Inglise keele ainekava - Weeblyalapk.weebly.com/uploads/1/3/7/8/13785041/inglise_keel.pdf · 2018-09-07 · Inglise keele ainekava 3 Võõrkeeleõpe nõuab avatud ning paindlikku

ALA PÕHIKOOL

INGLISE KEELE AINEKAVA

Inglise keele ainekava

2

AINEVALDKOND „VÕÕRKEELED”

1. Ainevaldkonna üldosa

1.1 Valdkonna pädevus

Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda

eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja

väärtustada erinevaid kultuure, oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi.

Põhikooli lõpetaja:

1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses teiskeelses keskkonnas iseseisvalt

toimida;

2) on võimeline osalema erinevates võõrkeelsetes projektides, jätkama õpinguid emakeelest

erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;

3) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;

4) mõistab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;

5) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlust võõrkeelte

õppimisel ja võõrkeeltes suhtlemisel.

1.2 Ainevaldkonna kirjeldus

Võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

mitmekultuurilist maailma, arendavad erinevate keeleliste ja mittekeeleliste vahenditega

süsteemset mõtlemist ning eneseväljendusvõimalusi. Võõrkeeled arendavad kultuuriteadlikku

suhtlusvõimet, andes teadmisi eri maade ja erinevaid keeli kõnelevate rahvaste kohta.

Ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus on üles ehitatud, lähtudes

keeleoskustasemete kirjeldustest Euroopa keeleõppe raamdokumendis (edaspidi

raamdokument). Kõigi võõrkeelte õpitulemusi on raamdokumendile toetudes kirjeldatud

ühtsetel alustel. Õpitulemused erinevates osaoskustes esitatakse keeleoskustasemete tabelis

punktis 1. Raamdokumendi ja Euroopa keelemapi põhimõtete rakendamine õppes võimaldab

motiveerida õpilasi õppima võõrkeeli, arvestada õppija ealist ning individuaalset eripära,

suunata erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale jõukohaseid õpieesmärke ning anda

õpilastele objektiivset tagasisidet saavutatu kohta. Kõik see toetab õpimotivatsiooni püsimist

ning iseseisva õppija kujunemist.

Nüüdisaegne keeleõpe on allutatud kommunikatiivsetele vajadustele, lähtutakse õppijast ja

tema suhtluseesmärkidest. Keeleõppes on oluline eelkõige keele kasutamise oskus, mitte

pelgalt keele struktuuri tundmine. Keeleline korrektsus kujuneb õppijal pikaajalise töö

tulemusena. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu:

kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine, mistõttu ka õpitulemused on esitatud

osaoskuste kaupa. Neid osaoskusi õpetatakse integreeritult.

Keeleõpe on võimalus rikastada mõtlemist, arendada oskust end täpselt väljendada, luua

tekste ning nendest aru saada. Nendes valdkondades toetub võõrkeeleõpetus

emakeeleõpetusele ja vastupidi.

Suhtluspädevuse kõrval arendatakse õppijas oskust võrrelda oma ja võõra kultuuri sarnasusi

ning erinevusi, mõista ja väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida

eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt

tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat.


3

Võõrkeeleõpe nõuab avatud ning paindlikku metoodilist käsitust, mis võimaldab õpet

kohandada õppija vajaduste järgi.

Õppijakeskse võõrkeeleõppe tähtsamad põhimõtted on:

1) õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning

õpistrateegiate kujundamine;

2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;

3) erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) kasutamine;

4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks

teadmiste omandamise protsessis;

5) õppematerjalide avatus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija eesmärkidest

ning vajadustest.

Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtluses, siis on

keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse

suhtluspädevust. Need on kõigile võõrkeeltele ühtsed; erinevused teemavaldkondade

käsitlemisel tulenevad õppe kestusest ja tundide arvust.

Võõrkeelte, eriti aga eesti keele kui teise keele integratsioon teiste õppeainetega ning õppimist

toetava õpikeskkonna loomine aitavad suhtluspädevuse omandamise kõrval arendada ka

maailmapilti, enesehinnangut ning väärtuskäitumist.

1.3 Üldpädevuste kujundamine võõrkeeltes

1) Kultuuri- ja väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride

tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis

lähtuvad kultuurilisest eripärast.

2) Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada. Erinevates

igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vaja

teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid

käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt

seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate

õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega

seotud kultuuriprogrammidest.

3) Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja

inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude

õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni.

4) Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine

võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning

õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt).

5) Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad

otseselt suhtluspädevuse komponentidest ( kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine)

ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka

suhtlemise eelduseks võõrkeeltes.


4

6) Matemaatikapädevusega on võõrkeeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on

olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata võõrkeeles arvutada (nt sisseoste tehes),

samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja

tegevusvaldkondades.

7) Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele

võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi viia ellu oma

ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja

mõttekaaslastega.

8) Digipädevust toetatakse eri nutiseadmete ning interneti õppetöös kasutamise kaudu.

1.4 Lõiming teiste valdkonnapädevustega ja ainevaldkondadega

Võõrkeelte ainekavad arvestavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri

kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad

teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid

erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.

Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed,

võõrkeelne kirjandus, internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine

jaoks.

Võõrkeelte omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse

integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe,

keelekümblus).

Võõrkeelte valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained

1) eesti keel ja kirjandus – emakeelepädevus. Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos

keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja

kantakse seda üle teise kultuurikonteksti. Keeleõpe on võimalus rikastada mõtlemist,

arendada oskust end täpselt väljendada, luua tekste ning nendest aru saada. Nendes

valdkondades toetub võõrkeeleõpetus emakeeleõpetusele ja vastupidi.

2) teised võõrkeeled – võõrkeeltepädevus. Suhtluspädevuse kõrval arendatakse õppijas

oskust võrrelda oma ja võõra kultuuri sarnasusi ning erinevusi, mõista ja väärtustada teiste

kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse.

Teiste kultuuride ja keelte tundmine aitab teadlikumalt tajuda õpitava keele ja kultuuri

spetsiifikat.

3) matemaatika – matemaatikapädevus. Matemaatikapädevuse kujunemist toetavad

võõrkeeled peamiselt uurimusliku õppe kaudu, arendades loovat ja kriitilist mõtlemist.

Uurimustulemusi esitatakse tabelite, graafikute ja diagrammide kujul ning kirjapandut

osatakse üldistada ja analüüsida

4) loodusained – loodusteaduslik pädevus. Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate

teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu. Kujundatakse õpilaste arusaama

looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest. Õpilasi julgustatakse osalema

erinevates rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnaprojektides


5

5) sotsiaalained – sotsiaalne pädevus. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides

toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate

maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid,

käitumisnorme. Õpilased tutvuvad rahvusvaheliste koostööpartnerite kultuuritaustaga ja

tutvustavad neile eesti kultuuriruumi ja käitumistavasid.

6) kunstiained – kunstipädevus. Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade

kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade (nt „Riigid ja nende kultuur", „Vaba aeg") ja

vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, jmt). Samuti

areneb kunstipädevus esitluste ja õppestendide kujundamisel ning kirjalike tööde

illustreerimisel.

7) tehnoloogia – tehnoloogiline pädevus. Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades.

Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend.

Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (internet),

toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks. Rahvusvahelistes projektides

osaledes suhtlevad õpilased teiste maade noortega erinevate suhtlusportaalide vahendusel.

8) kehaline kasvatus – kehakultuuripädevus. Kehakultuuripädevusega puututakse kokku

sporti ning tervislikku eluviisi käsitlevate tekstide kaudu.

1.5 Läbivad teemad

Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmetes õpieesmärke ja teemasid,

mis toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist,

kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi

arendavaid töömeetodeid.

1) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Teema käsitlemine I kooliastmes aitab õpilasel

kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist.

Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel kujundada ning õppida tundma ennast ja

lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Teema käsitlemine II

kooliastmes keskendub õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete

tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi

õpioskusi ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid

ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega. Õpilasi teavitatakse

erinevatest tööharjutamise võimalustest ning julgustatakse neid kasutama. Õpilastele

vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ka väljaspool Eestit (nt vahetusõpilasena) ;

neid julgustatakse sooritama rahvusvahelisi kutse- ja taseme-teste.

2) Keskkond ja jätkusuutlik areng. Teema käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase

kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Teema käsitlemine II

kooliastmes keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele.

Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui tervik-süsteemist, looduskeskkonna haprusest

ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Õppemeetoditest on kesksel kohal

aktiivõppemeetodid, rühmatööd, juhtumiuuringud, arutelud ning rollimängud.Õpilasi

julgustatakse osalema keskkonnaalastes rahvusvahelistes projektides.


6

3) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Teema käsitlemisel I kooliastmes on keskne saada

koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Teema käsitlemisel II kooliastmes on oluline

toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatusteks. Õpilasi

innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat

vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma jõukohastele probleemidele

loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust.

Toetatakse õpilaste osalemist rahvusvahelistes projektides.

4) Kultuuriline identiteet. I kooliastmes on oluline pakkuda õpilasele võimalust jõuda

mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Õppe ja kasvatusega

kujundatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse

uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse. Õpilaste erinevaid

kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste

kultuuridega. II kooliastmes on tähtis kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja

inimeste suhtes ning vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpitakse respekteerima

erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitme-kesisust ning kultuuride vastastikuse

rikastamise vahendit. Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma

teadmisi ja oskusi oma kultuuri tutvustamiseks näiteks koolide ja rahvusvaheliste projektide

kaudu. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi

teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest.

5) Teabekeskkond. Teema käsitlemisel I kooliastmes on keskmes õpilase igapäevane

teabekeskkond. Õpetaja juhendamisel harjub õpilane mõistma, millised seaduspärasused

kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Teema käsitlemisel II

kooliastmes harjub õpilane internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima

selle põhjal õiget suhtlusviisi.

6) Tehnoloogia ja innovatsioon. Teema käsitlemisel I kooliastmes õpitakse tundma

infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid. Tunni läbiviimisel

kasutatakse mängulisi arvutiprogramme. Teema käsitlemine II kooliastmes põhineb eelkõige

kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel. Ainetunde viiakse võimalusel läbi

arvutiklassis, tööd ja ettekanded vormistatakse arvutis.

