru krime barak mak la kesár. Dadus ne’e hatudu mudansa klaru ida dezde 2008 iha buka rezolusaun ba problema sira liuhusi mekanizmu sira ne’ebé komunidade sira iha duké setór justisa formál. Maske 39% husi vítima sira-ne’ebé uluk knana’in buka solusaun ba krime sira liuhusi PNTL, maioria kazu (75%) mak ikus-mai rezolve iha nível suku liuhusi mediasaun ka mekanizmu justisa tradisionál. Rezultadu sira-ne’e subliña dezkoneksaun entre PNTL-nia persepsaun ho sidadaun sira-nia atitude: 88% ofisiál polísia sira fiar sidadaun sira sei ba uluk iha PNTL depoisdé sira esperiénsia ona krime ida, no 7% de’it mak hanoin xefe suku sira ka xefe aldeia sira mak ema primeiru ne’ebé sidadaun

Page 5: IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO · PDF fileiha tinan kotuk keta karik ita ka ita nia familia ruma hetan krime balun hanesan tuir ma ne’e? (lider komunitÁria & publiku

5

Survey iha Timor-Leste kona-ba Asuntu Seguransa no Polítika

Survey 2013

sira buka asisténsia wainhira esperiénsia sira krime ruma. Maibé, ida-ne’e klaru katak públiku en-jerál fiar no atua iha maneira ne’ebé diferente tebetebes ho saida mak PNTL sira hanoin. Nuudar ezemplu, wainhira husu ba públiku en-jerál saida mak sira sei halo se sira esperiénsia ona krime ida no saida maka sira halo ona, iha kazu barak liu, asesu ba xefe suku ka xefe aldeia sira sei iha nível ne’ebé aas liu duké resposta ne’ebé fó ba pergunta krime ipotétiku sira.

Saida mak ita-boot sei/halo uluk depoisdé esperiénsia krime ida? Públiku Jerál 2013

SAIDA MAKA ITA-BOOT SEI HALO ? (PJ)

KRIME SIRASAIDA MAK ITA-BOOT

HALO?(PJ)

PNTL XEFE SUKU/ALDEIA PNTL XEFE SUKU/ALDEIA

15.4% 51.1% Rai 18.9% 61.5%

32.8% 29.0% Violénsia Doméstika 28.8% 35.6%

13.9% 40.2% Na’ok 38.4% 35.3%

47.5% 33.6% Estorsaun 30.5% 44.0%

Experiénsia ho Asisténsia PNTL Vitima sira ne’ebé buka asisténsia polísia nian relata katak iha aumentu profisionalizmu husi PNTL, ho redusaun signifikante iha relatóriu ba abuzu fíziku no verbal (2008: 21% vs 2013: 5%). Maibé, iha la hanesan ho figura 2008 nian, maioria vítima sira-ne’ebé buka asisténsia polísia nian refere fila fali ba lider komunitáriu sira hodi buka rezolusaun ikus ba sira-nia kazu sira, no kazu uitoan de’it, tuir respondente sira (1%), mak kontinua lori ba liuhusi sistema justisa formál. Kompara ho 2008, satisfasaun ho rezultadu husi buka asisténsia husi PNTL aumenta ona husi públiku jerál no lider komunitáriu sira. Maski maioria kazu krime no disputa barak liu rezolve ona liuhusi prátika tradisionál, tuir obzervasaun, PNTL sira sei hala’o papel iha rezolusaun ba problema sira iha nivel lokál, no envolve iha maneira balu iha liu metade (58%) prosesu rezolusaun problema iha nivel komunidade ne’ebé halo ho susesu.

ANTESEDÉNSIA NO DEZEMPEÑU PNTL NIAN Ko’alia kona-ba dezempeñu polísia nian, levantamentu 2013 nian hetan katak públiku en-jerál no lider komunitáriu sira nia persepsaun kona-ba PNTL la’os de’it sai di’ak liu iha tinan ida liu ba ona, maibé sai di’ak dramatikamente kompara ho levantamentu 2008 nian. Wainhira husu atu avalia sira-nia nível dezempeñu rasik,maioria ofisiál PNTL sira fiar sira hala’o ho di’ak sira-nia knar iha manutensaun seguransa iha sira-nia área operasaun.

Enkuantu membru PNTL sira espresa ona nível satisfasaun aas ne’ebé boot tebes ho sira ninia servisu atuál, maioria ofisiál sira ne’ebé hetan entrevista indika katak intervensaun husi elite lokál sira no insufisiénsia ne’ebé sériu iha númeru pesoál sira, ekipamentus komunikasaun, no motorizada mak nu’udar obstákulu ne’ebé sériu tebetebes ba manutensaun seguransa iha área ne’ebé sira halo servisu ba. Ida-ne’e refleta duni iha públiku en-jerál no lider komunitáriu sira nia persepsaun katak obstákulu prinsipál ne’ebé polísia hasoru iha sira-nia komunidade sira maka menus rekursus (hanesan ekipamentu no pesoál), laiha kbiit atu ba to’o iha área hotu-hotu iha distritu ida nia laran no treinamentu ne’ebé la sufisiente.

Maske iha dezafiu sira ne’e, públiku en-jerál nia persepsaun indika katak iha sira ladún iha duvida liu kona-ba PNTL-nia rejistu direitus umanus ka alegasaun públiku kona-ba korrupsaun nível aas iha instituisaun ne’e nian laran. Respondente 9% de’it husi públiku en-jerál mak indika sira fiar PNTL halo korupsaun dala ruma ka halo korrupsaun beibeik. Iha kontráriu, na’in ida husi ofisiál polísia na’in haat fiar membru PNTL sira koruptu (tantu koruptu dala ruma ka beibeik), ho forma korupsaun ne’ebé kuaze komún ne’ebé sira sita liu mak ofisiál sira uza sala sira-nia pozisaun ba interese pesoál.

Page 6: IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO · PDF fileiha tinan kotuk keta karik ita ka ita nia familia ruma hetan krime balun hanesan tuir ma ne’e? (lider komunitÁria & publiku

6

INTERASAUN PNTL HO SIDADAUN Maske iha nível konfiánsa ne’ebé aas ba iha polísia, kontaktu limitadu ho polísia sei nafatin sai dezafiu ida ne’ebé sériu. Na’in ida de’it husi respondente públiku en-jerál na’in sanulu (12%) mak hateten katak tantu sira ka membru ida husi sira-nia família iha kontaktu ho PNTL iha tinan kotuk, laiha mudansa dezde 2008. Lider komunitáriu sira mak liu respondente públiku en-jerál dala tolu mak dalaruma hala’o ona kontaktu ho PNTL iha tinan ida liuba- reafirma fali fiar ne’ebé dehan katak lider komunitáriu sira hala’o papel sentrál iha seguransa lokál no rezolusaun konflitu. Entre respondente Lider komunitáriu sira no públiku en-jerál sira dehan katak halo keixa ba krime maka sai nu’udar razaun komun liu hodi halo kontaktu ho PNTL; entre respondente polísia sira, programa konsentizasaun sira (87%) ne’ebé organiza husi PNTL mak nu’udar razaun komun liu polísia sira sita halo kontaktu ho sidadaun sira.

Iha nível distritu, polisia sira dehan katak sira-nmia interaksaun ho sidadaun sira ne’ebé aas liu hotu mak iha distritu Aileu, iha ne’ebé 34% polísia maka reklama katak sira halo interaksaun ho sidadaun sira iha momentu sira hala’o patrulla, enkuantu respondente PNTL 13% de’it husi distritu Vikeke maka relata katak sira halo interasaun ho sidadaun sira liuhusi maneira ida-ne’e. Pelo kontráriu, respondente husi públiku en-jerál sira 1% no 3% de’it husi Distritu Aileu no Vikeke maka hato’o resposta ne’ebé hanesan.

KOOPERASAUN KOMUNIDADE - POLÍSIA Iha kontestu manutensaun seguransa, maioria respondente polísia sira konsidera sidadaun sira iha área ne’ebé sira servisu ba hanesan parseiru iha kombate krime, kuaze proporsaun dobru husi proporsaun ne’ebé mak fiar buat ne’ebé hanesan ne’e iha 2008 (2013:86%; 2008:47%). Públiku en-jerál nia persepsaun barak liu maka konfirma polísia-nia persepsaun kona-ba kooperasaun polísia ho lider komunitáriu sira, no maioria xefe suku no xefe aldeia sira (78%) mak indika sira envolve uitoan de’it ka envolve ativu liu iha apoiu polísia hodi luta kontra krime. Levantamentu 2013 hetan katak grupu respondente alvu tolu ne’e hotu-hotu apoiu papel ativu ba xefe suku sira iha fasilitasaun diálogu no koperasaun entre ofisiál polísia sira ho komunidade ne’ebé sira serbisu ba. Jeralmente, iha ona mudansa iha persepsaun no asaun públiku en-jerál nian afavór ba asesu ba xefe suku sira duké PNTL no lia na’in komunitáriu sira..

Polisiamentu KomunitáriuMaske maioria ofisiál PNTL sira (89%) deklara katak sira hatene di’ak ho konseitu polisiamentu komunitáriu, respondente Polísia 44% de’it (aumentu ida husi 2008) mak hatán simu ona treinamentu espesiál balun kona-ba polisiamentu komunitáriu. Enkuantu 81% husi respondente polísia sira maka reklama katak sira aplika “prinsípiu sira polisiamentu komunitáriu nian” iha área sira ne’ebe sira servisu ba, persentajen ne’e tun husi 93% iha 2008. Dadus ne’e sujere katak maski iha aumentu iha nível treinamentu kona-ba polisiamentu komunitáriu, maibé laiha klareza kona-ba oinsá atu aplika prinsípiu sira ne’e iha atuasaun.

Page 7: IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO · PDF fileiha tinan kotuk keta karik ita ka ita nia familia ruma hetan krime balun hanesan tuir ma ne’e? (lider komunitÁria & publiku

7

Survey iha Timor-Leste kona-ba Asuntu Seguransa no Polítika

Survey 2013

KONKLUZAUN Públiku en-erál nia espresaun konfiánsa ne’ebé iha nafatin ba PNTL bele interpreta nu’udar evidénsia husi relasaun polísia-komunidade ne’ebé forte no públiku-nia aprovasaun ba atendimentu sira ne’ebé PNTL fórnese. Maski nuune’e, rezultadu levantamentu ne’e nian hamosu razaun barak hodi fó pauza antes halo konkluzaun hirak ne’e. Maski kuaze ofisiál PNTL hotu-hotu ne’ebé hetan entrevista deklara katak sira komprende konseitu polisiamentu komunitáriu ne’e, tuir obzervasaun, bele haree katak iha dezkoneksaun iha prátika: menus husi metade númeru respondente polísia sira ne’ebé simu tiha ona treinamentu espesiál iha polisiamentu komunitáriu ne’e hatán katak sira aplika prinsípiu sira polisiamentu komunitáriu nian iha área ne’ebé sira serbisu ba.Dadus ne’e hamosu perguntas sériu kona-ba PNTL-nia papél iha fornesimentu solusaun justisa formál nian no kona-ba oinsá públiku en-jerál nia espetativa no nível satisfasaun bele muda tanba koloka tan PNTL ba iha nível suku maibé la fornese servisu sira-ne’ebé maka ema husu. Bazeia ba nível inseguransa ne’ebé hato’o husi públiku en-jerál no lider komunitáriu sira, servisu prinsipál ida ne’ebé ema hakarak mak atu husu ba PNTL hodi fornese seguransa ne’ebé di’ak liu, iha ne’ebé iha kontestu ida ne’e signifika prevensaun krime. To’o agora, estratejia PNTL nian maka atu kria orden públika (nu’udar ezemplu, resposta), maibé instituisaun ne’e iha kapasidade operasaun ne’ebé uitoan de’it hodi kontribui ba halo prevensaun. Wainhira PNTL hakbesik liu ba komunidade sira, no wainhira komunidade sira nia ezijénsia ba identifikasaun problema no prevensaun krime aumenta, PNTL sei presiza dezenvolve estrutura ne’ebé enkoraja envolvimentu komunidade molok konflitu sira mosu – la’os de’it hodi responde ba krime sira-ne’ebé akontese tiha ona- se sira hakarak atu mantein apoiu públiku ne’ebé aas nafatin ba sira.

MetodolojiaTotál ema 3,106 mak hetan entrevista mai husi distritu 13 hotu iha Timor-Leste. Kestionáriu levantamentu tolu lahanesan mak uza iha levantamentu ne’e bazeia ba levantamentu 2008 – levantamentu ne’e prepara kestionáriu ida ba respondente públiku en-jerál ho idade votante (n=1891), kestionáriu ida ba lider komunitáriu sira (n=467), no ida ba membru PNTL sira (n=748) –, no rekolla dadus hala’o durante períodu loron 51 hahú husi 2 Marsu to’o 22 Abril, 2013. Unidade amostra ne’ebé ki’ik liu maka aldeia, husi ne’ebé hala’o entrevista 10 ne’ebé fahe hanesan entre mane no feto. Uza métodu amostra aleatóriu hodi hili suku no aldeia iha ne’ebé sei hala’o entrevista, ho uma kain sira sei hili nafatin ho maneira aleatóriu iha kada aldeia. Amostra barak liu hala’o iha distritu neen, Aileu, Baucau, Bobonaru, Dili, Manatutu, no Vikeke.

Kona-ba Fundasaun Ázia Fundasaun Ázia nu’udar organizasaun dezenvolvimentu internasionál la’os lukru ida ne’ebé kompromete atu hadi’ak moris iha Ázia ida ne’ebé dinámiku no progresivu. Informa husi esperiénsia dekade neen no perísia lokál kle’an, ami-nia programa sira ko’alia kona-ba asuntu krítiku sira ne’ebé afeta Ázia iha sékulu 21- governasaun no lei, dezenvolvimentu ekonómiku, hakbi’it feto sira, ambiénte, no koperasaun rejionál. Alende ne’e, ami-nia livru ba Ázia no interkámbiu profisionál sira mak meiu sira ami uza hodi enkoraja Ázia-nia dezenvolvimentu konstante ne’ebé hakmatek, justu, no rejiaun ida ke prósperu iha mundu ne’e.

Edifísiu-Jerál iha San Francisco, Fundasaun Ázia servisu liu husi rede eskritóriu sira iha Nasaun 18 iha Ázia no iha Washington, DC. Servisu ho parseiru públiku no privadu sira, Fundasaun ne’e simu fundus mai husi grupu Ajensia Dezenvolvimentu bilaterál no multilaterál oioin, fundasaun sira, korporasaun sira, no indivídu sira. iha 2012, ami fornese kuaze milaun $100 iha apoiu programa direta no distribui testu livru sira no materiál edukasionál sira seluk ho valor liu milaun $30.

Page 8: IHA TIMOR-LESTE KONA-BA ASUNTU SEGURANSA NO · PDF fileiha tinan kotuk keta karik ita ka ita nia familia ruma hetan krime balun hanesan tuir ma ne’e? (lider komunitÁria & publiku

8