1

APRILL 2016

MÄRKUSTE TABEL

„INVESTEERIMISFONDIDE SEADUSE EELNÕU“ JUURDE

Nr Ettepaneku sisu

Arvestatud/

mitte

arvestatud/

selgitatud/

Teadmiseks

võetud

Rahandus-

ministeeriumi

märkused

EESTI FONDIHALDURITE LIIT

1 Pensionifondivalitseja kapitali- ja omaosakute nõue

Eelnõu § 68(2) kohaselt on fondivalitseja endiselt kohustatud omama 1%

tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest. Eelnõuga on

tehtud mõningad muudatused pensionifondivalitsejate täiendavate

omavahenditele rakendatavate nõuete osas, sealhulgas täiendavate

omavahendite nõue (1%) langeb 0,02%-le pensionifondide varade

mahust, kui see kasvab üle 1 miljardi euro. Samas kõnealune regressioon

ei anna fondivalitsejatele kapitali osas sisulist efekti, kui säilib senine

omaosakute nõue. Nimelt raamatupidamislikult on täiendavate

omavahendite miinimumnõue ja omaosakute omamise kohustus sisuliselt

nö ühe mündi kaks poolt – fondivalitsejate omakapital koosneb suures

ulatuses omavahendite kohustuslikust paigutusest kohustuslike

pensionifondide omaosakutesse. Sellest tulenevalt saab omavahendite ja

omaosakute nõuet vaadata üksnes käsikäes. Lähtuvalt eeltoodust teeb

EFHL ettepaneku kehtestada ka omaosakute nõude osas regressiooni

printsiip sarnaselt omavahenditega, kui valitsetavate kohustuslike

pensionifondide varade maht ületab 1 miljard eurot. Kahe nõude

kooskõlla viimisega ei kaasne fondivalitsejatele olemasoleva kapitali

vabastamist – viiest pensionifondivalitsejast vaid ühel ulatub

valitsetavate kohustuslike pensionifondide varade maht täpselt 1 miljardi

euroni.

Kohustus omada valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakuid on

sarnaselt täiendavatele omavahenditele puhvriks juhul, kui fondivalitseja

peaks rikkuma investeerimispiiranguid ning tekitama sellega kahju oma

valitsetavate pensionifondide osakuomanikele. Arvestades tänaseks

pensionifondivalitsejate saavutatud omakapitali taset, kahjujuhtumite

statistikat, enamike fondivalitsejate kuulumist tugevatesse

pangandusgruppidesse ja Tagatisfondi tasusid, on EFHL liikmete

hinnangul kohustuslike pensionifondide osakuomanike huvid piisavalt

kaitstud ka eeltoodud ettepaneku kohaselt regresseeruva omaosakute

nõude korral. Lisaks aitaks selline omaosakute nõude alanemine

natukene tasakaalustada tasude alanemisega kaasnevat mõju

fondivalitsejate rahavoogudele.

Seega peavad EFHL liikmed mõistlikuks mõlema puhvri (täiendavad

omavahendid ning omaosakute omamine) arvestamist samade

põhimõtete alusel. Olukorras, kus valitsetavate kohustuslike

pensionifondide osakute väärtus ületab 1 miljard eurot, tuleks

fondivalitsejal omada omaosakuid järgnevalt: (i) 1% tema valitsetava

kohustusliku pensionifondi osakutest osas, mis ei ületa 1 miljardi euro ja

osakaalu korrutist, kus osakaal on fondi osakute väärtuse suhe kõigi

valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakute väärtusesse; (ii)

0,02% tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest osas, mis

ületab punktis (i) nimetatud korrutist.

Arvestatud

2

2 2. Aruandlus

Viimastel aastatel on aruandluskohustus eelkõige seoses kohustuslike

pensionifondidega oluliselt suurenenud. Fondivalitsejad koostavad ja

avalikustavad igakuiseid kohustuslike pensionifondide investeeringute

aruandeid, finantsaruandlust vastavalt IFRS-ile, majandusaasta aruande

lisaks olevaid valitsemise ja nn kulude jaotamise aruandeid. Eelnõuga

soovib seadusandja aruandluskohustust veelgi laiendada, sh kohustus

avaldada pensionifondide kohta põhiteave ning arvutada ja avaldada

kohustuslike pensionifondide kogukulu suhtarve (total expense ratio) ja

vara käibe suhtarve (portfolio turnover ratio). EFHL liikmed leiavad, et

avaldatav informatsiooni kogus (sh hulgaliselt erinevaid näitajaid) pigem

hägustab õigusselgust, kuna ujutab pensionikogujad üle mahuka

aruandluse ja informatsiooniga ning tekitab segadust, milliseid andmeid

võrrelda ning millele tugineda. Lähtudes eesmärgist tagada

osakuomanikele ülevaatlik ja lihtsalt arusaadav informatsioon

pensionifondide oluliste näitajate kohta teeme alljärgnevad ettepanekud:

(i) TER/PTR avaldamise kohustus asendada kohustusega avaldada

kehtiv (s.t. regresseeritud) valitsemistasu määr. See on osakuomanikele

arusaadavam ning tagab fondide piisava võrreldavuse kulude aspektist.

Kuna pensionifondist kulude kandmine on piiratud, piisab EFHL

liikmete hinnangul fondide kulude võrdlemiseks tegelike

valitsemistasude võrdlemisest. Kui varem plaaniti TER arvutamist ja

avaldamist ka eurofondide osas, siis hiljem KIIDi regulatsiooniga see

asendati jooksvate tasude (ongoing charges) näitajaga, mis on TER-ga

väga sarnane näitaja ja mis tuleb avaldada KIIDis ka pensionifondide

kohta. Seetõttu täiendavalt TER/PTR näitajate avaldamine oleks

ilmselgelt ebaproportsionaalne;

(ii) loobuda poolaastaaruannete koostamise ja avaldamise kohustusest

pensionifondide suhtes, kuna oluline informatsioon on hõlmatud hiljem

pensionifondidele kehtestatud täiendava aruandluse nõuetega (sh

investeeringute aruanne). Eelnõu lisab pensionifondide kohta

avalikustavate dokumentide nimekirja KIIDi lisaks prospektile,

tingimustele, (pool)aastaaruannetele ja investeeringute aruandele. Eesti

turupraktikas on tavaline, et fondivalitsejad avalikustavad

pensionifondide kohta täiendavalt kuuülevaateid, investeeringute

raporteid ja saadavad osakuomanikele tihti muid kliendikirju. Ka

Finantsinspektsiooni juhenditel baseeruv kliendi nõustamine on praktikas

tihti toetatud infolisade esitamisega kliendile ja potentsiaalsele kliendile.

Need andmed koos võrdlusandmetega sõltumatute osapoolte poolt

(Pensionikeskus, FI, RM) on väga ulatuslikud. Seetõttu ei muudaks

poolaastaaruannetest loobumine EFHL liikmete hinnangul

osakuomanike informeerituse taset. Raamatupidamise aruande spetsiifika

ei anna osakuomanikule olulist lisaväärtust eelkirjeldatud täiendavate

andmetega võrreldes. Finantsinspektsioon saab piisavalt infot

järelevalvelistest aruannetest ning fondivalitsejate jaoks vähendaks

poolaastaaruannetest loobumine oluliselt töökoormust suvisel perioodil.

Ka nt Transparency Directive II (2013/50/EU) vastuvõtmise üheks

eesmärgiks oli börsiemitentide halduskoormuse vähendamine, seega on

Euroopa tasemel leitud, et aruandluse nõuded on finantssektoris liiga

koormavaks muutunud. EFHL leiab, et sellega peaks arvestama ka Eesti

pensionifondide turul.

Arvestatud

3 3. Investeerimispiirangud

(i) Eelnõu § 101(3): võrreldes kehtiva seadusega keelab eelnõu nn cross-

trade tegemise fondide vahel. Eelnõuga koos saadetud märkuste tabelis

on Finantsinspektsiooni ettepanekuks „jätta alles kehtivas IFS-is esitatud

seotud isikutega tehingute tegemise regulatsioon“ (kuna varasem eelnõu

leevendas seda regulatsiooni) (märkuste tabelis nr 75). Käesolev eelnõu

võtab aga vastupidise suuna. Ühe fondivalitseja valitsetavate fondide

vahelise cross-trade tegemise võimalikkus börsihinnaga peaks säilima,

kuna see võib olla odavaim (osakuomanikele soodsaim) viis tehingut

Arvestatud

3

teha.

4 (ii) Eelnõu § 109: leiame, et selguse mõttes peaks eelnõus märkima (nt

§-s 125), et säte ei kehti pensionifondide suhtes. Vastasel korral võib

tekkida vaidlus, kas § 125(3) prevaleerib § 109 üle või vastupidi.

Arvestatud

5 (iii) Eelnõu § 121(3): lõikesse on lisatud teine lause, mille kohaselt kui

fondivalitseja omab võimalust pensionifondi nimel isikus hääleõigust või

kontrolli teostada, ei käsitata pensionifondi vara investeerimisel seda

isikut fondivalitsejaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvana. Siiski

tekib sama probleem (märkuste tabelis EFHL kommentaar nr 48) ka nt

olukorras, kus fondi vara on keelatud investeerida emitenti, kelles

fondivalitseja fondide arvel on omandanud olulise osaluse.

Arvestatud

6 (iv) Eelnõu § 125(4): seletuskirja ja märkuste tabeli järgi loetakse

sünteetilised ETF-id selle sätte alusel tuletisinstrumentideks. Arvestades

sünteetiliste ETF-de järjest laiemat levikut ei ole EFHL hinnangul see

põhjendatud ning jääb arusaamatuks, mis on selle muudatuse eesmärk.

Eelnõu seletuskirja järgi võib eeldada, et silmas on peetud sünteetilise

ETF-iga kaasnevaid täiendavaid riske (nt ETF-i swapi vastaspoole risk).

Samas on fondivalitseja kohustatud hindama fondi vara investeerimisel

kõiki riske ning ka Finantsinspektsioon on sellele juba 3 aastat tagasi

tähelepanu juhtinud oma 20.02.2012 järelepärimises

pensionifondivalitsejatele. Teisisõnu öeldes peaks eelnõu § 125 lõikes 4

täpsustama, milliseid täiendavaid riskijuhtimise tegevusi fondivalitsejalt

sünteetilistesse ETF-idesse investeerimisel oodatakse? Juhul, kui säte

jääb praeguse sõnastusega ja sünteetilisele ETF-ile rakendatakse kõiki

eelnõu 6. peatükis tuletisinstrumendile sätestatud piiranguid, on väga

problemaatiline kohaldada nt §§ 111(1) (fondi alusvara hindamine?),

111(2)p1 (turul kaubeldava fondi ostu-müügi vastaspool?), 127(1) (10%

limiidi arvutusse lähevad ka fondid?). Lisaks eelnevale ei tulene sätte

praegusest sõnastusest, et üksnes sünteetilised ETF-id oleksid sätte

kohaldamisalas. Seega mistahes alusfond, mis on investeerinud

tuletisinstrumenti, võib langeda nn derivatiivide limiidi arvestusse, mis ei

ole ilmselt olnud eelnõu ettevalmistajate eesmärgiks?

Arvestatud

osaliselt

Eelnõusse on lisatud

sünteetilise ETF-i

definitsioon ja lõikes

sätestatud tingimusi tuleb

järgida sünteetilisse

ETF-i investeerimisel.

