INIMESEÕPETUS

(1) Inimeseõpetuse eesmärk on eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamine.

(2) Inimeseõpetuse ainete õpetus on isiksusekeskne rõhuasetusega väärtuskasvatusel. Õpetuses liigutakse tervikliku mina poole ning situatiivselt vahetu ümbruse tajumiselt

ühiskonna sotsiaalsele tunnetusele. Väärtustatakse sotsiaalselt efektiivseid käitumisoskusi, positiivse minapildi kujunemist, tolerantsust ning üldinimlikke väärtusnorme.

(3) Inimeseõpetuse ainete õpetamisel on olulised nii teadmiste-oskuste kujundamine kui ka õpilaste kõlbelis-väärtuseline areng. Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine

peavad toimuma demokraatlikus ja üksteist mõistvas koostööõhkkonnas ning olema suunatud positiivsele mõtlemisele oma toimetulekuvõimaluste üle.

(4) Inimeseõpetus on kontsentriline õppeaine, selle põhiteemasid käsitletakse igal järgneval kooliastmel uuest vaatenurgast, arvestades vanuseastmele olulisi probleeme.

Inimeseõpetuse eesmärgiks I kooliastmes on õpilase mina-pildi kujundamine ning enese suhetamine pere, kodu ning ühiskonnaga. II kooliastmes on kaks

inimeseõpetuse kursust, mille raames käsitletakse tervise ja suhtlemise problemaatikat. III kooliastme inimeseõpetuse kursus käsitleb murdeealise probleeme.

Gümnaasiumis on üks kohustuslik inimeseõpetuse kursus, vastavalt kooli valikule kas perekonnaõpetus või psühholoogia. Ainevalik otsustatakse Rõõmu Gümnaasiumis

enne õppeaasta algust.

(5) Inimeseõpetuse ainete õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärgiks on saada ülevaade ainetes püstitatud eesmärkide saavutamisest, õpilase individuaalsest arengust

ning saadud teabe kasutamine õppeprotsessi tulemuslikumaks kavandamiseks. Inimeseõpetuse ainetes võib hinnata õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, aga

mitte hoiakuid.

(6) Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised, sisaldama nii suulist kui ka kirjalikku küsitlust, praktilisi ülesandeid ja tegevusi.

Põhikooli ainekava

Õppe-eesmärgid

Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) õpib tundma ja teadvustama oma mina, oskab anda hinnangut oma tegevusele;

2) õpib tundma oma keha ja oskab selle eest hoolitseda;

3) oskab hoida puhtust ja korda;

4) teadvustab ennastkahjustava käitumise kahjulikku mõju organismile, teab ja oskab määratleda uimastitega seotud riske ning oskab langetada otsuseid uimastitega

seotud olukordades;

5) õpib probleeme ja olukordi hinnadama teiste inimeste seisukohalt, aktsepteerib inimeste erinevusi, on tolerantne;

6) õpin teistega arvestama, on koostöövõimeline, peab kinni kokkulepetest, vastutab oma tegude eest; on valmis suhtlema;

7) õpib tundma ja järgib üldkehtivaid käitumisnorme ja -reegleid; tuleb oma emotsioonidega toime kaaslasi häirimata;

8) hakkab väärtustama perekonda, kodu ja kodumaad;

9) mõistab murdeeast tulenevaid võimalusi ja ohte, iseenda otsustavat osa oma tuleviku kujundamises;

10) mõistab seksuaalsuse olemust ja sellega kaasnevat vastutust;

11) tajub enesekasvatuse vajalikkust ja võimalusi, oskab rakendada enesekasvatuse võtteid;

12) õpib oma tegevusi planeerima.

Inimeseõpetuse ainekava 1.3. klassile

Õppetegevus

(1) I kooliastme teemade valikul on lähtutud printsiibist lähemalt kaugemale. I kooliastmes on otstarbekas alustada emotsionaalsel tasandil isamaalist kasvatust;

inimestevaheliste erinevuste käsitlemist väärtuste, mitte puudustena; tervislike eluviiside väärtustamist ja sellega seonduvaid konkreetseid harjumusi. Seega juhatab

õpetus I kooliastmes sisse nii inimese- kui ka ühiskonnaõpetuse algtõdedesse. Tutvustatakse põhimõisteid ja õpitakse neid kasutama.

(2) Õppetegevused muutuvad põhikooli kolme kooliastme jooksul lihtsamatest komplitseeritumateks, ent peavad aine objektist lähtuvalt olema õpilase jaoks mõistetavad ja

tähenduslikud toetama arusaama õpitava vajalikkusest. I kooliastmel on otstarbekas kõnelda ajast ja lubadustest kinnipidamisest, kuulamisoskusest. Eakohane on

vestlus, millega selgitatakse välja õpilaste teadmised käsitletavas küsimuses, julgustatakse neid sõna võtma, kujundatakse kaaslaste eesmärgistatud jälgimise ning

üksteisega arvestamise oskust. Keerukamate küsimuste käsitlemisel on kõige otstarbekam õpetaja jutustus. Õpetaja saab õpilase mõttetööd juhtida vestluse ja vestlema

ärgitavate tekstide abil (jutustades lugusid tegelikust elust või suunates õpilasi lugema, samuti meenutades vajalikke situatsioone lapse kogemustest või kirjandusest).

Sel kombel saab lapse ette tuua probleemülesanded, millele vastuste otsimine võib toimuda individuaalselt, rühmatööna või ühises arutluses. Loovtööd, eriti

joonistamine käsitletaval teemal (nt ennast, perekonda, kodu, sõpru jne) aitavad probleemidesse süveneda. Soovitatav on kaasa haarata ka lapsevanemaid (eestkostjaid,

hooldajaid). Koduülesannetena võib õpilastel paluda esitada küsimusi vanematele või isegi vanavanematele. Inimeseõpetuse ainete õpetamisel kasutatakse aktiivõppe

meetodeid: rühmatööd, arutlusi, samuti praktilisi õppusi ja õppekäike. Soovitatav on kasutada rollimänge, eriti suhtlemis- ja käitumisoskuste harjutamiseks. Kogu

ainekäsitlus on võimalikult elulähedane.

1.-3. klassis inimeseõpetuse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

teab

, k

uid

as h

oid

a te

rvis

t;

teab

, m

is o

n e

nn

astk

ahju

stav

käi

tum

ine;

osk

ab o

hu

olu

ko

rras

ab

i k

uts

uda;

teab

, m

is o

n p

erek

on

d, k

odu

, k

od

uk

oh

t, k

odu

maa

, ri

ik;

teab

ko

du

koh

a ja

Ees

ti r

iig

i tu

ntu

d i

nim

esi;

tun

neb

Ees

ti r

iig

i sü

mb

ole

id j

a lä

hem

aid

naa

ber

riik

e;

teab

kõ

lbel

ise

käi

tum

ise

norm

e ja

käi

tum

isre

egle

id;

o

skab

su

hel

da

ja k

äitu

da,

tei

steg

a ar

ves

tad

a;

teab

, m

is o

n a

usu

s, õ

iglu

s, k

ohu

stu

sed

ja

vas

tust

ust

un

ne;

osk

ab t

eha

ko

ost

öö

d,

suh

eld

a ja

tei

steg

a ar

ves

tad

a;

osk

ab a

nd

a h

inn

ang

ut

om

a te

gev

use

le;

osk

ab p

lan

eeri

da

om

a ae

ga

ja t

egev

usi

;

osk

ab h

inn

ata

asj

ade

ja r

aha

vää

rtu

st;

teab

, et

in

imes

ed,

nen

de

arv

amu

sed

, h

inn

angu

d j

a

vää

rtu

sed

on

eri

nev

ad;

mõ

ista

b o

ma

õig

ust

jää

da

eria

rvam

use

le j

a k

eeld

ud

a

üh

iste

gev

use

st,

ku

i se

e o

n e

nnas

tkah

just

ava

isel

oo

mu

ga;

osk

ab l

eid

a v

ajal

ikku

in

fot

erin

evat

est

teab

eall

ikat

est.

1. klass - 35 tundi

X X MINA. Minu erinevused ja samasused teiste inimestega.

MINU KEHA. Keha eest hoolitsemine. Terve ja haige inimene.

X X

MINA JA MEIE. Käitumisreeglid. Käitumisnormide tähendus ja vajalikkus koolis, kodus ja väljaspool kodu.

Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine. Hakkamasaamine kiusamise ja

vägivallaga. Abi otsimise ja leidmise võimalused. Leppimine. Ausus. Mäng ja töö. Õppimine.

X MINA JA MINU PERE. Kodu. Pere. Vanemad, õed, vennad. Vanavanemad ja teised sugulased. Sugupuu. Kodused

tööd.

INIMENE JA TEAVE. AEG JA ASJAD. Reklaami eesmärk ja mõju. Minu oma, tema oma, meie oma. Asja väärtus

ja hind.

X X MINA JA TURVALISUS. Abi kutsumine ohu korral. Sotsiaalne hädaabi. Võõras ümbrus ja võõraga

kaasaminemine.

X EESTIMAA MEIE KODUNA. Eesti Vabariigi ja kodukoha sümbolid. Tavad, pühad ja kombed.

2. klass - 35 tundi

X X X MINA. Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus. Eneseteadvus ja enesehinnang.

X MINU KEHA.Tervislik eluviis. Ohud tervisele. Isiklik hügieen.Abi saamise võimalused.

X X X X

MINA JA MEIE. Sallivus. Oskus panna end teise olukorda. Muredest rääkimine ja oma tunnete väljendamine. Minu

hea ja halb käitumine, õige ja vale käitumine. Käitumisreeglid. Õppimine. Meeskonnatöö tähtsus ja reeglid:

tähelepanelikkus, teistega arvestamine, tööjaotus, kohusetunne, jagatud vastutus.

