-
Iselgitav sõnastik
nim-kaubanduse
-
Selle sõnastiku on koostanud Läänemeremaade Nõukogu (CBSS)
inimkaubanduse vastane töörühm (TF-THB) projekti „Sillutades teed
Läänemere piirkonna ühtlustatud tegevusraamistikule (HOF-BSR)“
raames. Projekti aitasid rahastada Rootsi riigikantselei ja Rootsi
Instituut.
Väljaanne ei kajasta Rootsi valitsuse ega Rootsi Instituudi
arvamusi ning valitsust ja instituuti ei saa pidada vastutavaks
väljaandes sisalduva teabe kasutamise eest.
Eestikeelse sõnastiku toimetamisega tegelesid inimkaubanduse
tõkestamisega tegelevad spetsialistid eri ametkondadest (nt
justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ja
sotsiaal-kindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet,
tööinspektsioon ja IOM Tallinna esindus).
© Läänemeremaade Nõukogu inimkaubanduse vastane töörühm, mai
2019
-
I peatükk
Inimkaubanduse üldmõisted
II peatükk
Inimkaubanduses osalejate erinevad rollid
III peatükk
Inimkaubanduse vormid
Inimkaubandus Eeldatav inimkaubanduse ohver
Haavatava seisundi ärakasutamine
Tänapäevane orjus või orjuse nüüdisaegsed vormid
Inimkaubanduse ohver Sihtriik
Lastega kaubitsemine Inimkaubanduse ohvrite tuvastamine
Transiitriik
Ärakasutamine Värbamine Päritoluriik
Inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil
Inimkaubandus kuriteole sundimise eesmärgil
Inimkaubandus sundabielu eesmärgil
Inimkaubandus tööalase ärakasutamise või sunniviisilise töö
eesmärgil
Inimkaubandus sunniviisilise kerjamise eesmärgil
Inimkaubandus elundite eemaldamise eesmärgil
Inimkaubandus ärakasutava fiktiivse abielu eesmärgil
Inimkaubitseja Kupeldaja
Kaasaaitaja
-
Riiklik koordinaator Inimkaubanduse ohvrite õigused
Varjupaik
Riiklik raportöör või samaväärne mehhanism
Ohvrite mittekaristamise põhimõte
Trauma
Suunamine
Inimkaubanduse vastased tegevused
Järelemõtlemisaeg Hüvitamine
Piiriülene suunamismehhanism
Erakorraline abi inimkaubanduse ohvritele
Toetatud vabatahtlik tagasipöördumine
Riiklik suunamismehhanism
Lühiajaline abi inimkaubanduse ohvritele
(Taas)integreerumine
Riiklik tegevuskava Pikaajaline abi inimkaubanduse ohvritele
Prostitutsioon Sisserändaja Smugeldaja
Prostitutsiooni kaasatud isikud
Kolmanda riigi kodanik Sunniviisiline töö
Kupeldatav isik Ebaseaduslik sisserändaja ehk illegaal
Lapstööjõu kasutamine
Prostituut Võõrtööline Kodune sunnitöö
Tööränne Võlaorjus
Hooajatööline
Ränne Lähetatud töötaja
Välismaalaste ebaseadus-likult üle piiri toimetamine ehk
smugeldamine
Fiktiivne abielu
Diskrimineerimine
IV peatükk
Riiklikud inimkaubandusega võitlemise ja ohvrite abistamise
mehhanismid
V peatükk
Seotud nähtused
-
Lastekaitse Laste vastu suunatud seksuaalvägivald
Laps Saatjata alaealine välismaalane
Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted
Noor Laste osalemine
Eestkostja
VI peatükk
Lastega kaubitsemine ja laste ärakasutamine
-
IInimkaubanduse
üldmõisted
-
7
I peatükk
Inimkaubanduse üldmõisted
Inimkaubandus
Orjus või orjuse tänapäevased vormid
mittejuriidiline üldmõiste, mis hõlmab paljusid ära-kasu tamise
vorme. Mõned ärakasutamise vormid (sh orjus, orjusega samalaadne
olukord, sunniviisiline töö, lapstööjõu kasutamise ja
inimkaubandus) on määratletud rahvusvahelistes lepingutes, samas
kui teised (nt sundus) on veel määratlemata. Nende kuritegude
ühiseks nimetajaks on see, et tegemist on ärakasutamise vormidega,
mille puhul üks isik on teise isiku või teiste isikute kontrolli
all. ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC)
sõnul on sellel mõistel oluline kaitsemõju ning mõne riigi, näiteks
Ühendkuningriigi õigusaktides hõlmab see inimkaubandusega seotud
norme. Ühendkuningriik ja Põhja-Iirimaa võtsid vastu 2015. aasta
nüüdisaegse orjuse seaduse, millega keelatakse orjus, sundus,
sunniviisiline ja kohustuslik töö ning inimkaubandus. Pärast
seaduse vastuvõtmist on inimkaubandusega võitlemise meetmed ümber
nimetatud
on rahvusvahelises õiguses määratletud raske kuritegu ja
inimõiguste rikkumine. Inimkaubandus1 on tegevus, mille eesmärgiks
on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle
võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii
siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et
inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib
aset leida ka riigisiseselt.
Eesti karistusseadustiku § 133 käsitleb inimkaubandusena:inimese
asetamise eest majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta
olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel
tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime
kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese
sellises olukorras hoidmise eest, kui tegu on toime pandud vabaduse
võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise,
teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi
ärakasutamisega.
-
8
I peatükk
noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamine majandusliku
kasu saamise eesmärgil või ilma selleta, et ta alustaks või jätkaks
prostitutsiooniga või kuritegevusega tegelemist, tavapäratutel
tingimustel töötamist, kerjamist või abielluks tahte vastaselt või
astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes või teoses,
samuti nimetatud tegevusele muul viisil kaasaaitamise eest saab
võtta vastutusele inimkaubanduse eest alaealise suhtes (KarS §
175).
„nüüdisaegse orjusega“ võitlemise meetmeteks. Samas puudub
seaduses mõiste „nüüdisaegne orjus“ määratlus või selgitus. Sellise
laiatähendusliku, kuid määratlemata fraasi kasutamisel on oht, et
erinevad ärakasutamise tavad sulanduvad üldsuse kujutuses kokku
palju kitsama orjuse mõistega, kus üks isik on teise isiku omand,
ning see raskendab inimkaubanduse ohvrite korrektset
tuvastamist.2
Kokkulepitud mõiste või rahvusvahelise tasandi õigusnormi
puudumise tõttu kasutatakse seda mõistet ebajärjekindlalt. Näiteks
suunas Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) hiljuti oma tegevuse
võitlusele „sunniviisilise töö, nüüdisaegse orjuse ja
inimkaubandusega“, kusjuures mõistet „sunniviisiline töö“
kasutatakse raammõistena, mis hõlmab traditsioonilist orjust ja
orjusega samalaadseid tingimusi, võlaorjust ja inimkaubandust.