7 (v) Eelnõu § 127(1): teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt:

„Tuletisinstrumentide kogu avatud neto riskipositsioon ei või ületada

10% pensionifondi vara väärtusest, välja arvatud valuuta-, intressi-, turu-

või muude pensionifondi varaga seotud riskide maandamiseks tehtud

tehingud.“ EFHL leiab, et sätte sõnastuse võiks ühtlustada eurofondide

kohta käiva sätte sõnastusega (eelnõu § 105(3), kuna praegu on tekst

raskepärane („avatud riskipositsioon“ on praktikas arusaadavam ja

kasutatavam mõiste kui „kohustus“ ning sätte lõpp „millega fondi arvel

on omandatud vara tehingu aluseks olevas valuutas“ tekitab

tõlgendusküsimusi). Teiseks pole põhjendatud, miks peaks

limiidiarvutamisel välistama üksnes valuutariski maandamiseks tehtud

tehingud: kui fondivalitseja eesmärgiks on riske maandada, ei peaks

olema see piiratud.

Arvestatud

8 (vi) Eelnõu § 129(6): soovime oma varasemat ettepanekut (vt EFHL

märkuste tabelis nr 56) täpsustada. Kuna reitingu määramisel võetakse

allutatus juba arvesse ning allutatuse järke eksisteerib praktikas mitmeid,

on absoluutne keeld liiga karm. Seetõttu palume sätet muuta viisil, et

allutatuse keeld kehtiks ainult reitinguta paberitele (lg 5).

Arvestatud Absoluutne keeld on

eelnõust välja võetud.

Normitehniliselt on

muudetud lõiget 5.

9 4. Olulisuse hindamine tingimuste/prospekti muutmisel

EFHL liikmed peavad vajalikuks eelnõu § 510 lõikega 3 sarnast

rakendussättes sisalduvat erandit muudatuste olulisuse hindamise osas ka

juhuks, kui fondivalitseja viib oma fondide tingimused/prospektid

kooskõlla uue IFS-ga (vrd eelnõu § 517(2)). Finantsinspektsioon

tõlgendab praktikas fondide dokumentatsiooni muudatusi käsitlevaid IFS

sätteid väga karmilt, leides nt, et sõnad „õigusaktidest tulenevalt“ (vrd

eelnõu §§ 38(6)p1 ja 78(3)p3) tähendavad ainult olukorda, kus

fondivalitsejal on sõnaselge kohustus dokumentatsioonis muudatusi teha.

Arvestatud Eelnõus on täpsustatud

fondivalitseja ja fondi

dokumentatsiooni

eelnõuga kooskõlla

viimise sätet ja välja

toodud, et eelnõust

tulenevate muudatustega

kooskõlla viimist ei

käsitata olulise

4

Seega nt investeerimispiirangute ümbersõnastamine tingimustest

prospekti (ilma sisulise muudatuseta limiitides) võib fondivalitsejaid uue

IFS rakendamisel viia olukorda, kus fondide tingimused/prospektid

soovitakse viia üksnes uue seadusega kooskõlla, kuid sealjuures peab

rakendama nn oluliste muudatuste regulatsiooni. Kuna IFS eelnõu

eesmärgiks on dokumentide lihtsustamine ja ühtlustamine kogu turul, ei

oleks see põhjendatud ja võib tingida konkurentsiolukorras

põhjendamatuid moonutusi. Seega palume eelnõus selgesõnaliselt

täpsustada, et juhul, kui fondivalitseja viib tingimused/prospektid

kooskõlla uue seaduse redaktsiooniga, ei kohaldata IFS-is sätestatud

fondi tingimuste ja prospekti olulise muutmise korda ning

osakuomanikel ei ole nn tasuta väljumisõigust.

muudatusena

10 5. Järelevalvetasude arvestus ja määrad

Arvestades nii UCITS direktiiviga kui ka AIFMD-ga kehtestatud

võimalusi valitseda piiriüleselt investeerimisfonde, siis peaks vältima

olukorda, kus fondivalitseja peaks valitsetavate fondide mahupõhist

järelevalvetasu maksma erinevates jurisdiktsioonides. See kindlasti ei

soodustaks eelnimetatud direktiividega taotletava ühisturu kujunemist

ning kahjustaks Eesti fondivalitsejate konkurentsipositsiooni. Lähtuvalt

eeltoodust teeme ettepaneku täiendavalt välistada eelnõu § 523 punktis 3

(täiendatakse finantsinspektsiooni seaduse § 3 lõiget 2 punktiga 51)

teises lepinguriigis asutatud eurofondid ja alternatiivfondid, sõltumata

kas viimased ületavad investeerimisfondide seaduse § 3 lõikes 6

sätestatud künnist.

Samuti on järelevalvetasu mahuosa ulatus (0,01–0,25%) suhteliselt lai.

Kuigi praktikas ei ole suuri kõikumisi järelevalvetasu määramisel

esinenud, võib see eelkõige välisinvestorite kaasamisel tekitada

ebakindlust võimaliku kulubaasi hindamisel. Seega teeme ettepaneku

kaaluda mahuosa ulatuse sätestamisel seaduses kitsamalt, lähtuvalt

senisest turupraktikast. Saame aru, et erakorralistel asjaoludel võib

tekkida vajadus mahuosa muutmiseks suuremas ulatuses, kuid see võiks

olla eraldi motiveeritud (õigusakti muutmine).

Arvestatud

osaliselt

Nn välisfondide mahuosa

ulatust on vähendatud

(0,001 – 0,01%).

Eurofondide ja

alternatiivfondide

mahuosa ulatust on

kitsendatud (0,01-0,1%).

11 6. Normitehnilist laadi ettepanekud ja probleemid

Käesolevaga esitame täiendavalt pigem normitehnilist laadi ettepanekud

ja küsimused:

(i) Eelnõu § 9: sarnaselt Euroopa riskikapitalifondi ning

sotsiaalettevõtlusfondi käsitlevatele lõigetele tuleks paragrahvi lisada ka

määrust (EL) 2015/760, 29. aprill 2015, Euroopa pikaajaliste

investeerimisfondide kohta (kohaldatav alates 09.12.2015) käsitlev lõige

ning vajadusel täiendada ka ülejäänud seaduse teatud paragrahve (nt

fondi ärinime või nimetust käsitlev § 24 jne).

Arvestatud

12 (ii) Eelnõu § 16(1): kas säte pole § 16 lg 4 punkiga 9 vastuolus? Arvestatud Täpsustatud, ühe fondi

piires ei saa olla

nimiväärtusega ja

nimiväärtuseta osakuid.

13 (iii) Eelnõu §23(6): kas sättesse ei peaks lisama viited

valitsemislepingule ja ka ühingulepingule (UÜ puhul)?

Arvestatud Sätet on täiendatud

viitega alusdokumendile,

mis hõlmab nii fondi

tingimusi, põhikirja kui

ühingulepingut. Lisaks

on tehtud viide

valitsemislepingule.

14 (iv) Eelnõu § 29(1): mitmel juhul on eelnõu hilisemates sätetes viidatud

tingimustele/põhikirjale (vt nt §§ 62(3), 69(1)). Pole selge, et need

hilisemad sätted ei kohusta tingimusi täiendama, vaid annavad ainult

vastava võimaluse. Teeme ettepaneku taolistes hilisemates sätetes

täpsustada, et tingimusi võib, aga ei pea vastavalt täiendama. Näiteks

eelnõu §-i 62(3) võiks lisada sõna „olemasolul“ järgmiselt: „Registri

andmete töötlemisel lähtub registripidaja isikuandmete kaitse seaduses

Arvestatud

5

sätestatud nõuetest, olemasolul fondi tingimustes või põhikirjas

sätestatud korrast ja […]“.

(v) Eelnõu § 29(3): kuna ühe dokumendi kasutamisest on loobutud (vt ka

Finantsinspektsiooni märkuste tabelis nr 35), siis mis mõte on lõikel 3,

s.t millal ja kus tuleb alati lisada prospekt tingimustele? Teeme

ettepaneku lõikest 3 loobuda, kuna tingimuste/prospekti

avalikustamiskohustused on antud muudes eelnõu sätetes.

Arvestatud Kuna tingimuste ja

prospekti avalikustamine

on eraldi sätetes, siis on

välja jäetud viide, et

muud fondiga seotud

asjaolud on leitavad

prospektist, mis tuleb

seega tingimustega koos

esitada.

15 (vi) Eelnõu § 36(8): arvestades, et ühingufondi põhikirja muutmine on

üldkoosoleku pädevuses ning mh ka seda, et muudatused võivad

tuleneda õigusaktides tehtud muudatustest, tasuks kaaluda selliste kulude

fondist katmise võimaldamist.

Selgitatud

(mitte-

arvestatud)

Eelnõu kohaselt juhul,

kui muudatus tehakse

lähtuvalt õigusaktidest

tehtud muudatustest ja

muudetud dokument

saadetakse FI-le, ei ole

vajalik kooskõlastamine

ja seega ka

menetluskulusid sellega

ei kaasne.

16 (vii) Eelnõu § 42(1): kas Finantsinspektsioon hakkab väljastama

kinnitusi või mõeldakse siin fondivalitseja poolset kinnitust, et vastav

põhikirja versioon on Finantsinspektsioonile esitatud?

Selgitatud Eelnõust on välja jäetud

kohustus lisada FI

dokumendid äriregistri

avaldusele.

17 (viii) Eelnõu § 31(1)p4: sätestab kohustuse esitada põhiteabe dokument

fondi ja olemasolul iga allfondi kohta. Kas see tähendab, et KIID tuleb

esitada ka katusfondi enda kohta?

Arvestatud Sõnastust on täpsustatud,

ei tule esitada põhiteavet

katusfondi kohta.

18 (ix) Eelnõu § 45(4)p1: võiks täpsustada, et EVK kooskõlastus tuleb

lisada ainult olukorras, kus muudatused on seotud osakute väljalaskmise

ja tagasivõtmisega ning registripidamisega.

Selgitatud Eelnõu § 45 lõige 4

punkti 1 kohaselt

küsitaksegi EVK

arvamust üksnes

pensionifondi osakute

väljalaskmist ja

tagasivõtmist ning

registripidamist

puudutavate tingimuste

muutmise puhul.

19 (x) Eelnõu § 52(1) viimane lause: see pädevus ei peaks olema

obligatoorselt fondivalitsejal, võib ka ühingufondi organi pädevuses olla.

Arvestatud Viide ühingufondi

kapitali suurendamisele

või vähendamisele

otsusega on eelnõust

välja võetud, kuna

kapital muutub vastavalt

fondi vara puhasväärtuse

muutusega ning selle

kohta ei ole otstarbekas

otsuseid vastu võtta. See

on ühingufondi

olemuslik osa ning seega

pädevuse küsimuseks on,

kes otsustab uute aktsiate

välja laskmise. Eelnõusse

on lisatud viide, et fondi

aktsiate väljalaskmise ja

tagasivõtmise pädevust

saab anda fondivalitsejalt

ka ühingufondile.

20 (xi) Eelnõu § 54(3): osaku/aktsia NAV arvutamises võiks arvesse võtta

ka nn ootel tehinguid, kuna ootel osaku/aktsiatehingud võetakse

Selgitatud Vastav küsimus saab

olema määruses

6

tekkepõhise raamatupidamise puhul arvele ehk osakutehingutest

tulenevad nõuded/kohustused on NAV arvutusel sees.

lahendatud. Kehtiva

määruse kohaselt tuleb

vara väärtuse põhimõtted

määrata kindlaks

fondivalitsejal ning neid

tuleb rakendada

järjepidevalt. Seega

juhul, kui vastavat

põhimõtet rakendatakse,

tuleb seda teha fondi

suhtes läbivalt.

21 (xii) Eelnõu § 54(5): avaliku kinnise fondi puhul on kaks korda kuus

NAV arvutamise kohustus liiga koormav. Palume arvestada Pangaliidu

eelmisele eelnõule antud kommentaari (märkuste tabel lk 7).

Arvestatud AIFMD nõuab NAV

arvutamist vähemalt

korra aastas (art 19 (3)),

ülejäänud tähtajad on

liikmesriikide sisustada.