X MINA JA MINU PERE. Pereliikmete rollid. Abivalmidus, kohuse – ja vastutustunne. Pereliikmetega arvestamine.

Pereliikmete lahkumine ja lein. Uus pereliige. Kodu traditsioonid. Koduümbrus.Naabrid ja naabruskond.

X

INIMENE JA TEAVE. Aja planeerimine, oma tegevuse kavandamine, täpsus, lubadused, vastutus. Hinnangu

andmine oma tegevusele. Suhtumine asjadesse ja teiste töösse. Raha teenimine. Kulutuste planeerimine.

X X MINA JA TURVALISUS. Liiklusreeglid. Häire koolis.

X EESTIMAA MEIE KODUNA. Küla, vald, linn, maakond. Eestimaa loodus ja inimesed. Elukutsed. Vabariigi

sünnipäev.

3. klass - 35 tundi

X X MINA. Lapse õigused, kohustused ja kaitse.

X MINU KEHA. Toitumine ja tervis. Liikumine ja tervis. Kahjulikud harjumused. Keskkonnasäästlikkus. Esmaabi.

X X X X X

MINA JA MEIE. Oma vigade ja süü tunnistamine. Vabandamine. Ausus ja õiglus vastukaaluks ebaõiglusele,

kaebamisele ja tagakiusamisele. Käitumine, selle mõju ja tagajärjed. Mina kui õppija. Keeldumine kahjulikust ja

kahjustavast ühistegevusest.

X MINA JA MINU PERE. Vanemate töö. Inimese elutee. Sugupuu. Pere rõõmud ja mured. Kodutus. Lastekodu.

X X INIMENE JA TEAVE. Aja kulgemine, planeerimine. Asjad ja raha. Raha kulutamine, laenamine. Arvestamine

teiste inimeste vajadustega.

X X MINA JA TURVALISUS. Tuleohutus, looduslikud ohud ja ohtlikud ained. Ahistamine probleem.Laste

usaldustelefon. Turvakodu. Jalgrattaga tänaval.

X X

EESTIMAA MEIE KODUNA. Riik ja selle kaitse. Seadused kui ühiskonnaelu reeglid. Riigikogu. Valitsus.

President. Eesti kultuur ja haridus. Kodu ja Eesti riigi tuntud inimesed. Eesti vähemusrahvused. Naaberriigid. Meie

välismaal ja meie hulgas. Sallivus erinevate kultuuride ja rahvuste suhtes.

Inimeseõpetuse ainekava 4.6. klassile

Õppetegevused

(1) Teisel kooliastmel on inimeseõpetuse sisuks tervisekasvatus ning sotsiaalse kompetentsuse arendamine. See on vanus, mil laps vajab abi oma arenguliste muutustega

toimetulekuks. Samas on sobiv aeg võtta kokku ja teadvustada I kooliastmes omandatud inimese tervist puudutav teave.

(2) II kooliastmes võib õpilastele anda ülesande koostada õpimappe ja teha uurimistöid. Õppekäikudel eelnevate juhendite alusel kogutud materjali läbitöötamine ja arutelu

aitavad käsitletavatesse teemadesse süveneda ja muudavad õpetuse elulähedasemaks. Võib ära kasutada õpilaste varasemat lugemust, samas suunata neid lugema

kirjandust, kust käsitletava teema kohta midagi mõtlemapanevat leiab.

(3) Eriti olulised on inimeseõpetuse õpetamisel aktiivõppe meetodid: rühmatööd, rollimängud (nt konfliktide lahendamine, “ei” ütlemine jne), diskussioonid, arutlused.

Võib kasutada ka vanemate või muude oluliste inimeste intervjueerimist, mis aitab tajuda sugupõlvede järjepidevust.

4. ja 5. klassis inimeseõpetuse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

teab

in

imes

e m

urd

eeas

to

imu

vai

d m

uu

tusi

;

teab

, m

is o

n t

erv

is,

ja o

skab

jär

gid

a te

rvis

lik

ku e

luv

iisi

(ter

vis

e o

hu

tegu

rid

, tr

aum

ade

väl

tim

ine,

häd

aab

i te

enu

sed

),

osk

ab a

nd

a es

maa

bi;

teab

eri

nev

aid

ter

vis

eris

ke

ja u

imas

tite

kah

juli

kk

u m

õju

inim

org

anis

mil

e;

teab

olu

list

sek

suaa

lelu

st j

a su

gu

hai

gu

stes

t;

teab

efe

kti

ivse

id s

uh

tlem

is-

ja k

äitu

mis

vii

se;

teab

ko

nfl

ikti

de

võ

imal

ikk

e põ

hju

si;

osk

ab e

nn

ast

vää

rtu

stad

a, o

ma

võ

imei

d j

a k

äitu

mis

t

hin

nat

a;

mõ

ista

b,

et i

nim

esed

on e

rin

evad

, o

skab

tei

steg

a ar

ves

tad

a

ja t

eeb

ko

ost

ööd

;

aust

ab k

õlb

elis

i v

äärt

usi

ja

üld

inim

lik

ke

põh

imõ

ttei

d.