ILO lähenemisviis ei ole kooskõlas Euroopa Komisjoni lähe
nemisviisiga. Inimkaubandusel võib olla palju ärakasu-tavaid
eesmärke, näiteks sunniviisiline töö, sundus, orjus ja orjusega
samalaadsed tingimused. Samas ei ole inimkau-bandus orjuse,
sunniviisilise töö ja sunduse sünonüüm.3
ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo kasutab
sama lähenemisviisi nagu Euroopa Komisjon. UNODC käsitleb
inimkaubandust üldise raamistikuna ning tugineb sellele oma
töös.
Sellises kooskõlastamata raamistikus tuleb liikmesriikidel veel
selgitada oma seisukohta seoses orjuse nüüdisaegsete vormidega.
Lastega kaubitsemine
-
9
I peatükk
Ärakasutamine
Eeldatav inimkaubanduse ohver
Inimkaubanduse ohver
rahvusvahelises õiguses ei ole üldiselt ärakasutamist kui
sellist määratletud, kuigi on kirjeldatud, milliseid tegevusi
peetakse ärakasutamiseks (näiteks seksuaalne ärakasutamine,
sunniviisiline töö, elundite eemaldamine, sunniviisiline kerjamine,
kuriteole sundimine).
isik, kelle puhul on märke sellest, et ta võib olla
inim-kaubanduse ohver, kuid keda asjaomased ametiasutused (nt
politsei) ei ole veel inimkaubanduse ohvrina tuvastanud või kes ei
soovi, et teda tuvastataks ametlikult või õiguslikult
inimkaubanduse ohvrina. Eeldatav ohver ohvriabi seaduse (OAS)
mõttes on isik, kelle on Eestis inimkaubanduse ohvrite abistamisega
tegelev organisatsioon eeltuvastanud ja esitanud
Sotsiaalkindlustusametile teate kahtluse kohta, et isik võib olla
inimkaubanduse ohver, või kelle kohta on välisriigi pädev asutus
esitanud Sotsiaalkindlustusametile teate inimkaubanduse ohvriks
langemise kohta selles riigis.
isik, kes on langenud inimkaubanduse ohvriks ning kelle
asjaomased ametiasutused on ametlikult tuvastanud inimkaubanduse
ohvrina ning andnud talle inimkaubanduse ohvri staatuse. Ohvriabi
seadus (OAS) eristab inimkaubanduse ohvrit ja eeldatavat
inimkaubanduse ohvrit. Inimkaubanduse ohvri staatus on igal juhul
seotud kriminaalmenetluse alustamisega ning kriminaalõiguslikult on
osa neist inimestest tunnistajad ja osa kannatanud, kuid ohvriabi
seaduse mõttes on nad kõik inimkaubanduse ohvrid, keda on võimalik
toetada.
Oluline on meeles pidada, et laste puhul ei ole vägivald,
pettus, sund jms vältimatu tingimus, et defineerida juhtunu
inimkaubandusena. Näiteks kui laps värvati selleks, et teda
prostitutsioonis ära kasutada, on tegu inimkaubandusega.Kui
inimkaubanduse ohvri vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta
on alla 18-aastane, käsitatakse inimest alaealisena, kuni ei ole
tõendatud vastupidist. Sellise käsitlusviisi eesmärk on tagada
kahtluse korral inimesele suurem kaitse.
-
10
I peatükk
Värbamine inimkaubanduse esimene etapp. Inimkaubitseja läheneb
isikule kui võimalikule ohvrile. Värbamisega võib kaasneda tegelik
vägivald, vägivallaga ähvardamine või vabaduse võtmine, kuid
tavalisem on teisest isikust sõltuvuse, abitu või haavatava
seisundi ärakasutamine. Värbamine toimub mitteametlike ja ametlike
võrgustike kaudu, kasutades isiklikke suhteid, sotsiaalvõrgustikke
ja internetireklaame, ning ka tööjõu vahendajate/vahendusfirmade
kaudu.
protsess, mille eesmärk on hinnata, kas isik on inimkaubanduse
ohver, ning võtta meetmeid tema abistamiseks ja kaitsmiseks.
Tuvastamine algab hetkest, kui ametnikule või teenuseosutajale
tundub, et tema klient või isik, keda ta kohtas, võib olla
inimkaubanduse ohver. Seejärel hindab ametnik või teenuseosutaja
võimaliku ohvri olukorda põhjalikumalt või suunab ta pädeva asutuse
juurde. Kahtlus võib leida kinnitust ning sellise juhul võidakse
isik tema nõusolekul suunata sotsiaalkindlustusametisse või
teenuseosutaja juurde. Inimkaubanduse ohvrite õigeaegne ja
nõuetekohane tuvastamine on inimkaubanduse probleemi lahendamisel
väga tähtis. Tuvastamine on võtmetähtsusega võimalike ohvrite
kaitsmisel, nende õiguste tagamisel ning neile sellise abi
pakkumisel, millele neil on õigus. Inimkaubanduse ohvrite
nõuetekohane tuvastamine on ka eeltingimus, et võtta õigusrikkujad
ärakasutamise eest vastutusele, mis võib kaasa tuua suurema arvu
kriminaaluurimisi ja aidata paljastada muid seonduvaid kuritegusid.
Parimal juhul võib võimalike ohvrite nõuetekohane tuvastamine
katkestada kaubitsemisprotsessi juba enne selle algust ning seega
ennetada esmalt haavatavate isikute ärakasutamist.4
Inimkaubanduse ohvrite tuvastamine
Haavatava seisundi ärakasutamine
sellise olukorra kuritarvitamine, milles asjaomasel isikul
puudub tegelik ja vastuvõetav võimalus mitte alluda
väärkohtlemisele. Haavatav seisund võib olla nii füüsiline, vaimne
kui ka majanduslik. Lühidalt öeldes võib selliseks olukorraks olla
igasugune väljapääsmatu olukord, milles inimene on sunnitud
nõustuma ärakasutamisega.5
-
11
I peatükk
Sihtriik
Transiitriik
Päritoluriik
riik, mille kaudu ohver viiakse sihtkohta, kus toimub tema
ärakasutamine.
riik, kust inimkaubanduse ohver on pärit. Seda mõistet
eelistatakse mõistetele „saatev riik“ ja „koduriik“.6
kõige neutraalsem ja täpsem mõiste, millega tähistatakse riiki,
kuhu isik ärakasutamise eesmärgil toimetatakse või saadetakse. Seda
mõistet eelistatakse mõistele „vastuvõttev riik“, mis viitab
sellele, et sisserändajad on lihtsalt külalised ning nende riigis
viibimiseks on vaja küllakutset ning vastuvõtja peab katma nende
kulud.
-
IIInimkaubanduses
osalejate erinevad rollid
-
13
II peatükk
Inimkaubanduses osalejate erinevad rollid
isik, kes paneb ohvri ärakasutamise eesmärgil toime
inimkaubandusega seotud kuritegusid ja kes asetab teise inimese
olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel
tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime
kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, või hoiab inimest
sellises olukorras kas vabaduse võtmisega, vägivallaga, pettusega,
kahju tekitamisega ähvardamisega, teisest isikust sõltuvuse, abitu
seisundi või haavatavuse ärakasutamisega. Inimkaubitseja on samuti
isik, kes eelnimetatud olukordadesse asetatud isikut veab, annab
üle, saadab, võtab vastu, varjab, majutab, temalt ostab seksi või
muul viisil aitab kaasa inimese sunnitud tegevusele.7
Inimkaubitseja
Kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule
õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
Kupeldaja isik, kes korraldab prostitutsiooniga tegeleva isiku
ja kliendi kohtumise, omab bordelli, juhib tegevust, aitab seal
kaasa prostitutsioonile või rendib bordelli pidamiseks ruumi.
