Isikukeskse erihoolekande

teenusmudeli rakendamine

kohalikus omavalitsuses

Kärt Saarsen ja Pille SoonmannSotsiaalkindlustusamet, teenuste osakond

07. jaanuar 2020

Erihoolekande teenusmudeli arendamine

2016-2017

• Töötati välja isikukeskse erihoolekande teenusmudel• Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks.

Projekti lõpparuanne. Trinidad Wiseman, 2017, tellija Sotsiaalministeerium.

2017-2018

• Teenusmudeli I prototüübi katsetamine (I pilootprojekt)• Isikukeskse teenusmudeli lõpparuanne 2017-2018. Sotsiaalkindlustusamet, 2018.

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli kasutajakogemuse mõjuanalüüs. Trinidad Wiseman, 2018.

2019-2021

• Teenusmudeli II pilootprojekt• Kirjeldus: https://https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/projektid

Teenusmudeli piloteerimise eesmärgid

katsetatakse psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel

tegevuskomponentide põhist lähenemist;

rakendatakse korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega

inimeste abi ja teenuseid korraldab kohalik omavalitsus.

Sihtrühm

Pilootprojekti kaasatavaks sihtrühmaks on raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise

erivajadusega inimesed vanuses 16 – 64 aastat, kellel:

ei ole diagnoositud põhidiagnoosina dementsust ega alkoholisõltuvust

vastab ühele järgmistest tingimustest:

a. inimene on erihoolekandeteenusel, kuid tema abivajadus on muutunud

(nt vajab vähesema toetusega teenust);

b. inimene ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on EHK teenuse järjekorras;

c. inimene vajab KOV sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas

osalemiseks või tööturule sisenemiseks toetavaid ja integreeritud teenuseid.

Abivajaduse märkamine ja seostamine

Toetusvajaduse hindamine

Baastoetus: pidev personaalne tugi, tegevusplaani koostamine, elluviimine

Lisatoetus:• Personaalne toetus

• Sotsiaalsed suhted

• Vaimne tervis

• Füüsiline tervis

• Hõivatus

• teenusmudeli rakendamise korraldamine oma piirkonnas: - partnerite leidmine, - koostöösuhete arendamine, - töökorralduse määratlemine

• Teenuse kättesaadavuse suurendamine ja hinnakujundus

• Koostöö teiste valdkondadega

• Võrgustikutöö juhtimine

• Jooksev korralduslik tegevus: arved, aruandlus

• KOV siseselt järelevalve projekti tegevuste üle

• Teenusmudeli arendamisesosalemine koostöös SKAga

Korralduslik tegevusKlienditöö

• KOVide nõustamine, juhendamine ja toetamine

• Info koondamine ja analüüs

• Teenusmudeli juurutamise praktika ühtlustamine üle-eestiliselt

• Rahastamine

• Järelevalve

• Koostöö teiste valdkondadega, nt tervishoid, haridus jm

Sotsiaalkindlustusamet

• Vaba aeg ja huvitegevus

• Eluase

• Igapäeva elu toetamine

• Pere toetamine

Kohalik omavalitsus

Tugi, rahastamine, järelevalveTeenusmudeli rakendamine oma piirkonnas

Koostöö osapooled vallas või linnas

Toetust vajav inimene, tema lähedased

Valla- või linnavalitsus

Teenuseosutajad:

- baastoetuse osutaja - pidevat toetust pakkuv teenuse osutaja kogu projekti vältel