Selle põhjal on lisatud

eelnõusse täiendav säte

kinnise fondi kohta.

22 (xiii) Eelnõu § 54(6): sõnastus ja FI vastav märkus (tabelis nr 51) ei ole

lõpuni arusaadavad. Regulatsiooni mõte peaks olema, et osakuid/aktsiaid

lastakse välja NAVi alusel, mis määratakse vastavalt prospektis

sätestatule (tavaliselt pärast avalduse saamist, aga võib ka teisiti). Lisaks

pole õige sättes viidata tingimustele/põhikirjale, sest § 29 järgi ei ole

NAVi arvutamise põhimõtteid vaja tingimustesse kirjutada.

Selgitatud Eesmärk on sätestada, et

osakuid lastakse välja

alati puhasväärtuse

alusel, mis on arvutatud

väljalaskmise päeva

seisuga. See võib olla

avalduse saamise päeval,

aga võib olla ka hiljem.

Seetõttu ei ole ka viide

tingimustele või

prospektile vajalik.

23 (xiv) Eelnõu §§ 55(3), 56(2): me ei näe mõtet kohustuslikul

väljalaskmis- ja tagasivõtmishinna avalikustamise nõudel kui

väljalaskmis- ja tagasivõtmistasud on avalikustatud. Tavaliselt on

tegemist eelmise päeva hinnaga, mis ostu-müügi avalduse esitamise

päeval enam ei kohaldu. Lisaks kohustuslike pensionifondide puhul

väljalaskmistasusid pole ja tagasivõtmistasud võivad mitte kohalduda,

seega võib kohustuslik hindade avalikustamine pigem tekitada segadust.

Mittearvestat

ud

Avalike fondide

investorite huvides on

siiski näha ka

indikatsiooni osaku

väljalaske või

tagasivõtmise hinnast.

24 (xv) Eelnõu §55(4): hetkel sätestab lõike II lause, et osakuid ja aktsiaid

lastakse välja ning kantakse osakute või aktsiate registrisse üksnes

väljalastavate osakute või aktsiate arvule vastavas osaku või aktsia

puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel fondi varasse. Võiks kaaluda ka

osakute või aktsiate väljalaskmise lubamist muul ajal, kui selline

võimalus on fondi dokumentatsioonis sätestatud.

Selgitatud Avaliku fondi puhul ei

peaks see olema lubatud,

mitteavaliku fondi puhul

on sellist võimalust

võimalik ette näha fondi

alusdokumendis. Seda

erisust on ka

regulatsioonis arvestatud.

(xvi) Eelnõu § 56(3): säte võiks täpsustada, et osakute/aktsiate

tagasivõtmisel võib teha fondi varast ka tagasivõtmistasu väljamakse (s.t

väljamakse kuni tagasivõetavate osakute/aktsiate puhasväärtuses).

Selgitatud Vt eelmist kommentaari.

25 (xvii) Eelnõu § 57(1), (2): Pangaliidu ettepanekul (märkuste tabel lk 8)

on eelnõus nüüd sätestatud kohustus osakutehingud peatada, mitte

võimalus nagu varasemas eelnõus ja kehtivas seaduses. Osakutehingute

peatamise kohustus peaks kohalduma ainult siis, kui mittepeatamine

oluliselt kahjustaks osakuomanike huve, muudel juhtudel võiks säilida

fondivalitseja diskretsioon (nt NAVi määramise raskuste puhul saab

osakutehinguid prospekti alusel teha viimase määratud NAVi alusel;

samuti on võimalik vajadusel teatud osakutehingute rahaliste arvelduste

tsüklit pikendada, mitte kõiki tehinguid peatada). Paindlikkus on

siinkohal väga oluline, kuna globaalselt investeerivad fondid võivad oma

varaga tehingute tegemisel või varade väärtuse määramisel kohata

erinevates jurisdiktsioonides mitmesuguseid takistusi, mida võib olla

Arvestatud

7

vajadus igakordselt eraldi hinnata. Lisaks on ka eurofondide direktiivis

osakutehingute peatamist sätestatud võimalusena.

26 (xviii) Eelnõu §§ 58(1)p3, 65(4)p2: teeme ettepaneku ühtlustada sätete

sõnastus järgmiselt: „(kohustusliku pensioni)fondi arvel tehingu

tegemisega seotud tasud ja kulud, sh vastava teenuseosutaja tasud ning

ülekandekulud“. Praktikas tekitab sätete erinev sõnastus küsimusi, kuna

tavapäraselt ei ole fondivalitsejatel nn tavafondide ja kohustuslike

pensionifondide arvel tehingute tegemise protsessid eraldatud.

Arvestatud

27 (xix) Eelnõu § 59(1): leiame, et teise lause esimene osa on liiga piirav.

Lisaks väljalaskmis- ja tagasivõtmistasudele võivad osakuomanikult

osakutehingutega seotud tasusid võtta ka vahendajad, kontohaldurid jmt.

Praktikas on see tavaline. Kehtivas õiguses käsitleb seda

Rahandusministri määruse nr 2004/137 § 11(5). Palume säte sõnastada

viisil, et lisaks väljalaskmis- ja tagasivõtmistasudele poleks

vahendustasud jmt tasud keelatud. Ideaalis võiks see jääda fondi

tingimuste ja prospekti sätestada, milliseid tasud võivad osakuomanikule

kaasneda.

Arvestatud RM määruse kohaselt

peab vajaduse korral

prospekt sisaldama viidet

sellele, et investori või

osakuomaniku kanda

võivad jääda ka kõik

muud võimalikud

tehingu- ja teenustasud,

mida maaklerid või

muud tehingu

vahendajad võivad nõuda

fondi osakute

omandamisel või

võõrandamisel. Eeltoodu

põhjal on lisatud lõikesse

lause, mis lubab

vahendustasu või muud

teenustasu.

28 (xx) Eelnõu § 62: segaseks jäävad seletuskirja viited FATCA-le ning

selliste viidete eesmärk. Fondivalitsejatel pole ligipääsu lõppinvestorite

andmetele, kui lõppinvestorid on omandanud osakud läbi teiste

finantsasutuste. Tulenevalt sellest ning ka topelt raporteerimise

vältimiseks on IGA-s välja toodud vastavasisulised erandid teatud

juhtudeks (IGA Annex II (IV) E).

Selgitatud Kuna vastavat

maksualase

teabevahetuse seadust

muudetakse ja see

kooskõlastatakse eraldi

turuosalistega, on viited

eelnõust välja jäetud.

29 (xxi) Eelnõu § 69(2)p6: teeme ettepaneku lisada punkti sõna

„kavandatav“ ja sõnastada see „osakute omandamise või tagasivõtmise

kavandatav päev […].“

Arvestatud

30 (xxii) Eelnõu § 69(3): palume täpsustada, kas kohustuslike

pensionifondide puhul on teade kohustuslik või mitte?

Selgitatud Sõnastust on täpsustatud.

Kohustuslike

pensionifondide puhul on

osakute omandamisest

või tagasivõtmisest

Finantsinspektsiooni

teavitamine üldiselt

kohustuslik. Erandiks on

olukorrad, kus osakuid

omandatakse

Finantsinspektsiooni

ettekirjutuse alusel või

võetakse tagasi

osakuomanikele tekitatud

kahju hüvitamiseks.

31 (xxiii) Eelnõu § 74(1)p7: kas eelnõu eesmärk on kohustada avalikustama

kõikvõimalike fondi arvelt makstavate tasude määrasid (nt auditi tasu,

registripidamise tasu jne) lisaks valitsemistasu ja depootasu määradele

või peetakse silmas koondpiirmäära? EFHL liikmete hinnangul ei ole

võimalik detailselt lahti kirjutada kõiki kulusid ja piirmäärasid, kuna

need võivad olla raskesti prognoositavad (nt. õigusabikulud). Pigem

peaks olema piisav viide fondi valitsemisega seotud kuludele ja

koondpiirmäär.

Arvestatud Sõnastust on muudetud

viisil, et prospektis tuleb

välja tuua lisaks

koondpiirmäärale ka

valitsemistasu ja

depootasu, mistõttu

nende näitajate

vahesumma

koondmääraga

8

iseloomustab seega

võimalikke täiendavaid

kulusid, mida fondist

võib maha arvata, kuid

mida ei tule prospektis

detailselt kirjeldada ja

summadena välja tuua.

Lubatud fondi arvelt

makstavad tasud on välja

toodud eelnõus.

32 (xxiv) Eelnõu § 75(1): eelnõuga koos saadetud märkuste tabelis on

mainitud varasema EFHL kommentaari kohta, et „Põhiteabe loetelust on

loobutud, piirdutud on viitega vastavale Komisjoni määrusele.“

(märkuste tabelis nr 29), kuid eelnõus on siiski see loetelu antud,

kusjuures pole arvestatud EFHLi varasema kommentaariga tegelike

määrade avaldamise kohta. Palume loetelu eelnõust kustutada.

Selgitatud EN § 75 eesmärgiks on

üle võtte UCITS artikkel

78, milles on samuti

lühidalt loetletud

põhiteabe sisu.

Täpsemad nõuded

põhiteabele tulenevad

Komisjoni määrusest

ning viidatud selgituse

eesmärk oli välja tuua, et

võrreldes kehtiva

seadusega eelnõuga ei

tehta erisusi põhiteabe

dokumendile vaid kõigile

avalikele fondidele

kohaldub UCITS KIIDi

regulatsioon.

(xxv) Eelnõu § 78(2)p1: sätte alusel võib tekkida olukord, kus mistahes §

74(2) nimetatud andmete loetelus toimuva muudatuse puhul (nt

globaalselt investeeriva fondi puhul lisatakse 1 riik lubatud riikide

nimekirja) eeldatakse olulisust. Nagu EFHL varasemalt korduvalt

kommenteerinud on, peaks olulisuse hindamise jääma fondivalitseja

ülesandeks ning mitte andma seaduses oluliste asjaolude eeldusi või

loetelusid. Tegemist on prospekti, mitte tingimuste/põhikirja

muutmisega. Prospekti muutmisel võiks sarnaselt § 38(3) sätestatule

lisada täpsustuse, et muudatusi prospektis ei loeta oluliseks kui nendega

muudetakse investeerimispiiranguid ulatuses, mis oluliselt ei muuda

fondi investeerimisstrateegiat või -poliitikat.

Arvestatud Sõnastust on täiendatud

viitega, et muudatusi,

mis ei oma sisulist

tähendust fondi

investeerimispoliitikale,

ei peeta oluliseks.

33 (xxvi) Eelnõu § 78(2)p2: fondi arvelt makstava tasude ja kulude määrade

tõstmine ei pruugi olla fondi seisukohast eranditult oluline. Näiteks fondi

maht 40 miljonit eurot: kui teenuse tasu kehtiv määr on 0,024% fondi

AUM-ist aastas, siis turult ostetavate teenuste kallinemisel fondivalitseja

poolt tasu määra suurendamine nt 0,025%-le AUM-ist aastas ei ole fondi

(investorite) suhtes oluline, kuigi eelnõu sõnastuse kohaselt tekib

fondivalitsejal kohustus käsitleda sellist muudatust olulisena. Lisaks võib

tasude muudatus seisneda ka nt ühe tasuliigi suurenemises ning

samaaegselt teise tasuliigi vähenemises ning nende koosmõju ei pruugi

olla fondi seisukohast oluline. Muudetava tasu raames võib saada fondi

ja osakuomanike huvides paremat ja sisukamat teenust. Kui automaatselt

on tasu määra tõstmise puhul fondivalitseja kohustatud käsitlema sellist

muudatust olulisena, võib see takistada fondivalitseja võimekust fondi

huvidest lähtuvat teenuseosutajatega läbi rääkida teenuse hindasid ning

teenuse sisu. Fondivalitsejale peaks jääma võimalus tasu muudatuse

olulisust hinnata.