5. klass - 35 tundi

Tervisekasvatus

X X TERVIS. Tervise olemus. Tervist mõjutavad tegurid. Tervise hindamine.

X X X TERVISLIK ELUVIIS. Tervisliku eluviisi komponendid. Päevakava. Keha puhtus. Karastamine.

X X X X X VAIMNE TERVIS. Vaimse tervise komponendid. Positiivne mõtlemine.

X X X TERVISLIK TOITUMINE. Minu toiduvalik ja mis seda mõjutab. Tervisliku toitumise põhimõtted. Minu tervislik

päevamenüü.

X X X X X KEHALINE AKTIIVSUS. Kehalise aktiivsuse vormid. Kehaline aktiivsus tervise tugevdajana. Tervistava kehalise aktiivsuse

põhimõtted. Enesetestimine. Sobiva spordiala valik. Tippsport.

X X X SOOLINE ARENG. Küpsemine. Kehaline areng ja muutused suhetes vastassugupoolega. Seksuaalsus.

X X UIMASTID. Uimastite liigitus, üldiseloomustus ja mõju organismile. Käitumine uimastitega seotud situatsioonides.

X X ÕNNETUSJUHTUMID. Õnnetusjuhtude vältimine. Ohutu käitumine koolis, kodus, tänaval ja õues.

X ESMAABI. Esmaabi põhimõtted ja oskused tegutsemiseks. Esmaabi erinevates olukordades. Koduapteek.

X X X HAIGUSED. Enamlevinud haigused ja nende ennetamine. Nakkuslikud ja mittenakkuslikud haigused. Allergia.

Vaktsineerimine. Sugulisel teel levivad haigused. AIDS. Meditsiiniabi. Sinu kui abisaaja õigused ja kohustused.

X X X KESKKOND JA TERVIS. Tervislik elukeskkond. Füüsilised ja psühhosotsiaalsed tingimused tervise tagamiseks.

6. klass - 35 tundi

Suhtlemisõpetus

X INIMENE SOTSIAALSETES SUHETES. Vajadused. Vajaduste hierarhia. Inimene sotsiaalsete suhetes kaasinimestega. Väärtused ja

väärtuste hierarhia. Hariduse omandamine kui väärtus. Kõlblusnormid.

X X X SUHTLEMINE TEISTEGA. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemisakt. Aktiivne kuulamine. Tunnete väljendamine.

Eneseavamine inimestevahelistes suhetes.

X SUHTLEMINE ISEENDAGA. Mina-pilt. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Oma väärtuste selgitamine ja väärtusorientatsiooni

kujunemine. Konfliktid iseendaga.

X X ENESEKEHTESTAMINE JA ENESEKONTROLL. “Ei” ütlemine. Agressiivne, ennastkehtestav ja alistuv käitumine. Teistest hooliv

käitumine vastukaaluks agressiivsele käitumisele. Vabandamine ja süüteo ülestunnistamine. Enesekontroll ja enesepiiramine.

X X KONFLIKTID. Konfliktide olemus ja põhjused. Efektiivsed ja ebaefektiivsed konfliktide lahendamise teed. Kriitikaga

hakkamasaamine. Läbirääkimiste pidamine.

X KRIIS. Kriisi olemus. Põhjused. Kriisi kulg. Reaktsioonid ja käitumine kriisiolukorras. Šokiseisund ja sellega hakkamasaamine.

Kriisiabi. Nõustamisabi võrgustik. Psühholoogilise nõustamise võimalused noortele.

X X SOTSIAALNE KOMPETENTSUS. Üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine. Efektiivsed ja ebaefektiivsed sotsiaalsed

oskused. Sõprus. Empaatia. Vastutus. Eakaasalaste mõju. Konformsus ja sõltumatus. Sõltumatu inimese sõltuvus teistest inimestest.

Toetus ja abi teistelt inimestelt.

X PROBLEEMIDE LAHENDAMINE. Erinevate alternatiivsete käitumisviiside leidmine probleemide lahendamisel. Tagajärgedest

mõtlemine. Vahend-eesmärk-mõtlemine. Sotsiaalsete dilemmade lahendamine.

X X X ERINEVUSTE AKTSEPTEERIMINE. Sallivus enda ja teiste vastu. Individuaalsed erinevused. Erivajadustega inimesed. Soolised

erinevused. Erinevused multikultuurilises ühiskonnas.

X POSITIIVNE MÕTLEMINE. Positiivne mina-pilt. Terviklik mina.

Inimeseõpetuse ainekava 7.-8. klassile

Õppetegevus

(1) Isiksuse arengu seaduspärasusi arvestades on kolmandal kooliastmel eriti oluline inimese identiteedi, enesekasvatuse ja kõlbeliste normidega seostuv. Sel perioodil vajab

õpilane iseendaga tegelemise võimalust, soovib rääkida iseendast ja oma probleemidest, väärtustab iseennast isiksusena. Samas vajab murdeealine teadmisi tervislikust

eluviisist ja ohtudest tervisele, mida rakendada igapäevases käitumises.

(2) Õpilastele on soovitatav anda senisest enam iseseisvat tööd, arvestada õpilaste individuaalseid iseärasusi, nende tugevaid ja nõrku külgi ning probleeme. Tehtud töödest

kokkuvõtete tegemiseks on soovitatav kasutada rühmatööd, lasta õpilastel üheskoos probleemsituatsioonidele ja kõlbelistele dilemmadele vastuseid otsida. Selles

vanuses õpilane on oma isiksusest väga huvitatud, seega sobivad hästi mitmesugused testid ja ankeedid (tuleb olla ettevaatlik tulemuste interpreteerimisel, murdeealised

kalduvad liiga kergesti tegema laiaulatuslikke üldistusi). Kasutatavad on uurimuslikku laadi projektid, õpimapid, võib-olla ka raamatute vms kirjutamine, illustreerimine

ja retsenseerimine.

(3) Mida vanemate õpilastega on tegemist, seda enam võib toetuda nende lugemusele ja elulistele tähelepanekutele. Vestlus ja diskussioonid ühendavad III kooliastmes

nagu eelmisteski kõiki muid meetodeid. Inimeseõpetuse õpetaja mõistvus ja sallivus kõikide õpilaste suhtes on seega eriti oluline. Demokraatliku ja sõbraliku õhkkonna

puhul on arutluste kasutegur suurem, samas on võimalik ka rollimängude ulatuslikum kasutamine ja kommenteerimine.

7. klassis inimeseõpetuse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

osk

ab h

inn

ata

om

a v

õim

eid

, võ

imal

usi

ja

roll

e;

mõ

ista

b,

et i

nim

esed

on e

rin

evad

;

tun

neb

ko

ose

lu n

orm

e ja

sea

du

si,

tun

net

ab o

ma

ko

hta

tei

ste

hu

lgas

;

mõ

ista

b ü

ldin

imli

ke

kõ

lblu

snorm

ide

täh

tsu

st j

a tä

hen

du

st

inim

üh

isk

onn

as;

teab

, m

issu

gu

sed

muu

dat

use

d t

oim

uv

ad m

urd

eeas

, m

õis

tab

mu

rdee

a er

ipär

a te

iste

elu

per

ioo

did

e se

as;

teab

, k

uid

as t

oim

ub

su

gu

lin

e kü

pse

min

e, o

luli

st

sek

suaa

lelu

st j

a ra

sed

use

väl

tim

ise

võ

imal

usi

;

tun

neb

pea

mis

i te

rvis

t tu

gev

dav

aid

ja

kah

just

avai

d t

egu

reid

nin

g t

erv

iser

isk

e, s

tres

sig

a to

imet

ule

ku

võ

imal

usi

, o

skab

om

a te

rvis

lik

ku

sei

sun

dit

jäl

gid

a ja

hin

nat

a;

7. klass - 35 tundi

X INIMESE ELUKAAR JA MURDEEA KOHT SELLES. Areng ja kasvamine. Inimese elukaar ja selle perioodid. Murde- ja

noorukiiga. Inimese võimalused ise oma eluteed kujundada. Enesekasvatuse alused ja probleemid.

X X X X INIMENE JA TEMA SOTSIAALNE KÄITUMINE. Erinevad grupid ja indiviidi osa nendes. Kooselu normid ja seadused.

Juhtimine, võim ja autoriteet grupis.

X X X X

INIMENE JA TEMA TERVISLIK ELUVIIS. Tervisliku eluviisi sisu ja vormid. Tervisliku eluviisi kujundamine. Tervist

tugevdavad ja kahjustavad tegurid. Välise mina aktsepteerimine tervikliku mina aspektina. Ohud ja probleemid seoses füüsilise

minaga.

X TERVISEOHUD. Erinevad uimastid ja nende tarvitamisest tulenevad tervise-, sotsiaalsed- ja juriidilised riskid. Uimastiseotuse

olemus. Sõltuvus. Käitumine ja otsuste langetamine uimastitega seotud olukordades. Abi saamise võimalused.

X X X HAAVUV, HAAVAV JA HAAVATAV MURDEEALINE. Suhtlemise ABC. Suhtlemise tasemed. Suhtlemine eakaaslastega ja

sõpradega. Konfliktid suhetes. Sallivus suhetes. Stressiga toimetulek.

8. klass – 35 tundi

RAHVATERVIS. Esmahaigestumise põhjused. Enamlevinud haigused, nendest hoidumine. Vereringeelundite haigused. Kasvajad.

X ENESEHINNANG JA ENESEKONTROLL. Positiivne mõtlemine. Suhtlemine. Probleemide lahendamine. Kriisiabi. Stress

KEHALISE TÖÖ FÜSIOLOOGIA. Energia. Hapniku tarvimine ja transport. Kehaline aktiivsus.

TOITUMINE. Toiduained, toitained. Söömine ja söömisharjumused. Ülekaalulisus ja rasvumine

X X ARMASTUS. Seksuaalsus. Soorollid.

X PEREPÖANEERIMINE. Rasestusmisvastased vahendid.

X ALLERGIA. Allergeenid, allergilised reaktsioonid. Astma. Allergiline nohu. Toiduallergia.

X NAKKUSHAIGUSED. Kuidas levib nakkushaigus?. Nakkuse tekitajad. Profülaktika. Ravi.

X X SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED. Süüfilis. Gonorröa. Trihhomonoos. Genitaalherpes.

X HIV-INFEKTSIOON JA AIDS.Haiguse tekitaja. Nakatumise vältimine. Viiruse määramine. Haiguse kulg. Ravi.

ESMAABI. Mehhaaniline trauma. Luumurrud. Haavad. Verejooks. Põletused. Elektritrauma. Mürgistus. Puugihammustus. Rästikuhammustus.

Minestus. Šokk. Uppumine. Elustamiese ABS.

KODUAPTEEK. Koduapteegi sisu.

X SUITSETAMISEST HOIDUMINE. Tubakas ja tervis. Passiivne suitsetamine.

X ALKOHOL JA NARKOOTIKUMID. Uimastite üldine iseloomustus ja toime. Alkohol. Narkootikumid.

Põhikoolis inimeseõpetuse õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega

INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA LÄBIVAD

TEEMAD

ÕPPESISU

Ees

ti k

eel

Kir

jan

du

s

Võ

õrk

eel

Mat

emaa

tik

a

Lo

od

usõ

pet

us

Geo

gra

afia

Bio

loo

gia

Inim

eseõ

pet

us

Aja

lug

u

Üh

isk

on

naõ

pet

us

Kee

mia

Fü

üsi

ka

Mu

usi

ka

Ku

nst

Tö

öõ

pet

us

Keh

alin

e k

asv

atu

s

kes

kk

ond

ja

sääs

tev

are

ng

töö

alan

e k

arjä

är

ja s

elle

ku

jun

dam

ine

info

teh

no

loo

gia

ja

mee

dia

õp

etu

s

turv

alis

us

1. klass - 35 tundi

X X X X X X X X MINA..Minu erinevusedja samsused teiste inimestega.

X X X X MINU KEHA. Keha eest hoolitsemine. Terve ja haige inimene.

X X X X X

MINA JA MEIE. Käitumisreeglid. Käitumisnormide tähendus ja vajalikkus

koolis, kodus ja väljaspool kodu. Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Üksteise eest

hoolitsemine ja teiste abistamine. Hakkamasaamine kiusamise ja vägivallaga. Abi

otsimise ja leidmise võimalused. Leppimine. Ausus. Mäng ja töö. Õppimine.

X X X X X X MINA JA MINU PERE. Kodu. Pere. Vanemad, õed, vennad. Vanavanemad ja

teised sugulased. Sugupuu. Kodused tööd.

X X X X X X INIMENE JA TEAVE. AEG JA ASJAD. Reklaami eesmärk ja mõju. Minu oma,

tema oma, meie oma. Asja väärtus ja hind.

X MINA JA TURVALISUS. Abi kutsumine ohu korral. Sotsiaalne hädaabi. Võõras

ümbrus ja võõraga kaasaminemine.

X X X X X X X X EESTIMAA MEIE KODUNA. Eesti Vabariigi ja kodukoha sümbolid. Tavad,

pühad ja kombed.

2. klass - 35 tundi

X X X X X MINA. Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus. Eneseteadvus ja enesehinnang.

X X X X X X MINU KEHA. Tervislik eluviis. Ohud tervisele. Isiklik hügieen.Abi saamise

võimalused.

X X X X X X X X X X X X X X X X X X

MINA JA MEIE. Sallivus. Oskus panna end teise olukorda. Muredest rääkimine ja

oma tunnete väljendamine. Minu hea ja halb käitumine, õige ja vale käitumine.

Käitumisreeglid. Õppimine. Meeskonnatöö tähtsus ja reeglid: tähelepanelikkus,

teistega arvestamine, tööjaotus, kohusetunne, jagatud vastutus.

X X X X X X X X X

MINA JA MINU PERE. Pereliikmete rollid. Abivalmidus, kohuse – ja

vastutustunne. Pereliikmetega arvestamine. Pereliikmete lahkumine ja lein. Uus

pereliige. Kodu traditsioonid. Koduümbrus.Naabrid ja naabruskond.

X X X X X X INIMENE JA TEAVE. Aaja planeerimine, oma tegevuse kavandamine, täpsus,

lubadused, vastutus. Hinnangu andmine oma tegevusele. Suhtumine asjadesse ja

teiste töösse. Raha teenimine. Kulutuste planeerimine.

X X X X X MINA JA TURVALISUS. Liiklusreeglid. Häire koolis.

X X X X X X X X X X X X EESTIMAA MEIE KODUNA. Küla, vald, linn, maakond. Eestimaa loodus ja

inimesed. Elukutsed. Vabariigi sünnipäev.

3. klass - 35 tundi

X X X X X X X MINA. Lapse õigused, kohusteused ja kaitse.

X X X X X X X X X MINU KEHA. Toitumine ja tervis. Liikumine ja tervis. Kahjulikud harjumused.

Keskkonnasäästlikkus. Esmaabi.

X X X X X X X X X X

MINA JA MEIE. Oma vigade ja süü tunnistamine. Vabandamine. Ausus ja õiglus

vastukaaluks ebaõiglusele, kaebamisele ja tagakiusamisele. Käitumine, selle mõju

ja tagajärjed. Mina kui õppija. Keeldumine kahjulikust ja kahjustavast

ühistegevusest.

X X X X X X MINA JA MINU PERE. Vanemate töö. Inimese elutee. Sugupuu. Pere rõõmud ja

mured. Kodutus. Lastekodu.

X X X X X INIMENE JA TEAVE. Aja kulgemine, planeerimine. Asjad ja raha. Raha

kulutamine, laenamine. Arvestamine teiste inimeste vajadustega.

X X X X X MINA JA TURVALISUS. Tuleohutus, looduslikud ohud ja ohtlikud ained.

Ahistamine probleem.Laste usaldustelefon. Turvakodu. Jalgrattaga tänaval.

X X X X X X X X X X X

EESTIMAA MEIE KODUNA. Riik ja selle kaitse. Seadused kui ühiskonnaelu

reeglid. Riigikogu. Valitsus. President. Eesti kultuur ja haridus. Kodu ja Eesti riigi

tuntud inimesed. Eesti vähemusrahvused. Naaberriigid. Meie välismaal ja meie

hulgas. Sallivus erinevate kultuuride ja rahvuste suhtes.

6. klass - 35 tundi

Suhtlemisõpetus

X X X X X X X X X X X

INIMENE SOTSIAALSETES SUHETES. Vajadused. Vajaduste hierarhia.

Inimene sotsiaalsete suhetes kaasinimestega. Väärtused ja väärtuste hierarhia.

Hariduse omandamine kui väärtus. Kõlblusnormid.

X X X X X X X X X

SUHTLEMINE TEISTEGA. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.

Suhtlemisakt. Aktiivne kuulamine. Tunnete väljendamine. Eneseavamine

inimestevahelistes suhetes.

X X X X X X X X X SUHTLEMINE ISEENDAGA. Mina-pilt. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Oma

väärtuste selgitamine ja väärtusorientatsiooni kujunemine. Konfliktid iseendaga.

X X X X X X X X

ENESEKEHTESTAMINE JA ENESEKONTROLL. “Ei” ütlemine. Agressiivne,

ennastkehtestav ja alistuv käitumine. Teistest hooliv käitumine vastukaaluks

agressiivsele käitumisele. Vabandamine ja süüteo ülestunnistamine. Enesekontroll

ja enesepiiramine.

X X X X

KONFLIKTID. Konfliktide olemus ja põhjused. Efektiivsed ja ebaefektiivsed

konfliktide lahendamise teed. Kriitikaga hakkamasaamine. Läbirääkimiste

pidamine.

X X X X KRIIS. Kriisi olemus. Põhjused. Kriisi kulg. Reaktsioonid ja käitumine

kriisiolukorras. Šokiseisund ja sellega hakkamasaamine. Kriisiabi. Nõustamisabi

võrgustik. Psühholoogilise nõustamise võimalused noortele.

X X X X X X X X X X X

SOTSIAALNE KOMPETENTSUS. Üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja

hoolitsemine. Efektiivsed ja ebaefektiivsed sotsiaalsed oskused. Sõprus. Empaatia.

Vastutus. Eakaasalaste mõju. Konformsus ja sõltumatus. Sõltumatu inimese

sõltuvus teistest inimestest. Toetus ja abi teistelt inimestelt.

X X X X

PROBLEEMIDE LAHENDAMINE. Erinevate alternatiivsete käitumisviiside

leidmine probleemide lahendamisel. Tagajärgedest mõtlemine. Vahend-eesmärk-

mõtlemine. Sotsiaalsete dilemmade lahendamine.

X X X X X X X X X X X

ERINEVUSTE AKTSEPTEERIMINE. Sallivus enda ja teiste vastu.

Individuaalsed erinevused. Erivajadustega inimesed. Soolised erinevused.

Erinevused multikultuurilises ühiskonnas.

X X X X X X X X X X X X POSITIIVNE MÕTLEMINE. Positiivne mina-pilt. Terviklik mina.

5. klass - 35 tundi

Tervisekasvatus

X X X X X X X X X X TERVIS. Tervise olemus. Tervist mõjutavad tegurid. Tervise hindamine.

X X X X X X X X TERVISLIK ELUVIIS. Tervisliku eluviisi komponendid. Päevakava. Keha

puhtus. Karastamine.

X X X X X X X X X X X X VAIMNE TERVIS. Vaimse tervise komponendid. Positiivne mõtlemine.

X X X X X X X TERVISLIK TOITUMINE. Minu toiduvalik ja mis seda mõjutab. Tervisliku

toitumise põhimõtted. Minu tervislik päevamenüü.

X X X X X X

KEHALINE AKTIIVSUS. Kehalise aktiivsuse vormid. Kehaline aktiivsus tervise

tugevdajana. Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted. Enesetestimine. Sobiva

spordiala valik. Tippsport.

X X X X X X X X X X X X SOOLINE ARENG. Küpsemine. Kehaline areng ja muutused suhetes

vastassugupoolega. Seksuaalsus.

X X X X X X X X X X UIMASTID. Uimastite liigitus, üldiseloomustus ja mõju organismile. Käitumine

uimastitega seotud situatsioonides.

X X X X X X X X ÕNNETUSJUHTUMID. Õnnetusjuhtude vältimine. Ohutu käitumine koolis,

kodus, tänaval ja õues.

X X X X X X ESMAABI. Esmaabi põhimõtted ja oskused tegutsemiseks. Esmaabi erinevates

olukordades. Koduapteek.

X X X X X X X

HAIGUSED. Enamlevinud haigused ja nende ennetamine. Nakkuslikud ja

mittenakkuslikud haigused. Allergia. Vaktsineerimine. Sugulisel teel levivad

haigused. AIDS. Meditsiiniabi. Sinu kui abisaaja õigused ja kohustused.

X X X X X X X X X KESKKOND JA TERVIS. Tervislik elukeskkond. Füüsilised ja psühhosotsiaalsed

tingimused tervise tagamiseks.

X X X X X X X X X X X X POSITIIVNE MÕTLEMINE. Positiivne mina – pilt. Terviklik mina.

7. klass - 35 tundi

X X X X X INIMESE ELUKAAR JA MURDEEA KOHT SELLES. Areng ja kasvamine.

Inimese elukaar ja selle perioodid. Murde- ja noorukiiga. Inimese võimalused ise

oma eluteed kujundada. Enesekasvatuse alused ja probleemid.

X X X X X INIMENE JA TEMA SOTSIAALNE KÄITUMINE. Erinevad grupid ja indiviidi

osa nendes. Kooselu normid ja seadused. Juhtimine, võim ja autoriteet grupis.

X X X X X X X X

INIMENE JA TEMA TERVISLIK ELUVIIS. Tervisliku eluviisi sisu ja vormid.

Tervisliku eluviisi kujundamine. Tervist tugevdavad ja kahjustavad tegurid. Välise

mina aktsepteerimine tervikliku mina aspektina. Ohud ja probleemid seoses

füüsilise minaga.

X X X X X X X

TERVISEOHUD. Erinevad uimastid ja nende tarvitamisest tulenevad tervise-,

sotsiaalsed- ja juriidilised riskid. Uimastiseotuse olemus. Sõltuvus. Käitumine ja

otsuste langetamine uimastitega seotud olukordades. Abi saamise võimalused.

X X X X X

HAAVUV, HAAVAV JA HAAVATAV MURDEEALINE. Suhtlemise ABC.

Suhtlemise tasemed. Suhtlemine eakaaslastega ja sõpradega. Konfliktid suhetes.

Sallivus suhetes. Stressiga toimetulek.

Kasutatav õppekirjandus:

1.klass

1. R. Adamson, K. Maaste “Inimeseõpetuse tööraamat I klassile” Tln., Avita

2. E. Kulderknupp jt. “Mina ja maailm” Inimeseõpetuse tööraamat 1. klassile

2. klass

1. E. Kulderknupp jt. “Mina ja maailm” Inimeseõpetuse tööraamat 2. klassile Tln., Koolibri 2002

3. klass

1. E. Kulderknupp jt. “Mina ja maailm” Inimeseõpetuse õpik 3. klassile Tln., Koolibri 2002

5. klass

1. H. Jänes “Terviseõpetus” 5. klassi õpik Tln., Koolibri, 1999

2. H. Jänes “Terviseõpetus” 5. klassi töövihik Tln., Koolibri, 1999