Sissejuhatus: keelelised valikud 7

1. Keel suhtlemise ja tunnetuse vahendina 8 1.1. Rollid ja stsenaariumid 9 1.2. Viisakus 13 1.3. Viisakus ja sõbralik toon 14 1.4. Viisakusvormelid 15 1.5. Register 18 1.6. Suulise ja kirjaliku keele ning teksti erinevused 22 1.7. Normitud kirjakeel 23 1.8. Suuline ja kirjalik suhtlus 26 1.9. Suulise suhtluse jooned kirjalikus suhtluses 27 ehk kõnekeelsus 1.10. Ametlik ja argine suhtlus 31 1.11. Võrgusuhtluse eriküsimusi 34

2. Stiil ja stilistika 37 2.1. Stiil ja mustrid 38 2.2. Stiil: põhimõisteid 38 2.3. Stiil: valikud 41 2.4. Mis võib varieeruda? 42 2.5. Sõnavara jagunemine kasutussageduse ja -olukorra järgi 2.6. Slängi- ja muude rühmakeelte sõnavara 48 2.7. Sõnade tähendussuhted 50 2.8. Sõnavara: uued ja vanad sõnad 52 2.9. Kõrgstiil, madalstiil ja argikeelsus 56 2.10. Kuidas sõnavara suurendada? 57 2.11. Stiilivead 60

Sisukord 3. Keel esineb tekstidena 70 3.1. Tekstide tüüpideks jagamise võimalusi 71 3.2. Tekstiliigid 74 3.3. Tekstide analüüs 77 3.4. Tarbestiil: ametlik stiil, publitsistlik stiil, 81 teadusstiil 3.5. Tarbestiili omadused 84 3.6. Teksti loetavus 86 3.7. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus 90

4. Teadlik kirjutamine 95 4.1. Argumenteeriva teksti kirjutamine 95 4.2. Sisuelementide valik 98 4.3. Vormi leidmine: struktuurivõimalused. 99 Kuidas teksti üles ehitada? 4.4. Kuidas alustada ja lõpetada? 101 4.5. Liigendus: lõigud 102 4.6. Pealkirjad 104

5. Teadustekstid 107 5.1. Uurimistöö sisu ja mahu plaanimine 108 5.2. Uurimisprobleemi sõnastamine ja 110 tööplaani koostamine 5.3. Töö koostamine ja kirjutamine 112 5.4. Teadusest tekstina 113 5.5. Teadusteksti stiil 115

6. Teadustekstid koolis 117 6.1. Referaat, refereering ja viitamine. 117 Plagiaadi vältimine 6.2. Lõigu- ja lauseviide 118 6.3. Viitamine ja allikate loetelu 119 6.4. Oma töö redigeerimine 121 6.5. Teiste uurimistööde retsenseerimine 122 6.6. Näide, kuidas uurimisprobleemile 123 läheneda ja kirjandusega töötada

Kordamiseks keele kohta 125

Kasutatud allikad 131

27

Isegi kui suhtluspartner on vähem tuttav, saate küsiva pilgu või muu reaktsiooni peale öeldut selgitada ja põhjendada. Telefonivest-luses saab paluda arusaamatuks jäänud infot korrata või oma väite uuesti sõnastada.

Olukordades, kus peate esinema nii-öelda teksti kujul, suulise suhtlemise kontekst ja tagasiside suuresti puuduvad või on hoopis teistsugused. Kirjalikel riigieksamitel jääb kogu teie isiksus ena-masti pildilt välja. Otsustab see, mis kirja sai, ja kontekstiks on teiste samasugust ülesannet täitnud inimeste tekstid ning eksamineerija isik, kellest te arvatavasti suurt midagi ei tea. Sama lugu on näiteks motivatsioonikirjaga, mille personalijuht enda ees seisvast kuhilast ette võtab. Kui end suhtluspartneri järgi kohandada ei saa, kuidas siis toimida, kuidas mõju avaldada? Ennekõike sellega, et püüda oma tekst vormistada nii ootustele vastavaks kui võimalik. Igal ju-hul eeldab lugeja aga, et olete oma eksamineeritava või kandideerija rolli tõsiselt võtnud ja võtate tõsiselt ka tema eksamineerija ja otsus-taja rolli. Jah, me ei tea, kas lugeja on noor või vana, mees või naine, tartlane, pärnakas või newyorklane, aga me teame, et ta on ilmselt kõrgema haridusega spetsialist, hõivatud inimene – seega ei maksa teda ülearuse ja asjasse puutumatu lobaga ärritada. Võimalik, et ta on õigekeelefanaatik – keelelise korrektsuse poole tasub alati püüel-da. Igal juhul ei tohi kunagi unustada, et suhtlemises on alati ka teine pool, kuigi ta võib jääda nähtamatuks ja tundmatuks.

1.9. Suulise suhtluse jooned kirjalikus suhtluses ehk kõnekeelsus

Spontaanne kirjalik suhtlus on kõne peegeldus kirjas, aga ilma mitteverbaalsete vahenditeta. Neid üritatakse korvata graafiliste elementide toel või oma tundeid sõnastades. Mängu tule-vad lühendid, emotikonid ja pause tähistavad vahemärgid nagu mõttepunktid. Rõhutatud sõnu või silpe kirjutatakse suurte tähtedega, intonatsiooni antakse edasi märkide kordami-sega: „EIOLE???? iiiiiisssaand ku nõme!!” Erine-valt spontaansest näost näkku suulisest suht-lemisest ei ole vestlejad ka samas füüsilises keskkonnas. Kõneldes saaks objektidele näidata, kirjutades või telefoniga rääkides tuleb neid kirjeldada.

Netikeel on hakanud väga jõuliselt

mõjutama kirjakeelt tervikuna. Prob-

leeme on näiteks arvutislängiga, mis

on omal kohal küll sotsiaalvõrgustikus,

kuid mitte igas kirjatöös.

Arutlege klassis, kuidas arvutikeel võiks

keelekasutust mõjutada ja milliseid

spontaansele kirjalikule keelele omaseid

jooni peaks essee, kirjandi või arvamus-

teksti kirjutamisel kindlasti vältima.