Samuti isik, kes mõjutab teist inimest alustama või jätkama
prostitutsiooniga tegelemist.
-
IIIInimkaubanduse
vormid
-
15
III peatükk
Inimkaubanduse vormid
Inimkaubandus tööalase ärakasutamise või sunniviisilise töö
eesmärgil
Inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil
inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil tähendab
inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud tegelema
prostitutsiooniga. Samuti noorema kui kaheksateistaastase isiku
mõjutamist, et ta alustaks või jätkaks tegelemist prostitutsiooniga
või astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes või
teoses, samuti sellisele tegevusele muul viisil kaasaaitamist.
tööjõu ekspluateerimine viitab kuritahtlikule tegevusele, mille
tulemusel on töötaja töötingimused kehvad, tööaeg pikk ja töötasu
alla riikliku piirmäära (vähem maksmine), tööolud halvad või lausa
ohtlikud ning võimalusi olukorra muutmiseks on vähe või puuduvad
need sootuks.Olenevalt riiklikest õigusaktidest võidakse osa
sellistest tegevustest käsitleda kas (tööjõuvastase) kuriteona või
töölepingu seaduse rikkumisena.Sunniviisiline töö viitab mistahes
tööle või teenusele, mida inimene on sunnitud tegema vastu
tahtmist, ähvarduse või karistuse hirmus. Osa riike on
kriminaliseerinud sunniviisilise töö eraldi kuriteona, kuid
enamikus riikides on see kriminaliseeritud ekspluateerimise ühe
vormina riiklike inimkaubanduse õigusaktide mõistes.Eesti
karistusõiguse mõttes inimkaubandus tööalase ärakasutamise
eesmärgil tähendab inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud
töötama tavapäratutel tingimustel. Töötamist tuleb käsitada
„töölepingu seaduses määratletud töösuhte- või käsundilaadse tööna,
välistades sellised töötamise vormid nagu kodused majapidamistööd,
töö kooliaias, õpilasmalev, naabri korraldatud talgud jne.“ Lisaks
eeldab inimkaubanduse koosseisutunnus seda, et töösuhtelaadne töö
toimuks tavapäratutel tingimustel, nt töötamine tasuta või
marginaalse tasu eest, töötamine võla katteks vms.
-
16
III peatükk
olukord, kus kasutatakse ära isiku isiklikku või majanduslikku
kitsikust või abitust, et sundida teda kerjama. Kerjajaid
sunnitakse ära andma kogu oma teenistus või suurem osa sellest.
Nende vabadus on nii piiratud, et nad ei saa enam vabalt otsustada,
kas nad tahavad kerjamisega tegeleda või mitte. Mõned
sunniviisilise kerjamise märgid on järgmised:
• kerjajat jälgivad pidevalt teised isikud, kes sekkuvad kohe,
kui temaga on loodud kontakt, • inimkaubanduse ohvrid kerjavad
sõltumata ilmast tundide kaupa, nende asukohta võidakse muuta
riigisiseselt kui piiriüleselt,• isik tuuakse kerjamise kohta ja
viiakse sealt ära.10
Inimkaubandus sunniviisilise kerjamise eesmärgil
selline ärakasutamine toimub siis, kui isikut sunnitakse toime
panema kuritegusid, näiteks taskuvargus, poevargus,
krediitkaardiandmete vargus, identiteedivargus, narko-kaubandus ja
muud sarnased karistatavad tegevused, mille eesmärk on üldjuhul
saada rahalist kasu. Kuna inimkaubitseja hirmutab ohvreid või nende
perekondi võimaliku kättemaksuga, millele sageli lisandub hirm
ametivõimude ees, ei soovi ohvrid sageli rääkida nendest, kes
sundisid neid kuritegusid toime panema.9
Inimkaubandus kuriteole sundimise eesmärgil
Karistamisväärselt tavapäratuks tuleb lugeda ka seda, kui kerged
töödistsipliini rikkumised või kvalitatiivsed minetused on
karistatavad ebaproportsionaalselt raskete sanktsioonidega, nagu
töötasust täielik ilmajätmine. Samas aga ei oleks õige käsitada
tavapäratuna igat tingimust, mis on vastuolus tööõigusega.
Inimkaubanduse koosseisule vastavaks saab siiski pidada ainult
sellist töösuhet, mis kaldub tööõiguse normidest ja
rakenduspraktikast kõrvale oluliselt.8
-
17
III peatükk
Inimkaubandus elundite eemaldamise eesmärgil
Inimkaubandus ärakasutava fiktiivse abielu eesmärgil
tegemist ei ole õiguses määratletud mõistega. Ärakasutav
fiktiivne abielu on selline abielu, millel on ärakasutamise
tunnused. Fiktiivne abielu on ametlikult kehtiv ja on sageli
sõlmitud selleks, et kolmanda riigi kodanik saaks ELi elamisloa.13
Fiktiivabielu on siiski dokumentide järgi „päris“ abielu ja see on
juriidiliselt jõus nii Eestis kui ka välisriigis (ühine vara ja
võlad, lapsed jne).
määratletud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu
võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni Palermo
protokollis. Nagu ka teiste inimkaubanduse vormide puhul, kasutavad
elundite hankijad ära ohvrite äärmist vaesust ja oma mõjuvõimu ning
manipuleerimisoskust. Sellise inimkaubanduse ohvrite tervis on ohus
nii elundite eemaldamise ajal kui ka pärast seda. Paljud riigid nii
Euroopa Liidus kui ka väljaspool Euroopa Liitu on rakendanud
õigusakte, et võidelda elundite eemaldamise eesmärgil toimuva
inimkaubandusega.
Inimkaubandus sundabielu eesmärgil
sundabielu mõiste ei ole rahvusvaheliselt kokku lepitud, kuid
seda saab kirjeldada olukorrana, kus abielu sõlmitakse ähvarduste,
pettuse ja sundimise tõttu ühe või mõlema poole vaba ja täieliku
nõusolekuta.11 Need asjaolud ilmnevad tavaliselt olukorras, kus
tegemist on inimkaubandusega. Sundabielul on palju erinevaid vorme,
sealhulgas orjusabielu, mille puhul isik müüakse, antakse üle või
päritakse abiellu, ning lapsabielu, mis on sundabielu vorm, sest
lapsed ei saa abieluks nõusolekut anda ega kasutada
keeldumisõigust. Samuti on sundabielu seotud teatud rahvus- või
vähemusrühmade tavadega. Õigusrikkujateks võivad tihti olla lapse
vanemad, pereliikmed või suguvõsa liikmed.12
-
IVRiiklikud inimkaubandusega
võitlemise ja ohvrite abistamise võimalused
-
19
IV peatükk
Riiklikud mehhanismid inim kaubandusega võitlemiseks ja ohvrite
abistamine
Riiklik koordinaator
Riiklik raportöör või samaväärne mehhanism
tegeleb andmekogumisega, et jälgida inimkaubandust ja sellest
teatada ning analüüsida riiklike inimkaubanduse vastaste meetmete
tõhusust. Riiklikel raportööridel või samaväärsetel mehhanismidel
on erinev staatus ja ülesehitus. Raportöörid on üldjuhul
valitsusvälised ja sõltumatud valitsusest, samaväärsed mehhanismid
on tihti valitsuse esindajad. Soomes on inimkaubanduse riiklikuks
raportööriks võrdõiguslikkuse ombudsman. Rootsis täidab riikliku
raportööri ülesandeid Rootsi Politseiamet. Taanis on samaväärse
mehhanismi rollis Taani inimkaubandusega võitlemise keskus ja
riiklik politseiamet. Riiklikud raportöörid või samaväärsed
mehhanismid kuuluvad ELi võrgustikku ja mitmetes ELi riikides on
samaväärsete mehhanismidena koordinatsiooni eest vastutavad
riiklikud koordinaatorid (vt eelmist jaotust „riiklik
koordinaator“).
ametlik struktuur või ametikoht, mille ülesanne on töötada välja
ja rakendada riiklikke inimkaubanduse vastaseid meetmeid.Enamik
Läänemere piirkonna riike on määranud inimkaubanduse vastase
võitluse riikliku koordinaatori. Eestis on riiklikuks
koordinaatoriks Justiitsministeerium. Näiteks Taanis täidab
riikliku koordinaatori ülesandeid Taani inimkaubandusega võitlemise
keskus (CMM). Lätis täidab riikliku koordinaatori ülesandeid
siseministeerium. Norras koordineerib valitsuse inimkaubanduse
vastast tegevust justiits- ja julgeolekuministeerium. Rootsis on
see ülesanne pandud Rootsi soolise võrdõiguslikkuse ametile. Poolas
on riiklikuks koordinaatoriks sise- ja haldusministeerium.
-
20
IV peatükk
Inimkaubanduse vastased tegevused
Piiriülene suunamismehhanism
koostöökokkulepe, mis käsitleb tuvastatud ja võimalikele inim
kaubanduse ohvritele tervikliku piiriülese abi andmist ja/või nende
üleandmist. See hõlmab kõiki suunamisprotsessi etappe – esmane
kokkupuude, ametlik tuvastamine ja abi, toetatud vabatahtlik
tagasi-pöördumine, sotsiaalne kaasamine ning tsiviil- ja kriminaal
kohtumenetlused. Mehhanism põhineb abi saavate inimkaubanduse
ohvrite päritoluriigi, transiitriigi ja sihtriigi valitsusasutuste,
valitsustevaheliste asutuste ja valitsusväliste organisatsioonide
koostööl, mis toimub erinevates riikides, et need riigid saaksid
täita oma kohustust edendada ja kaitsta inimõigusi.14
on seotud võimalike ja eeldatavate inimkaubanduse ohvrite
tuvastamise ja suunamisega ning tuvastatud ohvritele kaitse- ja
rehabilitatsiooniteenuste osutamisega ning teenusepakkujate ja
valdkonna spetsialistide pädevuse tõstmisega, näiteks
inimkaubanduse riske käsitlev koolitus ja teadlikkuse suurendamine
ning muud tegevused.
Riiklik suunamismehhanism
Riiklik tegevuskava
riigiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide
koostööraamistik inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja
tagamiseks, et ohvrid saavad vajalikku abi. Selline mehhanism
toimib volitatud riigiasutuste ning kodanikuühiskonna osalejate
vahelise tegeliku koostööna. Iga riigi suunamismehhanismi, mida
nimetatakse ka abistamisahelaks, keskmes on võimalike ohvrite
tuvastamine ning inimkaubanduse ohvrite tõhus suunamine teenuste
juurde. Eestis lähtutakse ohvrite tuvastamise ja teenusele
suunamise juhendmaterjalist, mis määratleb mh kokkupuutuvate
osapoolte rollid.15
spetsiaalne inimkaubanduse vastase poliitika vahend, mis annab
suuniseid valdkonna arenguks. Eestis on inimkaubanduse vastu
võitlemine ja ennetus kirjeldatud valdkondlikus arengukavas.16
-
21
IV peatükk
Inimkaubanduse ohvrite õigused
Ohvrite mittekaristamise põhimõte
annab riigiasutustele õiguse inimkaubanduse ohvritele süüdistust
mitte esitada ning karistusi mitte määrata kuritegude eest, mis nad
olid sunnitud toime panema inimkaubanduse ohvriks sattumise otsesel
tagajärjel.18 Inimkaubanduse ohvrid võivad leida ennast olukorras,
kus nad on rikkunud seadust, näiteks rikkudes sisserände eeskirju,
varastades või tegeledes narkokaubandusega.
üldised inimõigused. Inimkaubanduse tsükli erinevates etappides
on asjakohased erinevad inimõigused. Mõned on eriti asjakohased
inimkaubanduse põhjuste puhul (näiteks õigus piisavale
elatustasemele), teised aga tegeliku inimkaubanduse puhul (näiteks
orjuse keeld) ning mõned inimkaubandusele reageerimise puhul
(näiteks kahtlusaluse õigus õiglasele kohtumenetlusele).17
isiku saatmine ehk suunamine kõikide teenuste juurde, mida ta
võib vajada.
Järelemõtlemisaeg
Suunamine
ajavahemik, mille jooksul inimkaubanduse ohvril on õigus jääda
ajutiselt riiki. See annab neile võimaluse taastuda kogemusest ning
teha teadlikum otsus selle kohta, kas teha kriminaalmenetluses
koostööd. Järelemõtlemisajal antakse ohvritele erinevas mahus
asjakohast abi ja tuge, näiteks turvaline elukoht, psühholoogiline
nõustamine, meditsiini- ja sotsiaalteenused ning õigusnõustamine.19
Järelemõtlemisaja pikkus on riigiti erinev, ulatudes 30 päevast 9
kuuni. Islandil on järelemõtlemisaja pikkus üheksa kuud, samas kui
Soomes ja Norras on see kuni kuus kuud. Saksamaal ja Poolas on
järelemõtlemisaeg kolm kuud ning Eestis 30 kuni 60 päeva. Taanis,
Lätis, Leedus ja Rootsis on see 30 päeva.
Erakorraline abi inimkaubanduse ohvritele
kriisiabi, sealhulgas viivitamatu meditsiinilise,
psühho-loogilise, õigus- ja sotsiaalabi andmine ning sellele eelnev
abivajaduse hindamine nimetatud valdkondades.20
-
22
IV peatükk
Lühiajaline abi inimkaubanduse ohvritele
pakutakse ajutist varjupaika kuni nõuetekohase majutuse leidmise
ja psühholoogilise abi andmiseni (rahaline toetus, hüvitamine,
teraapia, perekondlik vahendamine, abi majutuse leidmisel jne).