- lisatoetuse osutaja – teenuse osutaja, kes pakub inimesele teenuskomponente

(tegevusi) lisatoetuse valdkonnast

üks abivajaduse hindamine

üks kontaktisik, järjepidev personaalne tugi

protsessis

vajaduspõhine teenuskomponentide

integreerimine

Isikukeskne, integreeritud ja paindlik teenus

Baastoetuse osutaja

Kohalik omavalitsus

Baastoetus+Lisatoetus

Täna sihtgruppi abistavad teenused Uus isikukeskne teenusmudel

KOV teenused

Rehabilitatsiooni-

teenused

Erihoolekande-

teenused

Inimesele pannakse teenus kokku

tegevuskomponentidest

Klienditöö etapid EHK teenusmudelis

KOV ise jt valdkonnad:

arstid

õppeasutused

politsei

kogukond, naabrid

jt

7 eluvaldkonda:

sotsiaalsed suhted

vaimne tervis

füüsiline tervis

elukeskkond

hõive

vaba aeg ja huvitegevus

igapäevaelu toimingud

teenuskomponendid

vajadusele vastavalt

Teenuse osutamine

tegevusplaan

järjepidev personaalne tugi

Baastoetuse teenuskomponendid

Teenuse planeerimine ja plaani elluviimine –toetusvajaduse terviklik ja järjepidev hindamine:

tegevusplaani koostamine ja edasine järjepidev plaani ülevaatamine;

tegevusplaani alusel inimesele vajalike teenuskomponentide planeerimine;

tegevusplaani elluviimise toetamine ja korraldamine, võrgustikutöö koordineerimine

Välise spetsialisti konsultatsioon teenuse planeerimiseks – vajadusel pädevate spetsialistide

kaasamise võimalus kaasamise teenuse planeerimisel (nt keerulisemate kliendijuhtumite puhul

või kui sihtrühmaga tegelemise kogemus on vähene)

Lisatoetuse valdkonnad ja teenuskomponendid

Personaalne toetus: kõrvalabi, juhendamine, nõustamine

erinevates valdkondades, kriisi olukordade lahendamine (valdkondade ülene, kogu sekkumise perioodi jooksul)

Sotsiaalsed suhted: • Sotsiaalsete suhete loomise/säilitamise toetamine

(lähedaste, sõprade, laste või vanematega)

Vaimne tervis: • Taastumine ja haigusega toimetuleku toetamine; • Vaimse ja motoorse võimekuse arendamine ja säilitamine; • Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia; • Kogemusnõustamine; • Riski- ja probleemse käitumise juhtimine

Füüsiline tervis: • Füüsilise tervise alane nõustamine ja toetus; • Füüsilise aktiivsuse toetamine; • Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks• Liikumine eluruumides• Liikumine väljaspool eluruume

Hõivatus: • Töötamise toetamine; • Töö- või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt

kohandatud keskkonnas;• Õppimise toetamine; • Rakendus kogukonnas

Vaba aeg ja huvitegevus: • Vaba aja ja huvitegevuse toetamine

Eluase: • Toetus elukoha vahetamisel

Igapäevaeluga toimetulek:• Igapäevaelu toetamine;• Ettevalmistus iseseisvumiseks

Pere toetamine: • Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia perele; • Perenõustamine ja koolitus psüühikahäirete osas; • Kogemusnõustamine perele; • Intervallhoid

I pilootprojekt: üldandmed

Projekti periood: mai 2017-mai 2018

Teenusmudeli katsetamises osales

- 8 kohalikku omavalitsust, sh

Tallinna linn, Keila linn, Haapsalu linn, Jõhvi vald, Märjamaa vald,

Võhma linn (Põhja-Sakala vald), Otepää vald, Vändra alev (Põhja-Pärnumaa vald)

- 43 inimest, sh

20 psüühikahäirega ja 23 intellektihäirega inimest

Teenusmudeli piloteerimise kulu omavalitsustes kokku: 82 295,79 eurot

Inimene

• Naine 60 a, sügav intellektipuue, ratastoolis, puuduv töövõime

• Isa 86 a, ema hooldusravil – ei ole võimelised enam tütart hooldama

Märkamine ja seostamine

• Varasemalt koostatud rehabilitatsiooni plaan – suunata ÖL

• KOV sotsiaaltöötaja – esmane toetusvajaduse hindamine (abivajadus eluvaldkondades kõrge)

