Upload
others
View
4
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1
Intellektuaalkapitaliteooria
Innovatsiooni tugisüsteem23.09.04
Linnar Viik
Millest jutt?
• Innovatsiooni mõiste• Innovatsiooni mõju• Innovatsioonisüsteem hetkel• Innovatsioonisüsteemi arenguvõimalused
Porteri arenguetapid
Tootmispõhine etapp
Investeeringutepõhineetapp
Innovatsioonipõhineetapp
Heaolupõhine etapp
Odav loodusvara, odavtööjõud
Investeeringud uudetehnoloogiasse
Uute tehnoloogiate jateadmiste rakendamine
ning loomine
Ettevõtete ja ühiskonnakonkurentsivõime
2
Innovatsiooni mõiste
• Innovatsioon on uue idee või meetodi kasutusse võtmine• Teaduskeskne versus kasutuskeskne lähenemine• Radikaalne versus inkrementaalne lähenemine• Ettevõtetes on innovatsioon
– Uuendatud või uus protsess– Uuendatud või uus teenus– Uuendatud või uus toode
• Eestis on innovatsiooni mõiste müstifitseeritudteaduskeskseks, teadusmahukaks ja ettevõtlusegavähesidustatuks
Konkurentsivõime mõiste
Konkurentsivõime on
riigi suutlikkus toota vabaturu tingimustestooteid ja teenuseid, mis onrahvusvahelisele konkurentsile“vastupidavad” ja võimaldavadsamaaegselt säilitada ning tõstareaalsissetulekut riigis.(OECD )
Palga ja tootlikkuse kasv
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
94
-I
94
-III
95
-I
95
-III
96
-I
96
-III
97
-I
97
-III
98
-I
98
-III
99
-I
99
-III
00
-I
00
-III
01
-I
01
-III
02
-I
EEK
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
Average gross wage Real growth of wage Real growth of productivity
3
Innovatsioon ettevõttes
Praegunetoode
Innovatsioon Innovatsioon Innovatsioon
Uuendamine ja uue loomine
Kasutajakeskne innovatsioon
Uuendamine
Teaduskeskne innovatsioon
Uueloomine
Kas Eesti ettevõtted on innovaatilised?
• Community Innovation Survey 3– Eesti ettevõtted investeerisid innovatsiooni aastal
2000 2 miljardit krooni– Põhiliselt on see tehnoloogia ja teabe import ja
integratsioon• Innovatsioon kui väliskaubanduse defitsiidi üks
mootoreid tarbimise kõrval– Trigoni hinnangul tuleb 2003 I kvartali jooksevkonto
defitsiidiks 18% SKP-st– 2003 koguhinnang 12%, “See prognoos eeldab aga
märkimisväärset paranemist nii väliskaubanduse kuika teenuste bilansi osas aasta järelejäänud kuudejooksul
4
Innovatsiooni tugisüsteemi roll
TeadlasedParim teadusAsjakohasusTõhusus
EttevõtjadUus protsess
Uus teenusUus toode
TugisüsteemRaha
TugiteenusedInfrastruktuur
Avatud infoühiskonnas otsivad ettevõtjad uuendusteks vajalikku
parimat, asjakohast ja tõhusat teadust, mitte lähimat teadust.