Ohvriabi seaduse alusel võimaldatakse inimkaubanduse kahtlusega
eeldatavatele ohvritele teenuseid kuni 60 päeva ulatuses.
Pikaajaline abi inimkaubanduse ohvritele
Varjupaik asutused, mis pakuvad inimkaubanduse ohvritele ajutist
või pikemaajalist peavarju ning kaitset ning mida korraldab
riik.
Trauma
sellist abi antakse pärast inimkaubanduse ohvri ametliku
staatuse saamist ja erakorralise abi andmist ning see keskendub
isiku pikaajalistele vajadustele. Pikaajaline abi hõlmab
traumateraapiat, abi majutuse leidmisel, hariduslikke tegevusi, abi
töö leidmisel, sotsiaalset ja muud abi, mida inimkaubanduse ohver
vajab ühiskonda (taas)integreerumiseks.
mõiste, mis tähistab inimkaubanduse ohvrite füüsilist või
vaimset väärkohtlemist, mille tagajärjel võib tekkida traumajärgne
stressihäire või füüsilised ja vaimsed tervisekahjustused,
sealhulgas sügav häbi ja süütunne, masendus, paanikahood, segadus,
ärevus, ainesõltuvus, söömishäired ja muud tagajärjed.
Hüvitamine
Toetatud vabatahtlik tagasipöördumine
inimkaubanduse ohvrile tekitatud materiaalse kahju (st
objektiivne, varale tekitatud kahju ja sissetuleku kaotus) ja
mittemateriaalse kahju (st subjektiivne, füüsiline ja
psühholoogiline kahju) hüvitamine.
kolmandatest riikidest pärit inimkaubanduse ohvritele ning
teistele migrantidele laienev tugi21, mis sisaldab endas
nõustamist, logistilist, rahalist ja mitterahalist tuge vastavalt
isiku vajadustele ning võimalustele. Laieneb isikutele, kes ei saa
või ei soovi jääda sihtriiki ning otsustavad vabatahtlikult
pöörduda tagasi päritoluriiki ja kvalifitseeruvad toetatud
tagasipöördumise tingimustele.
-
23
IV peatükk
(Taas)integreerumine inimkaubanduse ohvriks sattumise kogemusele
järgnev taastumine ning majanduslik ja sotsiaalne kaasamine. Hõlmab
ohutus ja turvalises keskkonnas elama asumist, võimalust saavutada
mõistlik elatustase ning vaimne ja füüsiline heaolu, isikliku,
sotsiaalse ja majandusliku arengu võimalusi ning sotsiaalse ja
emotsionaalse toe kättesaadavust.22
-
VSeotud nähtused
-
25
V peatükk
Seotud nähtused
Prostitutsioon raha või muu hüvitise eest seksuaalse iseloomuga
teenuse osutamine.
Prostitutsiooni käsitlevaid seadusi ja tegevuspõhimõt-teid
mõjutab riikide erinev lähenemisviis prostitutsioonile. Peaaegu
kõikides maailma riikides on teatud kujul olemas prostitutsiooni
käsitlevad tegevuspõhimõtted. Prostitutsioo-ni küsimus ise tekitab
nii rahvusvaheliselt kui ka Euroopas tõsiseid lahkarvamusi.
Prostitutsiooni käsitlevad seadused on riigiti erinevad ning riigid
tegelevad prostitutsiooni küsimu-sega erineval viisil. Vaidlused
prostitutsiooni kui nähtuse üle ulatuvad sellest, et
prostitutsiooni peetakse naistevastaseks vägivallaks, kuni selleni,
et leitakse, et isikul on õigus vabalt valida, kuidas kasutada oma
seksuaalsust ja keha.
Riikide õigustes võib leida erinevaid prostitutsiooni
käsitlus-viise. Soome ja Ühendkuningriik on muutnud seksi ostmise
isikult, keda sunnitakse prostitutsioonile või kes on
inim-kaubanduse ohver, karistatavaks kuriteoks. Eestis karistame
seksi ostmist alaealiselt ja samuti inimkaubanduse ohvrilt.Teised
Euroopa Liidu liikmesriikides kasutusele võetud mudelid võib
üldiselt jagada nelja liiki. Prostitutsioon on kas reguleeritud (nt
Austria, Saksamaa, Kreeka ja Holland), reguleerimata (nt Belgia,
Bulgaaria, Taani, Itaalia, Poola ja Portugal), karistatakse mõlemat
osapoolt või ainult seksi müüjat (nt Horvaatia, Leedu ja Rumeenia)
või karistatakse ainult seksi ostjat. Viimast mudelit nimetatakse
Põhjamaa mudeliks. Seaduse mõte on aidata seksi müüjatel teenuse
osutamisest loobuda, ning muuta seksi ostmine kriminaalkuriteoks,
et vähendada nõudlust, mis soodustab inimkaubandust seksuaalse
ärakasutamise eesmärgil ja toetab naistevastast vägivalda.Esimese
riigina maailmas võttis Rootsi 1999. aastal vastu seaduse, millega
keelati seksi ostmine. Nüüdseks on sellist lähenemisviisi hakanud
kasutama Norra ning Island, Põhja-Iirimaa, Kanada, Prantsusmaa,
Iirimaa ja hiljuti ka Iisrael.
-
26
V peatükk
Prostitutsiooni kaasatud isik
Prostituut
neutraalne ja hukkamõistva alatoonita üldmõiste, mis tähistab
seksi müüvat isikut. Erinevates riikides kasutatakse
prostitutsiooni kaasatud isikute määratlemiseks erinevaid mõisteid,
sõltuvalt prostitutsiooni käsitlevatest riiklikest õigusaktidest ja
riigis valitsevast üldisest kultuurist.
mõiste, mida peaaegu kõik vaidluse pooled peavad halvustavaks ja
ajalooliselt märgistavaks ning sõnaks, mis kahjustab
identiteeti.
Ränne
Sisse/rändaja isik, kes oma alalisest elukohast lahkudes liigub
või on liikunud üle rahvusvahelise piiri või riigisiseselt,
sõltumata (1) isiku õiguslikust seisundist; (2) sellest, kas
liikumine on vabatahtlik või sunnitud; (3) liikumise põhjustest või
(4) viibimise kestusest.
Kolmanda riigi kodanik isik, kes ei ole Euroopa Liidu
liikmesriigi kodanik. Norra Islandi ja Liechtensteini (Euroopa
Majanduspiirkond) ning Šveitsi kodanikke üldjuhul kolmanda riigi
kodanikena ei käsitata.
isiku või isikute rühma liikumine kas üle rahvusvahelise piiri
või riigi sees. Tegemist on üksikisiku või elanikkonna liikumisega,
mis hõlmab igasugust inimeste liikumist olenemata rände pikkusest,
olemusest ja põhjustest; see hõlmab pagulasi, põgenikke,
majanduslikel ja muudel põhjustel sisserändajaid, sealhulgas
perekonna taasühinemise eesmärgil sisserändajaid.23
Ebaseaduslik piiriületaja on välismaalane, kes siseneb riiki
seaduslikku alust omamata. Ebaseaduslikult riigis viibiv
välismaalane ei oma riigis viibimiseks seaduslikku alust. Viimane
mõiste leiab kasutust ka nendel puhkudel, kui isik saabus riiki
seaduslikult, aga näiteks ületas siin viibimisaega ja on nüüd
ebaseaduslikult viibiv isik. Mitte kõik ebaseaduslikud
piiriületajad ja riigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased ei
ole inimkaubanduse ohvrid, kuid on oht, et neid võidakse ära
kasutada, eelkõige siis, kui nad kasutavad ebaseaduslikult üle
piiri toimetavate isikute teenuseid.24
Ebaseaduslik piiriületaja ja ebaseaduslikult riigis viibiv
välismaalane
-
27
V peatükk
Võõrtööline
Tööränne
Hooajatööline enamasti võõrtööline, kelle töö on olemuselt
selline, et see sõltub hooajalistest tingimustest ning seda ei
tehta aasta läbi.27 Mõistet „hooajatööline“ eelistatakse sellisele
mõistele nagu „lähetatud töötaja“, mis viitab külalise-vastuvõtja
suhtele, mis ei põhine võrdsetel tööõigustel.
Sisserändajatel/migrantidel on sageli raskusi püsiva töökoha
leidmisel ning nad töötavad paljudel ajutistel töökohtadel
hooajatöölistena ning peavad seetõttu tihti töökohta
vahetama.28
isik, kes kavatseb tegeleda, tegeleb või on tegelenud
tasustatava tegevusega riigis, mille kodanik ta ei ole.25
inimeste liikumine ühest riigist teise või oma elukohariigi
piires töötamise eesmärgil. Enamikus riikides reguleerivad
töörännet rännet käsitlevad õigusaktid.26
Lähetatud töötaja isik, kes tavaliselt töötab välisriigis
töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab teise riiki tööle
teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Lähetatud
töötajaid sihtriigi tööseadused ei kaitse, kuid sihtkohariigis
lähetatud töötajate töötingimusi reguleerivad seadused
kaitsevad.Kuigi töötajate lähetamine teenuste osutamise eesmärgil
peaks toimuma tavapärase rändena, tekib paljudel juhtudel selle
ebaõige rakendamise tõttu tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuva
inimkaubanduse oht.29
Smugeldamine on kasumise teenimise eesmärgil inimeste
ebaseaduslik toimetamine ühest riigist teise, mille kodanikuks ega
elanikuks isik ei ole. Tegemist on kuriteoga, mis on suunatud pigem
riigi kui isiku vastu. Kuigi smugeldajate roll on osutada
sisseträndajatele teenust, siis tihti võidakse selle raames rikkuda
sisserändajate inimõigusi. Sisserändajad tihti otsustavad kasutada
smugeldajate teenuseid, kuna neil on limiteeritud teadlikkus
legaalsetest rändekanalitest ja võimalustest või nad ei
kvalifitseeru nende kanalite jaoks. Smugeldamine on paraku osutunud
tulusaks äriks, kuid teada on, et paljudel juhtudel kasvab sellest
välja inimkaubandus, kuna tekivad võlad ja sunnitud olukorrad.
Smugeldamise eest võetakse tasu, mis soodustab ebaseaduslikku
rännet ja piiriületust.
kaitsevad.Kuigikaitsevad.Kuigi
-
28
V peatükk
Smugeldajad
Sunniviisiline töö
aitavad – tavaliselt rahalise või materiaalse kasu eesmärgil
ning sisserändajate ohutusest ja heaolust vähe või üldse mitte
hoolides – sisserändajatel ebaseaduslikult siseneda riiki, mille
kodanik või alaline elanik sisserändaja ei ole.
ILO sunniviisilise töö konventsiooni kohaselt on see töö või
teenus, mida nõutakse teiselt isikult karistusega ähvardades ning
mille tegemiseks või osutamiseks teine isik ei ole ennast
vabatahtlikult pakkunud. Sunniviisilist tööd iseloomustavad
järgmised kuus asjaolu: tavaliselt esineb töötaja puhul koos kaks
või enam asjaolu: a) füüsiline või seksuaalne vägivald; b) töötaja
liikumisvabaduse piiramine; c) võlaorjus; d) töötasu kinnipidamine
või selle maksmisest keeldumine; e) passi ja isikut tõendavate
dokumentide äravõtmine; f) ähvardus kaevata töötaja peale
ametiasutustele.30
Lapstööjõu kasutamine
Kodune sunnitöö inimkaubanduse vorm, mida on väga raske
avastada, sest töötatakse eraisiku elukohas. Kodune töö on
olemuselt töö-tamise varjatud vorm ning sageli kuulub see
mitteametli-ku majanduse juurde. Kodune sunnitöö hõlmab erinevaid
olukordi, millel on teatud ühised tunnused: orjastamine,
hirmutamine ja kohustus töötada eraisiku heaks, tööta-mine väga
madala tasu eest või tasuta, väga vähesed va-bad päevad või nende
puudumine, psühholoogiline ja/või füüsiline vägivald, piiratud
liikumisvabadus, minimaalse privaatsuse ja tervishoiu puudumine.
Kui töötaja elab töö-andja leibkonnas, võidakse temalt nõuda, et ta
oleks nii päeval kui ka öösel tööandja käsutuses; elutingimused on
sageli vastuvõetamatud ning töötajat väärkoheldakse, alandatakse,
diskrimineeritakse ja karistatakse.32
mis tahes töö, mis kahjustab lapse füüsilist ja vaimset
aren-gut.31 Mitte alati ei liigitata laste tehtavat tööd lapstööjõu
kasutamiseks. Laste või noorukite osalemisse töös, mis ei mõjuta
nende tervist ja isiklikku arengut ega häiri koolis-käimist,
suhtutakse üldiselt positiivselt. See hõlmab selli-seid tegevusi
nagu näiteks vanemate abistamine kodutöödes, pere ettevõttes
kaasalöömine või pärast tunde või koolivahe-ajal taskuraha
teenimine. Lapstööjõu kasutamine negatiivses tähenduses tähendab
tööd, mis on vaimselt, füüsiliselt, sot-siaalselt või moraalselt
lastele ohtlik või lapsi kahjustav ning karistusõiguslikult
etteheidetav alaealiste tööalane eksplua-teerimine on käsitletav
inimkaubandusena alaealise suhtes.
-
29
V peatükk
Võlaorjus on inimkaubanduses ekspluateerimisetegu, milles
ärakasutamine hõlmab võla- ja pärisorjuse olukorra, kus inimene
kohustub võla tasumiseks või tagatiseks töötama teise isiku
alluvuses tema heaks või osutama tema kasuks teenuseid, kui tehtava
töö või osutatava teenuse tegelik väärtus ei vasta võla väärtusele
või kui nimetatud kohustuste täitmise kestus ja iseloom ei ole
piiritletud vastavalt võla väärtusele (võlaorjus).Võlaorjuse puhul
isik nõustub tegeliku või kujutletava võlaga (mis sageli on seotud
värbamistasude, ohvri elamis- ja transpordikuludega), mille ta peab
tasuma tööga, kuid tegelikult võlg aja jooksul kasvab ja isik ei
suuda seda kunagi tagasi maksta.
Fiktiivne abielu
Diskrimineerimine isikute erinev kohtlemine erinevatel alustel,
kui erineva kohtlemise kriteeriume ei kohaldata õiguspärasel
eesmärgil või need on selle eesmärgi saavutamiseks
eba-proportsionaalsed. Diskrimineerimine on otsene, kui koheldakse
ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse
kohelda teist isikut samalaadses olukorras.
sõlmitakse eesmärgil saada ELi õiguses ette nähtud vaba
liikumise õigus ja elamisluba. Sõltuvalt olukorrast võib fiktiivse
abielu sünonüümidena kasutada erinevaid mõisteid, näiteks
võltsabielu. Üldiselt ei tarvitse näiteks võltsabielu mõiste (ja
samaväärsed mõisted erinevates Euroopa Liidu ametlikes keeltes)
olla õiguses tunnustatud, kuid seda kasutatakse
poliitikadokumentides, sotsioloogias ja kriminoloogias nähtusest
rääkides.33
-
VILastega kaubitsemine ja
laste ärakasutamine
-
31
VI peatükk
Lastega kaubitsemine ja laste ärakasutamine
Lastekaitse
Laps
Noor
on lapse õiguste ja heaolu tagamiseks lastekaitseseaduses
sätestatud põhimõtteid järgivate tegevuste, toetuste, teenuste ja
muu abi (edaspidi koos meetmed) kogum.
EV lastekaitseseadus peab lapseks iga alla 18-aastast isikut.
Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla
18-aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni ei ole tõendatud
vastupidist.
on noorsootöö seaduse järgi 7–26 aastane füüsiline isik.
Saatjata alaealine välismaalane
alla 18-aastane välismaalane, kes saabub või on saabunud riiki
ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või
kes jääb riigis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust
vastutavast täisealisest isikust.
Laste seksuaalne väärkohtlemine
on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei
saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset
nõusolekut ning mis astub üle seadustest või ühiskonna
sotsiaalsetest normidest.34 Seksuaalne vägivald lapse vastu on
võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime
pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus
täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme
poolest on vastutus-, usaldus- või võimusuhetes lapsega.
Karistusseadustikus sätestatud seksuaalse enesemääramisega seotud
süütegude toimepanemise puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik
süütegude mõttes arusaamisvõimetuks, samuti eris-tatakse tegusid,
mis on toime pandud lapseealise, st alla 14-aastase isiku
suhtes.
-
32
VI peatükk
Laste huvidest lähtumine kõigi last mõjutavate otsuste
vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri
võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste tegemine) tuleb
selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest
kui esmatähtsast kaalutlusest.) Lapse huvide väljaselgitamiseks
tuleb: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja
isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik,
et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada
lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema
vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta
lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe
asjaoluna huvide väljaselgitamisel;3) kõiki asjassepuutuvaid
asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse
huvide kohta seoses kavandatava otsusega;(4) kui lapse huvid
erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei
ühti lapse arvamusega, tuleb selgitada lapsele tema arvamuse
arvestamata jätmise põhjuseid.35
Eestkostja isik, kes kaitseb lapse parimaid huve ja tagab tema
üldise heaolu ning täiendab sel eesmärgil lapse piiratud
teovõimet.
-
Viited: 1. Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu
võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni
täiendav naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse
ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll (2000), nn
Palermo protokoll, on esimene rahvusvaheline õigusakt, milles on
selgelt määratletud mõiste „inimkaubandus“.
Lisaks on mõiste „inimkaubandus“ määratletud Euroopa Nõukogu
inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioonis (2005) ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/36/EL, milles käsitletakse
inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning
inimkaubanduse ohvrite kaitset.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv
2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile
pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu
raamotsus 2001/220/JSK. Kõik ELi liikmesriigid on paljude erinevate
õigusaktidega võtnud direktiivi üle riiklikku õigusesse.
2. Muraszkiewicz, Julia (2015): Modern slavery – but let us
remember the trafficked. LSE Human Rights Blog.
3. Working together to address trafficking in human beings. Key
concepts in a nutshell, EC 2018. Link:
https://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/key_concepts_in_a_nutshell.pdf
4. ht t ps://w w w.k r iminaa lpol i it ik a.ee/sites/ k r
imipol i it ik a /f i les/el f inder/dokumend id /ju hendmater ja l
_omavalitsusuksustele_meetmed_tohustamaks_inimkaubanduse_vastu_voitlemist_kohalikul_tasandil.pdf
5. Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioon,
selgitav aruanne (2005), punkt 83.
6. Glossary, the Panos Europe Institute, UNAOC 2014. Link:
https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/---migrant/documents/publication/wcms_310235.pdf
7. Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav naiste ja
lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle
kuriteo eest karistamise protokoll (2000), artikli 3 punkt a
8.
www.heuni.fi/material/attachments/heuni/reports/a2PrqBrFp/Hamar_ari.Toojou_ekspluateerimise_arimudel.pdf.
9. Trafficking for Forced Criminal Activities and Begging in
Europe Exploratory Study and Good Practice Examples, Anti-Slavery
International 2014. Link:
http://www.antislavery.org/wp-content/uploads/2017/01/trafficking_for_forced_criminal_activities_and_begging_in_europe.pdf
10. Human Trafficking Indicators, UNODC. Link:
https://www.unodc.org/pdf/HT_indicators_E_LOWRES.pdf
11. Minna Viuhko, Anni Lietonen, Anniina Jokinen & Matti
Joutsen (eds.) Exploitative Sham Marriages: Exploiting the Links
between Human Trafficking and Sham Marriages in Estonia, Ireland,
Latvia, Lithuania and Slovakia. HEUNI Reports 82. Helsinki: HEUNI,
HESTIA project. Link:
https://www.heuni.fi/en/index/publications/heunireports/reportseries82.exploitativeshammarriages.html
12. Samas
13. Samas
14. Media and Trafficking in Human Beings Guidelines, ICMPD
2017. Link:
https://www.icmpd.org/fileadmin/1_2018/THB/Media_and_THB_Guidelines_EN_WEB.pdf
15.
www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ik_juhis_2019.pdf.
16. Vägivalla ennetamse strateegia. Link:
https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/vagivalla-ennetamise-strateegia-2015-2020-0
17. https://www.ohchr.org
18. Working together to address trafficking in human beings. Key
concepts in a nutshell, EC 2018. Link:
https://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/key_concepts_in_a_nutshell.pdf
https://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/key_concepts_in_a_nutshell.pdfhttps://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/key_concepts_in_a_nutshell.pdfhttps://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/juhendmaterjal_omavalitsusuksustele_meetmed_tohustamaks_inimkaubanduse_vastu_voitlemist_kohalikul_tasandil.pdfhttps://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/juhendmaterjal_omavalitsusuksustele_meetmed_tohustamaks_inimkaubanduse_vastu_voitlemist_kohalikul_tasandil.pdfhttps://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/---migrant/documents/publication/wcms_310235.pdfhttps://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/---migrant/documents/publication/wcms_310235.pdfwww.heuni.fi/material/attachments/heuni/reports/a2PrqBrFp/Hamar_ari.Toojou_ekspluateerimise_arimudel.pdfhttp://www.antislavery.org/wp-content/uploads/2017/01/trafficking_for_forced_criminal_activities_and_begging_in_europe.pdfhttp://www.antislavery.org/wp-content/uploads/2017/01/trafficking_for_forced_criminal_activities_and_begging_in_europe.pdfhttps://www.unodc.org/pdf/HT_indicators_E_LOWRES.pdfhttps://www.heuni.fi/en/index/publications/heunireports/reportseries82.exploitativeshammarriages.htmlhttps://www.heuni.fi/en/index/publications/heunireports/reportseries82.exploitativeshammarriages.htmlhttps://www.icmpd.org/fileadmin/1_2018/THB/Media_and_THB_Guidelines_EN_WEB.pdfhttps://www.icmpd.org/fileadmin/1_2018/THB/Media_and_THB_Guidelines_EN_WEB.pdfwww.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ik_juhis_2019.pdfhttps://www.kriminaalpoliitika.ee/et/vagivalla-ennetamise-strateegia-2015-2020-0https://www.ohchr.orghttps://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/key_concepts_in_a_nutshell.pdfhttps://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/key_concepts_in_a_nutshell.pdf
-
19. Toolkit to Combat Trafficking in Persons Global Programme
against Trafficking in Human Beings, UNODC 2018. Link: https://
www.unodc.org/documents/human-trafficking/Toolkit-files/08-58296_tool_7-1.pdf
20. Juhendmaterjal omavalitsusüksustele. Meetmed tõhustamaks
inimkaubanduse vastu võitlemist kohalikul tasandil, CBSS 2015,
STROMi projekt. Link:
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/juhendmaterjal_omavalitsusuksustele_meetmed_tohustamaks_inimkaubanduse_vastu_voitlemist_kohalikul_tasandil.pdf
21 VARRE programmile: http://www.iom.ee/varre/.
22. Surtees, R. (2013). After Trafficking: Experiences and
Challenges in the (Re)integration of Trafficked Persons in the
Greater Mekong Sub-region. Bangkok: UNIAP/NEXUS Institute. Link:
http://un-act.org/publication/view/trafficking-experiences-challenges-reintegration-trafficked-persons-greater-mekong-sub-region/
23. https://www.iom.int/key-migration-terms#Migration
24. Media and Trafficking in Human Beings Guidelines, ICMPD
2017. Link:
https://www.icmpd.org/fileadmin/1_2018/THB/Media_and_THB_Guidelines_EN_WEB.pdf
25. Kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse
rahvusvaheline konventsioon, artikkel 2.
26. https://www.iom.int/key-migration-terms
27. Kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse
rahvusvaheline konventsioon, 1990, artikkel 2
28. Glossary, the Panos Europe Institute, UNAOC 2014. Link:
https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/---migrant/documents/publication/wcms_310235.pdf
29. Van Hoek, Aukje A.H. and Houwerzijl, Mijke, ‘Posting’ and
‘Posted Workers’: The Need for Clear Definitions of Two
Key Concepts of the Posting of Workers Directive (4. juuli
2012). Cambridge Yearbook of European Legal Studies, Volume 14,
2011-2012.
30. Human Trafficking and Forced Labour Exploitation. Guidelines
for Legislation and Law Enforcement, ILO 2005. Link:
http://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_norm/---declaration/documents/publication/wcms_081999.pdf
31. https://www.ilo.org/ipec/facts/lang--en/index.htm
32. How to prevent human trafficking for domestic servitude in
diplomatic households and protect private domestic workers, OSCE
2014. Link:
https://www.osce.org/handbook/domesticservitude?download=true
33. Minna Viuhko, Anni Lietonen, Anniina Jokinen & Matti
Joutsen (eds.) Exploitative Sham Marriages: Exploiting the Links
between Human Trafficking and Sham Marriages in Estonia, Ireland,
Latvia, Lithuania and Slovakia. HEUNI Reports 82. Helsinki: HEUNI,
HESTIA project. Link:
https://www.heuni.fi/en/index/publications/heunireports/reportseries82.exploitativeshammarriages.html
34
https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/laste-seksuaalne-vaarkohtlemine/mis-laste-seksuaalne-vaarkohtlemine
35. Eesti lastekaitseseadus.
https://
www.unodc.org/documents/human-trafficking/Toolkit-files/08-58296_tool_7-1.pdfhttps://
www.unodc.org/documents/human-trafficking/Toolkit-files/08-58296_tool_7-1.pdfhttps://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/juhendmaterjal_omavalitsusuksustele_meetmed_tohustamaks_inimkaubanduse_vastu_voitlemist_kohalikul_tasandil.pdfhttps://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/juhendmaterjal_omavalitsusuksustele_meetmed_tohustamaks_inimkaubanduse_vastu_voitlemist_kohalikul_tasandil.pdfhttps://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/juhendmaterjal_omavalitsusuksustele_meetmed_tohustamaks_inimkaubanduse_vastu_voitlemist_kohalikul_tasandil.pdfhttp://www.iom.ee/varrehttp://un-act.org/publication/view/traffickinghttp://un-act.org/publication/view/traffickinghttps://www.iom.int/keyhttps://www.icmpd.org/fileadmin/1_2018/THB/Media_and_THB_Guidelines_EN_WEB.pdfhttps://www.icmpd.org/fileadmin/1_2018/THB/Media_and_THB_Guidelines_EN_WEB.pdfhttps://www.iom.int/keyhttps://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/---migrant/documents/publication/wcms_310235.pdfhttps://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---protrav/---migrant/documents/publication/wcms_310235.pdfhttp://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_norm/---declaration/documents/publication/wcms_081999.pdfhttp://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_norm/---declaration/documents/publication/wcms_081999.pdfhttps://www.ilo.org/ipec/facts/lang--en/index.htmhttps://www.osce.org/handbook/domesticservitude?download=truehttps://www.heuni.fi/en/index/publications/heunireports/reportseries82.exploitativeshammarriages.htmlhttps://www.heuni.fi/en/index/publications/heunireports/reportseries82.exploitativeshammarriages.htmlhttps://www.kriminaalpoliitika.ee/et/laste-seksuaalne-vaarkohtlemine/mis-laste-seksuaalne-vaarkohtlemine
-
Lühendid
CMM
EK
EL
ILO
RK
NREMs
PrEA
IK
THBOR
ÜRO
UNODC
Taani inimkaubandusega võitlemise keskus
Euroopa Komisjon
Euroopa Liit
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon
Riiklik koordinaator
Riiklik raportöör või samaväärsed mehhanismid
Eratööhõivebüroo
Inimkaubandus
Inimkaubandus elundite eemaldamise eesmärgil
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo
-
Kontaktandmed
Läänemeremaade nõukogu inimkaubanduse vastane töörühm
[email protected] Twitter: Facebook:+46702320494
TFTHB/CBSSsecretariat TFTHB/CBSSpage
mailto:[email protected]