7) Tervis ja ohutus. Teema käsitlemisel I kooliastmes pannakse rõhku tervislike ja ohutute

käitumisviiside kujundamisele. Tundides kasutatakse rühmatööd, rollimänge ja käitumise

modelleerimist. Teema käsitlemisel II kooliastmes pööratakse teadmiste ja oskuste

kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele.

Õppemeetoditest kasutatakse aktiivõppemeetodeid, arutelu, rühmatööd, rollimänge ja

demonstratsioone. Teadmisi täiendatakse ka tunnivälistes projektides osaledes. Oluline on

õpilaste maksimaalne kaasamine tervist edendavatesse ja ümbritseva turvalisust

suurendavatesse projektidesse.

8) Väärtused ja kõlblus. Õpilased osalevad võõrkeele tunni käitumisreeglite väljatöötamises;

I kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel; oluliseks

peetakse õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu,

lubaduste pidamist. Õppemeetoditest on esikohal töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja

õpetaja selgitused. II kooliastmes kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste


7

vastu. Õppemeetoditest on kesksel kohal lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö,

konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud.

2. Üldalused A-võõrkeel (inglise keel)

2.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes

situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;

2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;

3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust;

5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,

internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

2.2 Õppeaine kirjeldus

A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu

üks A-võõrkeele õppe olulisemaid ülesandeid on äratada õpilastes huvi teiste keelte ja

kultuuride vastu ning tekitada võõrkeele õppeks motivatsiooni. Võõrkeele kui suhtlusvahendi

omandamine on pikaajalist pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust. A-

võõrkeele õppimisel saadud õpioskused on aluseks järgmiste võõrkeelte omandamisel. Õppija

keeleoskuse arengut toetab ka lõimitud aine- ja keeleõpe. Õpetuses lähtutakse

kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele

kasutamisel. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse

omandamiseks.Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite

teadliku omandamise juurde.Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse

olukohasus (viisakusreeglid,keeleregister jm).Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija

võime mõista ja luua tekste.Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine,

lugemine, rääkimine, kirjutamine) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad,

mille kaudu ja piires kujundatakse suhtluspädevust. Põhikoolis on teemade käsitlemisel

lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus". Kõigis kooliastmetes ja klassides käsitletakse

teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade

käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.

Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse

korral selgituste andmiseks.

Oluline on ka õpioskuste arendamine, sealhulgas oskus seada endale õpieesmärke ja

analüüsida oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi. Kõigis

kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse üha enam tegema

eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Õppetegevusi

kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult

tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest

(alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest). Võõrkeeleõppes on kesksel

kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ning lõimivad erinevaid

keeleoskuse aspekte. Õpitava võõrkeelega tihedama kontakti loomiseks, suhtluspädevuse ja


8

kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool

keeletundi. Selleks sobivad erinevad ülesanded: iseseisev lugemine, teabe otsimine eri

allikatest, projekttööd, kus õpilased töötavad õpetaja juhendamisel koos, kasutades kõiki

osaoskusi. Õpilaste motiveerimiseks on soovitatav aidata neil leida kirjasõpru, korraldada

õppereise ja õpilasvahetust ning kutsuda keeletundi õpitavat keelt emakeelena kõnelejaid.

Kõigis kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut

keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja

väärtustatakse õppija iga edusammu. Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil

antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka

tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana,

nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust

korrigeerida.Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud

hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.

2.3 Õppetegevus

I kooliastmes on oluline mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel

ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud

väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning

omandavad õige hääldusaluse. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba

õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ja seostamist. Tunnis juhitakse

õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.

Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad

näiteks:

1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile

osutamine);

2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;

3) kuuldu põhjal pildi täiendamine;

4) tähelepanelikku kuulamist nõudvate mängude mängimine (nt bingo);

5) laulude ja luuletuste kuulamine ning nende põhjal ülesande täitmine (nt ridade järjestamine,

riimuvate sõnade leidmine);

6) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;

7) häälega lugemine;

8) rääkimine pildi alusel; 9) ärakirja tegemine ja mudeli järgi kirjutamine.

II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse

kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu.

Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh

õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara kiire laiendamine,

õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema. Oluline on arendada teksti mõistmise oskust. Suulist

suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga rühmatöödega, sh mängude ja rollimängudega.

Kirjutamisel on oluline tekstiloomeoskuse arendamine. Teemasid käsitledes pööratakse

erinevate osaoskuste kaudu tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning

kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid.

Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:

1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;

2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;


9

3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt tabeli täitmine, joonise täiendamine);

4) eri liiki etteütlused;

5) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad);

6) järjestusülesanded (nt sõnad lauseteks, laused/lõigud tekstiks);

7) eakohased projektitööd;

8) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine);

9) rollimängud;

10)õppesõnastike kasutamine.

2.4 Füüsiline õppekeskkond

1. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava

alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere

traditsioone. Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav

ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste vahenditega.