Kultuuride konflikt
Riigihange
PaberitööTähtajad
Poliitikaelluviimine
Programmikestvus
Ametnik
Regu-latsioon
InfolekePankrot
Umb-usaldus
KolleegidehukkamõistHirm
ParimadpartneridPaberitööTähtajad
RahaRiigiametid
KlientOmanikud
AegArtikkelTähtaeg
Uus leping
Päeva-probleem
Parimtehnoloogia
ja toode
Ellu jäädaSuurekssaada
Heaolukasv
Poliitikaloomine
NobelSuurunistus
5-10 aastatNädal võikuu4 aastat5-10 aastatAjakava
SuurfirmaSMEPoliitikTeadlane
Innovatsiooni mõju• Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise mahu ja
tööhõive vaheline seos eksisteerib, kuid see pole otsene• Innovatsiooni “lineaarmudelit” tuleb praegusel hetkel
käsitleda, kui liialt mehhaanilist lähenemist heaoluhüpoteetilisele kasvule
• Protsessi innovatsioon üldjuhul vähendabtööjõuvajadusi, toote innovatsioon kasvatab vajadusitööjõu järele, kuid aset leiab ka struktuurne muutusvajadustes– Protsessi innovatsioonist loobumine võib aga ettevõtte
konkurentsivõimet halvendada piirini, kus ettevõte kaob• Innovatsiooni riiklike tugisüsteemide mõju töökohtade
loomisele, tootluse ning heaolu kasvule on kompleksnening nõuab ka riiklikelt tugisüsteemidelt komplekssust
5
Eesti T&A&I süsteem
Tugisüsteemide areng• I põlvkonna innovatsioonipoliitika
– Usub “lineaarsesse teadus- ja arendustegevuse ninginnovatsiooni süsteemi”, teaduskesksesse protsessi, mis algabalusuuringutest, laboratooriumist ning areneb etapiviisiliselt turulkonkureerivateks massirakendusteks
• II põlvkonna innovatsioonipoliitika– Tähtsustab kompleksset innovatsioonisüsteemi ja toetavaid
infrastruktuure, keskendub rahvuslike teaduse ja ettevõtlusevaheliste sidemete loomisele. Toetab läbi maksupoliitika,intellektuaalomandi kaitse ja konkurentsipoliitika
• III põlvkonna innovatsioonipoliitika– Peab teadmistepõhise majanduse eelduseks ühiskonda läbivat
innovatsiooni ning püüab luua pidevalt ümberkohanduvatpoliitikat kõigis eluvaldkondades
Eesti tugisüsteemide areng• Kuni 1998 fookus teadusstruktuuride
korrastamisele– Teadus ülikoolikeskseks– Ülikoolid teaduskeskseks
• 2000 uus T&A&I koordinatsiooni ja tugisüsteem• Kas praegune süsteem tagab heaolu kasvu läbi
majanduse konkurentsivõime ja produktiivsuseparanemise?
• Milline on tugisüsteemide mõju Eesti siirdumiselinnovatsioonipõhise majanduse faasi ja läbivainnovaatilisuse kujunemisel?
6
Teadmistepõhine Eesti• Riigikogu kiitis heaks 6. detsembril 2001• Kas üks harustrateegia paljudest?• Kas keskendub riigieelarveliste vahendite
eraldamisele teadus- ja arendustegevuseks?• Teadlaste lobby?• Senise majanduspoliitika kannapööre
– Seni: täiuslik turukonkurents, kus kõigil turuosalistelon võrdne ligipääs tootmissisenditele ning kasusaamise viisiks on kuluefektiivsus
– Uus: täiuslik innovatsioonikonkurents, kus kõigilturuosalistel on võrdne ligipääs vajalikele vahenditelepidevaks uuenduslikkuseks ning kasu saamise viisikson teadmisel põhinev tuluefektiivsus
Innovatsioon ja töökohad• Väikeettevõte
• Alla 250 töötaja• Alla 40 M€ käive• 99% ettevõtetest• Euroopas 19 miljonit• 66% töökohtadest
• 80% uutest töökohtadest luuakseväikeettevõtete poolt
• 4% väikeettevõtetest oninnovatsioonimahukad, nende poolt luuakse50% uutest töökohtadest
Innovatsioonitugi igale tasemele
Teaduspõhised (BNIT)
Tehnoloogiliseltkompetentsed
Väikeste teadmiste jakompetentsiga
Madal tehnoloogia
Raha tootearenduseksInfrastruktuur
TehnosiireStandardimistugi
Tehniliste probleemidelahendamine
Teadlikkuse tõstmineKoolitus
7
Innovatsioonisüsteem arengus• Hetkel on valitsuse tasandil vastutus teadus- ja
haridusministeeriumil ning majandus- jakommunikatsiooniministeeriumil. Kas seda ringi tulekslaiendada?
• Riigikogu roll innovatsioonisüsteemis on hetkel marginaalne• Hetkel on lõppkasutajale (ettevõtja, teadlane) suunatud
tugisüsteem monopoliseeritud• Puudub tippjuhtide elukestva innovatsioonikoolituse süsteem• Puudub tugisüsteem kvaliteedi parendamiseks ja
uuenduslikkuse toetuseks• Loodavad ettevõtted ja väikefirmad on kaasamata• Sotsiaalne innovatsioon on väljaspool praegust
innovatsioonisüsteemi• Demüstifitseerida innovatsiooni mõiste, kaasata innovatsiooni
võimalikult suur osa ühiskonnast