Arvestatud Sõnastust on muudetud

suunas, et oluliseks on

peetud eelkõige

valitsemistasu ja

depootasu üheaegset

olulist tõstmist, mille

tulemusena sundkulud

investorile tõusevad. Kui

tõuseb kulude

summaarne piirmäär,

kohaldub fondi

tingimuste või põhikirja

muutmise regulatsioon.

34 (xxvii) § 81(1): palume lisada, et ka ühingufond ise võib avaldada

dokumendid, muidu on see kohustus fondivalitsejal, mis ei pruugi olla

kooskõlas mõningate ühingufondide fondivalitsejate funktsioonidega

(üksnes vara valitsemise mandaat).

Arvestatud Sätet on täiendatud.

35 (xxviii) Eelnõu § 81(8) ning § 83(3): sõnastusest võib ekslikult järeldada,

et kohustus on koostada eraldiseisvaid aasta- ja poolaastaaruandeid

Arvestatud Sätet on täpsustatud

viitega, et allfondi kohta

9

allfondide kohta (mitte koondaruanne, mis sisaldab andmeid iga allfondi

kohta eraldi).

tuleb aruandes teave

välja tuua, eraldi

terviklikku aruannet

koostada ei tule.

36 (xxix) Eelnõu § 83(5), (6): kohustuse avaldada fondivalitseja töötajate

tasustamise andmed kõikide valitsetavate fondide aastaaruannetes võiks

välistada pensionifondide aruannete suhtes (vastavate andmete esitamist

saab nõuda fondivalitseja, mitte fondi aastaaruandes, st siinkohal pole

mõtet direktiivide nõudeid laiendada Eesti kohalikele pensionifondidele).

Arvestatud Eelnõus on välja toodud,

et vastavad nõuded ei

kohaldu pensionifondide

aruannetele.

37 (xxx) § 93(2)p2: pensionifondi osakute tagasivõtmise ja väljamaksete

tegemise tingimuste kohta info lisamine KIID-i võib tekitada olukorra,

kus kirjasuuruse peab muutma väga väikeseks selleks, et info 2 lehekülje

peale ära mahuks. Selle info võiks KIID-ist välja jätta.

Arvestatud Pensionifondi osakute

tagasivõtmise ja

väljamaksete tegemise

kohta antava info hulka

on vähendatud.

Põhiteabest peaks olema

võimalik leida infot selle

kohta, millal on

osakuomanikul võimalik

pensionifondist

väljamakseid saada ning

viiteid prospekti

punktidele, kust on

võimalik leida teavet

osakute vahetamise,

tagasivõtmise ja

väljamaksete tegemise

kohta.

38 (xxxi) Eelnõu § 120(6): esimene lause peaks sisaldama ka viidet §

117(1)-le, et võimaldata avalikke-mitte-eurofond-master-feedereid

(eelnõu 2. osa 10. peatükk käsitleb vaid eurofonde). Vrd kehtiva seaduse

§§ 247(3) ja 265.

Arvestatud Lisatud on siiski kehtiva

seaduse §-s 247(3)

sätestatud tingimus, mille

kohaselt selle teise fondi

investeeringuid

hajutatakse piisavalt.

39 (xxxii) Eelnõu § 129(4): teeb fondivalitseja jaoks reitingute jälgimise

veel keerulisemaks. Arvesse ei tule võtta mitte ainult madalamat, vaid ka

hiliseimat reitingut. Lisaks on ebaselge, mis kasu on osakuomanikul

sellest, et teab, milline reitinguagentuur on andnud hiliseima kõige

madalama reitingu.

Osaliselt

arvestatud

Arvesse tuleb võtta kõige

viimasena avaldatud

reitingut.

40 (xxxiii) Eelnõu § 135(1)p5: fondivalitseja kohustus fondi „tootlust

prognoosida“ ei ole kooskõlas fondivalitseja üldise kohustusega fondide

tootlust mitte ennustada. IFS § 15 lg 1 p 5 võimaldas esitada ka

ajaloolised tootluse andmed.

Arvestatud Eelnõust on viide

prognoosimisele välja

jäetud.

41 (xxxiv) Eelnõu § 144(1): EFHL arvates ei vasta säte siiski UCITS

direktiivi artiklile 45(1). Varasemat eelnõud kommenteerides palus

EFHL, et sättesse lisataks osakute vahetamisõiguse sätestamisel sõna

„võimalusel“ ning eelnõuga koos saadetud märkuste tabelis on selle

kohta märgitud, et „Sätte sõnastust on muudetud ning lisatud on sõna

„võimalusel“ juhul, kui soovitakse vahetada osalust teise fondi osakute

vastu.“ Käesolev säte siiski ei sisalda nimetatud sõna ning lisaks jätab

täpsustamata, et vahetamisõigus kehtib sarnaste

investeerimispoliitikatega fondide suhtes. Palume säte viia vastavusse

UCITS direktiiviga.

Arvestatud Eelnõu sõnastust on

lähtuvalt direktiivi

tekstist täpsustatud.

Esialgses versioonis oli

direktiivi „where

possible“ vastena

mõeldud „sellise fondi

olemasolu korral“, kuid

täpsemaks võib pidada

viidet võimalusele.

42 (xxxv) Eelnõu § 146(4): kas sätte eesmärgiks on, et

Finantsinspektsioonile peab esitama kontrollimiseks tõlked (vrd ka §

159(6))? Kas Finantsinspektsioon kontakteerub eraldi lepinguriigi

finantsjärelevalve asutusega, et saada kinnitus nõusolekule esitada teave

muus keeles või eeldab Finantsinspektsioon fondivalitseja poolt esitatud

tõlgete sobivust lisakinnitusteta?

Selgitatud Eurofondide direktiivi

artikli 39 kohaselt: If the

competent authorities of

the merging UCITS home

Member State consider it

necessary, they may

require, in writing, that

the information to unit-

10

holders of the merging

UCITS be clarified.

If the competent

authorities of the

receiving UCITS home

Member State consider it

necessary, they may

require, in writing, and

no later than 15 working

days of receipt of the

copies of the complete

information referred to

in paragraph 2, that the

receiving UCITS modify

the information to be

provided to its unit-

holders.

Seega menetluses ei ole

jäetud eraldi aega

järelevalvel

konsulteerida nende

riikide järelevalvetega,

kus riigis eurofondi

osakuid või aktsiaid

pakutakse. Seega saab

järelevalve eeldada

tõlgete sobivust ilma

lisakinnituseta, kuid kui

tõlgetes on ebatäpsusi,

vastutab selle eest

fondivalitseja.

43 (xxxvi) Eelnõu § 154(2): § 153 lõikes 4 nimetatud aruanne koostatakse

alles peale ühinemise lõpuleviimist, kuna eeldab faktiliste asjaolude

kontrollimist. Viide peaks olema § 153 lõikes 1 nimetatud

depositooriumi nõusolekule.

Arvestatud Viide on parandatud

depositooriumi

nõusolekule, kuna

heakskiit ühinemisele

antakse enne ühinemise

jõustumist ja seega

asendussuhte

rakendamist.

44 (xxxvii) Eelnõu § 321(1)p7: kas Finantsinspektsiooni peab teavitama

sise-eeskirjade „muutmisest ja uute sise-eeskirjade kehtestamisest“ või

peab Finantsinspektsioonile saatma uued ja muudetud sise-eeskirjad?

Vrd IFS § 295 lg 1-1 „muutmisest“ ning viidatud sätte seletuskirja.

Arvestatud Sõnastust on täpsustatud,

sarnaselt väiksemahulise

fondivalitsejaga tuleb

esitada dokumendid

juhul, kui muudatus sise-

eeskirjades on olulise

mõjuga, muul juhul tuleb

vaid Finantsinspektsiooni

teavitada.

45 (xxxviii) Eelnõu §§ 342(3), 51(2): teeme ettepaneku mitte muuta

regulatsiooni kehtivast seadusest karmimaks. Praktikas on tavapärane, et

depositooriumi juhatuse liikmed on fondivalitseja nõukogu liikmeteks.

See ei ole meie andmetel praktikas depositooriumi sõltumatust

mõjutanud, kuna suurtes finantsgruppides on depositooriumi funktsioon

tavaliselt organisatsiooniliselt lahutatud muudest funktsioonidest.

Eelnõuga koos saadetud märkuste tabelis on Finantsinspektsiooni

ettepanekuks piirata vaid fondivalitseja juhatuse liikmete (mitte

fondivalitsejate nõukogu liikmete) kuulumist depositooriumi

juhtorganitesse (märkuste tabelis nr 50).

Arvestatud Sõnastust (nii

ühingufondi kui

fondivalitseja osas) on

muudetud, arvestades

kehtivat IFS ja FI

ettepanekut.

11

46 (xxxix) Eelnõu § 343(2): EFHL liikmed ei pea siiski õigeks viidata

kõikidele VPTS vastutuse sätetele, kuna see sisaldab selliste subjektide

vastutuse sätteid, mis pole fondivalitsejate jaoks relevantsed (nt

reguleeritud turu korraldaja, börsiemitent jne). Viide peaks olema üksnes

fondivalitsejale kohalduvate sätete rikkumise jaoks ette nähtud vastutuse

sätetele.

Arvestatud Viiteid on korrigeeritud

lähtuvalt fondivalitsejale

lubatud VpTS-järgsetest

teenustest.

47 (xl) Eelnõu § 398(3): kas sätet võib tõlgendada nii, et kolmandas riigis

pole eurofondi pakkumine lubatud (isegi kui pakkumine vastab selle riigi

nõuetele)? Kui nii, siis mis on selle põhjus?

Arvestatud UCITS ei reguleeri

eurofondide pakkumist

kolmandas riigis,

põhimõtteliselt ei peaks

sellist võimalust piirama.

Eelnõud on täiendatud

vastavalt:

Fondivalitseja võib enda

valitsetavaid eurofondi

osakuid ja aktsiaid

avalikult pakkuda

kolmandas riigis

vastavalt kolmandas

riigis kehtestatud

nõuetele.

48 (xli) Eelnõu § 517(2): palume sättes antud fondide dokumentatsiooni

vastavusse viimise tähtaega pikendada 1 aastani, kuna paljusid fonde

valitseval fondivalitsejal võtab dokumentide analüüs märkimisväärse aja,

lisaks võtab aega nende menetlus Finantsinspektsioonis. 1- aastane

tähtaeg oleks ka kooskõlas §-s 510(4) antud tähtajaga.

Arvestatud

SWEDBANK AS

1 Eelnõu üldosa

§ 12 lg 1 punkt 5 – osakute või aktsiate hoidmine ei ole kvalifitseeritav

investeerimisteenusena VpTSi mõttes.

Palume teha vastavad parandused.

Arvestatud Eelnõu § 12 lõike 1

punkt 5 kustutatakse,

eelnõus lähtutakse

VpTS’s sätestatud

mõistetest, mistõttu ei

ole vajaduste neid

mõisteid IFS’s

täiendavalt määratleda.

Osutatavate teenuste ring

on määratletud eelnõu §-

s 307.

2 § 12 lg 1 punkt 10 – Vastavalt AIFMD-le peamaakleriks on

krediidiasutus, reguleeritud investeerimisühing või muu

usaldatavusnormatiivide täitmise reguleerimisele ja jätkuvale

järelevalvele allutatud üksus, mis vastaspoolena osutab teenust

kutselistele investoritele, peamiselt finantsinstrumentidega tehtavate

tehingute rahastamisel või teostamisel, ning võib osutada ka muid

teenuseid, nagu näiteks kliiring ja kaubandusarveldused,

väärtpaberihaldus, väärtpaberite laenuks andmine, kohandatud

tehnoloogilised ja operatiivtoe vahendid;

Ehk siis keskseks tegevuseks on tehingute rahastamine. Pöörame

tähelepanu, et tänane lai definitsioon omab olulist mõju ka

depositooriumi tegevusele lähtuvalt § 287 lõikest 3. Seetõttu palume viia

definitsioon vastavusse direktiiviga.

Arvestatud Mõistet on täiendatud.

Uus sõnastus:

peamaakler on

krediidiasutus,

investeerimisühing või

muu finantsjärelevalve

alla kuuluv

finantseerimisasutus, mis

osutab peamiselt

kutselistele investoritele

väärtpaberitehingu

tegemiseks krediidi või

laenu andmise teenust

ning võib osutada ka

vara hoidmise, ülekande

ja arveldusteenuseid,

investeerimisteenuseid

või -kõrvalteenuseid,

nagu väärtpaberiga

seotud korralduse

vastuvõtmine ja

12

edastamine ning

korralduse täitmine

kliendi nimel või arvel,

ning väärtpaberite

laenamine, või pakub

fondi valitsemiseks

vajalikke tehnilisi

vahendeid;

3 §62 lg 1 punkt 4 sätestab, et juhul kui osakuomanikuks või aktsionäriks

on fond, siis muuhulgas tuleb registrisse kanda osakuomanikule või

aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv ja liik, valuuta ning

olemasolul väärtus. Sama lõike punkti 3 kohaselt kantakse registrisse

ainult osakuomaniku või aktsionäri andmed. Palume teha parandused

selliselt, et olenemata investori tüübist tuleb registrisse kanda samad

andmed.

Arvestatud § 62 lg 1 p 4 viimane osa

on muudetud lõike

eraldiseisvaks punktiks.

4 §62 lg 2 sätestab, et juhul kui registris avatakse nö esindajakonto, siis

sama paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmetena tuleb kanda

registrisse kolmanda isiku andmed. Leiame, et eeltoodu peab laienema

ka punktile 4, kuivõrd kolmandaks isikuks võib olla ka fond. Täiendavalt

leiame, et juhul kui tegemist on kolmanda isikuga, kes hoiab oma

klientide nimel osakuid/aktsiaid, siis registrisse ei peaks olema kantavad

§62 lg1 punktis 6 toodud andmed. Näiteks pandi registreerimise

seisukohalt, pandiõiguse kohta märke tegemine kannab eesmärki ainult

lõppomaniku vaatest, mistõttu sarnaste õiguste kandmine registrisse ei

ole põhjendatud olukorras kus osakuid/aktsiaid hoitakse kolmanda isiku

nimel. Seega teeme ettepaneku muuta §62 lg 2 järgnevalt:

„Kui osakuomanikule või aktsionärile kuuluvaid osakuid või

aktsiaid hoiab tema eest kolmas isik, kellel on seadusest tulenev

õigus hoida osakuid või aktsiaid oma nimel ja teise isiku arvel,

kantakse registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4

nimetatud andmetena kolmanda isiku andmed. Kolmanda isiku

poolt teise isiku nimel ja arvel osakute või aktsiate hoidmisel ei

kanta registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 toodud

andmeid.“

Arvestatud

5 3. jagu osakute ja aktsiate registreerimine ning osakute ja aktsiate registri

pidamine § 62 lg 9 punkti 2 alusel on registripidajal õigus keelduda

registrikande tegemisest kui korraldus pole esitatud lähtuvalt § 62 lg-st 6

fondivalitsejalt või § 62 lg-s 7 nimetatud isikute poolt. Kas osakuomanik

ei ole õigustatud isikuks? (registripidajaks saab olla fondivalitseja ka ise

ehk siis kelle korraldust fondivalitseja sellisel juhul täidab?) Leiame, et §

62 lg 6 teine lause vajab täpsustamist. Registripidamise ülesande

edasiandmine ei pruugi alati tähendada, et osakutehingute infot jääb

vahendama fondivalitseja. Praktikas on osakutehingute korraldamine

jäetud kas fondivalitsejale endale või antud see üle samuti kolmandale

isikule (sageli samale isikule, kes on ka registripidaja). Seega palume

lõike 6 teist lauset täiendada järgnevalt:

„Kui registripidamise ülesanne on antud edasi kolmandale isikule,

kes ei ole ise osakutehingute korraldaja, tuleb registrikanne...“.

Arvestatud Uus sõnastus: (6)

Registripidaja teeb

registrikande ühe

tööpäeva jooksul fondi

osaku või aktsiaga tehtud

tehingu arveldamisest

arvates. Kui

registripidamise ülesanne

on antud edasi

kolmandale isikule, kes

ei korralda fondi osakute

või aktsiate tehingute

arveldamist, tuleb

registrikanne teha ühe

tööpäeva jooksul

fondivalitsejalt

sellekohase korralduse

saamisest arvates.

6 Eelnõu 6. peatükk

Ettepanek § 131 lg 2 sõnastuse osas:

„(2) Väärtpaberi või rahaturuinstrumendi, mille pakkumise, emiteerimise

või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru

seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on fondivalitsejaga

samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing, emissiooni mahust võib

Arvestatud Kasutatud on esimest

varianti.

13

nimetatud väärtpabereid ja rahaturuinstrumente märkida pensionifondide

arvel kokku kuni 25% ulatuses ja kümme protsenti kõigi fondivalitseja

valitsetavate kohustuslike pensionifondide varast.“

või

„Väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emissiooni mahust võib

pensionifondide arvel märkida kokku kuni 25% ja kümme protsenti kõigi

fondivalitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide varast, kui

pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja on

vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule

fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing.“

7 Ettepanek § 131 lg 21 sõnastuse osas:

„21) Lõikes 2 toodud 25% piirangut ei kohaldata juhul, kui:

1) väärtpaberil või rahaturuinstrumendil või nende emitendil on

investeerimisjärgu krediidireiting;

2) väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on riik või riigi

enamusosalusega äriühing;

3) väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on investeerimisfond,

mida valitseb fondivalitseja tegevusluba omav äriühing;

4) väärtpaberit või rahaturuinstrumenti pakutakse avalikult

väärtpaberituruseaduse § 12 lõike 1 tähenduses ning see vastab

tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimustele;

5) tegemist on käesoleva seaduse § 126 lõike 6 punktis 1 nimetatud

väärtpaberiga.

Arvestatud

8 Eelnõu 7 peatükk – fondi valitsemise üleandmine

- Palume hinnata § 136 lg 5 ja § 184 lg 1 koosmõju. Tegemist on

samasisuliste tegevuste reguleerimisega, samas § 184 lg 1 annab

depositooriumile õiguse otsustada ka fondi ühendamine.

Palume teha parandused.

Arvestatud § 136 lõiget 5 on

täiendatud.

8 Eelnõu 2 jagu - Fondi likvideerimine

- § 184 lg 4 sätestab „Depositoorium võib Finantsinspektsioonilt taotleda

luba fondi likvideerimiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1

nimetatud alusel ka enne kolme kuu möödumist valitsemisõiguse

depositooriumile üleminekut“. Leiame, et keeleliselt on siin viga sõnas

„üleminekut“, mis muudab sätte sisu oluliselt. Sisuliselt peaks olema

sätestatud, et luba võib taotleda kolme kuu jooksul arvates

valitsemisõiguse depositooriumile üleminekust. Lisaks, palume selgitada

miks viidatakse konkreetselt lõike 1 punktile 1?

Arvestatud Sõnastust on

korrigeeritud.

10 - Tekstis läbivalt kasutatakse sama tegevuse kirjeldamisel nii fondi

lõpetamist kui likvideerimist. Palume

kasutada läbivalt ühtset sõnastust.

Selgitatud Äriseadustiku eeskujul

on lõpetamine laiem

üldmõiste, mis hõlmab

ka likvideerimist, ehk

isiku või varakogumi

enda ajendil algatatud

tegevuse lõpetamist.

Lõpetamise alla kuulub

ka maksejõuetuse tõttu

lõpetamine või

sundlikvideerimine.

11 - Regulatsiooni üheselt mõistetavuse huvides, palume ühtlustada

paragrahve, mis reguleerivad depositooriumile fondi valitsemisõiguse

ülemineku ning fondi likvideerimisega seotud asjaolusid selliselt, et

oleks tagatud selgus, millisele sättele eelneb ja/või järgneb vastav

järgmine regulatsioon.

Toome siinkohal mõned näited, kuid loetelu ei ole ammendav:

o palume §136 lõikes 1 viidata konkreetsele alusele, mille alusel lõpeb

fondivalitseja õigus fondi valitseda (§ 305 lg 8)

o palume §136 lõikes 8 viidata konkreetsele järgmisele sättele, mis

reguleerib depositooriumi poolset fondi likvideerimist (§184)

o palume §167 lõikes 5 viidata konkreetsele järgmisele sättele, mis

reguleerib depositooriumi poolset fondi likvideerimist (§184)

Arvestatud

14

o palume §167 lõikes 6 viidata konkreetsele järgmisele sättele, mis

reguleerib FI likvideerija määramist, lisaks, võttes arvesse, et

depositoorium saab otsustada fondi likvideerimise vaid seadusest

tulenevatel asjaoludel, palume ka siin viidata konkreetsele sättele

o palume §287 lõige 4 siduda konkreetsete sätetega, et depositooriumi

ülesanded ja kohustused oleksid üheselt mõistetavad

o selguse mõttes palume kasutada viitamise süsteemi ka §184 lg 1 ja

§136 lg 1 osas, viidates § 305 lõikes 8 esitatud alustele

12 - Depositoorium võib olla fondi likvideerija rollis tulenevalt asjaolust, et

fondivalitseja ei ole suutnud fondi tähtaegselt likvideerida (§ 167 lg 5)

ning Finantsinspektsioon määrab uueks likvideerijaks depositooriumi või

kui fondi valitsemine on tulnud depositooriumile üle ning depositoorium

ei ole fondi ühendanud ega edasi andnud (§184). Palume koondada

depositooriumi roll fondi likvideerijana mõlemas viidatud olukorras ühe

punkti alla, tuues konkreetselt välja, millised õigused/kohustused,

vastutus ning tähtajad mõlemal juhul depositooriumile kohalduvad.

Hetke sõnastuses on kahe eri olukorra regulatsioon esitletud läbisegi.

Selgitatud Oleme nõus, et

depositooriumi vaatest

on regulatsioon esitatud

erinevates kohtades.

Oleme siiski seisukohal,

et fondi lõpetamise §-s

167 peaks olema

sätestatud ka fondi

lõpetamine

depositooriumi poolt.

Regulatsiooni selgemaks

muutmiseks on § 167 lg

6 viiteliselt seotud

depositooriumi üldiste

likvideerimise §-dega

184 ja 185.

13 - §185 – hetke sõnastus eeldab, et kui fondi ei likvideerita tähtaegselt,

tuleb see ALATI üle likvideerimiseks depositooriumile ning alles pärast

selle perioodi lõppu, võib Finantsinspektsioon otsustada likvideerija

määramise. Juhime tähelepanu, et vastavalt § 167 lg 5 sõnastusele, võib

Finantsinspektsioon määrata fondi likvideerijaks kolmanda isiku ka

koheselt pärast fondivalitseja likvideerimisperioodi lõppu.

Selgitatud Eelnõu mõte on olnud, et

FI võib määrata

likvideerijaks

depositooriumi juhul, kui

fondivalitseja ei ole fondi

tähtaegselt likvideerinud

(§ 167 lg 5).

14 - § 185 lg 3 kohaselt määrab Finantsinspektsioon § 185 lg 1 alusel

määratud likvideerijale tasu. Ehk siis tegemist likvideerijaga, kelleks ei

ole depositoorium. Sellest tulenevalt on küsitav depositooriumi võrdne

kohtlemine FI poolt valitud likvideerijaga nimetatud tasu osas. Seetõttu

palume täpsustada kas mõlemal juhul on tegemist kulupõhise

lähenemisega lähtuvalt §-st 174?

Selgitatud Erinevalt kolmandast

isikust on

depositooriumil ülevaade

fondi varadest,

mille pinnalt on võimalik

hinnata § 172 lg 3

kohaselt ka

likvideerimise kulusid.

Seetõttu kohaldub § 185

lg 3 piirmäära erand vaid

kolmandatele isikutele.

Eelnõuga on

likvideerimiskulude

piirmära regulatsiooni

muudetud ning

võimaldatakse arvestada

piimäära rakendamisel

likvideerimisega seotud

tegelike kulude suurust.

15 Eelnõu 4 osa-Depositoorium

§ 285 lg 1 - võrreldes täna kehtiva regulatsiooniga (IFS § 92 lg 7) on

võetud eelnõus fondivalitsejast lähtuv vähenemine, milline meie

hinnangul praktikas ei toimi. Näiteks, juhul kui fondivalitseja, kes ei

kvalifitseeru väikesemahulise fondivalitseja definitsiooni alla, soovib

luua (väikesemahulist) kinnist fondi, peaks fondivalitseja eelnõu kohaselt

nimetama sellisele fondile depositooriumi, samas kui väikesemahulisel

fondivalitsejal selline kohustus puuduks. Kohustus depoopanka omada

Arvestatud Mitteavalikku fondi on

depositooriumita

võimalik valitseda ka

eurofondi valitsejal, vt ka

UCITS art 6 (2).

Uus sõnastus:

Depositoorium peab

15

peaks tulenema fondi tüübist, mitte fondivalitseja tüübist. olema igal fondil, välja

arvatud väikesemahulise

fondivalitseja valitsetaval

fondil ja eurofondi

valitseja valitsetaval

mitteavalikul fondil.

Kui käesoleva lõike

esimeses lauses

nimetatud fondil on

depositooriumi, siis ei

kohaldata sellele

käesolevas osas

depositooriumi ja

depoolepingu kohta

sätestatut.

16 § 285 lg 1 teeme ettepaneku lähtudes asjaolust, et juhul kui fondil ei ole

seadusjärgset kohustust depositooriumi omada, kuid fondivalitseja

nimetab fondile depositooriumi, ei kohaldata sellisele suhtele seaduses

depositooriumi ega depoolepingu kohta sätestatut. Sarnane käsitlus on

kehtiv ka täna fondide puhul, milledel ei ole depositoorium nõutav ning

selliste fondide puhul on depooteenuse sisu ja ulatus sätestatud osapoolte

vahel sõlmitud lepingus. Seetõttu palume muuta lõike 1 teist lauset

järgnevalt:

„Kui väikesemahulise fondivalitseja valitsetaval fondil, on

depositoorium, siis ei kohaldata sellele käesolevas seaduses

depositooriumi ja depoolepingu suhtes sätestatut“

Arvestatud Vt eelmine kommentaar.

17 § 286 lg 1 – vastuolu direktiiviga, depositoorium peab olema alati sama

asukohamaaga, mis fondi registreeritud asukohamaa. Keskpanga

võimalusena viitab direktiiv „national central bank“, Eestis keskpank

depositooriumi teenust ei paku, seega on viide eksitav.

Selgitatud Päritoluriigi/asukohariigi

(võib olla ka filiaali)

nõue tuleneb IFS § 286

lõikest 2.

Asjaolu, et Eesti Pank

depositooriumi teenust ei

paku, ei tähenda, et

sellise võimalusepeaks

välistama.

18 § 286 lg 4 – palume selgitada, kas nimetatud lõikes toodud

depositooriumitele on kohaldatavad samad nõuded, mis 286 lõikes 1

toodud depositooriumitele? Lisaks juhime tähelepanu, et antud säte oli

võimalusena välja toodud AIFMD direktiivis fondidele, mis on

mitteavalikud ning kinnised. Antud sõnastuse puhul laieneks selline

võimalus ka avalikele fondidele, kus depositooriumil on osakuomanike

huvide eest seistes oluline roll, kuid depositooriumiks võib olla asutus,

mis ei ole FI järelevalvesubjekt.

Selgitatud § 286 lõikes 4 esitatud

isikule kohalduvad kõik

depositooriumile seatud

nõuded.

Väide, et vastav AIFMD

võimalus oli mõeldud

vaid mitteavalikele

fondidele, on ekslik.

Vastav võimalus on ette

nähtud kinnistele

fondidele, sõltumata

sellest, kas need on

avalikud või mitte.

Eelnõus on siiski

vastavat võimalust

kitsendatud - vastavat

erandit on võimalik

kasutada vaid

mitteavalike fondide

puhul.

19 § 287 lg 4 esimese lausega sätestatakse, et depositoorium täidab

käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid ka pärast depoolepingu

lõppemist kui depooleping lõpeb fondi valitsemisõiguse lõppemisel või

Arvestatud Valitsemisõiguse aluseid

on täpsustatud võttes

aluseks § 305 lõikes 8

16

muudel juhtudel, kui pärast depoolepingu lõppemist ei ole fondi vara üle

antud teisele depositooriumile. Millised on need muud juhud? Pöörame

tähelepanu, et siin võib tekkida olukord, kus fondi varasid ei kanta üle,

depoopank jääb vastutama fondi eest, mille fondivalitsejaga koostöö on

ebapiisav sh lepingutingimused ebamõistlikud ülesannete jätkamiseks.

Seetõttu teeme ettepaneku seada selged ajalised piirangud fondivalitseja

tegevusele, sätestades, et juhul kui fondivalitseja ei ole leidnud 3 kuu

jooksul depoolepingu lõppemisest uut depositooriumi, võib

depositoorium lõpetada käesolevast seadusest tulenevate depositooriumi

ülesannete täitmise. Eeltoodust lähtuvalt on oluline säilitada kehtiva

IFSi säte (§ 77 lg 2 punkt 4), mis lubab Finantsinspektsiooni

ettekirjutusel fondi valitsemine lõpetada juhul kui fondil puudub

depositoorium.

nimetatud alused.

Vastavad depositooriumi

ajalised piirangud on

sätestatud § 167 lg-s 6 ja

§ 184 lg-s 6.

Lisatud ka § 167 lg 6 uus

sõnastus:

(6) Kui fondi lõpetamise

on otsustanud

depositoorium,

likvideerib fondi

depositoorium vastavalt

käesoleva seaduse §-s

184 sätestatule. Kui

depositoorium ei ole

fondi likvideerimist

lõpetanud käesolevas

seaduse §-s 175

sätestatud tähtaja

jooksul, võib

Finantsinspektsioon

määrata käesoleva

seadise § 185 kohaselt

fondi likvideerija, kes

viib likvideerimise

lõpule.

Finantsinspektsioonil on

§-st 457 tulenev õigus

teha ettekirjutus fondi

valitsemise lõpetamiseks,

kui seaduses sätestatud

nõuded ei ole täidetud.

20 § 287 lg 5 sätestab, et Finantsinspektsiooni nõusolekul on

depositooriumil õigus depooleping fondivalitsejapoolse olulise

rikkumise korral üles öelda või loobuda depoolepingu lõppemisel

käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisest. Palume täpsustada,

kas tegemist ei ole lepinguvabaduse piiramisega selles kontekstis, et

depoolepingu lõppemine saab toimuda ainult Finantsinspektsiooni

nõusolekul? Juhul kui siin on silmas peetud § 287 lõikes 4 toodud

asjaolu, palume lõiked vastavalt siduda.

Arvestatud FI nõusolek on asendatud

FI eelneva teavitamisega.

21 § 289 loetleb depositooriumi ülesanded. Palume selgitada, miks on

võetud siseriiklikult rangem lähenemine, ehk depositooriumile pannakse

kohustus hinnata fondi tegevust ka vastu prospekti. Tegemist ei ole

AIFMD ega UCITS V-st tuleneva lähenemisega, ühtlasi on see vastuolus

täna kehtiva regulatsiooniga. Palume lähtuda direktiividest. Sama

kommentaar kehtib ka § 291 lõike 6 osas.

Selgitatud Sättest ei tulene üldist

kohustust kontrollida

fondivalitseja tegevuse

vastavust prospektile.

Sättes on esitatud

konkreetselt need

valdkonnad (NAV

arvutamine, tulu

jaotamine, fondivalitseja

korralduste hindamine),

mida on võimalik lisaks

tingimustele ja

põhikirjale võimalik

sätestada ka prospektis.

Kui vastavad reeglid on

sätestatud prospektis ja

depositoorium ei peaks

vastavust prospekti

kontrollima, siis ei saaks

depositoorium ka

17

nimetatud valdkondades

oma kohustusi täita.

22 § 290 lg 1 osas teeme ettepaneku muuta sõnastust:

„Depositoorium hoiab kõiki finantsinstrumente, milliseid on

võimalik depositooriumis fondivalitseja või fondi nimel avatud

väärtpaberikontodel kajastada.“

Selgitatud IFS’s on läbivalt

kasutatud mõistet

„väärtpaber“, mitte

„finantsinstrument“,

mistõttu on otstarbekas

sellega jätkata.

Väljapakutud lg 1

sõnastus ei hõlma

„füüsiliselt üleantavaid“

väärtpaberid. Eesti

tsiviilkäibes ei ole see

küll levinud, aga sellist

AIFMD’st tulenevat

võimalust üheselt

välistama ei peaks.

23 Eelnõu §290 lg 1 teine lause viitab väärtpaberite hoidmise nõuetele, mis

tulenevad VpTS §st 881. Palume selgitada:

1) Kas samad nõuded on kohaldatavad ka depositooriumile, kelleks pole

krediidiasutus? Kas selline isik on kvalifitseeritav väärtpaberituru

osalisena VpTSi mõistes?

2) Pöörame tähelepanu, et vastavalt KAS § 2 lõikele 4, krediidiasutusele

ei kohaldata väärtpaberituru seaduse § 881 punktis 5 sätestatut.

3) Millega on põhjendatav viitamine vastavale VpTSi paragrahvile?

Pooldame, et vastavad nõuded, mis tulenevalt AIFMD-st ja UCITS V-st

oleksid selgelt eelnõus välja toodud, et tagada selgus kohaldatavate

nõuete osas.

Selgitatud Eelnõu § 290 lõike 1

teises lauses viidatud

VpTS säte tuleneb

AIFMD art 21 (8) a)

alampunktis ii ja UCITS

V artikli 22 (4)

alampunktis c viidatud

direktiivi 2006/73/EÜ

artiklist 16 (kliendi finantsinstrumentide ja

vahendite kaitsmine), mis

on võetud Eesti õigusesse

üle VpTS §-ga 881.

Seaduse ökonoomsuse

põhimõttest lähtuvalt ei

ole otstarbekas viitamise

asemel sama regulatsiooni

erinevates seadustes

dubleerida.

Vastavad väärtpaberite

hoidmise nõuded

kohalduvad ka

depositooriumitele, kes ei

ole krediidiasutused.

Selline isik ei pea

tingimata olema

väärtpaberituru osaline

VpTS mõistes.

24 § 291 lg 2 – palume viia vastavusse AIFMD ja UCITS V-st tulenevate

nõuetega muu vara osas. Täpsemalt, puudub nimetatud direktiivide

alusel kohustus teha käsutuspiirangud kinnistusraamatutesse. Tegemist

on ebamõistliku nõudega, millise täitmine võib olla aeganõudev ja

kulukas ning mõnedes jurisdiktsioonides ka võimatu.

Selgitatud,

arvestatud

osaliselt

Käsutuspiirangu eesmärk

on tsiviilkäibekindlus,

mille abil on võimalik

(depositooriumil)

tuvastada, millisele fondi

arvel kinnisvara

omandatakse.

