TALLINNA ÜLIKOOL

Akadeemiline üksus: Psühholoogia InstituutKõrvaleriala nimetus eesti keeles

INIMESEÕPETUS 26.04.2012

Kõrvaleriala nimetus inglise keeles (kinnitatud instituudi nõukogus)

HUMAN STUDIES

Kõrvaleriala üldeesmärgid: - Luua võimalused laiapõhjaliste teadmiste omandamiseks inimese psüühilisest, füüsilisest ja sotsiaalsest arengust, haiguste ja riskikäitumise etioloogiast ja ennetusvõimalustest.-Kujundada tervislikke eluviise toetavaid väärtushinnanguid ja luua valmisolek nende edasiandmiseks/kujundamiseks tulevases professionaalses tegevuses.- Luua võimalused teadmiste omandamiseks pedagoogilistest sekkumistest.-Valmistada ette spetsialiste, kes on peale õpetajakoolituse läbimist valmis põhikoolis kui ka gümnaasiumis õpetama inimeseõpetuse ainet

Kõrvaleriala üldised õpiväljundid:- Üliõpilane on omandanud laiapõhjalised teadmised inimese psüühilisest, füüsilisest jasotsiaalsest arengust, haiguste ja riskikäitumise etioloogiast ja ennetusvõimalustest.-Üliõpilasel on kujunenud tervislikke eluviisetoetavad väärtushinnangud ja tal on kujunenud valmisolek nende edasiandmiseks/kujundamiseks tulevases professionaalses tegevuses- Üliõpilased on omandanud teadmised pedagoogilistest sekkumistest.-Üliõpilane on võimeline peale õpetajakoolituseläbimist õpetama inimeseõpetuse ainet põhikoolis kui ka gümnaasiumis.

Maht EAP-des: 48Vastuvõtutingimused: õppimine bakalaureuseõppes või Avatud ÜlikoolisLõpetamisel väljastatavad dokumendid: akadeemiline õiendÕppetöö korralduse lühikirjeldus. Õppeöö toimub päevaõppes loengute, seminaride, rühmatöö ja iseseisva töö vormis. Kõrvaleriala läbimise eeldusaineks PSP6002 SotsiaalpsühholoogiaÕppekava juht/kontaktandmed: Helve Saat, MSc; helves@tlu.ee

AINEMOODUL 1

Mooduli nimetus: Inimese psüühiline, füüsiline ja sotsiaalne areng ja riskikäitumise ennetamine.

Maht:

Eesmärgid Luua võimalused laiapõhjaliste teadmiste omandamiseks inimese

psüühilisest, füüsilisest ja sotsiaalsest arengust, riskikäitumise etioloogiast ja ennetusvõimalustest ning pedagoogilistest sekkumistest.Luua valmisolek omandatud teadmiste edasiandmiseks tulevases professionaalses tegevuses.

Õpiväljundid Üliõpilane on omandanud laiapõhjalised teadmised inimese psüühilisest, füüsilisest ja sotsiaalsest arengust, riskikäitumise etioloogiast ja ennetusvõimalustest ning pedagoogilistest sekkumistest.Üliõpilasel on kujunenud valmisolek teadmiste edasiandmiseks tulevases professionaalses tegevuses.

Mooduli hindamine: hindamine toimub õppeainepõhiseltÕppeainedKood Õppeaine nimetus Maht EAPPSP6047 Suhtlemispsühholoogia 5PSP6010 Arengupsühholoogia 5PSP6057 Pedagoogiline psühholoogia 5PSP6019 Sõltuvuskäitumine 4PSP6033 Seksuaalsus ja pereplaneerimine 5

Mooduli nimetus: Tervis ja terviseedendamine Maht: Eesmärgid Luua võimalused laiapõhjaliste teadmiste omandamiseks inimese

anatoomist ja füsioloogiat ning kognitiivsest arengust.Kujundada tervislikke eluviise toetavaid väärtushinnanguid ja luua valmisolek nende edasiandmiseks/kujundamiseks tulevases professionaalses tegevuses.

Õpiväljundid Üliõpilane on omandanud laiapõhjalised teadmised inimese anatoomist ja füsioloogiat ning kognitiivsest arengust.Üliõpilasel on kujunenud tervislikke eluviise toetavad väärtushinnangud ja tal on kujunenud valmisolek nende edasiandmiseks/kujundamiseks tulevases professionaalses tegevuses.

Mooduli hindamine: hindamine toimub õppeainepõhiseltÕppeainedKood Õppeaine nimetus Maht EAPPSP6017 Tervisepsühholoogia 4PSP6034 Tervisekäitumine 4TST6003 Inimese anatoomia ja füsioloogia 4TST6022 Enamlevinud haigused ja nende vältimine. Esmaabi. 4PSP6039 Õpioskused ja nende arendamine 4PSP6018 Eriseminar 4

Õpetajakoolituse magistriõppe üliõpilastele:PSP7073* Inimeseõpetuse didaktika 6

PSP7074* Pedagoogiline praktika 3*Ained lisanduvad magistriõppes õpetajakoolituse magistriõppe üliõpilastele õpetajakoolituse bloki raames

Valiku põhimõtted: Kõrvaleriala valimisel eeldusained puuduvad

PSP6047 SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

Maht 5,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 32 Õppesemester: S

Eesmärk: - Anda ülevaade suhtlemise olemusest, suhtlemisoskustest ja näidata inimese enda rolli suhete kujunemisel ja kestmisel.

- Toetada tudengite interaktsioone analüüsimise oskuse kujunemist ning arusaamise kujunemist väärtuste, hoiakute jms. mõjust suhete püsimisele.

Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Suhtlemise roll inimese elus, suhtlemise funktsioonid: emotsionaalne, sotsiaalne, psühholoogiline, materiaalne toetus. Inimese enda vastutus ja individuaalsuse toime suhtlemisstiili kujunemisele, suhete kvaliteedile ning selle muutmisele. Identiteet, enesehinnang kui indiviidi reaktsioonide alus interaktsioonides suhetes. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon, tajumine, mõjutamine. Mitteverbaalsed signaalid ja nende roll. Suhete sõlmimine: avatus, usaldus, intiimsuse kujunemine. Konflikt suhtlemises ja suhetes kui märk indiviidide isikupärast, vajadustest, eesmärkidest.

Iseseisev töö:Tudengid analüüsivad eelenevalt kokkulepitud tele- või raadiosaadet kodus loengumaterjali ja kohustusliku kirjanduse toel. Analüüsitakse ajakirjanduses ilmunud tekste loenguteemade taustal.

Õpitulemused: - Mõistab indiviidi vastutust ja rolli sotsiaalse võrgustiku loomisel ning enda positsiooni selle kujundamisel.

- Oskab analüüsida suhtlemissituatsioone indiviidide vastastikuse sõltumise, käitumise kinnitamise ja endasse suhtumise kontekstis.

- Kujuneb arusaamine seostest hoiakute, veendumuste ja suhete kvaliteedi vahel.

- Oskab analüüsida omandatud teoreetiliste käsitluste abil isiklikke suhteid.

Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud: Lekt Katrin Kullasepp, MSc

Ingliskeelne Psychology of Social Skills and Interpesonal Communication

nimetus:Eeldusaine: -

Kohustuslik kirjandus:

Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker

Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Brehm, S. (1992). Intimate relationships. 2nd ed. NY: McGraw-Hill, Inc.Johnson, D. (1997). Reaching Out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th ed. Boston: Allyn & BaconKrips, H.(2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. TÜ KirjastusMcKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Väike Vanker

PSP6010 ARENGUPSÜHHOLOOGIA

Maht 5,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 32 Õppesemester: K

Eesmärk: Luua võimalused süsteemse ülevaate saamiseks arengupsühholoogia kujunemisest ja uurimisvaldkondadest, õppida tundma arengupsühholoogia põhimõisteid, teooriaid, uurimismeetodeid, rakendusi.

Aine lühikirjeldus: Arengupsühholoogia aine. Areng kui protsess. Uurimuste planeerimine arenguliste muutuste mõõtmiseks Uurimismeetodid arengupsühholoogias. Arenguteooriate olemus ja põhiküsimused. Ülevaade olulisemates arenguteooriatest. Pärilikkus. Geneetilise mõju avanemisvõimalused. Sünnieelne areng. Motoorne ja füüsiline areng. Kognitiivne areng. Õppimine. Eneseteadvuse kujunemine ja areng. Soolised erinevused ja soorolli kujunemine. Agressiivsus. Sotsialiseerumine. Kodukeskkonna ja perekonna elustiili mõju arengule. Vananemisega seotud arengulised iseärasused ja psühholoogilised probleemid.

Lisaks loengutele ning tööle kirjandusega, viivad tudengid iseseisvalt Õpitulemused: - Orienteerub klassikalistes ja kaasaegsetes arengukäsitlustes.- Uurimuste planeerimisel oskab arvestada arenguliste muutuste

mõõtmiste iseärasustega ning lastega läbiviidavate uurimuste puhul laste ealiste iseärasustega.

- Tunneb inimeste arengu põhilisi seaduspärasusi ja mõjutegureid ning ealisi iseärasusi.

Hindamine: EksamÕppejõud Lekt Kristiina UrikoIngliskeelne nimetus Developmental PsychologyEeldusaine: -Kohustuslik kirjandus: Eberlein, G. (1987). Tervete laste hirmud. Tallinn: Valgus.

Teadusartiklid vastavalt valitud uurimistöö teemadele.

Asenduskirjandus: (üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Papalia, D.E, Olds, S.W. & Feldman, R.D (2007). Human Development, 10th Ed. New York; NY: McGraw Hill. võiVander Zanden, J.W., Crandell, T.L., Crandell, C.H. (2002). Human Development 7e Update. New York; NY: McGraw Hill. või Craig, G.J. Baucum, D. (2001). Understanding Human Development, 9th Ed. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall.

PSP6057 PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA

Maht 5,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 32 Õppesemester: KEesmärk: - Tutvustada teemasid, mis seonduvad õpetaja õppe- ja

kasvatustegevusega klassis. - Luua üldistatud teoreetiline baas pedagoogiliste otsuste

langetamiseks. - Kirjalike situatsioonide analüüsi abil luua võimalusi

kursuse raames omandatud teadmiste rakendamiseks. Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Pedagoogilise psühholoogia olemus, selle koht ja tähtsus õpetaja teoreetiliste teadmiste hulgas. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimine: õppe-eesmärkide formuleerimise ning teadvustamise olulisus õpetaja ning õpilaste jaoks; N.Gage´i õpitulemuste klassifikatsioon, B.Bloom´i taksonoomiad. Individuaalsed erinevused ja nendega arvestamine pedagoogilise tegevuses: vaimsete võimete käsitlused; loovus; arengulised iseärasused. Õppimisteooriad. Õppetöö planeerimine, meetodid, õppetegevuse tulemuste hindamine. Õpilaste motivatsiooni kujundamine ja alalhoidmine. Õpetaja roll sotsialiseerijana ja kasvatajana: distsipliini loomine ning töö korrarikkujatega. Iseseisva töö (kõik allpool nimetatu A;B;C) esitatakse 1) kirjalikult õppejõuga kokkulepitud ajal, või 2) esitatakse suulise ettekandena, mille korral pole vaja tööd kirjalikult esitada. (Ettekanneteks eelnevalt registreeruda)

A. Analüüsida kooliga seotud aktuaalseid teemasid meedias (ettekandena või esitatakse kirjalikult). Allikad: näiteks „Sirp“, „Akadeemia“, „Õpetajate Leht“, „Haridus“, „Postimees“, „Eesti Päevaleht“ jms.

B. Analüüsida väärtuste õpetamist koolis (näiteks inimeseõpetuse tundides konkreetse teema raames, võttes aluseks peatükid õpikust või töövihiku ülesanded) koos ettepanekutega, kuidas muuta hoiakute kujundamine koolis efektiivsemaks

C. Tunnikonspekti koostamine (valida teema inimeseõpetuse ainevaldkonnast, tuua välja tunni põhieesmärgid, kirjeldada tunni ülesehitust käsitletavate teemad kaupa, pakkuda välja ülesanded, mis toetaksid eesmärkide saavutamist) ja kirjeldada hindamispõhimõtteid. *

* Soovi korral saab asendada 3. iseseisva töö 15-20 min loenguga. Tudeng valib pedagoogilise psühholoogiaga seonduva teema ja

tutvustab seda. Õpitulemused: - Omab süsteemset ülevaadet pedagoogilise psühholoogia

olulisematest mõistetest, mudelitest ja käsitlustest.- Oskab analüüsida teoreetiliste seisukohtade valguses

pedagoogilisi situatsioone ja leida neile lahendusi.- Mõistab pedagoogilise psühholoogia teemade olulisust

õppetegevuse efektiivse korraldamise ja juhtimise juures.- Mõistab õpetaja vastutust õpilase sotsialiseerimise

protsessis nii teadmiste edasiandja kui ka kasvatajana.Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud: Eve Kikas, PhD

Ingliskeelne nimetus:

Educational Psychology

Eeldusaine: PSP6010Kohustuslik kirjandus:

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. TÜ Kirjastus

Asenduskirjandus: Bachmann, T. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: IloHayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia. Tallinn, Külim Lindgren, H.C., Suter, N.W. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. TÜ Kirjastus

PSP 6019 SÕLTUVUSKÄITUMINE

Maht 4,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 28 Õppesemester: S

Eesmärk: - Anda teadmised Eestis enamlevinud illegaalsetest uimastitest, võttes klassifitseerimisel aluseks nende toime kesknärvisüsteemile.

- Anda ülevaade uimastisõltuvuse tekke kui protsessi olemusest.

- Anda ülevaade erinevatest sõltuvuskäitumise vormidest ning abistamise võimalustest.

- Tutvustada sõltuvuskäitumise preventsiooni erinevaid strateegiaid ja mudeleid.

Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud tunnused. Sõltuvuskäitumise kui sotsiaalse probleemi kujunemise ajalugu Eestis. Levinuimad uimastid ning nende klassifitseerimise alused. Uimastite kahjupotentsiaali maatriks. Uimastitarbimise riski- ja kaitsefaktorid. Uimastiseotuse erinevad tasemed. Sõltuvuse etioloogilised mudelid. Abistamise vajadus ja võimalused uimastitest tingitud psüühika- ja käitumishäirete korral. Erinevad sõltuvuskäitumise vormid: kliinilised ja teoreetilised. Sõltuvuskäitumise preventsioon erinevatel tasanditel. Primaarse preventsiooni spetsiifika koolis, kasutatavad meetodid.

Üliõpilased töötavad läbi seminaride aluseks oleva kohustusliku kirjanduse ning koostavad teadusliku essee kursuse sisuga seotud teemal.

Õpitulemused: - Teab levinumate uimastite närvisüsteemi mõjutavaid omadusi ning oskab kirjeldada uimastite lühi-ja pikaajalist toimet

- Teab sõltuvuse tekke erinevaid mudeleid ning soodustavaid taustategureid

- Kujuneb üldine arusaam sõltuvuskäitumise erinevatest vormidest ning abistamise võimalustest.

- Suudab eristada sõltuvuskäitumise preventsioonistrateegiate tõhusust ja kohasust, töötades erinevate sotsiaalsete gruppidega.

Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud: Lekt Helve Saat, MSc

Ingliskeelne nimetus:

Addictive Behavior

Eeldusaine: -Kohustuslik kirjandus:

P.Martin, P., Bealer, B., & Weinberg, B. (2006). Healing Addiction: An Integrated Biopsychosocial Approach to Treatment . John Wiley & Sons Inc. (valitud peatükid).Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., & Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. KirjastusValgus.Harro, J. (2006). Uimastite ajastu. Tartu Ülikooli Kirjastus. (valitud peatükid).

Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

P.Martin, P., Bealer, B., & Weinberg, B. (2006). Healing Addiction: An Integrated Biopsychosocial Approach to Treatment . John Wiley & Sons Inc. (valitud peatükid).Edwards, G., O'Connor, J., & Dickerson, M.(2006). Gambling as an Addictive Behaviour: Impaired Control, Harm Minimisation, Treatment and Prevention.Cambridge University Press. (valitud peatükid).Harro, J. (2006). Uimastite ajastu. Tartu Ülikooli Kirjastus.Kull, M. & Saat, H., (2004).Uimastikasutuse ennetamine koolis. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Tallinn.Psüühika-ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. (2005). Tartu Ülikool.

PSP6033 SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE

Maht 5,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 32 Õppesemester: S

Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda ülevaade seksuaalkasvatuse kujunemisloost ning tänapäevastest põhimõtetest. Käsitlemist leiab noorukiea areng biopsühhosotsiaalse mudeli alusel. Käsitletakse noorukite nõustamise põhimõtteid.Antakse ülevaade pereplaneerimisega seonduvatest valdkondadest: kontratseptsioon, rasedus, sünnitus, pere kohanemine sünnitusjärgse perioodiga.

Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Pereplaneerimine. Reproduktiivtervis. Seksuaaltervis. Seksuaalsus.Seksuaalkasvatus läbi aegade. Tänapäevased seksuaalkasvatuse põhimõtted. Seksuaalkasvatuse metoodika. Arengu erinevad aspektid. Noorukiea areng.Seksuaalse identiteedi kujunemine. Noorte nõustamise põhitõed.Partneri valik. Perekonna erinevad rollid läbi aegade.Reproduktiivtervis. Pereplaneerimine. Kontratseptsiooni meetodid, kasutamine, usaldatavus.Noorukite soovimatud rasedused ja abort. Reproduktiivtervis. Rasedus. Lapse sünd. Pere kohanemine sünnitusjärgse perioodiga.Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne väärkohtlemine. Abi saamise võimalused seksuaaleluprobleemidega Eestis.

Õpitulemused: - Tunneb noorukiea arengu seaduspärasusi. - Omab ülevaadet seksuaalkasvatuse kujunemisloost ning tänapäevastest põhimõtetest. - Oskab orienteeruda kaasaegsetes pereplaneerimise seisukohatades. - Omab ülevaadet seksuaalkasvatuse metoodikatest.

Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud: Lekt Kristiina Uriko, MSc

Ingliskeelne nimetus:

Sexuality and Family Planning

Eeldusaine: -

Kohustuslik kirjandus:

Telljohann, S.K. (2007). Health education : elementary and middle school applications. Boston [etc.] : McGraw-Hill, 2007.

Jackson, S. & Goossens, L. (Eds.). (2006). Handbook of adolescent development. Hove, East Sussex ; New York : Psychology Press.

Geldard, K. & Geldard, D. (2004). Counselling adolescents : the

proactive approach. SAGE Publications.

Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Jackson, S. & Goossens, L. (Eds.). (2006). Handbook of adolescent development. Hove, East Sussex ; New York : Psychology Press.Lerner, R.M. & Steinberg, L. (Eds.). (2004). Handbook of adolescent psychology.Hoboken (N.J.) [etc.] : Wiley.Luhaäär, I. (koost.). (2006). Seksuaalsus Eestis : ajalugu. Tänapäev. Arengud. Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts.Bear,G., Minke, M., & Thomas, A. (Eds). (1997). Children’s needs II: Development, problems and alternatives. NASP. Cacciatore, R. (2008). Laste seksuaalkasvatus : nõuandeid vastuseks tüdrukuna ja poisina kasvamise väljakutsetele sünnist murdeeani : käsiraamat vanematele.Varrak.Butterworth, G., & Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. TÜ kirjastus. http://www.amor.ee

PSP6017 TERVISEPSÜHHOLOOGIA

Maht 4,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 32 Õppesemester: S

Eesmärk: - Toetada üliõpilasi omamaks ülevaadet tervisekäsitlustest ning teaduspõhistest terviseedenduse seisukohtadest ja metoodikatest.

- Luua võimalused saamaks ülevaade tervisekäitumist mõjutavatest teguritest.

Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Tervise mõiste ja erinevad käsitlused läbi aegade. Tervisepsühholoogia kujunemislugu. Tervisepsühholoogia uurimismeetodid. Tervist kujundavad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid ning nende tähtsus ja osakaal. Stress: stressi füsioloogia, stressi mudelid, stressi mõõtmine, toimetulek stressiga. Haiguskäitumine. Haigus ja perekond. Kroonilised haigused ja nendega kohanemine. Tervist kahjustavad käitumised.Tervise edendamise konkreetsed valdkonnad.

Aine käigus osaleb üliõpilane loengutes, töötab läbi kirjanduse, koostab referaadi ning esitleb seda seminaris õpingukaaslastele. Referaadi esitamine on eksamile pääsemise eelduseks.

Õpitulemused: - Omab ülevaadet erinevatest tervisekäsitlustest ning tervisekäitumist mõjutavatest teguritest.

- Suudab orienteeruda tänapäevastes teaduspõhistes terviseedenduse seisukohtades ning metoodikates.

Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud: Lekt Kristiina Uriko, MSc

Ingliskeelne nimetus:

Health Psychology

Eeldusaine: PSP6010Kohustuslik kirjandus:

Morrison, V. & Bennett, P. (2006). An Introduction to Health Psychology. Pearson:Prentice-Hall.Taylor, S. E. (2003). Health psychology (5th Ed.). Boston: McGraw Hill.

Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Friedman, H. S. (2002). Health Psychology (2nd ed). Upper Saddle River, NJ: Prentice-Hall.Thomas, J. & Hersen, M. (ed.) (2004). Psychopathology in the workplace: Recognition and adaptation. Brunner-Routledge.Sontag, S. (2002). Haigus kui metafoor.Tõlge eesti keelde.Avatud Eesti Fond,Varrak.Sarafino, E. P. (1994). Health psychology: Biopsychosocial interactions. New York: Wiley.Taylor, S. E. (1999). Health psychology, 4th Ed. Boston: McGraw-Hill.

PSP6030 TERVISEKÄITUMINE

Maht 4,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: Õppesemester: S

Eesmärk: Anda ülevaade tervisekäitumisest ja selle suunajatest. Tutvustada tervisekäitumise mudeleid.Tutvustada erinevaid tervise edendamise strateegiaid, interventsiooni teooriaid, nende rakendamist üksikisiku ja kogukonna tasandil ja programmide hindamist.Oskus määratleda probleeme ja terviseriske.

Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Tervisekäitumine, haiguskäitumine, haige rollikäitumine. Tervisekäitumise suunajad: hoiakud, teadmised, isiksuseomadused, lapsepõlvekogemused, sotsiaalmajanduslik staatus, meedia, sotsiaalne surve, Tervisemõjurite ja tervisenäitajate omavaheline seos. Tervisekäitumise mudelid: terviseuskumuste mudel, kaitse-motivatsiooni mudel, planeeritud käitumise teooria, spontaanse protsessi mudel, sotsiaalse õppimise teooria. Tervist edendava käitumise põhimõtted: sport, õnnetuste vältimine, toitumine, tervisekontroll. Käsitletakse tervise edenduse protsessi eesmärke ja meetodeid ning huvigruppe ja vastutust. Käsitletakse erinevaid teooriaid, millest lähtutakse tervist edendavate sekkumiste kavandamisel, tutvutakse tehtud uurimustega ja sekkumiste tulemuslikkuse hindamismeetoditega. Käsitletakse riiklike tervist edendavaid programme ja nende rahastamise süsteemi.

Õpitulemused: Omab ülevaadet tervisekäitumisest ja selle suunajatest.

Tunneb tervisekäitumise mudeleid.Oskab määratleda probleeme ja terviseriske.Valdab tervisekäitumise-alast terminoloogiat. Tunneb tervist edendava projekti koostamise põhimõtteid.

Hindamine: Arvestus

Vastutav õppejõud: Jane Alop, MA

Ingliskeelne nimetus:

Health behavior

Eeldusaine: -Kohustuslik kirjandus:

Health promotion Glossary, WHO 1998.

Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

http://whqlibdoc.who.int/hq/1998/WHO_HPR_HEP_98.1.pdf.

TST6022 ENAMLEVINUD HAIGUSED JA NENDE VÄLTIMINE. ESMAABI

Maht 4,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K

Eesmärk: - Anda ülevaade elundkondade arengust, tervise sõltuvusest pärilikkusest, keskkonnast, eluviisidest.

- Kujundada teadmised haiguste tekkepõhjustest, tunnustest, vältimise võimalustest, esmaabist.

- Tutvustada erivajadustega inimeste rehabilitatsioonivõimalusi.

Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Käsitletakse inimese eluringi (elundkondade arengut ja nende funktsioone erinevatel eluperioodidel). Sagedamini esinevate haiguste tekkepõhjuste, haigustunnuste esitamisel antakse ealisest aspektist lähtudes teavet neuroloogiast, pulmonoloogiast (allergiast), kardioloogiast, gastroenteroloogiast, nefroloogiast, uroloogiast, traumatoloogiast, ortopeediast, infektsioonidest, dermatoloogiast, onkoloogiast, otoloogiast, oftalmoloogiast, nende ennetamisest.

Iseseisev töö: referaat.

Õpitulemused: - Omab ülevaadet elundkondade arengust, tervise sõltuvusest pärilikkusest, keskkonnast, eluviisidest.

- Teab haiguste tekkepõhjustest, tunnustest, vältimise võimalustest, esmaabist.

- Tunneb erivajadustega inimeste rehabilitatsioonivõimalusi.

Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud: Leo Tamm, meditsiinikandidaat

Ingliskeelne nimetus:

Frequently Occuring Diseases and Prevention. Emergency First Aid

Eeldusaine: -Kohustuslik kirjandus:

Esmaabi käsiraamat. 8 trükk. (2004). Sinisukk. TallinnMardi, R. (1993). Sisehaigused. Tallinn: TPÜÕe käisraamat. (2001). Tallinn: MedicinaTervisekäsiraamat. (2001). Tallinn: Medicina

Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

www.inimene.eewww.kliinik.eeBerg, O. B. jt. (1992). Neurologic Aspects of Pediatrics.Raivio, K. Siimes, M. A. (1999).Lastehaigused.Berg, O.B.jt.(1992).Neurologic Aspects of Pediatrics.Haagedoorn, E.M.L.jt. (1996). Onkoloogia perearstile.Eskola, J. jt (2000). Infektsioonihaigused.

PSP6039 ÕPIOSKUSED JA NENDE ARENDAMINE

Maht 3,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: K

Eesmärk: Anda ülevaade õpilaste kognitiivsest arengust ning õppimise käistlustest.

Arendada teadmisi hindamise ja sekkumise valdkonnas tegelemisel erivajadustega lastega (õpiraskused).

Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Õppimine ja õppimise efektiivsust mõjutavad tegurid. Isiksuse osa õppimises. Individuaalsed iseärasused, nende arvestamine õpetamisel. Hariduslikud erivajadused. Õpiraskuste hindamine ja abistamise võimalused. Õpiraskuste ja sotsiaalsete oskuste võimalikud seosed.

Üliõpilased töötavad läbi kohustusliku kirjanduse ning täidavad praktilisi ülesandeid nii individuaalselt kui ka grupitöö vormis.

Õpitulemused:(teab, oskab, suudab)

Omab ülevaadet õpilaste kognitiivsest arengust ning õppimise käistlustest.

Omab teadmisi hindamise ja sekkumise valdkonnast tegelemisel erivajadustega lastega (õpiraskused).

Hindamine: EksamVastutav õppejõud: Prof. Eve Kikas, PhD

Ingliskeelne nimetus:

Distortions of Learning Skills

Eeldusaine: PSP6010Kohustuslik kirjandus:

Kikas, E. (2005). Õpioskused ja nende õpetamine. Kogumikus A.Ots (toim.) Üldoskused - õpilase areng ja selle soodustamine koolis.

Tartu: TÜ KirjastusRHK10 (1995).Tartu Ülikooli Kirjastus

Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Bear,G. Minke, M., & Thomas, A.(Eds) (1997). Children’s needs II: Development, problems and alternatives. NASP. Bransford, J., Brown, A., & Cocking, R. (1999). How people learn. Brain, mind, experience, and school.

PSP6018 ERISEMINAR

Maht 3,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: K

Eesmärk:- Anda ülevaade :sotsiaalne kompetentsuse

kontseptsuioonist ning teoreetilistest lähtealustest.- Tutvustada õpilaste sotsiaalsete oskuste

klassifitseerimise erinevaid võimalusi ning hindamise ja arendamise võimalusi koolikeskkonnas.

Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus. Sotsiaalsete oskuste komponendid. ( Caldarella & Merrell´i taksonoomia järgi). Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud lühi-ja pikaaegsed tagajärjed. Enesekohased oskused .Sotsiaalsete oskuste areng vanuseastmeti. Sotsiaalsete oskuste hindamise meetodid .Sotsiaalsete oskuste arendamise võimalused koolis. Modelleeriv ja kognitiiv-käitumuslik lähenemine (Weltmann Begun`i mudel) .

Õpitulemused: - Omab teadmisi sotsiaalne kompetentsuse kontseptsioonist ning teoreetilistest lähtealustest.

- Omab teadmisi õpilaste sotsiaalsete oskuste klassifitseerimise võimalustest ning hindamise erinevatest metoodikatest.

- Oskab arendada õpilaste sotsiaalseid oskusi.

Hindamine: Arvestus

Vastutav õppejõud: Lekt Helve Saat

Ingliskeelne nimetus: Special SeminarEeldusaine: PSP6019Kohustuslik kirjandus: Sullivan, K., Cleary, M., Sullivan, G. (2004). Kiusamine

koolis. Mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Tartu: AS Atlex, ptk II, III IV .Üldoskused - õpilase areng ja selle soodustamine koolis.

2005. Tartu Ülikooli Kirjastus, ptk. III. Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Weltmann Begun, R. (Ed.) (1996a). Ready to Use Social Skills Lessons & Activities for Grades 4-6. San Francisco: Jossey- Bass.Üldoskused - õpilase areng ja selle soodustamine koolis. 2005. Tartu Ülikooli Kirjastus, ptk. III, IV.Sullivan, K., Cleary, M., Sullivan, G. (2004). Kiusamine koolis. Mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Tartu: AS Atlex, ptk II, III IV.