Baastoetus• Teenuskomponentide planeerimine ja plaani ellu viimine

Lisatoetus

• Personaalne toetus (igapäevane tugi naabrilt)

• Vaimne tervis (Ravi- ja taastumisplaani järgimine)

• Füüsiline tervis (Tervisekorraldus, Tervisenõustamine, Sportimis-/liikumisvõimalused)

• Hõivatus (Töövõime hindamine, Töötegevused spetsiaalselt kohandatud keskkonnas)

• Vaba aeg ja huvitegevus (Vaba aja sisustamise planeerimine, Huvitegevuse toetamine)

• Transpordi tagamine, Liikumise toetamine

• Igapäeva elu toetamine ( Toitlustamise korraldamine, Söömise ja söögitegemise toetamine, Enese eest hoolitsemine, Majapidamistoimingute toetamine, Eestkoste toetamine)

NÄIDE I

I piloodi osalejate mõtteid

Tavaliselt kohandatakse kliente teenuse jaoks. Keeruliste klientide puhul pole see aga

võimalik. Antud projekt andis võimaluse kohandada teenus inimesele. Projektiga sai

võimaluse pakkuda teenuskomponente inimestele, kellele varem olemas olnud teenused

ei sobinud.

See on hea mudel, kui inimesel on olemas rahalised võimalused ning saab panna kokku

erinevatest spetsialistidest tiim.

Mudel annab pildi, mida tegevusjuhendaja inimesega teeb ja võimalus läbi mõelda, mida

pakkuda.

Paindlikkus, võimalus mängida, inimese vajadusest tulenevalt tegevusi planeerida,

mängumaa oli suurem, inimesest lähtuv. Üks terviklik hindamine ja vastutus KOVil on

positiivne. Puudutab ka teenuste arengut.

I piloot: peamised tulemused

Abivajajad said tuge kiiremini kui senises süsteemis.

KOVil tekkis inimese abivajadusest tervikpilt. Toe pakkumisel

lähtusid KOV ja teenuseosutajad inimese abivajadusest.

Teenuskomponentide põhine lähenemine osutus asjakohaseks

(erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste seostamine).

Lisaks inimesele oli võimalik toetada ka tema lähedasi.

Inimese kohta kogutud sidusvaldkondade informatsioon

võimaldas küsida inimeselt vähem infot.

II piloot: peamised muudatused võrreldes I piloodiga

Piloodi maht eelmisest oluliselt suurem:

- pilooti kaasatakse kuni 700 inimest;

- katsetamise periood pikem.

Mudelit on lihtsustatud, sh on teenuskomponentide arv väiksem.

Juhtumikorralduse tasu.

Teenuste kättesaadavuse parandamiseks erinevad võimalused.

Rahastus

Projekti eelarvest kaetakse kohalikus omavalitsuses piloteerimisega seotud

tegevuste kulud, sh

abivajajatele reaalselt osutatavate teenuskomponentide maksumus

KOV korralduskulud (võimaldab tööle võtta juhtumikorraldaja, kelle

tööjõukulud kaetakse).

Juhtumikorralduse maksumus

• Juhtumikorralduse tasu makstakse KOVile proportsionaalselt, lähtudes KOV

teenusesaajate arvust.

• Juhtumikorralduse tasu ülemmäär 50 teenusesaaja kohta on 2045 eurot kuus,

millest kuni 10% võib kasutada alapunktides b)-e) loetletud kulude katmiseks.

a) töötajate töötasu ja tööjõumaksud (juhtumikorraldaja palgafond)

b) büroo- ja sidekulud;

c) ruumide rendi- ja kommunaalkulud;

d) pilootprojekti tegevustega seotud transpordikulud;

e) projekti koolitustel jm üritustel osalemiseks vajalikud majutuskulud.