Kui kinnisvara

omandatakse SPV

vahendusel, siis

kohaldub väärtpaberite

hoidmise regulatsioon,

sellisel juhul

kinnistusraamatusse

käsutuspiirangu tegemine

18

ei ole kohane.

Eelnõus on loobutud

vastavast

käsutuspiirangust

välisriigis asuva

kinnisvara korral.

25 § 291 lg 3 – miks on oluline sätestada, et depositooriumi poolt avatud

fondi konto? Fondil on võimalik ise avada konto krediidiasutuses ilma

depositooriumi vahenduseta.

Arvestatud

26 § 296 lg 1 sätestab, et depositoorium hoiab fondi vara sealhulgas

depositooriumis või krediidiasutuses fondi arvelduskontol hoitavast

rahast tulenevaid nõudeid, eraldi oma varast ja peab fondi vara kohta

eraldi arvestust. Eeltoodust lähtuvalt on „vara“ mõiste alla hõlmatud ka

kontol olev raha. § 296 lg 3 sätestab, et fondi vara ei kuulu

depositooriumi pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada

depositooriumi võlausaldajate nõudeid.

Palume põhjendada, miks on IFSis toodud lähenemine erinev

üldtunnustatud arusaamast, millisel juhul arvelduskontol olev raha ei ole

eristatav krediidiasutuse enda rahast lähtuvalt KAS § 2 lõikest 4, mille

kohaselt krediidiasutustele investeerimisteenuse ja –kõrvalteenuse

osutamisel VPTS § 881 p 5 ei kohaldata, mistõttu kuulub raha

krediidiasutuse pankrotivara hulka. Fondidele kohalduvates

regulatsioonides viidatakse läbivalt varale kui finantsinstrumentidele ja

muule varale, mis on küll konverteeritavad rahasse aga olemuslikult ei

ole arvelduskontol olev raha.

Lisaks, kui me räägime VpTSi mõistes hoidmise teenusest kui

kõrvalteenusest, siis siin mõistame just sellist hoitavat vara, mille alla ei

kuulu raha. Kui vaadata UCITS V-st tulenevalt depositooriumi

kohustusi, siis ka siin eristatakse kahte tegevust: i) rahavoogude

jälgimine 2) varade (finantsinstrument v muu

vara) hoidmine. Lisaks on UCITS V kohaselt kohalduvad nii

segregeerituse kui ka pankrotivarast välistuse nõuded ainult „hoitavale“

varale (UCITS V art 22, p. 5, a, ii ning art 22, p.8). Seega palume

selgitada, miks on IFSis võetud lähenemine, mille kohaselt vara alla

loetakse ka raha.

Eeltoodust lähtuvalt palume hinnata ka § 289 lg 1 punktis 1 toodud

depositooriumi ülesannet, mis viitab samuti raha hoidmisele. UCITS V

ja AIFMD regulatsiooni kohaselt ei ole fondi raha hõlmatud hoitava vara

mõiste alla. Fondile kuuluva raha osas on depositooriumil eraldi

kohustused: kohustus monitoorida rahavoogusid ning tagada, et kontod

raha hoidmiseks oleksid avatud vastavalt direktiivides toodud nõuetele.

Vara, mida depositoorium hoiab ning depositooriumi kohustuse ja

vastutuse ulatus sellise vara osas on käsitletud eraldiseisvalt (vastavalt

UCITS V artikkel 22 p 5, AIFMD art 21 p 7).

Ühtlasi palume eeltoodust lähtuvalt hinnata ka § 292 sõnastust, mis

reguleerib depositooriumi poolset fondi vara kasutamist. Selline piirang

on direktiivide alusel kohaldatav vaid „hoitava vara“ osas ning ei laiene

rahale ega muule varale.

Selgitatud UCITS V artikli 22

punktist 4 tulenev

rahavoogude jälgimine

hõlmab ka fondi ja

depositooriumi raha

selget eristamist, see

nõue tuleneb ka direktiivi

2006/73/EÜ artiklist 16.

Sellest nähtub, et ka

UCITS V loob eeldused

selleks, et raha

eraldamise kaudu oleks

võimalik fondile

kuuluvat raha

pankrotivarast välistada.

Fondivalitseja poolt

depositooriumist

krediidiasutusele antud

raha ei ole käsitletav

tavapärase hoiusena.

Hoiustajal on

valikuvõimalus, kas raha

hoiustada või mitte,

fondivalitsejal sellist

valikuvõimalust ei ole.

Samuti ei laiene fondi

rahale hoiustajate kaitse

skeem.

Oleme palunud selles

küsimuses ka

Finantsinspektsiooni

arvamust, samuti

plaanime esitada vastava

järelepärimise ka

Euroopa Komisjonile.

27 § 295 pealkiri viitab eurofondi depoolepingu täiendavatele tingimustele

kuid lõike 1 kohaselt on need täiendavad tingimused nõutud vaid juhul,

kui Eestis asutatud eurofondi valitseb piiriüleselt teise lepinguriigi

fondivalitseja. Palume täpsustada.

Arvestatud Eurofondi depoolepingu

regulatsiooni aluseks on

kehtiv regulatsioon (IFS

§ 931), kehtiva

regulatsiooniga võrreldes

muudatusi tehtud ei ole.

Vastava sätte aluseks on

19

eurofondide direktiivi

artikkel 23 (5), mille

kohaselt tuleb täiendavad

tingimused välja tuua

juhul, kui fondivalitseja

valitseb teises riigis

asutatud fondi. Vastavat

viidet on sõnastuses

täpsustatud.

28 § 296 lg 2 palume täiendada vastavalt direktiividele, et fondi vara on

võimalik hoida ka fondivalitseja nimel.

Arvestatud

29 § 297 lg 3 osas palume teha sõnastuses parandus ja sätestada lõige

järgnevalt:

„Depositooriumi ülesannete edasiandmine on lubatud vaid isikutele,

kelle üle teostatakse tõhusat järelevalvet ja kellele kohaldatakse

tõhusaid usaldatavusnõudeid, sealhulgas miinimumkapitali

nõudeid.“

Selgitatud UCITS V kohaselt

rakenduvad need nõuded

vaid vara hoidmise

ülesannete

edasiandmisel. Üldisem

ülesannete edasiandmise

piirang tuleneb § 297

lõikest 4.

30 §297 lg 5 räägib väärtpaberite hoidmise nõuetest, milline on IFSi

kontekstis ebamäärane. Millised on eelnõust tulenevad hoidmise

nõuded? Palume viidata vastavale sättele.

Arvestatud Eelnõu § 297 lõikele 5

on lisatud viide §-le 290.

31 § 298 lg 3 – direktiivid sätestavad selgelt, et depositoorium ei vastuta

lõikes toodud juhul. Sellest lähtuvalt palume parandada lõike sõnastust

järgnevalt:

„Depositoorium ei vastuta kolmandatele isikutele üle antud fondi

väärtpaberi kaotsiminekul vastutusest …..“

Arvestatud

32 § 298 lg p2 – selguse huvides palume täiendada selliselt, et lepinguga

antakse selgesõnaliselt üle nii kohustused kui vastutus. St, et lepinguga

sätestatakse ka selged vastutuse alused.

Selgitatud Praktikas põhineb see

lepingulisel suhtel, samas

direktiivid sellist

vastutuse kitsendust ette

ei näe.

33 § 298 lg 7 – palume kasutada direktiivi sõnastust:

„Depositooriumi vastutust ei mõjuta fondi vara hoidmise ülesannete

edasiandmine“

Arvestatud

34 3. peatükk - Mitteavaliku fondi juhtimine

§ 263 – palume täpsustada, kas muus osas kohaldub avaliku fondi

registripidamise regulatsioon? Kui mitte, tuleks esindajakonto võimalus

siin eraldi välja tuua.

Arvestatud Mitteavaliku fondi

registripidamisele ei

kohaldu avaliku fondi

registripidamise

regulatsioon. § 263 on

täiendatud uue lõikega

analoogselt avaliku fondi

regulatsiooniga

SEB AS

1 § 10 lg 5 – tundub, et on jäänud tähelepanuta meie varasem kommentaar,

mis seisnes selles, et peaksime vältima mitmetimõistetavusi osas, kuidas

käsitleda näiteks vastavalt kliendi initsiatiivile läbi erinevate

fondiplatvormide teatud fondide osakute kättesaadavaks tegemist või kas

pakkumine loetakse avalikuks kui on avaldatud veebilehel inglisekeelne

prospekt või kui Eesti krediidiasutus võimaldab kliendil teostada tema

poolt väljavalitud osakuga tehingu ilma täiendavate piiranguteta. Meie

hinnangul peaks siin olema viitena välistus VpTS § 43 lg 1 p 1-2 osas –

kliendi korralduste täitmine väärtpaberite osas.

Selgitatud Väärtpaberite

pakkumisel võib eeldada,

et kui väärtpaberite

omandamine on

fondivalitseja veebilehel

kliendile võimalikuks

tehtud, siis on tegemist

avaliku pakkumisega,

sest selline võimalus on

piiranguteta kättesaadav

piiramatule ringile

klientidele.

Sellisel juhul ei ole

määrava tähtsusega

20

asjaolu, kas ja milliseid

pingutusi on teenuse

pakkuja teinud selleks, et

klienti sellistest

väärtpaberite

omandamise võimalusest

teavitada.

2 § 13 lg 1 näib olevat vastuolus § 11 lõikega 2 ja lihtsuse huvides võiks

kõik kirjas olema tingimustes ning see on dokument, kus on kirjas

lepingulise investeerimisfondi tegevuse alused ja osakuomanike suhted

fondivalitsejaga.

Arvestatud Vastuolu vältimiseks on

§ 13 lg 1 välja jäetud.

3 § 125 lg 4 kohaselt kui fondi osak või aktsia, millesse fondi vara

investeeritakse, sisaldab tuletisinstrumentide tunnuseid, kohaldatakse

selle suhtes tuletisinstrumentide kohta sätestatut. Antud juhul peetakse

muuhulgas silmas sünteetilisi ETF-,e kuna neid on pigem asjakohasem

käsitada tuletisinstrumentidena kui tavaliste investeerimisfondidena (sh

on nendega seotud riskid erinevad). Sünteetilist ETFi ei ole aga otseselt

defineeritud EL õiguses ja seepärast ei ole sellele ka eelnõus täpsemat

viidet tehtud. Kuna depositoorium peab vastavad kontrollid kehtestama

teatud tüüpi instrumentidele, oleks vajalik ühtse instrumendi

definitsiooni olemasolu. Teeme ettepaneku lisada viide VpTSi

tuletisinstrumendi definitsioonile.

Arvestatud

osaliselt

4 § 136 - juhime tähelepanu, et fondi valitsemisõiguse üleminek

depositooriumile, isegi kui tegu on väga erakorralise juhuga, tähendab

depositooriumi jaoks suurt halduskoormust. Lisaks huvide konflikti

tekkimisele, peab depositooriumil olema valmidus - vajalikud teadmised

ja inimesed - antud ülesande võimalikuks täitmiseks. Sellise ressurssi

pidev omamine ebamõistlik ja seepärast palume kaaluda

depositooriumile vähemkoormavamat alternatiivi.

Selgitatud Fondi valitsemisõigus

läheb depositooriumile

lõike 4 kohaselt üles

siiski piiratud ulatuses.

Depositoorium ei pea

näiteks fondi vara

investeerima,

seletuskirjas on selle

valiku põhjusi täpsemini

selgitatud.

5 § 139 lg 2 – sõnapaar „teist liiki“ viitaks nagu oleks ka lepingulise fondi

puhul tegemist äriühinguga. Seega peaks sõnastust muutma.

Arvestatud

6 § 184 – sarnaselt valitsemisõiguse üleminekule ei poolda ka olukorda,

kus depositoorium peab tegutsema fondi likvideerijana. Kui

depositooriumil tekib kohustus tegutseda likvideerijana on vajalik kiire

tegutsemine ja selleks ei pruugi olla vajalikku ressurssi samas on sellise

ressursi pidev omamine ebamõistlik. Seepärast teeme ettepaneku siiski

kaaluda veelkord selle kohustuse eemaldamist või depositooriumile

vähemkoormava alternatiivi kehtestamist.

Selgitatud Arvestades seda, et

depositooriumil peab

olema ülevaade fondi

varadest, ei peaks fondi

likvideerimist pidama nii

spetsiifiliseks

tegevuseks, milleks

tuleks pidevalt ressursse

omada.

7 § 263 lg 4 – olukorras, kus registripidaja juures on esindajakonto, ei ole

esindajakonto omanikul õigust anda infot fondivalitsejale lõppinvestorite

kohta. See teeb väljapool EVK-d registris hoidmise fondivalitseja jaoks

läbipaistmatuks. Teeme ettepaneku reguleerida antud sättes ka seda, et

esindajakonto omanik võib fondivalitsejale anda investorite kohta infot,

kui väärtpaberid on registris, mis ei ole EVK.

Arvestatud Sätet on täiendatud uue

lõikega analoogselt

avaliku fondi

regulatsiooniga

8 § 287 lg 3 – Huvide konflikt võib tekkida juhul, kui valitsemisfunktsioon

ja depositooriumifunktsioon on edasi antud ühele ja samale kolmandale

isikule. Millisest definitsioonist peaks depositoorium lähtuma Prime

Brokeri puhul, et oleks võimalik hinnata, kas teenusepakkuja puhul on

tegemist Prime Brokeriga või mitte?

Selgitatud Peamaakleri mõistet (§

12 lg 1 p 10 ) on

täpsustatud, paemaakleri

keskseks tegevuseks on

tehingute rahastamine,

ülejäänud on nn

lisateenused.

9 § 287 lg 5 – depositooriumil on õigus FI nõusolekul depooleping

fondivalitsejapoolse olulise rikkumise korral üles öelda. Mida võib

pidada oluliseks rikkumiseks antud juhul?

Arvestatud FI nõusolek on asendatud

FI eelneva teavitamisega.

21

10 § 287 lg 5 ja 6 - kehtiv õigus võimaldab lepingu lõpetamises kokku

leppida (IFS § 93 lg 2 p 9). Sama on kirjas ka allpool § 294 lg 2 p 9.

Sunnismaisuse tekitamine ei ole loogiline ja on vastuolus

lepinguvabaduse ja ettevõtlusvabaduse põhimõtetega, seepärast tuleks

võimalus lepingu lõpetamise osas kokku leppimiseks alles jätta. Kui

fondil ei ole depositooriumi teatud aja möödudes, siis ta likvideeritakse.

Arvestatud Vt eelmist kommentaari

11 § 287 lg 6 – jääb arusaamatuks, kuidas saaksime kokku leppida

alamhalduritega (sub-custody network), et ei saa ka hoidmise teenust

lõpetada? Praktikas see niimoodi ei pruugi toimida.

Selgitatud Vt eelmist kommentaari

12 § 289 lg 1 p 1 – teeme ettepaneku sõnastuse täpsustuseks: „1) hoiab

fondi raha, väärtpabereid ja muud vara, mida on võimalik hoida.

Ülejäänud vara osas peab arvestust;“

Arvestatud

13 § 289 lg 1 p 3 – teeme ettepaneku sõna „hoolitseb“ asemel kasutada sõna

„kontrollib“;

Arvestatud

14 § 291 (2) – käsutuspiirang kinnistusraamatus tekitab mitmeid küsimusi.

Esiteks: mis on keelumärke sisu ning kas see tähendab depositooriumi

nõusolekut? Teiseks võib praktikas tekkida probleeme SPV-de puhul,

kuna SPV puhul kuulub fondi valitsejale osalus SPVs, mitte kinnisvara

(kinnisvara kuulub SPV-le). Piltlikult öeldes on kinnisvara fondi

valitsejast ühe sammu kaugusel ning nimetatud asjaolu saab takistuseks

keelumärke seadmisel. Kolmandaks tekib küsimus, kuidas kinnistus-

raamatus eristada krediidiasutuse vastavat üksust, kelle kasuks

keelumärge on seatud. Kui käsutuspiirangu seadmine

kinnistusraamatusse võimalik ei ole, siis jääb käsutuspiirang üksnes

lepinguliseks, st SPV-l on depositooriumiga kokku lepitud, et tal on

keelatud kinnisvara ilma meie nõusolekuta võõrandada, aga kui ta seda

siiski teeb, siis kinnisvara võõrandamise tehing selle tõttu tühine ei ole.

Selgitatud Käsutuspiirangu eesmärk

on tsiviilkäibekindlus,

mille abil on võimalik

(depositooriumil)

tuvastada, millisele fondi

arvel kinnisvara

omandatakse.

Kui kinnisvara

omandatakse SPV

vahendusel, siis

kohaldub väärtpaberite

hoidmise regulatsioon,

sellisel juhul

kinnistusraamatusse

käsutuspiirangu tegemine

ei ole kohane.

Eelnõus on loobutud

vastavast

käsutuspiirangust

välisriigis asuva

kinnisvara korral.

15 § 291 lg 3 - kontod võivad olla ka fondivalitseja nimel (vt lg 7). Arvestatud

16 § 291 lg 5 – kas antud sätte sisustamiseks piisab, kui depositoorium

teavitab fondivalitsejat tähtajaks arveldunud ja arveldumata tehingute

seisust?

Selgitatud AIFMD art 21 lg 7

kasutab depoo vastava

hoolsuskohustuse

sisustamisel mõistet

„ensure“, mis on enam,

kui fondivalitseja

teavitamine.

17 § 296 lg 3 - UCITS V art 22 lg 8 kohaselt peavad depositooriumi

pankrotivarast oleme välistatud ainult „assets under custody“, kuid raha

krediidiasutuses ei ole „assets under custody“. Seega palume sätet

vastavalt täpsustada.

Selgitatud UCITS V artikli 22

punktist 4 tulenev

rahavoogude jälgimine

hõlmab ka fondi ja

depositooriumi raha

selget eristamist, see

nõue tuleneb ka direktiivi

2006/73/EÜ artiklist 16.

Sellest nähtub, et ka

UCITS V loob eeldused

selleks, et raha

eraldamise kaudu oleks

võimalik fondile

kuuluvat raha

18 § 296 lg 3 – teeme ettepaneku, et see säte võiks kehtida vaid nende

depositooriumide kohta, mis on investeerimisühingud, kuid

krediidiasutustest depositooriumide osas tähendaks see seda, et fondide

raha saab erikohtlemise võrreldes ükskõik millise teise kliendi rahaga.

Selgitatud

19 § 296 lg 3 välistab kogu fondi vara depo pankrotivarast. See on

iseenesest kena ja investoritele sobiva eesmärgiga, kuid praktikas

keerukalt teostatav. Nimelt hõlmab vara ka raha ning pankade puhul

tähendab see, et selle rahaga ei saaks tegelikult midagi teha (intressi

teenida), kuna seda peab alati hoidma kaitstuna. Lisaks tekivad sellest

täiendavad nõuded CRD raamistiku täitmisel, kuna see on siis panga

Selgitatud

22

varadest välistatud osa. Seetõttu on ka UCITS V art 22 lg 8 läinud seda

teed, et välistatud on ainult see vara, mida depo hoiab fondi eest ehk

custody vara. Raha pank ei hoia kliendi eest ja tema varana, vaid raha on

ikkagi fondi nõue panga vastu.

pankrotivarast välistada.

Depositooriumi poolt

krediidiasutusele antud

raha ei ole käsitletav

tavapärase hoiusena.

Hoiustajal on

valikuvõimalus, kas raha

hoiustada või mitte,

fondivalitsejal sellist

valikuvõimalust ei ole.

Samuti ei laiene fondi

rahale hoiustajate kaitse

skeem.

20 § 296 lg 4 - jääb ebaselgeks, kuidas seda sätet rakendada välisriikide

teenusepakkujatele.

Selgitatud See säte rakendub

teenusepakkujatele läbi

depositooriumi

hoolsuskohustuse ehk

vara hoidmise ülesannete

edasiandmisel peab

depositoorium

veenduma, et kolmandale

isikule kohalduvad

vastavad nõuded nende

kohaliku õiguse pinnalt.

Vastava sätte aluseks on

UCITS V art 22a lõike 3

punkt e).

Eelnõu § 297 lõiget 5 on

vastavalt täiendatud:

Depositooriumil on õigus

anda edasi ülesandeid

kolmandale isikule, kui

ta on kontrollinud

järgmiste tingimuste

täitmist:

1) kolmanda isiku

väärtpaberite hoidmise

nõuetele vastavust

käesoleva seaduse §-s

290 sätestatud nõuetele

kontrollib vähemalt korra

aastas audiitorettevõtja;

2) kolmas isik järgib

käesoleva seaduse §-s

296 sätestatud vara

lahususe põhimõtteid.

21 § 297 lg 3 – jääb ebaselgeks, kuidas peaksime praktikas järelevalve

teostamise tõhusust hindama, millistele kriteeriumitele peab järelevalve

vastama . Teeme ettepaneku kasutada vaid „teostatakse järelevalvet“.

Arvestatud

22 § 297 lg 5 - Kuidas tagatakse seda kohustust, juhul kui kolmas isik asub

välisriigis ja selle riigi seadus sellist kohustus ei reguleeri?

Selgitatud Vt vastus küsimuse 20

juures.

24 § 297 lg 6 - taaskord tekib küsimus, kuidas Eesti seadustes sätestatud

nõuete täitmine sellisel puhul praktikas välja näeb?

Selgitatud Vt eelmist selgitust.

Vastava sätte aluseks on

UCITS V art 22a lõike 3

viimane lõik.

25 § 297 lg 7 – kas see välistus tähendab, et T2S kontekstis nt EVK,

Eurocleari vm teenusepakkuja kaudu erinevate turgude, kus EVK-

l/Euroclearil vmt teenusepakkujal on otselink, väärtpaberite hoidmist ei

Selgitatud Jah.

23

loeta varade hoidmise edasiandmiseks?

26 § 298 - milline on depositooriumi vastutus PF varade kaotsimineku osas? Selgitatud Pensionifondi varade

kaotsiminekul

kohalduvad üldised

vastutuse sätted (§ 298).

27 § 298 lg 3 - milline see väline sündmus on, mida selle sätte alusel võiks

vastutusest vabastada?

Selgitatud Väline on sündmus,

mille toimumist

depositoorium ei oleks

saanud ära hoida,

sellisteks sündmuse alla

kuuluvad tavapärased

force majeure ehk

vääramatust jõust

tekkinud sündmused, vt

näiteks:

http://ppp.worldbank.org

/public-private-

partnership/ppp-

overview/practical-

tools/checklists-and-risk-

matrices/force-majeure-

checklist/sample-clauses

28 § 305 lg 5 sisaldab uut administreerimise liiki „õigusteenuse ja fondi

juhtimisarvestusteenuse osutamine“, kuid seda tuleks mõista kui „legal

accounting“ ja „fund management accounting“, mis ei ole õigusteenuse

pakkumine. Milline see praktikas välja hakkab nägema ja millist teenust

sisuliselt osutatakse?

Arvestatud Eelnõu sõnastust on

korrigeeritud lähtuvalt

kehtivast IFS-st ning

direktiivide tekstist.

http://ppp.worldbank.org/public-private-partnership/ppp-overview/practical-tools/checklists-and-risk-matrices/force-majeure-checklist/sample-clauseshttp://ppp.worldbank.org/public-private-partnership/ppp-overview/practical-tools/checklists-and-risk-matrices/force-majeure-checklist/sample-clauseshttp://