2. Inglise keele õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues,

looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes jne),

virtuaalses õpikeskkonnas ja rahvusvahelistes (õpilasvahetus) projektides osalemise kaudu.

2.5 Hindamine

I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist

väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused

ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt. Õpilane õpib õpetaja

juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta koostöös õpetajaga esile:

1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud;

2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.

II kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab

õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi

osaoskuste kohta. Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, ei soovitata II kooliastmes

teha mitte rohkem kui 4 õppeaastas.

2.6 Õpitulemused

3. klassi lõpetaja

1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma

lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;

5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks

4. klassi lõpetaja

1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;

3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;


10

4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena

kõnelejaga;

5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab

neid arvestada;

6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.

5. klassi lõpetaja

1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;

3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena

kõnelejaga;

5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab

neid arvestada;

6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.

6. klassi lõpetaja

1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;

2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja

selgitada oma seisukohti ning plaane;

3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti

hakkama;

5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast

kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info

otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;

7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab

oma õpistrateegiaid.

7. klassi lõpetaja


2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti;



hakkama;




otsimiseks;


11




8. klassi lõpetaja






hakkama;




otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;




9. klassi lõpetaja






hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;

5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu

2.7 Keeleteadmised: inglise keel A-keelena

Keelepädevus põhineb keeleteadmistel.

Keeleteadmiste tabel näitab, millisel kooliastmel mingit keeleteadmist õpetama hakatakse, mitte

selle omandamist. Keeleteadmiste tabel ei kajasta keelepädevuse kujunemist.

Keeleteadmisi tuleb vaadelda ühtsete keeleoskustasemete kontekstis, lähtudes sellest, milliseid grammatika komponente mingil tasemel kirjeldatud keeletoiminguteks võiks vaja minna.

Keelestruktuurid on esitatud kooliastmeti ja need on seotud sellel kooliastmel saavutatava

keeleoskustasemega, seega tuleb neid käsitleda koos osaoskuste tabeli ning kooliastmete

õpitulemustega osaoskustes

Sulgudes olevad näited ei ole ammendav loetelu


12

A-keel

I kooliaste II kooliaste III kooliaste

LAUSEÕPETU

S

Tähestik; suur ja

väike täht

nimedes; lihtlause;

korraldused (käskiv

kõne);

enam kasutatavad

rinnastavad

sidesõnad (and,

but).

Õigekiri õpitud sõnavara

piires;

sõnajärg jaatavas , eitavas,

küsivas lauses;

rindlaused;

kaudne kõne (saatelause

olevikus);

suur ja väike algustäht (kuud,

nädalapäevad, keeled, riigid);

kirjavahemärgid (punkt,

koma, küsi- ja hüüumärk,

ülakoma);

rinnastavad sidesõnad(too,

or);

alistavad sidesõnad (when,

because).

Põimlaused;

fraaside ja lausete

ühendamine;

it/there lause algul;

tingimuslaused (I−III tüüp);

kaudne kõne (aegade

ühildumine, küsimused,

korraldused, palved);

kokku- ja lahkukirjutamise

põhijuhud;

kirjavahemärgid

(jutumärgid);

sõnade poolitamise

põhireeglid (liitsõnad);

alistavad sidesõnad

(however, though).

TEGUSÕNA

Present Simple

(be/have);

Present

Continuous.

Põhi- ja abitegusõnad;

modaaltegusõnad (can, must,

may);

isikuline tegumood

(Present Simple, Past Simple

Future Simple, Past

Continuous, Present Perfect).

Enam kasutatavad reegli- ja

ebareeglipärased tegusõnad;

going-to tulevik.

Harvemini esinevad

ebareeglipärased tegusõnad

(grind, sew, …);

isikuline tegumood

(Past Perfect, Present

Perfect Continuous);

umbisikuline tegumood

(Present Simple / Past

Simple);

modaaltegusõnad (have to,

ought, should, would);

tuleviku väljendamise

erivõimalused;

tarind to+infinitiiv, ing-vorm.


13

NIMISÕNA Ainsus ja

reeglipärane

mitmus;

omastav kääne;

umbmäärane ja

määrav

artikkel+loendatav

nimisõna.

Ebareeglipärane mitmus

(man/men, tooth/teeth);

aluse ja öeldise ühildumine;

umbmäärane ja määrav

artikkel+loendamatu

nimisõna;

artikli puudumine;

enam kasutatavad väljendid

artiklitega ja ilma (go home,

have a headache, go to the

theatre).

Ainsuslikud ja mitmuslikud

nimisõnad;

liitnimisõnad;

artikli kasutamine

isikunimede ja geograafiliste

nimedega;

väljendid artiklitega ja ilma.

OMADUSSÕN

A

Üldlevinud

omadussõnad

(good, big, red).

Omadussõnade

võrdlusastmed;

omadussõnade võrdlemine

(as…as, more… than);

so/such+omadussõna.

Omadussõnade kasutamine

rahvusest ja kodakondsusest

kõneldes;

eritüvelised võrdlusastmed

(old-elder);

enough/too+omadussõna;

omadussõna nimisõna

funktsioonis (the poor).

ASESÕNA Isikulised asesõnad;

omastavad

asesõnad.

Siduvad asesõnad (that,

who);

omastavate asesõnade

absoluutvormid (mine,

yours);

umbmäärased asesõnad ja

nende liitvormid

(some/any/no).

Umbmäärased asesõnad

(either, neither);

umbisikulised asesõnad (it,

there).

EESSÕNA Enam kasutatavad

eessõnad koha- ja

ajamäärustes (in,

on, at, to).

Aja-, koha- ja viisimäärustes

esinevad eessõnad;

enam kasutatavad

eessõnalised väljendid ( next

to, in the middle).

Enam kasutatavad

eessõnalised väljendid (take

part in, look forward to);

eessõnad viisimäärustes

(with,without).

ARVSÕNA Põhiarvud 1−20;

telefoninumbrid.

Põhi- ja järgarvud;

lihtmurrud (pool, veerand);

Protsent;

aritmeetilised põhitehted;


14

kuupäevad, aastaarvud. kümnendmurrud;

arvsõna „0” erinev lugemine.

MÄÄRSÕNA Levinumad aja- ja

kohamäärsõnad

(now, here);

hulga- ja

määramäärsõnad

(many, much).

Määrsõnade moodustamine;

sagedusmäärsõnad

(liitega –ly);

järjestavad määrsõnad;

ebareeglipärased määrsõnad

(fast);

viisimäärsõnad;

hulga- ja määramäärsõnad

(a little, a few).

Määrsõnade liigid ja

võrdlemine;

määrsõna koht lauses.

SÕNATULET

US

Arvsõna tuletusliited (-teen, -

ty);

nimisõna tuletusliited (-er, -

or);

määrsõna tuletusliide –ly.

Liitsõnad;

enam kasutatavad ees- (re-,

un-) ja järelliited (-ness, -ion,

-ous) nimi-, omadus-,

tegusõnade moodustamiseks.

2.8 Hindamine

1) Hindamine toimub vastavalt põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud korrale.

2) Positiivse („3“, „4“, „5“) aastahinde saamiseks peavad olema kõik veerandihinded positiivsed

(„3“, „4“, „5“). Järelevastamise maht ja kord lepitakse aineõpetajaga kokku iga õpilasega

individuaalselt.

3. Individuaalne õpe

Individuaalse õppe mahu ja korra määrab aineõpetaja lähtudes õpilase individuaalsetest võimetest ja

vajadustest.

Hindamise skaala individuaalse õppe puhul on: „5“ – 90-100%; „4“ – 60-89%; „3“ – 30-59%; „2“ – 11-

29%; „1“ – 0-10%.

Positiivse („3“, „4“, „5“) aastahinde saamiseks peavad olema kõik veerandihinded positiivsed („3“,

„4“, „5“). Järelevastamise maht ja kord lepitakse aineõpetajaga kokku iga õpilasega individuaalselt.


15

4. INGLISE KEELE LIHTSUSTATUD ÕPPE AINEKAVA

Õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi. Samuti

sõltub õpetuse sisu õppekorraldusest: kas õpe toimub individuaalselt või koos klassiga.

Lihtsustatud õppes kohaldatakse hindamisel põhikooli riiklikus õppekavas hindamise kohta

sätestatut.

4.1 Õpetuse eesmärgid

Võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) õpib kuulama ja mõistma lihtsat igapäevast võõrkeelset kõnet; osaleb vestluses;

2) omandab võõrkeele häälduse, intonatsiooni ja rütmi;

3) omandab sõnavara, mis on vajalik elus toimetulekuks;

4) realiseerib oma kõnesoovi eluliselt vajalikes situatsioonides;

5) tõlgendab igapäevast lihtsat verbaalset teavet (reklaam, kuulutused jne);

6) täidab lihtsamaid tarbekirja blankette, individuaalset ankeeti;

7) kasutab vajaduse korral sõnaraamatuid, vestlussõnastikke;

8) omandab elementaarsed keeleüksused ja kasutab neid kõnes.

4.2 Inglise keele kui võõrkeele õppe rõhuasetused 5. klassis

1) 5. klassis valmistatakse õpilasi ette keeleoskuse omandamiseks. Oluline on, et õpilased

saaksid elementaarsed teadmised võõrkeele eripärast, et nad hakkaksid tajuma võõrkeelele

omast kõla, intonatsiooni.

2) Keeleõpetuse eesmärk on õpetada kasutama keelt loomulikes suhtlusolukordades.

Seepärast on õpetaja ülesandeks luua klassis võimalikult loomulik keelekeskkond. Sellele

aitavad kaasa erinevad õppemeetodid, mille käigus kujundatakse suhtlus- ja käitumisoskusi.

3) 5. klassis on esmatähtis kuulamisoskuse ja kuuldust arusaamise oskuse arendamine. Õpilasi

õpetatakse aktiivselt kuulama, eristama üksikuid sõnu, väljendeid, lauseid, aga ka hääletooni

ja intonatsiooni. Kuulamisoskuse kujundamine on vahetult seotud matkimise ja

järelekordamisega ning artikulatsiooniaparaadi arendamisega. Oluline on õpetada märkama ka

kõneleja miimikat ja žeste, sest need toetavad kõne mõistmist. Õpilane omandab oskuse

reageerida initsiatiivsele repliigile (küsimus, teade, korraldus).

4) Keeleõppes kasutatakse suulise eelnevuse printsiipi: keeleüksused, mida laps hakkab

lugema ja kirjutama, omandatakse eelnevalt suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki

osaoskusi.

4.2.2 Keeleteadmised, teemad, metoodikad

- Nimisõnad: ainsus ja reeglipärane mitmus.

-Artikkel: umbmäärane ja määrav.

- Arvsõnad: põhiarvsõnad 1-10.

- Asesõnad: isikulised (I, she, he, it); omastavad (my, her, his).

- Tegusõna: be, have 1. ja 3. pöördes.

- Tegusõna vormistik: Present Simple.

- Eessõnad: on, in.

- Lauseõpetus: lihtlause jaatav ja eitav vorm.

- Tähestik: tähtede nimetused ja nende häälimine.


16

- MINA (nimi, sugu, vanus).

- PEREKOND (ema, isa, õde, vend).

- KOOL, KLASS.

- KODU (maja, linnas-maal, tuba, mööbel).

- tervitamine, hüvastijätmine;

- enda tutvustamine;

- palumine, tänamine.

- üksikute sõnade ja sõnaühendite kuulamine; õpetaja korralduste kuulamine; laulude ja

luuletuste kuulamine

- lihtsate lausete moodustamine ja kasutamine; küsimustele vastamine õpitud lausemallide

piires.

- tähestiku lugemine; sõnade, lausete ja õpitud sõnadest koosneva lühiteksti lugemine;

trüki- ja kirjatähtede ning raamatu tähtede võrdlev lugemine.

- hääldusharjutused häälikute korrektseks hääldamiseks; silbi- ja sõnarõhud.

- suurte ja väikeste kirjatähtede kalligraafiliselt õige kirjutamine; tähtede omavahelised

seosed; ärakirjaharjutused. Erilist tähelepanu nõuavad tähed, mis eesti keeles märgivad

teisi häälikuid, ja tähed, mille elemendid on eesti tähestikule võõrad.

4.2.3 Taotletavad õpitulemused võõrkeeles 5. klassis

5. klassi lõpuks õpilane:

1) tunneb ära õpitud sõnad ja väljendid suulises kõnes ja kirjalikes lühikestes tekstides, saab

aru nende tähendusest;

2) vastab lühikestele väga lihtsatele küsimustele õpitu ulatuses; oskab esitada väga lühikesi

lihtsaid küsimusi;

3) tunneb tähestikku, tunneb ära õpitud sõna kirjapildi;

4) oskab teha ärakirja võõrkeelsetest tekstidest;

5) oskab kirjutada oma isikuandmeid;

6) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisse.

4.2.4 Taotletavad õpitulemused 5. klassi lõpuks osaoskuseti

Kuulamine - A1.1

Lugemine - A1.1

Rääkimine - A1.1

Kirjutamine - A1.1

4.3 Inglise keele kui võõrkeele õppe rõhuasetused 6.–7. klassis

1) Kujundatakse elementaarseks suhtlemiseks vajalik sõnavara. Õpitakse moodustama ning

kasutama grammatiliselt õigeid lauseid õpitud sõnavara ja keeleteadmiste piires.

Kujundatakse kõnelemissoovi ja suhtlemisjulgust, arendatakse õpitud sõnade hääldus- ja

kirjapildi kokkusobitamist, kujundatakse lugemisoskust.


17

2) Kõnelemisoskuse arendamiseks õpetatakse õpilasi kasutama kompensatoorseid strateegiaid

(üleküsimine, uuesti alustamine) ja mitteverbaalseid väljendusvahendeid (žestid, miimika,

imiteerimine).

3) Jätkuvalt kasutatakse suulise eelnevuse printsiipi: see, mida laps hakkab lugema ja

kirjutama, omandatakse eelnevalt suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi.


Nimisõnad: ainsus ja mitmus; aluse ja öeldise ühildumine.

Artikkel: umbmäärane ja määrav.

Omadussõnad: omadussõna ühildumine nimisõnaga.

Arvsõnad ja mõõtühikud: kellaaeg (täistunnid); isikulised asesõnad; omastavad asesõnad;

näitavad asesõnad.

Määrsõnad: järjestavad määrsõnad (then); sagedusmäärsõnad.

Tegusõnad: põhitegusõna; modaaltegusõna (can); enamkasutatavad reeglipärased tegusõnad

ja mõned ebareeglipärased tegusõnad.

Tegusõna vormistik: üldajad (Present and PastSimple); kestvad ajad (Present Progressive).

Eessõnad: enamkasutatavad eessõnad (in, on, under).

Sõnatuletus: arvsõna tuletusliited (-teen ja -ty).

Lauseõpetus: lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses; lühivastused.

Inglise tähestik: tähtede nimetused, nende häälimine.

Õigekiri: suur ja väike täht.

- MINA ISE (välimus, riietus).

- MINU PERE JA KODU (pereliikmed, lemmikloomad).

- MINU KODUKOHT (loodus, loomad, ilm, aastaajad).

- MINU KOOL JA KLASS (koolipäev, sõbrad, õpetajad).