Teenuskomponentide maksumus

• SKA tasub KOVile projekti kaasatud abivajajatele reaalselt osutatud

teenuskomponentide maksumuse KOV poolt SKAle esitatud arvete alusel.

• Summaarselt ei tasuta KOVile pilootprojekti vältel teenuskomponentide

maksumuse eest rohkem kui maksimaalmäärani:

KOV maksimaalmäär = teenuskohtade arv x teenuskomponentide maksumus ühe inimese kohta

II pilootprojekti üldandmed

• Teenusmudeli piloteerimise periood: 2019-2021.

• Teenusmudelit piloteerivate kohalike omavalitsuste leidmiseks korraldab Sotsiaalkindlustusamet konkursi,

läbi viiakse 2 konkursivooru:

I konkursivoor on lõppenud, see toimus augustis-septembris 2019;

II konkursivoor on hetkel käimas, taotluste esitamise tähtaeg 17.01.2020.

• Pilootprojekti rahaline kogumaht kuni 7,4 milj eurot,

sellest I konkursivooru maht 2,6 milj eurot ja II konkursivooru maht kuni 4,8 milj eurot.

• Projekti raames osutatakse teenust kuni 700 psüühilise erivajadusega inimesele,

sh I konkursivoorus jagati KOVide vahel 195 teenuskohta, II konkursivoorus jagatakse kuni 505 teenuskohta;

II piloteerimises juba osalevad KOVidI konkursivoor, august 2019

KOV Maakond Teenusekohti

Tallinn Harjumaa 50

Kose vald Harjumaa 10

Jõelähtme vald Harjumaa 5

Kohila vald Raplamaa 50

Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa 40

Lüganuse vald Ida-Virumaa 10

Haapsalu linn ja

Lääne-Nigula vald

Läänemaa 30

Välja on kuulutatud II konkursivoor KOVidele (26.11.2019)

• Konkursi tähtaeg: 17. jaanuar 2020, kell 11. Taotlus esitada info@sotsiaalkindlustusamet.ee

• Konkursi rahaline maht 4,8 milj eurot (perioodiks 2020-2021)

• Osalevate KOVide arv ei ole piiratud (kuni teenuskohti jätkub), esitada võib ka ühistaotlusi.

• Konkursivooruga jaotatakse KOVide vahel kuni 505 teenusekohta, neljas piirkonnas.

NB! Kui mõnes piirkonnas jääb kohti üle, jaotatakse vabad kohad ära teistes piirkondades.

Piirkond Maakonnad Teenuskohti I voor II voor

Ida-Eesti Ida-Virumaa,

Lääne-Virumaa

100 50 50

Lääne-Eesti Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa,

Viljandimaa

150 30 120

Lõuna-Eesti Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa,

Võrumaa

170 0 170

Põhja-Eesti Harjumaa,

Järvamaa, Raplamaa

280 115 165

Mida annab teenusmudeli katsetamises osalemine?

Keerulises olukorras abivajajate toetamine

Psüühilise erivajadusega inimeste lähedaste toetamine

Paindlikkus – vajadusel kiire abi, paindlik kombineerimine. Teenuste

korraldamine kohalikke olusid arvestades

Rahastus: teenuste osutamine + korralduskulud

Kaasarääkimise võimalus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste

arendustegevustes

Info pilootprojekti kohta SKA kodulehel:https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-

hoolekanne/erihoolekandeteenused/isikukeskse-erihoolekande-teenusmudeli-rakendamine

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/projektid

Info konkursi kohta SKA kodulehel:https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/riigihanked

Kontaktid:

Kärt SaarsenKart.Saarsen@sotsiaalkindlustusamet.ee

tel 5334 0328

Pille SoonmannPille.Soonmann@sotsiaalkindlustusamet.ee

tel 5385 4488

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav tegevus

• ESF prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise

ennetamine“

• TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“

• tegevus „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“

• tegevuse periood: 01.01.2017 - 31.12.2021

• tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet