Õppekava pagar-kondiiter · 8 Geograafia 1 1 1 9 Bioloogia 3 1 1 2 2 10 Ajalugu 4 2 2 2 2 11 Inimeseõpetus 1 1 1 12 Ühiskonnaõpetus 1 1 1 13 Muusika 1 1 1 ... andma tööandjale

Õppeasutus: Rakvere Ametikool

Õppeasutuse kood: 70003840

Aadress: Piiri 8, Rakvere, 44316

Telefon/Faks: 329 5031

e-post: [email protected]

Õppekavarühm : Toiduainetetöötlus ja tootmine ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava: Pagar-kondiiter nimetus eesti keeles

Baker and pastry-cook nimetus inglise keeles

Kutseõppe liik: kutsekeskharidusõpe

Õppekava maht õppenädalates: 120 õn

Õppekeel: eesti keel

Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja nr 1.1-1/102, 13.05.2009 pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr 4, 22.04.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu protokoll nr 2, 13.05.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri

õppedirektor amet

[email protected], 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis 31.08.2009

kuupäev

Õppekava kood 85518

2

SISUKORD PAGAR-KONDIITRI ERIALA ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3

Õppekava koostamise alus 3

Õppekava eesmärgid ja ülesanded 3

Vastuvõtunõuded 3

Õppekava struktuur 4

Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid 7

Lõpetamise nõuded 9

Õppekava koostajad 9 ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 10

Moodul 1 Sissejuhatus toidutööstuse valdkonda 10

Moodul 2 Majanduse ja ettevõtluse alused 11

Moodul 3 Töökeskkond 15

Moodul 4 Toitumise alused 19

Moodul 5 Toiduohutus 20

Moodul 6 Kommunikatsioon 24

Moodul 7 Toorainete õpetus 28

Moodul 8 Töökorraldus ettevõttes 30

Moodul 9 Toiduainete keemia 37

Moodul 10 Pagaritoodete tehnoloogia 38

Moodul 11 Pagari praktiline töö 44

Moodul 12 Kondiitritoodete tehnoloogia 46

Moodul 13 Kondiitri praktiline töö 53

Moodul 14 Pagar-kondiitri eriala praktika 54

Moodul 15 Valikõpingud 61

Lõpueksam 69 ÜLDHARIDUSLIKUD ÕPPEAINED 71

Eesti keel 71

Kirjandus 73

Võõrkeel 75

Matemaatika 81

Füüsika 83

Keemia 86

Geograafia 89

Bioloogia 92

Ajalugu 96

Inimeseõpetus 98

Ühiskonnaõpetus 99

Muusika 101

Kunst 103

Kehaline kasvatus 105 LISAD 108

Lisa 1 Lõpueksami juhend 108

Lisa 1.1 Pagari eriala lõpueksami juhend 108

Lisa 1.2 Kondiitri eriala lõpueksami juhend 110

Lisa 2 Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus 112

Lisa 3 Õppekavaga seotud õpetajad 113

3

Pagar-kondiitri eriala õppekava üldosa

Õppekava koostamise alus

Pagar-kondiitri eriala õppekava koostamise aluseks on võetud „Toiduainetööstuse

erialade riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega

29.detsembril 2008 nr 77.

Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Pagar-kondiitri eriala õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada

teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks toiduainetööstuses ja toiduaineid

käitlevates ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukeskvaks

õppeks, võttes aluseks toiduainetööstuse erialade riikliku õppekava, mis on kinnitatud

Haridus-ja Teadusministeeriumi määrusega nr 77 29.12.2008.a.

Pagar-kondiitri eriala õppekava ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes:

väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi

oskab iseseisvalt rakendada kutse-ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

töösituatsioonides

oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd

on orienteeritud kvaliteetsete õpi-ja töötulemuste saavutamisele

vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime

ohuolukordades

töötab tervist ja keskkonda säästes

oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline

oskab suhelda, teavet hankida, analüüsida ja on valmis meeskonnatööks

Vastuvõtunõuded

Vastuvõtu üld- ja tasemenõuded õpingute alustamiseks on määratud HM poolt välja

antud vastuvõtu eeskirjadega. Rakvere Ametikooli vastuvõtukomisjon juhindub oma t

haridusministri 11.04.2002. a määrusega nr 33 kehtestatud ―Õpilaste

kutseõppeasutusse vastuvõtu korrast‖, muudetud määrusega nr 29 15.09.2006 ja

Rakvere Ametikooli uute õpilaste vastuvõtueeskirjast (direktori kk nr 3.1- 7/11

kinnitatud 25.09.2008).

Nõuded õpingute alustamiseks

1. Pagar-kondiitri erialale põhihariduse baasil võivad õppima asuda inimesed,

kes on omandanud põhihariduse (põhikooli lõputunnistus) ning kelle tervislik

seisund võimaldab õppida ja töötada pagari-kondiitri kutsealal (vormikohane

arstitõend).

4

2. Õigus avalduse esitamiseks on kõigil Eesti kodanikel ja Eestis elamisloa alusel

elavatel isikutel. Vene õppekeelega kooli lõpetajad peavad valdama vabalt

eesti keelt.

3. Vastuvõtul viib kooli vastuvõtukomisjon läbi vestluse ja vajadusel

kutsesobivustesti. Vastuvõtul lähtutakse õpilase keskmisest hindest ja

käitumishindest põhikooli lõputunnistusel, huvist eriala vastu.

4. Erivajadusega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli

vastuvõtukomisjon koos meditsiinitöötajate esindajaga.

5. Kahe nädala jooksul peale õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitte

asunud esimese kursuse õpilane loetakse kooli mitte astunuks ja kustutatakse

õpilaste nimekirjast. Vabanenud kohale võib asuda samal aastal

kandideerinutest pingereas järgmine õpilane.

Õppekava struktuur

Õppeaeg pagar-kondiitri erialal on 3 aastat: 120 õn

Üks õppeaasta sisaldab 40 õppenädalat. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase poolt

õpinguteks kulutatud tööle erinevates õppetöövormides.

Pagar-kondiitri eriala omandamiseks kutsestandardites esitatud I tasemel (algtase) peab

õpilane läbima õppekavas:

1 Üldõpingud 13 õn

2 Põhiõpingud 36 õn

3 Valikõpingud 7 õn

4 Praktika 22 õn

5 Eriala lõpueksam 2 õn

6 Üldhariduslikud õpingud 40 õn

Eriala lõpueksam sooritatakse kahes osas, II kursusel pagari eriala lõpueksam ja III

kursusel kondiitri eriala lõpueksam. Lõputunnistusele kantakse eraldi mõlemad

lõpueksami hinded.

Pagari eriala lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb teoreetilisest testist ja

praktilisest tööst. Teoreetiline test hõlmab üld- ja põhiõpingute moodulites läbitud

teemasid.

Kondiitri eriala lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb teoreetilisest testist ja

praktilisest tööst. Teoreetiline test hõlmab üld- ja põhiõpingute moodulites läbitud

teemasid.

Üldhariduslikud lõpueksamid sooritatakse III kursusel eesti keeles ja matemaatikas.

Praktika sooritatakse II kursusel 11 õn (pagari praktika) ja III kursusel 11 õn (kondiitri

praktika).

Valikõpingute kohustuslik maht on 7 õn. Valikõpingute alla kuuluvad : kutsealane inglise

keel, kutsealane vene keel, arvuti kasutamine kutsetöös, õpioskused, klienditeenindus,

toitlustusteenindus, trühvlite valmistamine.

5

Õpingud jaotuvad 15 mooduliks.

Moodulite sisu ja maht sõltuvad teadmiste ja oskuste saavutamiseks püstitatud

eesmärkidest. Moodul on pagar-kondiitri õppekavas tervikosa, mis koosneb erinevatest

kutsealastest õppeainetest (teemadest). Erialane praktiline ja teoreetiline õpe toimuvad nii

ühtsete moodulitena, kui iseseisvate moodulitena.

6

Pagar-kondiitri eriala õppekava moodulite/üldharidusainete nimetused ja

mahud

Jrk

nr

Moodulite/

üldharidusainete

nimetused

Kogu-

maht

(õn)

Maht (õn)1.

õppeaastal

Maht (õn) 2.

õppeaastal

Maht (õn) 3.

õppeaastal

Ko

kk

u

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e tö

ö

Pra

kti

ka

Ko

kk

u

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e tö

ö

Pra

kti

ka

Ko

kk

u

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e tö

ö

Pra

kti

ka

Kutsealased õpingud

kokku

80 28 28 24

I Üld- ja põhiõpingud 71 27 27 26 15 11 18 7 11

1 Sissejuhatus

toidutööstuse

valdkonda

1 1 1

2 Majanduse ja

ettevõtluse alused

2 2 2

3 Töökeskkond 2 2 2

4 Toitumise alused 1 1 1

5 Toiduohutus 3 3 3

6 Kommunikatsioon 3 3 3

7 Toorainete õpetus 2 2 2

8 Töökorraldus ettevõttes 4 4 4

9 Toiduainete keemia 1 1 1

10 Pagaritoodete

tehnoloogia

10 5 5 5 5

11 Pagari praktiline töö 8 4 4 4 4

12 Kondiitritoodete

tehnoloogia

7 4 4 3 3

13 Kondiitri praktiline töö 5 2 2 3 3

14 Praktika 22 11 11 11 11

II Valikõpingud 7 1 1 1 1 5 5

1 Kutsealane inglise keel 1 1 1

2 Kutsealane vene keel 1 1 1

3 Õpioskused 1 1 1

4 Klienditeenindus 1 1 1

5 Toitlustusteenindus 1 1 1

6 Arvuti kasutamine

kutsetöös

1 1 1

7 Trühvlite valmistamine 1 1 1

III Lõpueksam 2 1 1 1 1

III Üldharidusained 40 12 12 16

Kohustuslikud ja

kutseala toetavad

üldharidusained

1 Eesti keel 4 1 1 1 1 2 2

7

2 Kirjandus 2 1 1 1 1

3 Võõrkeel

(inglise/saksa)

3 1 1 1 1 1 1

4 Võõrkeel (vene keel) 3 1 1 1 1 1 1

5 Matemaatika 5 2 2 1 1 2 2

6 Füüsika 4 1 1 1 1 2 2

7 Keemia 3 2 2 1 1

8 Geograafia 1 1 1

9 Bioloogia 3 1 1 2 2

10 Ajalugu 4 2 2 2 2

11 Inimeseõpetus 1 1 1

12 Ühiskonnaõpetus 1 1 1

13 Muusika 1 1 1

14 Kunst 2 1 1 1 1

15 Kehaline kasvatus 3 1 1 1 1 1 1

Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid

Pagar-kondiitri eriala õpilaste hindamisel lähtutakse Rakvere Ametikooli

õppekorralduse eeskirjast - õpilaste hindamise tingimused ja kord (direktori kk nr 3.1-

7/83 kinnitatud 18.12.2008).

Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel vastavalt moodulites esitatud

hindamiskriteeriumitele. Hinnatakse teadmiste ja oskuste taseme saavutamist.

Hindamise eesmärgiks on:

anda informatsiooni õpilase teadmistest ja oskustest

anda informatsiooni õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel

anda tagasisidet õppimise edukusest, toetada positiivset hinnangut

informatsiooni saamine mooduli eesmärkide saavutamise kohta

suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja olla abiks edasise haridustee

valikul

Hinnatakse:

praktilisi- ja laboratoorseid töid : töö kvaliteeti, vastavust nõuetele,

tehnoloogia õigsust, tööoskusi, töösse suhtumist ja käitumist

teoreetilisi teadmisi, praktilisi oskusi (testid/ eksamid/ arvestused/ eriala

komplekseksam)

projektülesandeid (meeskonnatöö, individuaalsed tööd, info leidmine ja

kasutamine, planeerimine, töö tulemuslikus)

praktika hindamine (harjutuslikud tööd juhendi kasutamisega, ettevõtte poolne

hinnang õpilase teadmiste ja oskuste tasemele, praktikaaruannete kaitsmine,

praktika koondhinne)

õpimapi hindamine, arvestuslike tööde hindamine

8

Numbrilise hindamise skaala:

Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne ―5‖—―väga hea‖,

―4‖— ―hea‖, ―3―—―rahuldav‖, ―2‖—―puudulik‖ ja ―1‖ — ―nõrk‖.

Hinded ―1‖ ja ―2‖ on mitterahuldavad hinded.

Hinde ―5‖ saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle

tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb

omandatu iseseisev ja loov rakendamine.


tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb

väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.


tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel

praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.

Hinde ―2‖ saab õpilane, kelle suulises vastuses, kirjalikus töös, praktilises tegevuses

või selle tulemustes on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu,

ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.


tulemus näitab, et tal puuduvad nõutavad teadmised ja oskused.

Puudulike hinnete järgivastamise aja ulatuse otsustab aineõpetaja ise. Järelvastamise

aeg ei saa olla pikem kui kaks nädalat peale puuduliku hinde saamist.

Arvestuslike kirjalike tööde hindamine:

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

90 – 100% punktide arvust, hinne „5‖

70 - 89% punktide arvust, hinne „4‖

45 – 69% punktide arvust, hinne „3‖

20 – 44 % punktide arvust, hinne „2‖

0 -19 % punktide arvust, hinne „1‖

(skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna

kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu/ ülesannete keerukust /

vigade arvu ja liiki).

Mooduli hindamine: viiakse läbi peale moodulis ettenähtud teemade läbimist

positiivsele hindele (hindamine teemade lõikes).

Vastavalt moodulis ettenähtud teemadele koostatakse teoreetiline test, kus iga läbitud

õppenädal teemast annab mooduli lõputesti kuni 20 küsimust. Hindamisel kasutatakse

kirjalike tööde hindamise protsendiskaalat.

Praktilised ülesanded sooritatakse teemade läbimisel. Praktiliste tööde hindamisel

antakse hinnang konkreetsele tööprotsessile ja tulemusele, õpilase hoiakutele ja

suhtumisele.

Kirjalikud tööd koostatakse teemade läbimisel ja esitatakse arvestamiseks mooduli

hindamisel. Õpimapid koostatakse vastavalt teemadele ja mooduli hindamiseks

pannakse kokku erinevate teemade käigus valminud töödest õpimapp, mis esitatakse

hindamiseks. Koondhinnang mooduli õpitulemusele kujuneb vastavalt õppekavas

esitatud mooduli hindamisele.

Hindamine peab:

toetama õppimist;

tugevdama positiivseid hoiakuid ja motivatsiooni;

andma ettekujutuse õpilaste oskuste tasemest;

9

andma koolile tagasiside koolitusalase tegevuse tulemustest;

andma tööandjale teavet õpilase ametioskuste tasemest

hindamine kutsealaste õpingute osas on suunatud eeskätt kutseoskustele:

töövahendite käsitsemisele ja tundmisele, materjalide tundmisele ja

kasutusoskusele, tööprotsesside õigele sooritamisele, tööohutusnõuete

täitmisele ja pagar-kondiitri tööga seotud teadmistele.

Lõpetamise nõuded

Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast pagar-kondiitri õppekava täitmist täies

mahus, sealhulgas praktilise lõpueksami (komplekseksami) sooritamist pagari ja

kondiitri erialal positiivsele hindele (väga hea, hea, rahuldav).

Pagar-kondiitri eriala õppekava täieliku läbimise korral omandab õpilane

kutsekeskhariduse, kooli lõpetajale antakse Eesti Vabariigi Kutseõppeasutuse

lõputunnistus ja hinneteleht, millised võimaldavad tal asuda tööle pagari või kondiitri

erialal.

Õpilasel on võimalik erandkorras omandada eriala ka ilma keskhariduseta, kui õpilane

ei ole võimeline omandama üldhariduslikke õppeaineid. Sellisel juhul viiakse õpilane

õpilase avalduse alusel üle kutseõppe õppekavale, kuid mitte varem, kui I õppeaasta

lõpus ja õpilane lõpetab kooli ainult erialaga, ilma keskhariduseta.

Lõpueksam pagar-kondiitri erialal koosneb teooria testist ja praktilisest osast.

Lõpueksam sooritatakse kahes osas II kursusel pagari eksam ja III kursusel kondiitri

eksam.

Rakvere Ametikooli pagar-kondiitri eriala lõpueksami (komplekseksami) juhend –

õppekava lisana (Lisa 1).

Õppekava koostajad

Pagar-kondiitri eriala õppekava koostamise töörühma kuulusid järgmised Rakvere

Ametikooli pedagoogilised töötajad:

1. Anneli Tohvert – toitlustus-teenindusosakonna juhataja

2. Merike Jukka – üldainete osakonna juhataja

3. Reet Alunurm – pagar-kondiitri eriala kutseõpetaja

4. Eha Raal - pagar-kondiitri eriala kutseõpetaja

Õppekava koostamisel osalesid ka kõik pagar-kondiitri eriala õppega seotud

kutseõpetajad ja üldhariduslike õppeainete õpetajad.

10

Õppekava moodulite kirjeldused

Moodul 1 Sissejuhatus toidutööstuse valdkonda

1 õn / 40 tundi

0,5 õn T/ 0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud

kutseõpinguteks toidutööstuse valdkonnas. Õppija saab ülevaate õppekavast ning

selle täitmisega seonduvatest nõuetest. Õpitu motiveerib õpilasi väärtustama ja

hindama valitud kutseala. Mooduli läbimine annab õppijale ülevaate õppetöö

korraldusest koolis, õppija õigustest ja kohustustest ning kasutatavatest

õppemeetoditest ja -materjalidest. Õppija omandab iseseisva töö, kutsealase

informatsiooni hankimise, töötlemise ja kasutamise oskusi. Õpetus toetab õppija

ühistööoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja

suhtlusoskuste arengut, annab eeldused erialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks

ning edasiõppeks.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õppesisu:

Õpperühma ja kooliga tutvumine Kooli kodukord ja infosüsteem

Õppija õigused ja kohustused

Õppijat puudutav dokumentatsioon

Õppekava sisu ja ülesehitus

Tunniplaani koostamise põhimõtted.

Õppematerjalid

Õppematerjalide loend, paljundamise ja hankimise võimalused

Erinevad õppemeetodid

Loengud, seminarid, harjutustunnid, iseseisev töö, teoreetiline- ja praktiline töö,

projektitöö, rühmatöö jne).

Kirjalike tööde (kontrolltööd, testid, uurimistööd jne.) ja kodutööde üldised

koostamise, esitamise ja hindamise põhimõtted.

Valdkonna tutvustus

Toidutööstuse osatähtsus

Valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine

Kutsealased infokanalid

Kutsestandardid (pagar I, kondiiter I)

Valdkonna ettevõtete külastus

Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

õppetöö korraldust koolis

õppekava ülesehitust ja nõudeid

erinevaid õppemeetodeid

õpitava eriala kutsestandardeid ja kutseoskusnõudeid

11

kirjalike tööde ja suulise esitluse nõudeid

Õppija oskab:

orienteeruda kutseõppeasutuse õppekeskkonnas

hinnata enda sobivust valitud kutsealal töötamiseks

valida sobivaid õppemeetodeid iseseisvalt õppimiseks

teha rühmatööd

hankida, töödelda ja kasutada õppematerjale ja kutsealast informatsiooni

Mooduli hindamine:

ülesanne kooli, õppekorralduse, kasutatavate õppemeetodite ja õpitava eriala õppekava

kohta

õppekäigu raport

Moodul 2 Majanduse ja ettevõtluse alused

2 õn / 80 tundi

1 T / 1 P

Majanduse- ja ettevõtluse alused 1 T / 40 tundi

Turunduse alused 0,5 T / 20 tundi

Tööseadusandluse alused 0,5 T / 20 tundi

Mooduli eesmärk:

Taotletakse, et õppija omandab teadmised majandusliku mõtlemise ja turumajanduse

toimimise alustest. Omandatakse teadmised majandusalasest terminoloogiast,

ettevõtlusest, äriplaani koostamise põhimõtetest. Õppija õpib tundma peamisi

töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja neist tulenevalt töölepingu sõlmimise, muutmise

ja lõpetamise korda ning palga ja puhkuse arvestamise aluseid. Õppija saab teadmised

kaubamärgi olemusest ning mõistab hinna kujunemise aluseid.

Nõuded mooduli alustamiseks : puuduvad

Majanduse- ja ettevõtluse alused 1 õn / 40 tundi

1 õn T

Teema eesmärk:

õpilane:

omandab teadmised majandusliku mõtlemise ja turumajanduse toimimise alustest

omandab majandusliku mõtlemise ja käitumise põhimõtted

omandab teadmised majandusalasest terminoloogiast, ettevõtlusest, äriplaani

koostamise põhimõtetest

oskab eristada ettevõtlusvorme

Õppesisu:

Majanduse alused

Turumajanduse olemus

12

Majanduse põhimõisted

Nõudlus ja pakkumine

Vajadused ja ressursid

Turutasakaal

Konkurents

Tööturg

Valitsuse roll majanduse juhtimises

Riigieelarve ja maksusüsteem

Investeeringud, säästmine, tarbimine

Eesti ja EL majandus

Ettevõtluse alused

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtlusprotsess

Ettevõtete funktsioonid

Ettevõtete liigitus

Ettevõtluse arengusuunad Eestis

Ettevõtte asutamine

Toode ja teenus

Kasum ja käive

Ettevõtte tulud ja kulud

Kulude liigitamine

Riskide hindamine

Finantsplaan

FIE tegutsemise alused

Äriidee

Äriplaani koostamine

Ettevõtlustoetuste taotlemise võimalused ja protsess

Hinnatavad õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb

majanduse põhimõisted

Eesti majanduse struktuuri, maksusüsteemi ja ettevõtete toetussüsteeme

mõistab valitsuse rolli majanduse juhtimises

ettevõtjana tegutsemise võimalusi ja põhialuseid

ettevõtte finantseerimise põhimõtteid ja ettevõtluse tugisüsteeme

äriplaani koostamise põhimõtteid

Õppija oskab

eristada ettevõtlusvorme

koostada lihtsustatud äriideed

Hindamine:

test majanduse- ja ettevõtluse aluste kohta

praktilised ülesanded

lihtsustatud pagari- või kondiitritööga seonduv äriidee

13

Turunduse alused 0,5 T / 20 tundi

Teema eesmärk:

õpilane:

oskab näha tarbijate ostukäitumist mõjutavaid tegureid ja kohandada vastavalt

oma tegevust

mõistab kaubamärgi olemust

mõistab hinna kujundamise aluseid

teab toote elutsüklit ja selle arendamise võimalusi

arendab loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust;

õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse tagajärgedesse;

oskab näha ja väärtustada protsesside vahelist tasakaalu ühiskonnas, mõista selle

säilitamise vajalikkust;

tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas

Õppesisu:

Turunduse olemus

Turunduse põhimõisted. Turunduse ajalugu. Turunduse eesmärgid. Turunduse

osategevused. Juhtimisfilosoofiad. Turundusmeetmestik. Planeerimine ja analüüs.

Turunduskeskkond

Turunduskeskkonna elemendid ja osapooled. Sise- ja väliskeskkond. SWOT analüüs.

Turuuuringud ja turundusteave

Uurimisvaldkonnad. Turupotentsiaal ja turuosa. Konkurents. Siseinfo ja välisinfo.

Turu-uuringu protsess – olemus, tüübid, etapid. Info kogumine, töötlemine ja analüüs.

Trendid

Sihtturg ja ostukäitumine

Turu diferentseerimine. Segmentimine, sihtturu valik. Tarbija- ja organisatsiooniturg.

Tarbijate vajadused. Tarbijate ostukäitumine. Ostuprotsess. Ostu mõjutavad tegurid.

Toode/teenus

Toote olemus ja klassifikatsioon. Positsioonimine. Toote elutsükkel. Tootearendus.

Kaubamärk. Pakendamine. Garantii ja müügijärgne teenindus

Hind

Hinna olemus. Seos teiste turunduskompleksi elementidega. Hinnakujunduse

põhimõtted. Hinnastrateegiad.

Turundussüsteem

Turustuse olemus. Turustuskanalid ja – strateegiad. Hulgikaubandus ja jaekaubandus.

Turustuskulud. Logistika.

Müügitoetus

Müügitoetuse planeerimine. Müügitoetuskompleks. Kommunikatsiooniprotsess.

Reklaam. Suhtekorraldus. Isiklik müük ja müügipersonali juhtimine. Messil

osalemine.



toote elutsüklit ja selle arendamise võimalusi

kaubamärgi olemust

hinna kujunemise aluseid

14

õppija oskab:

teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsuseid omandatud materjali põhjal;

Hindamine:

Kirjalik teadmiste test.

Lihtsustatud turu segmentimine rühmatööna (tuleneb äriideest).

Tööseadusandluse alused 0,5 õn

0,5 T

Teema eesmärk:

õpilane:

teab peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte

tunneb organisatsiooni töökorralduse aluseid

omandab probleemide lahendamise, analüüsi ning ratsionaalse käitumise

põhimõtted.

Õppesisu:

Äriseadustik

Lepingute liigid, sisu ja lepingute sõlmimise kord

Töölepinguseadus

Ametijuhend

Töölepingu mõiste, töölepingu osapooled, nende õigused ja kohustused,

kohustuslikud tingimused

Töölepingu sõlmimine, katseaeg

Töölepingu peatamine, muutmine, lõpetamine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

Töövaidlused

Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus, ületunnitöö

Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel

Töö tasustamine

Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasud ja juurdemaksed

Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord

Eritingimused, kinnipidamised, tagatised ja hüvitised

Puhkuse liigid, tasustamine

Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine

Sotsiaalsed tagatised, toetused ja pensionid

Materiaalne vastutus tööõigussuhetes



peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte

töölepingu osapoolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi, sh töölepingu

sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid

Õppija oskab

arvestada töötasu ja sellelt kinnipeetavaid makse

orienteeruda erinevates töösuhteid reguleerivates õigusaktides

15

leida võimalusi töövaidluste lahendamiseks

Hindamine:

test tööõiguse põhimõistete kohta;

praktilised tööd – kaasuste analüüsid, lepingud, töötasu ja sellelt kinnipeetavate

maksude arvestamine

Mooduli õpitulemused:


majanduse põhimõisted

Eesti majanduse struktuuri, maksusüsteemi ja ettevõtete toetussüsteeme

mõistab valitsuse rolli majanduse juhtimises

ettevõtjana tegutsemise võimalusi ja põhialuseid

ettevõtte finantseerimise põhimõtteid ja ettevõtluse tugisüsteeme

äriplaani koostamise põhimõtteid

toote elutsüklit ja selle arendamise võimalusi

kaubamärgi olemust

hinna kujunemise aluseid

peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte

töölepingu osapoolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi, sh töölepingu

sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid

Õppija oskab

eristada ettevõtlusvorme

koostada lihtsustatud äriideed

teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsuseid omandatud materjali põhjal

arvestada töötasu ja sellelt kinnipeetavaid makse

orienteeruda erinevates töösuhteid reguleerivates õigusaktides

leida võimalusi töövaidluste lahendamiseks

Mooduli hindamine:

Test (50%) – majanduse, ettevõtluse, turunduse ja tööõiguse põhimõistete kohta

Lihtsustatud äriidee (pagari- või kondiitritööga seonduv) 25%

Praktiline ülesanne töövaidluse kohta 25%

Moodul 3 Töökeskkond

2 õn / 80 tundi

1 T / 1 P

Tööohutus ja töötervishoid 1 õn / 40 tundi

Esmaabi 0,5 õn/ 20 tundi

Keskkond ja jäätmemajandus 0,5 õn/ 20 tundi

Mooduli eesmärk:

16

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi tööohutuse ja töötervishoiu

korraldusest ning õiguslikest alustes. Õpib tundma töökeskkonna põhimõisteid,

ohutegureid ja ohutusjuhendeid. Omandab teadmised käitumisest ja tegutsemisest

ohuolukordades.

Õpib tundma töötajate tervisekontrolli nõudeid, isikliku hügieeni nõudeid,

kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi. Omandab teadmisi esmaabi korraldusest

ettevõttes. Lihtsamate esmaabivõtete ja isikukaitsevahendite kasutusoskus. Õpib

tundma eririietuse kandmise reegleid. Õpib tundma säästva arengu ja jäätmekäitluse

põhimõtteid.


Tööohutus ja töötervishoid

1 õn / 40 tundi

0,5 T/0,5 P

Teema eesmärk:

õppida tundma tööohutuse ja töötervishoiu korraldust riigis ja ettevõttes, tunda

õiguslikke aluseid ja üldnõudeid;

omandada teadmised töökeskkonna ohuteguritest

õppida tundma töötajate tervisekontrolli nõudeid, kutsehaigusi ning tööga seotud

haigestumist

õppida tundma ja kasutama vajalikke ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid

Õppesisu:

Sissejuhatus ainesse

Tööohutuse ja töötervishoiu seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse alane töökorraldus riigi- ja ettevõtte tasandil

Töökeskkond

Ohutus töökohal, tööolme, ergonoomia, töövahendite ohutus

Tööandja ja töövõtja kohustused ja õigused

Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes, dokumentatsioon

Töökeskkonnaspetsialisti kohustused, töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal

Tervisekontroll, isiklik hügieen, tervisetõend, haigekassa

Eririietus, jalanõud

Tööõnnetused

Tööõnnetus, teatamine, registreerimine, uurimise kord, riskianalüüs

Kutsehaigused, nende vältimine

Töövõimlemine

Tuleohutus, esmased tulekustutusvahendid



tööohutuse ja töötervishoiu korralduse tundmine riigis ja ettevõttes;

töökeskkonna põhimõisteid

ohutegureid ja ohutusjuhendeid;

17

tunneb töötajate tervisekontrolli nõudeid, teab sagedamalt levinud kutsehaigusi

pagar-kondiitri erialal

eririietuse kandmise reegleid

Õppija oskab:

tegutseda ohuolukordades

Hindamine:

Kirjalik teadmiste test (tööohutuse, töötervishoiu kohta)

Esmaabi 0,5 õn /20 tundi

0,25 T / 0,25 P

Teema eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskused tegutsemiseks ohuolukordades,

õnnetusjuhtumite korral ning oskab kasutada vajadusel esmaabivõtteid ennast ohtu

seadmata.

Õppesisu:

Esmaabi olemus ja eesmärk

Korraldamine ettevõttes

Esmaabivahendid

Tegutsemise põhimõtted õnnetuse (tööõnnetuse) korral

Esmaabi andmine

Haigestumine

Vigastused (verejooksud, luumurrud)

Võõrkehad hingamisteedes

Põrutused

Mürgitused

Elektriõnnetused

Kuuma- ja külmakahjustused

Elustamine

Kannatanu transportimine

Ohutusnõuded abistajale



teab päästeteenistuse töökorraldust

erinevaid esmaabiandmise võtteid

Õppija oskab


anda esmaabi

õieti kutsuda vajalikku abi

Hindamine:

Test: esmaabi osutamise ja ohutusnõuete tundmise kohta esmaabi andmisel

Praktilised oskused: käitumine ohuolukorras ning õnnetusjuhtumi puhul, esmaabi

andmine, elustamine.

18

Keskkond ja jäätmemajandus

0,5 õn /20 tundi

0,5 T

Teema eesmärk:

säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtete tundma õppimine

Õppesisu:

Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted.

Keskkonnareostus, selle ennetamine ja vältimine töökeskkonnas. Jäätmete teke ja

liigitus. Ohtlikud jäätmed ja nende utiliseerimine.

Jäätmete taaskasutamine.



säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtteid;

keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas

oskab:

hinnata erialases töös ja olmes tekkivate jäätmete ohtlikkust

Hindamine:

Kirjalik teadmiste test – keskkonna ja jäätmemajanduse põhimõistete ja nõuete

tundmist

Uurimistöö – kodus tekkivad jäätmed ja nende utiliseerimine

Mooduli hinnatavad õpitulemused:


tööohutuse ja töötervishoiu korralduse tundmine riigis ja ettevõttes;

töökeskkonna põhimõisteid

ohutegureid ja ohutusjuhendeid;

tunneb töötajate tervisekontrolli nõudeid, teab sagedamalt levinud kutsehaigusi

pagar-kondiitri erialal

eririietuse kandmise reegleid

teab päästeteenistuse töökorraldust

erinevaid esmaabiandmise võtteid

säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtteid;

keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas

Õppija oskab:



anda esmaabi

19

õieti kutsuda vajalikku abi

hinnata erialases töös ja olmes tekkivate jäätmete ohtlikkust

Mooduli hindamine

Kirjalik teadmiste test (40%) –tööohutuse, töötervishoiu, isikliku hügieeni ning

keskkonna ja jäätmemajanduse põhimõistete ja nõuete tundmine.

Praktiliste oskuste test (60%) – ergonoomia tundmine ja kasutamine, sobivate

isikukaitsevahendite valik, esmaabivõtete kasutamise oskus, tegutsemisvalmidus

ohuolukordades.

Moodul 4 Toitumise alused

1 õn /40 tundi

0,5 õn T /0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tervisliku toitumise vajadusest,

tähtsusest ja põhimõtetest. Õppija õpib tundma tervislikku toitumist, toiduringi ja –

püramiidi, toidu tähtsust, toitaineid ja nende ülesandeid, tähtsust, vajadust ja energeetilist

väärtust. Õppija oskab tervislikumalt toituda ja hinnata toidu tähtsust. Tunneb eritoitumist

ja oskab järgida toitumissoovitusi.


Toitained

Valgud: ülesanded ja tähtsus organismis.

Süsivesikud: ülesanded ja tähtsus organismis

Rasvad: ülesanded ja tähtsus organismis. Kolesterool toidus

Vitamiinid: ülesanded ja tähtsus organismis

Mineraalained: ülesanded ja tähtsus organismis

Vesi: ülesanded ja tähtsus organismis

Sool, kasulikkus ja kahjulikkus.

Toitumine, toiduenergia ja kalorsus

Söömine ja seedimine

Toiduvajadus olenevalt inimese soost ja vanusest ning kehalisest aktiivsusest

Toiduainete kalorsus ning kalorite kulutamine erinevate tegevustega

Üle-ja alakaal ning sellega seotud probleemid.

Tervislik toitumine

Tervisliku toitumise vajadus, tähtsus, põhimõtted

Esmavajalikud toiduained, toiduring ja –püramiid

“Sajandi-haigused”. Toiduallergiad. Taimetoitlus, laktoosi-talumatus, tsöliaakia,

diabeet.

Toidu lisaained, toiduainete kontroll Pagari- ja kondiitritööstuses enim kasutatavad lisaained

Toitumisega seotud seadusandlus (pakendiseadus, markeeringud)



20

tervisliku toitumise vajadust, tähtsust ja põhimõtteid

tervislikku toitumist

toiduringi ja –püramiidi

toidu tähtsust

toitaineid, nende ülesandeid, tähtsust, vajadust ja energeetilist väärtust

eritoitumist

Õppija oskab:

tervislikumalt toituda ja hinnata toidu tähtsust

järgida toitumissoovitusi

Mooduli hindamine:

Kirjalik teadmiste test toitumise aluste kohta 50%

Eine analüüs toitumisalaste põhitõdede alusel 50%

Moodul 5 Toiduohutus

3 õn / 120 tundi

1,75 T / 1,25 P

Toiduhügieen 0,5 õn / 20 tundi

Puhastustööd 0,5 õn/ 20 tundi

Toidu seadusandluse alused 1 õn/ 40 tundi

Toidukontroll 1 õn/ 40 tundi

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised toiduohutusest ja hügieenist

toiduainete käitlemisel. Teab hügieeni põhimõtteid ja oskab järgida hügieeninõudeid

toiduainetööstuses. Õppija teab toidu mikrobioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi

ohtusid, tunneb mikroorganisme, nende leviku teid ning hävitamise võimalusi. Teab

toiduainetega levivaid nakkushaigusi ja nende vältimise võimalusi.

Saab ülevaate toidukontrollist ja toidu käitlemist reguleerivatest õigusaktidest, oskab

neid leida ja kasutada. Teab tooraine ja valmistoodangu elementaarseid hindamise

kriteeriume. Oskab hinnata sensoorselt tooraine ja toidu kõlblikkust käitlemiseks või

tarbimiseks. On tuttav enesekontrollisüsteemi rakendamisega ettevõttes.

Õppija oskab kasutada tänapäevaseid puhastusaineid ja töövahendeid, teab

puhastamise ja desinfitseerimise tähtsus toidutööstuses.


21

Toiduhügieen 0,5 õn / 20 tundi

0,5 T

Teema eesmärk:

toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise tundmaõppimine;

õppida tundma toidumürgituse tekkimise võimalikke põhjusi ning nende vältimise

võimalusi;

õppida tundma ja kasutama isikliku hügieeni nõudeid

Õppesisu:

Isiklik hügieen, nõuded

Toiduohutus

Toidu kvaliteet, selle tagamine

Toiduainete ja valmistoodete säilitustingimused

Toiduainete ja valmistoodete realiseerimisajad

Enesekontroll, enesekontrolli plaan

Ristsaastumise vältimine

Mikroorganismid

Mikroorganismid ja nende paljunemist mõjutavad tegurid

Nakkushaigused, nende levik

Viirused, nende levik

Toidumürgitused



toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise põhimõtteid

isikliku hügieeni nõudeid

Hindamine:

Kirjalik test (isikliku hügieeninõuete tundmine, toiduainete ja valmistoodete

säilitustingimused ja realiseerimisajad, ohutsooni tundmine toiduainete ja

valmisroogade säilitamisel ja realiseerimisel)

Puhastustööd

0,5 õn/ 20 tundi

0,25 õn T/ 0,25 õn P

Teema eesmärk:

mõista puhtuse tähtsus toiduainetööstuses

õppida tundma ja kasutama kaasaegseid puhastusaineid ja koristustarvikuid

osata sooritada puhastustöid juhendi järgi

22

Õppesisu:

Koristamise eesmärk

Mustus, liigitus, eemaldamisvajadus

Vesi, dH

Puhastusained, pH

Koristustarvikud

Puhastusmeetodid

Puhastamis-ja desinfitseerimisplaan

Tööriiete hooldus



puhastamise tähtsust

kaasaegseid puhastusaineid, nende kasutamist

koristustarvikuid,

puhastusmeetodeid

Õppija oskab:

kasutada puhastusaineid ja koristustarvikuid

Hindamine:

Kirjalik test

Laboratoorse töö hinne (puhastus-ja desinfitseerimisplaani teostamine)

Toidu seadusandluse alused 1 õn/ 40 tundi

0,5õn T/0,5õn P

Teema eesmärk:

anda ülevaade toidu käitlemist reguleerivates õigusaktidest

õppida tundma toiduhügieeni üldnõudeid ja erinõudeid käsitlevaid õigusakte

Õppesisu:

Toidu käitlemist reguleerivad õigusaktid

Toiduseadus

Eesmärk, kasutusala, mõisted

Nõuded toidu käitlejale, käitlemisele

Toiduhügieeni üldnõuded

Enesekontroll

Nõuded joogiveele

Lisaained, nende kasutamine

Saasteained

Märgistamine

Kestvuskatsed

Töötajate tervisekontroll



toidu käitlemist reguleerivaid õigusakte

töötajate tervisekontrolli nõudeid

23

Õppija oskab:

leida internetist toidu käitlemist reguleerivaid õigusakte

Hindamine:

Kirjalik test.

Praktiline ülesanne: toidu käitlemist reguleerivate õigusaktide leidmine vastavalt

püstitatud ülesannetele

Toidukontroll 1 õn/ 40 tundi

0,5 õn T/ 0,5 õn P

Teema eesmärk:

õppija saab ülevaade toidukontrolliga seonduvast

tutvub enesekontrolli ja HACCP põhimõtetega

õppida hindama toiduaineid sensoorselt

Õppesisu:

Toidukontroll

Olemus, vajadus, sisu, teostamine

Enesekontroll

Põhimõtted, teostamine

HACCP põhimõtted

Järelevalve

Toidutööstuse laboratoorse ja mikrobioloogilise kontrolli süsteem

Kvaliteedi hindamise meetodid

Tooraine

Tootmine

Valmistoodang

Sensoorne analüüs

Laboratoorsed analüüsid

Enamkasutatavad kontrolli- ja mõõtevahendid



Toidu ohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise nõudeid

HACCP-i kontseptsiooni

Õppija oskab:

Toiduaineid sensoorselt hinnata

Hindamine:

Kirjalik test

Probleemülesande lahendamine: ohu analüüs, kriitiliste kontrollpunktide leidmine,

võimalikud lahendused



24

toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise põhimõtteid

isikliku hügieeni nõudeid

puhastamise tähtsust

kaasaegseid puhastusaineid, nende kasutamist

koristustarvikuid,

puhastusmeetodeid

toidu käitlemist reguleerivaid õigusakte

töötajate tervisekontrolli nõudeid

toidu ohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise nõudeid

HACCP-i kontseptsiooni

Õppija oskab:

kasutada puhastusaineid ja koristustarvikuid

leida internetist toidu käitlemist reguleerivaid õigusakte

toiduaineid sensoorselt hinnata

Mooduli hindamine:

Kirjalik test (40%) – toiduhügieenist ja toidukontrollist

Praktiline (60%) - praktiliste ülesannete lahendamine enesekontrolli raames (ohu

analüüs, kriitiliste kontrollpunktide leidmine, võimalikud lahendused); pesemis- ja

desinfitseerimisplaani osaline (ette antud osa) teostamine

Moodul 6 Kommunikatsioon

3 õn / 120 tundi

1,5 T / 1,5 P

Kutse-eetika ja suhtlemine 1 õn / 40 tundi

Arvutiõpetus ja asjaajamise alused 1 õn/ 40 tundi

Kutsealane eesti keel 1 õn/ 40 tundi

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija suudab arendada eneseanalüüsioskust, adekvaatselt

tulla toime erinevates töösituatsioonides, kohaneda uute olukordadega ja tulla toime

erinevate probleemide lahendamisega. Õppija oskab kasutada arvutit õppetöös ja

informatsiooni hankimiseks, oskab informatsiooni hankida, valida, vastu võtta,

hinnata, kasutada ja edastada. Õppija teab igapäevase asjaajamise korraldamise

aluseid, omab ülevaadet elektroonilisest asjaajamisest ja oskab koostada ametikirju.

Õppija arendab eesti keeles nii suulist kui kirjalikku eneseväljendusoskust. Õpetus

toetab õppija ühistööoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise, analüüsi-

ja suhtlemisoskuse arengut ning annab eeldused erialaste oskuste ja teadmiste

arendamiseks ning edasisteks kutseõpinguteks.


Kutse-eetika ja suhtlemine

25

1 õn / 40 tundi

0,5 õn T / 0,5 õn P

Teema eesmärk:

õppija arendab eneseanalüüsioskust

suudab adekvaatselt tulla toime erinevates töösituatsioonides, kohaneda uute

olukordadega ja tulla toime erinevate probleemide lahendamisega

suhtlemisoskuse ja meeskonnatöö oskuse arendamine

luua eeldused erialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks

kutseõpinguteks

Õppesisu:

Eetika ja psühholoogia põhimõisted

Eneseanalüüs

Inimese psüühiline areng

Isiksus, isiksuseomadused, analüüs

Usaldus- ja turvatunne

Sõltuvus ja tahe

Algatusvõime

Töövõime ja hoolsus

Meeskonnatöö

Suhtlemisoskus: tähtsus ja arendamine, suhtlemistõkked

Emotsionaalne intelligentsus, loovus, avatus

Tootmistöötaja roll, pädevus, isiksuseomadused



suhtlemisoskuse tähtsust

eetika ja psühholoogia põhimõisteid

Õppija oskab:

analüüsida oma suhtlemisoskust

käituda tavapärastes suhtlemissituatsioonides

töötada meeskonnas

Hindamine:

Eneseanalüüs suhtlemisoskuste kohta (tugevused, nõrkused, võimalused

arendamiseks)

Situatsioonimängude lahendamine

Arvutiõpetus ja asjaajamise alused

1 õn/ 40 tundi

0,5 õn T / 0,5 õn P

Teema eesmärk:

omandada arvuti kasutamise põhioskused ja teadmised;

omandada põhioskused tekstitöötlustarkvara kasutamiseks;

õppida tundma tekstitöötluse põhioperatsioone, mis on seotud teksti loomise,

kujundamise ja vormistamisega

osata koostada ja vormistada ametikirju nii elektrooniliselt kui paberkandjal

26

teada dokumendikoostamise nõudeid

Õppesisu:

Personaalarvuti põhitõed. Riist- ja tarkvara. Arvuti kasutamine ja korrashoid.

Ergonoomia

Interneti kasutusvõimalused ja turvalisus. Netietikett. Arvutiviirused. Infootsing

Internetist. Erinevate otsingumootorite kasutamine. WWW-lehekülje trükkimine ja

salvestamine E-konto võimalused.

Tekstitöötlus. Tööaken, erinevate dokumendi vaadete kasutamine, tööriistariba

muutmine. Dokumendi loomine, andmete sisestamine ja salvestamine. Teksti

kujundamise põhivõtted. Lehekülje-, märgi- ja lõigu vormindamine. Pildi ja objekti

lisamine dokumendile. Töö tabelitega (Excel). Päise ja jaluse lisamine. Sisukorra

koostamine. Dokumendi trükkimine. Slaidiseanss.

Asjaajamise alused ja -kord.

Dokumendi mõiste. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded. Dokumendisüsteem.

Kirjaplank- rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV),

iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja

paberkandjal.

Ametikirjade koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Meilietiketi

kümme põhireeglit.

Kontoritehnika ja sidepidamisvahendid.

Õpitulemused:


arvuti seadmeid

ohutusnõudeid kuvariga töötamisel,

interneti kasutamise reegleid (netietikett) ja –võimalusi, selles peituvaid ohte;

tekstitöötlusprogrammi võimalusi ja oskab seda kasutada;

Õppija oskab:

käivitada ja töötada Windowsí programmidega (Word, Excel);

oskab otsida veebist infot - seda analüüsida, töödelda ja salvestada

kasutada arvutit õppimisvahendina

koostada ja vormistada tööalaselt vajalikke dokumente nii arvutil kui paberkandjal;

järgida hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas

Hindamine:

Praktilised ülesanded - oskab koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja ameti-

kirju arvutil, oskust valida nende edastamiseks sobivaim viis; CV ja kaaskirja

koostamine; tehnoloogilise kaardi koostamine Microsoft Exceli programmis.

Kutsealane eesti keel

1 õn / 40 tundi

27

0,5 õn T/0,5 õn P

Teema eesmärk:

omandada õige ja korrektne kutsealane eesti keel nii kõnes kui kirjas;

osata koostada kutsealas vajaminevaid erialatekste

Õppesisu:

Kutsealane sõnavara ja õigekeel

Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku väljenduslaadi eripära.

Kutsealase informatsiooni hankimine ja analüüsimine. Teksti korrigeerimine.

Võõrkeelsete roanimetuste kasutamine.

Avalik esinemine, meedia

Meedia avaliku arvamuse kujundajana. Samateemaliste kutsealaste ajalehetekstide

võrdlemine ja analüüsimine. Kutsealase telesaate vaatamine ja analüüsimine.

Vaatepunkti muutmine. Probleemide sõnastamine ja põhjendamine.

Kommunikatsioon inimkäitumise

mõjutajana. Reklaamtekstid. Uudise ja pressiteate kirjutamine. Kutsealaste tekstide

olemus ja eripära. Materjali kogumine ja korrastamine. Publiku ees esinemine

Numbrid ja lühendid

Hindade vormistamine ja lühendite õige kasutamine.



suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ja eripära

Õppija oskab:

kirjutada õigesti toiduainete nimetusi

suhelda kutsealases eesti keeles

Hindamine:

Kirjalikud teadmiste testid (toiduainete õigekiri), iseseisvad tööd – kutsealase

materjali otsimine, kasutamisoskus (sh suuline esitlusoskus).



suhtlemisoskuse tähtsust

eetika ja psühholoogia põhimõisteid

arvuti seadmeid

ohutusnõudeid kuvariga töötamisel,

interneti kasutamise reegleid (netietikett) ja –võimalusi, selles peituvaid ohte;

tekstitöötlusprogrammi võimalusi ja oskab seda kasutada;

suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ja eripära

Õppija oskab:

analüüsida oma suhtlemisoskust

käituda tavapärastes suhtlemissituatsioonides

töötada meeskonnas

käivitada ja töötada Windowsí programmidega (Word, Excel);

oskab otsida veebist infot - seda analüüsida, töödelda ja salvestada

28

kasutada arvutit õppimisvahendina

koostada ja vormistada tööalaselt vajalikke dokumente nii arvutil kui

paberkandjal;

järgida hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas

kirjutada õigesti toiduainete nimetusi

suhelda kutsealases eesti keeles

Mooduli hindamine:

Kirjalik test ( 30%) – kutse-eetika ja suhtlemispsühholoogia põhimõisted, toiduainete

õigekiri

Praktilised ülesanded (70%) - koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja

ametikirju arvutil (avaldus, CV ja kaaskiri vm) koostamine; tehnoloogilise kaardi

koostamine Microsoft Exceli programmis.

Eneseanalüüs suhtlemisoskuse kohta.

Moodul 7 Toorainete õpetus

2 õn / 80 tundi

1,5 T / 0,5 P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised toorainetest, õpib tundma

erinevaid tooraineid, nende koostist, kvaliteeti, toiteväärtusi, maitseomadusi ja

kasutamise võimalusi. Oskab valida õigeid tooraineid pagari-ja kondiitritoodete

valmistamiseks. Oskab teha toorainete asendusi. Omandab teadmised toiduainete

hoiunõuetest, realiseerimisaegadest ja säästlikust kasutamisest ning ettevalmistamisest

tootmiseks.


Õppesisu:

Toiduseadus. Toiduainete hankimine ja säilitamine. Toidukaupade pakendid,

markeering.

Teravili. Teravilja sordid. Tera ehitus (nisutera, rukkitera).Terade töötlemine, jahu

jahvatus.

Jahu. Nisujahu, sordid, tüübid. Rukkijahu, sordid, tüübid. Jahu keemiline koostis.

Jahu organoleptilised näitajad. Jahu füüsikalis-keemilised näitajad. Jahu

küpsetusomadused. Jahu kahjurid. Jahu defektid. Jahu säilitamine, muutused

säilitamisel, ettevalmistamine tootmiseks. Laboratoorsed tööd jahude kvaliteedi

määramisel.

Jahu ja taigna parendajad

Keedusool (liigid, säilitamine, kvaliteet) ja toiduhapped

Linnased: fermenteerimine; punased linnased, valged linnased, erinevad

linnaseasendajad

Kergitusained: biokeemilised (Pärm, pärmi liigid, säilitamine, ettevalmistus) ja

keemilised (ammooniumkarbonaat, söögisooda, küpsetuspulber)

Suhkur: tootmine, liigid, säilitamine, kvaliteet, suhkru asendajad.

Siirupid – liigid (suhkrusiirup, invertsiirup, karamellsiirup tärklisesiirup,

glükoosisiirup, maltoossiirup, melassisiirup), säilitus, kvaliteet, ettevalmistus

29

Mesi: liigid, keemiline koostis, säilitamine ja kasutamine; kunstmesi

Munad, munasaadused – liigid, keemiline koostis, munade ettevalmistamine

tootmiseks, muna kategooriad. Pastöriseeritud munatooted (munavalge, munakollane,

kogumunamass). Kuivatatud ja külmutatud munatooted, säilitus, kasutusotstarve,

ettevalmistus tootmiseks

Toidurasvad: taimsed ja loomsed rasvad, õlid. Kondiitritööstuse spetsiaalmargariinid

(taina-, kihitus-, kreemi-, rasvküpsetus-) ja õlid. Või.

Vesi: vee karedus, kvaliteet, temperatuur

Piim ja piimatooted: piim ja koor, hapendatud piimatooted, juust, kondenseeritud

piimatooted, kuivatatud piimatooted, kooreasendajad; säilitus, koostis, rasvasisaldus,

ettevalmistus

Tarrendained, stabilisaatorid, zeleed: želatiin, agar, pektiin, tärklis, modifitseeritud

tärklis, kreemi stabilisaator, želeepulber, valmisželee

Martsipan: tootmine, liigid; persipan; suhkrumass; säilitamine ja töötlemine;

mandlitäidised

Kakao, šokolaad: liigid, säilitus, ettevalmistus kasutamiseks.

Rasvaglasuurid: liigid, säilitus, ettevalmistus kasutamiseks.

Tuumalised ja seemned: pähklid, mandlid, rosinad, seemned; ettevalmistus,

kasutamine

Liha ja kala: liigid, säilitus, kasutus.

Marjad- ja puuviljad: liigid, külmutatud marjad ja puuviljad, termiliselt töödeldud

(säilitus, kvaliteet, ettevalmistus, kasutamine). Valmistäidised.

Seened ja aedviljad

Maitse-, aroomi- ja värvained, muud lisaained: Maitseained ja aroomiained,

maitseainete segud, maitsetaimed, liigid, säilitus, kvaliteet, kasutamine. Alkoholid,

liigid, kasutamine. Toiduvärvid, toiduhapped, liigid, säilitus, kasutamine.

Toorainete asendamise võimalused.

Toorainete hoidmine ja säilitamine, ettevalmistus tootmiseks.



teravilja sorte, mida kasutatakse pagari- ja kondiitritoodete valmistamisel

erinevaid jahusid ja jahu tüüpide erinevat kasutust, küpsetusomadusi

jahu keemilist koostist ja kvaliteedi tähtsust nisu-ja rukkitaigna valmistamisel

jahu kvaliteedi määramist

pagari-ja kondiitritööstuses kasutatavaid tooraineid ja nende kasutamist; tooraine

sortimenti, kvaliteedi nõudeid, ettevalmistamist tootmiseks

toiduainete säilitamise, hoidmise ja realiseerimise tingimusi

Õppija oskab:

nimetada pagaritoodete valmistamiseks kasutatavaid teraviljasaadusi ja teraviljast

tulenevaid taignaomadusi

seletada jahu koostisosade tähtsust toodete valmistamisel

tooraineid ette valmistada

sensoorselt hinnata toorainete kvaliteeti

valida tööks vajaminevaid tooraineid vastavalt retseptuurile ja valmistatava toote

liigile

vajadusel teha tooraine asendusi

Mooduli hindamine:

30

Kirjalik test (60%) - toiduainete ja toorainete tundmisest, säilitamise nõuetest.

Õpimapi koostamine (40%) : rühmatöö toodete pakendil oleva informatsiooni kohta,

laboratoorne rühmatöö – jahu liimvalgu kohta; uurimused erinevate toiduainete kohta.

Moodul 8 Töökorraldus ettevõttes

4 õn / 160 tundi

2,5 T / 1,5 P

Tootmistöö korraldus 1 õn / 40 tundi

Seadmete õpetus 1 õn/ 40 tundi

Erialane matemaatika 0,5 õn / 20 tundi

Arvestus ja aruandlus 1 õn / 40 tundi

Pakendamine ja pakkematerjalid 0,5 õn / 20 tundi

Mooduli eesmärk :

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised toiduaineid tootvatest ettevõttest

ja tootmisstrateegia tüüpidest, õpib korraldama oma töökohta, mõistab töö

planeerimise vajadust, õpib töötama meeskonnas. Omandab teadmised töövahendite

ja seadmete ohutust kasutamisest, nende tööpõhimõtetest. Oskab valida

tööoperatsioonide teostamiseks sobivaid seadmeid ja töövahendeid. Õppija omandab

oskuse teostada tooraine koguste arvestusi pagari- ja kondiitritoodete retseptide alusel.

Suudab teostada asendustooraine arvestusi. Oskab arvestada kadusid toodete

valmistamisel. Oskab koostada pagaritoodete tehnoloogilisi kaarte ja suudab kasutada

selleks Microsoft Exceli programmi. Teab hinnakujunduse põhimõtteid ning oskab

kujundada müügihinda pagari- ja kondiitritoodetele. Teab tootmistegevuse aruande

koostamise põhimõtteid tootmisüksustes. Omandab algteadmised pakkematerjalidest,

tunneb ja oskab ohutult kasutada pakendamiseks vajalikke töövahendeid, seadmeid ja

masinaid.

Nõuded mooduli alustamiseks:

Läbitud moodulid: „Töökeskkond”, „Majanduse ja ettevõtluse alused”,

„Kommunikatsioon” ja „Toiduohutus”.

31

Tootmistöö korraldus 1 õn / 40 tundi

0,5 õn T / 0,5 õn P

Teema eesmärk:

õppija omandab teadmised toiduaineid tootvatest ettevõttest ja tootmisstrateegia

tüüpidest

õpib korraldama oma töökohta

mõistab töö planeerimise vajadust

õpib töötama meeskonnas

Õppesisu:

Tootmistöö korraldus Tootmisettevõtete tüübid, tootmisstrateegiad

Töökorralduse põhimõtted. Tootmisruumide jaotus, esitatavad nõuded. Töö

planeerimine. Tootmistegevus ja tootmisalane strateegia. Tootmise organiseerimise

etappide järjestus, kvaliteedi tagamine.

Töö planeerimine pagari-kondiitritsehhis. Pagar-kondiitri töökoha planeerimine ja

korraldamine. Tööde õige järjestus ja ajastamine.

Meeskonnatöö pagar-kondiitritsehhis, tähtsus, korraldamine. Tootearendus

meeskonnatööna, selle korraldamine ettevõttes.

Toiduainete ladustamise põhimõtted, ladudele ja hoiuruumidele esitatavad nõuded,

töö korraldamine ladudes.

Varustamise organiseerimine, võimalused. Toiduainete tellimine, kvaliteedi

kontroll, dokumentatsioon.

Toiduainete, pooltoodete ja valmistoodete säilitamine

Inventuuri korraldamine pagari-kondiitritsehhis, taara- ja jäätmemajandus.



ettevõtete klassifitseerimise aluseid

tootmissüsteemi ülesehitust

meeskonnatöö tähtsust

täpselt ajastatud tootmise põhimõtet

õppija oskab:

eristada ettevõtte ja tootmisstrateegia tüüpe

planeerida, järjestada ja ajastada oma tööd

kirjeldada varustamise organiseerimise põhimõtteid

Hindamine:

Kirjalikud testid.

Õpimapp teema kohta (rühmatööd, iseseisvad tööd, eneseanalüüs teema läbimise

kohta).

32

Seadmete õpetus 1 õn/ 40 tundi

0,5 õn T / 0,5 õn P

Teema eesmärk:

Õpib tundma pagari- ja kondiitritöös kasutatavaid seadmeid ja väiketöövahendeid

Omandab teadmised töövahendite ja seadmete ohutust kasutamisest, nende

tööpõhimõtetest

Oskab valida tööoperatsioonide teostamiseks sobivaid seadmeid ja töövahendeid

Õppesisu:

Seadmete klassifitseerimine Pagari ja kondiitri töövahendid. GN nõud, liigitus, kasutamine (ahjuplaadid, vormid,

säilitus- ja segamisnõud).

Eeltöötlemisseadmed

Ettevõtte sisesed transportseadmed. Jahu sõelumisseadmed. Jahu doseerimisseadmed.

Jahu taarata säilitamise ja ettevalmistamise liin. Seadmed teistele toorainetele –

soolavannid, sooladosaator, rasvasulataja, vee dosaator.

Mõõtevahendid, mõõteseadmed

Mõõtevahendid ja termomeetrid. Kaalud, liigitus, tööpõhimõte. Kaalu- ja

mahuühikud.

Taigna valmistamise – ja töötlemise seadmed Taigna valmistamise seadmed perioodilise ja pideva segamisega. Ohutus

taignasegamismasinatel töötamisel, puhastus ja hooldus. Tõste- ja kallutus

mehhanismid. Taigna tükeldamise seadmed. Tainakute ümardamise seadmed. Taigna

valtsimis- ja vormimisseadmed. Taigna rullimisseadmed.

Küpsiste vormimise seadmed. Vahustusmasinad. Tööohutus. Täidiste dosaatorid.

Värvimisseadmed.

Taigna eelkergituse, küpsetamise, järeltöötluse ja abiseadmed

Kerkekapid. Pagariahjud, bake-off ahjud, suure tootlikusega tunnel-, korrus-, ja

konveierahjud (pizza ahjud), konvektsioonahjud. Sorteerimislaud. Viilutajad,

pakkimismasinad. Transport ekspeditsioonis.

Fritüür, pontšikuautomaat. Tempereerimisseadmed. Keedukatlad. Elektripliidid.

Nõudepesuseadmed.

Kööginõude pesumasinad (potipesumasinad). Kärupesumasinad.

Külmseadmed

Külmseadmete liigitus, tähtsus. Külmseadmete põhiosad. Külmkapid, külmkambrid.

Sügavkülmkapid, sügavkülmkambrid. Kiirjahutuskapid.

Abiseadmed, inventar

Kärud, käsikärud. Vaakumaparaat. Töölauad, töötasapinnad. Töövahendite riiulid.

Elektrilised väikeabiseadmed (teritajad, konserviavajad jm). Kaalud.



pagari-ja kondiitritööstuse seadmeid ja nende tööpõhimõtteid

Õppija oskab:

ohutult käsitleda, puhastada ja hooldada seadmeid

Hindamine:

Kirjalik teadmiste test seadmete tööpõhimõtete ja ohutu kasutamise kohta

33

Õpimappi – õppeköögis olevate pagar-kondiitri seadmete kasutus ja hooldusjuhendid

Laboratoorne töö – õppeköögis olevate seadmete kasutamine ja puhastamine

Erialane matemaatika 0,5 õn / 20 tundi

0,5 õn T

Teema eesmärk:

toetada erialaseid õpinguid

tunda mõõtühikuid ja nende vahelisi seoseid, teisendada mõõtühikuid

osata kasutada % arvutust kutsetöös

Õppesisu:

Kutsetöös esinevate matemaatiliste probleemide lahendamine.

Põhiarvutusoskus. Teisendused. Võrrandid. Protsentarvutus toitlustuses. Massi- ja

mahuvahekorra arvutamine toiduainete arvestuses. Massi muutumise arvutused

toiduainete külm- ja kuumtöötlemisel. Toote hinnaarvutused.

Toiduainete koguste arvutused

Toiduainekoguste suurendamine ja vähendamine. Suhtarvud.

Toitainete sisalduse ja toidu energeetilise väärtuse arvutused.

Lisaainetega seotud arvutused. Tulemuste õigsuse hindamine.

Statistika ja tabelite koostamine ja tõlgendamine.

Majandusarvestus

Tasuvuse arvutused. Hinnaarvutused. Müügikattearvutused. Laenuarvutused.

Maksuarvutused.

Õpitulemused:

Õppija oskab:

lahendada protsentülesandeid ja kasutada ühikuid õigesti;

lahendada tavalisemaid toitlustus- ja majutusalaseid matemaatilisi probleeme;

kasutada taskuarvutit ja arvutit toitlustus-ja majutusalaste matemaatiliste ülesannete

lahendamiseks;

arvutada töös kasutatavate nõude, inventari, mahtuvusi või pindalasid;

arvutada tooraine-, materjali-, valmistuskulusid;

Hindamine:

Kirjalik teadmiste test.

Õpimapp praktilistest töödest – mõõtühikud, teisendused, tabelid massi ja

mahuvahekorra arvutamiseks, protsentarvutus.

Arvestus ja aruandlus 1 õn / 40 tundi

0,5 õn T /0,5 õn P

Teema eesmärk:

Õppija omandab oskuse teostada tooraine koguste arvestusi pagari- ja

kondiitritoodete retseptide alusel

Suudab teostada asendustooraine arvestusi

34

Oskab arvestada kadusid toodete valmistamisel

Oskab koostada pagaritoodete tehnoloogilisi kaarte Microsoft Exceli programmis

Teab hinnakujunduse põhimõtteid

Oskab kujundada müügihinda pagari- ja kondiitritoodetele.

Teab tootmistegevuse aruande koostamise põhimõtteid tootmisüksustes.

Õppesisu:

Toorainete arvestus

Tooraine koguste arvestused retseptide alusel. Küpsetus-, jahtumis- ja

kuivamiskadude arvutamine. Toorainete asendus retseptuurides, asendusnormid. Vee

ja lahuste arvutamine toodetele.

Tehnoloogilised kaardid

Retseptuuride koostamine pagaritoodetele. Tehnoloogilised kaardid pagari ja kondiitri

toodetele. Standardretseptuurid pagari- ja kondiitritoodetele.

Hinnakujundus

Hinnakujunduse alused. Toote hinna ja kvaliteedi suhe. Toodangu teoreetiline ja

tegelik väljatulek, arvutamine.

Omahinna arvutamine. Müügihinna kujunemine.

Saatelehtede vormistamine

Tooraine ja toodangu arvestus ja aruandlus

Tooraine arvestus ja aruandlus tootmises ja tooraine laos, pagari- ja kondiitritoodete

arvestus ja aruandlus tootmises, valmistoodangu laos, inventuuri läbiviimine.



tehnoloogiliste arvestuste teostamise vajadust ja tähtsust

tehnoloogiliste – ja kalkulatsioonikaartide vormistuse nõudeid

pagari-ja kondiitri retseptikoostamise põhimõtteid

tooraine ja toodangu arvestamise ning aruande koostamise põhimõtteid

Õppija oskab:

teostada tehnoloogilisi arvutusi

kasutada asendusnorme

arvestada kadusid tootmisprotsessis

koostada tehnoloogilisi kaarte pagari-ja kondiitritoodetele

kujundada hinda pooltoodetele ja toodetele

vormistada saatelehti toodangule

koostada perioodi aruannet laos ja tootmisüksuses

Hindamine:

Protsessi jooksev hindamine.

Õpimapp – retseptid, tehnoloogilised kaardid, saatelehed, aruanded, tehnoloogilised

arvestused ja asendused.

35

Pakendamine ja pakkematerjalid 0,5 õn / 20 tundi

0,5 õn T

Teema eesmärk:

Omandab algteadmised pakkematerjalidest

Tunneb ja oskab ohutult kasutada pakendamiseks vajalikke töövahendeid,

seadmeid ja masinaid

Õppesisu:

Seadusandlus

Pakendil esitatav ja nõutav märgistus

Toidu säilitamist mõjutavad tegurid pakendi seisukohast

Mikrobioloogilised nõuded pakkematerjalidele

Toiduga kokku puutuda lubatud materjalid (EÜ 2023/2006)

Paber ja papp

Monomeerid

Plastmasside monomeerid ja lisaained monomeerides

Tooted toiduainete pakendamiseks

Kilekeevitusseadmed, pakkemasinad

Pakkekiled

Termokiled, termokahanevad kiled

Pakendamine gaasikeskkonda

Muud pakendamisvõimalused: metall, puit jm

Hulgipakendid, puittaara



erinevaid pakkimisvõimalusi, põhilisi toiduainete pakkematerjale ja nende üldisi

keemilisi omadusi

pakkeseadmete tööpõhimõtteid ning nende ohutut käsitlemist

pakendamist reguleerivat seadusandlust

Õppija oskab:

kasutada erinevaid pakkimisseadmeid ja selleks vajaminevaid töövahendeid

rakendada edaspidises töös erinevaid pakkimise võimalusi



ettevõtete klassifitseerimise aluseid

tootmissüsteemi ülesehitust

meeskonnatöö tähtsust

täpselt ajastatud tootmise põhimõtet

pagari-ja kondiitritööstuse seadmeid ja nende tööpõhimõtteid



pagari-ja kondiitri retseptikoostamise põhimõtteid

tooraine ja toodangu arvestamise ning aruande koostamise põhimõtteid

36

erinevaid pakkimisvõimalusi, põhilisi toiduainete pakkematerjale ja nende üldisi

keemilisi omadusi

pakkeseadmete tööpõhimõtteid ning nende ohutut käsitlemist

pakendamist reguleerivat seadusandlust

õppija oskab:

eristada ettevõtte ja tootmisstrateegia tüüpe

planeerida, järjestada ja ajastada oma tööd

kirjeldada varustamise organiseerimise põhimõtteid

ohutult käsitleda, puhastada ja hooldada seadmeid

lahendada protsentülesandeid ja kasutada ühikuid õigesti;

lahendada tavalisemaid toitlustus- ja majutusalaseid matemaatilisi probleeme;

kasutada taskuarvutit ja arvutit toitlustus-ja majutusalaste matemaatiliste

ülesannete lahendamiseks;

arvutada töös kasutatavate nõude, inventari, mahtuvusi või pindalasid;

arvutada tooraine-, materjali-, valmistuskulusid;




koostada tehnoloogilisi kaarte pagari-ja kondiitritoodetele



koostada perioodi aruannet laos ja tootmisüksuses

kasutada erinevaid pakkimisseadmeid ja selleks vajaminevaid töövahendeid

rakendada edaspidises töös erinevaid pakkimise võimalusi

Mooduli hindamine:

Kirjalik test moodulis läbitud teemade kohta - (50%)

Praktilised ülesanded õpimappi (50%) – etteantud äriideega pagaritöökoja

planeerimine ja sisustamine vajalike seadmetega (pagaritöökoja plaan ja seadmete

loetelu) rühmatööna 20%

- Kohustuslik materjal õpimapis: mõõtühikud, teisendused, tabelid massi ja

mahuvahekorra arvutamiseks, protsentarvutus (5%)

- Retsepti järgi tehnoloogiliste arvestuste teostamine, toorainete tellimine (etteantud

toodangu maht), toote hinna arvestamine, saatelehe koostamine, toodangu

pakendamise võimalused, aruandlus 25%

37

Moodul 9 Toiduainete keemia

1 õn / 40 tundi

1 õn T

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab raku metabolismi põhietapid ja nende

vahelised seosed, teab rakus toimuva glükoosi lagundamise tulemust. Mõistab

organismi aine-ja energiavahetuse terviklikkust. Saab teadmisi tähtsamatest

mikroorganismidest, nende ehitusest, paljunemisest, elutegevusest. Teab

mikroorganismide kasutamise võimalustest, nende kahjulikust mõjust ja tähtsusest

looduses. Oskab eristada kasulike ja kahjulike mikroorganismide tegevuse tagajärjel

toimunud muutusi toiduainetes, seostada mikrobioloogilisi protsesse oma erialaga.

Väärtustab tervislikku eluviisi, elukeskkonda ja tervislikku toitumist.


Õppesisu:

Biokeemia

Sissejuhatus biokeemiasse

Organismide keemiline koostis

Bioelemendid, süsivesikud, lipiidid, valgud

Organismide aine-ja energiavahetuse põhijooned

Aeroobne glükoos

Anaeroobne glükoos

Mikrobioloogia

Sissejuhatus mikrobioloogiasse

Pärmseened

Hallitusseened

Bakterid

Mikroorganismide kasulik ja kahjulik mõju

Piimhappeline käärimine

Alkoholkäärimine

Äädikhappeline käärimine

Mikrobioloogilised protsessid toiduainete ja valmistoodete säilitamisel

Keskkonna mikrobioloogia



organismide keemilist koostist, ainevahetust

pärmiseeni, hallitusseeni, baktereid

mikroorganismide elutegevust

erinevaid käärimisprotsesse

mikrobioloogilisi protsess toiduainete ja valmistoodete säilitamisel

Õppija oskab:

eristada kasulike ja kahjulike mikroorganismide tegevuse tagajärjel toimunud

muutusi toiduainetes

seostada mikrobioloogilisi protsesse pagar-kondiitri erialaga

38

väärtustada tervislikku eluviisi, elukeskkonda ja tervislikku toitumist

Mooduli hindamine:

Õpiprotsessi jooksev hindamine (40%)

Kirjalikud testid või kontrolltööd (60 %)

Moodul 10 Pagaritoodete tehnoloogia

10 õn / 400 tundi

4,25 T / 5,75 P

Pagaritoodete tehnoloogia 5 õn / 200 tundi

Pagari praktiline töö õppeköögis 3 õn / 120 tundi

Toitumistavad 0,5 õn / 20 tundi

Pagaritoodete tehnoloogilised kaardid 0,5 õn / 20 tundi

Kujundusõpetus 1 õn / 40 tundi

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised pagaritoodete valmistamise

tehnoloogiast, taigna moodustamise protsessidest, taigna käärimisprotsessidest, nisu-

ja rukkitaignate erinevate valmistamisviiside kohta, taignate töötlemisest ja toodete

küpsetusprotsessidest, pagaritoodete sortimendist. Omandab teadmised leht-ja

pärmilehttaignate ja nende toodete valmistamisest; pagaritoodete vajalike täidiste,

puistete, glasuuride valmistamise ja kasutamise võimalused. Süvendab oskust

kalkuleerida pagaritooteid. Õppija omandab läbi käelise tegevuse eneseväljendamise

oskused pagaritööks. Omandab kompositsiooni ja kujundamise põhiteadmised.

Luuakse baas edasiseks tööks toiduainetööstuses


Läbitud moodulid: „Toorainete õpetus” ja „Tootmistöö korraldus ettevõttes”

Pagaritoodete tehnoloogia 5 õn / 200 tundi

3 õn T / 2 õn P

Teema eesmärk:

Õppija omandab põhiteadmised pagaritoodete valmistamise tehnoloogiast

Omandab põhiteadmised taigna moodustamise protsessidest

Omandab põhiteadmised taigna käärimisprotsessidest

Omandab põhiteadmised nisu-ja rukkitaignate erinevate valmistamisviiside kohta

Omandab põhiteadmised taignate töötlemisest ja toodete küpsetusprotsessidest

Omandab põhiteadmised pagaritoodete sortimendist

Omandab teadmised leht-ja pärmilehttaignate ja nende toodete valmistamisest

Omandab pagaritoodete vajalike täidiste, puistete, glasuuride valmistamise ja

kasutamise võimalused.

39

Õppesisu:

Pagaritoodete klassifikatsioon

Leivad, kuivikleivad, barankad, saiad, sepikud, kringlid ja pärjad, pooltooted, pirukad,

väikesaiad.

Pagaritoodete valmistamise tehnoloogilise protsessi etapid

Toorainete vastuvõtmine, ladustamine, hoidmine

Toorainete ettevalmistamine tootmiseks

Taignate valmistamine

Nisutaignate klassifikatsioon ja valmistamise tehnoloogia.

Liht-ja valikpagaritoodete retseptuur ja valmistamise põhilised meetodid.

Eeltaignata pärmitaigna valmistamine.

Eeltaignaga pärmitaigna valmistamine.

Taigna vee arvutamine. Taigna segamise aeg ja konsistents. Taigna temperatuur.

Taigna kobestamine ja allalöömise vajadus. Käärinud taigna valmiduse määramine.

Taigna bioloogilise käärimise reguleerimine. Taigna saagis.

Kihilise pärmitaigna valmistamine.

Kiirmeetodil valmistatavad taignad.

Dispergeeritud seguga taignad.

Rahvustooted

Rukki taignate klassifikatsioon ja valmistamine.

Leivad – rukkileivad, teraleivad, peenleivad, koorikleivad, rahvusleivad

Kuivikleivad – näkileivad, galetid, kuivikud

Rukkijahust taigen. Juuretis. Tahke ja vedel rukkijahu juuretis. Juuretiste

paljundamine ja kasutamine.

Rukkijahu keedud. Keedetud linnaste ja linnasepreparaatidega. Hapendid, leivaleotise

ja kuivikujahu kasutamine leivataigna valmistamisel. Taignaparandajatega

valmistatavad taignad.

Rukkileibade ja lisanditega leibade taignate valmistamine.

Taignate töötlemine.

Taigna tükeldamine käsitsi ja masinaga. Taignatüki kaalu arvutamine.

Soolased ja magusad täidised.

Nisutaigna eelkerk enne vormimist. Nisutoodete vormimine : lihtsaiad, pirukad,

suhkru- ja rasvarikkad saiad. Vormitud toodete lõppkerk ja viimistlemine.

Rukkitaigna tükeldamine, vormimine käsitsi. Nisu- ja rukkitaignate vormimine

seadmetega.

Küpsetamine

Nisu- ja rukkitoodete küpsetamisel toimuvad protsessid. Nisu- ja rukkitoodete

küpsetusrežiimid. Toodete küpsetusaeg ja temperatuur. Toodete küpsuse määramine.

Küpsemiskadu.

Protsessid peale küpsetamist

Toodete jahutamine, nisutoodete kaunistamine (glasuurid, puisted), pakendamine,

säilitamine, režiimid, tingimused. Jahtumiskadu. Leiva kvaliteedi muutused

säilitamisel, leiva vananemine, protsessi olemus ja seda mõjutavad tegurid. Transport.

Tahkumine. Külmutamine.

Pagaritoodete kvaliteedi hindamine

Valmistoodangule esitatavad nõuded, dokumentatsioon. Organoleptilised ja

füüsikalis-keemilised näitajad, pooltoodete kvaliteedi määramine. Toodangu praagi

tekkimise põhjused. Toodangu praagi vältimine. Leiva-saia haigused. Toodangu

pakendamine, säilitamine, transportimine.

Lehttaigen ja pärmilehttaigna valmistamine

40

Erinevate taignate valmistamine. Kihistamine. Rullimine. Toodete vormimine,

küpsetamine. Jahutamine, pakendamine, realiseerimine. Vead-põhjused.

Muretaigna valmistamine

Valmistamine. Rullimine. Toodete vormimine, küpsetamine. Jahutamine,

pakendamine, realiseerimine. Vead-põhjused.



erinevate tainaste valmistusviise

taigna moodustamis-ja käärimisprotsesse

nisutaigna valmistamise viise erineval moel

rukkijahust valmistatud erinevaid tooteid

rukki-ja nisutoodete küpsetamisel küpsetusrežiime

kvaliteetset toodangut ja praagi vältimise võimalusi

Õppija oskab:

kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna valmistamisel

kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna töötlemisel ja kergitamisel

kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna küpsetamisel

seletada valmistoodetele esitatavaid nõudeid

Hindamine:

Kirjalikud testid ja ülesanded

Pagari praktiline töö õppeköögis 3 õn / 120 tundi

3 õn P

Teema eesmärk:

Teoreetiliste teadmiste rakendamine praktilises töös

Õppesisu:

Lihtsaiad. Kuklid. Pikad saiad. Batoonid. Vormisaiad. Lõikesaiad. Põimsaiad.

Suhkru- ja rasvarikkad saiad. Väikesaiad. Viinisaiad. Stritslid. Kringlid. Pärjad.

Plaadisaiad. Rasvaküpsetised.

Leivad, sepikud, seemnesepikud.

Pirukad (soolased, magusad).

Lahtised. Väikesed. Kulebjakad. Poollahtised.

Küpsised. Liivaküpsis. Lehttaigna küpsised. Juustuküpsis. Soolapulk Präänikud.

Lehttaigna tooted. Soolased pirukad. Magusad pirukad. Küpsised.

4. Hinnatavad õpitulemused :

Õppija oskab :

koostada pagaritoodetele tehnoloogilisi kaarte, teha nende järgi tooteid

kasutada õigeid ja ohutuid töövõtteid töövahendite ja seadmetega töötamisel

kasutada ja käsitleda erinevaid pagari väikevahendeid ja seadmeid

rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna valmistamisel

rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna töötlemisel ja kergitamisel

41

rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna küpsetamisel

seletada valmistoodetele esitatavaid nõudeid ja analüüsida

valmistada pagaritooteid õiget tehnoloogiat ja toiduhügieeninõudeid järgides

koostada toodete retseptuure ja tehnoloogilisi kaarte ning neid kasutada oma

igapäevases praktilises töös

Hindamine:

Praktiliste oskuste hindamine (protsess, lõpptulemus, hoiakud, suhtumine,

tehnoloogilised kaardid)

Toitumistavad 0,5 õn / 20 tundi

0,5 T

Teema eesmärk:

mõista paremini eestlaste toitumistavasid, leiva tähtsust eestlaste toidus

saada ülevaade pagari ja kondiitritööstuse ajaloost, Eesti rahvusköögi

kultuuriloolisest kujunemisest

mõista kultuuride erinevusi, religioonide mõju kultuurile ja kultuuri kui hoiakute

kujundajat

Õppesisu:

Pagari-kondiitritööstuse ajalugu

Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine, leib läbi sajandite

Elatusalade kujunemine. Vanem toit. Muinasusund

Elukeskkonna mõju rahvusköögile

Mõisa, linna, kiriku, erinevate rahvaste mõjud

Rootsi aeg meie kultuuriloos

Vene aja esimene sajand kultuuriloos

IX sajand ja XX sajandi alguskümnend (priikslaskmine ja ärkamisaeg)

Eesti Vabariigi aeg

Muudatused kultuurielus pärast II maailmasõda

Tähtpäevad ja rahvakalender

Katsikud, varrud, kosjad, pulmad, matused

Tähtpäevade ja rahvakalendri toitumiskombed, tavanditoidud

Eesti rahvuslik toidupärand

Rahvuslik toidupärand

Eesti rahvusköögi omapära

Tänapäevane rahvuslik toidukultuur

Tänapäevane rahvuslik toidukultuur

Rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumused

Rahvuslik kultuur

Kultuurierinevused

Kultuur hoiakute kujundajana, empaatia

Erinevate rahvaste kombed ja maneerid, kultuurilised ja usulised erinevused

Religioonide mõju toitumistavadele, usundid

Kristlus, judaism, muhameedlus, hinduism, budism

42


Õpilane teab ja tunneb:

rahvuslikku toidupärandit tänapäeva kontekstis

rahvusköögi kultuuriloolist kujunemist

tähtpäevade ja rahvakalendri toidukombeid

erinevate kultuuride kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid

erinevate usunditega seotud toitumistavasid

Hindamine:

Kirjalik teadmiste test toitumistavade kohta

Pagaritoodete tehnoloogilised kaardid 0,5 õn / 20 tundi

0,25 õn T/ 0,25 õn P

Õppija süvendab oskust teostada tooraine koguste arvestusi pagaritoodete

retseptide alusel



Oskab koostada pagaritoodete tehnoloogilisi ja kalkulatsiooni kaarte


Õppesisu:

Toorainete arvestus



ja lahuste arvutamine toodetele.


Retseptuuride koostamine pagaritoodetele. Tehnoloogilised kaardid pagaritoodetele.

Standardretseptuurid pagaritoodetele.

Hinnakujundus








pagari retseptikoostamise põhimõtteid

tooraine ja toodangu arvestamise koostamise põhimõtteid

Õppija oskab:




koostada tehnoloogilisi kaarte pagaritoodetele


43


Hindamine:


Praktiline ülesanne : pagaritoodete tehnoloogiliste kaartide koostamine.

Kujundusõpetus 1 õn / 40 tundi

0,5 õn T / 0,5 õn P

Teema eesmärk:

Omandada läbi käelise tegevuse eneseväljendamise oskused pagaritööks

Omandada kompositsiooni ja kujundamise põhiteadmised.

Õppida kasutama erinevaid kompositsioonivõtteid pagaritoodete kujundamisel

Õppesisu:

Joonistamine

Loominguline kujundamine

Vabakäeharjutused (erikujulised saiakesed, piparkoogid jms)

Geomeetrilised kujundid

Värvusõpetus

Värvuste saamine, mõju inimesele

Värviring, soojad ja külmad värvid, värvusharmoonia, kontrastid

Põhivärvused, nende kasutamine

Sekundaar-, tetsiaar- ja neutraalvärvuste kasutamine

Värvuste kasutamine pagaritoodete kaunistamisel

Kompositsioon

Kompositsiooni mõiste

Vormi tähtsus kompositsioonis

Ornament

Palmikud

Eksklusiivse pagaritoote kujundamine ja väljapanek (kavand + praktiline töö savist

või plastiliinist)



põhivärve, sekundaarvärve, sooje ja külmi värve

klassikalisi ja trendikaid kujundeid

Õppija oskab:

kasutada erinevaid kompositsioonivõtteid pagaritoodete kaunistamisel

valmistada etteantud kavandi järgi kujundeid

Hindamine:

Kirjalik test värvusõpetusest.

Eksklusiivse pagaritoote kavand ja praktiline töö.



erinevate tainaste valmistusviise

44

taigna moodustamis-ja käärimisprotsesse

nisutaigna valmistamise viise erineval moel

rukkijahust valmistatud erinevaid tooteid

rukki-ja nisutoodete küpsetamisel küpsetusrežiime

kvaliteetset toodangut ja praagi vältimise võimalusi

rahvuslikku toidupärandit tänapäeva kontekstis

rahvusköögi kultuuriloolist kujunemist

tähtpäevade ja rahvakalendri toidukombeid

erinevate kultuuride kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid

erinevate usunditega seotud toitumistavasid



Õppija oskab:

kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna valmistamisel

kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna töötlemisel ja kergitamisel

kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna küpsetamisel

seletada valmistoodetele esitatavaid nõudeid

koostada pagaritoodetele tehnoloogilisi kaarte, teha nende järgi tooteid

kasutada õigeid ja ohutuid töövõtteid töövahendite ja seadmetega töötamisel

kasutada ja käsitleda erinevaid pagari väikevahendeid ja seadmeid

rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna valmistamisel

rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna töötlemisel ja kergitamisel

rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna küpsetamisel

seletada valmistoodetele esitatavaid nõudeid ja analüüsida

valmistada pagaritooteid õiget tehnoloogiat ja toiduhügieeninõudeid järgides

koostada toodete retseptuure ja tehnoloogilisi kaarte ning neid kasutada oma

igapäevases praktilises töös

kasutada erinevaid kompositsioonivõtteid pagaritoodete kaunistamisel

valmistada etteantud kavandi järgi kujundeid

Mooduli hindamine:

Kirjalik test pagaritoodete tehnoloogias 40%

Praktiline töö pagaritoodete valmistamisel 60%: retsepti järgi tehnoloogilise kaardi

koostamine, toote hinna arvestamine, toorainete tellimine, toote valmistamine ja

väljapanek

Moodul 11 Pagari praktiline töö

8 õn / 320 tundi

8 P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab praktilise töö käigus õiged ja ohutud

töövõtted ning esmase oskuse rakendada teoreetilisi teadmisi praktilises töös. Oskab

valmistada liht- ja valikpagaritoodete taignaid ja tooteid järgides toiduohutuse

nõudeid. Õpib kasutama ja käsitlema erinevaid seadmeid ja väikevahendeid.

45

Omandab oskused oma töö planeerimiseks, järjestamiseks ja ajastamiseks. Oskab

kasutada tehnoloogilisi kaarte. Kujuneb valmisolek meeskonnatööks ja praktikaks.


Läbitud moodul „ Töökorraldus tootmisettevõttes‖ ja mooduli „Pagaritoodete

tehnoloogia‖ – nisujahust pärmitaignad.

Õppesisu:

Ettevõtte töö organiseerimine

Töökorraldus, ruumid, tööjaotus, tööpõhimõtted alluvussuhted, vastutus,

meeskonnatöö tähtsus, tööohutusnõuded, ergonoomia, säästlik tootmine,

toiduhügieen, isiklik hügieen.

Seadmete ja töövahendite kasutus ning igapäevane hooldus.

Tehnoloogiliste kaartide koostamine ja hinna arvutamine.

Pärmitaigen

Pärmitaigna valmistamine.

Pärmitaignast toodete valmistamine: terasaiad, kuklid, batoonid, plaadisaiad,

vormisaiad, lõikesaiad, põimiksaiad.

Toodete viimistlemine enne ja pärast küpsetamist.

Kihitatud pärmitaignast väikesaiad, stritslid, kringlid, pärjad, rasvküpsetised.

Toodete viimistlemine enne ja pärast küpsetamist.

Pärmi-lehttaigna valmistamine, viinisaiad. Toodete viimistlemine enne ja pärast

küpsetamist.

Rukki- ja segajahust leivad, sepikud ja seemnesepikud. Toodete viimistlemine enne

ja pärast küpsetamist.

Pirukad

Pärmitaignast pirukad, lahtised pirukad, poollahtised pirukad, väikesed pirukad.

Soolased ja magusad täidised, valmistamine ja kasutamine. Toodete viimistlemine

enne ja pärast küpsetamist.

Lehttaigna valmistamine

Soolased ja magusad pirukad.


Küpsised

Liivaküpsis. Lehttaigna küpsised. Juustuküpsis. Soolapulk Präänikud.



erinevaid pärmitaigna valmistamise tehnoloogiaid

pärmitaignast tooteid, nende valmistamise võtteid

viimistlusmaterjale ja nende kasutamise võimalusi

pärmita taignate valmistamise tehnoloogiaid

Õppija oskab:

kasutada õigeid töövõtteid

kasutada toiduainete mahu- ja mõõtevahendeid

kasutada ohutult seadmeid ja väiketöövahendeid

valmistada lihtpärmitaignaid

valmistada lihtpärmitaignast tooteid: lauasaiad, magusad saiad, terasaiad, pikad

saiad, kuklid, sepikud

46

valmistada leht- ja pärmilehttaignaid

valmistada ja viimistleda valikpagaritooteid: magusad ja soolased pirukad,

väikesaiad, kringlid, pärjad, stritslid, rasvküpsetised, plaadisaiad

valmistada rukki- ja segajahust taignaid

valmistada rukki- ja segajahust tooteid

valmistada lihtsamaid küpsiseid

töötada pagari õppeköögis hügieeni-ja tööohutusnõudeid

korraldada ja planeerida oma tööd vastavalt tööjuhendile

lugeda tehnoloogilisi kaarte ja arvutada toote omahinda

teostada õigesti puhastustöid pagari tööruumide, tööpindade, seadmete ja

töövahendite igapäevase korrashoiu tagamisel

Mooduli hindamine:

Praktilised oskused (100%) – pagaritoodete valmistamine: töö planeerimine ja

ajastamine, tooraine valik, tehnoloogilise kaardi lugemine, isiklik hügieen,

toiduohutus, õigete töövõtete kasutamine, praktilised oskused, valmistoode ja selle

analüüs juhendaja kaasabil, vastutustunne ja hoiakud.

Moodul 12 Kondiitritoodete tehnoloogia

7 õn / 280 tundi

3,75 T / 3,25 P

Kondiitritoodete tehnoloogia 3 õn / 120 tundi

Kondiitri praktiline töö õppeköögis 2 õn / 80 tundi

Kondiitritoodete tehnoloogilised kaardid 0,5 õn / 20 tundi

Kujundusõpetus 1,5 õn / 60 tundi

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kondiitritainaste põhiliikidest.

Kondiitritoodete valmistamiseks vajalike täidiste, kreemide, puistete, glasuuride,

želeede ja kaunistuste valmistamise ja kasutamise oskused. Õppija õpib tundma

erinevate tainaste valmistusviise, õigete tööoperatsioonide järjestust tehnoloogilises

protsessis; pooltoodete, kaunistusmaterjalide ja valikpagaritoodete valmistamist.

Õppija oskab valmistada erinevaid taignaid, kasutada erinevaid tehnoloogiaid ning

pooltooteid valikpagaritoodete ja kondiitritoodete valmistamiseks. Omandab

süvendatult kondiitritoodetele tehnoloogiliste kaartide koostamise oskusi. Oskab

valmistada kondiitritoodetele lihtsamaid kaunistusi ning kasutada erinevaid

kompositsioonivõtteid ja kirjastiile kujunduselemendina. Rakendab omandatud

värvusõpetuse, kompositsiooni ja kujundamise põhialused praktilises töös.


Läbitud moodulid: „ Töökorraldus ettevõttes” ja „Toorainete õpetus”

Kondiitritoodete tehnoloogia 3 õn / 120 tundi

3 õn T

47

Teema eesmärk:

Omandab teadmised kondiitritainaste põhiliikidest

Kondiitritoodete valmistamiseks vajalike täidiste, kreemide, puistete, glasuuride,

želeede ja kaunistuste valmistamise ja kasutamise oskused.

Õpib tundma erinevate tainaste valmistusviise,

Õigete tööoperatsioonide järjestus tehnoloogilises protsessis

Pooltoodete, kaunistusmaterjalide ja valikpagaritoodete valmistamine

Õppesisu:

Pärmitaigna valmistamise tehnoloogia

Lehttaigna valmistamise tehnoloogia

Põhitoorained. Või ettevalmistamine, taigna segamine. Taigna töötlemine. Taigna

vormimine. Toodete (saiakesed, küpsised, pirukad) valmistamine lehttaignast.

Toodete küpsetamine. Kookidele ja tortidele pooltoodete valmistamine.

Sügavkülmutatud pärmi- ja lehttaignad

Valmistamine, toodete valmistamine.

Liivataigna valmistamise tehnoloogia

Liivataigna liigid. Põhitoorained. Liivataigna valmistamise käik (käsitsi ja masinaga).

Liivataigen lisanditega. Liivataigna vormimine (plaadikookidele, portsjonkookidele,

tortidele) ja küpsetamine. Liivataignast küpsiste valmistamine.


Valmistamine ja erinevad liigid.

Piparkoogitaigna valmistamine

Põhitoorained, maitseainete segu, suhkru pruunistamine, siirupi keetmine, taigna

valmistamine, vormimine, küpsetamine, viimistlemine- kaunistamine.

Traditsioonilised piparkoogid, pehme piparkook. Osalised ja täissegud

piparkoogitaignast tortide, kookide valmistamiseks, präänikud.

Suhkrutaigna valmistamine

Põhitoorained. Taigna valmistamine. Taigna vormimine, küpsetamine.

Biskviittaigna valmistamine

Biskviittaigna iseloomustus. Põhitoorained. Klassikalise biskviittaigna valmistamine

Biskviittaigna valmistamine kasutades vahustusemulgaatoreid. Biskviittaigna

valmistamine kasutades osalist või täissegu (mix). Kiirbiskviitide valmistamine.

Biskviittaigna vormimine (tordipõhjad, lõikekoogid, pritsitud koogipõhjad (bušeed))

ja küpsetamine. Lisanditega biskviittaignate küpsetamine (kakao, moon, vürtsid,

pähklid jm). Biskviittaigna tüüpilisemad vead ja nende vältimine.

Võibiskviidi valmistamise tehnoloogia

Kasutatavad toorained. Võibiskviittaigna valmistamise tehnoloogia. Võibiskviittaigna

vormimine ja küpsetamine. Küpsised, keeksid, plaadikoogid võibiskviittaignast.

Osaliste ja täissegude (mixide) kasutamine keekside ja kookide valmistamiseks.

Muffinid.

Keedutaigna valmistamine Põhitoorained. Keedutaigna valmistamise tehnoloogia. Proovi võtmine. Keedutaignast

toodete vormimine. Toodete küpsetamine. Keedutaigna valmistamine

keedutaignapulbritest.

Beseetaigna (õhulise taigna) valmistamine

Õhulise taigna valmistamine. Õhulise taigna vormimine (kookidele, küpsistele,

tortidele). Besee taigna küpsetamine.

48

Purupooltoode. Taigna valmistamine.

Prääniku taigen.

Taigna valmistamise erinevad viisid. Taigna vormimine. Präänikute küpsetamine.

Pähkli-mandli taigen. Mandlitaigna valmistamine. Pähklipooltoote valmistamine.

Keeksid

Eri taignaliikidest keeksid. Erineva mahu ja kujuga keeksid.

Rullbiskviitide valmistamise tehnoloogia

Erinevate lisanditega biskviitrullid. Rullbiskviidi täidised. Rullbiskviidi pakendus ja

transport.

Kaunistuste valmistamine

Dekoormass, želatiinimass, martsipan, rasvaglasuur, šokolaad. Martsipani voolimine,

kujude valmistamine. Šokolaadist pooltoodete valmistamine. Suhkrumassi

valmistamine, voolimine.

Kreemide valmistamine.

Kreemide liigitus. Erinevate kreemide valmistamine, toorained (sh vedelad ja

pulbrilised kreemistabilisaatorid, želatiin).

Võikreemid, vanillikreemid, munavalgekreemid, koorekreemid (sh vahukoore, vedela

taimerasva, hapukoorekreemid), keedukreemid, kohupiimakreemid. Pulbritest

valmistatavad kreemid (vanilli, mandli, koore), valmiskreemid, segukreemid.

Tarretiste valmistamine.

Tarretiste (želeede) liigid, valmisželeed (külmželeed, dekoorželeed, katteželeed),

želeede valmistamine tarrendainetest (želatiin, agar), želeepulbritest,

želeekontsentraadist.

Suhkruliste pooltoodete valmistamine. Siirupid, glasuurid, pumatid. Pralinee.

Griljaaž.

Puistete valmistamine.

Kookide valmistamine

Liivataignakoogid. Biskviitkoogid. Keedutaignakoogid. Lehttaignast koogid.

Õhulisest taignast koogid. Erinevatest küpsetatud pooltoodetest kombineeritud

koogid. Üleküpsetatud koogid.

Tortide valmistamine

Biskviittordid. Liivataignatordid. Lehttaignatordid. Õhulisest pooltootest tordid.

Keedutaignatordid. Erinevatest pooltoodetest kombineeritud tordid. Temaatilised ja

tellitud tordid. Tortide kokkupanek, viimistlemine ja kaunistamine.



erinevate tainaste valmistusviise: pärmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-,

biskviit-, võibiskviit- ja beseetaigen

pooltoodete ja kaunistusmaterjalide valmistamist: siirupid, želeed, kreemid,

glasuurid, šokolaad, dekoormass, martsipan

valikpagaritoodete valmistamist: väikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid,

kringlid, rasvküpsetised, keeksid, küpsised

kookide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviitkoogid, liivataignakoogid,

keedutaignakoogid, lehttaignakoogid, beseekoogid, erinevatest küpsetatud

pooltoodetest koogid, üleküpsetatud koogid, purukoogid

tortide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviittordid, liivataignatordid,

keedutaignatordid, lehttaignatordid, beseetordid, erinevatest küpsetatud

pooltoodetest tordid, üleküpsetatud tordid, tellitud ja temaatilised tordid

49

Hindamine:

Kirjalikud testid

Kondiitri praktiline töö õppeköögis 2 õn / 80 tundi

2õn P

Valikpagaritoodete valmistamine ja viimistlemine

Väikesaiad. Viinisaiad. Kringlid. Pärjad. Plaadikoogid. Rasvküpsetised.

Pärmitaignast tooted

Pirukad, koogid.

Lehttaigna tooted

Pirukad. Koogid.

Keedutaignatooted Koogid.

Õhulisest taignast tooted. Pooltooted. Kaunistusmaterjalid.

Biskviittaignast pooltooted

Tordipõhjad, rullbiskviidid.

Muretaignast tooted

Liivataignast tooted

Küpsised Liivataigna küpsised. Võibiskviittaigna küpsised. Lehttaigna küpsised. Õhulisest

taignast küpsised. Präänikud. Piparkoogid.

Kreemide valmistamine

Kaunistuste valmistamine

Lihtsa biskviittaignast tordi valmistamine.


Õppija oskab:

valmistada erinevaid taignaid: pärmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-,


valmistada kondiitritoodetele lihtsamaid kaunistusi erinevatest

kaunistusmaterjalidest: želeed, glasuurid, šokolaad, dekoormass, martsipan

kasutada erinevaid tehnoloogiaid valikpagaritoodete valmistamiseks : väikesaiad,

plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvküpsetised, keeksid, küpsised

valmistada kreeme







Hindamine:

Praktilised oskused : taignate valmistamine, pooltoodete valmistamine,

valikpagaritoodete valmistamine, kaunistuste valmistamine, õigete töövõtete

kasutamine tööprotsessis, tehnoloogilise kaardi kasutamine, hoiakud ja suhtumine

praktilisse õpiprotsessi.

50

Kondiitritoodete tehnoloogilised kaardid 0,5 õn / 20 tundi

0,25 õn T /0,25 õn P

Õppija süvendab oskust teostada tooraine koguste arvestusi kondiitritoodete

retseptide alusel



Oskab koostada kondiitritoodete tehnoloogilisi ja kalkulatsiooni kaarte


Õppesisu:

Toorainete arvestus



ja lahuste arvutamine toodetele. Kaunistuste toorainete arvestus.


Retseptuuride koostamine kondiitritoodetele. Tehnoloogilised kaardid valikpagari- ja

kondiitri toodetele. Standardretseptuurid valikpagari- ja kondiitritoodetele.

Hinnakujundus








kondiitri retseptikoostamise põhimõtteid


Õppija oskab:




koostada tehnoloogilisi kaarte kondiitri- ja valikpagaritoodetele



Hindamine:


Praktiline ülesanne : kondiitritoodete tehnoloogiliste kaartide koostamine.

51

Kujundusõpetus 1,5 õn / 60 tundi

0,5 õn T / 1õn P

Teema eesmärk:

Omandada läbi käelise tegevuse eneseväljendamise oskused kondiitritööks

Omandada kompositsiooni ja kujundamise põhiteadmised.

Õppida kasutama erinevaid kompositsioonivõtteid kondiitritoodete kujundamisel

Õppesisu:

Joonistamine

Loominguline kujundamine.

Vabakäeharjutused (tordid, koogid, piparkoogid jms)

Geomeetrilised kujundid.

Värvusõpetus

Värvuste saamine, mõju inimesele.

Värviring, soojad ja külmad värvid, värvusharmoonia, kontrastid.

Värvuste kasutamine kondiitritoodete kaunistamisel.

Kompositsioon

Kompositsiooni mõiste.

Vormi tähtsus kompositsioonis.

Ornament.

Palmikud.

Figuurid, lehed, lillemotiivid, õied (roos, moon, karikakar jm).

Tordi kaunistamine.

Temaatilise erikujulise tordi kujundamine ja väljapanek (kavand + praktiline töö

kaunistuste valmistamine savist või plastiliinist).

Klassikaline ilukiri

Erinevate kirjastiilide kasutamine kujunduselemendina.



värvusõpetuse ja kompositsiooni põhialuseid, esteetilise aspekti tähendust

toodangu välimuse ja müüdavuse seisukohalt



kirja kui kujunduselementi

Õppija oskab:

kasutada erinevaid kompositsioonivõtteid kondiitritoodete kaunistamisel

valmistada etteantud kavandi järgi lillemotiive, ornamente, loomafiguure, puuvilju

kasutada erinevaid kirjastiile kujunduselemendina

Hindamine:

Jooksev hindamine

Eksklusiivse kondiitritoote (tort) kavand ja praktiline töö

52

Õpimapp valminud töödest



erinevate tainaste valmistusviise: pärmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-,


pooltoodete ja kaunistusmaterjalide valmistamist: siirupid, želeed, kreemid,

glasuurid, šokolaad, dekoormass, martsipan

valikpagaritoodete valmistamist: väikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid,

kringlid, rasvküpsetised, keeksid, küpsised









kondiitri retseptikoostamise põhimõtteid


värvusõpetuse ja kompositsiooni põhialuseid, esteetilise aspekti tähendust

toodangu välimuse ja müüdavuse seisukohalt



kirja kui kujunduselementi

Õppija oskab:

valmistada erinevaid taignaid: pärmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-,


valmistada kondiitritoodetele lihtsamaid kaunistusi erinevatest

kaunistusmaterjalidest: želeed, glasuurid, šokolaad, dekoormass, martsipan

kasutada erinevaid tehnoloogiaid valikpagaritoodete valmistamiseks : väikesaiad,

plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvküpsetised, keeksid, küpsised

valmistada kreeme










koostada tehnoloogilisi kaarte kondiitri- ja valikpagaritoodetele



kasutada erinevaid kompositsioonivõtteid kondiitritoodete kaunistamisel

53

valmistada etteantud kavandi järgi lillemotiive, ornamente, loomafiguure, puuvilju

kasutada erinevaid kirjastiile kujunduselemendina

Mooduli hindamine:

Kirjalik test kondiitritoodete tehnoloogias 40%

Kondiitritoote kalkulatsioonikaardi ja tehnoloogilise kaardi koostamine, toorainete

tellimine, toote valmistamine, kaunistamine ja esitlemine 50%

Kujundusõpetuse õpimapp 10%

Moodul 13 Kondiitri praktiline töö

5 õn / 200 tundi

5 P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab praktilise töö käigus õiged ja ohutud

töövõtted ning esmase oskuse rakendada teoreetilisi teadmisi praktilises töös. Oskab

valmistada kondiitritoodete- ja valikpagaritoodete taignaid ja tooteid järgides

toiduohutuse nõudeid. Õpib kasutama ja käsitlema erinevaid seadmeid ja

väikevahendeid. Omandab oskused oma töö planeerimiseks, järjestamiseks ja

ajastamiseks. Oskab kasutada tehnoloogilisi kaarte. Valmistada õpilane ette praktika

sooritamiseks ettevõttes.

Nõuded õpingute alustamiseks:

Läbitud moodulid : „Töökorraldus ettevõttes” ja osaliselt läbitud moodul

„Kondiitritoodete tehnoloogia”.

Õppesisu:

Pärmitaigen ja sellest toodete praktiline valmistamine.

Liht- ja kihitatud taignast väikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid,

rasvaküpsetised.

Soolased ja magusad täidised.

Pärmi-lehttaigna valmistamine, viinisaiad.

Toodete viimistlemine enne ja peale küpsetamist.

Tehnoloogia kaartide koostamine ja hinna arvutamine.

Seadmete käsitlemine ja väikevahendite kasutamine.

Leht-, mure-, piparkoogi-, keedu-, biskviit-, võibiskviit ja beseetaigna

valmistamine Pooltoodete valmistamine kookidele ja tortidele.

Küpsiste ja keekside valmistamine.



Kookide ja tortide valmistamine

Kaunistuste valmistamine kreemist, želeest, šokolaadist, martsipanist ja

dekoormassist.

Kookide ja tortide vormistamine ja viimistlemine.



54



erinevaid pärmitaigna valmistamise tehnoloogiaid

pärmitaignast tooteid, nende valmistamise võtteid


pärmita taignate valmistamise võimalusi

kookidele ja tortidele pooltoodete valmistamise võtteid

kaunistusmaterjale

kookide ja tortide viimistlemise võimalusi

seadmeid ja väikevahendeid

Õppija oskab:

valmistada erinevaid taignaid

valmistada valikpagaritooteid

vormistada ja viimistleda torte ning kooke

valmistada lihtsamaid kaunistusi

kasutada seadmeid ja väikevahendeid

Mooduli hindamine:

Praktiliste tööde jooksev hindamine (40%)

Kondiitritoote ja valikpagaritoote valmistamine õpilase enda koostatud tööjuhendi

järgi (60%): (tööjuhend 20%, praktiline tööprotsess 30%, valmistoodete kvaliteet

50%).

Moodul 14 Pagar-kondiitri eriala praktika

22 õn / 880 tundi

22 P

Pagari praktika 11 õn

Pagari praktika planeerimine 0,5 õn


Pagari praktika aruannete koostamine ja kaitsmine 0,5 õn

Kondiitri praktika 11 õn

Kondiitri praktika planeerimine 0,5 õn


Kondiitri praktika aruannete koostamine ja kaitsmine 0,5 õn

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija harjub töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi

oskusi, õpib tundma ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist. Õppija saab iseseisva

töö korraldamise ja tegemise kogemusi toodete valmistamisel, arendab

meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, täidab tööturvalisuse,

tööohutuse, tööhügieeni ja jäätmekäitluse nõudeid töökohal. Arendab isiksuse

omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega pagari-ja

kondiitriettevõttes.

Õppija õpib valmistama pärmitaignatooteid, täidiseid, viimistlusmaterjale, küpsiseid,

keekse, kooke, torte, kaunistusmaterjale; õpib kasutama seadmeid ja väikevahendeid;

55

osaleb aktiivselt töös, järgib tööaegu, täidab korraldusi, suhtleb juhendajaga, töötab

meeskonnas; korraldab oma tööd ja töökohta; hindab tehtud töö kvaliteeti.


Läbitud moodulid: „ Toorainete õpetus”, „Töökorraldus ettevõttes”, osaliselt

moodulid „Pagaritoodete tehnoloogia”, „Pagari praktiline töö”.

Pagari praktika 11 õn / P

Pagari praktika planeerimine 0,5 õn


Pagari praktika aruannete koostamine ja kaitsmine 0,5 õn

Teema eesmärk:






omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega pagari ettevõttes.

Õppija õpib valmistama pärmitaignatooteid, täidiseid, viimistlusmaterjale, küpsiseid,;

õpib kasutama seadmeid ja väikevahendeid; osaleb aktiivselt töös, järgib tööaegu,

täidab korraldusi, suhtleb juhendajaga, töötab meeskonnas; korraldab oma tööd ja

töökohta; hindab tehtud töö kvaliteeti.

Praktika planeerimine

Õpilastele praktika eesmärkide ja sisu tutvustamine. Eneseanalüüs, isiklikud reaalsed

eesmärgid praktilise töökogemuse saamiseks. Vajalike dokumentide koostamine

praktikale minekuks (CV, avaldus). Praktikaleping. Tervisetõend.

Praktikaettevõtetega läbirääkimised, õpilastega ettevõtete külastamine, kokkulepped

praktika juhendajaga (eesmärgid), praktika sisu ja mahu osas. Praktikaettevõttes

õpilase tutvustamine juhendajale. Nõuetekohane riietus. Kontaktide vahetus, lepingu

sõlmimine, ettevõttes praktikadokumentatsiooni tutvustamine. Selgitused

praktikaaruande koostamise osas.

Pagari praktika

Ettevõtte üldine iseloomustus (nimetus, õigusvorm, asukoht, kontaktandmed,

asutamise aeg ja ajalugu, peamine ja kõrvaltegevusalad, töötajate arv, struktuuriline

ülesehitus, töösisekorraeeskirjad). Ettevõtte tegevuse kirjeldus. Ettevõtte

töötingimustega kohanemine.

Erinevate tootmisprotsessis kasutatavate töövahendite ja seadmete tundmaõppimine ja

nendega töötamine. Tööohutus.

Osaleb pagaritsehhi töös ettevõtte poolt määratud juhendaja kaasabil:

Toorainete eeltöötlemine, külmtöötlemine (jahu, munade, puuviljade ja täidiste jaoks

vajalikud eeltöötlemised).

Taignate valmistamine (eeltaignata pärmitaigen, eeltaignaga pärmitaigen, kihiline

pärmitaigen, rukkijahust taigen, dispergeeritud seguga taignad, kiirmeetodil

valmistatavad taignad, taignaparandajatega valmistatavad taignad).

Lihtsaiade vormimine ja kaalumine (kuklid, pikad saiad, batoonid, vormisaiad,

lõikesaiad, põimsaiad).

56

Suhkru- ja rasvarikaste saiade vormimine ja kaalumine (väikesaiad, viinisaiad,

stritslid, kringlid, pärjad, plaadisaiad).

Leibade, sepikute ja seemnesepikute valmistamine.

Erinevate pirukate ja saiade valmistamine pärmitaignast ja lehttaignast (lahtised-,

väikesed pirukad, poollahtised pirukad).

Soolaste ja magusate täidiste valmistamine toodetele.

Eriliigiliste küpsiste valmistamine (liivaküpsis, lehttaigna küpsis, präänikud).

Toodete kergitus- ja küpsetus protsessid (aeg, temperatuur, režiimid, toodete küpsuse

määramine).

Toodete küpsetuskaod.

Valmistoodangule esitatavad nõuded ja kehtiva normid, toodangu dokumentatsioon.

Toodangu praagi tekkimise põhjused.

Toodangu pakendamine, säilitamine.

Praktikaaruannete koostamine ja kaitsmine.

Ettevõttest kogutud informatsiooni ja kooli poolt antud juhendi kaasabil koostab

õpilane praktikaaruande. Aruandes kajastub õpilase poolt teada saadud informatsioon

ja tema poolt ettevõttes tehtud töö ning eneseanalüüs. Aruande kaitsmine toimub

koolis. Hinnangu aruandele annab enne praktikaaruande kaitsmist koolipoolne

juhendaja. Lõplik hinne ettevõtte praktikale pannakse komisjoni poolt pärast aruande

kaitsmist.



ettevõtte struktuuri, töökorraldust, töösisekorraeeskirju,

pagaritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse

ettevõtte pagaritooteid

Õppija oskab:

oma tööd korraldada ja organiseerida töökohta

pidada kinni eririietuse kandmise nõuetest, järgida hügieeni-ja tööohutuse nõudeid

kasutada ja puhastada seadmeid ning töövahendeid

pagaritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsessi etappe: toorainete

vastuvõtmine, ettevalmistus tootmiseks, taigna segamine, kääritamine,

tükeldamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine, toodete viimistlemine,

jahutamine, pakendamine, säilitamine, väljastamine

valmistada lihtpagaritooteid: leivad, saiad, sepikud, rahvustooted

valmistada valikpagaritooteid: kringlid, stritslid, pärjad, pooltooted, pirukad,

väikesaiad

määrata valmistoodete kvaliteeti organoleptiliselt

kinni pidada kokkulepetest, osaleda aktiivselt töös, järgida tööaegu, täita

korraldusi

suhelda juhendajaga ja töötada meeskonnas

hinnata ja analüüsida oma teadmisi, praktilisi oskusi, hoiakuid ning

isiksuseomadusi

analüüsida kutsealaseid oskusi, tööle asumise võimalusi arvestades

praktikakogemusi.

Hindamine:

Ettevõtte poolne kirjalik tagasiside (hinnanguleht) 60%

Praktika kirjalik aruanne ja selle kaitsmine 40%

57

Kondiitri praktika 11 õn / 440 tundi

11 õn P

Kondiitri praktika planeerimine 0,5 õn


Kondiitri praktika aruannete koostamine ja kaitsmine 0,5 õn

Teema eesmärk:






omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega kondiitri ettevõttes.

Õppija õpib valmistama valikpagaritooteid, täidiseid, kreeme, viimistlusmaterjale,

küpsiseid, keekse, kooke, torte, kaunistusmaterjale; õpib kasutama seadmeid ja

väikevahendeid; osaleb aktiivselt töös, järgib tööaegu, täidab korraldusi, suhtleb

juhendajaga, töötab meeskonnas; korraldab oma tööd ja töökohta; hindab tehtud töö

kvaliteeti.

Praktika planeerimine

Õpilastele praktika eesmärkide ja sisu tutvustamine. Eneseanalüüs, isiklikud reaalsed

eesmärgid praktilise töökogemuse saamiseks. Vajalike dokumentide koostamine

praktikale minekuks (CV, avaldus). Praktikaleping. Tervisetõend.

Praktikaettevõtetega läbirääkimised, õpilastega ettevõtete külastamine, kokkulepped

praktika juhendajaga (eesmärgid), praktika sisu ja mahu osas. Praktikaettevõttes

õpilase tutvustamine juhendajale. Nõuetekohane riietus. Kontaktide vahetus, lepingu

sõlmimine, ettevõttes praktikadokumentatsiooni tutvustamine. Selgitused

praktikaaruande koostamise osas.

Kondiitri praktika

Ettevõtte üldine iseloomustus (nimetus, õigusvorm, asukoht, kontaktandmed,

asutamise aeg ja ajalugu, peamine ja kõrvaltegevusalad, töötajate arv, struktuuriline

ülesehitus, töösisekorraeeskirjad).

Ettevõtte tegevuse kirjeldus. Ettevõtte töötingimustega kohanemine.

Erinevate tootmisprotsessis kasutatavate töövahendite ja seadmete tundmaõppimine ja

nendega töötamine, puhastamine.

Osaleb kondiitritsehhi töös ettevõtte poolt määratud juhendaja kaasabil.

Toorainete vastuvõtt.

Toiduainete eeltöötlemine, külmtöötlemine (jahu, munade, puuviljade ja täidiste jaoks

vajalikud eeltöötlemised, vahustamised jne.).

Taignate valmistamine (eeltaignata pärmitaigen, eeltaignaga pärmitaigen, kihiline

pärmitaigen, liivataigen, dispergeeritud seguga taignad, kiirmeetodil valmistatavad

taignad, taignaparandajatega valmistatavad taignad, biskviittaigen, võibiskviittaigen,

lehttaigen, õhuline taigen, keedutaigen).

Pooltoodete kaalumine ja vormimine (ka pritsimine).

58

Väikesaiade valmistamine.

Suhkru- ja rasvarikaste saiade valmistamine.

Pirukate valmistamine (lahtised, kinnised).

Küpsiste valmistamine.

Lehttaignast toodete valmistamine (pirukad, koogid, küpsised).

Keedutaignast toodete valmistamine (ekleerid, profitroolid jm.).

Õhulisest taignast toodete valmistamine (küpsised, koogid, tordid).

Kaunistusainete valmistamine erinevatele kondiitritoodetele.

Erinevate kondiitritoodete valmistamine (rullbiskviit, keeksid, kaalukoogid,

lõikekoogid, kombineeritud koogid, erikujulised koogid).

Tortide valmistamine (liivataignast, biskviittaignast, kombineeritud tordid,

lõiketordid, erikujulised tordid, tähtpäevatordid).

Praktikaaruannete koostamine ja kaitsmine.

Ettevõttest kogutud informatsiooni ja kooli poolt antud juhendi kaasabil koostab

õpilane praktikaaruande. Aruandes kajastub õpilase poolt teada saadud informatsioon

ja tema poolt ettevõttes tehtud töö ning eneseanalüüs. Aruande kaitsmine toimub

koolis. Hinnangu aruandele annab enne praktikaaruande kaitsmist koolipoolne

juhendaja. Lõplik hinne ettevõtte praktikale pannakse komisjoni poolt pärast aruande

kaitsmist.




kondiitritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse

praktikaettevõttes valmistatavaid tooteid

erinevaid pärmitaigna ja pärmita taignate valmistamise tehnoloogiaid

pärmitaignast tooteid nende valmistamise võtteid


küpsiste ja keekside valmistamise võimalusi

kookide ja tortide pooltoodete valmistamise võimalusi

kaunistusmaterjale


Õppija oskab:








valmistada liht- ja kihitatud pärmitaignast tooteid


väikesaiad

viimistleda tooteid enne ja peale küpsetamist

kooke ja torte vormistada ja viimistleda

määrata pool-ja valmistoodete kvaliteeti organoleptiliselt

59


korraldusi



isiksuseomadusi


praktikakogemusi.

Hindamine:

Ettevõtte poolne kirjalik tagasiside (hinnanguleht) 60%

Praktika kirjalik aruanne ja selle kaitsmine 40%




pagaritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse

ettevõtte pagaritooteid


kondiitritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse

küpsiste ja keekside valmistamise võimalusi

kookide ja tortide pooltoodete valmistamise võimalusi

kaunistusmaterjale


Õppija oskab:








valmistada lihtpagaritooteid: leivad, saiad, sepikud, rahvustooted


väikesaiad

viimistleda tooteid enne ja peale küpsetamist

kooke ja torte vormistada ja viimistleda

määrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti organoleptiliselt


korraldusi



isiksuseomadusi


praktikakogemusi.

Mooduli hindamine:

60

Mooduli koondhinne kujuneb pagari ja kondiitri praktika kaalutud keskmisest hindest.

61

Moodul 15 Valikõpingud

7 õn / 280 tundi

3,5 T / 3,5 P

Kutsealane inglise keel 1 õn / 40 tundi

Kutsealane vene keel 1 õn / 40 tundi

Arvuti kasutamine tootmisprotsessis 1 õn / 40 tundi

Õpioskused 1 õn / 40 tundi

Klienditeenindus 1 õn / 40 tundi

Toitlustusteenindus 1 õn / 40 tundi

Trühvlite valmistamine 1 õn / 40 tundi

Kutsealane inglise keel

1 õn / 40 tundi

0,5 õn T/ 0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab erialaga seotud inglise keelse sõnavara

mõisted ja terminid, oskab tõlkida võõrkeelsetest infoallikatest hangitud kutsealaseid

tekste; areneb õpilase keelekasutus.


Õppesisu:

Suhtlemine, asjaajamine

Kutsealase suhtluskeele arendamine (tavalised keelekasutusolukorrad, suhtlemine

eriolukordades).

Kutsealase terminoloogia tundmine ja kasutamine.

Lihtsamate kutsealaste tekstide lugemine, refereerimine ja tõlkimine.

Erialane terminoloogia

Toiduainete, roogade ja jookide nimetused, pagari-ja kondiitri seadmed ja

töövahendid; taignate liigid, valmistamise tehnoloogia jt köögitoimingud, toodete

organoleptiline kirjeldamine).



kuidas refereerida ja tõlkida inglise keelset lihtsamat kutsealast teksti

Õppija oskab:

kasutada lihtsamaid inglise keelseid väljendeid tööprotsessis

tulla toime lihtsamates suhtlussituatsioonides

62

hankida inglise keelset kutsealast informatsiooni;

Mooduli hindamine:

Kirjalik töö- inglise keelse pagari-kondiitri erialase sõnavara tundmine ( 40%);

retseptide tõlkimine (20%)

Rühmatöö- tööalase tüüpolukorra lahendamine inglise keeles(40%)

Kutsealane vene keel

1 õn / 40 tundi

0,5 õn T/ 0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab erialaga seotud vene keelse sõnavara,

mõisted ja terminid, oskab tõlkida võõrkeelsetest infoallikatest hangitud kutsealaseid

tekste; areneb õpilase keelekasutus.

Õppesisu:

Suhtlemine, asjaajamine

Kutsealase suhtluskeele arendamine (tavalised keelekasutusolukorrad, suhtlemine

eriolukordades).

Kutsealase terminoloogia tundmine ja kasutamine.

Lihtsamate kutsealaste tekstide lugemine, refereerimine ja tõlkimine.

Erialane terminoloogia

Toiduainete, roogade ja jookide nimetused, pagari-ja kondiitri inventar, seadmed ja

kasutusjuhendid; taignate liigid, valmistamise tehnoloogia jt köögitoimingud, toodete

organoleptiline kirjeldamine).

Juhised

Informatsiooni hankimine.



kuidas refereerida ja tõlkida vene keelset lihtsamat kutsealast kirjandust

Õppija oskab:

kasutada lihtsamaid vene keelseid termineid tootmisprotsessis

tuleb toime lihtsamates tööalastes suhtlussituatsioonides

hankida vene keelset kutsealast informatsiooni

Mooduli hindamine:

Kirjalik töö- vene keelse pagari-kondiitri erialase sõnavara tundmine ( 40%);

Retseptide tõlkimine (20%)

Rühmatöö- tööalase tüüpolukorra lahendamine vene keeles(40%)

63

Arvuti kasutamine tootmisprotsessis 1 õn / 40 tundi

0,5 õn T /0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et areneb õpilase tekstitöötluse, tabeltöötluse ja informatsiooni

hankimise ja süstematiseerimise oskus lähtudes Eesti Infotehnoloogis Seltsi poolt

välja töötatud Arvutikasutaja Oskustunnistuse (Computer Driving Licence) moodulite

AO1, AO 2, AO 3, AO 4 ja AO 7 eesmärkidest ja nõuetest. www.ao.ee; süveneb

õpilase arvuti kasutamise, informatsiooni hankimise ja süstematiseerimise oskus

kutsealases töös.


Läbitud moodulid : „Kommunikatsioon” ja „ Töökorraldus ettevõttes”.

Õppesisu:

Infotehnoloogia kasutamine pagar-kondiitri erialal.

Tekstitöötlusprogramm Word 7.0 või samu võimalusi pakkuv programm;

tabeltöötlusprogramm Excel 5.0 või samu võimalusi pakkuv programm;

Arvuti kasutamise pagar-kondiitri töös; internetist ja muudest allikatest hangitud

informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine;

Kirjalike tööde maketi väljatöötamine ja kasutamine.

Arvuti kasutamine pagar-kondiitri töös. Menüüde, retseptide, tehnoloogiate,

reklaamide koostamine.

Tabeltöötlus: Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine.

Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine. Andmete sh valemite sisestamine lahtrisse.

Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Tabeli kopeerimine,

teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine,

nende laiuse ja kõrguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine.

Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate

funktsioonidega. Tabelite vormindamine. Dokumendi printimine.

Kalkulatsioonid, laoarvestused.

Õpitulemused:


infotehnoloogia tähtsust ja arengut

Õppija oskab:

kasutada infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid;

töötada Windows keskkonnas tekstitöötlusprogrammiga ja

tabeltöötlusprogrammiga;

kasutada Internetti ja infootsingumootorite abil informatsiooni leida;

kasutada elektronposti;

kasutada arvutit praktilises töös ja kutsealase töö arendamiseks;

koostada kirjaliku töö maketti;

hankida informatsiooni internetist, seda süstematiseerida, töödelda ja salvestada

kasutada oskuslikult arvutit praktilises töös

Mooduli hindamine:

Hinnatakse praktilise töö käigus lahendatud harjutusülesanded (20%)

64

Teoreetilisi teadmisi kontrollitakse e-õppe keskkonnas (40%)

Praktiline ülesanne (kalkulatsioonikaart, tehnoloogiline kaart) (40%)

Õpioskused 1 õn / 40 tundi

0,5 õn T / 0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et arendada õppijate õpioskusi, et tõhusamalt areneksid nende

ainealased oskused ja paraneksid teadmised. Kursuse kaudne eesmärk on vähendada

väljalangevust ning tõsta õppijate õpimotivatsiooni.


Õppesisu:

Milline õppija olen?

Motivatsioon

Multiintelligentsus ja õpistiilid

Mälu ja selle toimimine

Mõtte jõud

Õpime õppima

Konspekteerimine, kirjalike tööde tegemine, arvestuste ja eksamite sooritamine

Tagasiside läbivõetu kohta

Konfliktid, konflikti haldamise stiilid

Kokkuvõte kursusest ja toimetulekust



mis on tema vastutus õpiprotsessis

mis võivad olla tema ebaedu põhjused

oma õpistiili

milline intelligentsus on tal enam arenenud

kuidas töötab mälu

kuidas saab ennast aidata paremate õpitulemuste saavutamisel

Õppija oskab

oma õpinguid tõhusamalt eesmärgistada ja planeerida

efektiivsemalt kuulata, lugeda, organiseerida materjale

otstarbekamalt konspekteerida

erinevaid strateegiaid kasutades omandada õpitut

ennast paremini ette valmistada kontrolltöödeks ja eksamiteks

Mooduli hindamine:

Õpimapp – tunniülesanded ja iseseisvad tööd 70%

Arutelu (suuline) – kogu läbitud materjali ulatuses 20%

Auditoorne külastatavus ja osalemine 10%

65

Klienditeenindus 1 õn / 40 tundi

0,5 õn T / 0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija mõistaks klientide vajadusi ja tunneks

müügisuhtlemise aluseid.


Õppesisu:

Teenuse olemus (teenus/kaup)

Teeninduse mõiste ja olemus

Teeninduse mõiste ja olemus

Teenindustüübid

Teenindus kui suurim tegevusvaldkond maailmas

Teeninduse kvaliteet

Teeninduse kvaliteet, selle põhikomponendid

Teeninduse kvaliteedi kujunemise mehhanism

Teeninduse kvaliteedi kujunemist mõjutavad teenindusketi etapid

Kvaliteedi kontroll tagasiside kaudu (aktiivne /passiivne tagasiside)

Klientide rühmitamine

Kliendi mõiste

Klient teenindusettevõtte organisatsioonis

Klientide rühmitamise tähtsus ja alused

Toitlustusettevõte, kliendirühmad teenuste, gruppide, liikide ja vormide kaupa

Klientide vajadused ja ootused

Maslowi vajaduste hierarhia, vajadused mida rahuldavad toitlustusettevõtted

Erivajadused, nendega arvestamine

Erineva kultuuritaustaga klientide vajadused

Eri kliendirühmade vajadused

Klientide soovid ja ootused

Soovide kindlakstegemine

Ootuse tekkimise protsess

Klienditeenindaja roll, teoreetilised, praktilised ja sotsiaalkultuurilised

valmisolekud

Klienditeenindaja ja teenindusettevõtte organisatsioon

Klienditeenindaja roll

Klienditeenindaja kuvand

Klienditeenindaja kuvandi elemendid, riietus

Vormirõivastus ja selle lisandid

Puhtus ja hügieen, liigutused ja kõnnak

Kiituste käsitlemine

Kiituste liigid

Kiituste käsitlemine teenindussituatsioonis

Kiitused ja teenindaja eneseväärtustamine

Kiituste praktiline käsitlemine

Kaebuste ja probleemide kliendikeskne käsitlemine

Kaebuste olemus ja põhjused

Kaebuste lahendamise protseduurid

66

Kontaktisiku roll kaebuste käsitlemisel

Kaebuste praktiline käsitlemine

Kaebuste järelkäsitlus

Kliendikeskne teenindus

Kliendikesksus – valitsev trend teeninduses. Klienditrendide muutused.

Teenuste müük, müügitehnikad

Müügi mõiste

Müügi osad, peamised müügitehnikad

Teeninduse korraldamine

Teeninduskontseptsioon

Teenuste pakett

Teenindusstrateegia

Teeninduse korraldamise põhimõtted

Klientide turvalisus ja ohtlikud olukorrad

Klienditeenindaja eksimused

Teeninduse planeerimine ettevõttes

Teenindusstandardid ettevõttes

Teeninduskett

Teenindusketi mõiste

Teenindusketi osad

Konkreetse ettevõtte teeninduskett

Meeskonnatöö

Siseturundus ettevõttes



teenindaja, kui ettevõtte esindaja rolli ja teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi;

erinevaid müügitehnikaid, klientidelt tagasiside hankimise ja edastamise

põhimõtteid;

teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse tagamisel;

ohutu ja turvalise teenindamise põhinõudeid

Õppija oskab:

toime tulla teeninduse tavasituatsioonides, käsitleda klientide kiitusi, probleeme ja

kaebusi;

hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt

Mooduli hindamine:

Rollimängud, rühmatööd erinevatest teenindussituatsioonidest -60%

Kirjalik test klienditeeninduse põhimõistete kohta – 40 %

67

Toitlustusteenindus 1 õn / 40 tundi

0,5 õn T / 0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma teeninduse põhimõtteid,

serveerimisnõusid, lauanõusid, pokaale, söögiriistu. Õpib katma lauda vastavalt

menüüle, omandab lauanõude kandmise võtted ja serveerimise põhitõed, teenindamise

põhireeglid. Õpib eristama erinevaid lauateenindustüüpe. Mõistab iseseisva ja

meeskonnatöö tähtsust toitlustuses.

Õppesisu:

Sissejuhatus

Teenindus-ja müügitoimingud Tähtsus, müügisituatsiooni etapid, müügitehnikad, tagasiside, analüüs, edastamine

Oodatava ja kogetava kvaliteedi erisused

Teenindaja olemus, töökohustused, riietus

Teenindusruumid ja nende sisustus

Nõuded, teenindusruumide mööbel ja selle paigutamine

Selveteenindus

Lauapesu

Linad, salvrätikud – materjalid, mõõdud, kasutamine

Lauanõud, söögiriistad, serveerimisvahendid

Materjalid, mõõdud, kasutamine teeninduses

Laudade eelkatted

Koostamise põhimõtted ja reeglid. Table d´hote, A la carte, furšettlaud, kohvilaud,

buffetlaud

Roogade serveerimine

Serveerimisviisid, kasutamine eel-, põhi- ja järelroogade serveerimisel

Jookide serveerimine

Vesi, karastusjoogid, kohv, tee

Teenindusprotsess

Klientide teenindamine tavateeninduses

Kassatoimingud

Õpitulemused:


kliendi vajadusi ja ootusi;

kliendi nõustamise põhimõtteid;

müügi ja teenindamise põhitehnikaid;

erinevaid eelkatteid;

kehtivaid maksevahendeid, isikut tõendavaid dokumente;

tagasiside vastu võtmise ja edastamise põhimõtteid

Õppija oskab:

katta lauda vastavalt menüüle (lihtne)

68

valida vastavalt menüüle lauanõud, söögiriistad ja serveerimisvahendid ja planeerida

nende vajadust

Mooduli hindamine:

Kirjalik teadmiste test 30 %

Etteantud menüü järgi III käigulise lõuna nõude, söögiriistade, serveerimisvahendite

vajaduse arvestus ja kohakatte joonis 40%

Praktilised oskused 30%

Trühvlite valmistamine 1 õn / 40 tundi

0,5 õn T / 0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab läbi teoreetilise õpetuse ja käelise tegevuse

lisaoskuse kondiitritoodete valmistamisel.


Õppesisu:

Kakao ja šokolaad, šokolaadi liigid

Rasvaglasuur ja selle liigid

Šokolaadi ja rasvaglasuuri sulatamise erinevad võimalused

Tuumalised: pähklid, mandlid, laastud, kookoshelbed ja nende ettevalmistamine

Toorjuustud, nende üldiseloomustus

Vahukoored ja kooreasendajad

Puuviljad: kuivatatud, värsked, sukaad, fondüü

Pooltoodete valmistamine trühvlitele

Täidiste valmistamine trühvlitele

Trühvlite valmistamine, vormimine ja viimistlemine



trühvlite valmistamiseks kasutatavaid põhitooraineid ja lisandeid

toorainete ettevalmistamist

kuidas teha toorainete asendusi

Õppija oskab:

pooltoodete valmistamist trühvlitele (korvikesed šokolaadist, mernquest; tuilled

kamaga, meepulbriga, šokolaadiga)

valmistada lihtsamaid ganache masse ja trühvleid erinevatest massidest

viimistleda trühvleid peale vormimist

Mooduli hindamine:

Kirjalik teadmiste test (põhitoorainete tundmine, pooltoodete ja täidiste valmistamise

tehnoloogia) 40%

Trühvlite praktiline valmistamine ja viimistlemine – 60%

69

Lõpueksam

2 õn

Pagari lõpueksam 1õn

Kondiitri lõpueksam 1 õn

Lõpueksam sooritatakse II kursusel (pagari lõpueksam) ja III kursusel (kondiitri

lõpueksam).

Lõpueksami eesmärk:

Lõpueksami mooduliga taotletakse, et õppija tõendab teadmiste , oskuste süsteemsust

ja kasutamisoskust, sotsiaalset valmisolekut töötamiseks õpitud kutsealal.


Läbitud üld- ja põhiõpingute moodulid vähemalt rahuldavale tulemusele.

Lõpueksami sisu:

Pagari eriala lõpueksam

1õn

0,5 õn T/ 0,5 õn P

Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.

Teoreetiline osa: kirjalik test üld- ja põhiõpingute moodulites läbitud teemade kohta.

Praktiline osa koosneb liht- ja valikpagaritoote valmistamisest alates tooraine valikust

kuni toote esitluseni. Lihtpagaritoode valmistatakse kooli poolt ette antud

tehnoloogilise kaardi järgi; valikpagaritoote valib õpilane ja koostab selle kohta

tehnoloogilise kaardi, toiduainete tellimuse ja teostab töö praktiliselt.



pagaritöö tehnoloogiat

Õppija oskab:

pagaritöö tehnoloogiat praktilises töös kasutada

koostada tehnoloogiakaarti, selle järgi töötada

arvestada toote hinda

esitleda toodet

Õppija on valmis asuma erialasele tööle.

Kondiitri eriala lõpueksam

1õn

0,5 õn T/ 0,5 õn P

Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.

Teoreetiline osa: kirjalik test üld- ja põhiõpingute moodulites läbitud teemade kohta.

Praktiline osa koosneb tordi- ja valikpagaritoote valmistamisest alates tooraine

valikust kuni toote esitluseni. Valikpagaritoode valmistatakse kooli poolt ette antud

tehnoloogilise kaardi järgi; tordi valib õpilane (juhendaja kaasabil) ja koostab selle

kohta tehnoloogilise kaardi, toiduainete tellimuse ja teostab töö praktiliselt.



70

kondiitritöö tehnoloogiat

Õppija oskab:

kondiitritöö tehnoloogiat praktilises töös kasutada

koostada tehnoloogiakaarti, selle järgi töötada

arvestada toote hinda

esitleda toodet

Lõpetaja on valmis asuma erialasele tööle

71

Üldhariduslikud õppeained

Üldhariduslikud õppeained kutseõppeasutuses

Üldharidusainete ainekavad on aluseks kutsekeskhariduse õppekavade

väljatöötamisele.

Üldharidusainete õppemaht kutseõppeasutustes kutsekeskhariduse omandamiseks on

vähemalt 40 õppenädalat, mis sisaldab 32 õppenädalat kohustuslikke üldharidusaineid

ja 8 õppenädalat kutse- või eriala toetavaid üldharidusaineid.

Eesti keel

Maht 4 õn

1. Üldalused

1.1.Eesti keele aineõpetuse kohustuslik maht on 3 õppenädalat.

1.2.Ainekava kohustuslik õppesisu koosneb kahest osast: õigekeelsus (2 õn) ja

väljendusõpetus (1 õn). Ainekava teemade täpne paigutus ja järjestus kooli ainekavas

on kooli otsustada.

1.3.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada osa

väljendusõpetus lisaks 1õn. Seega on eesti keele õppemaht 4 õn.

2. Õppe-eesmärgid

Eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;

• arendab suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet;

• arendab oma õpioskusi ja tekstiga töötamise oskust;

• omandab suhtlemisvalmiduse;

• väärtustab emakeelt ja rahvuskultuuri.

3. Õigekeelsus (2 õn) 3.1. Õppesisu

3.1.1. HÄÄLIKUÕPETUS. Keele häälikusüsteem. Silp ja silbitamine.

3.1.2. ÕIGEKIRJUTUS. Eesti keele õigekirja põhimõtted. Täheortograafia

põhireeglid. Võõrsõnade olemus ja ortograafia: h, f ja š kvantiteedi märkimine.

Algustähe ortograafia põhireeglid. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja

reeglistik. Arvude märkimine kirjas. Sõnade poolitamine. Lühendamise põhimõtted;

lühendite märkimine kirjas. Keelekäsiraamatute kasutamine õigekirja kontrollimiseks.

3.1.3. VORMIÕPETUS. Sõnaliigid. Käänete süsteem eesti keeles. Käändsõnavormide

ja omadussõna võrdlusastmete moodustamine. Nimede käänamine. Arv- ja asesõna

käänamise erijooni. Pöördsõna vormistik. Pöördeliste ja käändeliste vormide

moodustamine. Eesti keele sõnaraamatu kasutamine vormide moodustamiseks ja

kontrollimiseks.

3.1.4. LAUSEÕPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. Üte, lisand, lauselühend. Otse- ja

kaudkõne. Lausete kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine.

Rektsioon.

72

3.1.5. KEELE SÕNAVARA. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused.

Kirjakeele ja argikeele sõnavara.

4. Väljendusõpetus (2 õn) 4.1. Õppesisu

4.1.1. TEKST. Teksti mõiste. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik; sidusus;

alustus ja lõpetus. Suuline ja kirjalik tekst. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt

eesmärgist, adressaadist ja olukorrast. Erisuguste tekstide lugemine.

4.1.2. MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu,

intervjuu, arvustus, reportaaž, reklaam.

4.1.3. TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine;

allikaviide; konspekteerimine.

4.1.4. ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära.

Keelekasutuse kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.

4.1.5. TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripära. Avaldus, elulookirjeldus, kiri,

apellatsioon, volikiri, protokoll.

4.1.6. TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku järjestamise

põhimõtted ja võimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad

sõnastus- ja stiilivead.

4.1.7. TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus.

4.1.8. SUULINE TEKST. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus.

Kõneks valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne.

Informeerivad kõned: ettekanne, sõnavõtt koosolekul.

5. Õpitulemused

Õpilane

• kasutab eesti kirjakeelt põhijoontes õigesti;

• teab keeleõpetuse põhimõisteid, sõnade põhiliigitust ja muutesüsteemi;

• teab ortograafia põhireeglistikku;

•oskab kasutada keelekäsiraamatuid sõnavalikul, õigekirja kontrollimisel ja

vormimoodustuses.

Õpilane oskab

• eristada eri tekstitüüpe, tunneb ära kujundliku keelekasutuse;

• oma mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda, arvestades eesmärki, adressaati, olukorda;

• oma seisukohti põhjendada ja näiteid tuua;

• leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;

• loetut ja kuulatut kokkuvõtlikult refereerida, väljendada selle kohta oma arvamust;

saadud ainestikku uue teksti loomisel kasutada;

• vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejaid kuulata;

• koostada ja esitada olmekõnet;

• koostada ja korrektselt vormistada olulisi tarbekirju.

6. Hindamine Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise

põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde

väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,

iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.

73

Iga õppesisus loetletud teema siseselt sooritatakse erinev hulk tunnikontrolle ja

kontrolltöid (kokku 3-8, sõltuvalt teemade ulatuslikkusest). Igapäevase õppetöö

hindamine toimub tunnitöö käigus jooksvate hinnete näol. Tekstiõpetuse teema

läbivõtmine on teemadest viimane. Kokkuvõttev hinne kujuneb mooduli jooksul

saadud hinnetest Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja

eksamihinne.

Kirjandus

Maht 2 õn

1. Üldalused

1.1. Kirjanduse aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.

1.2. Ainekava kohustuslik õppesisu koosneb kahest osast: maailmakirjandus (1 õn) ja

eesti kirjandus (1 õn). Ainekava teemade täpne paigutus ja järjestus kooli ainekavas

on kooli otsustada. Poeetika mõisteid õpitakse nii eesti kui ka maailmakirjanduse

käsitlemisel.

1.3. Õppeaja jooksul on õpilane kohustatud läbi lugema vähemalt 8 ulatuslikumat

ilukirjandusteost, mille valikule viidatakse ainekavas suurtähtedega.

2. Õppe-eesmärgid

Kirjanduse õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest;

• rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri;

• väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat, minapildi avardajat;

• mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana.

3.Õppesisu

3.1. Poeetika 3.1.1. ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPÄRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse

põhiliigid ja -žanrid. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor.

3.1.2. LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus.

Lüroeepika.

3.1.3. DRAMAATIKA. Dialoog, sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia,

komöödia, draama. Dramatiseering, stsenaarium.

3.1.4. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Eepos, romaan,

novell, jutustus, lühivormid.

3.2. Maailmakirjandus 3.2.1. ANTIIK-, KESK- ja RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid eepostest.

Antiikteater. Antiiktragöödia näide. Piibel: tegelasi ja tekstinäiteid. Renessansi

iseloomustus. Boccaccio 1-2 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend.

3.2.2. VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe ―Faust‖ I

osa (katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott ―IVANHOE‖ või Hugo

―JUMALAEMA KIRIK PARIISIS‖ või Mérimée ―CARMEN‖ või C. või E.

BRONTË üks proosateos. Byroni või Heine luule.

74

3.2.4. REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi

iseloomustus. BALZACI või STENDHALI või FLAUBERTì või TOLSTOI või

DOSTOJEVSKI üks romaan. Tšehhovi 1-2 novelli. REMARQUEì või

HEMINGWAY üks romaan või Bulgakovi ―MEISTER ja MARGARITA‖. Hesse või

Kafka või Salingeri üks proosateos. Modernistlik luule. Näiteid 2-3 autori loomingust:

Baudelaire, Mallarme, Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin,

Lorca, Tagore, Leino, Eliot. Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 1–2 autori

loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked).

Postmodernismi iseloomustus. Üks tänapäeva MAAILMAKIRJANDUSE TEOS

õpilase valikul.

3.3. Eesti kirjandus 3.3.1. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus.

Kreutzwaldi muinasjutud. „Kalevipoeg― (katked). Koidula luule. Liivi luule.

KITZBERGI või VILDE üks näidend.

3.3.2. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. ―Noor-Eesti‖ kirjanduse ja

keele ja kunsti uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest.

Tuglase 1–2 novelli. Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast. Tammsaare ―TÕDE ja

ÕIGUS‖ I osa.

3.3.3. EESTI KIRJANDUS 1940–2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Lepik, Laaban,

Merilaas, Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. Üks TRAADI või VALTONI või

UNDI proosateos. Näiteid 2–3 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik,

Viiding, Kareva. Üks KROSSI romaan. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase

valikul.

4. Eesti nüüdiskirjandus 4.1. Õppesisu

4.1.1. Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani. Gailiti või

Ristikivi või Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid ―Ristideta hauad‖ või Helbemäe

―Ohvrilaev‖.

4.1.2 PROOSA. Näiteid Hindi või Smuuli proosast. Näiteid Kallase või Undi

proosast. Näiteid Tuuliku või Peegli või Traadi loomingust.

4.1.2. LUULE. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Näiteid

kassetipõlvkonna luulest.

4.1.3. DRAMAATIKA. Vetemaa või Kruusvalli ühe näidendi lähivaatlus.

4.1.4. UUEM KIRJANDUS. Näiteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Tode

teostest; 1-2-teose lähivaatlus.

5. Aeg ja inimesed 20. sajandi maailmakirjanduses 5.1. Õppesisu

5.1.1. LÄÄNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway ühe teose lähivaatlus. Näiteid

Hesse või Th. Manni lühiproosast. Näiteid Hamsuni loomingust. Hašek ―Vahva sõduri

Švejki juhtumised maailmasõja päevil‖ (katked). Saint-Exupéry ühe teose lähivaatlus.

Christie ühe teose lähivaatlus.

5.1.2. VENE KIRJANDUS. Bulgakovi ühe teose lähivaatlus. Näiteid Majakovski või

Jessenini luulest. Näiteid Solženitsõni loomingust.

5.1.3. DRAMATURGIA. 1-2 näidendi lähivaatlus.

5.1.4. UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lähivaatlus.

75

4. Õpitulemused

Õpilane:

• mõistab ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust;

• on lugenud vähemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost;

• teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires;

• teab poeetika põhimõisteid;

• teab üldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani,

• teab eesti nüüdiskirjanduse tähtsamaid esindajaid,

• teab käsitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat;

• oskab loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi,

mõtteid ja seisukohti.

• väärtustab kirjandust aja ja inimese kujutajana.

5. Hindamine

Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise




Iga õppesisus loetletud teema kestel toimub jooksev hindamine tundides

(kirjanduslike tekstide analüüs, ülesanded, rühmatööd tunnis, tunnikontrollid). Iga

tervikteose läbilugemise järel sooritatakse erinevad hindelised ülesanded läbiloetud

teose põhjal (2-4, vastavalt teose mahule). Kokkuvõttev hinne kujuneb mooduli

jooksul saadud hinnetest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete

koondhinne.

Võõrkeel

Maht 6 õn, sellest A-võõrkeel (inglise keel või saksa keel) 3 õn

B-võõrkeel (vene keel) 3 õn

1. Üldalused

1.1.Võõrkeele aineõpetuse kohustuslik maht eesti õppekeelega õpperühmades on 6

õppenädalat

1.2. Õppenädalate järjestus on fikseeritud kooliõppekavas.

2. Õppe-eesmärgid

Võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust;

• saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelsest kõnest ja vestlusest;

• kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;

• omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;

• oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;

• julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes;

• oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;

• teab õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme,

nende kasutamist kõnes ja kirjas;

76

• oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.

3. Õppesisu

3.1. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 3.1.1.PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas,

majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve,

majapidamisraha, taskuraha.

3.1.2. INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed,

eelistused, nõrkused, suhted teistega.

3.1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad,

kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn.

3.1.4. HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava

keele maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž.

3.1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud

probleemid, tehnika areng.

3.1.6. IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad,

tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.

3.1.7. KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst.

3.1.8. MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll.

3.1.9. EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad,

olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.

3.1.10. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus-

ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed,

söögitraditsioonid ja rahvustoidud.

3.2 Keeleteadmised 3.2.1 Inglise keel:

• nimisõna: üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad,

nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; omastav kääne,

kahekordne omastav kääne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud

all, every, whole, none of jt;

• artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete

nimisõnadega; artikli asendajad; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga,

määrava artikliga, ilma artiklita;

• omadussõna: -ing, -ed-lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; liitomadussõnad; so

ja such, enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; võrdlusvormid

(not) as...as, not enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised

võrdlusastmed; little + loendatav/loendamatu nimisõna; omadussõna + to-

infinitiiv/that osalause : I'm happy to see them again/He was happy that they were

coming to the party;

• arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad

mõõtühikud;

• asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one,

every, each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesõnad it,

there; • tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect

Progressive, passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Future Simple;

• tegusõna põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't,

ought to, should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus;

tingimuslaused (Conditional I, II); ajamääruslaused;

77

• määrsõna: määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather,

right, shortly, so, still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud/loudly, quick/quickly,

cheap/cheaply jt;

• eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till

since, from...to/till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under,

above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off,

down, through, opposite, round, next to/beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by,

on, in with, without; eessõnalised fraasid at the beginning of jt; nimi- ja omadussõnad,

mis nõuavad enda ees teatud eessõna by car, for sale, at last jt; nimi-, omadusja

tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna advice on, afraid of, belong to jt;

• lauseõpetus: fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine

tervikuks (cohesion); idioomid keeles;

• sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, not only...but also; vastandavad

sidesõnad however, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for; järelduslikud sidesõnad

then, therefore; alus-, sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad sidesõnad that, if,

whether, who, whose, what, which, whoever, whatever, whichever, how, when, where,

why, however, whenever, wherever; ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when,

after, before, since, until/till, whenever, while, as long as, all the time, by the time;

viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the way; võrdlusmääruslauseid

alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the; otstarbemääruslauseid

alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid alustavad

sidesõnad since; tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid

alustavad sidesõnad even if, in case, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad

sidesõnad although, even if;

• sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad

järelliited -er/-or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, - ence/-

ance, -ess, -hood, -ity, -ship, -th; enamesinevad omadussõnu tuletavad järelliited -

able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y; enamesinevad

omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-, post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-);

enamesinevad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/- ify; enamesinevad tegusõnu

tuletavad eesliited co-, de-, dis-, ex-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, un-, under-.

3.2.2. Saksa keel:

• nimisõna: nimisõna ja grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja

vormitunnuste järgi; nimisõnade ainsus ja; ainult ainsuses või ainult mitmuses

kasutatavad nimisõnad; nimisõna käänamine, nimisõna käändkonnad (tugev, nõrk,

naissoost nimisõnad);

• artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli

kasutamine üldnimedega, ainenimedega, abstraktse tähendusega nimisõnadega,

geograafiliste ja isikunimedega; • omadussõna: käänamine; omadussõna öeldistäite ja

täiendina; võrdlusastmed ja nende kasutamine; omadussõna substantiveerimine;

• arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; murdarvud (liht- ja kümnendmurrud);

protsent; kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, vahemaad;

• asesõna: isikulised asesõnad, käänamine ja kasutamine; omastavad asesõnad,

käänamine ja kasutamine; näitavad asesõnad dieser, jener, der, derselbe; siduvad

asesõnad der, die, das; umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad man, einer,

keiner, jeder, jemand, niemand, etwas, alle(s), nichts, beide, viele, einige, mehrere;

küsivad asesõnad wer, was, was für einer, welcher;

• tegusõna: reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad, nende

põhivormid ja pööramine; tegusõnade haben ja sein ja werden kasutamine;

78

modaaltegusõnad, pööramise iseärasused, tähendused ja kasutamine infinitiiviga ning

põhiverbina, tarindi modaalverb+infinitiivperfekti moodustamine; enesekohased

tegusõnad; umbisikulised väljendid tegusõnaga; indikatiivi aktiivi ajavormid Präsens,

Präteritum (moodustamine ja kasutamine);

• käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine;

• konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I

ja Konditional I (würde+Infinitiv I) moodustamine; konjunktiivi kasutamine

soovlausetes, viisakate küsimuste ja soovide väljendamiseks,

võimalikkuse/potentsiaalsuse väljendamiseks;

• passiiv: Vorgangspassiv Präsens, Präteritum, Perfekt; Präsens, Präteritum;

isikuline ja umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline); eessõnade von ja durch

kasutamine kolmeliikmelises isikulises passiivis; Infinitiv I Aktiv, Infinitiv I

Vorgangspassiv; Infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivi

substantiveerimine; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, statt...zu, haben...zu,

sein...zu; oleviku ja mineviku kesksõnad (Partizip I, Partizip II); tegusõnade

rektsioon;

• määrsõna: koha-, aja- viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed;

• modaalsed abisõnad: modaalsõnad anscheinend, hoffentlich, leider, sicherlich,

vielleicht, wahrscheinlich, wohl; partiklid aber, auch, denn, doch, eben, erst, ja, mal;

• eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über,

unter, vor, zwischen); eessõnad daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenüber, mit,

nach, seit, von, zu; passiivselt omandatavad eessõnad (binnen, entsprechend, gemäß,

laut, zufolge, zuliebe, zuwider); eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um,

gegen, wider, entlang); eessõnad genitiiviga (anstatt, außerhalb, trotz, ungeachtet,

unweit, während, wegen;

• sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (Konjunktionadverbien)

(und, sowohl...als, auch, weder...noch, nicht nur...sondern auch, außerdem, oder,

entweder...oder, sonst, aber, doch, jedoch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb,

deswegen, darum, also, trotzdem, zwar...aber (trotzdem); alistavad sidesõnad (dass,

als, wenn, weil, nachdem, bevor, ehe, bis, seit(dem), während, obwohl, als ob, so da8,

soviel, soweit);

• lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise

pöördelise vormi (finite Verbform, finites Verb) asukoha järgi; lauseliikmed (alus,

öeldis ja neid laiendavad kohustuslikud ja vabad lauseliikmed (sihitis, määrus,

täiend); tähtsamad sõnajärjereeglid;

• liitlause; rindlause ja põimlause;

• põimlause: kõrvallaused, nende liigid süntaktiliste funktsioonide järgi,

kõrvallausetele vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruktionen):

täiendlaused (Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze),

määruslausete (Adverbialsätze) alaliigid: ajalaused (Temporalsätze), viisilaused

(Modalsätze), võrdluslaused (Komparativsätze), põhjuslaused (Kausalsätze),

tingimuslaused (Konditionalsätze), otstarbelaused (Finalsätze), tagajärjelaused

(Konsekutivsätze), möönduslaused (Konzessivsätze), määralaused (Restriktivsätze),

vastandlaused (Adversativsätze);

• sõnatuletus: liitsõnad (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimiomadus-

ja tegusõnade tuletamine ees- ja järelliidetega; nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -

ung, -schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -haft, -los,

-sam); nimi- ja omadussõnade eesliited (un-, Un-, miß-, Miß-); tegusõnade

lahutamatud eesliited (be-, emp-, ent-, er-, ver-, zer-, ge-, miß-); tegusõnade

lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf, aus-, bei-, mit-, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-

79

, hin-, los-, weg-); tegusõnade lahutatavad/lahutamatud eesliited (durch-, über-, um-,

unter-);

• õigekiri: suur ja väike algustäht nimisõnade ja substantiveeringute kirjutamisel;

punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.

3.2.3. Vene keel:

• nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses;

• omadussõna: võrdlusastmed (na redkost krassivaja, udivitelno komfortnõi,

tšrezvõtšaino interesnoje);

• arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine;

• asesõna: asesõnade käänamine;

• tegusõna: pööramine, ajavormid;

• määrsõna: võrdlusastmed;

• eessõna: nesmotrja na ..., vopreki (tšemu?), eessõnade sünonüümia;

• sidesõnad: i, da, ni..., ni; a takže i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...;

• lausemoodustus: ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitöeldis ja kesksõna lihtlauses;

liitlause (rind- ja põimlause), kõrvallause (alus-, sihitis- ja määruslause);

• sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; liited, tunnused;

• õigekiri: rõhuta täishäälikud; eessõna ja nimisõna lahku kirjutamine; arvsõnade

õigekiri; ees- ja perekonnanimede ning tähtsamate geograafiliste nimede õigekiri;

kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma liht- ja liitlauses);

• praktiline stilistika ja keelendid: sünonüümid, antonüümid ja paronüümid; viited;

subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisundit

väljendavad keelendid; kõne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised

iseärasused; enamkasutatavad ühiskondlik-poliitilised, üldteaduslikud, meditsiini-,

spordi-, psühholoogia, sotsioloogia ja loodusalased terminid.

4. Õpitulemused

Kuulamisel õpilane:

• mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on

lähedased standardkeelele;

• oskab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot;

• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide

kaudu;

• oskab eristada kuulatu detaile ja järjestada sündmusi; • mõistab 5–10-minutilist

lühiloengut ning eristab sellest olulist infot.

Kõnelemisel õpilane:

• oskab kasutada vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;

• oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja

seisukohti;

• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;

• oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;

• oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid.

Lugemisel õpilane:

• mõistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid;

• oskab leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni;

• oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme,

kirjapilte;

80

• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide

kaudu;

• teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid

teadmisi kasutada võõrkeelset teksti lugedes;

• oskab leida ja kasutada õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest;

• oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Kirjutamisel õpilane:

• oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju;

• oskab teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal;

• oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele;

• oskab kirjutada elulookirjeldust (CV);

• oskab kirja panna olulist infot kuulates telefonikõnet;

• oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate;

• teab õigekirja ja kirjavahemärke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil.

5. Hindamine A- võõrkeel





Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine jooksvate hinnetega

(tõlketöö, test, referaat, rühmatöö või muu suuremahuline teadmiste ja oskuste

kontroll teema läbimise järel). Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase

arengut ja nõutavate õpitulemuste saavutatust. Jooksvate hinnete alusel pannakse välja

osa kokkuvõtvatest hinnetest (kas poolaasta- või aastahinne).

Perioodi hindamine – toetub üksiktulemuste hindamisele. Perioodi hindamine toimub

õppetöögraafikus ette nähtud perioodide järel. Perioodi hinnete alusel pannakse välja

osa kokkuvõtvatest hinnetest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete

koondhinne.

6. Hindamine B-võõrkeel





Hinnatakse õpilase igapäevast õppetööd: keeleoskuse kõiki aspekte ning iseseisvat

lugemist ja referaatide koostamist, ettekannete tegemist (tugevates gruppides).

Väljendamisoskust rollimängus/intervjuus, vestluses, raamatute, filmide arutlusel.

Kirjalikult koostatud dokumente, elulookirjeldust; jutukest, kirjandit,

arvamusavaldust.

Teema läbimise järel sooritatakse kas kontrolltöö, test või arvestus (sõltuvalt grupist).

Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.

81

Matemaatika

Maht 5 õn

1. Üldalused

1.1.Matemaatika aineõpetuse kohustuslik maht on 4 õppenädalat:

• Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn);

• Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn);

• Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn);

• Piirväärtus ja tuletis (1 õn).

1.2.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada osa

Funktsioonid II lisaks 1õn. Seega tuleb aine kogumahuks 5 õn.

2. Õppe-eesmärgid

Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ning kultuuri

arengus;

• omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab

neid kasutada ülesannete lahendamisel;

• arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust;

• arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koos matemaatiliste

sümbolite kasutamisega;

• arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud

ülesannete lahendamisel;

• omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeainete

õppimist ja õpingute jätkamist valitud erialal;

• õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.

3. Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn) 3.1. Õppesisu

3.1.1. REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja

reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga

aste. Arvu n-es juur. Tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega.

3.1.2. VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid, nendeks

taanduvad võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe

tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandite süsteem. Lineaar-, ruut- ja murdvõrratused. Ühe

tundmatuga lineaarvõrratuste süsteem. Tekstülesannete lahendamine.

4. Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn) 4.1. Õppesisu

4.1.1. TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- ja radiaanmõõt.

Ringjoone kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised

funktsioonid, nende väärtused mõnede nurkade korral. Trigonomeetrilised

funktsioonid negatiivsest nurgast. Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe

trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga siinus, koosinus ja tangens.

Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab ⋅ sinC). Siinus- ja

koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.

82

4.1.2. VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid.

Vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja

koordinaatkujul). Kahe vektori skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori

ristseis ja kollineaarsus.

5. Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn) 5.1. Õppesisu

5.1.1. JOONE VÕRRAND. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja

algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahe sirge

vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joonte

lõikumisülesanne.

5.1.2. JADA. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetiline jada.

Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa

valemid. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Arv e.

5.1.3. FUNKTSIOONID I. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramis- ja

muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon.

Ruutfunktsioon. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1).

Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine

ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid.

6. Piirväärtus ja tuletis. Hulktahukad ja pöördkehad (1 õn) 6.1. Õppesisu

6.1.1. PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni

piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis.

Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised.

Tuletiste leidmine. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja

kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad

juhud.

6.1.2. HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD. Hulktahukate liike.

Korrapärane prisma ja püramiid, nende täispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja

kera, nende täispindala ja ruumala. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta.

7. Funktsioonid II (1 õn) 7.1. Õppesisu

Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x-1, y = x-2). Funktsiooni y = √x ja y =

3√x. Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = ax, y = 10x, y = ex) ja

lihtsamad rakendused. Lihtsamad eksponentvõrrandid. Arvu logaritm. Avaldiste

logaritmimine ja potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x).

Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Mõisted arcsin m,

arccos m ja arctan m. Trigonomeetrilised põhivõrrandid.

8. Matemaatika õpitulemused

Õpilane:

• oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma

arvutustulemusi hinnata;

• oskab teisendada algebralisi avaldisi:

• oskab lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja

võrratussüsteeme;

• oskab kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel;

• oskab lahendada kolmnurga ülesandeid;

83

• teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada

nende pindala ja ruumala;

• tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste

lihtsustamisel;

• teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid;

• oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi;

• saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud mõisteid selgitada;

• oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid;

• saab aru matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud tekstist;

• oskab matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning

neid lahendada;

• oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi;

• oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;

• saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.

9. Hindamine





Individuaalne hindamine - kirjalikud tööd, grupitööd (paaristöö) iga teema ulatuses

neli hinnet.


Lõputunnistuse

hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja eksamihinne.

Füüsika

Maht 4 õn

1. Üldalused

1.1.Füüsika aineõpetuse kohustuslik maht on 3 õppenädalat:

• mehaanika (1 õn);

• elektromagnetism (1 õn);

• mateeria vormid: aine ja väli (1 õn).

1.2.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada

füüsikat neljaõppenädalase (160 õppetundi) ainekava järgi.

2. Õppe-eesmärgid

Füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;

• tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas;

• omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide

kirjeldamiseks, seletamiseks ning prognoosimiseks;

• tutvub füüsikaseaduste universaalsusega;

• mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ning teiste

teadustega;

• teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid

säästes;

84

• kujundab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikud

väärtushinnangud, tegutseb loodust säästvalt.

Füüsika ainekava (4 õn)

3. Mehaanika 3.1. Õppesisu

3.1.1. MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt

muutuv liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade

vastastikmõju: mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus,

Newtoni teine seadus, Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse

seadus, reaktiivliikumine. Mehaaniline töö, mehaaniline energia, mehaanilise energia

jäävuse seadus. Mehaanilise energia miinimumprintsiip.

31.2. PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja

pöörlemisperiood, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus.

Võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine,

lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete levimisel esinevad nähtused.

4. Soojusõpetus 4.1. Õppesisu

4.1.1. IDEAALNE GAAS, SELLE OLEK JA OLEKU MUUTUMINE,

SISEENERGIA. Molekul, mikroparameeter, makroparameeter, soojusliikumine,

siseenergia, temperatuur, soojushulk, gaasi rõhk, ideaalse gaasi olekuvõrrand, rõhu ja

absoluutse temperatuuri seos. Termodünaamika esimene printsiip. Termodünaamika

teine printsiip. Pööratav ja mittepööratav protsess, entroopia.

4.1.2. SOOJUSMASIN, SOOJUSMASINA KASUTEGUR. AINE

AGREGAATOLEK JA SELLE MUUTUMINE. Vedelik. Pindpinevus. Märgamine.

Kapillaarsus. Õhuniiskus. Tahkis. Tahkise liigid ja omadused. Ülekandenähtused:

difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõre.

5. Elektromagnetism 5.1. Õppesisu

5.1.1. ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuse

seadus, Coulombì seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge.

5.1.2. ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad.

Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja

rööpühenduse seadused. Elektrivoolu töö ja võimsus.

5.1.3. MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus, Lorentzi

jõud. Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon.

5.1.4. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete

liigid, energia ja levimise kiirus.

5.1.5. VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse

peegeldumine. Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse

murdumine, murdumisnäitaja. Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni

energia ja sageduse seos. Fotoefekt.

6. Mateeria vormid: aine ja väli 6.1. Õppesisu

6.1.1. AINE STRUKTUUR. Aatomifüüsika. Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri

postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel.

85

Tuumafüüsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop,

radioaktiivsus, poolestusaeg. Tuumajõud. Tuumaprotsessid: tuumade lõhustumine,

tuumade süntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse.

6.1.2. AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid,

komeet, meteoor. Tähed, galaktikad ja nende süsteemid. Universumi teke ja

evolutsioon.

6.1.3. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT. Maailma pildi mõiste ja

ajalooline areng. Mateeria põhivormid. Aine ja väli. Vastastikmõjude liigid.

Jäävusseadused. Põhiprintsiibid.

7. Füüsika õpitulemused

Õpilane teab

• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise põhjustingimusi,

seost teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;

• füüsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid;

• seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikut ja

seaduse rakendatavust;

• füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust;

• mõõteriistade, mehhanismide otstarvet, töötamispõhimõtet ja ohutusnõudeid;

• keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;

Õpilane oskab:

• vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;

• kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;

• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid;

• leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt;

• kasutada mõõteriistu; teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi;

• töödelda mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi;

• lahendada probleemülesandeid ainekava mahus;

• rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.

8. Hindamine





Mooduli jooksul tuleb sooritada 3 kontrolltööd. Kontrolltöö koosneb kahest osast:

teooriast ja ülesannetest. Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud

keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.

86

Keemia

Maht 3 õn

1. Üldalused

1.1.Keemia aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat:

• üldine ja anorgaaniline keemia (2 õn);

• orgaaniline keemia (1 õn);

1.2.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada ainet

keemia kolmeõppenädalase (120 õppetunni) ainekava järgi.

1.3.Ainekavas esitatud kursusteks jaotus ja teemade järjestus ei ole kohustuslik.

Õppematerjali täpse jaotuse ja teemade järjestuse otsustab õpetaja kooli ainekava

koostamisel, arvestades kooli suundumusi, keemia integratsiooni teiste

loodusteadustega ning õpilaste teadmiste taset. Põhimaterjali juurde kuuluvad

lahutamatu osana arvutusülesanded ning näit- ja õpilaskatsed. Teemade käsitlus ja

sügavus ei taotle üldkeskhariduse ulatust.

2. Õppe-eesmärgid

Keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi

kujunemiseks;

• laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest

mõistetest ja seaduspärasustest;

• mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses,

ühiskonnas ja argielus;

• õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses

olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus;

• õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks;

• arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust;

• oskab säästlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka

argielus;

• õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse

tagajärgedesse;

• mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega,

keemia integratsiooni teiste loodusteadustega;

• oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas,

mõista selle säilitamise vajalikkust.

Keemia ainekava (3 õn)

3. Üdine ja anorgaaniline keemia (1õn) 3.1. Õppesisu

3.1.1. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused

ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused.

3.1.2. ARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE ALUSEL. Arvutused

reaktsioonivõrrandite järgi, lahuse koostise arvutused.

87

3.1.3. KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL.

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED. Keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv ja

pöördumatu reaktsioon, keemiline tasakaal. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid.

Elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Lahuse pH.

3.1.4. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldised

füüsikalised omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine

mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega). Metalliühendid,

nende levik looduses; Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje Keskkonna saastumine

raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.

3.1.5. MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID. Mittemetallide

võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused). Allotroopia.

Lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel,

lämmastik, fosfor, räni). Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide

ühenditega seotud keskkonnaprobleemid.

4. Orgaaniline keemia I (1 õn) 4.1. Õppesisu

4.1.1. SISSEJUHATUS. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid.

Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste

ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine.

Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas.

4.1.2. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID

(HALOGEENÜHENDID, ALKOHOLID, AMIINID). Asendusrühm. Polaarne side,

osalaengud, polaarse sideme katkemine. Nukleofiil, elektrofiil. Reaktsiooni

mehhanismi analüüs. Nukleofiilne asendusreaktsioon. Halogeenühenditega seotud

keskkonnaprobleemid. Alkoholide struktuur ja omadused. Funktsionaalrühm.

Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape. Vesinikside. Eetrite määratlemine.

Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.

4.1.3. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID

(ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste. Alkeenid ja

alküünid. Kaksiksideme nukleofiilsus. Elektrofiilne liitumine kaksiksidemele.

Areenid. Aromaatsus. Areenide asendusreaktsioonid. Fenoolid, nende erinevus

alkoholidest. Delokalisatsioon. Aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus.

5. Orgaaniline keemia II (1 õn) 5.1. Õppesisu

5.1.1. KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID. Aldehüüdide ja

ketoonide struktuur. Polaarne kaksikside, selle reaktsioonid. Aldehüüdide

redoksomadused. Sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus.

Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid. Funktsionaalderivaadid − estrid ja

amiidid. Estrite hüdrolüüs. Rasvad, nende bioloogiline tähtsus. Aminohapped.

Valgud, nende bioloogiline tähtsus.

5.1.2. POLÜMEERID. Polümeeride keemia põhimõtted. Polümerisatsioon ja

polükondensatsioon.

5.1.3. ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende

nomenklatuurid. Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused.

Katalüüs.

88

6. Keemia õpitulemused

Õpilane:

• oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate

keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite

(oksiidid, vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid;

• teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada;

• mõistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib

kujuneda tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustada

välistegurite mõju keemilisele tasakaalule;

• tunneb põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni

kiirendamise võimalusi;

• oskab koostada võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemiliste omaduste,

otsustada reaktsiooni toimumise üle;

• oskab eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada nende tugevust;

• oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral);

• oskab lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste

lahjendamisel ja segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel

(arvestades saagist, kadu, ülehulka);

• oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud valem, graafiline

kujutis);

• tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid,

halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid,

ketoonid, karboksüülhapped, estrid, areenid);

• oskab õpitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri järgi ning

konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid;

• teab struktuuri ja omaduste vastavust;

• mõistab süsinikuühendite reaktsioonide käsitlust vabade radikaalide, nukleofiilide ja

elektrofiilide tasandil;

• oskab ennustada ainete happelis-aluselisi omadusi ja keemilist käitumist ning

koostada vastavaid võrrandeid õpitud reaktsioonitüüpide raamides;

• oskab ennustada ainete olulisemaid füüsikalisi omadusi: suhteline

keemistemperatuur, lahustuvus vees ja orgaanilistes lahustites;

• oskab etteantud monomeeri põhjal koostada polümeeri struktuuri ja vastupidi;

• mõistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes;

• oskab struktuurist lähtudes selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete

keemilist alust, võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust;

• oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise

kohta;

• oskab teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsustusi õpitud materjali põhjal, vastu

võtta ja analüüsida temale uut keemiateavet (ka graafiliste andmete põhjal);

• on tuttav Eesti maavarade, keemiatööstuse ja keskkonnaprobleemidega.

7. Hindamine





Igal õppenädalal sooritatakse õppesisus loetletud teemade kohta 3 arvestuslikku tööd.

Jooksvad hinded annavad lisaks igal õppenädalal ühe arvestusliku hinde. Koondhinne

89

kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse

hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.

Geograafia

Maht 1 õn

1. Üldalused

1.1. Geograafia aineõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal:

2. Õppe-eesmärgid

Geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning

nendevahelistest seostest;

• oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes

tingimustes;

• on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;

• väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust;

• saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles;

• oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada

ruumiliselt esitatud teavet

• oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada

kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja

esitamiseks;

• oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.

Geograafia ainekava (1 õn)

3. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia 3.1. Õppesisu

3.1.1. KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid.

Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende

rakendused.

3.1.2. MAA KUI SÜSTEEM. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär,

hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär.

3.1.3. LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate

kivimite ja maakide kasutusvõimalused. Kaevanduste mõju keskkonnale.

3.1.4. PEDOSFÄÄR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla

hävimine vee ja tuule erosiooni tõttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse.

3.1.5. ATMOSFÄÄR. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid.

Tormid. Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärjed: sudu,

happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt.

3.1.6. HÜDROSFÄÄR. Veeringe Maal. Siseveed. Jõgede veerežiim ja äravool.

Kliima mõju äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Põhjavesi, selle

kujunemine, filtratsioon. Pinna- ja põhjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine

maailmameres. Meretaseme kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused,

üleujutused. Ookeanide reostumine ja kaitse.

90

3.1.7. MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa

süsteemide vastasmõju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.

3.1.8. KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme

näitajad. Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.

3.1.9. MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma

rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded,

nende põhjused. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas.

Suurlinnade keskkonnaprobleemid.

3.1.10. KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse

üldine struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele.

Majanduse globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.

3.1.11. ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur.

Alternatiivenergia kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja

töötlemine. Tahkete kütuste kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste

kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika.

3.1.12. PÕLLUMAJANDUS. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Peamiste

põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia.

Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku

toitlustamise probleemid.

3.1.13. TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika.

Regioonide veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.

3.1.1.4. TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri sotsiaal- ja

turismiteenused. Turism ja selle geograafia.

4. Õpitulemused

Õpilane teab:

• erinevaid asukoha määramise meetodeid;

• Maa sfääre;

• erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;

• mulla hävimist mõjutavaid tegureid;

• vee liikumist maailmameres;

• merede ja ookeanide reostusallikaid;

• riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid;

• riikide liigitust nende arengutaseme alusel;

• maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi;

• rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid;

• rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid;

• rahvusvahelisi firmasid;

• rahvusvahelisi majandusorganisatsioone;

• kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse;

• erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi;

• erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi;

• põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid kõrgelt

arenenud riikides ja arengumaades;

• põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme;

• erinevaid transpordiliike;

• peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid;

• äri-, sotsiaal- ja turismiteenuseid.

Õpilane saab aru:

91

• Maa sfääride vahelistest vastasmõjudest;

• laamade liikumise teooriast;

• füüsikalise ja keemilise murenemise protsessist ja seosest mulla kujunemise ja

arenguga;

• muldade kaitse vajalikkusest;

• üldise õhuringluse olemusest ja mõjust maailma erinevate piirkondade kliimale;

• saab aru inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ja selle tagajärgedest;

• loodusliku veeringe olemusest ja sellega seotud looduslikest protsessidest;

• veeolude ajalistest muutustest;

• vee liikumisest maailmameres ja sellega seotud looduslikest protsessidest;

• demograafilise ülemineku teooriast;

• rahvastikupoliitika erinevusest arenenud ja arengumaades;

• globaliseerumise olemusest;

• rahvusvaheliste firmade osast maailmamajanduses;

• kaasaegse maailma energiamajandusest;

• transpordi arengust ja selle mõjust teistele majandusharudele;

• side ja infosüsteemide tähtsusest kaasaegses maailmamajanduses;

• looduse ja ühiskonna vastasmõjudest kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ja

säästliku arengu vajadusest;

• teenuste osatähtsuse kasvust kaasaegses majanduses.

Õpilane oskab:

• kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks ja

üldistuste tegemiseks;

• tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest;

• määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta;

• hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;

• analüüsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju

inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale;

• analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja

majanduslikke kahjusid;

• hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses;

• analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele ja

keskkonnale.

• tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;

• näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike;

• iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neid

arengutaseme alusel;

• võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi

erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi;

• iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja

selgitada taolise paiknemise põhjusi;

• näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid;

• tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja

keskkonnaprobleemidest;

• tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud riikidele ja arengumaadele;

• analüüsida muutusi maailma energiamajanduses;

• näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi;

• analüüsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvõimalusi maailma erinevates

regioonides;

92

• hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja võimalusi;

• iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikke arengueeldusi

maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust;

• analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi;

• kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid, Internet,

CD jne) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;

• analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud

nähtuste arengusuundadest;

• kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.

5. Hindamine





Õpilaste teadmisi hinnatakse kontrolltööde või testidega, mida on loodusgeograafia

osas kaks ja ühiskonnageograafia osas kaks.


Kui õpilane on puudunud üle poolte õppetundidest, siis sooritab ta arvestuse.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.

Bioloogia

Math 3 õn

1. Üldalused

1.1. Bioloogia aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.

1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada ainet

bioloogia kolmeõppenädalase (120 õppetunni) ainekava järgi.

2. Õppe-eesmärgid

Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi;

• saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisest tähendusest;

• omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes;

• oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte;

• saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamise tähtsusest;

• teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme;

• tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda;

• väärtustab bioloogilist mitmekesisust;

• omandab teaduslikud uurimusmeetodid lihtsamate loodusteaduslike probleemide

lahendamiseks;

• süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustest ning saab

aru nende rakenduslikest väärtustest;

• seostab bioloogias omandatud teadmisi igapäevaeluga;

93

• kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid

ning oskab hinnata nende tõepärasust;

• mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel;

• orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvates elukutsetes.

Bioloogia ainekava (3 õn)

3. Bioloogia I osa (1 õn) 3.1. Õppesisu

3.1.1. ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed.

Loodusteadusliku uurimismeetodi rakendamine.

3.1.2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Keemilised elemendid ja

anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid,

valgud ja nukleiinhapped, nende ülesanded.

3.1.3. RAKK. Rakuteooria. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja

seene-raku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja

paljunemine. Nende osa looduses ja inimtegevuses.

3.1.4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja

energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus.

Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide varustamine energiaga.

4. Bioloogia II osa (1 õn) 4.1. Õppesisu

4.1.1. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Rakkude jagunemine.

Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine.

Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese

viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu

iseärasused.

4.1.2. PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon,

transkriptsioon ja translatsioon. Geenide avaldumine. Viiruste mitmekesisus ja

tähtsus. Nende paljunemine DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramise

geneetiline mehhanism erinevatel

organismirühmadel. Inimesel enam esinevad geneetilised puuded. Geneetika

ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid.

4.1.3. RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate

organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad

probleemid. Geenitehnoloogia selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis.

5. Bioloogia III osa (1õn) 5.1. Õppesisu

5.1.1. INIMENE. Inimorganismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused,

nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui

tervikorganism.

5.1.2. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid.

Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemi struktuur ja selle ajalised

muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus.

Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja

keskkonnapoliitika.

94

5.1.3. EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni

tõendid. Eluslooduse süstemaatika. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik

ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon.

6. Bioloogia õpitulemused

Õpilane teab: • elu põhilisi tunnuseid;

• organismides enam esinevaid keemilisi elemente ja nende funktsioone;

• organismides esinevaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid ja nende tähtsust;

• rakuteooria põhiseisukohti;

• taime-, looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikke ja talitluslikke iseärasusi;

• raku metabolismi põhietappe ja nende seoseid;

• rakus toimuva glükoosi aeroobse ja anaeroobse lagundamise tulemust ja tähtsust;

• ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses;

• fotosünteesi kulgemise tingimusi, tulemust ja tähtsust;

• raku jagunemise (mitoosi ja meioosi) eesmärki, üldist käiku, tulemust ja bioloogilist

tähtsust;

• inimese sünnieelse ja -järgse arengu seaduspärasusi;

• pärilikkuse avaldumise molekulaarseid mehhanisme;

• Mendeli seadusi ja nende rakendusvõimalusi;

• rakendusbioloogia osast tööstuses, põllumajanduses ja meditsiinis;

• biotehnoloogilisi rakendusi;

• inimese elundkondi ja nende ülesandeid;

• inimorganismi talitluste neuraalset ja humoraalset regulatsiooni;

• inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme;

• ökosüsteemide struktuuri ja neis valitsevaid suhteid;

• keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme;

• Eesti keskkonnapoliitika põhiseisukohti;

• elu päritolu hüpoteese;

• liigitekke geneetilisi aluseid;

• Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;

• mikro- ja makroevolutsioonilisi muutusi;

• bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvaid elukutseid.

Õpilane saab aru:

• eluslooduse organiseerituse ja uurimise tasemetest;

• teadusliku meetodi rakendustest;

• organismides esinevate keemiliste elementide funktsioonidest;

• anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ülesannetest organismis;

• rakkude ehituse ja talitluse omavahelisest kooskõlast;

• taime- looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikest ja talitluslikest iseärasustest;

• organismi aine- ja energiavahetuse omavahelistest seostest;

• rakkudes toimuva aeroobse ja anaeroobse glükoosi lagundamise põhjuslikkusest ja

tulemustest;

• fotosünteesi kulgemise tingimustest, tulemusest ja tähtsusest;

• sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevustest;

• mitoosi ja meioosi toimumise eesmärgist, eripärast, tulemusest ja bioloogilisest

tähtsusest;

• inimese sünnieelses ja -järgses arengus toimuvatest muutustest;

• pärilikkuse molekulaarsetest mehhanismidest;

95

• pärilikkuse ja keskkonna osast inimese tunnuste kujunemisel;

• inimese geneetiliste puuete tekkepõhjustest;

• päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse vormidest ja bioloogilisest tähtsusest;

• Mendeli seaduste olemusest ja nende rakenduslikest võimalustest;

• viiruste ehituslikust eripärast ja nende osatähtsusest looduses;

• rakendusbioloogia valdkondadest ja praktilisest tähtsusest;

• biotehnoloogia osast tööstuses ja põllumajanduses;

• geenitehnoloogia rakendusvaldkondadest ja sellega seonduvatest probleemidest;

• bioloogiateaduste osast meditsiinis;

• inimese elundkondade ehitusest ja talitlusest;

• inimese elundkondade neuraalse ja humoraalse regulatsiooni mehhanismidest;

• kesknärvisüsteemi osast inimese füsioloogias;

• ökosüsteemides valitsevatest suhetest;

• ökoloogiliste tegurite mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;

• ökoloogilise tasakaalu säilitamise tähtsusest;

• inimtegevuse mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;

• säästva arengu vajadustest ja põhimõtetest;

• eluslooduse mitmekesisuse säilitamise vajadusest;

• bioloogilise evolutsiooni mehhanismidest ja põhisuundadest;

• liigitekke geneetilistest alustest;

• inimese evolutsiooni kulgemise võimalikest teedest ja suundadest.

Õpilane oskab:

• kirjeldada organismide elu tunnuseid;

• selgitada rakustruktuuride ehitust ja talitlust;

• eristada joonisel taime-, looma-, seene- ja bakterirakku;

• vaadelda rakke mikroskoobiga ja eristada selles nähtavaid põhilisi rakustruktuure;

• selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid;

• kirjeldada rakkudes toimuvat aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist ning

selgitada nende tähtsust;

• selgitada fotosünteesi kulgemise tingimusi ja tähtsust;

• tuua taime- ja loomariigis esineva sugulise ja mittesugulise paljunemise näiteid;

• kirjeldada mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus;

• selgitada erinevate rasestumise vastaste vahendite toimet;

• selgitada organismi genotüübi ja keskkonnategurite osa fenotüübi kujunemisel;

• kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme;

• selgitada Mendeli seaduste sisu ja rakendada neid geneetika ülesannete

lahendamisel;

• selgitada päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses;

• kirjeldada viiruste ehitust ja selgitada nende osa looduses;

• tuua näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest;

• kirjeldada geenitehnoloogia rakendusvõimalusi ja nendega kaasnevaid eetilisi

probleeme;

• selgitada inimese elundkondade ehitust ja talitlust;

• kirjeldada inimese elundkondade talitluste neuraalse ja humoraalse regulatsiooni

mehhanisme;

• eristada erinevaid ökoloogilisi tegureid ja tuua näiteid;

• kirjeldada ökosüsteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid;

• analüüsida regionaalseid ja globaalseid ökoloogilisi probleeme;

• lahti mõtestada säästva arengu seisukohti;

96

• tuua näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest ja pakkuda välja nende

lahendusvõimalusi;

• selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;

• tuua näiteid mikro- ja makroevolutsioonilistest protsessidest;

• kirjeldada inimese evolutsiooni etappe ja suundi;

• selgitada erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.

7. Hindamine





Bioloogia aine jaguneb 3 ossa, milles on kokku 10 alateemat.

Iga alateema lõpeb kontrolltööga. Lõplik hinne (aastahinne) kujuneb kontrolltööde

kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete

koondhinne.

Ajalugu

Maht 4 õn

1. Üldalused

1.1. Ajaloo aineõpetuse kohustuslik maht on kolm õppenädalat:

• Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1 õn);

• XX sajandi ajalugu (2 õn).

1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada

lisaks 0,5 õn Eesti ajalugu ja 0,5 õn XX sajandi ajalugu. Seega tuleb aine

kogumahuks 4 õn.

2. Õppe-eesmärgid

Ajaloo õpetusega taotletakse, et õpilane

• suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga;

• oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet;

• mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis;

• mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende

lahendamisel;

• oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja -protsesse;

• oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse üle.

3. Õppesisu

3.1. Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1,5 õn) 3.1.1. MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega.

Muinasusund ja ristiusu levik. Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord

Läänemeremaades 13. sajandi algul. Muistne vabadusvõitlus

97

3.1.2. VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik ja

majandusolud 14.– 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi

sõda ja selle tagajärjed.

3.1.3. ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda.

3.1.4. VENE AEG. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine.

Majanduslik areng. Elu-olu ja kultuur.

3.1.5. RAHVUSLIK LIIKUMINE. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja

reformid. Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse

kultuuri kujunemine.

3.2. XX sajandi ajalugu (2,5 õn). 3.2.1. MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi

algul. Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa

koosseisus.

3.2.2. ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti

iseseisvumine. Vabadussõda.

3.2.3. MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted.

Majandus. Elu-olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik.

3.2.4. TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-

1940. Sõjategevus Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.

3.2.5. MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda. Lääne

tööstusriigid. Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV.

3.2.6. MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti

taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.

4.Õpitulemused

Õpilane:

• oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu

läbi;

• oskab analüüsida lähiajaloo probleeme;

• oskab leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid

ja seisukohti;

• oskab analüüsida massimeedia informatsiooni;

• oskab esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt,

• kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda

ajalooalastes diskussioonides, töötada kaardiga;

• tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga;

• mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel.

5. Hindamine





Pidevalt toimub jooksev hindamine (suuline vastamine, tunnikontrollid, testid, töö

teksti, dokumendi või kaardiga). Jooksvad hinded kokku moodustavad arvestusliku

hinde.

Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritatakse arvestuslik töö või teema lõpus

kontrolltöö. Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde ja kontrolltööde kaalutud

hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.

98

Inimeseõpetus

Maht 1 õn

1. Üldalused

1.1. Inimeseõpetuse kohustuslik maht on üks õppenädal.

2. Õppe-eesmärgid

Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mõista iseennast ja teisi ning suhelda

kaasinimestega.

• väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab

lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust;

• tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida,

aktsepteerida ja valitseda oma tundeid;

• elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;

• oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja

ühiskondlikku vastutust;

• tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks

vajalikke teadmisi ja oskusi;

• tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna

liikmena.

3. Õppesisu 3.1. INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht

inimest käsitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne

areng, inimese elukaar.

3.2. INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised,

põlvkondlikud, kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused.

Erinemine kui väärtus. Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud,

stereotüübid, eelarvamused jms. Sotsiaalne taju, isikutaju. "Mina" - pilt. Sotsiaalne

küpsus. Tahe.

3.3. TAJU JA TÄHELEPANU. Aisting ja taju. Tähelepanu. Mälu. Tunded.

Mõtlemine ja kõne. Meeleseisundid.

3.4. INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus

partnerile. Armastus.

3.5. ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo. Abieluküpsus.

Abikaasa valik. Abielu- ja perekonna seadusandlik külg. Suhted ja rollid perekonnas.

Kodu kui elukeskkond ja väärtus igale tema liikmele.

3.6. VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks. Perekonna

planeerimine. Lapsed kui väärtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja

emotsionaalsete vajaduste rahuldajana. Üksikvanem. Puudega laps perekonnas.

Lapsevanema vastutus.

3.7. PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel

perioodidel. Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid

99

pereelus. Õnnestunud pereelu kui väärtus. Lapse õigused ja kohustused. Terve,

kindlustundega inimene, tugev perekond kui demokraatliku riigi väärtus.

4. Õpitulemused

Õpilane:

• mõistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise võimalusi

igapäevaelus;

• tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas;

• tunneb ja oskab teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi;

• austab teiste inimeste õigusi ja omandit;

• mõistab perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus;

• teab perekonna planeerimise võimalusi;

• teab abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja

seadusandlikku külge; tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna

(abikaasa, lapsed jt lähisugulased) ees;

• tunnetab enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli;

• teab lapse arengu etappe;

• teab koduse kasvatuse põhialuseid;

• tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid

seadusi.

5. Hindamine





Iga õppesisus esitatud teema läbimisel sooritatakse arvestuslik töö, milleks on

tunnikontroll või test, kokku on 4 arvestuslikku tööd. Mooduli hinne kujuneb

arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele

kantakse aastahinne.

Ühiskonnaõpetus

Maht 1 õn

1. Üldalused

1.1. Ühiskonnaõpetuse kohustuslik maht on üks õppenädal.

2. Õppe-eesmärgid

Ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista;

• oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse;

• oskab end määratleda kodanikuna;

• tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat;

• tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid,

• oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid,

• oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet;

100

• suhtub kriitiliselt massiteabesse;

• oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.

3. Õppesisu 3.1. ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse).

Ühiskonna tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas.

3.2. ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude

lahusus. Parlament. Valitsus. President. Maavalitsus. EV õigussüsteem (õigusaktide

hierarhia ja kohtusüsteem). Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded.

Demokraatlikud valitsemissüsteemid.

3.3. KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia põhiideed ja nende

teostumine kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV

Riigikogu valimiste süsteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri,

valimisplatvorm, partei programm, propaganda). Valimistega seonduvad

kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse vormid. Erinevad huvid ühiskonnas ja nende

realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid.

Ametiühingud ja kutseliidud. Mittetulundusühingud. Riigi- ja kodanikukaitse.

3.4. MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi

kujundamise üldpõhimõtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos.

Ebavõrdsus ühiskonnas. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused.

Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Tööhõive, seda mõjutavad tegurid.

Tööseadusandluse alused. Meetmed tööpuuduse vastu. Töötute sotsiaalne kaitse.

3.5. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja

tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.

4. Õpitulemused

Õpilane:

• teab, milline on ühiskonna struktuur;

• tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;

• teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;

• oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada

turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;

• teab eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi;

• oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja

kasutada.

5. Hindamine





Pidevalt toimub jooksev hindamine (suuline vastamine, tunnikontrollid, testid, töö

teksti, dokumendi või kaardiga). Jooksvad hinded kokku moodustavad arvestusliku

hinde.

Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritatakse arvestuslik töö või teema lõpus

kontrolltöö.

Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde ja kontrolltööde keskmisest hindest.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.

101

Muusika

Maht 1 õn

1. Üldalused

1.1. Muusikaõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal.

1.2. Muusikaõpetuse koostisosad on muusikaloo käsitlemine, muusika kuulamine ja

laulmine. Muusikalugu käsitletakse stiilide ja vormide mitmekesisuses integreeritult

kultuuri arenguloo, tähtsamate ajaloosündmuste, kunsti ja kirjandusega.

Süstemaatiliselt õpitakse tundma ja väärtustama maailma ja eesti muusikapärandit;

kujundatakse arusaam muusikast kui rahvaste vahelisest suhtlemiskeelest. Laulmisel

süvendatakse huvi ühislaulu vastu; lähtutakse eri ajastute, erinevate stiilide ja rahvaste

ning kaasaegsest laulurepertuaarist.

2. Õppe-eesmärgid

Muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviide ja ühiskonna arengus;

• kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks;

• kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja

hinnata;

• oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata;

• omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu;

• rakendab põhikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi;

• rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi,

oskab oma arvamusi põhjendada.

3. Õppesisu 3.1. VANAAEG. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma

mütoloogia ja muusika (tragöödia, komöödia).

3.2. KESKAEG. Ülevaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui

Lääne-Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusika areng.

Gregooriuse koraal. Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. Liturgiline draama.

Müsteerium. Rändlaulikud. Rüütlipoeesia. Pillid

3.3. RENESSANSS. Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism,

vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal.

Homofoonilise mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad

muusikamaad. Palestrina. Orlandus Lassus.

3.4. BAROKK. Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat,

passioon). Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad

muusikamaad ja heliloojad: Vivaldi, Bach, Händel.

3.5. KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng –

ansamblid, orkestrid. Sonaat vormi ja žanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett.

Ooperi areng. Viini klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.

3.6. ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng.

Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed žanrid:

etüüd, prelüüd, nokturn, tantsud. Lavamuusika (Ooper, operett, ballett). Juhtivad

102

muusikamaad ja heliloojad. Schubert, Schumann, Berlioz, Chopin, Liszt, Brahms,

Verdi, Wagner, Tšaikovski. Grieg. Sibelius.

3.7. 20. SAJANDI MUUSIKA. Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal.

Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Bruckner. Impressionism. Debussy.

Ekspressionism. Schönberg. Neoklassitsism. Stravinski. Orff. Sümfooniline jazz.

Gershwin. Avangardism. Cage. Postmodernism. Pärt.

3.8. EESTI MUUUSIKA. Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul.

Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed

professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp, Süda, Lüdig – eesti

professionaalsed heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek.

Rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E.

Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti modernism 1956–1970. Heliloojad Ernesaks,

Tormis, Pärt, Mägi, Tamberg, Rääts, Sumera, Kangro, Tüür, Eespere, Sisask. Eesti

tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid. Muusikafestivalid.

3.9. POPULAARMUUSIKA AJALUGU. Populaarmuusika juured. Spirituaalid,

bluus, kantri ja western, ragtime, dixieland. Jazz-muusika, selle arenguetapid: new

orleansi jazz, ragtime, dixieland, sving, bepop, cool jazz, hard bop, scat-laul, free jazz,

jazzrock. Rock’n’roll, pop- ja rokkmuusika (E. Presley jt). 1950. a popmuusika:

rhythm ann blues, rock’n’roll. Briti biitmuusika (The Beatles jt). 1960. a teise poole

must popmuusika: soul, funky. Must popmuusika 1970. a (S. Wonder jt). 1960. a teise

poole psühhodeeliline rokkmuusika. 1970. a rokk- ja popmuusika: intellektuaalne

rokk, hard rock, heavy rock. Reggae. Disko. Punk (new wave jt).

4. Õpitulemused

Õpilane:

• oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat;

• teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid;

• teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada;

• oskab koostada muusika-alaseid referaate;

• laulab vastavalt oma vokaalsetele võimetele;

• hindab muusikat kui kultuurinähtust.

5. Hindamine





Referaadid, kaks tunnikontrolli (ajastud, heliloojad, terminid), vokaalsed võimed

(kindlasti hümni laulmine), kokkuvõtvas hindamises tuleb arvesse õpilase aktiivsus

õppetöösse suhtumisel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.

103

Kunst

Maht 2 õn

1. Üldalused

1.1. Kunstiõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal.

1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades käsitleda

ainekava sisu laiendatult. Sellisel juhul käsitletakse põhjalikumalt kunstikultuuri

ajalugu (1 õn), praktiliste tööde teostamiseks kavandatakse 1 õn. Seega on aine kunst

mahuks 2 õn.

1.3. Kooli kunstiõpetuse ainekava koostamisel lähtutakse ainekava kohustuslikust

mahust ning õpetatava kutse-eriala omapärast.

2. Õppe-eesmärgid

Kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane

• omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost;

• õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid;

• õpib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset;

• arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist;

• arendab ruumilist, kujundilist ja abstraktset mõtlemist käelise tegevuse kaudu;

• arendab loovust ja katsetamisjulgust.

3. Õppesisu 3.1. KULTUUR JA KUNST.

3.2. KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad

käsitlusviisid. Kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus).

3.3. ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal. Idamaade

ja antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma.

Varakristlik, Bütsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss,

barokk ja rokokoo. Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism ja impressionism.

20. sajandi I poole kunst enne ja pärast Esimest maailmasõda: postimpressionism,

sümbolism, juugend / art déco, kubism, Bauhaus, ekspressionism, sürrealism. 20.

sajandi II poole kunst: modernism ja postmodernism, popkunst, kontseptualism,

hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst, kineetiline kunst.

3.4. KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa

kunst. Sajandivahetuse kunst. Kunst nõukogude okupatsiooni ajal. Kunst

taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur.

Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika, renessanss, barokk, klassitsism, eklektika,

juugend). Esimese maailmasõja järgne ehituskunst: rahvusromantiline stiil,

funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimälestiste kaitse. Tallinna

arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur.

3.5. KUNST JA KESKKONNA KUNSTILINE KUJUNDAMINE.

3.5.1. KOMPOSITSIOON. Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi

muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning

tihedus. Kompositsiooni väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus.

104

3.5.2. VÄRV. Värvi tajumine – selle füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised

omadused. Värviõpetus – värvide segamine ja segunemine, nende korrastussüsteemid,

kontrastid, kooskõlad. Värvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas

keskkonnas. Vabalt valitud värviharjutus.

3.5.3. JOONISTAMINE. Joonistamise väljendusvõimalused – piirjoone, varjundi ja

faktuuri kasutamine. Joonistamisvahendid – grafiitpliiatsid, süsi, värvipliiatsid, kriit

jm. Vabalt valitud harjutused.

3.5.4. MAALIMISTEHNIKAD. Akvarell. Kattevärvid – guašš,

polüvinüülatsetaattempera,

akrüülvärvid, õlivärvid ja õlitempera, pastellid.

3.5.5. RUUMI KUNSTILINE KUJUNDAMINE. Ruumi kujundamise põhialused.

Värvikasutus, valgus, terviku loomine. Vabalt valitud harjutus.

3.5.6. ORNAMENT. Liigitamine. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine,

geometriseerimine. Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused

(stiliseerimine, piiramata pind, geometriseerimine).

3.5.7. TEHNILISED KUJUTAMISVIISID. Väärtusperspektiivist illusoorse

perspektiivini. Ruumilise kujutamise võimalused – stereoskoop.

Projektsioonjoonestamine: tsentraal-, paralleel- ja ristprojektsioon, frontaal- ja

diameetriline aksonomeetria, kaks- ja kolmvaated.

3.5.8. KAUBANDUSLIK PILT. Reklaam – selle tootmine, funktsioon ja strateegia.

Pildi kasutamise võimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika.

4. Õpitulemused

Õpilane:

• tunneb kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid;

• teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole;

• teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke;

• tunneb huvi kunstiloomingu vastu;

• oskab kunstiloomingus kasutada elementaarseid töövahendeid, tehnikaid ja

materjale;

• tunneb huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.

5. Hindamine




iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde ja arvestustööde hindeid.

Esimeses õppetöögraafikus ettenähtud perioodil hinnatakse tulemushinnetega (

kontrolltööd, võrdlused, testid). Ristsõnade koostamist ja lahendamist, õpilaste

töölehtede täitmist ja graafiliselt teostatavad töid jooksvate hinnetena. Esimese

perioodi hinne kujuneb tulemushinnetest, jooksvatest hinnetest ja iseseisva töö

hindest.

Teises õppetöögraafikus ettenähtud perioodil hinnatakse graafilisi töid

tulemushinnetega, harjutusülesanded valikuliselt jooksvate hinnetega. Perioodi hinne

kujuneb tulemushinnetest ja iseseisva töö hindest.

Koondhindeks kahe perioodi koondhinne, arvestades õpilase arengut ja nõutavat

õpitulemuste saavutamist. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete

koondhinne.

105

Kehaline kasvatus

Maht 3 õn

1. Üldalused

1.1. Kehalise kasvatuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.

1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada

kehalist kasvatust 3 õppenädalat.

1.3. Lisaks ainekavas esitatud spordialadele võib kool õpetada ka teisi spordialasid,

lähtuvalt kooli võimalustest ja traditsioonidest.

2. Õppe-eesmärgid

Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane

• omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud;

• omandab teadmised, oskused ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks

sportimisharrastuseks;

• omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused (ergonoomilised tööasendid

ja -võtted, kehalise tegevuse ohutustehnika, esmaabi);

• omandab käsitluse tervise- ja võistlusspordist kui ühiskonna kultuuri osast;

• omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks.

3. Õppesisu 3.1. KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MÕJU ORGANISMILE.

Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised (sh harjutamismeetodid, isikliku

hügieeni ja ohutustehnika nõuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel.

Taastumine. Enesekontroll (pulsi- ja vererõhu näitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja

taastumisel; oskus hinnata oma kehalist vormisolekut ja tervislikku seisundit).

Kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, treeningute

sagedus). Lihtsamate spordivigastuste esmaabi. Tervisesportlase toitumine ja

joogirežiim. Organismi karastamine. Riietus ja selle valik sõltuvalt spordialast ja

väliskeskkonna tingimustest. Kehalist võimekust määravad tegurid. Treeningu

iseärasused aeroobses ja anaeroobses faasis. Kehaliste harjutustega (tervisespordiga)

tegelemise tähtsus tulevastele emadele. Kehaliste harjutuste kasutamine preventiivsel

ja ravival eesmärgil. Sport ühiskonnas. Rahvusvahelised ja kohalikud võistlused.

Tuntud tippsportlased.

3.2. VÕIMLEMINE. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine. Vabaharjutused ja

harjutused vahenditega (pall, hüpits, võimlemiskepp jms). Koordinatsiooniharjutused.

Lõdvestusharjutused. Akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad

variandid. Ratas kõrvale. Toengud ja ripped võimlemisriistadel (varbsein,

rööbaspuud, kang). Raskuste tõstmise ja ronimise tehnika. Kandmisvõtted.

Tasakaaluharjutused (poomil, võimlemispingil); tasakaaluharjutused paarilisega.

Virgutusvõimlemise (hommikuvõimlemine, töövõimlemine) kompleksi koostamine.

Teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks (atleetvõimlemise alused, sh

jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine).

3.3. KERGEJÕUSTIK. Kergejõustiklase eelsoojendus. Kiir- ja pikamaajooksu

tehnika. Jooksupaiga valik, harjutamise aeg ja varustus; harjutamise metoodika

(jooksutempo valik, koormuste määramine). Cooperi test. Paigalt ja hoojooksult

hüpete tehnika. Harjutused hüppevõime arendamiseks. Viskeharjutused (visked,

heited, tõuked). **Jooksu-, hüpete ja heidete-visete tehnika täiustamine.

106

Jooksuvõistlused: võistlustaktika. Koolisiseste kergejõustikuvõistluste planeerimine,

korraldamine ja kohtunikutegevus.

3.4. SPORTMÄNGUD (korvpall, võrkpall, jalgpall). Sportmängija eelsoojendus.

Põhiliste mänguelementide tehnika (põrgatamine, erinevad sööduviisid, pealevisked;

alt- ja ülaltsööt, palling, pallingu vastuvõtt, blokeerimine, söötmine, vastase katmine,

penalti löömine, väravavahi töö). Korv-, võrk- ja jalgpalli võistlusmäärused. Valitud

sportmängu tehnika ja taktika täiustamine. Kohtunikutegevus. Võistlussüsteemid

(turniir; kahe ja ühe kaotuse süsteemid).

3.5. ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste võimete (vastupidavus, jõud,

painduvus, osavus, kiirus) arendamine. Kehaliste võimete iseseisva arendamise

metoodika: harjutuste valik, treeningute sagedus ja koormus. Jõu- ja

venitusharjutused. Tasakaalu ja koordinatsiooniharjutused. Presidenditest. Kaitseväe

kehalise kasvatuse testid.

3.6. UJUMINE. Sportlikud ujumisviisid. Stardihüpe ja selilistart. Pöörded rinnuli- ja

seliliujumisel. Ohutusnõuded ujumispaikades. Käitumine õnnetusjuhtumite korral.

Mängud vees. Vesivõimlemine.

3.7. SUUSATAMINE. UISUTAMINE. Suusatamistehnikate põhialused: klassikaline

sõiduviis, vabatehnika; tõusu- ja laskumisviisid; pöörded ja pidurdamised

Suusavarustuse valik ja hooldamine; määrded ja määrdetehnika. Uisutamistehnikad.

4. Õpitulemused

Õpilane teab:

• kehaliste harjutustega tegelemise (tervise- ja võistlusspordi) mõju organismile;

• õpitud spordialade tehnika põhialuseid, võistlusmäärusi ja oskussõnu;

• soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel;

• enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid;

• sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi;

• organismi karastamise võtteid ja nende mõju organismile;

• rahvusvahelisi ja tähtsamaid kohalikke võistlusi ja tuntud sportlasi;

Õpilane oskab:

• tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi,

treenida, võistelda, taastuda;

• arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga

harjutusi erinevatele lihasrühmadele;

• joosta erinevas tempos;

• hüpata paigalt ja hoojooksult;

• visata hoojooksult;

• harjutada jõusaalis;

• kasutada põhilisi suusatamistehnikaid;

• sooritada ühe tireli variandi, ratta kõrvale, tiririppe varbseinal;

• tegutseda kohtunikuna;

• abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel;

• anda esmaabi spordivigastuste puhul.

Õpilane suudab:

• läbida Cooperi testi;

107

5. Hindamine





Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine jooksvate hinnete ja

tulemushinnetega (üldkehaliste ja sportmängude harjutuste sooritamine hindele;

füüsiliste võimete testid: kergejõustikus, vastupidavuses, jõuharjutustes).

Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase füüsilisi võimeid. Õpetaja valib

hindamise objektid ja meetodid. Jooksvate hinnete alusel pannakse välja kokkuvõtvad

hinded.

Kokkuvõttev hindamine ehk koondhinne – õpitulemuste saavutusele hinnangu

andmine õppeaine läbimise järel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete

koondhinne.

108

Lisad

Lisa 1 Lõpueksami juhend

Lisa 1.1 Pagari eriala lõpueksami juhend

Pagari lõpueksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.

Teoreetiline osa on kirjalik teadmiste test, mis koosneb 100 küsimusest läbitud üld- ja

põhiõpingute moodulite kohta.

Küsimused on koostatud järgnevas mahus:

Moodul Maht õn Küsimusi

lõpueksamil

1 Sissejuhatus toidutööstuse valdkonda 1 1

2 Majanduse ja ettevõtluse alused 2 4

3 Töökeskkond 2 5

4 Toitumise alused 1 2

5 Toiduohutus 3 10

6 Kommunikatsioon 3 6

7 Toorainete õpetus 2 8

8 Töökorraldus ettevõttes 4 14

9 Pagaritoodete tehnoloogia 10 40

10 Pagari praktiline töö 8 10

Praktilisele eksamile pääsemiseks peab olema sooritatud kirjalik teadmiste test

vähemalt rahuldavale tulemusele (vähemalt 45 punkti), kokku on võimalik saada 100

punkti.

Praktiline osa koosneb:

1. Kirjalikust aruandest valikpagaritoote valmistamise kohta ja peab sisaldama:

tehnoloogilist kaarti

Tehnoloogiline kaart

Toote nimetus: ………………………………………………..

Toote

kaal

valmistatavaid tooteid

kokku

Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta

Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h

109

Kokku:

Hind km-ga:

Toote valmistamise tehnoloogia:

1.

2.

3. jne

toiduainete tellimus

Toiduainete tellimus

Toiduained Ühik taigen Kokku

Kirjaliku aruande teema valik otsustatakse vähemalt 3 kuud enne eksamit ja teema

kinnitatakse direktori käskkirjaga. Kirjalik aruanne esitatakse 2 nädalat enne praktilist

lõpueksamit.

2. praktilisest tööst

lihtpagaritoote valmistamine ette antud tehnoloogilise kaardi järgi (kuni 2 kg)

valikpagaritoote valmistamine õpilase poolt koostatud tehnoloogilise kaardi

järgi (kuni 2 kg)

toodete esitlemine

Praktilise osa eest on võimalik saada 100 punkti (20 punkti tehnoloogiline kaart ja 80

punkti praktiline töö). Praktiline eksam loetakse sooritatuks kui õpilane on saanud

vähemalt 45 punkti. Teoreetilise ja praktilise eksami punktid summeeritakse ning

sellest kujuneb lõplik eksami hinne. Kokku on võimalik saada 200 punkti.

hinne „5‖ 90 – 100% 180 - 200 punkti

hinne „4‖ 70 - 89 % 140 –179 punkti

hinne „3‖ 45 – 69 % 90 - 139 punkti

hinne „2‖ 20 – 44 % 40 – 89 punkti

hinne „1‖ 0 - 19 % 0 – 39 punkti

110

Lisa 1.2 Kondiitri eriala lõpueksami juhend

Kondiitri eriala lõpueksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.

Teoreetiline osa on kirjalik teadmiste test, mis koosneb 100 küsimusest läbitud üld- ja

põhiõpingute moodulite kohta.

Küsimused on koostatud järgnevas mahus:

Moodul Maht õn Küsimusi

lõpueksamil

1 Sissejuhatus toidutööstuse valdkonda 1 1

2 Majanduse ja ettevõtluse alused 2 4

3 Töökeskkond 2 4

4 Toitumise alused 1 2

5 Toiduohutus 3 10

6 Kommunikatsioon 3 6

7 Toorainete õpetus 2 8

8 Töökorraldus ettevõttes 4 14

9 Toiduainete keemia 1 1

9 Kondiitri toodete tehnoloogia 7 40

10 Kondiitri praktiline töö 5 10

Praktilisele eksamile pääsemiseks peab olema sooritatud kirjalik teadmiste test

vähemalt rahuldavale tulemusele (vähemalt 45 punkti), kokku on võimalik saada 100

punkti.

Praktiline osa koosneb:

3. kirjalikust aruandest tordi (1 – 2 kg) valmistamise kohta ja peab sisaldama:

tehnoloogilist kaarti

Tehnoloogiline kaart

Toote nimetus:

Toote

kaal

valmistatavaid tooteid

kokku

Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta

Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h

111

Kokku:

Hind km-ga:

Toote valmistamise tehnoloogia:

1.

2.

3. jne

toiduainete tellimus

Toiduainete tellimus

Toiduained Ühik Kokku

Kirjaliku aruande teema valik otsustatakse vähemalt 3 kuud enne eksamit ja teema

kinnitatakse direktori käskkirjaga. Kirjalik aruanne esitatakse 3 nädalat enne praktilist

lõpueksamit.

4. praktilisest tööst

valikpagaritoote valmistamine ette antud tehnoloogia kaardi järgi (kuni 2 kg)

tordi valmistamine õpilase poolt koostatud tehnoloogia kaardi järgi (kuni 1-2

kg)

toodete esitlemine

Praktilise osa eest on võimalik saada 100 punkti (20 punkti tehnoloogiline kaart ja 80

punkti praktiline töö). Praktiline eksam loetakse sooritatuks kui õpilane on saanud

vähemalt 45 punkti. Teoreetilise ja praktilise eksami punktid summeeritakse ning

sellest kujuneb lõplik eksami hinne. Kokku on võimalik saada 200 punkti.

hinne „5‖ 90 – 100% 180 - 200 punkti

hinne „4‖ 70 - 89 % 140 –179 punkti

hinne „3‖ 45 – 69 % 90 - 139 punkti

hinne „2‖ 20 – 44 % 40 – 89 punkti

hinne „1‖ 0 - 19 % 0 – 39 punkti

112

Lisa 2 Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus

Rakvere Ametikoolis on:

Kaasaegse sisustuse, seadmete, töövahendite ja metoodiliste materjalidega

varustatud õppeköök (õppeköök valmis 2001 a. novembris). Pagar- kondiitri

eriala õpilastel on võimalik kasutada tuntud firmade küpsetusahjusid ( 2tk.),

milledest viimane muretsetud 2006 aastal ja kerkekapp ning universaalajamid

(2tk.). Õppeköök on varustatud praktika läbiviimiseks vajalike külmseadmete ja

töötasapindadega (toodete vormimise lauad), kahe togikäruga ja

küpsetusplaatidega ning töövahendite ja elektronkaaludega. Õpilastele on oma

riietusruum ja kapid san.riietuse jaoks, tualettruumid ning dušširuum. Toodete

degusteerimiseks on serveerimisruumi osa.

Arvutialaseks väljaõppeks ja kirjalike tööde koostamiseks on kasutatavad kooli

arvutiklassid.

Kool omab kaasaegset raamatukogu, mida on aastate vältel täiendatud ka pagar-

kondiitri erialale vajaliku kirjanduse ja lisamaterjalidega.

Puhastustööde õpetamiseks on koolis vajalike vahendite ja ainetega varustatud

klass.

2009 oktoobris valmib uus õppeköök pagar-kondiitri erialale.

Kaasaegse õppetöö kindlustamisele aitavad omaltpoolt kaasa ka mitmed Rakvere

ettevõtted (võimaldatakse õppekäike ettevõtetesse, tutvumisi pagari ja

kondiitritsehhidega jne.).

Rakvere ettevõtted võtavad meeleldi meie kooli pagar-kondiitri eriala õpilasi

ettevõtetesse praktikat sooritama (AS Pihlaka; Traus-R; OG Elektra; AS Kauri

kondiiter jne.).

113

Lisa 3 Õppekavaga seotud õpetajad

Kutseõpetajad

Ees- ja

perekonna-

nimi

Õpetatavad ained Haridus Lõpetatud õppeasutus Eriala

Reet

Alunurm

Sissejuhatus toidutöötlemise

ja tootmise valdkonda

Toitumise alused

Tootmistöö korraldamine

õppekeskkonnas

Seadmete õpetus

Arvestus ja aruandlus

Pagaritoodete tehnoloogia

Pagari praktiline töö

Praktika planeerimisetapid

Kondiitritoodete tehnoloogia

Kondiitri praktiline töö

kesk-eri

kõrgem

Tln Riiklik

Kooperatiivkaubanduse

Tehnikum/1978

TÜ/ 2004

tehnik-

tehnoloog

kondiiter

kutseõpetaja

Eha Raal

Sissejuhatus toidutöötlemise

ja tootmise valdkonda

Toidu seadusandluse alused

Toidukontroll

Toorainete õpetus

Pakendamine ja

pakkematerjalid

Pagaritoodete tehnoloogia

Pagari praktiline töö

Praktika planeerimisetapid

Kondiitritoodete tehnoloogia

Kondiitri praktiline töö

Kujundusõpetus

kesk

kõrgem

ETKVL

Kooperatiivkool/ 1980

TÜ/ 2004

kondiiter

kutseõpetaja

Tiina Mäeks

Toiduhügieen

Toitumisõpetus

kesk-eri

kõrgem

Kehtna Kõrgem

Põllumajanduskool/

1994

TÜ / 2003

restorani kokk,

kodumajanduse

õpetaja

kutseõpetaja

Tõnu

Kurikjan

Toitlustusteenindus kesk-eri

kõrgem magister

Tln Riiklik

Kooperatiivkaubanduse

Tehnikum/ 1988

TÜ /2004

TÜ

tehnik-

tehnoloog

kutseõpetaja

Elina Pajula

Hügieen

kõrgem

Tallinna

Tehnikaülikool 1976

Ühiskondliku

toitlustamise

tehnoloogia ja

organiseerimine

Ave

Rosenthal

Õpioskused

Kutsekõr

gharidus

Lääne-Virumaa KK

Akadeemia Nord

raamatupidamin

e

Psühholoogia

Anneli

Tohvert

Toitlustusteenindus

Majanduse ja ettevõtluse

alused

Kesk-eri

kõrgem

Mõdriku

Põllumajandustehniku

m

Piccolo

koolituskursused 2003

TÜ/ 2004

raamatupidaja

(kelner /

baarmen)

kutseõpetaja

Ülle Roodvee

klienditeenindus

kõrgem TRÜ 1982

bioloogia-

keemia õpetaja

114

Täiendkoolitus Eesti

Hotellikool

hotelli ja

toitlustusettevõt

ete töökorraldus

Andrus Raal

Keskkond ja jäätmemajandus

Toiduainete keemia

kõrgem TRÜ 1984 Keemik-

pedagoog

Elve

Tänavots

Arvutiõpetus kõrgem

magister

TÜ 2005

TÜ 2008

Kutsepedagoogi

ka

informaatikaõpe

taja

Kaarin Vask

Arvutiõpetus

Asjaajamise alused

kõrgem Tartu Ülikool 2007

Tartu Ülikool

Informaatika ja

inimeseõpetus

koolikorraldus

Merike

Kasikov

Toitumistavad kõrgem

magister

TRÜ 1986

Usuteaduste Instituut

Ajaloo- ja

ühiskonna-

teaduste õpetaja

Kristlik

kultuurilugu

Marju Lina

Kutsealane eesti keel kõrgem TRÜ 1994 Eesti keele ja

kirjanduse

õpetaja

Liina Saar

Kutsealane inglise keel kõrgem TRÜ 1975/

TRÜ 1982

Inglise keele

õpetaja/

psühholoog

Inna Laikre

Kutsealane vene keel kõrgem TRÜ 1972 Vene keele ja

kirjanduse

õpetaja

Üldhariduslikud õppeained

Ees- ja

perekonnanimi Õpetatavad ained Haridus

Lõpetatud

õppeasutus Eriala

Katrin Kont

Inglise keel

kõrgem EPA 1979,

Stažeerimine

Inglismaal/ - 2005

TÜ 2002-2008

Ökonomist

Ümberõpe inglise keele

õpetajatele

Merike Kasikov Ajalugu

kõrgem TRÜ 1986 Ajaloo- ja ühiskonna-

teaduste õpetaja

Inna Laikre Vene keel

kõrgem TRÜ 1972 Vene keele ja kirjanduse

õpetaja

Ülle Roodvee Bioloogia

kõrgem TRÜ 1982 Bioloogia ja keemia

õpetaja

Marju Lina

Eesti keel

Kirjandus

kõrgem TRÜ 1994 Eesti keele ja kirjanduse

õpetaja

Kristel Haugas

Saksa keel

kõrgem

magister

TRÜ 1985 /

Hageni Ulikool

2006

Filoloog, tõlk, saksa

keele õpetaja

Viive Post

Kehaline kasvatus kõrgem TPedI 2000 Kehalise kasvatuse

õpetaja

Andrus Raal Keemia

kõrgem TRÜ 1984 Keemik-pedagoog

Tõnis Sakk Matemaatika

kõrgem TPedI 1969 Keskkooli matemaatika

õpetaja

Anto Sepp Kodanikuõpetus kõrgem TRÜ 1975 Ajaloo- ja ühiskonna-

115

Ajalugu teaduste õpetaja

Liina Saar Inglise keel

kõrgem TRÜ 1975/

TRÜ 1982

Inglise keele õpetaja/

psühholoog

Ülle Murula

Füüsika

kõrgem

magister

TRÜ 1995

TÜ 2004

TÜ

Füüsika /

informaatikaõpetaja

matemaatikaõpetaja

Svetlana Śutova Vene keel

kõrgem TPedI 1992 Vene keele ja kirjanduse

õpetaja

Mare Polluks-

Torvinen

Eesti keel

Kirjandus

kõrgem TRÜ 1986 Eesti keele ja kirjanduse

õpetaja/lisaeriala soome

keel

Leo Nirgi Füüsika kõrgem TPedI 1981 Füüsika ja tööõpetuse

õpetaja

Maimu Nurk Geograafia kõrgem TÜ 1978 Geograafia õpetaja

Peep Pihlak Muusika kõrgem TPedI 1989 Kultuurharidus/lisaeriala

muusikaõpetaja

Maire Metsis

Kunst kõrgem TPedI/1982 Joonistamise,

joonestamise, tööõpetuse õpetaja

Riho Skroman Kehaline kasvatus kõrgem TRÜ 1973 Kehalise kasvatuse

õpetaja

Documents

Õppekava pagar-kondiiter · 8 Geograafia 1 1 1 9 Bioloogia 3 1 1 2 2 10 Ajalugu 4 2 2 2 2 11 Inimeseõpetus 1 1 1 12 Ühiskonnaõpetus 1 1 1 13 Muusika 1 1 1 ... andma tööandjale