29

Ü L E S A N D E I D

1. Otsi internetist, millega tegeleb Tartu ülikooli suulise kõne uurimisrühm.

Mida kujutab endast suulise kõne korpus?

2. Püüa kirjeldada, mille poolest suuline ja kirjalik suhtlus erinevad.

3. Leia järgnevast tekstist suulise kõne jooni. Tee sellest korrektne sissejuhatus arutlusele

„Kirjakeel ja kõnekeel”. Hakatuseks tahaks siis rääkida natuke kõnekeele ja kirjakeele mõistetest. Mis siis

neid õige eristab? Ja et kas neil saab, et kas tasub üldse vahet teha. Selle üle võiks

nüüd pikalt arutleda, aga lihtsustatud kujul on asi iseenesest lihtne. Kõnekeelt

muidugi kõneldakse, kirjakeelt kirjutatakse. Nagu, obviously. Samas, lõusta-

raamatus või skaibis me kirjutame ka, aga ma ütleks, et see ikka nagu „päris”

kirjakeelena ei tundu teinekord või mis. Nii et see nagu ei päde. Järelikult peame

mingi muu määratlemise ka mängu tooma. Ja siin tuleb appi ei keegi muu kui

vanad head sõnastikud muidugi. Nii. Sõnastikes siis on ka tegelt kaks võimalik-

ku varianti, kirjakeele kohta seletus ÕSis siuke: keele ühtseim kuju; kirjutatud

tekstide keel, kõnekeele kohta kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel.

4. Kujutle, et oled ajakirjanik ja pead ametniku vastust oma uudises kasutama. Tee paari-

kolmelauseline kokkuvõte, alustades tähtsaimast. Nt „Riigisaladuse hoidmise seisukohalt

on tähtis, et …”

Tähendab nüüd seda puudutab ankeedi punkti, siis ma kommenteeriks. Välisrii-

gid on noh kogu maailma on päris palju riike on maailmas selles mõttes ja riigi

julgeoleku seisukohalt on ikkagi noh, päris ohtlik, kui inimene on ka välisriigis

vangis istund või arreteeritudki kasvõi olnud. Teiseks, ma juhin tähelepanu, et

ankeedi lõpus on võimalus anda ka seletusi ühe või teise asjaolu kohta ja siin on

võimalik seda kinnitada, lisada sinna kasvõi materjalid juurde ja selles mõttes

ja loomulikult see arreteerimise ja vangis olemise, seal on suured vahed, eks

ole isik võib olla arreteeritud ka kui kahtlustatavana ja hiljem see kahtlustus on

kõrvaldatud. Tähtis on riigisaladuse seisukohalt, et inimene annaks lihtsalt tea-

da, mida ta teinud on, hinnang on siin hoopis teine. See sõltub juba asjaoludest,

mis puhul ta seda, ta oli arreteeritud või siis vangis.

5. Loe läbi motivatsioonikirjad ja otsusta, kumma kandidaadi tööle võtaksid. Kirjuta kummagi

kirja keelekasutuse, ülesehituse ja sisu kohta üles kolm väidet ning koosta nende põhjal

mõlemale kandidaadile korrektne e-kiri oma otsuse kohta.

Tere!!

Lugesin teie kuulutust lehest mille raamatukogust leidsin ja minu arust olen

mina sellele kohale (müügijuht) kõige õigem kanditaat. Küsite miks. Aga

sellepärast, et olen pikalt oodanud seda väljakutset, mida teie firma pakub,

mul on olemas kõik need potentsiaalid mida otsite.

28

Kahe tegevuse korraga tegemine tähendab spontaanses kirjuta-tud tekstis seda, et kõige olulisem on sõnumi esitamise kiirus ja öko-noomsus. Nii kaovad tekstist tavaliselt suured tähed ja kirjavahe- märgid, võimalusel sõnu lühendatakse. Kirja saavad esimesena pähe tulevad sõnad, küllalt suvalises järjekorras. Kui vähegi tervik-likum mõttearendus kirja saab, saadetakse see „Enterit” vajutades teele, nii muutub tekst fragmentaarseks.

A: sa oled N mõisas käind? kusagil … lõuna poolB: eiA: nojah. ma ka mitte, a lubasin neid aidata.B: kas sa ise seal aias pulmas ei käind?A: nagu ma mäletaksA: pildi pealt on gazebo ja tiik küll natuke tuttavad. a need on ju igal pool.B: igatahes seal peaks park olema ja mingi hädine majake säilindB: aga mõisa as such vist enam mitteA: mingeid putkasid nad seal järjest putitavadB: kusagil on vist ka see koht, kus juustu tehakseA: hakkan maandumaB: üsna graafiku järgi, mingeid lehmi polndki teel või midagi?A: mingi veider peatus oli, a see võis tamsalu ollaA: läheb lehma kategooriasse küll

Kõnekeelel on mõned keeletüübist (nt indoeuroopa keel, soomeugri keel) sõltumatud jooned, mis avalduvad ka kirjas:

1) häälduses mugandused, sulamid ja lühendamine, nt präägu, maitea, tegelt, aint;

2) lauseõpetuse tasemel lühidus ja väljajätud, nt A: tal on uus bf B: kesse A: mingi kalamaja hipster B: okou A: ma ka imestasin et nagu mis;3) sõnavaliku tasemel argikeelsused, slängiväljendid,

laenud, nt oh jeebus kui haigeid inimesi ikka on; relakat on kellelgi laenata?; see risotto oli nii delish!

Läänemeresoome keeltes (nt soome ja eesti) on kõnekeeles ka vormi- õpetuslikke iseärasusi – eelistatakse teatud muutelõppe, liigsena tunduvad tunnused jäetakse ära, nt mõne sõna puhul on nud-vormi asemel sageli nd- (teind, läind) või hoopis ilma tunnuseta variant (ei taht tullagi).

31

1.10. Ametlik ja argine suhtlus

Kirjakeelsus või vähemalt selle poole püüdle-mine ja neutraalstiilis väljendus peaks kaasas käima ametliku suhtlusega, olgu see suuline või kirjalik. Raskusi on olnud ametliku ja argise vahele piiri tõmbamisega. Enesest lugupidavad ajakirjandusväljaanded pole küll sugugi amet-likud, aga peavad siiski kinni teatud vormi-nõuetest.

Vaidlus eri poliitiliste mõtteviiside vahel

võib nii mõnigi kord muutuda emotsio-

naalseks sõnasõjaks. Kuna poliitikud

on alati rahva erilise tähelepanu all,

siis pälvivad nende väljaütlemised ena-

masti suurt vastukaja. Vaata uudist

(ja/või videot) kahe poliitiku avalikust

sõnavahetusest ja püüa mõelda, kuidas

kajastaksid seda olukorda a) ajakirjani-

kuna, b) peaministri pressiesindajana.

Parlamendidebatis, mis võib minna üpris tuliseks ja isiklikuks, tuleb siiski säilitada

lugupidav käitumine vastaspoole suhtes. Briti rahandusminister sattus kriitikatule

alla, kui teatas leiboristide naissaadikule patroneerivalt: „Rahune maha, kullake!”

Eri riikides on parlamendid koostanud lausa loetelusid sõnadest, mis saadikute

suhtlusse ei passi. Neist on aga alati püütud loovalt mööda hiilida.

Näiteks on Uus-Meremaa parlamendis sobimatuks peetud oponendi iseloo-

mustamist kellenagi, kellel on „matuselt tuleva väsinud teo energia”; brittidelt,

kel on keelatud kaassaadikuid valetamises otsesõnu süüdistada, pärinevad väl-

jendid „ebatäpsused terminoloogias” ja „tõe kokkuhoidlik pruukimine”. Saatest

„Foorum” jäi vaatajatele kindlasti meelde repliik „Ära kaaguta!”, millega minister

püüdis korrale kutsuda teist saatekülalist.

Kirjaliku ametisuhtluse keel on / peaks olema / võiks olla rangelt normipärane, st seadus, väitekiri, ajaleheuudis või analüüsiv artikkel peab olema kirjutatud kirjakeeles. Iga kõrvalekalle nor-mist tekitab küsimuse: miks nii, miks selline valik? Lisaks paneb kõnekeelsustest või kirjavigadest kubisev tekst meid kahtlema autori üldises pädevuses.

Ilukirjanduses ja mõnes ajakirjandusžanris võib väljendus olla normingutest üsna vaba. Ilukirjandus kajastab oma nimele vaa-tamata ka elu vähem kauneid külgi. Asendada roppused retsi suus peenutseva ümberütlemisega ei mõjuks loomulikult.

Suulises ametisuhtluses eeldame samuti normipärasust. Oleksime ilmselt üsna üllatunud, kui „Aktuaalse kaamera” uudistelugeja lõpetaks saate, teatades rõõmsalt: „Tšau, olge siis mõnusad, hom-me jälle!” Riigijuhtide uusaasta või vabariigi aastapäeva pöördu-mises riivaks kõrva, kui kuuleksime variante „ei ole vabandand” või „on veel siukseid probleeme”.

30

Kuulutuses oli, et on vajalik eelnev tulemuslik töökogemus müügivaldkonnas,

hea eesti keele oskus kõnes ja kirjas, vene keel suhtluskeelena, hea arvuti-

kasutamise oskus, väga hea suhtlemisoskus ja positiivne ellusuhtumine,

tugev initsiatiiv ja tulemustele orienteeritus, B-kategooria juhilubade

olemasolu.

Keeleoskus on täitsa olemas. Arvutit kasutan. Ma olen ka väga hea suhtleja.

Mind on nimetatud autoriteediks, see oli muidugi natuke liialdatud, aga ma

leian, et minus on ikka neid juhiomadusi piisavalt. Positiivne ellusuhtumine.

Elu on mind, ütleme nii, iga natukse aja tagant sundinud uue koha elus

leidma. Ja olen toime tulnud! Initsiatiiv on tugev. Tulemustele orienteeritus.

No kuidas teisiti. B-kategooria juhiload – olemas. Eelnev müügikogemus, mis

seal salata, puudub. Aga ma õpin kiiresti!

Nii et minu arust mul on enamus omadusi olemas mida ootate. Keegi pole ju

üli inimene.

Tommi Kakk

Lugupeetud Kaia Koo!

Leidsin portaalist CV-Online Teie ettevõtte kuulutuse, kus otsite kinnitustoodete

müügijuhti. Otsustasin kandideerida, sest abikaasa uue töökoha tõttu peame

kolima Harjumaale.

Olen seni töötanud ehitustarvete keti poes müüjana ja mul on kogunenud üle

kümne aasta müügitöö kogemust. Viimase aasta olin tööriistade ja tehnika

tootegrupi vanemmüüja-konsultant, tuli lahendada igasuguseid olukordi.

Initsiatiivikuse ja tulemustele orienteerituse all mõistan seda, et müüa tuleb

inimestele just seda, mida neil ka tegelikult vaja on. Selleks on oluline küsida

tagasisidet. Seadsime oma osakonnas sisse meiliaadressi, kuhu saab saata

müüdavate toodete kohta küsimusi, vastame neile küsimustele tööpäeva jooksul.

Loomulikult oli ka kogu müügi- ja aruandesüsteem arvutis, nii et tulen töö

selle poolega hästi toime. Kuulutuses mainite, et kasuks tuleb inglise ja soome

keele oskus. Kuna olen kooli ajal käinud Soomes praktikal, saan soome keeles

suhtlemisega hästi hakkama.

Teie ettevõtte kuulutusest saan aru, et kliendisuhete hoidmine on üks selle

töö tähtsamaid külgi. Loodan, et olen just ülaltoodu põhjal selleks sobiv isik.

Juhtimiskogemuse vähesuse loodan korvata positiivse ellusuhtumise ja kestva

sooviga üha uut õppida ja areneda.

Minu CV on kirjale lisatud. Kui soovite veel midagi täpsustada, saab minuga

kontakti seal äratoodud meiliaadressil. Lisan ka mobiiltelefoni numbri, aga kui mul

on tööpäev, siis ma erakõnesid vastu ei võta, nii et palun jätke teade kõneposti,

helistan kindlasti tagasi.

Lugupidamisega

Katri-Helena Turu

33

3. Tee kaebekirjast asjalik ja irooniavaba versioon.

Härra Seljanka!

Tellisime Teie firmalt täisteenusena meie firma 5. sünnipäeva vastuvõtu

korralduse, eile saime kätte arve, mille siinkohal vaidlustame.

Teie firma kohustus:

a) kaunistama ruumid;

b) valmistama, tooma ja serveerima söögid ja joogid;

c) külalisi vastu võtma ja neile majas teed juhatama;

d) koristama pärast üritust koosviibimise koha ja abiruumid.

Esiteks: palun, mis kaunistus on teie meelest kuivanud vahtralehtedest vanikud

ukse kohal ja värvilisest paberist lapsekäega väljalõigatud tähtedest loosung

„Õnne sünnipäevalapsele”?

Teiseks: esimese asjana valati välja vahuvein, mis liisus ja soojenes klaasides

joodamatuks. Kohv oli õnneks seevastu juba termoses sedavõrd jahtunud, et

vähemalt suu kõrvetamise ohtu ei olnud karta. Küsimusele, millest koosneb

salat, jäi kaks teenindajat vastuse täiesti võlgu, üks pakkus, et kartul ja veel

midagi. Soovitusele maitsta võttis ta kliendi kahvli ja proovis. Järgnev vastus jäi

ebaselgeks, sest alla neelata ta suutäit ei tahtnud. Tellitud tordist ei jätkunud

kõigile, lisaks oli firma nimi valesti kirjutatud.

Kolmandaks: laualt puudusid noad, küll aga oli mitmes suuruses (plastmassist!!!)

lusikaid, mille otstarve jäi pisut arusaamatuks, sest suppi ei serveeritud.

Laudlina plekke ja kortse püüdsid lauakatjad taldrikutega varjata. Mitte kuigi

õnnestunult. Laudlina oli tõenäoliselt ka ainus, kes oli viibinud rohkem kui paaril

vastuvõtul, erinevalt teie saadetud teenindajatest.

Neljandaks: kui nimetada vastuvõtmiseks ja tee juhatamiseks õlakehitust ja

mokaotsast öeldud: „Tähendab, sinna üles kuhugi!”, siis jah, selle punktiga saite

hakkama, kui välja arvata meie partnerid Saksamaalt, kes sellest midagi aru ei

saanud ja inkassofirmasse jõudsid.

Viiendaks: kas teie ettekujutus koristamisest on tõesti see, kui kõik

toiduülejäägid ja nõud prügikottidesse valatakse ja ukse kõrvale asetatakse,

kust salatikaste vaikselt vaipa imbuma hakkab?

Kokkuvõttes: hea sooritus, tõesti, braavo. Kes teid kasvatas, Mõhk ja Tölpa või?

Ettemaksu võite endale jätta, aga rohkem te meie käest küll raha ei saa.

32

Robert Randma esikromaan „Sigaret”

oli 2009. aastal Betti Alveri kirjandus-

auhinna nominent.

Kirjelda selle katkendi põhjal, milline

tegelaskuju võiks niimoodi rääkida.

Püüa sama teksti kirjakeeles edasi

anda. Arutlege klassis, miks ilu-

kirjanduses on argine keelekasutus

loomulik, ametlikus suhtluses mitte.

Ü L E S A N D E I D

1. Otsi riigikogu stenogrammidest mõni aru-

telu ja uuri, missuguseid kõnekeele jooni

leiad vastustest. Samuti jälgi, missugune

on dialoogis kahe kõneleja otsesuhtlus,

st kuidas nad kommenteerivad üksteise

juttu ja isikut, mitte teemat.

2. Jälgi kolm päeva „Aktuaalse kaamera”

ja kahe erakanali uudistesaate lõpusõnu.

Vormista need tabelina. Kas leiad eri-

nevusi? Kui, siis milliseid? Kirjuta tabeli

alla 50–100-sõnaline järeldus tervikliku

lõiguna.

Suuline argivestluse keel on normingutest kõige vabam, spontaan-ses suhtlemises anname ülaltoodud näited andeks, õigemini, la-seme kõrvust mööda.

Omaette vahevorm on spontaanne kirjalik suhtlus võrgus, näiteks in-ternetiportaalide kommentaariumis. Sealt leiab tugevalt argise keele-kasutuse jälgi (lühenenud sõnad, sulamid, kirjavahemärkide kadu), seal kõrval on aga igati korrektselt vormistatud sõnumeid. Meeles- pidamist väärib taas põhitõde: mida rohkem tundmatuid ja erineva taustaga lugejaid, seda rohkem tuleb hoida neutraalse, võimali-kultüheseltmõistetavakeelekasutusepoole. Sageli on kommen-taarid aga rohkem füsioloogilised reaktsioonid („Öäk kui nõme!”,

„Jess, suppper!”) kui argumenteeritud mõtte-avaldused. Neid esimesi on aga üsna võimatu kuidagipidi redigeerida.

Ilukirjanduses on keel vahend, millega auto-ril on võimalik mängida ja oma maailma luua. Nii on Robert Randma loonud tegelaskuju, kes omandab võime sigaretisuitsuna ühest kehast teise imbuda.

Pöial-Liisi läheb rohkem elevile. „Su näo värv on praegu sama, mis tal … siis kui me ta garaaži tagant

leidsime. Mida halb statement nagu tegelt! Oled mõelnud selle peale vä? Tüüp arvas, et on hullult diip lihtsalt sellepärast, et end Versace särgis üles poos. Ta ei saanud esikaantelegi. Mingid suvakad väikesed pildid ajalehes tulid, aga need olid ka vapsee eluvanad fotod. Läks nagu veits kaduma või nii. Mis ta arvas, et teda ei võeta puu otsast enne maha, kui fotograafid on ta ära pildistanud vä? Veits ma ei tea – läbimõtlemata või nii. Vot see on paranda-matu tähelepanuvajadus. Nagu parandamatu. A pohh, igaljuhul sa oled nagu näost sama valge praegu või nii.”

Robert Randma „Sigaret”

35

1. Kas see on dialoog või monoloog? Blogipidajad võivad jätta internetti pikki esseelaadseid kirjutisi, millele nad reakt-siooni ei ootagi. Need on ehk enim kirjaliku suhtluse mal-li järgivad võrgutekstid. Sotsiaalvõrgustikes võib aga juba tekkida dialoog postitaja ja kommentaatori vahel, mille-ga teksti lisandub vestluse jooni, nagu väljajätud, partik- lid ehk jms. Spontaanne kirjalik dialoog erineb suulisest suhtlusest praegu veel selle poolest, et me ei saa kirjutajale poole sõna pealt vahele rääkida – info liigub ikka ports-jonitena. Nii ei saa me reaktsiooni puudumise tõttu poo-leli jätta lauset, mille vestleja nägu nähes alla neelaksime. Seal see siis on, must valgel, ja kulub palju energiat, et asju siluda: ma ju ei mõelnud seda nii! Samal ajal kirjutamine ja sõnumi formuleerimine võib selliseid arusaamatusi aga sageli kaasa tuua.

2. Kas tegu on argi- või avaliku suhtlusega? Kas nt e-kirja saaja on protsessis ametiisiku või sõbra rollis? Isegi sõbraks saanud kolleegide puhul tuleb meeles pidada, et ameti- kiri on dokument, nii ka ametlik e-kiri.

3. Kas see suhtlus toimub privaatselt või avalikult? Kas seda e-kirja loeb veel keegi? Kas Facebooki sein, kuhu kommen-taari jätsite, on kõigile nähtav ja tuleb päringutes välja? Kas Twitteri säutsud on avalikud või nähtavad vaid vali-tud lugejatele?

4. Kas oleme anonüümsed või tuvastatavad? Väärikas inime-ne ei ole muidugi vulgaarne ega õhuta vaenu ka siis, kui ta nimetuks jääb. Oma nime alt säutsu „Olen teel Aafrikas-se. Loodan, et aidsi ei saa. Nali! Ma olen valge” lähetanud suhtekorraldaja muutus ingliskeelses netimaailmas üle- üldise põlguse objektiks, firma vallandas ta skandaali tõttu.

5. Kas saame redigeerida või peame kohe pikemalt mõtlema-ta reageerima? E-kiri, eriti asjaliku sisuga, tuleb enne saat-mist kindlasti üle lugeda, võib-olla isegi mitu korda. Mida teravamaks ka mõni võrguvestlus sisu poolest läheb, seda enam peaks oma panuse hoolikalt üle lugema.

34

1.11. Võrgusuhtluse eriküsimusi

Ei saa tegelikult väita, et on olemas eriline ja kindlate joontega neti- keel, mida kasutavad kõik. Juba netisuhtluse erinevad versioonid tingivad üht- või teistmoodi keelekasutuse. Presidendi ja ministrite

oma nime all esitatud säutsud Twitteris erine-vad nii tooni kui ka keeleliste vahendite poo-lest anonüümse internetikommentaatori ena-masti vinguvas toonis esitatud seisukohtadest. Kui olete vähegi teadlik internetikasutaja, siis peaksite teadma, et kõigest jääb kusagile jälg. Kustunud sõpradest tehtud peopiltide üles-riputamise kõrval võiksite tulevase elu peale mõeldes vältida ka verbaalseid mälestusmär-ke, mis võivad guugeldades välja tulla ja saada takistuseks näiteks tööotsingutel.

Võrgusuhtluses kasutatud keelevariantidel on teatud ühisomadusi, mis kattuvad ennekõi-ke suulise suhtluse omadustega. Paljugi sõltub aga osaliste isikust, rollist ja üldisest taustast. Võõra inimesega e-kirju vahetades on keele- kasutus pigem kirjakeelelähedane, sõbraga tšättides peaaegu kõneldava keele kirjalik ver-sioon. Enamasti peamegi vahendeid valides mõtlema järgmistele asjaoludele (vt lk 35).

Twitter on eesti keeles andnud uue tähenduse sõnale

säutsuma. Vikerraadiost saab igal nädalal kuulata „Keele-

säutsu”, mida veavad Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees

Egle Pullerits ja Postimehe keeletoimetaja Maris Jõks.

„Keelesäutse” saab järelkuulata ka ERRi arhiivist aadressil

www.vikerraadio.err.ee. Kuulake klassis paari „Keele-

säutsu” ja arutlege, kuidas selles tõstatatud teema teie

igapäevast keelekasutust puudutab.

President Toomas Hendrik Ilves on oma

Twitteri-postitustega pälvinud välis-

meedia tähelepanu. 2013. aastal nime-

tati ta koguni Twitteri presidendiks kui

üks aktiivsemaid ja sõnakamaid riigipäid.

Kuulsust on kogunud Ilvese ja majandus-

teadlase Paul Krugmani vaheline sõna-

sõda Twitteris, millest 2013. aastal tehti

koguni 16minutiline ooper.

36

Ü L E S A N D E I D

1. Jälgi mõne riigikoguliikme postitusi

Facebookis. Missugune on nende keele-

kasutus? Kas paistab erinevusi selles,

kuidas nad Riigikogus või tavameedias

esinevad?

2. Loe ülevaadet Emori uuringust, missu-

gune on pilt võrguväljaannetes kommen-

teerijatest ja kommentaaridest. Ülevaate

sellest leiab Avatud Eesti Fondi veebi- leheküljelt, seal on ka link, kust saab

alla laadida kogu tabeli. Kas loed uudiste

kommentaare? Kas oled neid ise kirjuta-

nud? Kui, siis mis põhjusel?

3. Kirjuta kolm Twitteri säutsu pikkust reakt-

siooni sellele, et said kehvema hinde

või muu tulemuse, kui lootsid: esimene

kõigile nähtavalt ja korrektses kirjakeeles,

teine vabamalt ja sõpradele, kolmas nii

emotsionaalselt ja kõnekeelselt kui või-

malik. Võrdle oma versioone pinginaabri

omadega.

4. Otsi võrgusuhtlusest kolm näidet, milles

autori keelekasutusest saab tema kohta

midagi järeldada. Mida nimelt?

5. Loe töövahenduskeskkonnast Rajaleidja

(www.rajaleidja.ee/sotsiaalmeedia)

sotsiaalmeediat käsitlevat peatükki. Arut-

lege klassis, millise mulje võib sotsiaal-

meedia inimesest luua. Kui palju te ise

internetis inimese tausta kontrollite?

6. Väga huvitavalt on analüüsinud ja kirjel-

danud internetikeelt Facebooki kesk-

konnas Pärnu Koidula gümnaasiumi

õpilane Grit Arro. Tutvu uurimistööga

„Keelekasutus Facebooki kesk- konnas” õpilaste teadusajakirjast

Akadeemiake (www.akadeemiake.ee).

Tee selle põhjal lühike kokkuvõte, mis

on omane võrgusuhtlusele. Mille poo-

lest erineb internetikeel kirjakeelest?

Kas internetikeel võib ohustada kirja-

keelt? Põhjenda oma seisukohti.

71

Sõnumi ühemõttelisus on äärmiselt oluline kõikvõimalikel keelusiltidel. Kui seda sõnumit eiratakse,

võivad tagajärjed olla ebameeldivad – päädivad need siis parkimistrahvi või vigastusega. Samas

võidakse keelusilti kasutada hoopis loomingulisematel eesmärkidel. Kuigi tekst on lakooniline ja tarbe-

keelne, võib sõnum olla mitmetähenduslikum ja seda võib mitmeti tõlgendada. Seega pakub isegi

kõige lakoonilisem tekst mitut tõlgendamisvõimalust. Kuigi keelekasutus ja stiil on samasugused,

loob kontekst hoopis teistsuguseid tähendusi.

3.1. Tekstide tüüpideks jagamise võimalusi

Tekstide tüpoloogiaid on olnud nii palju, kui on olnud tekstiuurijaid, aga teatud universaalid on olemas. Kas või see, kas tekst on rääkija-keskne, kõnetatukeskne või teemakeskne. Mida see tähendab? Siin näib seos suhtluseesmärgiga kõige selgem olevat. Kõnetatukeskse-te tekstide otsene eesmärk on mõjutada kõnetatu käitumist, alates toiduretseptist ja lõpetades valimispropagandaga, sinna vahele jäävad nt õpikud ja reklaam. Rääkijakesksed on, nagu nimigi üt-leb, põhiliselt kõneleja sisemisest esinemissoovist tingitud. Teema- kesksus tähendab eelkõige seda, et oluline on anda edasi kogu info ja võimalikult otstarbekalt, vt nt tabeleid, entsüklopeediaid, kus or-ganiseeritus välistab igasuguse juhusliku elemendi. Ajakirjanduses on eelistatud teema- ja sisukeskne lähenemine sellistes žanrides nagu uudis ja reportaaž. Kõnetatukesksus eeldab tekstiväliseid ees-märke: soovitakse mõjutada kedagi midagi ostma, kuhugi minema, kellegagi ühinema millegi vastu või poolt. Ajakirjanduses täidavad seda rolli arvamuslood.

45

Lausestuse näitena saab tuua paari Mõlemapoolse tegutsemise läbi rea-liseeritakse meie poolt vastavad ühiseesmärgid ja Koos saab see teoks!. Sisu poolest sama ettepanek on esimesel juhul kontsentreeritud kantseliidi näide, teisel juhul on ühesilbilistest sõnadest kokku pandud loosung, mida on hõlpus meelde jätta ja üheskoos ekstaatiliselt skandeerida.

Teksti liigendus tähendab teksti esitusvormi. Tekst võib jagu-neda näiteks lõikudeks, peatükkideks ja alapeatükkideks. Ena-masti eeldame, et ühes lõigus keskendutakse ühe mõtte arenduse-le. Uurimistöös võib probleemile pühendada näiteks kaks peatük-ki, esimene annab teoreetilise käsitluse, teine pakub ülevaate selle probleemi esinemisvormidest. Sisu järgi lõikudeks jagunemise ta-valisemaid näiteid on uudis, mis algab kohustusliku juhtlõiguga, millele järgnevad põhiteemat sügavamalt avavad ja seejärel taust-teavet pakkuvad lõigud. Arutlevas kirjandis eeldatakse olevat sel-ge sissejuhatus, teemaarenduse lõigud ja kokkuvõte.

… Kahe nädala pärast oli mees raskeks

muutunud vanast Passist prii. Nüüd oli

tal uus punaste põskedega Pass – nii

noor nagu mehe süda, mis oli äkitselt

otsekui koorma alt vabanenud. Ja mis

veel toredam – mehel oli ka Isikutunnis-

tus, see väike ja mugav, magneetiline

ja delikaatne, mõjuvõimas, kergesti

kaasaskantav, rahakotti ehtiv, küüs-

peenike plastikkaart …

Kristiina Ehin „Mees Passiga”

„Minul on alles Eesti Vabariigi pass!” Eesti Ekspressi

arhiivfoto taasiseseisvumise tähistamisest 1991. aastal

Vabaduse väljakul.

44

Õige mitmeti saab stiili järgi jaotada sõnavara. Mõnele kindlale stiilile omase keelendi puhul räägitakse selle stiilivärvingust. Ühe ja sama seitsmeaastase kohta võib tema vanem õde öelda „tüütu pätakas”, Lõuna-Eesti vanavanaema „latsõkõnõ”, kasvatusteadlane „kainik” ja pärimisõiguse spetsialist „alaneja sugulane”. Heldinud vanemad vaatavad aga teda ja ta õde ning õhkavad: „Ah neid elu õisi küll!”

Sõnavaras on mitmesuguseid kihistusi ja jaotusvõimalusi nii palju, et sellele on siin õpikus pühendatud eraldi peatükk.

Lause „Ah neid elu õisi küll!” on näide piltlikust keelekasutu-sest. Kujundlik keel arvatakse olevat ilukirjanduse iseärasus, tege-likult leiab seda mujaltki. Kõnekujundid on tuntud retooriline võte, millega sisule tähelepanu tõmmata soovides tavaline vorm asen-datakse eripärasema, originaalsemaga. Eelkõige ilukirjanduses ja meedias võetakse abiks võrdlused ja metafoorid, et sündmusi ilme-kamalt edasi anda. Meedias kulutatakse algselt värsked kujundid ülekasutusega teinekord stampideks – miski on ikka ja jälle kirsiks tordil, hurmuritest bänd hullutab publikut ja erakonnal on kandidaatide pink lühike. Ülekantud tähendusega sõnad on üsna tavalised ka sõp-rade-tuttavate vahelises argivestluses, sest enamasti tahame selle

käigus lisaks infovahetusele ka suhteid hoida ja tundeid jagada.Võrdle kujundlikku keelt tarbekeelega.

Milliseid erinevusi märkad?

(1) Passi lehekülgedel esinevad koos helesinine, tume-

sinine, pruun ja roheline värv.

(2) Alates kolmandast leheküljest on passi iga lehekülje

ülaserva augustatud passi number.

(3) Passi leheküljed on nummerdatud alates neljandast

leheküljest. Number on valget värvi ja teisendatult kor-

ratud lehekülje välisserval.

(4) Passi neljanda kuni kolmekümne esimese lehekülje

alaserva keskosas on sõnad Pass / Passport / Passe-

port.

(5) Paaritu numbriga lehekülje, välja arvatud kolmas

lehekülg, keskosas on helesinine suure riigivapi kujutis

ning lehekülje alaosas vasakus nurgas rukkilille kujutis.

(6) Alates neljandast leheküljest on kõrvuti asetsevatel

lehekülgedel Eesti Vabariigi maa-ala kujutis …

(Riigi Teataja 2007 nr 52)

(1) Isikutunnistuse esikülg on kujundatud

helesinise, halli ja kollase värvi kombinat-

sioonis ning ultraviolettvalguses kollase ja

sinisena fluorestseerivas trükis.

(2) Ultraviolettvalguses nähtavas trükis on

Eesti Vabariigi suure riigivapi stiliseeritud

kujutis, põimikornament ning tekst „EESTI

VABARIIK”.

(3) Vasaku serva ülaossa on kantud Eesti

Vabariigi lipu värviline kujutis.

(4) Parema serva ülaossa on optiliselt

muutuva trükivärviga trükitud Eesti riigi-

vapi lõvi kujutis, mille värvus muutub kuld-

sest roheliseks.

(5) Parema serva keskossa on iriodiin-

värviga trükitud Eesti riigivapi lõvi kujutis …

(Riigi Teataja 2010 nr 169)

90

Ü L E S A N D E D

3.7. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus

Kujundlikku keelt kasutatakse selle nimel, et lugejal säiliks tähele-panu ja huvi, et ta teid mõistaks, et ta veenduks teie jutu õigsuses ja mäletaks seda. Retoorika kui õpetus tegeleb sellega, mida öelda ja kuidas öelda õigel ajal, õigetele inimestele, õiges vormis.

Kujundlikus keeles kohtame tavapärase väljendusviisi asemel kordamist, muutmist (pööramist, lõhkumist) ja asendamist.

Korrata saab kõike, häälikutest lõikude-ni, sõnu muidugi ennekõike. Mõned näited. Algriim ehk samade häälikute kordumine sõna algul on endiselt kõigi loosungikoostaja-te lemmikvõtteid. Hämmastaval kombel tuli ligi sajand pärast Lenini kuulsat sõnakor-dust „Õppida, õppida, õppida” oma versioo-niga välja Tony Blair: „Education, education, education”. Struktuurikordused on tavalised suulises rahvaloomingus, seal aitasid nad kuulajatel kujutluspilti selgemaks saada ja jutustajal ehk natuke järgmise teema juur-de üleminekut kaaluda: Seal siis kuked kulda söövad, kuked kulda, kanad karda, haned haljasta hõbedat.

1. Loe läbi Euroopa Komisjoni selge

keele juhis. Tee enda jaoks kokkuvõte

selle kõige olulisematest punktidest.

NB! Ära kopeeri lihtsalt peatükkide

pealkirju, vaid kirjuta need teesid

mõne lausega lahti.

2. Kuula Vikerraadiost Tiit Hennoste nõu-

andeid, kuidas kirjutada kokkuvõtet

(„Keelesaade” 23.9.2012). Tee saa-

test kuni 150-sõnaline kokkuvõte,

milles arvestad kuuldud nõuandeid.

Lugege kokkuvõtted rühmades ette,

valige üks neist järgmisesse vooru ja

selgitage välja klassi parim.

3. Vaata naljanurgast eesti vanasõnade

bürokraatlikke variante ja koosta ise

mõne seal kasutamata vanasõna

kantseliitlik versioon. Lase kaasõpi-

lastel arvata, millega on tegu.

Regilaulude puhul on imetlusväärne

see, kuidas laulikud suudavad pikki laule

peast ette kanda. Soome folklorist Lauri

Honko on näiteks 1990. aastal salvesta-

nud Indias suuliselt esitatud Siri eepose.

Laulik Gopala Naikal kulus eepose laul-

miseks kuus päeva.

Suulises kultuuris aitavad laulikul pikki

lugusid esitada just kordused ja regilaulu

vormelid. Seetõttu on Eesti regilauludes

tavaline parallelism ehk mõttekordus

ja ka algriim ehk sõna algushäälikute

kordus.

Kui Hamleti monoloogi esitaks rahvalaulik

olla nüüd või mitte olla,

küsis Hamlet küsimuse,

päris pärimisekese,

mis siis oleks õige õilsaim,

õilsaim õkva, üllaim üldse

vaimult: võtta vastu nooled

kannatada kiviheited,

mida paiskab sõge saatus,

viskab vihane fortuuna,

või ehk hoopis tõsta tapper

musta muremere vastu,

vaevavetele vaenuksi,

nõnda nemad alla heita?

Kordamine ja pööramine on koos John F. Kennedy kuulsas lauses „Ära küsi, mida riik võiks teha sinu heaks, küsi, mida sina võid teha riigi heaks”.

Lausekujundid hõlmavad sõnajärje pööramist, mõne elemen-di väljajättu või lisamist (nt kiillause), lause ootamatut katkestust jms võtteid, mis töötavad ainult meistri kindlakäeliselt kujundatud tekstides. Nt kui avada Jaan Krossi „Kolme katku vahel” ükskõik mis leheküljelt, võib sealt kindlasti mõne näite leida, nt 1970. aastal ilmunud I köites lk-l 200 seisab: „Ja mingi harituse hõng – mis teda küll nagu veelgi kõrgimaks tegi, vastupidi nii mõnelegi, kes haridu-sest nagu lahedamaks muutusid –, mingi harituse keeleteravuse ja ladina sententside hõng jäi talle ka siis külge, kui tema Nissi kiriku torn juba kenakesti kumendas.”

Enamasti mõeldakse kujundliku keelekasu-tuse all aga siiski troope ehk kõnekujundeid ehk sõna või väljendi kasutamist ülekantud tähendu-ses. On ka selliseid võtteid, kus väljapaistvat joont või omadust võimendatakse või leevendatakse, iroonias aga pööratakse see joon vastupidiseks. Järgnevas loetelus on mõned levinumad troobid, millest enim kohtab võrdlust ja metafoori.

Kõnekujundite käsitlusega saab põhja-

likumalt tutvuda raamatus „Poeetika”;

Arne Merilai, Anneli Saro, Epp Annus;

Tartu Ülikooli Kirjastus (2003).

99

Ü L E S A N D E I D

1. Võrdle koolitekstide (nt essee, referaat,

uurimus vm) ja kooliväliste tekstide (nt

aruanne, reklaam, esitlus, ettekanne,

artikkel vm) eesmärke ja lugejaskonda

vähemalt kolmest erinevast aspektist

(kirjutaja motiveeritus, vastuvõtja huvi,

vastuvõtja eelteadmised, teksti valmimis-

aeg, tagasiside võimalus, allikate kasu-

tamise vajadus, olulisus kirjutajale jms).

Vormista võrdlus tabelina. Koosta tabe-

lile toetudes lühike kirjalik kokkuvõte.

2. Kas koostad erinevaid tekste meelsasti

või on see sulle raske? Millistel teemadel

oleksid ise võimeline esinema, kui teksti

ettevalmistuseks on suhteliselt vähe

aega? Põhjenda, miks on need teemad

sulle südamelähedased. Milline esineja

oled, mis sind esinemise või kirjutamise

juures häirib, mis aitab? Millise teksti vii-

mati koostasid? Kirjelda selle valmimist.

Tee klassikaaslastele lühiettekanne tee-

mal „Mina tekstiloojana”.

4.3. Vormi leidmine: struktuurivõimalused. Kuidas teksti üles ehitada?

Sageli määrab teksti ülesehituse aines ise. Näiteks on reisimuljeid kõige mõistlikum esitada kronoloogilises järjekorras, nõuandeid aga lihtsalt loeteluna. Mõne tekstiliigi puhul on aga ajaloolistel põh-justel oma nõudmised.

Uudis ja pressiteade on sageli üles ehitatud nn pööratud püra-miidina. See komme pärineb ajast, kui teateid anti edasi telegraafi ja telefoni teel ning kui sideliinid olid kehvad, tuli kohe alguses kõige tähtsam ära öelda. Siiani on uudise pealkirja ja juhtlõigu najal üsna hästi võimalik loo põhisisu aimata. Uuemal ajal ja tabloidajakirjandu-ses eriti on pealkirjast saanud pigem reklaami- võte, nii et sealt võib leida küsimusi, tsitaate ja värvikaid detaile, aga see, kellest-millest jutt, võibki ähmaseks jääda.

Vali välja üks uudis ja vaata, kas selle

kohta võiks teha samasuguse skeemi

(st uudist alustatakse kõige olulisemast ja

liigutakse edasi järjest ebaolulisemale).

JUHTLÕIK

Oluline lisainfo

Muud faktid

Taust

Kui aga teksti loojal on kavas mingit teemat põhjalikumalt käsitle-da, võib lähtuda näiteks järgmisest skeemist. Nähtuse käsitlemist alustatakse näiteks definitsiooni andmisega, siis esitatakse selle nähtuse esinemise põhjused ja keskkond; süvendatakse definit-sioonis esitatut; tuuakse näiteid erinevatest avaldumisvormidest, võrreldakse ja analüüsitakse. Kui ainese areng lubab teha mingeid prognoose, esitatakse needki põhjendatult. Selline on sobiv struk-tuur, kui plaanis on õpetliku sisuga kirjatükk või lühiuurimus.

Arvamusteksti ja kõne puhul on samuti mõ-ned klassikalised skeemid. Kõigepealt tuleb äratada lugeja või kuulaja tähelepanu, st esi-mene lõik on rohkem uudishimu tekitamiseks. Teises lõigus sõnastatakse käsitletav probleem, edaspidistes lõikudes tuuakse argumendid oma seisukoha toetuseks, lõpus esitatakse kokku- võtlikult seisukoht või kutsutakse lugejat üles te-gutsema. Kõnes kasutatakse klassikalist kolmik-

jaotust: kõigepealt teatatakse, et juttu tuleb Xist, siis räägitaksegi Xist ja lõpuks öeldakse, et nii, nüüd rääkisime siis Xist.

Lühemad käsitlused võib üles ehitada küsimuse ja vastuse vor-mis, tagajärje ja põhjuse esitamisena, võrdlusena (meil ja mujal, enne ja nüüd); kui materjal lubab, siis ka tabelina.

Vaata Mari-Liis Lille kõnet loomeliitude

ühispleenumi 25. aastapäevalt ERRi

arhiivist või loe kõne teksti Posti-

mehest „Mis on sellel pildil valesti?”,

2.4.2013). Arutlege, miks see

kõne avalikkuses nii palju tähelepanu

äratas. Kas see kõne vastab klassi-

kalisele kõne skeemile?

Näitleja Mari-Liis Lill loomeliitude

ühispleenumi 25. aastapäeval kõnet

pidamas. Ettekande pealkiri – Tom

Stoppardi näidendist võetud kujund –

äratas tähelepanu. Lähinädalatel

kasutasid seda ilmselt peaaegu kõik

vestlussaadete juhid.