- MINU PÄEV (igapäevased toimingud, toit, söömine).

- SIGNAALSÕNAD (põhiarvud, nädalapäevad, kellaajad, aastaajad, värvid).

- tervitamine ja hüvastijätt;

- enda ja teiste esitlemine;

- tänamine;

- vabandamine;

- telefoninumbri ütlemine;

- millegi ulatamine ja vastuvõtmine;

- õnnitlemine ja head soovid jõuludeks, uueks aastaks.

-rollimängude kuulamine lindilt; õpetaja antud korralduste kuulamine; kaasõpilaste

kuulamine; laulude ja luuletuste kuulamine.

- õpitud sõnade ja lausemudelite abil lühijutukese koostamine; oma nime, vanuse ütlemine;

luuletuse, laulu peastteadmine; repliikide järjestamine dialoogiks.

- õpiku teksti lugemine; käekirjalise teksti lugemine, sh tahvlilt, töölehelt, oma vihikust;

lühiteadete lugemine tahvlilt; luuletuse lugemine.

- intonatsioon jaatavas ning eitavas jutustavas, küsivas ja käskivas lauses. Koostöö

logopeediga, et abistada häälduspuudega lapsi ning selgitada välja suutlikkus õigesti

hääldada.


18

- õpitud sõnade kirjutamine hääldusele vastava ja mittevastava kirjapildi puhul; 3-4-lauselise

teksti kirjutamine; lünkharjutuste täitmine; lünkadega sõnasse puuduva tähe või silbi

kirjutamine.

4.3.2 Taotletavad õpitulemused võõrkeeles 6.–7. klassis


1) saab aru õpitud sõnadest ja lühikestest lausetest;

2) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

3) mõistab lihtsaid sagedamini esinevaid väljendeid ja sõnu sisaldavaid tekste;

4) kasutab õpitud sõnu ja väljendeid oma (küsimuste esitamine, küsimustele vastamine)

vajaduste väljendamiseks;

5) suudab kirjutada lühikesi lauseid ja fraase enda ja oma lähima ümbruse kohta.


1) saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest

dialoogidest;

2) saab aru lihtsatest kirjalikest tekstidest, mis on seotud igapäevaelu ja vajadustega;

3) oskab suuliselt lühidalt tutvustada ennast ja oma lähiümbrust;

4) suudab alustada ja lõpetada lühivestlust õpitud teemade piires; osaleda lühidialoogis õpitud

sõnavara ja lausemallide piires;

5) kirjutab lihtsaid lühiteateid igapäevaeluga seotud tegevustes (nt postkaart, kutse);

6) oskab näidise järgi lühikesi kirjeldavaid tekste koostada.

4.3.3 Taotletavad õpitulemused 7. klassi lõpuks osaoskuseti

Kuulamine - A1.2

Lugemine - A1.2

Rääkimine - A1.2

Kirjutamine - A1.2

4.4 Inglise keele kui võõrkeele õppe rõhuasetused 8.–9. klassis

1) Kujundatakse ja kinnistatakse võõrkeele alaseid (jätkuvalt integreeritult teiste õppeainete ja

huvitegevusega) teadmisi ning oskusi, mis aitavad õpilastel toime tulla edaspidises iseseisvas

elus.

2) Põhiülesandeks jääb endiselt kõnekeele arendamine. Sellest tulenevalt kujundatakse kõnest

ja tekstist arusaamist, ergutatakse kõnelemissoovi eluliselt vajalikes situatsioonides,

õpetatakse orienteeruma igapäevases võõrkeelses teabes, iseseisvalt sõnaraamatuid,

vestlussõnastikke ja teabevahendeid kasutama, lihtsamaid tarbekirja vorme täitma. Jätkuvalt

kujundatakse keele kõiki osaoskusi.


Nimisõnad: erandlik mitmus; aluse ja öeldise ühildumine; omastav kääne.


19

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel; artikli puudumine; enamkasutatavad väljendid

artiklitega ja ilma.

Omadussõnad: võrdlusastmed; omadussõnade võrdlemine (as...as, notas...as, more...than)

Arvsõnad ja mõõtühikud: järgarvud; kuupäev, aasta; kellaaeg.

Asesõna: omastav asesõna (their, your, our); küsivad asesõnad; umbmäärased asesõnad

(some, any).

Määrsõnad: sagedusmäärsõnad (always, sometimes, never, again); järjestavad määrsõnad

(first, next, before, after).

Tegusõnad: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do); enamkasutatavad reeglipärased

tegusõnad ja ebareeglipärased tegusõnad.

Tegusõna vormistik: üldajad (Present, Past and FutureSimple); konstruktsioonid TO +

INFINITIVE, GOING TO + INFINITIVE, WANT TO + VERB.

Eessõna: enamkasutatavad eessõnad (at, in front of, behind, with, after, before); eessõnalised

väljendid (interestedin, good/bad at ..., inthemiddle of ...).

Lauseõpetus: siduvad laused (... which/that, ... who ...); küsilausete moodustamine.

Inglise tähestik: tähtede nimetused ja sõnade häälimine.

Õigekiri: nimisõna mitmuse lõpud; omadussõna võrdlusastmed; kirjavahemärgid (., ?, !, -).

Sõnatuletus: arvsõna tuletusliited (-ty); nimisõna tuletusliited (-er, -or); määrsõna tuletusliited

(-ly).

- MINU ERIPÄRA (välimus, iseloom, huvid).

- MINU PERE JA KODU (linn, küla, maja, korter, aed, õu).

- MINU JA MINU VANEMATE TÖÖ.

- MINU KOOL JA KLASS (koolitee, õppeained, kooliruumid).

- HARRASTUSED JA VABA AEG (sport, kino, muusika).

- TEENINDUS JA SUHTLEMINE (ostmine kaupluses, postkontoris, arsti juures, kehaosad,

telefonikõned).

- MINA JA MINU ARVAMUS (meeldib / ei meeldi).

- EESTLASED JA NAABERRAHVAD (asukoht, keel, pealinn, raha).

- ÕPITAVAT VÕÕRKEELT KÕNELEVAD RAHVAD (asukoht, pealinn, raha);

- ORIENTEERUMINE INFOS (TV, ajakirjandus);

- KULTUURISIDEMED (kirjavahetus);

- TARBEKIRI (kirja, postkaardi kirjutamine, ankeetide täitmine).

- nime ja aadressi küsimine, nimede häälimine;

- reageerimine telefonikõnedele;

- oma soovi väljendamine ja kaaslase soovi küsimine;

- loa palumine, lubamine ja keeldumine;

- heakskiidu ja üllatuse väljendamine;

- meeldivuse ja mittemeeldivuse väljendamine.

- õpetaja ja kaasõpilase kõne kuulamine ja sellest arusaamine; kuulamisülesannete täitmine

(piltide reastamine, kaardil liikumine jne); raadio ja teleri kuulamine; situatiivse kõne

kuulamine (bussis, tänaval, kaupluses jm), mõistmine, reageerimine repliikidele.

- õpitud sõnavara piires sidusa teksti koostamine; dialoogi koostamine õpitud sõnavara ja

lausemallide piires; küsimuste esitamine teksti kohta; kõnesituatsiooni astumine,

informatsiooni küsimine, andmine, öelduga nõustumine või keeldumine; lühivastuste

kasutamine; tüüpiliste kõnemudelite tundmine.


20

-teksti lugemine, mille tundmatud sõnad on tõlgitud, selgitatud; informatiivse teksti (teated,

kuulutused, asutuste nimed, sõiduplaanid jne) lugemine; sisutähtsate sõnade ja lausete

leidmine tekstist; sõnaraamatu kasutamise algteadmised.

- varemõpitud hääldusoskuste kinnistamine; lindile lugemine ja häälduse analüüs; sobiva

intonatsiooni kasutamine olenevalt lausetüübist.

- aadressi ja isikuandmeid nõudvate ankeetide täitmine; õnnitluste kirjutamine; kirjale

aadressi kirjutamine.

4. 4.2 Taotletavad õpitulemused 8.–9. klassis


1) saab õpitud temaatika piires aru lühidialoogidest ja tekstidest;

2) saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest (nt postkaardid, teeviidad, teated, sõnumid) ja leiab

neist vajaliku teabe;

3) saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest;

4) osaleb lihtsates lühikestes igapäevaelulistes suhtlussituatsioonides;

5) saab aru olulisest teabest olmetekstides (menüü, juhendid, lihtsamad küsimustikud);

6) kirjeldab suuliselt oma tegevusi igapäevaelulistes situatsioonides.


1) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa(de) kultuurist;

2) saab aru lihtsatest dialoogidest, väga lühikestest juttudest, teadetest ja sõnumitest tuttavatel

teemadel, mis on seotud igapäevaeluga;

3) loeb sageli kasutatava sõnavaraga lühikesi tekste ja faktilist infot sisaldavaid tekste (nt

kuulutused, isiklikud kirjad), leiab tekstis sisalduvat infot;

4) tutvustab suuliselt ennast, oma huvisid ja oma pereliikmeid, kirjeldab lähiümbrust ja

tegevusiõpitud sõnavara ja lausemallide piires;

5) kirjutab lühikesi ja lihtsaid tekste: erinevat tüüpi sõnumeid, kirjeldusi, minevikus toimunud

tegevusi, kirjeldab oma tundeid ja arvamusi.

4.4.3 Põhikooli lõpuks taotletavad õpitulemused osaoskuseti

Kuulamine - A2.1

Lugemine - A2.1

Rääkimine - A2.2

Kirjutamine - A2.1

4.5 Hindamine

1) Hindamine toimub vastavalt põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud korrale.

2) Positiivse („3“, „4“, „5“) aastahinde saamiseks peavad olema kõik veerandihinded positiivsed

(„3“, „4“, „5“). Järelevastamise maht ja kord lepitakse aineõpetajaga kokku iga õpilasega

individuaalselt.

Documents

Inglise keele ainekava - Weeblyalapk.weebly.com/uploads/1/3/7/8/13785041/inglise_keel.pdf · 2018-09-07 · Inglise keele ainekava 3 Võõrkeeleõpe nõuab avatud ning paindlikku